Menetlus M-110085 » Taotlus T-KKL/1003260-5 Tagasi menetluse vaatesse

. Sisukord

1. Keskkonnakompleksloa taotlus

1. Käitaja andmed

1.1. Registrikood / Isikukood

10136864

1.2. Ärinimi / Nimi

aktsiaselts Epler & Lorenz

1.3. Kontaktaadress

Ravila 75A, Tartu

1.4. Kontaktisik

Janis Lorenz

1.5. Kontakttelefon

+372 7421398

1.6. Kontakt e-post

[email protected]

2. Käitise andmed

2.1. Käitise nimetus

Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskus

2.2. Käitise aadress

Ravila tn 75a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond

2.3. Territoriaalkood

0793 - Tartu linn, Tartu maakond

2.4. L-EST97 koordinaadid

X: 6476875, Y: 656008

2.5. Tootmisterritooriumi pindala (ha)

2,6318

2.6. Käitise tegevuse algusaeg

4.06.2007

2.7. Käitise ohtlikkus

Pole ohtlik

3. Tegevusala

3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond	3.2. Tööaeg tundides ööpäevas	3.3. Tööaeg tundides aastas	3.4. Ülesseatud tootmisvõimsus	3.5. Aastane tootmismaht
Ohtlike jäätmete käitlemine - Ümberpakkimine enne mõne muu toimingu rakendamist, mis on nimetatud VV 06.06.2013 määruse nr 89 § 6 lg-s 1 ja lg-s 3	8	2 200	Kogutavad jäätmed kuni 70 000 t/a;	70 000 tonni
Tavajäätmete käitlemine - Kõrvaldamistoimingud, jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist	24	2 200	Ettevalmistatavad jäätmekütused kuni 15 000 t/a	15 000 tonni
Ohtlike jäätmete käitlemine - Bioloogiline töötlus	24	2 200	kompostitavad jäätmed kuni 3000 t/a	3000 tonni
Ohtlike jäätmete käitlemine - Lahustite taasväärtustamine või regenereerimine	8	2 200	taasväärtustatavad lahustid kuni 400 t/a	400 tonni
Tavajäätmete käitlemine - Taaskasutamistoimingud või taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kombinatsioonid, bioloogiline töötlus	8	2 200	pakendijäätmete käitlemine sh puhta puitpakendi kasutamine pinnase tervendamise abimaterjalina kokku 15 000 tonni	15 000 tonni
Ohtlike jäätmete käitlemine - Füüsikalis-keemiline töötlus	24	8 000	15000	Sõltub jäätmete kütteväärtusest ja niiskusesisaldusest. Norm tingimustel 15000 tonni

2. Käitise asukoha kirjeldus

Asukoha üldiseloomustus

Ettevõtte ohtlike jäätme käitluskoht (edaspidi käitis) asub aadressil Ravila tn 75a ja 77 Tartu (katastrinumbrid 79502:001:0012 , pindala 6859 m² ja 79502:001:0006, pindala 19459 m²). Käitluskoha territooriumi sihtotstarve on 100 % tootmismaa. Ravila 75a ja Ravila 77 kruntide omanikuks on AS Epler & Lorenz. Kinnistu on aiaga piiratud ning valve all.
Käitis asub Tartu linna põhjapoolses osas linna ja Tähtvere valla piiril. Piirkonna maakasutuse võib tinglikult jagada kaheks: käitisest kuni 300 meetri kaugusel on valdavalt tegemist tööstus- ja tootmispiirkonnaga (käitisest kagu-lõuna suunas) ning kaugemal kui 300 meetrit asuvad elamumaad. Käitisega piirnevate aladest on pindalaliselt rohkem kui 70% tegemist loodusliku rohumaa ning metsamaaga.

Palun kompleksloa väljastamisel märkida käitluskoha aadressireale mõlemad aadressid.

Kliimatingimused

Meteoroloogilised karakteristikud ja saasteainete hajumist määravad tegurid on järgmised:
Saasteainete hajumist mõjutav atmosfääri stratifikatsiooni koefitsient:          160
Paikkonna reljeefi arvestav koefitsient:                                                            1
Kõige soojema kuu (juuli) õhu keskmine temperatuur kella 13 ajal:               20,1 ⁰C
Kõige külmema kuu (jaanuar, veebruar) keskmine temperatuur:                    - 6,7 ⁰C

Tuule kiirused:
Aasta keskmine tuule kiirus: 4,1 m/s
Kõige väiksem ühe kuu (august) keskmine tuule kiirus: 3,2 m/s
Kõige suurem ühe kuu (september) keskmine tuule kiirus: 4,6 m/s

Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus %-des:

N	NO	O	SO	S	SW	W	NW	Tuulevaikus
9	9	9	14	15	21	13	5	5

Sademed:
Aasta keskmine sademete hulk: 607 mm
Kuu minimaalne (märts) sademete hulk: 29 mm
Kuu maksimaalne (juuli) sademete hulk: 82 mm

Muud käitise tegevusest või kohalikest oludest tingitud olulised keskkonnategurid

Geomorfoloogiliselt jääb ala Emajõe oru paremale pervele. Ala on tasase reljeefiga, abs. kõrgused kõiguvad 49,7 – 50,2 m piires. Ida pool Tallinn-Tartu mnt madaldub maapind järsult Emajõe orgu. Geoloogiliselt on ala õhukese pinnakattega devoni lavamaa ääreala, kus Aruküla lademe liivakivi ja savi on 2.5-4,3 m sügavusel maapinnast.

Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed

Geoloogiline läbilõige:

Litoloogiline kirjeldus	Geol. indeks	Kihi
Litoloogiline kirjeldus	Geol. indeks	algus, m	lõpp, m
Saviliiv veerise ja kruusaga	gQIII	0,00	3,00
Savi veerise ja munakatega	gQIII	3,00	15,00
Savi	D2tr	15,00	20,00
Liivakivi savi ja vahekihtidega	D2tr	20,00	50,00
Savi liivakivi vahekihtidega	D2nr	50,00	60,00

Pinnased (0-8 m sügavus):

KIHT 1 Muld, paksus 0,15 – 1,4 m.

KIHT 2 Liiv, paksus 0,2 – 0,45 m.

KIHT 3 Saviliiv, paksus 0,4 – 0,5 m, eritakistus kihis 4,15 MPa, niiskus 16,45%, voolavuspiir 17%, plastsuspiir 14%, plastsusarv 2,9%.

KIHT 4 Saviliivmoreen, paksus 1,2 – 2,5 m, otsa eritakistus kihis 0,56 MPa, niiskus 15,64%, voolavuspiir 18,5%, plastsuspiir12,71%, plastsusarv 5,76%.

KIHT 5 Aluspõhjaline liiv, punane, paksus 0,8 – 2,4 m, voolavuspiir 18,5%, plastspiir 12,71%, plastsusarv 5,76%, eritakistus kihis 1,07 Mpa.

KIHT 6 Aluspõhjaline liiv, hall, paksus 0,2 – 0,5 m, eritakistus kihis 5,7 Mpa.

KIHT 7 Liivakivi, eritakistus kihis 5,7 Mpa

Ehitusgeoloogilised tingimused alal on rahuldavad. Geoloogilises läbilõikes esinevad nõrgad moreenpinnased 0,9 – 1,9 m sügavusel. Pinnasevesi on kõrgel, 1,1 – 1,4 m sügavusel. Liivakivi arvutuslik tugevus on R > 1 Mpa. Alal puudub põhjavee looduslik kaitstus, ekraaniserva moreenikihi paksus on väike ja väga muutlik, 0,9 – 2,5 m vähenedes lääne suunas. Moreeni all lasuvad hea veejuhitavusega aluspõhjaline liiv ja devoni liivakivi.

Käitis jääb Tartu linna Vorbuse veehaarde (veekihi geoloogiline indeks D_2-1-S) alale. Ülemine põhjavee kiht jääb liivakividesse umbes 10...12 m sügavusele ja avaneb allikatena Emajõe oru veeru alumises osas. Selle kihi vett tarbitakse vaid üksikutes kaevudes. Valdavalt tarbitakse selles piirkonnas Pärnu-Siluri veekompleksi sügavate puurkaevude vett. Põhjavesi on kaitstud vaid õhukese moreenikihiga.

Veevarustus toimub Ravila tn 75 kinnistul oleva AS Kemotarile kuuluval puurkaevul:
Puurkaevu aadress – Tartu maakond, Tartu linn, Mineraalväetisebaas
Passi nr – 4461
Katastri nr – 7189
Puurimise aeg – 1977.a.
Veekompleks – D₂Puurkaevu sügavus – 60,00 mm
Sanitaarkaitsetsoon – 30,00 mm
Staatiline veetase – 12,00 m

Puurkaevu vee analüüsi tulemused.

Komponent	30.12.1977.a.	09.11.2005.a.
Aluselisus		320 mg/l
Värvus	55,6
Hägusus	12,84 mg/l
Kuivjääk	438 mg/l
Karedus	5,8 mg/l	5,0 mg/l
Cl^-	10 mg/l	5,0 mg/l
So₄^2-		4,3 mg/l
HCO₃	366,1 mg/l
NO₃^-	0,80 mg/l
Ca²⁺	52,1 mg/l	72,2 mg/l
Mg²⁺	38,9 mg/l
NH₄⁺	0,03 mg/l
Fe üld	0,062 mg/l	0,58 mg/l
Al		<0,020 mg/l
Mn		0,052 mg/l

Proov on võetud AS Epler & Lorenz labori kraanist.

Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus

Tehnogeensed objektid

Käitisest põhjasuunas 128 meetri kaugusel on Tartu-Tiksoja tugimaantee nr 40. Maantee on asfaltkattega ning suhteliselt suure liiklussagedusega, 1000-3000 autot ööpäevas, olles osaliselt Tallinn-Tartu mnt pikenduseks Tartu kesklinna suunas.

Käitisest lääne suunas, 800 meetri kaugusel on Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee, mille liiklussageduseks selles piirkonnas on 3000-6000 autot ööpäevas. Käitisest 137 m kaugusel põhja suunas asub Muide bussipeatus, mis on osaks Tartu linnaliinist ning idas Tapa-Tartu raudtee. Maanteeameti andmetel on liiklusohtlikuks kohaks käitisest 300 meetri kaugusel asuv Tapa-Tartu raudtee ülesõit.

Käitisele lähimad inimeste elu- või töökohtadega seotud objektid on AS Kemotar kontor ja tootmishooned (Ravila 75) ca 45 meetri kaugusel käitisest lõunas. AS Kemotar käitise üheks osaks on ka AS Epler & Lorenz tootmishoonete ja põletusseadme korstna kõrgust ületav laohoone.

Looduslikud objektid

Geograafiliste objektidena, mis asuvad käitise mõjupiirkonnas võib nimetada käitisest edela-läänesuunas asuvat metsa, mis mõjutab käitise põletusseadme korstnast tulevate saasteainete ning käitises tegevusest tingitud müra levikut.

Käitisega piirnevate alade maakasutus

Alljärgnevalt on toodud andmed käitise mõjupiirkonnas asuvatest katastriüksustest, mis on seotud inimeste töö- ja elukohtadega.

Käitise asukoha kaart manustena

Lisa 1: Lisa_1___Kaitise_asukohakaart_Ravila_kaitis.jpg

Käitise koordinaadistatud asendiplaan

Lisa 2: Lisa_2___Kaitise_koordinaadistatud_plaan.jpg

3. Käitise tegevus

Vormi ei kuvata, sest selle andmed on märgitud mitte-avalikustatavaks

Mitte avalikustamise põhjus:
Kaasa lisatud tehnoloogia plokkskeemide failid

4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT).

PVT allikas ja valitud PVT nimetus

Jrk nr	PVT allikas ja/või viide
1.	Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2018/1147, 10. august 2018, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alased järeldused (WT BAT)
2.	KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/2010, 12. november 2019, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) alusel parima võimaliku tehnika alased järeldused jäätmete põletamise kohta (WI BAT)
3.	Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe
4.	Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 39 "Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord"
5.	Best Available Techniques (BAT) Reference Document for Waste Treatment (WT)
6.	Best Available Techniques (BAT) Reference Document for Waste Incineration (WI)

Tootmisetapid	Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused	Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad	PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad	PVT jrk nr	Vastavusmärge
Üldine-keskkonnajuhtimine	Ettevõte välja töötanud ja juurutanud integreeritud kvaliteedi-, keskkonna- ja töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteemi.	ISO 9001:2015, ISO 14001:2015, OHSAS 18001:2007.	Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT rakendada ja järgida keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi: I. juhtkonna, sh kõrgema juhtkonna pühendumus; II. juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat parandamist; vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; IV. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus; c) suhtlemine; d) töötajate kaasamine; e) dokumentatsioon; f) tõhus protsessijuhtimine; g) hoolduskavad; h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele; V. tulemuslikkuse kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmine (vt ka Teadusuuringute Ühiskeskuse võrdlusaruanne tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärineva õhku- ja vetteheite seire kohta – tulemustele suunatud seire, ROM); b) parandus- ja ennetusmeetmed; c) dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) sise- või väliskontroll, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavatsuste kohaselt ning kas seda rakendatakse ja järgitakse nõuetekohaselt; VI. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine kõrgema juhtkonna poolt; VII. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; VIII. uue käitise projekteerimisel käitise tulevase sulgemise keskkonnamõjuga ning kogu selle kasutusaja jooksul avalduva keskkonnamõjuga arvestamine; IX. korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine; X. jäätmevoogude haldamine (vt BAT 2); XI. reovee- ja heitgaasivoogude inventuur (vt BAT 3); XII. jääkide haldamise kava (vt kirjeldust punktis 6.5); XIII. õnnetusjuhtumitega tegelemise kava (vt kirjeldust punktis 6.5); XIV. lõhnaaine esinemise vähendamise kava (vt BAT 12); XV. müra ja vibratsiooni tekke piiramise kava (vt BAT 17). 1; WT BAT 1.1; 2; WI BAT 1.1; 5; 6	1, 2, 5, 6	Vastab
Üldine- tuleohutus	Juhend nr 23104-OJ-2 "Tuleohutuse juhend".	Käitis vastab tuleohutusnõuetele. Päästeametiga on kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise plaan.	Et süttimist ära hoida ja süttimise korral heidet vähendada, on PVT kasutada allpool esitatud meetodit a ning ühte või mõlemat meetoditest b ja c. Süttimiste haldamise kava. Kaitseklapid. Eelpurustamine. 1; WT BAT 2.2; 5	1, 5	Vastab
Üldine-seire	Jäätmepõletusseadmel on pidevseireseade. Sademevee proovid võetakse vastavalt seiresagedusele.	Veeheite seire andmed on toodud taotluse tabelis 6.2.2. Õhu saasteainete teket jaseiret käsitlevad andmed on toodud taotluse 7.1-7.18. LHK projekt on koostatud.	PVT on jälgida vetteheidet vähemalt allpool esitatud sagedusega ja kooskõlas EN-standarditega. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärse teadusliku tasemega andmete saamine. Absorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid (AOX). Benseen, tolueen, etüülbenseen, ksüleen. Keemiline hapnikutarve (KHT) Vaba tsüaniid. Nafta süsivesinike indeks. Arseen (As), kaadmium (Cd), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), plii (Pb), tsink (Zn) Mangaan (Mn) Kuuevalentne kroom (Cr(VI)), Elavhõbe (Hg) Perfluorooktaanhape, Perfluorooktaansulfonaat Fenooliindeks Üldlämmastik, Orgaanilise süsiniku kogusisaldus, Üldfosfor, Hõljuvaine kogusisaldus. PVT on suunatud õhkuheite seire vähemalt allpool esitatud sagedusega ja kooskõlas EN-standarditega. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärse teadusliku tasemega andmete saamine.Broomitud leegiaeglustid Klorofluorosüsivesinikud Dioksiinitaolised PCBd,Tolm, HCl, HF, Hg, H2S, Metallid ja poolmetallid, v.a elavhõbe (nt As, Cd, Co, Cr, Cu, Mn, Ni, Pb, Sb, Se, Tl, V), NH3, Lõhnaaine kontsentratsioon, PCDD/F, TVOC. PVT on vähemalt kord aastas jälgida kasutatud lahustite regenereerimisest tulenevat orgaaniliste ühendite hajusheidet õhku, vabastada lahustite abil POSe sisaldavad seadmed saastest ning töödelda lahusteid füüsikalis- keemiliselt nende kütteväärtuse kasutamiseks, rakendades üht või mitut allpool nimetatud meetoditest. Mõõtmine, Heitekoefitsiendid, Massibilanss. 1; WT BAT 1.2; 5	1, 5	Vastab
Üldine- müra ja vibratsioon	Seadmed on paigutatud selliselt, et tekkiv müra oleks minimaalne. Seiratakse tööruumide müra ja vibratsiooni. Vajadusel tehakse müraseiret käitisega piirnevatel aladel.	Kõrge müratasemega tegevused toimuvad suletud hoones. Välisõhus leviva müra allikad on toodud taotluse tabelis 12.3.	Müra ja vibratsiooni vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis nende vähendamiseks on PVT müra ja vibratsiooni tekke piiramise kava kehtestamine ja rakendamine ning selle korrapärane ülevaatamine keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt BAT 1); kava hõlmab kõiki järgmisi elemente: I. sobivaid meetmeid ja tähtaegu hõlmav protokoll; II. müra ja vibratsiooni seire protokoll; III. kindlakstehtud müra ja vibratsiooni tekke juhtumitele, nt kaebustele reageerimise protokoll; IV. müra ja vibratsiooni vältimise ja vähendamise programm, mille eesmärk on tuvastada müra ja vibratsiooni allikad, mõõta/hinnata kokkupuudet müra ja vibratsiooniga, iseloomustada eri allikate osatähtsust ning võtta vältimis- või vähendamismeetmeid. Kohaldatavus on piiratud juhtudega, kui eeldatakse müra või vibratsiooni levikut tundlikule alale ja/või see oht on põhjendatud. Müra ja vibratsiooni vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis nende vähendamiseks on PVT kasutada üht või mitut allpool nimetatud meetoditest. Seadmete ja hoonete sobiv paigutus. Töökorralduslikud meetmed. Vähest müra tekitavad seadmed. Müra ja vibratsiooni leviku tõkestamise vahendid. Müra leviku tõkestamine. PVT müra vältimiseks või sellise võimaluse puudumisel mürataseme vähendamiseks on ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamine. Seadmete ja hoonete sobiv paigutus. Töökorralduslikud meetmed. Vähest müra tekitavad seadmed. Müra leviku tõkestamine. Müratõrjeseadmed/ -taristu. 1; WT BAT 1.4; 2. WI BAT 1.8; 5;6	1, 2, 5, 6	Vastab
Üldine - lõhn	Hajusheite allikad on minimeeritud. Suletud mahutid ja konteinerid. Käitlus ja ladustusalasid puhastatakse.	Lõhnahäiringuga jäätmeid hoitakse väikestes mahutites/konteinerites. Käitlusprotsessidest tekkivate saasteainete kohta on saasteainete heitkoguste projekt koostatud.	Lõhnaaine heidet on võimalik jälgida järgmiselt: — kasutades EN-standardeid (nt lõhnaaine kontsentratsiooni määramine dünaamilise olfaktomeetriaga standardi EN 13725 kohaselt või lõhnaainega kokkupuute määramine standardi EN 16841-1 või -2 kohaselt); — kui kasutatakse alternatiivseid meetodeid, mille puhul EN-standardid puuduvad (nt lõhnaaine mõju hindamine), siis kasutades selliseid ISO, riiklikke või muid rahvusvahelisi standardeid, millega tagatakse samaväärse teadusliku tasemega andmete saamine. Seiresagedus on kindlaks määratud lõhnaaine esinemise vähendamise kavas (vt BAT 12). Lõhnaaine heite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada üht või mitut allpool nimetatud meetodit. Viibeaja minimeerimine. Keemiline töötlemine. Aeroobse töötlemise optimeerimine. Õhku jõudva hajusheite – eelkõige tolmu, orgaaniliste ühendite ja lõhnaaine – vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni. Võimalike hajusheite allikate arvu minimeerimine. Eriti pihkumiskindlate seadmete valimine ja kasutamine. Korrosioonitõrje. Hajusheite piiramine, kogumine ja puhastamine. Niisutamine. Hooldus. Käitlus- ja ladustamiskohtade puhastamine. Pihkumise avastamise ja kõrvaldamise (LDAR) programm. 1; WT BAT 1.2; 5	1, 5	Vastab
Üldine- käitluskoha nõuded	Käitluskoht on vettpidava pinnakattega, Ohtlike jäätmete ladustusala on sademevee kogumissüsteemiga. Jäätmete ladustamise maht on piiratud. Ladustamisalad on määratud ladustusplaaniga.	Käitluskoht on vettpidava pinnakattega, Ohtlike jäätmete ladustusala on sademevee kogumissüsteemiga. Jäätmete ladustamise maht on piiratud. Ladustamisalad on määratud ladustusplaaniga.Alad on varustatud kaameratega tööprotsesside jälgimiseks.	Jäätmete vastuvõtmise, käitlemise ja ladustamisega seotud keskkonnaohtude vähendamiseks on PVT kasutada mõlemat allpool esitatud tehnikat. Veekindel pind, millel on sobiv äravoolutaristu. Piisav jäätmete ladustamise maht. 2; WI BAT 1.3; 6	2, 6	Vastab
Üldine- jäätmete käitlemine	Tööprotsessi läbiviimine vastavalt juhenditele ja jälgimine kaameratega. Tegevus käitises on sisekorra eeskirjaga määratud. Ettevõte on ametisse määranud isikud, kes on läbinud jäätmete alase koolituse ning vastutavad ettevõtte territooriumil toimuvate tegevuste eest. Kõik töötajad on informeeritud võimalike riskide ja ohtude eest. Jäätmete käitlemine toimub vastavalt juhendile nr 32401ˇ-P "Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlus" Jäätmeid kontrollitakse enne käitlusesse suunamist.	Personal on instrueeritud ja pädeva väljaõppega. Jäätmekäitluse eest vastutavad isikud omavad vajalikke tunnistusi ning kõik töötajad on juhendatud ja juhenditega tutvunud	Selleks et vähendada jäätmete käitlemise ja teisaldamisega seotud keskkonnariske, on PVT kehtestada käitlemise ja teisaldamise kord ning seda rakendada. Käitlemise ja teisaldamise korra eesmärk on tagada, et jäätmeid käideldakse ja viiakse asjaomastesse ladustamis- või käitluskohtadesse ohutult. See hõlmab järgmist: — jäätmeid käitlevad ja teisaldavad pädevad töötajad; — jäätmete käitlemine ja teisaldamine on nõuetekohaselt dokumenteeritud, need toimingud kinnitatakse enne nende elluviimist ning neid kontrollitakse pärast nende elluviimist; — meetmeid võetakse lekete vältimiseks, tuvastamiseks ja vähendamiseks; — jäätmete segamisel ja jäätmesegude koostamisel (nt tolmjate/pulbriliste jäätmete imemisel) rakendatakse toimingu ja kavandamisega seotud ettevaatusabinõusid. Käitlemise ja teisaldamise kord on riskipõhine, sest selles arvestatakse õnnetus- ja vahejuhtumite tõenäosusega ning nende keskkonnamõjuga. Selleks et parandada üldist keskkonnatoimet ning vältida õnnetus- ja vahejuhtumitest tulenevat heidet, on PVT rakendada PVT 14 g-d ning kõiki järgmisi meetodeid: a. jäätmepallide üksikasjalik kontrollimine enne purustamist; 17.8.2018 L 208/69 Euroopa Liidu Teataja ET b. ohtlike esemete eemaldamine sisendjäätmete voost ja nende ohutu kõrvaldamine (nt gaasiballoonid, romusõidukid ja elektroonikaromud, mille reostusohtu pole kõrvaldatud, esemed, mis on saastunud PCBdega, radioaktiivsed esemed); c. konteinerite töötlemine üksnes juhul, kui nendega on kaasas puhtusetõend. 1; WT BAT 1.1; 1; WT BAT 2.2; 5	1, 5	Vastab
Üldine- jäätmete ettevalmistamine	Jäätmete käitisest sisse ja välja liikumise üle peetakse arvestust. Jäätmete vastuvõtu kontrollitakse nende vastavust. Jäätmed märgistatakse. Jäätmeid ladustatakse kindlaks määratud ladustamisaladel. Ettevalmistus toimub vastavalt juhendile nr 32401ˇ-P "Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlus"	Vastavalt juhendile nr 32401ˇ-P "Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlus" Vastavalt juhendile nr 31302-P "Ohtlike jäätmete vastuvõtmine" Vastavalt juhend nr 32402-J "Ohtlike jäätmete ladustamisnõuded".	Jäätmepõletustehase üldise keskkonnatoime parandamiseks jäätmevoo haldamise kaudu (vt PVT 1) on PVT kasutada kõiki allpool esitatud tehnikaid a kuni c ning vajaduse korral ka tehnikaid d, e ja f. Nende jäätmeliikide kindlaksmääramine, mida on võimalik põletada. Jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva heakskiitmise korra kehtestamine ja rakendamine. Jäätmete heakskiitmise korra kehtestamine ja rakendamine. Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine. Jäätmete eraldatus. Jäätmete kokkusobivuse kontrollimine enne ohtlike jäätmete segamist või kokkusegamist. 2; WI BAT 1.3; 6	2, 6	Vastab
Üldine- heite vähendamine	Käitlus toimub vastavalt ettevõttes välja töötatud juhendile nr 32401-P "Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlus". Sademevee väljalaskude teave on toodud taotluse tabelis 6. Õhuheiteallikad ja teave on toodud taotluse tabeli grupis 7.	Heite piirmäärad on toodud taotluse tabelite grupis 6 ja 7	Selleks et hõlbustada õhku ja vette paisatava heite vähendamist, on PVT luua reovee- ja heitgaasivoogude inventuuri pidevalt ajakohastatav süsteem, mis on osa keskkonnajuhtimissüsteemist (vt BAT 1) ja mis hõlmab kogu järgmist teavet: i) teave käideldavate jäätmete omaduste ja jäätmekäitlusprotsesside kohta, sealhulgas: a) protsesside lihtsustatud vooskeemid, milles on näidatud heite päritolu; b) protsessi integreeritud meetodite ning reovee või heitgaaside nende tekkekohas puhastamise kirjeldused, sealhulgas selliste meetodite ja puhastamise tulemuslikkus; ii) teave reoveevoogude omaduste kohta, näiteks: a) voolukiiruse, pH, temperatuuri ja elektrijuhtivuse keskmised väärtused ning nende muutlikkus; b) asjakohaste ainete (nt KHT ja orgaanilise süsiniku kogusisaldus, lämmastikuühendid, fosfor, metallid, prioriteetsed ained/mikrosaasteained) keskmine kontsentratsioon ja heitkogus ning nende muutlikkus; c) andmed biokõrvaldatavuse kohta (nt BHT, BHT ja KHT suhe, Zahni-Wellensi test, bioloogilise inhibeerimise (nt aktiivmuda inhibeerimise) võime) (vt BAT 52); iii) teave heitgaasivoogude omaduste kohta, näiteks: a) voolukiiruse ja temperatuuri keskmised väärtused ja nende muutlikkus; b) asjakohaste ainete (nt orgaanilised ühendid, POSid, nt PCBd) keskmine kontsentratsioon ja heitkogus ning nende muutlikkus; c) süttivus, alumine ja ülemine plahvatuspiir, reaktsioonivõime; d) muude selliste ainete sisaldus, mis võivad mõjutada heitgaasi puhastamise süsteemi või käitise ohutust (näiteks hapnik, lämmastik, veeaur, tolm). Inventuuri ulatus (nt üksikasjalikkuse tase) ja laad on üldiselt seotud käitise laadi, suuruse ja keerukusega ning selle võimalike keskkonnamõjudega (mis olenevad muu hulgas käideldavate jäätmete liigist ja kogusest). 1; WT BAT 1.1; 5	1, 5	Vastab
Üldine- energiatõhusus	Andmed energiakasutuse kohta on toodud taotluse tabelites 11.1 ja 11.2. Toodetava ja kasutatava energia üle peetakse arvestust.	Andmed energiakasutuse kohta on toodud taotluse tabelites 11.1 ja 11.2. Toodetava ja kasutatava energia üle peetakse arvestust.	Energia tõhusaks kasutamiseks on PVT kasutada mõlemat allpool esitatud meetodit. Energiatõhususkava. Energiabilansi andmed. 1; WT BAT 1.8; 5	1,5	Vastab
Üldine- arvestuse pidamine	Jäätmete sisse ja välja liikumiste, vee ja energia tarbe üle peetakse arvestust.	Jäätmete sisse ja välja liikumiste, vee ja energia tarbe üle peetakse arvestust.	PVT on jälgida vähemalt kord aastas vee, energia ja tooraine aastast tarbimist ning jääkide ja reovee aastast teket. Seire hõlmab otseseid mõõtmisi, arvutusi või registreerimist, nt sobivate mõõturite või arvete abil. Seiret kohaldatakse kõige asjakohasemal tasandil (nt protsessi või käitise/seadme tasandil) ning arvesse võetakse mistahes märkimisväärseid muutusi käitises. 1; WT BAT 1.2; 5	1, 5	Vastab
Üldine-veekaitse	Käitlus ja ladustamisalad on vettpidava pinnakattega, sademevesi kogutakse pinnalt kokku. Veekasutust reguleeritakse vastavalt vajadusele. Põlemisprotsessi käigus heitvett ei teki. Muudes protsessides tekkinud saastunud vett on võimalik lisada põletamisprotsessi.	Suublasse juhitakse nõuetele vastavat sadevett. Sadeveed läbivad enne suublasse juhtimist õli- ja liivapüüduri ning kogutakse kahte plastist kogumismahutisse. Enne suublasse juhtimist võetakse mahutitest veeproovid ning kui saasteainete sisaldused ületavad norme, suunatakse vesi põletamisprotsessi. Sadevete kogumiseks on asfaltplatsi alla rajatud drenaažisüsteem	Veetarbimise optimeerimiseks, tekkiva reovee koguse vähendamiseks ning pinnasesse- ja vetteheite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni. Veemajandus. Vee ringlusse võtmine. Läbilaskmatud pinnad. Meetodid, millega vähendatakse paakide ja anumate ülevoolu ning lekete tõenäosust ja mõju. Kaetud kohad jäätmete ladustamiseks ja töötlemiseks. Reovee eraldamine. Sobiv äravoolutaristu. Projekteerimine ja hooldus, mis võimaldab lekkeid tuvastada ja kõrvaldada. Sobiv puhversäilitusmaht. Vetteheite vähendamiseks on PVT käidelda reovett, kasutades allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni. Tasakaalustamine. Neutraliseerimine. Füüsiline eraldamine, nt mitmesugused sõelad, liiva- ja rasvapüüdurid, õli ja vee eraldamise või eelsetitamise mahutid. Adsorbeerimine. Destilleerimine/rektifitseerimine. Sadestamine. Keemiline oksüdeerimine. Keemiline redutseerimine. Aurustamine. Ioonivahetus. Läbipuhumine. Aktiivmudaprotsess. Membraanbioreaktor. Nitrifikatsioon/denitrifikatsioon, kui töötlemine hõlmab bioloogilist töötlemist. Koagulatsioon ja flokulatsioon. Setitamine. Filtratsioon (nt liivfiltrimine, ultrafiltrimine, mikrofiltrimine). Flotatsioon. Puhta vee saastumise vältimiseks, vetteheite vähendamiseks ja ressursitõhususe suurendamiseks on PVT eraldada reoveevood ja käidelda neid eraldi, olenevalt nende näitajatest. Reoveevood (nt pindmine äravooluvesi, jahutusvesi, suitsugaasi puhastamise reovesi, koldetuha töötlemise reovesi ning jäätmete vastuvõtmise, käitlemise ja ladustamise aladelt kogutud äravooluvesi (vt PVT 12 a) eraldatakse, et neid eraldi töödelda vastavalt nende näitajatele ja ettenähtud töötlustehnikate kombinatsioonile. Saastamata vesi eraldatakse reoveest, mida on vaja puhastada. Skraberi heitveest soolhappe ja kipsi eraldamiseks töödeldakse märgpuhastussüsteemi eri faasidest (happelisest ja leeliselisest) pärit reovett eraldi. Üldkohaldatav uute seadmete puhul. Üldkohaldatav olemasolevate käitiste puhul veekogumissüsteemist tulenevate piirangute raames. Selleks et vähendada veekulu ning vältida või vähendada jäätmepõletustehases reovee teket, on PVT kasutada ühte allpool esitatud tehnikatest või nende kombinatsiooni. FGC tehnikad, mis ei tekita reovett. FGC käigus tekkinud reovee sissepritsimine. Vee korduskasutamine/ringlussevõtt. Kuiva koldetuha käitlemine. 1; WT BAT 1.5; 2. WI BAT 1.6; 5; 6	1, 2, 5, 6	Vastab
Jäätmete vedu	Ettevõte kasutab ohtlike jäätmete vedamiseks nõuetele vastavaid autosid ning vastavat väljaõpet saanud töötajaid	Ettevõte kasutab ohtlike jäätmete vedamiseks nõuetele vastavaid autosid ning vastavat väljaõpet saanud töötajaid	Jäätmete vedu ja veokite nõuded: ADR 3	3	Vastab
Vedeljäätmete käitlus	Käitlusmahuti on kinnine. Vedeljäätmeid ladustatakse suletud lekkekindlates mahutites. Vastuvõtumahutis on jäätmete viibeaeg minimaalne.	Vastavalt juhendile nr 32401ˇ-P "Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlus" Vastavalt juhendile nr 31302-P "Ohtlike jäätmete vastuvõtmine" Vastavalt juhend nr 32402-J "Ohtlike jäätmete ladustamisnõuded".	Et parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT jälgida sisendjäätmeid osana jäätmete eelneva heakskiitmise ja vastuvõtmise korrast (vt BAT 2). Sisendjäätmete seire, arvestades näiteks järgmist: — biokõrvaldatavus (nt BHT, BHT ja KHT suhe, Zahni-Wellensi test, bioloogilise inhibeerimise (nt aktiivmuda inhibeerimise) võime); — emulsiooni lõhkumise võimalikkus, nt laborikatsetega. Et vähendada HCl-i, NH3 ja orgaaniliste ühendite õhkuheidet, on PVT rakendada PVT 14d-d ja kasutada üht või mitut allpool esitatud meetoditest. Adsorbeerimine. Biofilter. Termiline oksüdatsioon. Märgpuhastus. 1; WT BAT 5.1; 1; WT BAT 5.2; 5	1, 5	Vastab
Tuhakäitlus	Jäätmete põletuse eelsel käitlusel otsustatakse jäätmete segamise vajaduse üle. Põletusprotsessi optimeeritakse vastavalt vajadussele. Sõltuvalt laboratoorse analüüsi tulemustes ladestatakse kas tava- või ohtlike jäätmete prügilasse. Käitises tuha ladustamisel kasutatakse lekkekindlaid kinniseid konteinereid.	Kasutusel on vesijahutus, Tuha kogumiseks ja laadimiseks kasutatakse kinniseid süsteeme.	Selleks et parandada koldetuha töötlemisseadmete üldist keskkonnatoimet, on PVT lisada keskkonnajuhtimissüsteemi koldetuha töötlemise väljundi kvaliteedi juhtimise elemendid (vt PVT 1).Keskkonnajuhtimissüsteemi lisatakse väljundi kvaliteedi juhtimise elemendid, et tagada koldetuha töötlemise tulemuse ootuspärasus, kasutades olemasolevaid EN-standardeid, kui need on olemas. See võimaldab ka koldetuha töötlemise tulemuslikkust jälgida ja optimeerida. Jäätmete põletamise üldise keskkonnamõju parandamiseks, põlemata ainete sisalduse vähendamiseks räbus ja koldetuhas ning jäätmete põletamisel tekkiva õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada allpool esitatud tehnikate asjakohast kombinatsiooni. Jäätmete segamine ja kokkusegamine. Täiustatud juhtimissüsteem. Põletamisprotsessi optimeerimine. Räbu ja koldetuha töötlemisel tekkiva tolmu hajusheite vältimiseks või vähendamiseks õhus on PVT lisada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) järgmised tolmu hajusheite ohjamise meetmed: — tuvastada kõige olulisemad tolmu hajusheite allikad (kasutades nt EN 15445); — määrata kindlaks asjakohased meetmed ja võtted, millega vältida või vähendada hajusheidet asjaomasel ajavahemikul, ja neid rakendada. PVT 24.Koldetuha ja räbu töötlemisel tekkiva tolmu hajusheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT kasutada allpool esitatud tehnikate asjakohast kombinatsiooni. Seadmete ruumiline eraldamine ja katmine. Mahalaadimiskõrguse piiramine. Varude kaitsmine valdava tuulesuuna küljest. Veepihustite kasutamine. Niiskusesisalduse optimeerimine. Töötamine alarõhul. PVT koldetuha ja räbu kinnisest töötlemisest väljatõmbeõhuga (vt PVT 24 f) õhku suunatud tolmuheite vähendamiseks seisneb väljatõmbeõhu puhastamises käisfiltriga (vt osa 2.2). PVT on seirata jäätmepõletustehases räbus ja koldetuhas leiduvate põlemata ainete sisaldust vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. Massikadu kuumutamisel. Orgaanilise süsiniku kogusisaldus. Püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate ohtlike jäätmete põletamise puhul on PVT määrata väljundvoogudes (nt räbu ja koldetuhk, suitsugaas, heitvesi) püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldus pärast jäätmepõletustehase käikulaskmist ja iga muudatuse järel, mis võib oluliselt mõjutada POSide sisaldust väljundvoogudes. 2. WI BAT 1.3; 2. WI 1.5.1; 2. WI BAT 1.2; 6	2, 6	Vastab
Materjalitõhusus	Pakendeid kasutatakse korduvalt, kui see ei ole võimalik, siis pakendid suunatakse käitlusesse. Keskkonnale ohtlike materjale ei kasutata asendusmaterjalidena.	Uute jäätmete-materjalide vastuvõtul ning kasutusele võtul võetakse vajadusel nendest analüüsid.	Et kasutada materjale tõhusalt, on PVT asendada materjalid jäätmetega. Jäätmete töötlemiseks kasutatakse muude materjalide asemel jäätmeid (nt leelise- või happejääke kasutatakse pH reguleerimiseks, lendtuhka kasutatakse sideainena). Mõned kohaldatavuspiirangud tulenevad saasteohust, mis kaasneb lisanditega (nt raskmetallid, POSid, soolad, patogeenid) jäätmetes, millega muid materjale asendatakse. Veel üks piirang seisneb materjale asendavate jäätmete kokkusobivuses sisendjäätmetega (vt BAT 2). Et vähendada kõrvaldatavate jäätmete kogust, on PVT maksimeerida pakendite korduskasutamist osana jääkide haldamise kavast (vt BAT 1). Pakendeid (vaadid, konteinerid, mahtlastikonteinerid, kaubaalused) korduskasutatakse jäätmete hoiustamiseks, kui need on heas seisus ja piisavalt puhtad, olenevalt (järjestikku kasutatavate) ainete kokkusobivuse kontrollist. Vajaduse korral läbivad pakendid enne korduskasutamist asjakohase töötluse (nt uuendamine, puhastamine). Mõned kohaldatavuspiirangud tulenevad jäätmete saastumise ohust, mis kaasneb pakendite korduskasutamisega. 1; WT BAT 1.9; 5	1, 5	Vastab
Lahustite regenereerimine	Destilleerimisse (ühe protsessi/partii mõistes) suunatud jäätmed pärinevad ühe tekitaja käest. Destilleerimisse suunatud miinimum kogus on 1m3. Destilleerimise kulud hoitakse samad või väiksemad kui põletamisel. Protsess annab vähemalt 60% destillaati. Tööprotsessi jälgimine ekraanilt. Destillatsiooniprotsessi jääkide suunamine käitlusesse. Destillaator on kinnine süsteem.	Destillaator. Lahustijäätmete vastuvõtmisel ja ladustamisel arvestatakse, et oleks ladustatud jäätmetekitaja põhiselt. Uue tekitaja lisandumisel tehakse kõige pealt erikaalu määramine, vajadusel ka ühe destilleerimisprotsessi katsetus veendumaks destilleerimise efektiivsuses. Süsteem toimib automaatselt. Kui on näitajates ületamisi, seadmes esineb rikkeid, siis seade seiskub, andmed kajastuvad ekraanil. Destillatsiooniprotsessis jäätmete kasutamine kuivatatud ja kuivatamata kujul. Destillaatorisse sisendi andmine ja väljundi võtmine on kinnine süsteem, kus heitmeid õhku ei eraldu. Destillatsiooniprotsessis jäätmete kasutamine kuivatatud ja kuivatamata kujul.	Et parandada kasutatud lahustite regenereerimise üldist keskkonnatoimet, on PVT kasutada üht või mõlemat allpool esitatud meetoditest. Materjalina taaskasutusse võtmine. Energiakasutus. Et vähendada orgaaniliste ühendite õhkuheidet, on PVT rakendada PVT 14d-d ja kasutada allpool esitatud meetodite kombinatsiooni. Protsessi heitgaaside ringlus aurukatlas. Adsorbeerimine. Termiline oksüdatsioon. Kondensatsioon või krüokondensatsioon. MärgpuhastusPVT on vähemalt kord aastas jälgida kasutatud lahustite regenereerimisest tulenevat orgaaniliste ühendite hajusheidet õhku, vabastada lahustite abil POSe sisaldavad seadmed saastest ning töödelda lahusteid füüsikalis- keemiliselt nende kütteväärtuse kasutamiseks, rakendades üht või mitut allpool nimetatud meetoditest. Mõõtmine, Heitekoefitsiendid, Massibilanss. 1; WT BAT 4.4; 1; WT BAT 1.2; 5	1, 5	Vastab
Ladustamine	Vastavalt juhendile nr 32402-J "Ohtlike jäätmete ladustamise nõuded"	Maksimaalselt vaheladustatakse jäätmeid käitises kuni 1 aasta välja arvatud ravimid ja nakkusohtlikud, mida vaheladustatakse kuni 1 kuu. Jäätmete kontrollimine enne ladustamisele suunamist. Jäätmeid ladustatakse eraldi vastavalt nende omadustele ning edasisele käitlusele. Kõik alad, mida kasutatakse jäätmete käitlemiseks (transport, ladustamine, pakkimine) on kaetud vettpidava kattega. Käitise vedelikukindlat katendit, drenaažisüsteemi ja muid kommunikatsioone kontrollitakse ja hooldatakse regulaarselt. Absorbendi või poomide kasutus lekete korral. Ohtlike jäätmete ladustusala on sademevee kogumissüsteemiga. Jäätmete ladustamise maht on piiratud. Ladustamisalad on määratud ladustusplaaniga. Alad on varustatud kaameratega tööprotsesside jälgimiseks.	Selleks et vähendada jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariske, on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid. Ladustamiskohtade optimeerimine. Piisav ladustamismaht. Ladustamistoimingute ohutus. Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks. 1; WT BAT 1.1; 5	1, 5	Vastab
Jäätmete vastuvõtt	Jäätmete vastuvõtmisel hinnatakse jäätmete koostise täiendava kontrolli vajadust lähtuvalt üleandjast ja ka jäätmete edasise töötlemise protsessist. Radioaktiivsete jäätmete kontroll. PCB sisalduse ja klooritud lahuste määramine Kasutatakse konveier-, tigu- ja pumpetteandesüsteemi. Ladustamine toimub kinnistes ja lekkekindlates konteinerites Kõik alad, mida kasutatakse jäätmete käitlemiseks (transport, ladustamine, pakkimine) on kaetud vettpidava kattega. Käitise vedelikukindlat katendit, drenaažisüsteemi ja muid kommunikatsioone kontrollitakse ja hooldatakse regulaarselt. Absorbendi või poomide kasutus lekete korral. Korduskasutatavaid pakendeid kasutatakse korduvalt.	Vastavalt juhendile nr 31302-P "Ohtlike jäätmete vastuvõtmine" Vastavalt juhend nr 32402-J "Ohtlike jäätmete ladustamisnõuded". Kliinilisi jäätmeid manuaalselt ei käidelda	Jäätmete vastuvõtmise, käitlemise ja ladustamisega seotud keskkonnaohtude vähendamiseks on PVT kasutada koos allpool esitatud tehnikaid. Automaatne või poolautomaatne jäätmekäitlus. Suletud ühekordselt kasutatavate mahutite põletamine, kui mahuteid on juba kasutatud. Korduskasutatavate ja juba kasutatud mahutite puhastamine ja desinfitseerimine. Jäätmepõletustehase üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT jälgida jäätmesaadetisi osana jäätmete vastuvõtmise korrast (vt PVT 9 punkt c), hõlmates (sõltuvalt sissetulevatest jäätmetest põhjustatud ohust) allpool esitatud elemente. Tahked olmejäätmed ja muud tavajäätmed. Reoveesetted. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud kliinilised jäätmed. Kliinilised jäätmed. Jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva heakskiitmise korra kehtestamine ja rakendamine. Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine. Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine. Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi kehtestamine ja rakendamine. Jäätmete eraldatuse tagamine. Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne nende segamist või jäätmesegude koostamist. Tahkete sisendjäätmete sortimine. Et parandada üldist keskkonnatoimet ning vähendada PCBde ja orgaaniliste ühendite suunatud õhkuheidet, on PVT kasutada kõiki allpool nimetatud meetodeid. Ladustamis- ja töötlemisalade katmine. Töötajate juurdepääsueeskirjade kehtestamine, et vältida saaste levikut. Seadmete optimeeritud puhastamine ja äravool. Õhkuheite kontroll ja seire. Jäätmekäitlusjääkide kõrvaldamine. Lahusti taaskasutamine lahustiga pesemise korral. 2. WI BAT 1.3;1; WT 1.1; 1; WT BAT 4.8; 5; 6	2, 1, 5, 6	Vastab
Jäätmete märgistamine	Jäätmed on selgelt märgistatud. Kasutusel on rühmamärgistus.	Vastavalt juhendile nr 32403-J "Ohtlike jäätmete märgistamise nõuded"	Ohtlike jäätmete märgistamine: KKM nr 39. 4	4	Vastab
Jäätmete füüsikalis-keemiline töötlemine	Jäätmekütuste valmistamine toimub vastavalt kvaliteeditingimustele. Õlijäätmetest separeeritakse suuremad tahked osised välja.	Jäätmetest koostatakse vastavalt nende omadustele ning kütteväärtusele jäätmete segud. Vedela jäätmekütuse mahutid asuvad piisavalt soojas ruumis. Käitlusruum ühendatud filtersüsteemiga.	Et vähendada tolmu, peenosakestega seotud metallide, PCDD/Fi ja dioksiinitaoliste PCBde õhkuheidet, on PVT rakendada PVT 14d-d ning kasutada üht või mitut allpool esitatud meetoditest. Tsüklon, Tekstiilfilter, Märgpuhastus, Vee pritsimine purustisse. Kui pole märgitud teisiti, kehtivad metallijäätmete mehaanilise purustitega töötlemise puhul peale BAT 25 selles punktis esitatud PVT-järeldused. 1. WT BAT 2.1, 2.2; 5	1, 5	Vastab
Jäätmete bioloogiline töötlus	Jäätmed võetakse vastu vaid lepingulistelt partneritelt. Jäätmeid kontrollitakse vastuvõtul. Vajadusel jäätmed sorteeritakse. Pinnase puhastamise protsessis jälgitakse põhinäitajaid ning protsessi kohandatakse vajadusel.	Taskusüsteemis kompostimine.	Et vähendada lõhnaaine heidet ja parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT valida sisendjäätmeid. Meetod hõlmab sisendjäätmete eelnevat heakskiitmist, vastuvõtmist ja sortimist (vt BAT 2), et tagada sisendjäätmete sobivus käitlemiseks, nt seoses toitainete tasakaaluga, niiskuse või mürgiste ühenditega, mis võivad bioloogilist aktiivsust vähendada. Et vähendada tolmu, orgaaniliste ühendite ja ebameeldiva lõhnaga ühendite, nt H2S ja NH3, suunatud õhkuheidet, on PVT kasutada üht või mitut allpool nimetatud meetoditest. Biofilter. Tekstiilfilter. Termiline oksüdatsioon. Märgpuhastus. Et vähendada õhkuheidet ja parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT jälgida ja/või kontrollida jäätmete ja protsesside põhinäitajaid. Jäätmete ja protsesside põhinäitajate jälgimine ja kontrollimine, sealhulgas: — sisendjäätmete omadused (nt süsiniku ja lämmastiku suhe, osakeste suurus); — temperatuur ja niiskussisaldus auna eri kohtades; — auna õhutatus (nt auna ümberpööramise sagedus, O2 ja/või CO2 sisaldus aunas, õhuvoogude temperatuur sundõhutamise korral); — auna poorsus, kõrgus ja laius. Auna niiskussisalduse jälgimine pole kohaldatav suletud protsessidele, kui tuvastatud on probleeme seoses tervise ja/või ohutusega. Sellisel juhul võib niiskussisaldust jälgida enne jäätmete ladustamist suletud kompostimiskohta ja seda kohandada, kui jäätmed suletud kompostimiskohast ära võetakse. 1; WT BAT 3.2;5	1, 5	Vastab
Jäätmete bioloogiline töötlus- heited	Pinnase puhastamine toimub taskusüsteemis, ruumis. Nõrgvesi kogutakse kokku ning võetakse ringlusesse.	Taskusüsteemis kompostimine.	Et vähendada õhkuheidet, on PVT kasutada mõlemat allpool nimetatud meetodit. Heitgaasivoogude eraldamine. Heitgaasiringlus. Reovee tekke ja veekasutuse vähendamiseks on PVT kasutada kõiki allpool nimetatud meetodeid. Reovee eraldamine. Vee ringlusse võtmine. Nõrgvee tekke minimeerimine. 1; WT BAT 3.2; 1; WT BAT 3.3; 1; WT BAT 3.4; 5	1, 5	Vastab
Jäätmepõletus	Jäätmepõletustehasesse suunatakse vaid eelnevalt kontrollitud jäätmeid. Jäätmed võetakse vastu lepingupartneritelt. Jäätmepõletustehase sissevõtu protsess tagab ühtlase tehase toimimise. Põletusprotsessis tekkivad suitsugaasid puhastatakse. Põletusseade on varustatud pidevseire seadmega.	Vastavalt juhendile nr 32401ˇ-P "Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlus" Vastavalt juhendile nr 31302-P "Ohtlike jäätmete vastuvõtmine" Vastavalt juhend nr 32402-J "Ohtlike jäätmete ladustamisnõuded".	PVT 15.Jäätmepõletustehase üldise keskkonnatoime parandamiseks ja õhkuheite vähendamiseks on PVT tehase seadistuste reguleerimise korra kehtestamine ja rakendamine, nt kui see on vajalik ja teostatav, täiustatud kontrollisüsteemi kaudu (vt kirjeldus osas 2.1), mis põhineb jäätmete iseloomustamisel ja kontrollimisel (vt PVT 11). PVT 16.Põletustehase üldise keskkonnatoime parandamiseks ja õhkuheite vähendamiseks on PVT kehtestada ja rakendada tööprotseduurid (nt tarneahela ülesehitus, pidev, mitte partiide kaupa töö), et toimuks võimalikult vähe seiskamisi ja käivitamisi. PVT 17.Selleks et vähendada jäätmepõletustehase õhku- ja, kui see on asjakohane, vetteheidet, on PVT tagada, et suitsugaasi puhastamise süsteem ja reoveepuhasti on nõuetekohaselt projekteeritud (nt arvestades suurimat vooluhulka ja saasteainesisaldust) ja et neid käitatakse projekteeritud vahemikus ning hooldatakse selliselt, et oleks tagatud optimaalne kasutatavus. PVT 18.Selleks et vähendada tavapärasest erinevate käitamistingimuste (OTNOC) esinemise sagedust ning vähendada sellistel tingimustel jäätmepõletustehase õhkuheidet ning vajaduse korral vetteheidet, on PVT kehtestada ja rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana riskipõhine tavapärasest erinevate käitamistingimuste ohjamise kava, mis sisaldab kõiki järgmisi elemente: — võimalike tavapärasest erinevate käitamistingimuste (nt keskkonna kaitsmiseks oluliste seadmete („kriitilised seadmed“) rike) kindlakstegemine, nende algpõhjuste ja võimalike tagajärgede väljaselgitamine ning kindlakstehtud tavapärasest erinevate käitamistingimuste loetelu korrapärane ülevaatamine ja ajakohastamine, mis järgneb allpool esitatud korrapärasele hindamisele; — kriitiliste seadmete asjakohane projekteerimine (nt käisfiltri osadeks jaotamine, suitsugaasi kuumutamisega seotud tehnikad ning selliste olukordade vältimine, mil käivitamisel ja seiskamisel tuleb suitsugaasi õhku lasta käisfiltrit läbimata); — kriitiliste seadmete ennetava hoolduse kava koostamine ja rakendamine (vt PVT 1 xii); — heite jälgimine ja registreerimine tavapärasest erinevate käitamistingimuste ja nendega seotud asjaolude korral (vt PVT 5); — tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral tekkiva heite korrapärane hindamine (nt selliste juhtumite sagedus, kestus, eralduvate saasteainete kogus) ning vajaduse korral parandusmeetmete rakendamine. 2. WI BAT 1.5.; 2.WI BAT 1.5.2;6	2, 6	Vastab
Jäätmepõletus- heited	Põletustehase vastuvõtu ala on varustatud alarõhuga ning väljatõmbeõhku kasutatakse põlemisõhuna. Jäätmete ladustamine toimub kinniste mahutitega. Jäätmete põletusse suunamiseks kasutatakse erinevaid dosaatoreid.	Õhu saasteainete teket jaseiret käsitlevad andmed on toodud taotluse 7.1-7.18. LHK projekt on koostatud.	Põletusseadmete hajusheite, sealhulgas lõhnaheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT järgmine: — tahked ja pakendamata püdelad jäätmed, mis on ebameeldiva või ärritava lõhnaga ja/või võivad eraldada lenduvaid aineid, ladustatakse kontrollitud alarõhule vastupidavasse hoonesse ning väljatõmmatavat õhku kasutatakse põletamisõhuna või see juhitakse plahvatusohu korral muusse sobivasse heite vähendamise süsteemi; — vedeljäätmeid hoitakse sobiva kontrollitud rõhuga mahutites ja mahuti õhutusavast juhitakse õhk kas põletamiseks või muusse sobivasse heite vähendamise süsteemi; — täieliku seiskamise ajal, kui põletusvõimalust ei ole, ohjatakse ebameeldiva või ärritava lõhnaaine esinemise ohtu nt järgmisel viisil: — väljalastud või väljatõmmatud õhk juhitakse alternatiivsesse heite vähendamise süsteemi, nt märgskraberisse, liikumatusse adsorptsioonikihti; — ladustatud jäätmete kogus minimeeritakse, näiteks katkestatakse jäätmesaadetiste vastuvõtmine või vähendatakse seda või suunatakse jäätmesaadetised mujale jäätmevoo haldamise kaudu (vt PVT 9); — jäätmed ladustatakse nõuetekohaselt suletud pakendites. PVT 22.Lenduvate ainete hajusheite vältimiseks selliste gaasiliste ja vedelate jäätmete käitlemisel, mis on ebameeldiva või ärritava lõhnaga ja/või võivad eraldada lenduvaid aineid jäätmepõletustehases, on PVT nende suunamine otse ahju etteandeliini. Mahtlastikonteinerites (nt paakautod) veetavaid gaasilisi ja vedelaid jäätmeid juhitakse ahju nii, et mahuti ühendatakse otse ahju etteandeliiniga. Mahuti tühjendatakse kas surulämmastikuga või, kui jäätmed on piisavalt vedelad, vedeliku väljapumpamisega. Kui gaasilisi ja vedelaid jäätmeid veetakse põletamiseks ettenähtud mahutites, nt tünnides, suunatakse mahutid otse ahju. Ei tarvitse olla kohaldatav reoveesetete põletamise suhtes näiteks veesisalduse tõttu ja seetõttu, et reoveesetteid on vaja eelkuivatada või muude jäätmetega segada. Et vähendada tolmu, metallide ja metalloidide suunatud õhkuheidet jäätmete põletamisel, on PVT kasutada üht või mitut allpool nimetatud tehnikatest. Käisfilter. Elektrifilter. Kuivsorbendi sissepritsimine. Märgskraber. Adsorptsioon liikumatu või liikuva kihiga. Et vähendada HCl, HF ja SO2 suunatud õhkuheidet, on PVT kasutada üht või mitut allpool nimetatud tehnikatest. Märgskraber. Poolmärg absorber. Kuivsorbendi sissepritsimine. Otsene väävlitustamine. Sorbendi sissepritsimine katlasse. Et vähendada jäätmete põletamisel HCl, HF ja SO2 suunatud tippheidet õhku, piirates reaktiivide kulu ning kuivsorbendi sissepritsimisest ja poolmärgadest absorberitest tekkivate jääkide kogust, on PVT kasutada kas tehnikat a või mõlemat allpool kirjeldatud tehnikat. Reaktiivi annustamise automatiseerimine ja optimeerimine. Reaktiivide osaline korduskasutus. Et vähendada NOX-ide suunatud õhkuheidet, piirates samal ajal jäätmete põletamisel tekkiva CO ja N2O heidet ning selektiivsel katalüütilisel või mittekatalüütilisel taandamisel tekkiva NH3 heidet, on PVT kasutada sobivat kombinatsiooni allpool esitatud tehnikatest. Põletamisprotsessi optimeerimine. Suitsugaasi ringlus. Selektiivne mittekatalüütiline taandamine (SNCR). Selektiivne katalüütiline taandamine (SCR). Katalüütilised filterkotid. Selektiivse mittekatalüütilise taandamise/selektiivse katalüütilise taandamise optimeerimine. Märgskraber. Et vähendada jäätmete põletamisel orgaaniliste ühendite, sealhulgas PCDD/F-ide ja PCBde suunatud õhkuheidet, on PVT kasutada allpool kirjeldatud tehnikaid a, b, c, d ja üht või mitut tehnikat tehnikatest e–i. Põletamisprotsessi optimeerimine. Jäätmete etteandmise kontrollimine. Liinis olevate katelde ja liinist lahtiühendatud katelde puhastamine. Suitsugaaside kiire jahutamine. Kuivsorbendi sissepritsimine. Adsorptsioon liikumatu või liikuva kihiga. Selektiivne katalüütiline taandamine. Katalüütilised filterkotid. Süsiniksorbent märgpuhastis. Et vähendada elavhõbeda suunatud õhkuheidet (sealjuures elavhõbeda tippheidet), on PVT kasutada üht või mitut allpool nimetatud tehnikatest. Märgskraber (väike pH). Kuivsorbendi sissepritsimine. Spetsiaalse eriti reaktsioonivõimelise aktiivsöe sissepritsimine. Katlasse broomi lisamine. Adsorptsioon liikumatu või liikuva kihiga. 2. WI BAT 1.5.1; 2. WI BAT 1.5.2;6	2, 6	Vastab
Jäätmepõletus- seire	Kogu kontroll ja optimeerimine arvutiga. Mitmeastmeline sutisugaasidepuhastus- tsüklon reaktor+kottfilter+katalüsaator. Temperatuuri jt tingimuste mittevastamise korral blokeeritakse jäätmete pealeanne. Õhupealeannet reguleerib arvuti. Pidevseireandmed	Ohtlike jäätmete põletamisel kasutatakse pöördahju. Põletuskambri temperatuur kuni 1100 ⁰C Energia põletusprotsessi läbiviimiseks saadakse suures osas jäätmete taaskasutamisest. Kasutatakse suletud tigusöötjad ehk siseuste süsteemiga portsude kaupa etteandmine. Eraldi vedelate ja pastalaadsete jäätmete otse põletusse sisestamise süsteem. Suletud tigu ehk tükkdosaator topelt ukse süsteem (ülevalt luuk, edasi lükkab kolb ja siis avaneb teine uks). Kasutusel on pidevseire seade. Saasteainete seire ja piirmäärad on toodud taotluse tabelis 7.2 ja 7.16. Käitlusprotsess on seadistatud vastavalt saabuvate jäätmete kogustele. Põletusprotsessi kriteeriumide optimeerimine ja kontroll: hapniku juurdepääsu, jaotumise ja temperatuuri kontroll; põlemisprotsessi temperatuuri ja selle jaotuvuse kontroll. Temperatuuri määramine, CO ja O2 mõõtmised eripositsioonidel (koostisosadest tulenevad emissioonide andmed). Emissiooni mõõtmiste süsteem koosneb: a) näidiste võtmise seadmed, nende töötlus; b) heitgaaside kulu mõõtmise seadmed, nende registreerimise; c) andmete edastamise ja säilitamise seadmed. Emissiooniarvuti teostab iga 30 min mõõtmisperioodi järel automaatselt saasteainete emissiooni kaaluliste kontsentratsioonide, tööparameetrite ning töötingimuste keskmise suuruse arvestuse. Mõõtmiste käigus jälgitakse pidevalt O2, CO, NO2, SO2, T OC, HCl, HF, tahkete osakeste kontsentratsiooni suitsukäigus ning fikseeritakse töötemperatuur.	PVT on õhku- ja vetteheite seisukohalt oluliste protsessinäitajate, sealhulgas allpool esitatud näitajate pidev jälgimine. Jäätmete põletamisel tekkiv suitsugaas: Vooluhulk, hapnikusisaldus, temperatuur, rõhk, veeauru sisaldus. Põlemiskamber. Temperatuur. PVT on suunatud õhkuheite jälgimine vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärse teadusliku tasemega andmete saamine. NOx, NH3, N2O, CO, SO2, HCl, HF, Tolm, Metallid ja metalloidid, välja arvatud elavhõbe (As, Cd, Co, Cr, Cu, Mn, Ni, Pb, Sb, Tl, V), Hg, TVOC, PBDD/F-id, PCDD/F-id, Dioksiinitaolised PCBd, Benso(a)püreen. PVT on jäätmepõletustehase kui terviku või kõigi selle asjakohaste osade elektrilise kogukasuteguri, koguenergiatõhususe või katla kasuteguri määramine. Uue jäätmepõletustehase puhul või pärast olemasoleva põletustehase iga muudatust, mis võib oluliselt mõjutada energiatõhusust, leitakse täiskoormusel töötamisel toimivuskatsega katseliselt elektriline kogukasutegur, koguenergiatõhusus või katla kasutegur. Kui on tegemist olemasoleva jäätmepõletustehasega, millega ei ole toimivuskatset tehtud või millega ei saa tehnilistel põhjustel selle töötamisel täiskoormusel katset teha, leitakse elektriline kogukasutegur, koguenergiatõhusus või katla kasutegur, võttes arvesse toimivuskatse tingimustele vastavaid arvutuslikke väärtusi. Jäätmepõletustehaste katla kasuteguri määramise kohta toimivuskatses ei ole EN-standard kättesaadav. Restpõletusega jäätmepõletustehaste korral võib kasutada FDBRi juhist RL 7. 2. WI BAT1.2; 2. WI BAT 1.2; 6	2, 6	Vastab
Jäätmepõletus materjalitõhusus	Võimalikult palju metalli eraldatakse jäätmetest enne jäätmekütuste valmistamist, enne jäätmete põletamist ja koldetuhast	Kasutatakse õlifiltrite jt pakendite purustussüsteemi. Eraldamine toimub magnetiga	PVT ressursitõhususe suurendamiseks on käidelda ja töödelda koldetuhka FGC jääkidest eraldi. Räbu ja koldetuha töötlemise ressursitõhususe suurendamiseks on PVT kasutada allpool esitatud tehnikate sobivat kombinatsiooni, tuginedes riskihindamisele, milles arvestatakse räbu ja koldetuha ohtlikke omadusi. Sõelumine ja eraldamine. Purustamine. Tuulutamine. Mustmetallide ja värviliste metallide taaskasutamine. Stabiliseemine. Pesemine. 2. WI BAT 1.7;6	2, 6	Vastab
Jäätmepõletus- energiatõhusus	Tekkiva soojusenergia kasutamine kütmiseks. Ahi on soojusisolatsiooniga. Kasutusel on õhkjahutus	Tekkivat soojusenergiat kasutatakse kütmiseks (hooned) ja tehnoloogiliseks soojendamiseks. Ahju jahutus toimub vesitoruseintega termoreaktoris. Ahjul endal keraamiline soojusisolatsioon	Jäätmepõletustehase ressursitõhususe suurendamiseks on PVT utilisaatorkatla kasutamine. Suitsugaasis sisalduvat energiat kasutatakse utilisaatorkatlas, mis toodab sooja vett ja/või auru, mida võib tehasest välja tarnida, kohapeal kasutada ja/või elektri tootmiseks kasutada. Ohtlike jäätmete põletamiseks ette nähtud seadmete puhul võib kohaldatavust piirata: — lendtuha kleepuvus; — suitsugaasi söövitav toime. Jäätmepõletustehase energiatõhususe suurendamiseks on PVT kasutada allpool esitatud tehnikate sobivat kombinatsiooni. Reoveesetete kuivatamine. Suitsugaasi vooluhulga vähendamine. Soojuskao minimeerimine. Katla konstruktsiooni optimeerimine. Madalatemperatuurilise suitsugaasi soojusvahetid. Kõrge temperatuuri ja kõrge rõhuga auruga seotud tingimused. Koostootmine. Suitsugaasikondensaator. Kuiva koldetuha käitlemine. 2; WI BAT 1.4;6	2, 6	Vastab
Heide õnnetus ja vahejuhtumitest	Õnnetus ja vahejuhtumite haldamine on riskipõhine	Kõrvalised isikud ei pääse käitise territooriumile. Kasutusel on tulekahjude ennetamise, tuvastamise ja kustutusmeetmed. Ohutusnõudeid on töötajatele tutvustatud. Õnnetuse ja vahejuhtumite üle peetakse arvestust.	Et ära hoida või piirata õnnetus- ja vahejuhtumite keskkonnamõju, on PVT kasutada kõiki allpool nimetatud meetodeid osana õnnetusjuhtumitega tegelemise kavast (vt BAT 1). Kaitsemeetmed. Juhusliku/tahtmatu heite haldamine. Õnnetus- ja vahejuhtumite registreerimise ja hindamise süsteem. 1; WT BAT 1.6; 5	1, 5	Vastab

4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Käitis vastab PVT-le.

4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika	PVT vastavusmärge	Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta	Rakendamise periood
Abimaterjalide säästlik kasutamine	Kasutatakse võimalikult stabiilse kütteväärtusega küttesegusid, mis vähendab abikütuste kasutamist	Pidev jäätmesegude analüüs	PVT ei määratle	Pidevalt
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	äätmete korrektne põlemisprotsess, temperatuuri hoidmine.	Optimaalse kütteväärtusega küttesegude kasutamine	Vastab	Pidevalt
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Suitsugaaside kiire mahajahutamine enne sorbentide kasutamist.	Töökorras suitsugaaside jahutusseade	Vastab	Pidevalt
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Stabiilse põlemisprotsessi saavutamine	Tükkjäätmete suuruse vähendamine.	Vastab	Pidevalt
Energia ja kütuse kasutamise vähendamine	Kasutatakse võimalikult stabiilse kütteväärtusega küttesegude kasutamine, mis vähendab abikütuste kasutamist	Pidev jäätmesegude analüüs	Vastab	Pidevalt
Energia ja kütuse kasutamise vähendamine	Põletuseks kuluva energia vähendamine	Põletava materjali eeltöötlus	Vastab	Pidevalt
Jäätmetekke vältimine	Kompostimisel tekkivate jäätmete tekke vältimine	Kompostisegu toitainete (N ja P) õige vahekord ja õigete kompostimis-tingimuste saavutamine	Vastab	Pidevalt
Jäätmete kõrvaldamine	Põlemisel tekkivate jäätmete vähendamine	Õlifiltrite purustamine ja metalli eraldamine enne filtrite põletamist	Vastab	Pidevalt
Pinnase kaitse	Veekeskkonnaohtlike ainete keskkonda mittesattumine	Kogu käitise territooriumilt sadevete kogumine ning analüüside teostamine enne käitlust	Vastab	Pidevalt
Pinna- ja põhjavee kaitse	Veekeskkonnaohtlike ainete keskkonda mittesattumine	Kogu käitise territooriumilt sadevete kogumine ning analüüside teostamine enne käitlust	Vastab	Pidevalt
Lõhna vältimine või vähendamine	Kogu käitise territooriumilt sadevete kogumine ning analüüside teostamine enne käitlust	Segada materjali piisava aja tagant, et materjal ei muutuks anaeroobseks	Vastab	Pidevalt
Lõhna vältimine või vähendamine	Kogutud jäätmete võimaliku lõhnaleviku vähendamine	Jäätmete ajutine ladustamine ainult hoonesiseselt	Vastab	Pidevalt
Muud asjakohased meetmed	Ettevõte on ametisse määranud isikud, kes on läbinud jäätmealase koolituse ning vastutavad ettevõtte territooriumil toimuvate tegevuste eest	Jäätmekäitluse eest vastutavad isikud omavad vajalikke tunnistusi	Vastab	Pidevalt
Muud asjakohased meetmed	Töötajate heaolu	Töökohad on varustatud vajalike esmaabi- ja kaitsevahenditega tegutsemiseks õnnetusjuhtumite korral	PVT ei määratle	Pidevalt
Lõhna vältimine või vähendamine	Kogutud jäätmete võimaliku lõhnaleviku vähendamine	Lõhnavate jäätmete ajutine ladustamine ainult hoonesiseselt	Vastab	Pidevalt	Pidevalt
Pinnase kaitse	Kõvakattega pinnas		Vastab
Pinna- ja põhjavee kaitse	Kõvakattega pinnas		Vastab

5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine

5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta

Toore, abimaterjal või pooltoode			Säilitamine				Kasutamine
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess	Kogus			Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess	Kokku	Ühik	Jääb tootesse, %	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Abimaterjalid		NaHCO3	Big-bag		100	t	Suitsugaaside puhastamine	1 840	t/a
Abimaterjalid		Aktiivsüsi	Big-bag		5	t	Suitsugaaside puhastamine	50	t/a
Abimaterjalid		CO(NH2)2	Big-bag		10	t	Suitsugaaside puhastamine	200	t/a
Abimaterjalid		Glükool	IBC		10	t	Suitsugaaside puhastamine	100	t/a

5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode			Säilitamine				Kasutamine				Ohtlik aine
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Tootmis- protsess	Kokku	Ühik	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr¹	Ohukategooria	Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Tootmis- protsess	Kokku	Ühik	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr¹	Ohukategooria	Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Abimaterjalid	27101943	Diisel	Mahuti		3.50	m³		50	t/a		Diislikütus	68334-30-5		100
Abimaterjalid	27111100	Gaas	Trassist		0	m³		902	t/a		Naftagaasid, veeldatud	68476-85-7		100

Ohutuskaardid

Lisa 4: Lisa_9___Ohutuskaart_Diislikutus.pdf

Lisa 5: lng_ohutuskaart_eesti_gaas_06_01_2017.pdf

¹ CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Terviseameti veebilehel ja Euroopa Kemikaalide Ameti (European Chemicals Agency) veebilehel.

5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Vorm ei ole asjakohane.

5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Mahuti			Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus	Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus			Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas)
Tüüp	Maht m³	Kasutusele võtmise kuupäev	Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus	Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev	Andmed tehnilise järelevalve kohta	Andmed hoolduse kohta	Nr plaanil või kaardil	Kaugus reovee äravoolutorustikust m	Kaugus veekogudest m	Kaugus puurkaevudest m
IBC konteinerid	3	07.06.2016	Kütus masinapargi jaoks	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse ainult suletud ja lekkekindlat konteinerit	1	19	30	50
Maapealne metallist mahuti	0.50	06.06.2006	Põletustehase üleskütmiseks vajalik diiselküte	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Juuni 2017 mahuti puhastamine	19	44	30	50
Maapealne metallist mahuti	8	06.06.2006	Õlijäätmete setiti	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Juuni 2017 mahuti puhastamine	9	44	30	50
Kolm maapealset metallist mahutit	10	06.06.2006	Õlijäätmete mahuti	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Juuni 2017 mahuti puhastamine	10, 11, 12	44	30	50
Neli maapealset metallist mahutit	25	01.09.2010	Õlijäätmete mahuti	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Detsember 2017 mahutite puhastamine	13, 14, 15,16	44	30	50
IBC konteinerid	200	05.06.2017	Värvi- ja lakijäätmed	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudubVajadus puudub	Kasutatakse ainult suletud ja lekkekindlat konteinerit	2	44	30	50
IBC konteinerid	250	05.06.2017	Õli sisaldavad jäätmed	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse ainult suletud ja lekkekindlat konteinerit	3	44	30	50
IBC konteinerid	250	05.06.2017	Jäätmed tahkekütuse segu jaoks	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse ainult suletud ja lekkekindlat konteinerit	4	44	30	50
IBC konteinerid	200	05.06.2017	Pesulahused	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse ainult suletud ja lekkekindlat konteinerit	5	44	30	50
IBC konteinerid	50	05.06.2017	Happed	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse ainult suletud ja lekkekindlat konteinerit	6	44	30	50
IBC konteinerid	150	06.06.2006	Vedelad jäätmed	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Juuni 2017	8	19	30	50

5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil	Kaitsemeetmed				Märkused
Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil	Välisõhk	Vesi	Pinnas	Pinna- ja põhjavesi	Märkused
1	Kinnine mahuti, suletud konteiner.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.
2	Kinnine mahuti, varju all.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.
3	Kinnised mahutid.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.
4	Mahtuid varju all.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.
5	Kinnised mahutid.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.
6	Kinnised mahutid.	Asfalteeritud pinnal.	Asfalteeritud pinnal.	Asfalteeritud pinnal.
8	Siseruumis.	Betoneeritud põrand.	Betoneeritud põrand.	Betoneeritud põrand.
9	Siseruumis.	Betoneeritud põrand.	Betoneeritud põrand.	Betoneeritud põrand.
10, 11, 12, 13, 14, 15, 16	Siseruumis.	Betoneeritud põrand.	Betoneeritud põrand.	Betoneeritud põrand.
19	Siseruumis.	Betoneeritud põrand.	Betoneeritud põrand.	Betoneeritud põrand.
23	Siseruumis	Betoneeritud põrand	Betoneeritud põrand	Betoneeritud põrand
25	Kaetud	Asfalteeritud pinnasel	Asfalteeritud pinnasel	Asfalteeritud pinnasel
27,28,29,30,31	Ei ole asjakohane	Kõvakattega pinnal	Kõvakattega pinnal	Kõvakattega pinnal

6. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Vee erikasutuse asukoha kirjeldus

Käitis jääb Tartu linna Vorbuse veehaarde (veekihi geoloogiline indeks D2-1-S) alale. Ülemine põhjavee kiht jääb liivakividesse umbes 10...12 m sügavusele ja avaneb allikatena Emajõe oru veeru alumises osas. Selle kihi vett tarbitakse vaid üksikutes kaevudes. Valdavalt tarbitakse selles piirkonnas Pärnu-Siluri veekompleksi sügavate puurkaevude vett. Põhjavesi on kaitstud vaid õhukese moreenikihiga.

Vee erikasutusega kavandatava tegevuse kirjeldus

Sadevete kogumissüsteem on jagatud kolme ossa:
1. Kogumiskeskuse kogumissüsteem – sadevete kogumiseks on asfaltplatsi alla rajatud drenaažisüsteem. Sadeveed läbivad enne suublasse juhtimist õli- ja liivapüüduri
2. Kompostimise kogumissüsteem – kogu ala sadeveed kogutakse kokku, suunatakse enne suublasse juhtimist läbi õli- ja liivapüüduri
3. Kompostimise kompostiaunade ala sadevete kogumissüsteem – ala sadeveed kogutakse kokku ning suunatakse enne suublasse juhtimist läbi õli- ja liivapüüduri

Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart

Lisa 7: Ravila_sademevee_proovivotukohad_ja_valjalasud.png

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa või ehitise õiguspärast valdust tõendavad dokumendid

Lisa 8: Lisa_11___Lisa_4.1._AS_Epler___Lorenz_Ravila_75A_kinnistu_andmed.pdf

6.1. Vee võtmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.1.1. Veevõtt pinnaveekogust

Veevõttu pinnaveest ei toimu

6.1.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veevarustus toimub Ravila tn 75 kinnistul oleva AS Kemotarile kuuluval puurkaevul:  Puurkaevu aadress – Tartu maakond, Tartu linn, Mineraalväetisebaas  Passi nr – 4461  Katastri nr – 7189  Puurimise aeg – 1977.a.  Veekompleks – D2  Puurkaevu sügavus – 60,00 mm  Sanitaarkaitsetsoon – 30,00 mm  Staatiline veetase – 12,00 m

6.1.3. Teave reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimise ja veekulu ning vee võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta

Vee võtmist ei taodelda

6.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Reoveepuhasti jrk nr

Reoveepuhasti nimi

Kogumiskeskuse õli- ja liivapüüdur

Reoveepuhasti kood

PUH0000118

Kas reoveepuhastil on olemas kasutusluba

Jah

Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub

Puhasti teenindatav reoveekogumisala nimetus

Puhasti teenindatav reoveekogumisala kood

Puhasti teenindatav reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides

Prognoositav reovee vooluhulk m³

Periood	I kvartalis	II kvartalis	III kvartalis	IV kvartalis	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis
2013	2 000	2 000	2 000	2 000	8 000	22	Arvestuslik

Teave reovee koguse ja koostise muutumise kohta aasta, kuu või ööpäeva jooksul

Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis

Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis

Reostuskoormus

Reostuskoormuse inimekvivalentides määramise viis

Reostuskoormuse määramise meetod

Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused

Reoveesete

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus

Pole asjakohane

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette omadused

Pole asjakohane

Setteproovide tulemused

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus %

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis

Pole asjakohane

Kogumiskaevude ja -basseinide kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus

Liik

mehaaniline

Skeem

Seadme tüüp

Õlipüüdur

Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d

3 456

Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d

3 456

Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides

Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides

Reovee järelpuhastus

Puhastusprotsessi projektikohane puhastusaste %

Puhastusprotsessi tegelik puhastusaste %

Puhastusprotsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l

Puhastusprotsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l

Seirepunktid

Seire allikas	Seire tüüp	Koordinaadid	Teostatud omaseire analüüsiaktid
reoveepuhasti sissevool	Üksikproov	X: 6476881, Y: 656055 X: 6476881, Y: 656055
reoveepuhasti väljalask (suublasse)	Üksikproov	X: 6476881, Y: 656055 X: 6476881, Y: 656055

Reoveepuhasti jrk nr

Reoveepuhasti nimi

Kompostimisväljaku ala õli- ja liivapüüdur

Reoveepuhasti kood

PUH0000116

Kas reoveepuhastil on olemas kasutusluba

Jah

Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub

Puhasti teenindatav reoveekogumisala nimetus

Puhasti teenindatav reoveekogumisala kood

Puhasti teenindatav reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides

Prognoositav reovee vooluhulk m³

Periood	I kvartalis	II kvartalis	III kvartalis	IV kvartalis	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis
2013	2 000	2 000	2 000	2 000	8 000	22	Arvestuslik

Teave reovee koguse ja koostise muutumise kohta aasta, kuu või ööpäeva jooksul

Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis

Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis

Reostuskoormus

Reostuskoormuse inimekvivalentides määramise viis

Reostuskoormuse määramise meetod

Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused

Reoveesete

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus

Pole asjakohane

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette omadused

Pole asjakohane

Setteproovide tulemused

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus %

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis

Pole asjakohane

Kogumiskaevude ja -basseinide kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus

Liik

mehaaniline

Skeem

Seadme tüüp

Õlipüüdur

Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d

3 456

Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d

3 456

Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides

Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides

Reovee järelpuhastus

Puhastusprotsessi projektikohane puhastusaste %

Puhastusprotsessi tegelik puhastusaste %

Puhastusprotsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l

Puhastusprotsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l

Seirepunktid

Seire allikas	Seire tüüp	Koordinaadid	Teostatud omaseire analüüsiaktid
reoveepuhasti sissevool	Üksikproov	X: 6476849, Y: 656182 X: 6476849, Y: 656182
reoveepuhasti väljalask (suublasse)	Üksikproov	X: 6476849, Y: 656182 X: 6476849, Y: 656182

Reoveepuhasti jrk nr

Reoveepuhasti nimi

Kompostimisaunade ala õli- ja liivapüüdur

Reoveepuhasti kood

PUH0000117

Kas reoveepuhastil on olemas kasutusluba

Jah

Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub

Puhasti teenindatav reoveekogumisala nimetus

Puhasti teenindatav reoveekogumisala kood

Puhasti teenindatav reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides

Prognoositav reovee vooluhulk m³

Periood	I kvartalis	II kvartalis	III kvartalis	IV kvartalis	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis
2013	2 000	2 000	2 000	2 000	8 000	22	Arvestuslik

Teave reovee koguse ja koostise muutumise kohta aasta, kuu või ööpäeva jooksul

Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis

Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis

Reostuskoormus

Reostuskoormuse inimekvivalentides määramise viis

Reostuskoormuse määramise meetod

Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused

Reoveesete

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus

Pole asjakohane

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette omadused

Pole asjakohane

Setteproovide tulemused

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus %

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis

Pole asjakohane

Kogumiskaevude ja -basseinide kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus

Liik

mehaaniline

Skeem

Seadme tüüp

Õlipüüdur

Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d

3 456

Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d

3 456

Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides

Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides

Reovee järelpuhastus

Puhastusprotsessi projektikohane puhastusaste %

Puhastusprotsessi tegelik puhastusaste %

Puhastusprotsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l

Puhastusprotsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l

Seirepunktid

Seire allikas	Seire tüüp	Koordinaadid	Teostatud omaseire analüüsiaktid
reoveepuhasti sissevool	Üksikproov	X: 6479613, Y: 656214 X: 6479613, Y: 656214
reoveepuhasti väljalask (suublasse)	Üksikproov	X: 6479613, Y: 656214 X: 6479613, Y: 656214

6.2.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.2. Heitvesi sh sademevesi

Väljalaskme jrk nr

Reoveepuhasti nimi

Reoveepuhasti kood

Väljalaskme nimetus

Kogumiskeskuse sadevesi

Väljalaskme kood

TM975

Väljalaskme tüüp

Sademevee väljalask

Väljalaskme koordinaadid

X: 6476881, Y: 656055

Prognoositav heitvee vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus heitvees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik	Aine kogus t/kv	Aine kogus t/a

Prognoositav sademevee vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis
2013	2 000	2 000	2 000	2 000	8 000	22	Arvutuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik
2013	BHT7	15	mg/l
2013	Heljum	40	mg/l
2013	Üldfosfor (Püld)	1	mg/l
2013	Üldlämmastik (Nüld)	45	mg/l
2013	Nafta	5	mg/l
2013	KHT	125	mg/l

Seirepunktid

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus

Heitvee kogus m³ toodanguühiku kohta

Saasteainete kogus toodanguühiku kohta

Suubla

Suubla nimetus

Kitse kraav

Suubla kood

VEE1023622

Pinnaveekogumi nimetus ja kood

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Suubla iseloomustus

Asukoha koordinaadid

Immutusala pindala ha

Põhjavee kaugus immutussügavusest

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus

Väljalaskme jrk nr

Reoveepuhasti nimi

Reoveepuhasti kood

Väljalaskme nimetus

Kompostimisväljaku sadevesi

Väljalaskme kood

TM943

Väljalaskme tüüp

Sademevee väljalask

Väljalaskme koordinaadid

X: 6476849, Y: 656182

Prognoositav heitvee vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus heitvees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik	Aine kogus t/kv	Aine kogus t/a

Prognoositav sademevee vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis
2013	2 000	2 000	2 000	2 000	8 000	22

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik
2013	BHT7	15	mg/l
2013	Heljum	40	mg/l
2013	Üldfosfor (Püld)	1	mg/l
2013	Üldlämmastik (Nüld)	45	mg/l
2013	Nafta	5	mg/l
2013	KHT	125	mg/l

Seirepunktid

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus

Heitvee kogus m³ toodanguühiku kohta

Saasteainete kogus toodanguühiku kohta

Suubla

Suubla nimetus

Kitse kraav

Suubla kood

VEE1023622

Pinnaveekogumi nimetus ja kood

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Suubla iseloomustus

Asukoha koordinaadid

Immutusala pindala ha

Põhjavee kaugus immutussügavusest

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus

Väljalaskme jrk nr

Reoveepuhasti nimi

Reoveepuhasti kood

Väljalaskme nimetus

Kompostimisaunade ala sadevesi

Väljalaskme kood

TM944

Väljalaskme tüüp

Sademevee väljalask

Väljalaskme koordinaadid

X: 6479613, Y: 656214

Prognoositav heitvee vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus heitvees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik	Aine kogus t/kv	Aine kogus t/a

Prognoositav sademevee vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis
2013	2 000	2 000	2 000	2 000	8 000	22	Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik
2013	BHT7	15	mg/l
2013	Heljum	40	mg/l
2013	Üldfosfor (Püld)	1	mg/l
2013	Üldlämmastik (Nüld)	45	mg/l
2013	Nafta	5	mg/l
2013	KHT	125	mg/l

Seirepunktid

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus

Heitvee kogus m³ toodanguühiku kohta

Saasteainete kogus toodanguühiku kohta

Suubla

Suubla nimetus

Kitse kraav

Suubla kood

VEE1023622

Pinnaveekogumi nimetus ja kood

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Suubla iseloomustus

Asukoha koordinaadid

Immutusala pindala ha

Põhjavee kaugus immutussügavusest

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus

6.2.3. Joonised, skeemid

Vorm ei ole asjakohane.

6.3. Veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamise, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiu või veekogusse tahkete ainete uputamise või heitmise taotlemiseks vajalikud materjalid

Veekogu ei süvendata

6.4. Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajalikud materjalid

Tegevust ei plaani

6.5. Põhjavee täiendamise, allalaskmise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Tegevust ei toimu

6.6. Kalade kasvatamise taotlemiseks vajalikud materjalid

tegevust ei toimu

6.7. Laeva teenindamise või remontimise või lastimise või lossimise taotlemiseks vajalikud materjalid

tegevust ei toimu

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)
Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

7.1. Lubatud heitkoguste projekti sissejuhatus

Põhjendus loa taotlemiseks

AS Epler & Lorenz taotleb kompleksloa muutmist, seoses käitise käitlusvõimsuse tõstmisega.

Tööstusheite seaduse § 19 lõige 2 punkt 5 sätestab, et kompleksluba on nõutud jäätmekäitluses. Täpsemad künnisvõimsuseid täpsustab Vabariigi Valitsuse määrus nr 89 , kus on välja toodud, et kompleksluba on nõutav jäätmekäitlusega tegelevas käitises, kus ohtlike jäätmete kõrvaldamis- või taaskasutamistoiminguid on üle 10 tonni ööpäevas ja tavajäätmete kõrvaldamistoimingud on üle 50 tonni ööpäevas ning tavajäätmete taaskasutamistoimingud või taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kombinatsioonid on üle 75 tonni ööpäevas.
Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumis- ja käitluskeskuses käideldakse ohtlike jäätmeid oluliselt suuremas koguses kui 365 x 10 = 3650 tonni ööpäevas. Seega on ohtlike jäätmete künniskogus — 10 tonni ööpäevas — ületatud ja ettevõte vajab käitise tegutsemiseks keskkonnakompleksluba.
Kompleksloa õhusaaste osa muudatuse põhjuseks on ohtlike jäätmete põletusseadme võimsuse suurendamine. Olemasolev põletusseade võimaldab põletada jäätmeid koormusel 225 kg/h, arvestuslik soojusvõimsus siseneva kütuse järgi on 0,8 MW.ja tööaeg 7200 tundi aastas. Uue ohtlike jäätmete põletuseadme võimsuseks on 1785 kg/h, 7,5 MW ja tööaeg 8000 tundi aastas (ca 333 päeva). Pärast uue põletusseadme installeerimist vana seade demonteeritakse, st vana ja uus seade koos ei tööta.

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

LHK projekti koostamisel on aluseks atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle rakendusaktid.Olemasoleva jäätmepõletusseadme heide on jäetud samaks, mis kehtiva kompleksloa aluseks olevas LHK projektis (seade demonteeritakse enne, kui hakkavad kehtima uue jäätmepõletuse PVT järeldustes toodud piirväärtused).
Uue ohtlike jäätmete põletusseadmes jäätmete põletamisest tekkivate saasteainete hetkeliste heitkoguste leidmise metoodika lähtub Keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 49 "Jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvates gaasides sisalduvate saasteainete heite piirväärtused ning välisõhku väljutatava heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid" Lisas 1 toodud piirväärtusest ja määruse § 5 toodud vastavuse hindamise kriteeriumitest.Aastaste heitkoguste leidmisel on lähtutud jäätmepõletuse PVT järeldustes toodud heite piirväärtuste ülemistest väärtustest. Kuna käitises kasutatakse väga erineva koostisega jäätmesegusid, millede kütteväärtused on väga erinevad, ei ole otstarbekas võtta arvutustes alusandmeteks kütteväärtusi . Seadme tarnija esitatud andmed kinnitavad vastavust nendele piirväärtustele (mg/Nm3). Piirväärtused on normeeritud 11 % suitsugaaside hapnikusisaldusele. Vastavalt Keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 59 "Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid" § 3 toodud metoodikale on kontsentratsioonide alusel leitud saasteainete eriheide soojusühiku kohta, kasutades valemit: qi = ci [Vg + (α–1) × V] / Qri ≈ ci × α × 0,25 × k, g/GJ (raskmetallid mg/GJ), kus α – liigõhutegur, mis 11 % hapnikusisaldusel on 2,111. Eriheite qi leidmisel on arvestatud suitsugaaside niiskusesisalduseks 10 %, st parandustegur k = 1,01. Maksimaalse hetkheite leidmisel on aluseks võetud saasteaine 30 minuti piirväärtus määruse nr 49 järgi, aastaste heitkoguste leidmisel 24 tunni keskmine piirväärtus 2019. a jäätmepõletuse PVT järeldustest. Juhul kui mõnele saasteainele on kehtestatud summaarne piirväärtus mõõtmisperioodi kohta (nt raskmetallid Cd+Tl 0,05 mg/Nm3), siis on arvestatud, et üksikult võetuna vastab iga saasteaine lubatud heide piirväärtusele, kuid summaarselt tuleb tagada, et tegelik heitkogus ei ületa kehtestatud summaarset piirväärtust. Tahkete osakeste puhul on eeldatud, et kogu heide eraldub PM10-na. Määruse nr 59 eriheite väärtuste alusel on eeldatud, et PM2,5 fraktsiooni osakaal osakeste koguheitest on 50 %. Osakeste (PM-sum) heide on võrdub PM10 heitega.
Dioksiinide- ja furaanide (PCDD/F) heite piirväärtuseks on võetud 0,06 ng WHO-TEQ/Nm3, mis hõlmab ka dioksiinitaolised bifenüülid (PCB),
Osadele saasteainetele, mille heite väljatootmist jäätmete põletamisel eeldab keskkonnaloa andmekoosseisu määrus, on küll seatud seirenõue, kuid ei ole kehtestatud heite piirväärtust (benso-a-püreen, lühendatult BaP) või puuduvad nii heite piirväärtused kui seirenõuded (nt HCB, pentaklorobenseen jt POS). BaP heite hindamiseks on eeldatud, et kohaldatav on määruse nr 59 vedelkütuse põletamise eriheide 1 mg/GJ (arvestades Ravila 75a/77 paigaldatavate puhastusseadmete koosseisu). Sellele eriheitele vastab arvutuslik kontsentratsioon suitsugaasides 0,002 mg/m3., hetkheide 0,008 mg/s ja aastane heitkogus 0,230 kg/a. Keskkonnaameti seisukohta arvestades, et tuleb esitada andmed kõikide nõutud ainete kohta ka siis, kui heide kujuneb ümardamisel 0-ks, on lähtutud eeldusest, et neid võib vastuvõetavate jäätmete kooseisus esineda (nt HCB jäätmeid on väga väikeses koguses eelnevalt vastu võetud) ja põletamisefektiivsus on 99,9 % (st 1 kg põletamisel tekib arvestuslik heide 1 g).

Uue põletusseadme ülespaneku alguseni jääb töösse olemasolev seade, kuid seadmed paralleelselt ei tööta (uue seadme ülespanekuks on vaja teha ümberkorraldusi senises ruumikasutuses, sh olemasolev seade demonteeritakse). Selle seadme heitkoguste leidmise metoodika lähtus varasemast LHK projektist, kuid erinevalt praegu kehtivast loast, kus heitkogused on leitud mõõtmistulemuste alusel, on taotluses lähtutud piirväärtustest. Kui mõõtmistulemused näitavad, et heide on oluliselt madalam ka aastakeskmisest piirväärtusest, on nii maksimaalse hetkheite kui aastase heitkoguse leidmisel kasutatud aastakeskmist piirväärtust. BaP puhul on eeldatud, et heide on 7 lkorda väiksem, kui uue põletusseadme puhul (lähtudes seadmete võimsuse ja põletatava jäätmekoguse erinevusest).

Pinnase kompostimisest lähtuvate heitkoguste leidmise metoodika on jäetud samaks, mis LHK projekti varasemas versioonis.
Kompostimise mõju välisõhu kvaliteedile seisneb erinevate ainete emisioonis välisõhku. Lisaks kompostimise loomulikele gaasidele (CO2, veeaur), tekib kompostimise käigus ebameeldivaid lõhnu tekitavad saasteained, nagu naftasaadustest lenduvad orgaanilised ühendid ning erinevad lämmastikuühendid.
LOÜ heite hindamiseks on kasutatud USA Keskkonnaagentuuri juhendmaterjali (Estimating Air Emissions from petroleum UST Cleanups. US EPA 1989, https://www.epa.gov/sites/production/files/2014-03/documents/airemiss.pdf) .
Tinglikult eeldatakse, et sundaereerimisel eralduv maksimaalne saastekoormus on võrreldav pinnasest LOÜ vaakumekstraktsioonil eralduva saastekoormusega. Juhendi lk. 3-2 on toodud, et bensiiniga saastunud pinnasest on LOÜ maksimaalne emissioon 2000 ft2 pindala kohta kuni 50 200 lb/h ehk 185,8 m2 pinnase (1 ft2 = 0,0929 m2) kohta 22,68 90,72 kg/h (1 lb = 0,4536 kg), sõltudes temperatuurist.
Aeroobsel lagunemisel tekib orgaanilisest ainest süsihappegaas (CO2) ja vesi, samuti eraldub mõnevõrra soojust. Ühtlasi toimib pinnase tervendamisel koostatav segu biofiltrina, mis ei lase tekkida halvastilõhnavaid orgaanilisi ühendeid (täiendavalt juba pinnases olemasolevatele LOÜ-dele).
Tegurid, mis mõjutavad saasteainete eraldumist pinnasest on temperatuur, pinnasetüüp ja pinnase niiskus, tuul ja pinnase pindala.
Saasteainete väljutamise kiirus komposti pinnalt on esitatud hinnangulisena. Kuna saasteained väljuvad loomuliku protsessina, siis on kiirused väga väikesed. Minnesotas tehtud uuringute käigus kindlaks määratud saasteaine väljutamine toimus kiirusega 0,03 m3/s (Odor Control Technology Evaluation: Geotextile Fabric Cover. Bicodo, J. R., Clanton, C. J). Kiirus oleneb temperatuuride erinevusest, saasteainete sisaldusest kompostis ja välisõhus jne. Siinkohal on eeldatud, et saasteainete kiirus pindallikalt jääb alla 0,03 m3/s.
Käesolevas taotluse versioonis on vähendatud bioloogiliselt töödeldavate jäätmete kogust 3000 tonnini aastas (varasemalt kuni 20000 t/a), st ligikaudu 6 korda. Siinkohal on eeldatud, et õhkuheide väheneb ligikaudu 3 korda (arvutamisel varasemad heitkogused korrutatud teguriga 0,3), st pind, millelt kogutakse saasteaineid, moodustab 30 % varasemast.

Lahustite taasväärtustamisest lähtuvate heitkoguste leidmise metoodikat on võrreldes varasema LHK projektiga korrigeeritud - see on viidud vastavusse 2017. a soetatud destillatsiooniseadme ehitusega ja kasutamisega.
Lahustijääkide destilleerimisel satub välisõhku teatud kogus lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Kuna destilleerimine on partiiviisiline, korraga käideldakse kuni 400 l lahustijääke, siis ei oma tekkiv välisõhu saaste olulist keskkonnamõju – lühiajaline LOÜ heide tekib seadme vastuvõtupaagi avamisel selle puhastamisel, samuti puhastatud lahusti pumpamisel kliendi taarasse. Kuna seade paikneb seintega piiratud varikatuse all, kus ole ventilatsiooni, pihkub vabanenud LOÜ atmosfääri hajusheitena.
Reaktori avamisel tekkiva LOÜ heitkoguse leidmiseks saab kasutada naftasaaduste laadimisel välisõhku eralduvate LOÜ heitkoguste määramismetoodikat, mis lähtub vedeliku küllastunud auru rõhust, auru molekulmassist ja temperatuurist (varasemalt kehtestatud Keskkonnaministri 02.12.2016 määrusega nr 61, alates 05.06.2020 jõustus määruse uus versioon, kuid see ei mõjuta järgnevat arvutusskeemi, mis tuleneb US EPA AP-43 metoodikast):
C (g/m3) = 120 * S * Ps* M / T,
kus:
S - küllastumistegur või puhastusseadme efektiivsust arvestav tegur;
Ps – lahusti küllastunud aurude rõhk vastaval temperatuuril, kPa;
M – lahusti aurude molekulmass, kg/kmol;
T – lahusti temperatuur laadimise ajal, K

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Olemasolevate seadmete andmed on toodud varasemas kompleksloa taotlusmaterjalides-loas (fail uuesti lisatud: Aktsiaselts Epler-Lorenz_Tart-lähteandmete fail.pdf). Uue põletusseadme andmed on saadud tarnija esitatud andmetest ja tehnoloogilisest joonisest (failid lisatud).
Tabelis 7.2 on näidatud uues põletusseadmes põletatava jäätmesegu kütteväärtusena arvutuslik keskmine, mis saadakse seadme võimsusele vastava aastase jäätmekoguse soojusühikutes (216000 GJ/a) ja põletamiseks taotletava jäätmete koguse massiühikutes (15000 t/a) suhtest.

Lähteandmete failid

Lisa 9: Aktsiaselts_Epler___Lorenz_Tartu_lahteandmete_fail.pdf

Lisa 10: Uue_poletusseadme_esialgne_tehnoloogiline_plaan.pdf

Lisa 11: Lahustite_regeneerimisel_tekkiva_heite_leidmine.docx

Heiteallikate asukohakaart

Lisa 12: Lisa_1___Kaitise_asukohakaart_Ravila_kaitis.jpg

Lisa 13: Lisa_14.png

Lisa 14: Saasteallikad_1500_m_raadiuses.PNG

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Hajumispiirkonna määrab ära uue põletusseadme korstna kõrgus, mis on maapinnast 15,5 m (vana põletusseadme korstna kõrgus on 11 m). Arvestades Keskkonnaameti ettepanekut, on koosmõju arvutustesse kaasatud Tiksoja ristmiku piirkonnas asuvad heiteallikad ja seetõttu on koosmõju arvestatud 1,5 km raadiusega alal.
Hajumist mõjutavaid objekte ei ole.

Prognoositav tööaeg heiteallikate kaupa

S1 Pöördahi (olemasolev) 0:00-24:00
S2 Pinnase parendamine 0:00-24:00
S3 Lahustite taasväärtustamine 8:30-17:00
S4 Pöörahi (uus): 0:00-24:00

7.2. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Heiteallika nr plaanil või kaardil

Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood

090209 - Jäätmete põletamine - ohtlikud jäätmed

Põletusseadme katlatüüp

Muu

Põletusseadmete arv

Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth

0.80

Töötundide arv aastas

7 200

Kasutegur

0.90

Püüdeseade

Tsüklon + multitsüklon

Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist?

Kasutatav kütus või jäätmed					Saasteaine
Kütuse liik	Väävli sisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³	Kogus aastas		Välisõhku väljutatud heide
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta		Heitkogus
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heite piirväärtus	Prognoositav kontsentratsioon	Hetkeline, g/s (täpsus 0,001)	Aastas	Ühik
Ohtlikud jäätmed	0.14	12.80	1 620	tonni	PM10	Peened osakesed (PM10)	30	1.50	0.003	0.078	t
					630-08-0	Süsinikmonooksiid	100	25	0.05	1.296	t
					7446-09-5	Vääveldioksiid	200	32	0.064	1.659	t
					10102-44-0	Lämmastikdioksiid	200	191	0.382	9.901	t
					7647-01-0	Vesinikkloriid	60	4.60	0.009	0.238	t
					7664-39-3	Vesinikfluoriid	4	0.43	0.001	0.022	t
					PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	0.10	0.006	0	0.311	mg
					7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0.50	0.054	0	2.799	kg
					7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0.50	0.074	0	3.836	kg
					7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0.50	0.061	0	3.162	kg
					7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0.50	0.02	0	1.037	kg
					7439-96-5	Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks	0.50	0.024	0	1.244	kg
					NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	20	4.03	0.008	0.209	t
					PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	30	1.50	0.002	0.039	t
					PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	30	1.50	0.003	0.078	t
					50-32-8	Benso(a)püreen		0	0	0.033	kg
					205-99-2	Benso(b)fluoranteen		0	0	0	kg
					207-08-9	Benso(k)fluoranteen		0	0	0	kg
					193-39-5	Indeno(1,2,3-cd)püreen		0	0	0	kg
					118-74-1	Heksaklorobenseen (HCB)		0	0	0.043	kg
					87-86-5	Pentaklorofenool (PCP)		0	0	0	t
					8001-35-2	Toksafeen (Kamfekloor)		0	0	0.001	kg
					1336-36-3	Polüklooritud bifenüülid (PCB-d)		0	0	0.021	kg

Heiteallika nr plaanil või kaardil

Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood

090209 - Jäätmete põletamine - ohtlikud jäätmed

Põletusseadme katlatüüp

Muu

Põletusseadmete arv

Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth

7.50

Töötundide arv aastas

8 000

Kasutegur

Püüdeseade

Tsüklon + multitsüklon

Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist?

Kasutatav kütus või jäätmed					Saasteaine
Kütuse liik	Väävli sisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³	Kogus aastas		Välisõhku väljutatud heide
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta		Heitkogus
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heite piirväärtus	Prognoositav kontsentratsioon	Hetkeline, g/s (täpsus 0,001)	Aastas	Ühik
Ohtlikud jäätmed	0.14	14.40	15 000	tonni	630-08-0	Süsinikmonooksiid	100	50	0.40	5.757	t
					PM10	Peened osakesed (PM10)	30	5	0.06	0.288	t
					NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	20	10	0.08	1.151	t
					7647-01-0	Vesinikkloriid	60	6	0.24	0.691	t
					7664-39-3	Vesinikfluoriid	4	1	0.016	0.115	t
					7446-09-5	Vääveldioksiid	200	30	0.80	3.454	t
					10102-44-0	Lämmastikdioksiid	200	120	0.80	13.817	t
					7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	0.02	0.02	0.0001	2.303	kg
					7440-28-0	Tallium	0.02	0.02	0.0001	2.303	kg
					7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks	0.02	0.02	0.0001	2.303	kg
					7440-36-0	Antimon ja ühendid, ümberarvutatuna antimoniks	0.30	0.30	0.0012	34.542	kg
					7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	0.30	0.30	0.0012	34.542	kg
					7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0.30	0.30	0.0012	34.542	kg
					7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0.30	0.30	0.0012	34.542	kg
					7440-48-4	Koobalt ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna koobaltiks	0.30	0.30	0.0012	34.542	kg
					7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0.30	0.30	0.0012	34.542	kg
					7439-96-5	Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks	0.30	0.30	0.0012	34.542	kg
					7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0.30	0.30	0.0012	34.542	kg
					7440-62-2	Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks	0.30	0.30	0.0012	34.542	kg
					PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	0.06	0.06	0	6.908	mg
					7664-41-7	Ammoniaak	10	10	0.04	1.151	t
					PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	30	5	0.06	0.288	t
					PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	30	5	0.12	0.578	t
					50-32-8	Benso(a)püreen		0.002	0	0.23	kg
					205-99-2	Benso(b)fluoranteen		0	0	0.001	kg
					207-08-9	Benso(k)fluoranteen		0	0	0.001	kg
					193-39-5	Indeno(1,2,3-cd)püreen		0	0	0.001	kg
					118-74-1	Heksaklorobenseen (HCB)		0.003	0	0.30	kg
					87-86-5	Pentaklorofenool (PCP)		0	0	0.001	t
					8001-35-2	Toksafeen (Kamfekloor)		0	0	0.001	kg
					1336-36-3	Polüklooritud bifenüülid (PCB-d)		0.002	0	0.15	kg

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7.3. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ-de) heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

7.4. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.5. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

7.6. Karjatamine (veisekasvatusel karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.7. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa (lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.8. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane.

7.9. Heiteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade	Heiteallika ja väljuvate gaaside parameetrid
SNAP kood	Heiteallikas					Väljuvate gaaside parameetrid			Välisõhku väljutatud saasteaine
	Nr plaanil või kaardil	Nimetus	L-EST97 koordinaadid	Ava läbimõõt, m	Kontrollimatu heide	Väljumiskõrgus, m	Joonkiirus, m/s	Temperatuur, °C	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
											Hetkeline		Aastas
											Kogus	Mõõtühik	Kogus	Mõõtühik
090209 - Jäätmete põletamine - ohtlikud jäätmed	S1	Pöördahi	X: 6476857, Y: 656236 X: 6476857, Y: 656236	0.50	Ei	11	10.19	90	PM10	Peened osakesed (PM10)	0.003	g/s	0.078	t
									630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.05	g/s	1.296	t
									7446-09-5	Vääveldioksiid	0.064	g/s	1.659	t
									10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.382	g/s	9.901	t
									7647-01-0	Vesinikkloriid	0.009	g/s	0.238	t
									7664-39-3	Vesinikfluoriid	0.001	g/s	0.022	t
									PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	0		0.311	mg
									7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0	g/s	2.799	kg
									7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0	g/s	3.836	kg
									7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0	g/s	3.162	kg
									7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0	g/s	1.037	kg
									7439-96-5	Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks	0	g/s	1.244	kg
									NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.008	g/s	0.209	t
									PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.002	g/s	0.039	t
									PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.003	g/s	0.078	t
									50-32-8	Benso(a)püreen	0.001	mg/s	0.033	kg
									205-99-2	Benso(b)fluoranteen	0	g/s	0	kg
									205-99-2	Benso(b)fluoranteen	0	g/s	0	kg
									193-39-5	Indeno(1,2,3-cd)püreen	0	g/s	0	kg
									118-74-1	Heksaklorobenseen (HCB)	0.001	mg/s	0.043	kg
									87-86-5	Pentaklorofenool (PCP)	0	g/s	0	kg
									8001-35-2	Toksafeen (Kamfekloor)	0	g/s	0	kg
									1336-36-3	Polüklooritud bifenüülid (PCB-d)	0	mg/s	0.021	kg
091005 - Muu jäätmekäitlus - kompostimine	S2	Pinnase parendamine	X: 6476885, Y: 656145 X: 6476885, Y: 656145	0.98	Ei	9	0.1	40	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.65	g/s	20.498	t
091005 - Muu jäätmekäitlus - kompostimine	S2	Pinnase parendamine	X: 6476885, Y: 656145 X: 6476885, Y: 656145	0.98	Ei	9	0.1	40	71-43-2	Benseen	0.007	g/s	0.206	t
091008 - Muu jäätmekäitlus - muu kütuse tootmine (RDF, jne)	S3	Lahustite taasväärtustamine	X: 6476840, Y: 656099 X: 6476840, Y: 656099		Jah			20	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid			0.289	t
090209 - Jäätmete põletamine - ohtlikud jäätmed	S4	Pöördahi (uus)	X: 6476859, Y: 656243 X: 6476859, Y: 656243	1.60	Ei	15.5	4.02	180	PM10	Peened osakesed (PM10)	0.12	g/s	0.578	t
									630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.40	g/s	5.757	t
									NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.08	g/s	1.151	t
									7647-01-0	Vesinikkloriid	0.24	g/s	0.691	t
									7664-39-3	Vesinikfluoriid	0.016	g/s	0.115	t
									7446-09-5	Vääveldioksiid	0.80	g/s	3.454	t
									10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.80	g/s	13.817	t
									7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	0.0001	g/s	2.303	kg
									7440-28-0	Tallium	0.0001	g/s	2.303	kg
									7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks	0.0001	g/s	2.303	kg
									7440-36-0	Antimon ja ühendid, ümberarvutatuna antimoniks	0.0012	g/s	34.542	kg
									7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	0.0012	g/s	34.542	kg
									7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0.0012	g/s	34.542	kg
									7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0.0012	g/s	34.542	kg
									7440-48-4	Koobalt ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna koobaltiks	0.0012	g/s	34.542	kg
									7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0.0012	g/s	34.542	kg
									7439-96-5	Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks	0.0012	g/s	34.542	kg
									7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0.0012	g/s	34.542	kg
									7440-62-2	Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks	0.0012	g/s	34.542	kg
									PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	0		6.908	mg
									7664-41-7	Ammoniaak	0.04	g/s	1.151	t
									PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.06	g/s	0.289	t
									PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.12	g/s	0.578	t
									50-32-8	Benso(a)püreen	0.008	mg/s	0.23	kg
									205-99-2	Benso(b)fluoranteen	0	mg/s	0.001	kg
									207-08-9	Benso(k)fluoranteen	0	mg/s	0.001	kg
									193-39-5	Indeno(1,2,3-cd)püreen	0	mg/s	0.001	kg
									118-74-1	Heksaklorobenseen (HCB)	0.012	mg/s	0.30	kg
									87-86-5	Pentaklorofenool (PCP)	0	mg/s	0.001	kg
									8001-35-2	Toksafeen (Kamfekloor)	0	mg/s	0.001	kg
									1336-36-3	Polüklooritud bifenüülid (PCB-d)	0.006	mg/s	0.15	kg

Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa

Õhukvaliteedi taseme hindamisel ei ole arvesse võetud liikuvaid heiteallikaid, kuna nendega seotud heitmed on kontrollimatud ning hajusad. Teenindava transpordi liikumisega kaasneb heitgaaside heide õhku ning kuival perioodil tolm teedelt ja parklatest.
Kontrollimatuks heiteks on lahustite regenereerimisel tekkiv LOÜ heide (allikas S-3): kui on vaja tühjendada vastuvõtumahuti paaki kuivjäägist ja kui toimub regenereeritud lahusti pumpamine kliendi taarasse (nt 200 L vaati). Heite tekkimise kirjeldus on esitatud ptk 7.1 juurde lisatud ülevaates "Lahustite regenereerimisel tekkiva heite leidmine".
Lisaks eelpool kirjeldatud tootmisprotsessidele väljub saasteaineid ka teistest Aktsiaselts Epler & Lorenz Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumis- ja käitluskeskuse territooriumil toimuvatest protsessidest. Nendest väljuvad heitmed on aga eelkõige väiksemad ning on raskesti määratletavad.
Kontrollimatu heide võib toimuda ka põletusseadme avariide korral. Samuti on väga lühiajalised tavapärasest erinevad suuremad heitmed välisõhku põletusseadme käivitamisel ja seiskamisel kuid vastavalt õigusaktidele võetakse piirväärtuste vastavuse hindamisel arvesse ainult normaalsel töörežiimil tekkivat heidet.
Kontrollimatut ja hajusat heite suurust ei ole arvutatud ega nende hajumist saasteaine hajumisarvutustes arvestatud.

7.10. Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika päevade ja kuude lõikes

Heiteallikas		Tööajaline dünaamika kuude lõikes, protsentides hetkelisest heitkogusest												Päevade lõikes
Nr plaanil või kaardil	Nimetus	Jan	Veebr	Märts	Apr	Mai	Juuni	Juuli	Aug	Sept	Okt	Nov	Dets	E - R	L	P
S1	Pöördahi	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100
S2	Pinnase parendamine	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100
S3	Lahustite taasväärtustamine	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100
S4	Pöördahi	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100

7.11. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heiteallika nr plaanil või kaardil	Püüdeseade			Tegevusala või tehnoloogiaprotsess / seade	Püütav saasteaine
Heiteallika nr plaanil või kaardil	Nimetus, tüüp	Arv	Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli sagedus	SNAP kood	CAS nr	Nimetus	Projekteeritud puhastusaste, %
S1	Sorbendid, käsifilter, dioksiinfilter	3	1x aastas	090209 - Jäätmete põletamine - ohtlikud jäätmed	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0
					630-08-0	Süsinikmonooksiid	0
					7446-09-5	Vääveldioksiid	0
					10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0
					VOC-com	Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel	0
					7647-01-0	Vesinikkloriid	0
					7664-39-3

Sisukord

1. Keskkonnakompleksloa taotlus

2. Käitise asukoha kirjeldus

3. Käitise tegevus

4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT).

4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine

5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta

5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

6. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

6.1. Vee võtmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.1.1. Veevõtt pinnaveekogust

6.1.2. Veevõtt põhjaveekihist

6.1.3. Teave reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimise ja veekulu ning vee võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta

6.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.2.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

6.2.2. Heitvesi sh sademevesi

6.2.3. Joonised, skeemid

6.3. Veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamise, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiu või veekogusse tahkete ainete uputamise või heitmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.4. Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajalikud materjalid

6.5. Põhjavee täiendamise, allalaskmise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.6. Kalade kasvatamise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.7. Laeva teenindamise või remontimise või lastimise või lossimise taotlemiseks vajalikud materjalid

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

7.1. Lubatud heitkoguste projekti sissejuhatus

7.2. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

7.3. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ-de) heitkogused

7.4. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral)

7.5. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa

7.6. Karjatamine (veisekasvatusel karjatamise kasutamise korral)

7.7. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa (lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral)

7.8. Tehnoloogilised äkkheited

7.9. Heiteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa

7.10. Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika päevade ja kuude lõikes

7.11. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)
Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)