Menetlus M-111798 » Taotlus T-KL/1005252-2 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1005252-2
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
KIVIKANDUR OÜ
Kontaktisik
Aivar Kuusmik
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
 
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Käesolev taotlus on esitatud käimasoleva keskkonnaloa taotluse menetluse nr M-110875 jätkuna. Seejuures on käesolevaga sisestatud juba varasemalt esitatut maavara kaevandamisloa taotlus, kuna seda varem ei ole käesolevasse süsteemi sisestatud ning menetlemisel juurde küsitud vee ja jäätmete eriosa (M-110875-2).
Taotletav tegevus on kirjeldatud ja põhjendatud kaevandamisloa taotluse seletuskirjas.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus on esitatud taotluse seletuskirjas.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Paasi lubjakivikarjäär
Aadress
Loobu metskond 400, Paasi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond
Territoriaalkood
5786
Katastritunnus(ed)
88702:001:0196
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6600292, Y: 620999
X: 6600292, Y: 620999
Käitise territoorium
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajaline
Kehtivus aastates
30 aastat
Alates
 
Kuni
 

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Paasi lubjakivikarjäär
Kood  
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Loobu metskond 400, Paasi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 88702:001:0196
X: 6600292, Y: 620999
X: 6600292, Y: 620999
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 0811 - Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine
Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla
Asukoha üldiseloomustus Paasi lubjakivikivikarjäär pindalaga 58,22 ha (sh mäeeraldise pindala 51,36 ha) paikneb Lääne-Virumaal Haljala vallas Paasi külas, riigile kuuluval maaüksusel Loobu metskond 400 (tunnus: 88702:001:0196), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Maakasutuselt on ~55% alast metsamaa, 31% looduslik rohumaa ja 14% haritav maa. Lähimad suuremad asulad on Võsu ja Haljala alevikud, mis jäävad taotletavast alast 11 km kaugusele vastavalt loodesse ja kagusse.
Lõunas külneb taotletav ala Lahemetsa maaüksusega (tunnus: 19101:001:0348), läänes Väravmetsa (tunnus: 88702:001:0442) ja Sikkani (88702:001:1013) maaüksustega. Põhja pool on külgnemine Roda (tunnus: 88702:001:0273) ja Roopa (tunnus: 88702:002:0274) ning kirdes Värava (tunnus: 88702:001:0441) katastriüksustega. Ida poole jäävad Reservi (tunnus: 88702:002:0227) ja Pärnamäe (tunnus: 88702:001:1140) maaüksused ning tunnuseta ala, millel kulgeb juurdepääsutee Potsu–Vihula maanteelt (nr 17184) Pärnamäe kinnistule. Riigimaantee jääb taotletava mäeeraldise põhjatipust ca 350 m kaugusele.
 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
Ladustamine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas. 9 800 9 800

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Paasi lubjakivikarjäär
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 9 800 9 800   9 800    

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Vorm ei ole asjakohane.

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Paasi lubjakivikarjäär
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates) Üheaegne ladustamise kogus Jäätmeliik Põlev­materjal Üheaegne ladustamise kogus
Tonni m³ Tonni m³
1
X: 6600333, Y: 620699
X: 6600450, Y: 620657
X: 6600322, Y: 620583
X: 6600333, Y: 620699
X: 6600450, Y: 620657
X: 6600322, Y: 620583 		Katend ladustatakse selleks ettevalmistatud alal (eemaldatud puud ja võsa), katendi näol on tegemist saastumata pinnasega. kaevandamisloa kehtivuse jooksul 9 800 7 000 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed Ei 9 800 7 000
2
X: 6599729, Y: 620691
X: 6600071, Y: 620794
X: 6600169, Y: 620759
X: 6599783, Y: 620569
X: 6599729, Y: 620691
X: 6600071, Y: 620794
X: 6600169, Y: 620759
X: 6599783, Y: 620569 		Katend ladustatakse selleks ettevalmistatud alal (eemaldatud puud ja võsa), katendi näol on tegemist saastumata pinnasega. kaevandamisloa kehtivuse jooksul 9 800 7 000 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed Ei 9 800 7 000
3
X: 6599924, Y: 621177
X: 6600005, Y: 621219
X: 6600005, Y: 621075
X: 6599924, Y: 621177
X: 6600005, Y: 621219
X: 6600005, Y: 621075 		Katend ladustatakse selleks ettevalmistatud alal (eemaldatud puud ja võsa), katendi näol on tegemist saastumata pinnasega. kaevandamisloa kehtivuse jooksul 9 800 7 000 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed Ei 9 800 7 000
Seotud failid
Failid
Lisa 1: Gr_lisa_4___Katendi_ladustamine.pdf

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Jäätmeteket ei ole võimalik vältida või jäätmekogust (katendi kogus) vähendada. Kuna kasutusel on tehniliselt korras masinad ning katendi näol on tegemist saastumata pinnasega, on kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud väheolulised ning taotluses ei ole ettenähtud Paasi lubjakivikarjääri omaseiret.

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jäätmekäitlus lõpetatakse karjääri maavaravaru ammendumisel, kui karjäär korrastatakse ning kaevandamisjäätmed (katend) kasutatakse ära karjääri korrastamisel.

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Vorm ei ole asjakohane.

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Vorm ei ole asjakohane.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Vorm ei ole asjakohane.

3.11. Lisad

Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine
Kinnitus saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu kohta.
Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel
Kaevandamisjäätmekava
Lisa 2: Paasi_jaatmekava.pdf
Prügila käitamine
Prügila või jäätmehoidla järelhooldus
Jäätmehoidla käitamine
Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus
Vastav info esitatud kaevandamisloa taotluse seletuskirjas ja põhjavee seirekavas
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
Seiret ei ole teostatud
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart
Lisa 3: Joonis_1_Veekorvaldusskeem.pdf
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Lisa 4: Maakasutusoigus.pdf
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
 
Vee erikasutusest mõjutatud maaomanike nõusolek
Lisa 5: Nousoleku_andmine_Lahemetsa_kinnistul.asice
Lisa 6: Kirja_edastamine_vastavalt_kuuluvusele__Loobu_metskond_400_.asice
Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid
Lisa 7: Paasi_veeseire_01.10.asice
Lisa 8: Paasi_veekorvalduse_skeem.pdf
Lisa 9: Nousolek_Paasi_lubjakivikarjaari_vee_juhtimiseks_maaparandussusteemi.asice

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi UUS
Reoveepuhasti kood UUS
Väljalaskme nimi UUS
Väljalaskme kood UUS
Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask
Väljalaskme koordinaadid
X: 6599741, Y: 620337
X: 6599741, Y: 620337
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2021-2051 87 000 72 000 72 000 72 000 303 000 830 Arvestuslik
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2021-2051 Heljum 25 mg/l    
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
               
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2021-2051 - 0 mg/l    
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov
X: 6599741, Y: 620337
X: 6599741, Y: 620337 		heljum aprill, august 2 korda aastas
Üksikproov
X: 6599741, Y: 620337
X: 6599741, Y: 620337 		nafta aprill 1 kord aastas
 
Suubla
Suubla nimi NÕMME/PÜ- 156SAGADI
Suubla kood 1107600020020
Pinnaveekogumi nimi  
Pinnaveekogumi kood  
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund  
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus  
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov
X: 6599741, Y: 620337
X: 6599741, Y: 620337 		aprill, august 2 korda aastas
Üksikproov
X: 6599741, Y: 620337
X: 6599741, Y: 620337 		aprill 1 kord aastas
 

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.3. Äkkheide vette

Vorm ei ole asjakohane.

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
  K1 Purustus- ja sorteerimisseadme mootor
X: 6600530, Y: 621212
X: 6600530, Y: 621212 		0.10 3 25 60 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid
  LP Lõhkamine ja puurimine
X: 6599731, Y: 620694
X: 6600521, Y: 621432
X: 6599731, Y: 620694
X: 6600521, Y: 621432 		      20 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
  V1 Purustus- ja sorteerimissõlm
X: 6600519, Y: 621190
X: 6600539, Y: 621211
X: 6600519, Y: 621190
X: 6600539, Y: 621211 		      20 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
  M1 Mahuti täitmine ja hoiustamine
X: 6600549, Y: 621286
X: 6600549, Y: 621286 		0.05 3.50 5 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
08122 - Killustiku tootmine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
0.553
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Diislikütus   36 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Ei
 
Suure võimsusega põletus­seade
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Jah
Kütuse liik Laadimiskäive aastas, m³
Diislikütus 200

Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
Hendrikson & Ko OÜ
Registrikood/isikukood
10269950
Postiaadress
Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Raekoja plats 8, 51004
Telefon
7409 800
E-posti aadress
[email protected]
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
1. Atmosfääriõhu kaitse seadus
2.Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba";
3.Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 " Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa
taotluse ja loa andmekoosseis";
4.Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid";
5. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid";
6. Keskkonnaministri 05.06.2020 määrus nr 31 "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid";
7.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid";
8.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord";
9.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed";
10.Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodi";
11.AS Eesti Energia Kaevandused Estonia kaevanduse välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2013.
12.AS Eesti Energia Kaevandused Estonia kaevanduse välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2014.
13.AS Eesti Energia Kaevandused Aidu karjääri välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2011.
14.AS Eesti Energia Kaevandused Narva karjääri välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2015.
15.AS Eesti Energia Kaevandused Aidu karjääri välisõhu saasteloa taotlus ja lisa. Eesti Energia Kaevandused AS kiri 13.06.2011 nr 435 (juurdepääsu piiranguteta Keskkonnaameti dokumendiregistris seisuga 01.03.2019).
16.Metoodiline juhend MR-20.01-10 Emulsioonlõhkeaine Senatel Powerfrag Katsetamisel moodustuvate saasteainete koguse arvutamine. Orica Eesti OÜ. 2010.
17.AP 42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Ch. 11.9 Western Surface Coal Mining
18.Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) koostatud metoodika "Pits and quarries reporting guide" (internetiaadress: https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant-release-inventory/report/pits-quarries-guide.html)
19.AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles
20.Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse andmed interneti lehelt (seisuga 10.01.2021, Kunda meteoroloogiajaam): http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/#keskm_tuul
21.AP 42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Ch. 11.19.2
22.Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) koostatud metoodika "Pits and quarries reporting guide" (https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant-release-inventory/report/tools-calculating-emissions/crushed-stone-processing.html)
23. Aeropol 5.3.2.
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Esitatud lähteandmed pärinevad ettevõtte poolt peetavatest arvestuslikest andmetest.
Lõhketööde teostamiseks kasutatakse aastas kuni 25 tonni lõhkeainet Senatel Powerfrag ja kuni 25 tonni lõhkeainet EXAN. Maksimaalne ühe laengu kogus Senatel Powerfrag korral kuni 1,1 tonni ja EXAN korral kuni 1,3 tonni (praktikas on valdavalt ühe laengu kogused tõenäoliselt väiksemaks). Lõhkamistöid teostada vastavalt vajadusele, kuid mitte rohkem kui 36 korda aastas (2 kuni 3 korda kalendrikuus, kuid praktilikas tõenäoliselt harvem). Ühe lõhkamisala arvestuslik suurus on kuni 300m2. Lõhkamis- ja puurmistööd tellitakse vastavat lõhketööde tegevusluba omavalt ettevõttelt (st lõhkamis- ja puurmistöid käitaja iseseisvalt ei teosta).
Purustus- ja sorteerimissõlme läbiv materjali kogus on kuni 125000 t/a, maksimaalse tootlikusega kuni 250 t/h.
Purustus- ja sorteerimisseadme (K1) diiselmootori kütusekulu on 36 t/a (nominaalvõimsus 0,553 MW). Käitise liikuvtehnika tankimiseks on kasutusel üks tanklat, milles käideldakse aastas kuni 100 m3 diiselkütust (laadimiskäive, st sisse- ja väljalaadimine summaarselt kokku seega 200 m3).
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
KIVIKANDUR OÜ Paasi lubjakivikarjäär tootmisterritoorium asub Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas Paasi külas (kinnistu katastritunnus 88702:001:0196). Tootmisterritooriumi pindala on 58.22 ha.
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Lisa 10: Asukohakaart.jpg
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Lisa 11: Asendiplaan.jpg
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Tootmisterritoorium on vahetult ümbritsetud maatulundusmaadega. Lähim elamu (kuid teadaolevalt mitte püsivalt asustatud) paikneb territooriumist ca 30 m kaugusel ja mäeeraldisest (sh planeeritava lõhkamisala piirist) ca 110 m kaugusel kagu suunas (Pärnamäe, kt 88702:001:1140). Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardil esitatud andmete kohaselt ei paikne tootmisterritooriumil ja selle lähiümbruses (kuni 1000 m kaugusele käitisest) kaitstavaid loodusobjekte ja Natura 2000 alasid. Kaitstavatest loodusobjektidest on kinnistule lähim Lahemaa rahvuspark (KL01000511), mis asub ca 1,7 km kaugusel põhja suunas. Reljeef maa-alal, mis hõlmab eelpool kirjeldatud piirkonda, on suhteliselt tasane, maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 55…61 m. Heiteallikatest lähtuvate saasteainete hajumistingimusi takistavad objektid piirkonnas puuduvad.
Ilmastikutingimuste iseloomustus
Põhi Kirre Ida Kagu Lõuna Edel Lääs Loe Tuulevaikus
11,4 10,3 7,6 10,5 17,8 19,2 11,8 11,4 4,3
Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

1.Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid";
2. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid";
3. Keskkonnaministri 05.06.2020 määrus nr 31 "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid";
4.AS Eesti Energia Kaevandused Estonia kaevanduse välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2013.
5.AS Eesti Energia Kaevandused Estonia kaevanduse välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2014.
6.AS Eesti Energia Kaevandused Aidu karjääri välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2011.
7.AS Eesti Energia Kaevandused Narva karjääri välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2015.
8.AS Eesti Energia Kaevandused Aidu karjääri välisõhu saasteloa taotlus ja lisa. Eesti Energia Kaevandused AS kiri 13.06.2011 nr 435 (juurdepääsu piiranguteta Keskkonnaameti dokumendiregistris seisuga 01.03.2019).
9.Metoodiline juhend MR-20.01-10 Emulsioonlõhkeaine Senatel Powerfrag Katsetamisel moodustuvate saasteainete koguse arvutamine. Orica Eesti OÜ. 2010.
10.AP 42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Ch. 11.9 Western Surface Coal Mining
11.Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) koostatud metoodika "Pits and quarries reporting guide" (internetiaadress: https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant-release-inventory/report/pits-quarries-guide.html)
12.AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles
13.Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse andmed interneti lehelt (seisuga 07.12.2020, Jõgeva meteoroloogiajaam): http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/#keskm_tuul
14.AP 42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Ch. 11.19.2
15.Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) koostatud metoodika "Pits and quarries reporting guide" (https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant-release-inventory/report/tools-calculating-emissions/crushed-stone-processing.html)

Ülevaade saasteainete heitkoguste arvetamise metoodikatest on esitatud loataotlusele lisatud failis
"Kivikandur_Paasi_karjaari_heiteallikate_saasteainete_heitkoguste_maaramise_kirjeldus_19012021.pdf".

Manused
Lisa 12: Kivikandur_Paasi_karjaari_heiteallikate_saasteainete_heitkoguste_maaramise_kirjeldus_19012021.pdf
Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Andmed saasteainete arvutuste kohta koos arvutuste näidistega on esitatud loataotlusele lisatud failis
"Kivikandur_Paasi_karjaari_heiteallikate_saasteainete_heitkoguste_maaramine_19012021.xlsm"

Manused
Lisa 13: Kivikandur_Paasi_karjaar_heiteallikate_heitkoguste_maaramine_19012021.xlsm

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heite­allikas Püüdeseade
Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine
CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik
Lõhkamine ja puurimine Puurseadmel filtritest koosnev püüdesüsteem 1 Seadme kasutamisel teostatakse pidevat visuaalset kontrolli ja vastavalt vajadusele hooldust PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 99 %  
PM10 Peened osakesed (PM10) 99 %  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 99 %  
 
Muud heite vähendamise meetmed
 

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Purustus- ja sorteerimisseadme mootor
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 100 0 0
20 - 21 100 0 0
21 - 22 100 0 0
22 - 23 100 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Lõhkamine ja puurimine
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 0 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Purustus- ja sorteerimissõlm
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 100 0 0
20 - 21 100 0 0
21 - 22 100 0 0
22 - 23 100 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Mahuti täitmine ja hoiustamine
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 100 0 0
20 - 21 100 0 0
21 - 22 100 0 0
22 - 23 100 0 0
23 - 24 0 0 0
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas Purustus- ja sorteerimisseadme mootor
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 0.553
Töö­tundide arv aastas 500
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Diislikütus 0.10 42.50 36 tonni 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.026 g/s 0.072 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.061 g/s 0.17 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.023 g/s 0.064 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0028 g/s 0.008 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.022 g/s 0.061 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.003 g/s 0.009 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0.009 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 113.24 t
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
K1,LP1 (lõhkamine) 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.535 g/s 1 tund 350 µg/m³ 31.50 0.09
8 tundi 125 µg/m³ 2 0.016
K1,LP1 (lõhkamine) 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.07 g/s 1 tund 200 µg/m³ 33.70 0.168
1 aasta 40 µg/m³ 0.20 0.005
K1,LP1 (lõhkamine) 630-08-0 Süsinikmonooksiid 8.151 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 63 0.006
K1,M1 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.117 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 680 0.136
24 tundi 2 000 µg/m³ 7.60 0.004
K1,LP1 (lõhkamine ja puurimine),V1 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.606 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 36.40 0.728
1 aasta 40 µg/m³ 0.80 0.02
K1,LP1 (lõhkamine ja puurimine),V1 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.165 g/s 24 tundi 25 µg/m³ 0.13 0.005
LP1 (lõhkamine) 7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.139 g/s 1 tund 8 µg/m³ 7.40 0.925
 
Koosmõju kirjeldus
Käitise lähipiirkonda (kuni 500 m kaugusele käitisest) ei jää Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registri andmetel teisi käitiseid, mistõttu on koosmõjus arvestatud ainult käitise vastavat saasteainet välisõhku väljutavaid heiteallikaid.
Heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad saastetasemed väljaspool tootmisala piire NO2 korral ca 0,168 ÕPV1, NMVOC ca 0,136 ÕPV1, PM10 ca 0,728 ÕPV24 ja H2S ca 0,925 ÕPV1.
Saasteainete maksimumkontsentratsioonid tekivad käitise tootmisala sees või selle lähiümbruses.
Teiste saasteainete koosmõju saastetasemed jäävad allapoole 0,1 ÕPV väärtuseid. Saasteainetele kehtestatud piirväärtuseid väljaspool tootmisala seega ei ületata.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane. Heiteallikatest saasteainete seiret mõõtmise teel ei planeerita. Arvestades heiteallikatest väljuvate saasteainete hajumiskontsentratsioonide väärtusi ning asjaolu, et heiteallikate korral on tegemist teadlikult teoreetiliselt arvestusliku maksimaalsete heitkoguste hindamisega, samuti ei paikne heiteallikate läheduses hajumist takistavaid rajatisi ega pinnavorme, mis võiksid oluliselt mõjutada saasteainete taset käitise lähiümbruses, mistõttu ei ole käitise heiteallikatele seireprogrammi rakendamine saasteainete heitkoguste ja välisõhku saastetasemete määramiseks ega heitkoguste seire korraldamiseks pidevmõõtmistega tegelike heitkoguste väljaselgitamiseks põhjendatud (sellega seotud kulutused on oluliselt suuremad, kui täiendavalt makstav saastetasu). Samuti puudub vajadus müra seirele.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed ”.
Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest.
Käitises võib, arvestades kasutatavate materjalide koguseid ja toomise mahtu, teoreetiliselt ainuke lõhna allikas olla lõhkamistööd, mida on hinnatud sarnaste tegutsevate karjääride praktikale tuginedes. Karjääride praktilisest kogemusest ei ole teada, et lõhkamistöödega kaasneks arvestatavat lõhna eraldumist, mistõttu on vähe tõenäoline, et käitise tegevusega võiks kaasneda arvestatav lõhnahäiring.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Hajumisarvutuste tegemisel lähtuti keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 84, mille järgi võib õhukvaliteedi arvutuslikuks hindamiseks kasutada Gaussi, Euleri, Lagrangeani või muudel samaväärsetel algoritmidel põhinevaid arvutusprogramme, mis vastavad määruse nr 84 § 17 esitatud nõetele. Arvutused tehti arvutusmudeliga Aeropol 5.3.2, mis põhineb Gaussi jaotusega saastejoa mudelil. Kontsentratsioon arvutati 2 meetri kõrgusel maapinnast, mis reaalset täpsust arvestades vastab maapinnal seisva inimese hingamiskõrgusele. Kasutati arvutusskeemi, mis arvestab 20 meetrist madalamate heiteallikate korral Pasquilli stabiilsusklasse.

Arvutamiseks valitud meteoaasta
2014-2016
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Õhutemperatuurid, tuule kiirused, suunad, pilvisus ja sajuhulgad.

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

X=6584611.3, Y=534244.1.
Meteoroloogiliste parameetrite valimisel oli võimalik kasutada ligikaudu samal kaugusel asetsevate meteoroloogiajaamade andmeid (Jõhvi ja Tallinn). Arvestades käitise lähedust rannikule, siis võeti aluseks Tallinna metoroloogijaama andmed, mis iseloomustab käitise asukoha klimaatilisi tingimusi tõenäoliselt paremini.

Viide meteroloogilise mudeli andmetele
Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta
Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Käitise lähipiirkonda (kuni 500 m kaugusele käitisest) ei jää Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registri andmetel teisi käitiseid.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Piirkonna välisõhu kvaliteedi tase võib muutuda peamiselt tahkete osakeste heitkoguste lisandumisega, kuid teostatud hajumisarvutuste järgi käitise tegevuse käigus kehtivaid saastetaseme piirväärtuseid ei ületata. Teiste saasteainete heitkogused on suhteliselt madalad ja/või on tegemist suhteliselt lühiajalise tegevusega (nt lõhkamistöödel eralduvad saasteained), mistõttu piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutus on tõenäoliselt suhteliselt väike.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid
Manused
Lisa 14: 2021_01_19_Kivikandur_Paasi_H2S_1h.jpg
Lisa 15: 2021_01_22_Kivikandur_Paasi_PM10_24h.jpg

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Käitise heiteallikatest pärinevate saasteainete kontsentratsioonide maksimumid ei ületa kehtestatud saastetaseme piirväärtuseid, seega on keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 kehtestatud piirväärtuste nõue täidetud. Heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad saastetasemed väljaspool tootmisala piire NO2 korral ca 0,168 ÕPV1, NMVOC ca 0,136 ÕPV1, PM10 ca 0,728 ÕPV24 ja H2S ca 0,925 ÕPV1.
Saasteainete maksimumkontsentratsioonid tekivad käitise tootmisala sees või selle lähiümbruses.
Teiste saasteainete koosmõju saastetasemed väljaspool tootmisala jäävad allapoole 0,1 ÕPV väärtuseid. Käitisele lähimate elamute juures PM10 ca 0,1 ÕPV24 (kirde suunas Sõstramäe kinnistul, kt 88702:001:0125), H2S ca 0,3 ÕPV1 (kagu suunas Pärnamäe kinnistul, kt 88702:001:1140, kui lõhkamistööd toimuvad mäeerladise kagupiiri lähedal), teiste saasteainete saastetasemed on väiksemad kui 0,1 ÕPV.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Hinnanguliselt ei põhjusta käitise tegevus üksikuna ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi.
Käitises teostatavate lõhkamistööde käigus tekitatakse lühiajalist (vähem kui 30 sekundit kestev) mürahäiringut, kuid lõhkamistööde teostamise keskmine sagedus ei ole kõrge (praktikas tõenäoliselt vähem üks kord nädalas), seega võib öelda, et pidevaid häiringuid lõhkamistöödega ei kaasne. Lõhkamistöid teostatakse eranditult päevasel ajal ajavahemikus 9.00-17.00, kui lühiajalise kõrgendatud müratasemega kaasnevad häiringud on võimalikult väiksed. Välisõhu müra normväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Kuna lõhkamistööd on ajaliselt väga lühikesed (hetkelised), siis vastav tegevus ei põhjusta kogu päeva kohta kehtestatud müra piirväärtuse ületamist. Lisaks võivad müra tekitavateks allikateks olla ka purustus-sorteerimissõlmed, transpordi- ja laadimistööd. Peamiste müraallikate (eelkõige purustussorteerimissõlm) vahemaa lähimate müratundlike hoonetega (eluhooned karjäärist kagus ja kirdes) on suurusjärgus 350...600 m, mis teiste sarnaste käitiste tegevuste andmetele tuginevalt on piisav puhverala normidele vastava müraolukorra tagamiseks päevasel ajal. Hinnanguliselt ei põhjusta käitise tegevus ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi ning päevased müra normtasemed on ka lõhkamistööde teostamise korral tagatud.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Käitise heiteallikatest on suurima osakaaluga vääveldioksiidi osas heiteallikas K1, NMVOC osas heiteallikas M1, PM10 osas heiteallikas V1 ja H2S osas heiteallikas LP. Maksimaalsed saasteatsemed tekivad tootmisterritooriumi sees või tootmisterritooriumist väljaspool heiteallika vahetus läheduses.
Tekkivad saastetasemed ei ületa väljaspool tootmisterritooriumi kehtestatud piirväärtuseid.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Ettepanek õhusaasteloaga kehtestatavatele saasteainete heitkogustele:
süsinikmonooksiid (CAS nr 630-08-0) 0,904 t/a
süsinikdioksiid (CAS nr 124-38-9) 125,625 t/a
ammoniaak (CAS nr 7664-41-7) 0,539 t/a
vesiniksulfiid (CAS nr 7783-06-4) 0,011 t/a
lämmastikdioksiid (CAS nr 10102-44-0) 0,171 t/a
vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5) 0,114 t/a
osakesed (PM-sum) 3,94 t/a
peened osakesed (PM10) 1,599 t/a
eriti peened osakesed (PM2,5) 0,279 t/a
mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC) 0,009 t/a.

Täiendavaid meetmeid saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamiseks ei ole vaja rakendada.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Vajadus eraldi seireprogrammi rakendamiseks heiteallikast eralduvate saasteinete instrumentaalseks määramiseks puudub.
Välisõhu müra normväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Samuti puudub vajadus müra seirele, kuna käitise tegevus ei põhjusta hinnanguliselt ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Kui tuvastatakse ebasoodsad ilmastikutingimused ja tekib oht koosmõjus teiste käitistega saastetasemete ületamiseks, siis võimalusel vähendatakse tootmistegevust või rakendatakse muid asjakohaseid piiranguid.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Loa taotluse koostamisel kogutud andmetele tuginevalt ei ole teada muid andmeid käitise võimalike keskkonnahäirgingute kohta, mis võiks olla olulised käitise loa taotluse seisukohast lähtuvalt.
Muud heite vähendamise meetmed
 

5.4.18. Lisad

LHK projekti täiendavad andmed
LHK projektis on ühe lõhkamise ja puurimise arvestuslikuks ala suuruseks kuni 300 m2. Nimetatud asjaoludest tulenevalt esitatakse LHK projekti lisana lõhkamistööde ja puurimise hajumisarvutustel kasutatud tingliku pindheiteallika asendiplaan (kaardil tähistusega LP1).
LHK projekti lisad
Lisa 16: Asendiplaan_LP1.jpg
Lisa 17: Tehnoloogiaprotsesside_plokkskeem.pdf

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Müratase väljas­pool käitise tootmis­territooriumi (dB) Müra vähendamise meetmed Meetme rakendamise sagedus ja tähtaeg Müra vähendamise kava või meetmete vajaduse puudumise põhjendus Päevane tase (7.00-23.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB Öine tase (23.00-7.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB
Summaarnemüratase kogutootmisprotsessist
X: 6600368, Y: 621054
X: 6600368, Y: 621054 		70 Olulise mürahäiringut vähendava meetmena ei kavandata töid (sh lõhkamised, purustus- ja
sorteerimissõlme töö) öisel rangemate normidega ajavahemikul (müra normeerimise
kontekstis ajavahemik 23.00-7.00). Kõige mürarikkamaid töid (lõhketöid, mida teostatakse tõnäoliselt vähem kui 1 kord nädalas ning mis kestavad vähem kui 30 sekundit, ei saa pidada püsiva müra ning häiringu allikaks) teostatakse ainult tööpäevadel (E-R) ajavahemikus 9.00-17.00. Mäeeraldise siseselt purustus- ja sorteerimissõlme asukoha valikul on soovitatav võimalusel vältida lähimate eluhoonete poolseid alasid. Purustus- ja sorteerimissõlme paigutamisel mäeeraldise keskossa on võimalik tagada minimaalselt ca 400-600 m suurune vahemaa lähimate eluhoonetega (lähim eluhoone jääb mäeeraldise piirist 110 m kaugusele ja mäeeraldise teenindusmaa ehk tootmisterritooriumi piirist ca 30 m kaugusele kagu suunas), mis on piisav tagamaks müra piirväärtusest väiksem müratase päevasel ajal (öisel ajal töid ei teostata ning müra ei tekitata).



Mäeeraldise piirile on elamute poolsetel külgedel kuhjatud pinnasevallid, mis aitavad
täiendavalt müra levikut piirata. Mäeeraldise siseselt purustus- ja sorteerimissõlme asukoha valikul on soovitatav vältida lähimate eluhoonete poolseid alasid. 		Meetmeid rakendatakse jooksvalt ning täiendavad meetmed ei ole vajalikud Meetmeid rakendatakse vajadusel jooksvalt ning täiendavad meetmed käesoleva taotluse koostamise ajal ei ole vajalikud, kuna müra piirtaseme ületamist lähima eluhoone juures (ca 110 m kaugusel mäeeraldise piirist ning ca 30 m kaugusel mäeeraldise teenindusmaa ehk tootmisterritooriumi piirist kagu suunas) ei ole ette näha, arvestades siinjuurs, et pideva müra allikad (kuid siiski ainult päevasel ajal ja tööpäevadel) jäävad lähimatest elamustes 400-600 m kaugusele. Lähimate eluhoonete juures jääb pidevalt töötavate masinate ja seadmete korral müratase (tabelis on märgitud päevane ja öine ekvivalenttase eluhoonete piirkonnas) väiksemaks, kui II kategooria elamualade tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal (60 dB) ning öisel ajal karjäär ei tööta. Lühiajaliselt (kestusega vähem kui 30 sekundit) ning mitte sagedamini kui 3 korda kalendtikuus (praktikas tõenäoliselt vähem ning ainult päevasel ajal ja tööpäevadel) teostatavad lõhketööd (mis hetkeliselt põhjustavad kõrgendatud mürafooni) ei mõjuta piirkonna pidevat pikaajalist (ega ka lõhkamise päeva) mürataset (ekvivalenttaset).
Tabelis väljal nimetusega "müratase väljaspool käitise tootmisterritooriumi" toodud müratase ei ole normtasemetega võrdluse seisukohalt oluline (ega asjakohane), kuna tootmisala piiril ei ole normtasemeid kehtestatud. Müraalane seadusandlus lähtub müra normeerimisest ainult lähimate tundlike alade (antud juhul lähimad eluhooned) juures. 		50 0
 
Müra piir- või sihtväärtus
Tööstusmüra piirväärtus lähimatel müratundlikel aladel (II kategooria alad ehk eluhooned) 60 dB päeval.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Purustus- ja sorteerimisseadme mootor 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.026 g/s 0.072 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.061 g/s 0.17 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.023 g/s 0.064 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0028 g/s 0.008 t  
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.022 g/s 0.061 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 0.009 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.009 t  
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 113.24 t  
Lõhkamine ja puurimine 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 6.586 g/s 0.539 t  
7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.139 g/s 0.011 t  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.509 g/s 0.042 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.009 g/s 0.001 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 8.128 g/s 0.84 t  
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.318 g/s 0.047 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.165 g/s 0.024 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.009 g/s 0.004 t  
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 12.385 t  
Purustus- ja sorteerimissõlm PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 2.129 g/s 3.832 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.868 g/s 1.566 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.149 g/s 0.266 t  
Mahuti täitmine ja hoiustamine NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.114 g/s 0.001 t  
 
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.171 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 125.625 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.904 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.114 t
7664-41-7 Ammoniaak 0.539 t
7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.011 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.009 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 3.94 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 1.599 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.279 t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 683
Maardla nimetus Paasi
Maardla osa nimetus  
Maardla põhimaavara lubjakivi
Mäeeraldise nimetus Paasi lubjakivikarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 51.36
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 58.22
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 211
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 139
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Üld- ja teedeehitus
Minimaalne tootmismaht aastas  
Keskmine tootmismaht aastas 87
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
3 plokk 0803 - ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 847 tuh m³
01.01.2020
4 plokk 0803 - ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 1 746 tuh m³
01.01.2020
 
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 0803 - ehituslubjakivi   2 590 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja KIVIKANDUR OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/321225
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg
01.01.2015
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2013.a.)
Geoloogiafondi number 8460
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number nr 421
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev
02.05.2013
 
Kaevandatud maa korrastamine

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan
Lisa 18: Gr_lisa_1___Plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked
Lisa 19: Gr_lisa_2___LL.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan
Lisa 20: Gr_lisa_3___Korrastatud_ala.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri
Lisa 21: Paasi_MKLT_SK.pdf
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri
Lisa 22: Lisa_1___varude_kinnitamise_otsus.pdf
Kaevandamisjäätmekava
Lisa 23: Paasi_jaatmekava.pdf
GIS ja CAD failid
Lisa 24: Paasi_MKLT2020_ruumiobjektid.dgn

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Info esitatud kaevandamisloa taotluse seletuskirjas.

8. Taotluse lisad

Tegevust taotletakse riigimaal, mille kasutamiseks sõlmitakse hiljem leping.