Menetlus M-112074 » Taotlus T-KL/1005431-3 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1005431-3
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
OÜ KTM VARA
Kontaktisik
Kaarel Türn
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
 
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
OÜ KTM Vara taotleb ehitusdolokivi kaevandamise luba Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldisel. Taotletav mäeeraldis asub Jõgeva maakonnas Puurmanni vallas Pikknurme külas Pikknurme dolokivimaardla piires. Taotletava Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise pindala on 21,40 ha, mäeeraldise teenindusmaa pindala 26,23 ha. Pikknurme mäeeraldisel on katendi maht 642 tuh m3, sellest mulla maht 64 tuh m3 ja ehitusdolokivi kaevandatav varu 3481 tuh m³. Kogu varu jääb põhjaveetasemest madalamale.

Kavandatava karjääri sügavuseks kujuneb 20 meetrit. Dolokivi kavatsetakse kobestada lõhkamise abil, töödelda mobiilse purustus-sõelumissõlmega. Killustiku väljaveoks Pikknurme–Põltsamaa maanteele kasutatakse kohalikku Kolga–Inno teed. Kogu kaevandamise jooksul pumbatakse karjäärist põhjavett, mis suunatakse Neanurme jõkke või
Ruupa peakraavi (sealt edasi Neanurme jõkke), kust vesi liigub edasi Pikknurme jõkke.

OÜ KTM Vara kavatseb Pikknurme dolokivikarjääri kõrgekvaliteedilisest ehitusdolokivist toota ehituskillustikku, mida saab pikas perspektiivis (30 aasta jooksul) kasutada nii üldehitustöödel kui ka teede ehitusel Kesk- ja Lõuna-Eestis. Karjääri tööajaks planeeritakse kolmkümmend aastat ja ehitusdolokivi keskmiseks kaevandatavaks aastaseks mahuks 116 tuh. m3.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Pikknurme dolokivikarjääri kohta on aastal 2012 läbi viidud keskkonnamõju hindamine (KMH) („Pikknurme dolokivimaardlas Pikknurme dolokivikarjääris karbonaatkivimite kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne“, OÜ Eesti Geoloogiakeskus), mis kiideti heaks Keskkonnaameti 03.09.2012 kirjaga nr JT 6-7/12/35429-22. KMH aruande kohaselt on alal võimalik killustiku tootmist läbi viia minimaalse keskkonnamõjuga kui järgida hindamise tulemusena formuleeritud leevendusmeetmeid ja teha täiendavat seiret leevendusmeetmete efektiivsuse kohta.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Pikknurme dolokivikarjäär
Aadress
Põltsamaa vald, Jõgeva maakond
Territoriaalkood
0618
Katastritunnus(ed)
61102:003:0040; 61102:003:0034; 61102:003:0035; 61102:003:0039; 61102:003:0041
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6503283, Y: 614782
X: 6503283, Y: 614782
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk.
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajaline
Kehtivus aastates
30 aastat
Alates
 
Kuni
 

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Pikknurme dolokivikarjäär
Kood  
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Hinnu, Pikknurme küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond 61102:003:0034
X: 6497471, Y: 626185
X: 6497471, Y: 626185
Inno, Pikknurme küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond 61102:003:0040
X: 6497617, Y: 626444
X: 6497617, Y: 626444
Uus-Pinu, Pikknurme küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond 61102:003:0041
X: 6497126, Y: 626250
X: 6497126, Y: 626250
Pinu, Pikknurme küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond 61102:003:0035
X: 6497276, Y: 625964
X: 6497276, Y: 625964
Hinnu, Pikknurme küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond 61102:003:0039
X: 6497020, Y: 626039
X: 6497020, Y: 626039
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 0811 - Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine
Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla
Asukoha üldiseloomustus Taotletav Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldis asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Pikknurme külas. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad eraomandis kinnistutel (Hinnu (katastriüksuse tunnus 61102:003:0034), Hinnu (katastriüksuse tunnus 61102:003:0039), Inno (katastriüksuse tunnus 61102:003:0040), Uus-Pinu (katastriüksuse tunnus 61102:003:0041) ja Pinu (katastriüksuse tunnus 61102:003:0035), millede maaomanikud on andnud nõusoleku maavara kaevandamiseks. Kinnistute sihtotstarve on maatulundusmaa. Kaevandamisjäätmekava raames planeeritav tegevus on dolokivi kaevandamine Pikknurme dolokivimaardlas (registrikaardi nr 0901) taotletavalt Pikknurme mäeeraldiselt. Pikknurme mäeeraldise taotletav pindala on 21,4 ha ja selle teenindusmaa pindala on 26,25 ha. Antud alal varasemalt maavara kaevandatud ei ole.
Taotletava mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ega lähiümbruses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid ega muid kaitsealuseid objekte. Lähimad eluhooned jäävad ligikaudu 250 m kaugusele Ketu (katastritunnus 61102:003:0103) kinnistule.
Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa on ümbritsetud põhjast, läänest ja lõunast, maaparandussüsteemi ühiseesvooluga Ruupa I (MPS 2102880020080), mis ligikaudu 80 m kaugusel lõunas suubub riiklikult korrashoitavasse ühiseesvoolu Neanurme jõgi (MPS 2102880020000). Samuti kattub taotletav mäeeraldis osaliselt maaparandussüsteemiga Ruupa I. Lisaks kattub mäeeraldis kohaliku teega nr 6110030 ja Pinu kinnistul asub elektriõhuliin F4 (VID kood M32083789). Antud maaparandussüsteem, kohalik tee ja elektriõhuliin maavara kaevandamise loa saamisel antud rajatiste haldajate nõusolekul likvideeritakse kaevandamiseks vajalikus mahus.
Taotletav Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa jääb ulatuslikule Adavere–Põltsamaa nitraaditundlikule alale. Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldis paikneb Siluri ladestu karbonaatkivimite avamusel. Pinnakatte all avanevad Raikküla lademe Nurmekunna kihistu Mõhküla kihtide dolokivid. Nende all lamavad Imavere kihtide dolokivid. Läbilõikes esinevad ebaselge kihilisusega dolokivide kujunemist on mõjutanud ka lokaalsed tektoonilised protsessid (lõhelisus). Dolokivi pindmised kihid on vähesel määral karstunud. Aluspõhjakivimite pealispinna absoluutkõrgus on mäeeraldisel +40,4… +43,1 m, lõunaosas +39,5 m.
Pikknurme maardla puuraukudes on põhjaveetaseme absoluutkõrguseks mõõdetud (november 2010. a kuni märts 2011. a) +42,0 m (lõunaservas) kuni +43,8 m (põhjaservas), keskmiselt +42,9 m. Veetase langeb Ruupa oja ja Neanurme jõe suunas, mis asuvad taotletavast karjäärist vastavalt 50 ja 100 m kaugusele. Kogu taotletav maavaravaru asub põhjaveetasemest madalamal.
 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
Korrastamine R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 174 000 174 000

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Pikknurme dolokivikarjäär
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 90 000 90 000     90 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks  
01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed 84 000 84 000     84 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks  

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Jrk nr Jäätmekäitlustoimingu nimetus Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, joonised, skeemid
1. Korrastamine R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks Kaevandamistegevuse käigus eemaldatakse alalt katend ja ladustatakse see ajutiselt puistangutesse. Kaevandatud dolokivi töötlemisel tekkivad sõelmed ladustatakse samuti ajutiselt puistangutsse. Korrastamise käigus kasutatakse katend ja sõelmed nõlvade korrastamiseks. Katend teisaldatakse ladustamisalale kas buldooseriga, kopplaaduriga või kalluriga. Korrastamisel kasutatakse ekskavaatorit, kopplaadurit, kallurit, buldooserit või loetletud masinaid kombineeritult. Sõelmed tekivad dolokivi töötlemisel purustus-sorteerimissõlmes.
 
Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta
 

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Pikknurme dolokivikarjäär
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates) Üheaegne ladustamise kogus Jäätmeliik Põlev­materjal Üheaegne ladustamise kogus
Tonni m³ Tonni m³
1
X: 6497665, Y: 626301
X: 6497665, Y: 626301 		Katendipuistangud moodustatakse stabiilsele pinnasele mäeeraldise teenindusmaale ja seal ei esine intensiivset pinnavee liikumist. Kaevandamisloa kehtivuse jooksul 898 800 642 000 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed Ei    
2
X: 6497262, Y: 625997; X: 6497489, Y: 626245; X: 6497426, Y: 626354; X: 6497317, Y: 626340; X: 6497225, Y: 626199; X: 6497099, Y: 626131; X: 6497059, Y: 626060; X: 6497181, Y: 626000
X: 6497262, Y: 625997; X: 6497489, Y: 626245; X: 6497426, Y: 626354; X: 6497317, Y: 626340; X: 6497225, Y: 626199; X: 6497099, Y: 626131; X: 6497059, Y: 626060; X: 6497181, Y: 626000 		Puistangud moodustatakse stabiilsele pinnasele mäeeraldisele ja selle teenindusmaale ja seal ei esine intensiivset pinnavee liikumist. Kaevandamisloa kehtivuse jooksul 2 505 600 1 044 000 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed Ei    
Seotud failid
Failid
Lisa 1: Selgitus.docx

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Vorm ei ole asjakohane. Jäätmeteket ei ole võimalik vältida või jäätmekogust (katendi kogus) vähendada. Dolokivi töötlemisel tekkivad sõelmed on inertsed, ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa nendes looduslikku fooni ning need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole katend ega sõelmed biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele.Nende ladustamise ja korrastamisel kasutamisega kaasnevad keskkonnamõjud väheolulised ning piisab omaseirest visuaalse vaatlusena.

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Vorm ei ole asjakohane. Jäätmekäitlus lõpetatakse karjääri maavaravaru ammendumisel, kui karjäär korrastatakse ning kaevandamisjäätmed kasutatakse ära karjääri korrastamisel või sellest ülejääv osa võõrandatakse.

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Vorm ei ole asjakohane.

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Vorm ei ole asjakohane.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Vorm ei ole asjakohane.

3.11. Lisad

Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine
Kinnitus saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu kohta.
Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel
Kaevandamisjäätmekava
Lisa 2: Pikknurme_jaatmekava.pdf
Prügila käitamine
Prügila või jäätmehoidla järelhooldus
Jäätmehoidla käitamine
Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus
Ala kirjeldus:
Kavandatav Pikknurme dolokivikarjäär asub Pikknurme dolokivimaardlas, Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Pikknurme küla territooriumil. Taotletav mäeeraldis paikneb Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteest ~2 km kaugusel edelas, Pikknurme külakeskus jääb ~2,5 km kaugusele itta. Lähimad eluhooned jäävad ~250 m kaugusele Ketu (katastritunnus 61102:003:0103) kinnistule.

Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa paiknevad eraomandis olevatel maaüksustel Hinnu (katastriüksuse tunnus 61102:003:0034, 100% maatulundusmaa), Hinnu (katastriüksuse tunnus 61102:003:0039, 100% maatulundusmaa), Inno (katastriüksuse tunnus 61102:003:0040, 100%
maatulundusmaa), Uus-Pinu (katastriüksuse tunnus 61102:003:0041, 100% maatulundusmaa) ja Pinu (katastriüksuse tunnus 61102:003:0035, 100% maatulundusmaa). Maaomanikud on andnud nõusoleku maa kasutamiseks.

Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa on ümbritsetud põhjast, läänest ja lõunast ning kattub osaliselt maaparandussüsteemiga Ruupa I (MPS 2102880020080), mis ~80 m kaugusel taotletava mäeeraldise piirist lõunas suubub Neanurme jõkke (KKR kood VEE1028800). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa, kus kaevandamist ei planeerita, kattub Ruupa peakraavi kaldapiiranguvööndiga, mäeeraldisel kattuvust ei ole.

Taotletav Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa jääb Adavere–Põltsamaa nitraaditundlikule alale. Taotletava mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ega lähiümbruses ei asu Natura 2000 alasid ega muid kaitsealuseid objekte.

Geoloogiline ja hüdro(geo)loogiline kirjeldus:
Pikknurme mäeeraldis paikneb Siluri ladestu karbonaatkivimite avamusalal. Vahetult pinnakatte all avanevad Raikküla lademe dolokivid. Kvaternaarisetete veekiht on väikese veeandvusega ning vettandvateks seteteks on siin lokaalse levikuga moreenisisesed kruusa- ja liivaläätsed. Kvaternaari veekihist ammutatakse vett üksikmajapidamiste salvkaevudega. Piirkonna veevarustus baseerub valdavalt Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksil, mille moodustavad erineva savikusega dolokivid ja lubjakivid ning mis on maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjaveekiht. Põhjaveekiht on nõrgalt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest.

Lähimateks vooluveekogudeks on Ruupa oja (KKR kood VEE1029000) ja Neanurme jõgi, mis jäävad karjäärist vastavalt 50 m ja 100 m kaugusele. Ruupa oja suubub Neanurme jõkke, mis suubub omakorda Pikknurme jõkke (KKR kood VEE1028300).

Vee erikasutuse kirjeldus:
Kavandatavas Pikknurme dolokivikarjääris asub kogu maavaravaru põhjavee tasemest sügavamal, mistõttu tuleb maavara kaevandamiseks põhjavee taset alandada. Seega on vajalik taotleda keskkonnaloa koosseisus veeluba karjäärist vee väljapumpamiseks ning selle suublasse juhtimiseks.

KMH kohaselt on maksimaalne vee juurdevool karjääri 3798 m3/ööp.

Karjäärist ärajuhitav vee kogus sõltub suurel määral sademete hulgast, mis kvartalite lõikes erineb oluliselt. Sellest tulenevalt palume jätta karjäärist ärajuhitava vee kvartaalsed kogused lahtised ning määrata loaga aastane karjäärist ärajuhitav vee kogus.

Karjäärist välja pumbatud vesi suunatakse läbi äravoolukraavi Neanurme jõkke (KKR kood VEE1028800).

Vee erikasutamise mõju:
Põhjavee väljapumpamisega karjäärist kaasneb veetaseme alanemine ka karjääri ümbritsevatel aladel. KMH kohaselt või põhjavee taseme alandamine karjääris avaldada mõju veevarustuse toimimisele kuni 1,5 km raadiuses karjäärist. Veevarustuse probleemide ilmnemisel peab kaevandaja tellima ekspertiisi karjääri mõjude hindamiseks. Kaevandaja peab tagama veevarustuse toimimise (sh uute puurkaevude rajamine).

Kaevandamistegevusega reovett ei teki. Ärajuhitav vesi moodustub karjääri külgnevatest kivimitest sisse voolavast põhjaveest, sademete ja lume sulamise veest. Peamiseks saasteaineks, mis dolokivikarjääris toimuvate tööde käigus vette satub, on lõhkamistöödel tekkiv heljum, mis enne eesvoolu juhtimist setitatakse settebasseinis. Settetiigi põhja sadestunud heljum on samast looduskeskkonnast pärit keemiliselt inertne materjal, mida on nõrutatult võimalik kasutada müravallide rajamiseks ja karjääride korrastamisel. Osa lõhkamistöödel tekkivast heljumist settib ka karjääri põhja, kust võib infiltreeruda sademetega põhjavette. Samuti võib lõhkamistöödel maapinna vibreerimine põhjustada ajutist põhjavee häguseks muutumist. Hägusus väheneb kaevu pumpamisega.

Karjääris töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Reostus võib levida nii väljapumbatava veega eesvooludesse kui ka infiltreeruda põhjavette. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Eeltoodud leevendusmeetmete rakendamisel on reostusoht vähene.

Seire:
Veeseaduse § 130 lõige 2 kohaselt kehtestatakse kaevandus- ja karjäärivee saasteainete sisalduste piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seirenõuded keskkonnaministri määrusega nr 61. Nimetatud määruse § 9 lõike 1 kohaselt tohib karjäärivett suublasse juhtida kui saastenäitajad ei ületa nimetatud määruse lisas 1 sätestatud piirmäärasid, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000 - 9999 ie (välja arvatud heljumi sisaldus). Sama määruse lõike 5 kohaselt tuleb karjääriveele loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (BHT7), keemilise hapnikutarbe (KHTcr), pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Seega seiratakse karjääri väljalaskmes pH-d, KHTCr, BHT7 ning heljumi sisaldust 1 x kvartalis (4 x aastas).

Kuna veetaseme alandamine karjääris mõjutab põhjavee taset karjääri ümbritseval alal, siis tuleb kaardistada karjäärist 1,5 km raadiuses olevad kaevud enne kaevandustegevusega alustamist. Kaevude vees määratakse NH4, NO3, NO2, PO4, SO4, Fe sisaldused, pH, elektrijuhtivus, PHT ning hägusus. Inventeeritud kaevude seast valitakse välja edasiseks seireks sobivad kaevud (4 - 5 kaevu), mis kooskõlastatakse kaevu valdaja ja Keskkonnaametiga. Seireks valitud kaevudes mõõdetakse veetaset ning võetakse veeproovid eeltoodud näitajate analüüsimiseks 1 x aastas.
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
Pikknurme karjäärist väljapumbatav vesi juhitakse äravoolukraaviga Neanurme jõkke (KKR kood VEE1028300). Neanurme jõe seisundit varasemalt hinnatud ei ole. Neanurme jõgi suubub omakorda Pikknurme jõkke (KKR kood (KKR kood VEE1028300). Pikknurme jõe koondseisund on hinnatud heaks.

Veetaseme alandamisega karjääris mõjutatakse põhjavee taset karjääri ümbritseval alal. Piirkonna veevarustus baseerub peamiselt Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksil, mis moodustab siin Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogumi. Siluri–Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogumis on kvaliteedinõuetele vastava põhjaveega seirekaeve 75 % ja arvestades nitraatide kasvusuundumust on põhjaveekogumi keemiline seisund hinnatud halvaks.
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart
Lisa 3: Pikknurme_dolokivikarjaar_VLT_asendiplaan.pdf
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Lisa 4: Kinnituskirjad.pdf
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
 

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr 1.
Veehaarde nimi UUS
Veehaarde kood UUS
Puurkaevu katastrinumber Puudub
Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Ei
Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub Puurkaevu karjääri ei rajata, karjääri kogunevat vett pumbatakse välja pumpadega.
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid
X: 6497006, Y: 626140
X: 6497006, Y: 626140
Põhjaveekiht Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)
Põhjaveekogum Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogum (S-O_AdavereP)
Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Ei
Joogivee kasutamine või tootmine Ei
Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei
Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Karjääri (sh pumplat) ei ole keskkonnaloa taotlemise ajal rajatud
Veevõtuseadmete iseloomustus  
Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik
Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Pumba tootlikkuse ja pumba töötundide alusel
Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused
Lisa 5: Voetava_vee_kvaliteeti_iseloomustavad_analuusitulemused.docx
Toimub võetava vee töötlemine Ei
Taotletav veevõtt (m³)
Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Karjäärist väljapumbatav vesi 2020-2050 346 750 346 750 346 750 346 750 1 387 000 3 800 0.04
Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 1 387 000
Põhjaveevaru uuringu aruanne
 
Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi?
Ei
Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus
 

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Põhjavee täiendamiseks, allalaskmiseks, ümberjuhtimiseks või tagasijuhtimiseks kasutatav vee hulk (m³)
Planeeritav tegevus Põhjaveekiht I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Kvartalis Aastas Ööpäevas Sekundis
Põhjavee allalaskmine Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)         346 750 1 387 000 3 800  
Vee koguse arvestuse viis
Arvestuslik
Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id)
Pumba tootlikkuse ja pumba töötundide alusel
Seireplaan
Lisa 6: Seireplaan_pohjavesi.docx
Põhjavee täiendamise, põhjavee taseme alandamisega või ümberjuhtimisega kaasnev veetaseme või vee kvaliteedi muutumise kirjeldus
Kavandatava tegevuse mõju põhjavee tasemele ja kvaliteedile on kirjaldatud OÜ Eesti Geoloogiakeskus poolt koostatud Pikknurme dolokivimaardlas Pikknurme dolokivikarjääris karbonaatkivimite kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruandes. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 03.09.2012 kirjaga nr JT 6-7/12/35429-22.
Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus
Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse mõju vähendamise meetmeid on kirjeldatud OÜ Eesti Geoloogiakeskus poolt koostatud Pikknurme dolokivimaardlas Pikknurme dolokivikarjääris karbonaatkivimite kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruandes. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 03.09.2012 kirjaga nr JT 6-7/12/35429-22.

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi  
Reoveepuhasti kood  
Väljalaskme nimi UUS
Väljalaskme kood UUS
Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask
Väljalaskme koordinaadid
X: 6496998, Y: 626141
X: 6496998, Y: 626141
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2020-2050 346 750 346 750 346 750 346 750 1 387 000 3 800 Arvestuslik
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2020-2050 BHT7 15 mg/l    
2020-2050 KHT 125 mg/l    
2020-2050 pH 6-9 9 pH ühik    
2020-2050 Heljum 40 mg/l    
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
               
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
         
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov
X: 6496998, Y: 626141
X: 6496998, Y: 626141 		Heljum   1 x kvartalis
Üksikproov
X: 6496998, Y: 626141
X: 6496998, Y: 626141 		pH   1 x kvartalis
Üksikproov
X: 6496998, Y: 626141
X: 6496998, Y: 626141 		KHT   1 x kvartalis
Üksikproov
X: 6496998, Y: 626141
X: 6496998, Y: 626141 		BHT7   1 x kvartalis
 
Suubla
Suubla nimi Neanurme jõgi
Suubla kood VEE1028800
Pinnaveekogumi nimi  
Pinnaveekogumi kood  
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund  
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus  
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
   
 

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.3. Äkkheide vette

Vorm ei ole asjakohane.

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
  1 Puur-lõhketööd
X: 6497080, Y: 626070
X: 6497092, Y: 626103
X: 6497080, Y: 626070
X: 6497092, Y: 626103 		      20 050101 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - pealmaakaevandamine (lõhketööd)
  2 Purustus-sorteerimisseadmed (purustamine ja sõelumine, laadimistööd)
X: 6497163, Y: 626085
X: 6497195, Y: 626145
X: 6497163, Y: 626085
X: 6497195, Y: 626145 		      10 040618 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - lubjakivi ja dolomiidi kasutamine (k.a karjäärid)
  3 Paiksed mootorid (diiselgeneraator)
X: 6497180, Y: 626110
X: 6497180, Y: 626110 		0.08 2 6 110 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
08122 - Killustiku tootmine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
0.61
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Diislikütus   64.09 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Ei
 
Suure võimsusega põletus­seade
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Registrikood/isikukood
11206437
Postiaadress
Männiku tee 104
Telefon
53314567
E-posti aadress
[email protected]
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
- Atmosfääriõhu kaitse seadus;
- Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele
esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa
taotluse ja loa andmekoosseis";
- Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja
saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks
nõutav õhusaasteluba";
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise
kord";
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja
sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid"

- AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1:
Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining;
- AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1:
Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage
Piles;
- Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide;
- Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998;
- AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1:
Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and
Pulverized Mineral Processing;

- Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 "Välisõhu mürakaardi,
strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta
esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord";
- Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid"
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Lähteandmed pärinevad maavara kaevandamise loa taotluse materjalidest (Maapõue eriosa) ning heakskiidetud KMH aruandest.
Lähteandmete failid
Lisa 7: KMH_aruanne_lisadeta.pdf
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Taotletav Pikknurme dolokivikarjäär asub kohaliku tähtsusega Pikknurme dolokivimaardlas, Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Pikknurme küla territooriumil. Logistiliselt paikneb taotletav mäeeraldis Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteest ~2 km kaugusel edelas, Pikknurme külakeskus jääb ~2,5 km kaugusele itta. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa on ümbritsetud põhjast, läänest ja lõunast maaparandussüsteemi ühiseesvooluga Ruupa I. Lisaks kattub mäeeraldis kohaliku teega nr 6110030, mille likvideerimiseks on loa taotlejal nõusolek. Pinu kinnistul paiknevad hooned lammutatakse maavara kaevandamise loa saamisel ning nendeni viiv elektriõhuliin demonteeritakse liini haldaja nõusolekul. Taotletava mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ega lähiümbruses ei asu Natura 2000 alasid ega muid kaitsealuseid objekte, mistõttu puuduvad ka neist tulenevad piirangud. Lähimad eluhooned jäävad ~250 m kaugusele Ketu kinnistule.

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Lisa 8: Graafiline_lisa_2__10.2020_.pdf
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Lisa 9: Graafiline_lisa_1__10.2020_.pdf
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Käitise territooriumil ega selle lähiümbruses ei ole varem maavara kaevandatud. Maapinna reljeef on tasane ning absoluutkõrgusel 45 m. Seetõttu puuduvad käitise lähiümbruses olulised geograafilised objektid.

Käitise territoorium paikneb eemal suurematest asustusest ning tööstusest. Lähim tööstus - Puurmani Põllumajandusühistule kuuluv Pikknurme veisefarm - paikneb käitise territooriumist enam kui 2 km kaugusel idas. Seega puuduvad käitise lähipiirkonnas ka hajumistingimusi mõjutavad olulised tehnogeensed objektid, samuti puudub koosmõju teiste heiteallikatega.
Ilmastikutingimuste iseloomustus

Heiteallikale kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Jõgeva meteoroloogiajaam.

Perioodi 2017 - 2019 ehk viimase 3 aasta keskmised meteroloogilised andmed on toodud allolevas tabelis:

Aasta kõige soojema kuu (juuli) keskmine õhutemperatuur kell 13:00 20,4 °C
Aasta kõige soojema kuu (juuli) keskmine õhutemperatuur 17,0 °C
Aasta kõige külmema kuu (jaanuar) keskmine õhutemperatuur kell 13:00  -3,4 °C
Aasta kõige külmema kuu (jaanuar) keskmine õhutemperatuur  -4,2 °C
Aasta kõige soojema kuu (juuli) keskmine tuule kiirus  2,4 m/s
Aasta kõige külmema kuu (jaanuar) keskmine tuule kiirus  2,6 m/s
Aasta keskmine tuule kiirus 2,5 m/s
Aasta kõige soojema kuu (juuli) sademete hulk 35,8 mm
Aasta kõige külmema kuu (jaanuar) sademete hulk 37,5 mm
Perioodi 2017 - 2019 aasta keskmine tuulteroos on esitatud alloleval graafikul:
Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel
  • AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining (https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s09.pdf);
  • Environment Canada Pits and Quarries Reporting Guide ( https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant-release-inventory/report/pitsquarries-guide.html#s8_8);
  • AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf);
  • AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf)
  • Keskkonnaministri 24.11.2016. a määrus nr 59 "Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid"
  • Keskkonnaministri 27.12.2016. aasta määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“
Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Arvutuskäigu näidised on esitatud lisatud manuses.

Manused
Lisa 10: KOTKAS_arvutuskaigu_naidised_Pikknurme_10.2020.docx

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heite­allikas Püüdeseade
Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine
CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik
Puur-lõhketööd Tekstiilfiltrid 12 Pole vajalik, sest filtreid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab nende töö efektiivsuse PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 99.5 %  
PM10 Peened osakesed (PM10) 99.5 %  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 99.5 %  
 
Muud heite vähendamise meetmed
- Purustus-sorteerimissõlmest ja killustiku laadimisega kaasneva tolmu
minimiseerimiseks tuleb kuival perioodil materjali niisutada.
- Purustus-sorteerimissõlm paigutada esimesel võimalusel karjääri põhja.
- Hoida purustus-sorteerimissõlme generaatori põleti / küttekolle korras.
- Kasutada kvaliteetset kütust.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Puur-lõhketööd
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 0 0 0
09 - 10 0 0 0
10 - 11 0 0 0
11 - 12 0 0 0
12 - 13 10 0 0
13 - 14 0 0 0
14 - 15 0 0 0
15 - 16 0 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Purustus-sorteerimisseadmed (purustamine ja sõelumine, laadimistööd)
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Paiksed mootorid (diiselgeneraator)
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas Paiksed mootorid (diiselgeneraator)
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 0.61
Töö­tundide arv aastas 1 508
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Jah
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Diislikütus 0.10 43 64.09 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0244 g/s 0.110235 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0037 g/s 0.016535 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0037 g/s 0.016535 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0677 g/s 0.305902 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0256 g/s 0.115747 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0031 g/s 0.013779 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0061 mg/s 0.027559 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0001 mg/s 0.000276 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.0002 mg/s 0.000827 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0271 mg/s 0.122636 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.0037 mg/s 0.016535 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0031 mg/s 0.013779 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.0122 mg/s 0.055117 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.122 mg/s 0.551174 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0061 µg/s 0.027559 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0.0006 mg/s 0.002756 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0006 mg/s 0.002756 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0006 mg/s 0.002756 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0006 mg/s 0.002756 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0284 g/s 0.12818 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0123 g/s 203.969655 t
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
3 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.026 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 20 0.002
3 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.028 g/s 1 tund 350 µg/m³ 59 0.169
24 tundi 125 µg/m³ 8 0.064
3 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.068 g/s 1 tund 200 µg/m³ 149 0.745
1 aasta 40 µg/m³ 0.55 0.014
3 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.003 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 6 0.001
24 tundi 2 000 µg/m³ 1 0
3, 2 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.004 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.10 0.004
3, 2 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.004 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 30 0.60
1 aasta 40 µg/m³ 0.80 0.02
1 630-08-0 Süsinikmonooksiid 136.944 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 850 0.085
1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 32.222 g/s 1 tund 200 µg/m³ 113 0.565
1 aasta 40 µg/m³ 0.10 0.002
1 7446-09-5 Vääveldioksiid 4.028 g/s 1 tund 350 µg/m³ 310 0.886
24 tundi 125 µg/m³ 18 0.144
1 PM10 Peened osakesed (PM10) 3.051 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 14 0.28
1 aasta 40 µg/m³ 0.13 0.003
1 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.176 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.04 0.002
 
Koosmõju kirjeldus
 

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Saasteainete heitkoguste ja müra seire
Heiteallikas Seiratav näitaja Seire sagedus Saasteaine
CAS nr Nimetus Selgitused (vajaduse korral)
Purustus-sorteerimissõlm Müra 2x aastas II või III kvartalis (tootmise kuival perioodil). Mõõtmise ajal peab karjäär töötama tavapärasel viisil ning mõõtepunkt paiknema tootmisterritooriumi piiril allatuult heiteallikatest.    

Päevast mürataset tuleks perioodiliselt kontrollida seirega. Mõõtmise ajal peab karjäär töötama tavapärasel viisil ning mõõtepunkt paiknema tootmisterritooriumi piiril allatuult heiteallikatest.
 
Õhukvaliteedi seire
Saasteaine Seire sagedus Välisõhu kvaliteedi pidevseire jaama asukoht Andmete hõive kriteeriumid
CAS nr Nimetus L-EST97 koordinaadid Seireandmete edastamine Avalikustamine
PM10 Peened osakesed (PM10) 2x aastas II või III kvartalis (tootmise kuival perioodil). Mõõtmise ajal peab karjäärtöötama tavapärasel viisil ning mõõtepunkt paiknema tootmisterritooriumi piirilallatuult heiteallikatest. Seiretulemuste protokoll, kus on kajastatud peenosakeste mõõdetud 24-tunni keskmistatud väärtus, edastatakse Keskkonnaametile. Tulemuste avalikustamine lubatud käitise valdaja nõusolekul.
 

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Breeze Aermod/ISC v7.12.1 Pro version

Arvutamiseks valitud meteoaasta
2017-2019
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Vastavalt tabelis 4.4.1 toodud ilmastikuandmetele

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Jõhvi meteoroloogiajaam

Viide meteroloogilise mudeli andmetele
Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta
Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Käitise tootmisterritooriumi piirkonnas ei paikne teisi paikseid välisõhu saasteallikaid, seetõttu ei ole hajumismudelisse kaasataud fooni- ega teiste heiteallikate andmeid.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Käitise heiteallikate töölerakendumisel ei muutu piirkonna õhukvaliteedi tase olulisel määral.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Manusena on lisatud kõikide saasteainete hajumispildid, mille arvulised väärtused (maksimaalsed kontsentratsioonid) on toodud tabelis 4.4.12.

Manused
Lisa 11: Pikknurme_saasteainete_hajumispildid_10.2020.rar

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Modelleeritud tulemuste kohaselt käitise territooriumist väljaspool ega lähipiirkonnas olevate elumajade juures atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtusi ei ületata. Seega ei kaasne käitise töötamisega olulist õhukvaliteedi halvenemist.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Modelleerimistulemuste kohaselt ülenormatiivne (>60 dB) müra tootmisterritooriumist väljapoole ega lähimate majapidamisteni ei levi. Eelnvast tulenevalt ei avalda käitise heiteallikate töötamine olulist mõju piirkonna müratasemele. Käitise tootmisterritooriumi piiril alaneb müratase umbes 50 dB-ni. Seetõttu ei ole müra vähendavaid meetmeid vaja rakendada. Suurimat müraallikat (purustus-sorteerimissõlm) ei tohiks paigutada vahetult mäeeraldise piiri lähistele, et vältida ülenormatiivse mürataseme levimist piirist väljapoole.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Peamine heiteallikas on käitise tootmisterritooriumil paiknev purustus-sorteerimissõlm, mille tööprotsessidega kaasnev peamine saasteaine on tahked osakesed. Modelleeritud saasteainete hajumise kohaselt levivad ülenormatiivsed kontsentratsioonid peamised töötavate masinate ja seadmete vahetus ümbruses. Pikajalised keskmised väärtused jäävad normi piiresse.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
1. Purustussõlmest ja killustiku laadimisest tuleva tolmu minimiseerimiseks kuival perioodil tuleb laadimisplatsi niisutada.
2. Hoida purustus-sorteerimissõlm kui peamine heiteallikas karjääri põhjas (süvendis).
3. Hoida purustussõlme generaatori põleti / küttekolle korras
4. Kasutada kvaliteetset kütust
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Õhukvaliteedi omaseiret tuleks läbi viia 2x korda aastas II või III kvartalis tootmisterritooriumi piiril. Mõõtmiste ajal peaks karjäär töötama tavapärasel viisil. Mõõtepunkt peaks paiknema peamisest heiteallikast (purustus-sorteerimissõlm) allatuult.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Töödeldava materjali niisutamine, laoplatside niisutamine.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Tegevusega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid ja häiringuid on hinnatud Pikknurme dolokivikarjääri ´heaks kiidetud keskkonnamõju hindamise aruandes.
Muud heite vähendamise meetmed
 

5.4.18. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Müratase väljas­pool käitise tootmis­territooriumi (dB) Müra vähendamise meetmed Meetme rakendamise sagedus ja tähtaeg Müra vähendamise kava või meetmete vajaduse puudumise põhjendus Päevane tase (7.00-23.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB Öine tase (23.00-7.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB
Purustus-sorteerimissõlm
X: 6497180, Y: 626115
X: 6497180, Y: 626115 		50 Mäeeraldise piirile rajatakse kooritud katendist müratõkkevallid, mis aitavad müra levikut väljaspoole tootmisterritooriumi piirata. Muude müra vähendamise meetmete rakendamine ei ole vajalik. Puudub Modelleerimistulemuste kohaselt esineb ülenormatiivne (>60 dB) müratase tootmisterritooriumil, kuid sellest väljapoole ei levi. Ülenormatiivne müra levib vahetult töötavate mäemasinate ja -seadmete lähiümbruses, valdavalt 30-40 m kaugusele. Käitise tootmisterritooriumi piiril alaneb müratase allapoole piirnormi. Seetõttu ei ole müra vähendavaid meetmeid vaja rakendada. 50 -
 
Müraallikate kaart
Lisa 12: Pikknurme_Ld_10.2020.pdf
Müra piir- või sihtväärtus
60

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Paiksed mootorid (diiselgeneraator) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.024 g/s 0.11 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.004 g/s 0.017 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.004 g/s 0.017 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.068 g/s 0.306 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.026 g/s 0.116 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.003 g/s 0.014 t  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.028 g/s 0.128 t  
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.012 g/s 203.97 t  
Purustus-sorteerimisseadmed (purustamine ja sõelumine, laadimistööd) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.189 g/s 4.973 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.08 g/s 1.877 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.008 g/s 0.046 t  
Puur-lõhketööd 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 136.944 g/s 1.972 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 32.222 g/s 0.464 t  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 4.028 g/s 0.058 t  
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 5.867 g/s 0.084 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 3.051 g/s 0.044 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.176 g/s 0.003 t  
 
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.77 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 203.97 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 2.088 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.186 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.014 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 5.167 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 1.938 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.066 t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 901
Maardla nimetus Pikknurme
Maardla osa nimetus  
Maardla põhimaavara dolokivi
Mäeeraldise nimetus Pikknurme dolokivikarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 21.40
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 26.25
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 642
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 64
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve rohumaa ja veekogu
Minimaalne tootmismaht aastas  
Keskmine tootmismaht aastas 116
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
1 plokk 0903 - ehitusdolokivi aT - aktiivne tarbevaru 3 638 tuh m³
14.05.2018
 
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 0903 - ehitusdolokivi   3 481 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja -
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number -
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg
01.01.1900
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Pikknurme uuringuruumi dolokivi varu geoloogiline uuring.(Ain ja Anne Põldvere, 2011)
Geoloogiafondi number 8308
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Keskkonnamnistri käeskkiri nr 1054
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev
11.07.2011
 
Kaevandatud maa korrastamine

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan
Lisa 13: Pikknurme_maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked
Lisa 14: Pikknurme_loiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan
Lisa 15: Pikknurme_korrastatud_ala_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri
Lisa 16: Seletuskiri__Pikknurme_.pdf
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri
Lisa 17: Tekstilisad_0.pdf
Kaevandamisjäätmekava
Lisa 18: Pikknurme_jaatmekava.pdf
GIS ja CAD failid
Lisa 19: Pikknurme_piirid.dgn

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane.

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus
Pikknurme dolokivimaardlas Pikknurme dolokivikarjääris karbonaatkivimite kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 20: KMH_aruanne_lisadeta.pdf
Maavara kaevandamisloa taotluse tekstilisad
Lisa 21: Tekstilisad_0.pdf
Koostaja poolsete allkirjadega taotlus
Lisa 22: Pikknurme_MKLT.BDOC
Kooskõlastused, nõusolekud
Lisa 23: Kinnituskirjad.pdf