Menetlus M-112160 » Taotlus T-KKL/1005661 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakompleksloa taotlus

1. Käitaja andmed
1.1. Registrikood / Isikukood
10245748
1.2. Ärinimi / Nimi
Eastman Specialties OÜ
1.3. Kontaktaadress
Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Uus-Tehase tn 8, 30328
1.4. Kontaktisik
Viktor Siverin
1.5. Kontakttelefon
+372 56736999
1.6. Kontakt e-post
2. Käitise andmed
2.1. Käitise nimetus
Eastman Specialties OÜ bensoehape ja tema derivaatide tootmine
2.2. Käitise aadress
Uus-Tehase tn 8, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond
2.3. Territoriaalkood
265
2.4. L-EST97 koordinaadid
X: 6590243, Y: 684405
2.5. Tootmisterritooriumi pindala (ha)
26,531
2.6. Käitise tegevuse algusaeg
1997
2.7. Käitise ohtlikkus
B kategooria suurõnnetuse ohuga
3. Tegevusala
3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond 3.2. Tööaeg tundides ööpäevas 3.3. Tööaeg tundides aastas 3.4. Ülesseatud tootmis­võimsus 3.5. Aastane tootmis­maht
Keemiatööstus - Hapnikku sisaldavate süsivesinike derivaatide, näiteks alkoholide, aldehüüdide, ketoonide, estrite, atsetaatide, eetrite, peroksiidide, epoksüvaikude, karboksüülhapete, sealhulgas bensoehappe tootmine 24 8 760 Bensoehape (sulam) 60 000 t/a (sellest helvestena 28 500 t/a);
Naatriumbensoaat 23 000 t/a;
Kaaliumbensoaat 600 t/a;
Bensoehappe estrid (benzofleksid) 46 000 t/a.
Bensoehape (sulam) 60 000 t/a (sellest helvestena 28 500 t/a);
Naatriumbensoaat 23 000 t/a;
Kaaliumbensoaat 600 t/a;
Bensoehappe estrid (benzofleksid) 46 000 t/a.

2. Käitise asukoha kirjeldus

Asukoha üldiseloomustus

Eastman Specialties OÜ käitis Eastman Specialties OÜ bensoehape ja tema derivaatide tootmine asub Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas Uus-Tehase (katastritunnus: 32210:001:0005) tn 8 ja Uus-Tehas tn 8a (katastritunnus: 32210:001:0004) kinnistutel.  Ettevõtte tootmisterritooriumi suuruseks on 25,8 ha. Eastman Specialties OÜ asub Kohtla-Järve tööstuspiirkonnas. 

Käitist piirab loodest tööstusettevõte AS Remeks-i Keskus, edelast tööstusettevõte AS Nitrofert. Käitisest lõunasse jäävad Järve Biopuhastus OÜ-le kuuluv reoveepuhastusseade (tootmisterritooriumist ca 500 m kaugusel), ca 1,6 km kaugusel asub VKG Energia OÜ ning ca 2 km kaugusel Viru Keemia Grupp AS ja VKG OIL AS. Edelasuunda jääb Kohtla-Järve linn, kus lähimad elumajad asuvad käitise territooriumi keskelt mõõdetuna ca 1,3 km kaugusel. Käitisest ca 1,4 km kaugusel edelas asuvad AS Viru Keemia Grupile kuuluvad poolkoksimäed. Põhjasuunas ca 1 km kaugusele jääb Tallinn – Narva mnt ja ~2 km kaugusele Saka küla.

Kliimatingimused

OÜ Severitas spetsialistide poolt koostatud Aseri meteoroloogiajaama tuuleroos 2015-2017 meteoandmete alusel.

Projektialale on kõige lähemal Jõhvi meteoroloogiajaam, mille andmed tuulesuundade esinemise sageduse kohta pikaajalise vaatlusrea põhjal on toodud järgnevas tabelis.

Tuuleroos, % [17]:

N

NE

E

SE

S

SW

W

NW

9

10

8

11

21

19

11

11

Valitsevateks tuulteks on lõunatuul (20–26%) ja edelakaarte tuuled (18–25%), läänetuult esineb ~10–15% ja põhjatuult – ~9%. Seega kandub Eastman Specialties OÜ tootmistelt (heiteallikatest) tulenev õhusaaste eelkõige Saka küla suunal, vähemal määral Kohtla-Järve Järve linnaosa ja Vanalinna suunal. Aasta keskmine sademete hulk moodustab Jõhvi meteoroloogiajaama andmetel 680 mm.

Merelähedase asendi tõttu on aasta läbi tuuline, tuulevaikust esineb harva (0,1–0,4%), peamiselt öösiti. Tuule keskmine kiirus ~3,6 m/s (kiirust 2–3,9 m/s esineb 37,2–39,9%). Suvel puhuvad sagedamini läänekaarte (loode-, lääne- ja edela), talvel lõunakaarte (kagu-, lõuna- ja edela-) tuuled.  

2014.a tuuleroos Kohtla-Järvel (KAUR Jõhvi MJ)

2017.a tuuleroos Jõhvis (KAUR Jõhvi MJ)*

2018. a tuuleroos Jõhvis (KAUR Jõhvi MJ)*

 

Tuulte esinemise sagedus 2017–2018. a, %*

(%)

N

NE

E

SE

S

SW

W

NW

KOKKU

Tuulevaikus

 

 

 

 

 

 

 

 

0,1

0,1-1,9 m/s

2,5-3,1

1,6-3,4

1,4-2,1

2,9-3,5

3,5-3,8

2,9-3,7

4,5-5,5

2,6-3,7

24,8-25,7

2–3,9 m/s

3,9-4,4

3,0-5,5

2,7-3,7

3,4-5,4

5,7-6,9

5,5-7,3

4,8-6,0

3,7-5,2

37,2-39,9

4–5,9 m/s

 

 

 

 

 

 

 

 

22,6-23,9

*Keskkonnaagentuuri kiri 22.08.2019 nr 2-5/19/199 Eastman Specialties OÜ-le.

Vaatlusrea järgi on aasta keskmine õhutemperatuur +5,8 °C. Kõige soojemad kuud on juuli-august (keskmine õhutemperatuur 16,7–16,8°C, maksimaalne 28,8–29,2oC), veebruari kui kõige külmema kuu keskmine õhutemperatuur on miinus 4,1°C, minimaalne – miinus 19,7oC.

Maapind on ühtlaselt tasane, kõrged rajatised (kõrghooned jm) puuduvad, mistõttu saasteainete hajumist takistavad tegurid puuduvad.

Muud käitise tegevusest või kohalikest oludest tingitud olulised keskkonnategurid

Geoloogilise iseloomu järgi asub käitise territoorium lubjakiviplatool. Pinnareljeef on tasane, väikese kaldega lääne suunas. Kvaternaari katteladestu (0,2 - 1,0 m) koosneb moreenist, keskmisest liivsavist ja väheraskest saviliivast. Kogu territoorium on kaetud 0,2 – 0,4 m paksuse mullakihiga. Pinnase külmumispiir asub 1 m sügavusel.

  • Ordoviitsiumi savikad lubjakivikihid  (O2uh) kogupaksusega ca 10 m. Kihi põhjaveetase kõigub olenevalt aastaajast ligikaudu 3 m sügavusel maapinnast. Põhjavee tase langeb lõuna suunas. Selle kihi põhjavett piirkonnas ei kasutata.
  • Ordoviitsiumi karbonaatsed kivimid (O2ls-O1vl) kogupaksusega ca 20 m. Karbonaatkivimitega on seotud Lasnamäe-Kunda veekiht, mida piirkonna veevarustuses ei kasutata. Põhjavee tase langeb lääne suunas. Ordoviitsiumi veekihtide põhjavesi on tööstuspiirkonnas reostunud orgaaniliste ohtlike ainetega. Teada on ka varasem tolueeni reostus käitise territooriumil uue tolueeni mahutipargi juures (likvideeriti mahutipargi rajamise käigus).
  • Glaukoniitliivakivi, dolomiit, savi ja argilliit (O1lt-O1pk) kogupaksusega ca 5 m. See kiht moodustab koos O1vl dolomiidiga suhtelise veepideme Lasnamäe-Kunda ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihtide vahel.
  • Ordoviitsiumi-Kambriumi liivakivid (O1pk-Cm1ts) kogupaksusega ca 20 m, moodustades samanimelise veekihi. Vaadeldaval alal langeb põhjavee peegel lääne ja loode suunas. Veekiht on reostuse eest keskmiselt kaitstud, kuid ülalasuv veepide on vaid suhteline (veepideme veepidavust vähendavad rikked, vanad puuraugud, kaevanduste mõju). Reostusohu tõttu veekihti tööstuspiirkonnas ei kasutata.
  • Kambriumi sinisavi (Cm1lk-Cm1ln) kogupaksusega ligikaudu 100 m. Sinisavide all 115 – 125 m sügavusel maapinnast asub Kambrium-Vendi veekompleks. Veekihti kasutatakse Kohtla-Järve veevarustuses, lähim veehaare on (Eastman Specialties AS suhtes) paikneb AS Nitrofert territooriumil. Veekiht on pindmise reostuse eest kaitstud, seda võib reostada ainult mittekorras olevate kaevude kaudu.
  • Eastman Specialties AS-il puuduvad oma veehaarded. Põhjavett (olmevesi,
    sh joogivesi, tehnoloogiline vesi lahuste valmistamiseks ja pesuvesi) ja järvevett (tehnoloogiline jahutusvesi, Konsu järvest) ostetakse VKG Energia OÜ käest vastava lepingu alusel.

Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed

Järve linnaosa põhjavesi on olnud pikka aega tööstusliku reostuse surve all. Peamiseks surveteguriks on VKG tööstusjäätmete prügila, millele ladestatakse põlevkiviõli tootmisel tekkivat poolkoksi ja soojuselektrijaamade tuhka. Varasemalt ladestati seal ka teisi põlevkivitööstuse ja keemiatööstuse ohtlikke jäätmeid. Nüüd on mägede vana, kasutusest väljas olev osa kaetud vettpidava bentoniitmatiga, mille peal on kiht tihendatud poolkoksi, millele on külvatud heintaimi.

Poolkoksiprügila lähiümbruses on maapinnale lähim põhjaveekiht (Lasnamäe-Kunda veekiht) reostunud. Üle põhjavee piirarvude on enamasti naftasaaduste, fenoolide ja benseeni sisaldus, joogivee piirsisaldused on ajuti ületatud arseeni ning polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse osas. Tulenevalt põhjavee voolu suunast ulatub reostus poolkoksi-mägedest 300-500 m kaugusele lääne ja põhja suunas, ordoviitsiumi veekihis on reostus levinud ligikaudu 900 hektaril.

Riiklike seireandmete alusel on Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum keemiliselt halvas seisundis. Lähima riikliku seirepuurkaevu nr 19 560 (jääb Kohtla-Järvest läände) 2 viimase aasta tulemused (esimene tulemus 2013. a, teine 2014. a kohta): naftasaadused 0,085 ja < 0,17 mg/l, 1-aluselised fenoolid 0,0034 ja 0,0026 mg/l, benseen 0,5 μg/l (2013. a proovi ei võetud), summaarsed polü-aromaatsed süsivesinikud 6,3 ja 2 μg/l, sulfaadid 80,2 ja 48,6 mg/l. Võrreldes 2013. aastaga on läviväärtust ületavate saasteainete sisaldusega vaatluskaevude protsent põhjaveekogumis vähenenud.

Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus

Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 74 arvestatakse käitise tegevuse hinnanguliseks mõjupiirkonnaks vähemalt 500 m raadiuses käitise tootmisterritooriumist või ala, mille kaugus tootmisterritooriumist võrdub selle käitise kõrgeima paikse heiteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast. Eastman Specialties OÜ bensoehape ja tema derivaatide tootmishoonete kõrgeimad heiteallikad asuvad kõrgusel 45 m (45 x 50 = 2250 m), siis on arvestuslikuks mõjupiirkonnaks võetud vähemalt 2250 m raadiuses käitise tootmisterritooriumist.
Sellesse piirkonda jääb mitmeid pärandkultuuri objekte. Käitise tootmisterritooriumi keskelt mõõdetuna jäävad põhjasuunda ca 1,28 km kaugusele Männik (registrikood: 320:EOM:002), ca 2,04 km kaugusele Saka farmikompleks (registrikood: 320:PNL:003) ning ca 2,16 km kaugusele Saka koolimaja (registrikood: 320:KOO:001). Käitisest läänesuunda ca 1,47 km kaugusele jääb Lõunapoolne talukoht Suterma külas (registrikood: 320:TAK:005), ca 1,66 km kaugusele Kohtla-Järve keemiatehase ventilatsioonitoru (registrikood: 803:PNL:001), ca 1,60 km kaugusele Miljonipuu istutus (registrikood: 320:ASM:001), ca 1,90 km kaugusele Põhjapoolne talukoht Suterma külas (registrikood: 320:TAK:001) ning ca 1,96 km kaugusele Suterma karjamõis (registrikood: 803:MOA:001). Loodesuunda jäävad ca 1,60 km kaugusele Kohtla-Järve rahvapark (registrikood: 322:HAO:001), ca 1,75 km kaugusele Ujumisbassein (registrikood: 322:SPO:001), ca 1,90 km kaugusele Põlevkivikarjääri istutatud männik (registrikood: 322:EOM:001), ca 2,12 km kaugusel Tammik Siidisuka linnaosas (registrikood: 322:SIM:001) ning ca 2,22 km kaugusel Järve vallamaja (registrikood: 321:VAL:001).

Käitise eeldatavsse mõjupiirkonda jääb tootmisterritooriumi keskel mõõdetuna ca 2 km kaugusele edelasse III kategooria kaitsealuste liikide ja kivististe nimistusse kuuluva hall käpa (Orchis militaris) (keskkonnaregister: KLO9337758) leiukoht. Käitise lähedusse jäävad veel tootmisterritooriumi keskelt mõõdetuna ca 2,5 km kaugusele põhjasuunda Ontika maastikukaitseala, mille alal on III kategooria kaitsealuste liikide ja kivististe hulka kuuluva mets-kuukressi (Lunaria rediviva) (keskkonnaregister: KLO9325802), rand-seaherne (Lathyrus japonicus subsp. maritimus) (keskkonnaregister: KLO9305237), paas-kolmsõnajala (Gymnocarpium robertianum) (keskkonnaregister: KLO9301116) ning rant-tähnsambliku (Arthonia byssacea) (keskkonnaregister: KLO9700251) leiupaigad. Loodesuunda jäävad veel kaks kaitseala: Aa männik (keskkonnaregister: KLO1200202) ning Aa mõisa park (keskkonnaregister: KLO1200438).

Maapinna looduslik reljeef käitise tootmisterritooriumil on laugjas, kõrguste erinevustega 1,5 m.

Maa-ameti geoportaal. https://xgis.maaamet.ee/maps

Käitise asukoha kaart manustena
Lisa 1: 1_2912.png
Lisa 2: 1_19100.png
Käitise koordinaadistatud asendiplaan

3. Käitise tegevus

Käitise tegevuse eesmärk ja põhjendus

Eastman Specialties OÜ-s on käesoleval ajal töös järgmised tootmisüksused:
1. Bensoehappe tootmine;
2. Na/K-bensoaadi tootmine;
3. Bensoehappe estrite (benzoflekside) tootmine;
4. Reovee eelpuhastusseade.
 
Ettevõte töötab 8760 h/a - tootmisprotsessid on pidevad, ööpäevaringsed. Käitis toodab bensoehapet, Na-bensoaati, K-bensoaati ja bensoehappe estreid (benzofleksid).
1. Bensoehappe tootmise tooraineks on tolueen ja suruõhk. Tootmine baseerub tolueeni vedelfaasilisel katalüütilisel hapendamisel õhuhapnikuga või O2-õhuseguga kõrgetel temperatuuridel. Bensoehapet toodetakse sulamina - projektvõimsus on 60 000 tonni/aastas. Toodetud bensoehappe sulami (pooltoode) baasil valmistatakse puhast bensoehapet (helbeline bensoehape - toodang) koguses kuni 28 500 t/a. Ülejäänud bensoehappe sulamist kulub ~42 500 t/a (85%) benzoflekside ja 5 000 t/a (10%) bensoaatide valmistamiseks. 
2. Bensoehappe estrite (benzoflekside) tootmine toimub perioodilise protsessina segajaga varustatud reaktorites. Benzoflekside tootmise lähtekomponentideks on bensoehappe sulam ja glükool (dipropüleenglükool, dietüleenglükool või trietüleenglükool), mis reageerivad hermeetilises reaktoris lämmastiku keskkonnas katalüsaatori ja soojuse toimel. 
3., 4. Naatrium- ja kaaliumbensoaadi valmistamine toimub perioodilise protsessina reaktorites. Tooraineks kasutatakse bensoehappe sulamit, vett ning sõltuvalt toodangust kas naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi. 

Pinnavett (põhiline kasutusala on jahutusvesi) ja põhjavett (kasutatakse olme- ja tehnoloogilise veena) saadakse ettevõttelt Osaühing VKG Energia. Käitise reoveed juhitakse läbi eelpuhastusjaama Järve Biopuhastuse OÜ puhastusseadmetesse selleks ehitatud toruühenduse abil. Lokaalne heitvee puhastus võimaldab kontrollida saasteainete kogust, mis suunatakse käitisest heitveega Järve Biopuhastuse OÜ biopuhastusseadmele. Puhastusseadmel on käitlusprotsessiks bioloogiline protsess anaeroobsete mikroorganismide vahendusel, mis võimaldab bioloogiliselt lagundada põhiliselt kõiki Eastman Specialties OÜ heitvees esinevaid reostuskomponente. Tekkinud biogaasi kasutatakse katelde kütteks, millised soojendavad toorvett ja katavad kogu süsteemi soojakaod. Biogaasi põletatakse küünlas ja kahes Vitoplex 200 tüüpi katlas soojusvõimsusega 380 kW. 
Käitise territooriumil kogunev sademevesi juhitakse sademevee väljalasu IV219 kaudu Ontika peakraavi (Karjaoru soon). Eastman Specialties OÜ on ohtlik ettevõte. 
Olulisemaks jäätmeks nii kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt on rektifikatsiooni kuubijääk - vaikjas mass, mis sisaldab 30-60 % bensoehapet ja 10-20% bensoüülbensoaati. Peale kuubijäägi käitlemist utiliseerimisosakonnas (raskmetallide ja katalüsaatori eemaldamine kuubijäägist ning suunamine tagasi tootmisprotsessi) kuubijääk pakendatakse ja ladustatakse. Vedel kuubijääk protsessist ladustatakse paakkonteinerisse. Kuubijääk põletatati sekundaarse kütusena ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement klinkerahjudes kuni 18.03.2020. Praegu kogutakse tahke kuubijääk eribig-bag-idesse ja hoitakse ajutiselt territooriumil. Ettevõtte planeerib rajada ja integreerida tootmisprotsessi laiendusena energia koostootmise üksuse mille sisendmaterjaliks on planeeritud kasutada tootmisprotsessi tekkivat kuubijääki. Kavandatud energia koostootmisüksuses planeeritakse kasutada vedelal kujul olevat kuubijääki kütteainena mis suunatakse torustiku kaudu ühest tootmisprotsessi osast teise.

Loend peamistest tootmisetappidest

1. Bensoehappe tootmine;
2. Na/K-bensoaadi tootmine;
3. Bensoehappe estrite (benzoflekside) tootmine;
4. Reovee eelpuhastusseade.

Tehnoloogiaprotsesside andmed
Protsessi nimetus Bensoehappe tootmine
Kestvus 24 h päevas, 365 päeva aastas
Ainevood

Bensoehappe tootmise tooraineks on tolueen ja suruõhk. Tootmine baseerub tolueeni vedelfaasilisel katalüütilisel hapendamisel õhuhapnikuga või O2-õhuseguga kõrgetel temperatuuridel.
Tootmise põhietapid on:
1. õhu komprimeerimine või õhusegu rikastamine hapnikuga, mis on saadud vedelhapniku aurustamisel;
2. katalüsaatori lahuse valmistamine;
3. tolueeni hapendamine;
4. tolueeni adsorbtsioon reaktori reaktsioonigaasidest;
5. bensoehappe eraldamine reaktsioonisegust rektifikatsiooni (segu vaakumrektifikatsioon, kuubijäägi regeneratsioon ja utiliseerimine) teel ja saadud vedelmassi kristalliseerimine.
Kolonntüüpi reaktoritesse juhitakse ülevalt sisse tolueeni rikastatud segu, mis kontakteerub alt antava suruõhu vastuvooluga. Reaktsiooni käigus eraldunud soojust kasutatakse madala rõhuga auru tootmiseks. Pärast reaktorit juhitakse reaktsioonisegu rektifikatsioonikolonni, kus
toimub bensoehappe, kuubijäägi ja lenduvate orgaaniliste komponentide eraldamine. Pärast rektifaktsiooni kolonni juhitakse bensoehape nn kristallisaatoritele, kus bensoehape jahutatakse ja saadakse bensoehappe kristallid helveste kujul.
Helbeline bensoehape (toodang) pakendatakse ja suunatakse lattu. Bensoaatide ja benzoflekside tootmiseks kasutatakse bensoehappe sulamit.
Protsessi käigus reageerimata jäänud kergemad komponendid (tagastustolueen) suunatakse pärast rektifikatsiooni korduvalt bensoehappe reaktorisse tolueeni vahelao kaudu. Rektifikatsiooni käigus tekkivast kuubijäägist (enne regenereerimist) eraldatakse osaliselt katalüsaator, siis suunatakse kuubijääk utiliseerimisele, kus sellest eraldatakse kergelt lenduvad orgaanilised komponendid ja bensoehape. Eraldatud bensoehape suunatakse tagasi reaktorisse.
Peale kuubijäägi käitlemist utiliseerimisosakonnas (raskmetallide kui katalüsaatori eemaldamine kuubijäägist) kuubijääk ladustatakse territooriumil, aga varem (kuni 18.03.2020) seda põletati sekundaarse kütusena ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas Aktsiaselts Kunda
Nordic Tsement klinkriahjudes. Seega võib arvestada bensoehappe tootmist jäätmevaba protsessina. Pragu ettevõtte planeerib rajada ja integreerida tootmisprotsessi laiendusena energia koostootmise üksuse mille sisendmaterjaliks on planeeritud kasutada tootmisprotsessi tekkivat kuubijääki. Aga praegu kubijääk ladustatakse territooriumil. 
Mittekondenseerunud gaaside (reaktorist) adsorbtsioon toimub aktiveeritud söega temperatuuril mitte üle 40 oC. Puhastatud heitgaas pärast adsorbereid kujutab endast põhiliselt lämmastikku, aga sisaldab samuti hapnikku, CO, CO2, veeauru ja tolueeni, mille kontsentratsioon heites atmosfääri ei tohi ületada 0,1 g/Nm3.

Välisõhku väljutatavateks saasteaineteks on tahked osakesed (PM-sum, PM10, PM2,5) bensoehappe tolmu näol, aromaatsed süsivesinikud (benseen, etüülbenseen, tolueen, ksüleen), NMVOC (lenduvad mittemetaansed süsivesinikud), süsinikoksiid (CO).

Püüdeseadmeteks bensoehappe tootmisel on on adsorber A-202/1,2,3 (heiteallikas nr 764) ja SEKO filter (heiteallikas nr 802) valmistoodangu laos pakendamise ventsüsteemil.

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus Na-bensoaadi tootmine
Kestvus 24 h päevas, 365 päeva aastas
Ainevood

Na-bensoaadi tootmine koosneb kahest põhistaadiumist:
1. bensoehappest Na-soolade vesilahuse saamine;
2. seejärel kristallilise produkti saamine.
Vajadusel toodetakse väheses koguses ka K-bensoaati. Kokku on 5 tootmisliini.
Reaktorisse antakse bensoehappe sulam, NaOH ja vesi, seejuures saadakse 38–40%line naatriumbensoaadi vesilahus. Vesilahus filtreeritakse ja suunatakse säilitamiseks vahemahutitesse ja edasi kuivatusjaoskondadesse.
Kuivatusjaoskonnas suunatakse vesilahus esmalt kuivatitesse (kuivatustrumlitele), kus lahusest aurustub vesi. Aurugaasisegu suunatakse gaasipuhastisse, mida niisutatakse veega aurugaasisegu puhastamiseks Na-bensoaadi tolmust. Puhastuse efektiivsus on ca 90%. Pärast puhastust suunatakse heide välisõhku.
Kuivatustrumlile jäänud kuiv Na-bensoaadi pulber suunatakse pressmasinasse, kus saadakse suured graanulid, millised suunatakse peenestamiseks edasi veskisse. Peenestatud graanulid klassifitseeritakse suuruse järgi vibrosõelal. Graanulite kõige
peenem ja kõige jämedam fraktsioon suunatakse tagasi pressmasinasse. Keskmine fraktsioon kujutab endast valmistoodangut ja see suunatakse valmistoodangupunkrisse. Toodang laaditakse big-bag kottidesse.
Na-bensoaadi tolmu sisaldav õhk pressmasinast, veskist, vibrosõelalt ja valmistoodangu punkrist puhastatakse SEKO filtrite abil (puhastusaste ca 95%) ja suunatakse välisõhku.

Välisõhu heiteallikaid bensoaatide tootmisel (1.–5. tootmisliinil) on kokku 22 . Välisõhku väljutatavateks saasteaineteks on tahked osakesed (PM-sum, PM10, PM2,5) põhiliselt bensoaatide tolmu näol, gaasilisi heiteid ei esine.

Tolmupüüdeseadmeteks on skraberid C-681 ja C-663 kuivatustrumlitelt (heiteallikad nr 807, 830) ning SEKO filtrid (heiteallikad nr 808, 824, 831) bensoaatide laadimisjaoskondade ventsüsteemidel. Osakondade(1-6) kuivatustrumlitelt tuleneva tahkete osakeste määramine nimelt 805, 807, 822, 827, 830 on võimatu, sellepärast et analüüsitehnika ei tööta suure niiskuse tõttu. Kuusjuures  võimatu analüüsida ka skraberite effektiivust 807 ja 830..

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus Benzoflekside tootmine
Kestvus 24 h päevas, 365 päeva aastas
Ainevood

Benzoflekside (bensoaatide estrid) tootmise lähtekomponentideks on bensoehape ja glükool (dipropüleenglükool, dietüleenglükool või trietüleenglükool), mis reageerivad hermeetilises reaktoris lämmastiku keskkonnas katalüsaatori ja soojuse toimel. Reaktsioonisegu kuumutatakse termaalõliga, termaalõli aga soojendatakse elektri- ja aurusoojusvahetites.
Soojendusprotsessi tõhustamiseks ja efektiivsuse tõstmiseks kasutatakse maagaasil töötavat termoõlisoojendajat.
Reaktori heitgaasiks on lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ) sisaldav lämmastik (reaktsioonigaas), mis läbib aurude põletamise ja püüdesüsteemi.
Saadud toode jahutatakse ja pumbatakse mahutisse, kus toimuvad ülejäänud operatsioonid (valgendamine H2O2-ga, neutraliseerimine KOH 10%-lise ja 22%-lise sooda (Na2CO3) lahusega, pesemine veega 1-3 korda, kuivatamine ja filtreerimine).
Reaktorit kasutatakse samaaegselt järgmise partii benzofleksi valmistamiseks. Valmistoodet (margid Benzoflex 988, Benzofleks 988SG, Benzoflex 50, Benzoflex 2088, TPU-405, LA-705, Versa Bond) hoitakse soojendatavates säilitusmahutites lahtisel laoplatsil (varjualuses), kust see laaditakse tarbijale. Vedu toimub autotsisternidega.
Samas asub ka 150 m3 mahuti, kuhu pumbatakse vajadusel mittekonditsiooniline toodang, mis läheb ümbertöötlemisele.
Benzoflekse toodetakse kahel tootmisliinil, 1. liini tootlikkus on 22 000 t/a, kahel liinil kokku – 46 000 t/a. Glükoole (toore) tarbitakse 1. liinil 9 000, t/a, kahel liinil kokku 19670 t/a:
1. dipropüleenglükool – 9011;
2. dietüleenglükool – 7959;
3. trietüleenglükool – 1 080.
4. EffusionTM Plasticizer - tereftaalhappe dibutüülester (DBT) – 1 620 t/a.

Benzofleksi tootmiseks kasutatavad glükoolid ja saadavad produktid – benzofleksid on kõrge keemistemperatuuriga (191–270 °C piires) vedelikud, milliste aururõhk töötemperatuuridel on väga madal ja seetõttu võimalik aurustumine tööruumidesse ning heitkogused atmosfääri
minimaalsed.

 

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus Reovee eelpuhastusseade
Kestvus 24 h päevas, 365 päeva aastas
Ainevood

Lokaalne heitvee puhastus võimaldab kontrollida saasteainete kogust, mis suunatakse käitisest heitveega Viru Biopuhastus OÜ biopuhastusseadmele. Puhastusseadmel on käitlusprotsessiks bioloogiline protsess aeroobsete ja anaeroobsete mikroorganismide vahendusel, mis võimaldab bioloogiliselt lagundada põhiliselt kõiki Eastman Specialties OÜ heitvees esinevaid reostuskomponente. Protsess põhineb tehnoloogiale BIOPAQ-IC, milline viiakse läbi sisemise retsirkulatsiooniga tornitüüpi IC reaktoris (käärituskamber koos
retsirkulatsioonikambriga) kõrgusega 24 m. Antud protsessi eripäraks on põlevgaasi eraldumine, mis sisaldab keskmiselt 74–75% metaani (lisaks CO2 ja H2S). Tekkinud biogaasi kasutatakse katelde kütteks, millised soojendavad toorvett ja katavad kogu süsteemi soojakaod. Gaasi toodang on pulseeruv (kõikumised võivad olla 30–50% keskmisest). Seetõttu on katelde ees nende ühtlase töö tagamiseks puhvrina toimiv puhvergaasihoidla mahuga 30 m3, mis tasakaalustab gaasivoo kõikumised.
Gaasi rõhu tõusu vältimiseks süsteemis ja biogaasi liigse koguse põletamiseks, s.h suvisel ajal, kogumahus, on olemas küünalseade, mis käivitub automaatselt.
Kogu Eastman Specialties OÜ heitvesi kogutakse tavarežiimil puhvermahutisse E-1112 ja sealt retsirkulatsioonimahutisse E-1120. Mahutist toimub hingamine atmosfääri (d=0,15 m).
Heitvesi puhvermahutis ja avariimahutis sisaldab lahustunud kujul orgaanilisi ühendeid, seepärast võivad mahutite luugid ja hingamissüsteemid olla vähesel määral LOÜ-de emissiooni allikateks, sh lõhna allikateks. Teada on, et benzofleksid omavad nõrka eetri lõhna (lõhna tundlikkuse tase pole teada). Kuna tegemist on nõrga kontsentratsiooniga vesilahusega (näiteks, benzofleksi puhul avariimahutis 0,7 g/l), pole heitkoguste arvutamine heitvee mahutite hingamiselt võimalik. Väga madala aururõhu tõttu (38 oC juures benzofleksidel 0,0025–100 Pa, glükoolidel 1–34 Pa) on ka puhaste ainete hoidmisel mahutites maksimaalsed võimalikud heitkogused väga väikesed: Benzoflex-988, Benzoflex-2088 ja Benzoflex-50 ja teiste puhul vahemikus 0,15–0,026 μg/s, glükoolidel 0,02–0,08 mg/s. Vesilahuste puhul on need suurused veelgi oluliselt väiksemad.
Tekkiva biogaasi kogus ajaühikus on pulseeruv ja võib asuda 50–200 Nm3/h piires, keskmiselt 80-120 Nm3/h. 

Reaktori töötundide arvul A=8760 h/a, on biogaasi aastane toodang 876–1750 tuh Nm3/a, keskmiselt 1050 tuh Nm3/a. Biogaasi kütteväärtus Q=26,8 MJ/Nm3. Biogaasi koostis ühtlustub nn puhvergaasi-hoidlas. Projektikohaselt sisaldab biogaas 60–90% metaani (CH4), 5–25% süsihappegaasi (CO2) ja 0,1–3,0% vesiniksulfiidi (H2S).

Mõõtmisandmetel on biogaasi koostis ligikaudu järgmine:

  • CH4 75,3–76,3% (keskmiselt 75,4%)
  • CO2 21,2–24,5% (keskmiselt 23,4%)
  • O2 0,2–1,5%
  • CO 0,032–0,049%
  • H2S 0,385–0,469% (5,85–7,128 g/Nm3 ehk 3900–4750 ppm)
Heitkoguste arvutustes võeti H2S sisalduseks biogaasis 0,5% ehk 7,5 g/Nm3

Tekkiv biogaas põletatakse küünlas (gaasipõletis) ja kahes Viessmann Vitoplex 200 tüüpi katlas, millised on varustatud põletitega Giersch MG 10/2-DZM-L-LN soojusvõimsusega 380 kW. Kuna heitvee eelpuhastamise seadmel peavad tehnoloogiliselt töötama kas katlad (nr 901/1,2) või gaasipõleti (nr 902), siis on ettevõtte andmetel võimalikud olukorrad, kus heitvee soojendamine pole vajalik ja biogaas põletatakse kogu mahus gaasipõletis.

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
 
Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes
167
Tavapärane tööaeg
12 h, vahetustega. Käitis ise töötab 24 h ööpäevas
Ülesseatud tootmisvõimsused alltegevusvaldkondade kaupa

Eastman Specialties OÜ-s on käesoleval ajal töös järgmised tootmisüksused ning nende tootmisvõimsused:
1. Bensoehappe tootmine - bensoehape (sulam) 60 000 t/a (sellest helvestena 28 500 t/a);
2. Na/K-bensoaadi tootmine - Naatriumbensoaat 23 000 t/a, kaaliumbensoaat 600 t/a;
3. Bensoehappe estrite (benzoflekside) tootmine - bensoehappe estrid (benzofleksid) 46 000 t/a.
Sõltuvalt turunõudlusest võib toimuda bensoehappe derevaatide tootmisvõimsused ümberjaotamine, aga bensoehappe tootmine jääb samaks.

Planeeritud aastatoodangu maht

Bensoehape (sulam) 60 000 t/a (sellest helvestena 28 500 t/a);
Naatriumbensoaat 23 000 t/a;
Kaaliumbensoaat 600 t/a;
Bensoehappe estrid (benzofleksid) 46 000 t/a.

Käitisega seotud kehtivad keskkonnaload
Vee erikasutusluba
Välisõhu saasteluba
Jäätmeluba

4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT).

PVT allikas ja valitud PVT nimetus
Jrk nr PVT allikas ja/või viide
1. Reference Document on Best Available Techniques for Manufacture of Organic Fine Chemicals, August 2006 (OFC BREF)
2. Best Available Techniques (BAT) Reference Document for Common Waste Water and Waste Gas Treatment/Management Systems in the Chemical Sector, July 2016 (CWW BREF)
3. Parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/75/EL reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses, 30.05.2016 (PVT järeldused CWW)
4. Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage, July 2006 (EFS BREF)
5. Reference Document on General Principles of Monitoring, July 2003 (ROM REF)
6. KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/2117, 21. november 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused seoses suuremahulise orgaaniliste kemikaalide tootmisega (teatavaks tehtud numbri C(2017) 7469 all)
 
Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad PVT jrk nr Vastavusmärge
Käitise juhtimine, tegevuste planeerimine, töötajate koolitus, omaseire
Käitise juhtimissüsteemid Ettevõttes on juurutatud dokumenteeritud keskkonnajuhtimissüsteem ISO 14001. Käitises on püstitatud eesmärgid ja ülesanded keskkonnamõjude minimeerimiseks ja ennetamiseks ning määratud konkreetsed tegevused keskkonnamõjude vähendamiseks. Eesmärgid ja ülesanded vaadatakse üle regulaarselt juhtkonna ülevaatuste käigus ning vajadusel viiakse sisse muudatused. KKJS ei ole sertifitseeritud, kuid ettevõte toetab aktiivselt korporatsiooni üldist strateegiat “Connecting science and sustainability“, mis on suunatud ökoloogilise ja sotsiaalse vastutuse tõstmisele koos protsessi ohutuse tagamisega. Strateegia aluseks on ülemaailmne keemiatööstuste algatus „Responsible Care Management“. Eastman Specialties OÜ on ühinenud selle
strateegiaga Eestis, s.t on ühinenud Eesti Keemiatööstuse Liidu algatusega Hoolime ja Vastutame (EKTLi H&V) programmiga. Ettevõttes on juurutatud kvaliteedijuhtimise süsteem ISO 9001:2015 (Quality Management Standard), olemas on sertifikaat.
Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT sellise keskkonnajuhtimissüsteemi järgimine ja rakendamine, millel on kõik PVT järelduste PVT 1 punktides sätestatud omadused (PVT järeldused CWW PVT 1). PVT on rakendada ja järgida keskkonnajuhtimise süsteemi, mis vastavalt individuaalsetele asjaoludele vastab OFC BREF ptk 5.3 sätestatud tunnustule (vt peatükk 4). Keskkonnajuhtimissüsteemi (standardiseeritud või standardiseerimata) ulatus (nt detailsus) ja olemus sõltub käitise keerukusest ja võimaliku keskkonnamõju ulatusest. Rahvusvaheliselt tunnustatud vabatahtliku süsteemi nagu EMAS ja ISO rakendamine ja järgimine on vabatahtlik samm, mis annab suurema usaldusväärsuse. Kuid mittestandardne süsteem on põhimõtteliselt sama efektiivne kui ta on korralikult kujundatud ja rakendatud (OFC BREF ptk 5.3 lk 394). 1,3 Vastab
Toorainete ja toodete hoidmine ja ladustamine. Pumpamine:pumbajaama pumbad ja torustik
Toorainet ja toodangut pumbatakse läbi maapealse torustiku. Enamik torustikest on keevitusühendusega ja soojendatavad, valmistatud roostevabast metallist.
PVT on kemikaalide pumpamine maapealsete torustike kaudu. Torustik peab olema kaitstud korrosiooni eest. Torustiku ehitamisel tuleb maksimaalselt kasutada keevitusühendusi (EFS BREF p 5.2.2.1 ja 4.2.4.1). 4 Vastab
Toorainete ja toodete hoidmine ja ladustamine. Mahutid toorme (tolueen) ja produktide (benzofleksid) hoidmiseks Tolueeni (tooraine) hoitakse ujuva kaanega 3000 m3 mahuga mahutis
lämmastiku rõhu all. Mahuti on varustatud emissioonide minimeerimiseks hüdrolukuga.
PVT on kasutada ujuva kaanega mahuteid inertse gaasi (lämmastiku) rõhu all, kusjuures emissioonide minimeerimiseks kasutatakse rõhu reguleerimisseadmeid, näiteks hüdrolukku (EFS BREF p 4.1.2.1, p 4.1.3.1 ja p 5.1.1.1) 4 Vastab
Toorainete ja toodete hoidmine ja ladustamine. Mahutid toorme (tolueen) ja produktide (benzofleksid) hoidmiseks Tooraine ja toodangu hoidmiseks kasutatakse maapealseid vertikaalseid sfäärilise fikseeritud kaanega mahuteid. Toorainet ja tooteid hoitakse atmosfäärirõhu all. PVT on kasutada maapealseid mahuteid atmosfäärirõhu all. Mahutite maapealne asetus lihtsustab kontrolli teostamist ja tagab hea ventilatsiooni (EFS BREF p 5.1.1.1 ja 4.1.2.3). Ebasoodsate ilmastikutingimustega piirkondades tuleb kasutada sfäärilise või kellukesekujulise kaanega mahuteid (EFS BREF p 5.1.1.1 ja 4.1.3.5).
4 Vastab
Toorainete ja
toodete hoidmine
ja ladustamine
Mahutid toorme (tolueen) ja produktide (benzofleksid) hoidmiseks Mahutid on kaetud alumiiniumvärviga (peegeldustegur 72%). Mahutite välisseinad ja kaas tuleb katta värviga, mille üldine kiirgussoojuse peegeldustegur on 70% või rohkem. Kiirgussoojuse peegeldamine vähendab aurude tekkimise võimalust. Värv tuleb taastada 1 kord kolme aasta jooksul (EFS BREF p 5.1.1.1 ja 4.1.3.6) 4 Vastab
Bensoehappe tootmine Kõrge efektiivsusega katalüsaatorite kasutamine. Protsessi optimaalse tingimuse jälgimine. Katalüsaatorite regenereerimine kuubijäägist ja taaskasutamine. Toimub katalüsaatori koguse seire protsessi järgi, selleks et tagada piisava katalüsaatori koguse reaktoris. Katalüsaatorid on valitud eesmärgiga saada suur tõhusus ning samal ajal need on odavad ja stabiilsed. Valitud katalüsaatorid on optimaalsed olemasoleva seadmete tüüpi ja tehnoloogia jaoks. PVT 15: see PVT seisneb meetodite (nt. katalüsaatori valimine, katalüsaatori kaitsmine, protsessi optimeerimine, katalüsaatori tõhususe seire ) kombinatsiooni kasutamises, et suurendada ressursitõhusust katalüsaatorite kasutamisel. (LVOC) 6 Vastab
Bensoehappe
sulami ja puhta
bensoehappe
tootmine:
Heitgaaside
puhastamine ja
välisõhu
saastamise
minimeerimine
Tolueeni aurude sisalduse vähendamine heitgaasis ja toorme kadude minimeerimine
(aurude kondensatsioon ja adsorptsioon)
Tolueeni aurud kondenseeritakse gaaside jahutusplokis, kus gaasifaasi temperatuur alandatakse kuni 5 – 15 C-ni. Jääkaurud adsorbeeritakse aktiivsöega täidetud adsorberites. Kondenseerunud ja adsorbeerunud tolueen kasutatakse korduvalt besoehappe reaktoris. Protsessi käigus reageerimata jäänud kergemad komponendid (tagastustolueen) suunatakse pärast rektifikatsiooni korduvalt bensoehappe reaktorisse tolueeni vahelao kaudu. Reaktsiooni käigus tekkinud vett osaliselt kasutatakse katalüsaatori kogumiseks ja lahuse valmistamiseks. PVT 16. Õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada jääkgaaside käitlemise ja töötlemise integreeritud strateegiat, mis hõlmab protsessi integreeritud tehnikaid ja jääkgaaside töötlemise tehnikaid (PVT järeldused CWW).

PVT 10: see PVT seisneb ühe või mitme meetodi ( nt. Kondenseerimine, adsorbeerimine, termooksüdeerimine) kasutamises, et vähendada orgaaniliste ühendite õhku suunatud heidet. (LVOC PVT)

PVT 16: see PVT seisneb orgaaniliste lahustite kogumises ja taaskasutamises, et suurendada ressursitõhusust. PVT 24 (LVOC PVT)

PVT 27: see PVT seisneb meetodite (heitveevoogude allikapõhine eraldamine, süsivesinike kogumine vedelikufaaside eraldamisega, vee taaskasutamine) kasutamises sobivas kombinatsioonis, et vähendada reoveepuhastisse suunatava reovee ja orgaanilise aine kogust.(LVOC PVT)
3, 6 Vastab
Bensoehappe
sulami ja puhta
bensoehappe
tootmine:
Heitgaaside
puhastamine ja
välisõhu
saastamise
minimeerimine
Tolueeni aurude sisalduse vähendamine heitgaasis ja toorme
kadude minimeerimine (aurude kondensatsioon ja adsorptsioon)
On saavutatud puhastusaste kuni 98%. PVT on tagada LOÜde efektiivne kondensatsioon ja jääkaurude minimaalne emissioon välisõhku. Saavutada vähemalt 95%-line püüdeefektiivsus (OFC BREF p 5.1.2.3 ja 5.2.3.1). Aktiivsöe puhastusaste LOÜde ja lõhnainete suhtes 80-90% (CWW BREF p 3.5.1.2.3, tab 3.164 lk 356 Adsorption)

PVT 8: see PVT seisneb protsessigaasivoogude taaskasutamises, töötlemises või puhastamises (nt. Orgaaniliste lahustite ja reageerimata orgaanilise tooraine kogumine ja kasutamine, Meetodid tahkiste ja/või vedelike kaasahaaramise vähendamiseks), et vähendada saasteainete sisaldust lõppastme puhastusse suunatavas gaasis ja suurendada ressursitõhusust.
(LVOC PVT)
1, 2, 6 Vastab
Bensoehappe
sulami ja puhta
bensoehappe
tootmine: Jäätmete
kõrvaldamine,
jäätmekäitlus
Kuubijäägi regenereerimine ja utiliseerimine
Kuubijääk regenereeritakse katalüsaatori eraldamiseks (suunatakse protsessi tagasi), utiliseerimise käigus saadud BH + lisandid suunatakse samuti tagasi rektifitseerimiseks. Lõppsaaduseks on kuubijääk, mida kasutatakse sekundaarse kütusena. Protsessi käigus reageerimata jäänud kergemad komponendid (tagastustolueen) suunatakse pärast rektifikatsiooni korduvalt bensoehappe reaktorisse tolueeni vahelao kaudu. PVT on tagada tootmisjääkide efektiivne sekundaarne käitlemine ja realiseerida jäätmevaba protsess (OFC BREF p 4.3.4 ja 5.2.1).

PVT 17: see PVT seisneb meetodite (inhibiitorite lisamine destilleerimissüsteemidesse, kõrge keemistemperatuuriga jääkide tekke minimeerimine destilleerimissüsteemides, ainete kogumine, katalüsaatorite ja adsorbentide regenereerimine, jääkide kasutamine kütusena) kasutamises sobivas kombinatsioonis, et hoida ära kõrvaldamisele kuuluvate jäätmete teket või kui see ei ole saavutatav, siis vähendada nende kogust.
1, 6 Vastab
Kõik tootmisüksused + eelpuhastus: Protsessi juhtimise automatiseerimine ja efektiivsuse tagamine DeltaV ja automaatikaseadmete rakendamine Mõlemad tootmisprotsessid on projekteeritud ja varustatud automaatklappide ning –sensoritega ja ühendatud arvutijuhtimissüsteemiga DeltaV, mis tagab tehnoloogiliste protsesside parameetrite jälgimise ja paindliku juhtimise reaalajas. Rakendada tuleb kõrgel tasemel automaatikat tootmisprotsesside juhtimiseks ja efektiivsuse tagamiseks (OFC BREF p 5.1.2.1).
1 Vastab
Na/K-bensoaatide ja benzoflekside tootmisüksused: Heitmete vähendamine
Rakendatakse abinõusid LOÜde heitmete vähendamiseks välisõhku Võimalusel kasutatakse kinniseid tootmisseadmeid (reaktorid, kompaktorid jne). Emalahuste (lahustite) korduv kasutamine tehnoloogilistes protsessides. PVT: Tootmisüksused tuleb projekteerida ja ehitada nii, et oleks minimeeritud ohtlike kemikaalide võimalikud lekked. Tagada tuleb kinniste seadmete kasutamine ja lahustite taaskasutamine LOÜde kadude minimeerimiseks (OFC BREF p 5.1.2.2 ja 5.1.2.3).

PVT 8: see PVT seisneb protsessigaasivoogude taaskasutamises, töötlemises või puhastamises (nt. Orgaaniliste lahustite ja reageerimata orgaanilise tooraine kogumine ja kasutamine, Meetodid tahkiste ja/või vedelike kaasahaaramise vähendamiseks), et vähendada saasteainete sisaldust lõppastme puhastusse suunatavas gaasis ja suurendada ressursitõhusust.
(LVOC PVT)

PVT 27: see PVT seisneb meetodite(heitveevoogude allikapõhine eraldamine, süsivesinike kogumine vedelikufaaside eraldamisega, vee taaskasutamine) kasutamises sobivas kombinatsioonis, et vähendada reoveepuhastisse suunatava reovee ja orgaanilise aine kogust.
1, 6 Vastab
Benzoflekside tootmisüksus:
Heitgaaside puhastamine
Rakendatakse abinõusid LOÜde heitmete vähendamiseks välisõhku
Benzoflekside tootmise reaktsioonigaasid reaktoritest ja pesemismahutitest (produkti pesu- ja kuivatusprotsessidelt) suunatakse puhastusele aurude järelpõletisse DFTO (saasteallikas nr 062) ja termilisse oksüdeerijasse T-922 (saasteallikas nr 053). Seadmete kütus on maagaas. Maagaasi põletamine toimub optimaalse parameetriga (maagaasi ja õhukulu). Toimub puhastusseadmete järjepidev hooldus ja kontoll.
PVT põhjal tuleb tagada eralduvate saasteainete vähendamist püüde- ja puhastusseadmete paigaldamise ja töösse rakendamisega. Seadmete ekspluatatsiooni ajal peab käitaja tagama püüde- ja puhastusseadmete korraliku töö ja püüdeefektiivsuse kontrollimise (OFC BREF p. 5.2.3.1). PVT 15. Selleks et hõlbustada ühendite püüdmist ja vähendada heidet õhku, on PVT sulgeda heiteallikad ja töödelda heidet, kui see on võimalik (PVT järeldused CWW). PVT 16. Õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada jääkgaaside käitlemise ja töötlemise integreeritud strateegiat, mis hõlmab protsessi integreeritud tehnikaid ja jääkgaaside töötlemise tehnikaid (PVT järeldused CWW).

PVT 10: see PVT seisneb ühe või mitme meetodi ( nt. Kondenseerimine, adsorbeerimine termooksüdeerimine) kasutamises, et vähendada orgaaniliste ühendite õhku suunatud heidet. (LVOC PVT)

PVT 13: see PVT seisneb meetodite (nt. põlemisprotsessi optimeerimine, tugikütuse valimine, suures kontsentratsioonis esinevate NOX-i lähteainete kõrvaldamine protsessigaasivoogudest) kasutamises sobivas kombinatsioonis, et vähendada NOX-i, CO ja SO2 õhkuheidet termooksüdeerimisseadmest. (LVOC PVT)
1,3, 6 Vastab
Benzoflekside tootmisüksus:
Heitgaaside puhastamine
LOÜ kontsentratsiooni vähendamine heitgaasis benzoflekside tootmiselt
Termooksüdeerija (T-922) püüdeefektiivsus heitgaasi puhastusastmeks
LOÜdest on 95–98,6%. DFTO püüdeefektiivsus keskmiselt kuni 97,8%.
PVT on tagada LOÜ-de (tolueen jm lenduvad ühendid) efektiivne kondensatsioon ning jääkaurude minimaalne emissioon välisõhku. Saavutada vähemalt 95%-line püüdeefektiivsus (OFC BREF p 5.1.2.3 ja 5.2.3.1).

PVT 10: see PVT seisneb ühe või mitme meetodi ( nt. Kondenseerimine, adsorbeerimine Termooksüdeerimisseade kasutamine) kasutamises, et vähendada orgaaniliste ühendite õhku suunatud heidet. (LVOC PVT)
1, 6 Vastab
Na/K-bensoaatide ja benzoflekside
tootmisüksused: Heitmete vähendamine
Tolmu püüdeseadmete rakendamine
bensoaatide tootmisel.
Suurem osa tahketest osakestest, millised tekivad ja satuvad õhukeskkonda bensoaatide tootmisliinil, püütakse kinni kõrge efektiivsusega SEKO filtritega. Püüdeefektiivsusega keskmiselt 87-99%
PVT põhjal tuleb tagada eralduvate saasteainete vähendamist püüde- ja puhastusseadmete paigaldamise ja töösse rakendamisega. Seadmete ekspluatatsiooni ajal peab käitaja tagama püüde- ja puhastusseadmete korraliku töö ja püüdeefektiivsuse kontrollimise (OFC BREF p. 5.2.3.1). PVT 15. Selleks et hõlbustada ühendite püüdmist ja vähendada heidet õhku, on PVT sulgeda heiteallikad ja töödelda heidet, kui see on võimalik (PVT järeldused CWW). PVT 16. Õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada jääkgaaside käitlemise ja töötlemise integreeritud strateegiat, mis hõlmab protsessi integreeritud tehnikaid ja jääkgaaside töötlemise tehnikaid (PVT järeldused CWW).

PVT 11: see PVT seisneb ühe või mitme meetodi (nt. tsüklon, kangasfilter, kaheastmeline tolmufilter, tolmu märgpuhastus) kasutamises, et vähendada tolmu õhku suunatud heidet. (LVOC PVT)
1,3, 6 Vastab
Tootmisprotsesside seire ja heiteseire Tootmisprotsesside seire Kõik tootmisüksused on varustatud pH, ainevoogude ja temperatuurianduritega. Andurite poolt mõõdetud andmed edastatakse pidevalt peaarvutisse.
PVT: tagada tuleb tootmisprotsessi ja heidete seire. Seirata võib otsemõõtmiste või kaudsete parameetrite abil (pH, temperatuur, ainevood jne). (ROM REF p 5).
5 Vastab
Tootmisprotsesside seire ja heiteseire Õhuheite seire Heidete kogused määratakse arvutusmeetodil kaudsete näitajate (temperatuur ja voogkiirus) abil. Bensoehappe tootmise adsorberite heitgaasis kontrollitakse LOÜde sisaldust iga päev (aromaatsed süsivesinikud) ja bensoehappe estrite tootmisel (DFTO ja termooksüderja) 2 korda aastas. Ventilatsiooniheidete koostist kontrollitakse kord aastas, SEKO filtrite tööd 1 kord kvartalis.
Selgema seirepildi saamise annab vajalike parameetrite otsene mõõtmine, kuid sageli otseseid mõõtmisi ei ole võimalik teostada. Viimasel juhul kasutatakse asendusparameetrite mõõtmist või ainevoogude bilansilisi arvutusi. (ROM REF p 3.3).
5 Vastab
Heitvee eelpuhastus
Anaeroobse KHT vähendamine reovees, biogaasi tootmine ja kasutamine Bioloogilise anaeroobse KHT vähendamine reaktoris eribakterite abil. Projekti järgi on KHT kontsentratsiooni vähendamine garanteeritud 70% tasemel. Tegelik puhastus KHT järgi on üle 95%. Bakterid lagundavad reaktoris orgaanilisi ühendeid ja eraldavad biogaasi. Biogaas põletatakse boilerites ja saadud soojust kasutatakse reovee soojendamiseks. Peale eelpuhastit suunatakse reovesi linna regionaalsesse biopuhastisse PVT: eemaldada tuleb reoveest 95% KHT üldsisaldusest (OFC BREF p 5.2.4.2 ja 4.3.8.9). PVT 11. Vetteheite vähendamiseks on PVT reovett eelnevalt töödelda, kui see sisaldab saasteaineid, mida ei saa korralikult eemaldada reovee lõpliku töötlusega; selleks kasutatakse sobivaid tehnikaid (CWW BREF p 3.3.2.3.5.2; PVT järeldused CWW ).

PVT 14: see PVT seisneb CWWsid käsitlevates PVT-alastes järeldustes määratletud reoveevoogudega seotud teabest lähtuvalt reoveekäitluse ja -puhastuse sellise lõimitud strateegia kasutamises, mis hõlmab protsessi integreeritud meetodite, tekkekohas saasteainete kogumise meetodite ja eeltöötlemismeetodite sobivat kombinatsiooni ning mille eesmärk on vähendada reovee kogust, saasteainete sisaldust sobivale lõpptöötlemisele (tavaliselt bioloogilisele töötlemisele) suunatavas reovees ning vetteheidet.(LVOC)

PVT 28: see PVT seisneb kõrvalsaadusena, et tagada tõhus ressursikasutus.
(LVOC PVT)
1, 2, 3, 6 Vastab
Heitvee eelpuhastus
Reovee seire Ettevõttes toimub pidev reovee koguse ja pH mõõtmine. On paigaldatud automaatproovivõtjad KHT ja teiste saasteainete analüüsimiseks. KHT analüüsi tehakse keskmisest proovist iga 4 tunni järel. Teisi näitajaid (Nüld, Püld, sulfiidid) analüüsitakse 1 kord nädalas.
PVT: tagada tuleb tootmisprotsessi ja heidete seire. Seirata võib otsemõõtmiste või kaudsete parameetrite abil (pH, temperatuur, ainevood jne). (ROM REF p 5).
5 Vastab
Kriitilise tähtsusega seadmed Kriitilise tähtsusega seadmete nimikiri on tehtud majanduse sesukohalt. Mõned torujuhtmed PVT 18: see PVT seisneb kõikide meetodite (kriitilise tähtsusega seadmete kindlakstegemine, kriitilise tähtsusega seadmete töökindluse programm, Varusüsteemid kriitilise
tähtsusega seadmete jaoks) kasutamises, et hoida ära või vähendada seadmete riketest tulenevat heidet.
6 Ei vasta
Muud kui tavapärased käitamistingimused Seiskamisel ja käivitamisel heitmed õhku ja vette puuduvad. Seiskamine ja käivitamine toimuvad protseduuri järgi. Muus olukoras rakendatakse meetmeid sõltuvalt situatasioonist. PVT 19: see PVT seisneb saasteainete võimaliku keskkonda sattumise mõjuga proportsionaalsete meetmete rakendamises, et hoida ära või vähendada õhku- ja vetteheidet muudes kui tavapärastes käitamistingimustes:
i) käivitamisel ja seiskamisel;
ii) muus olukorras (nt korraliste või erakorraliste hooldustööde või protsessigaasi puhastamise süsteemi ja/või seadmete puhastamise ajal), sealhulgas olukorras, kus käitise nõuetekohane töö võib olla häiritud.
6 Vastab
Rektifikatsioon Rektifikatsioonist eraldatud soojust taaskasutatakse käitises muuks otstarbeks (hoonete soojendamine)   PVT 29: see PVT seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et tagada destilleerimisel tõhus energiakasutus.
a.Destilleerimise optimeerimine
e. Destilleerimine soojuse ülekandmisega
6 Vastab
Õhku suunatud heite seire vastavalt EN-standarditele. Kontroll teostatakse Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt, kus on kasutusel järgmised standardid:
Benseen, LOÜ - EVS-EN ISO 16017-1; EVS-EN ISO 16017-2 ,alumise
määramispiiriks on 0,02 μg toru kohta (üksikkomponendina).
Termooksüdeerija - EVS-EN 50270 (CO jaoks), (1 … 4000 ppm NO ja
1 … 500 ppm NO2 jaoks)
SO2 - standardtööjuhend nr. A7, alumise määramispiiriks 0,01 mg/m3
PM sum - standardtööjuhend nr. Õ9, 0,2 mg/m3 … 10 mg/ m3
PM 2,5, PM10 - standardtööjuhend nr. Õ138, 1,0 µg/m3 … 150 mg/m3

  PVT 2: see PVT seisneb mujalt kui tööstuslikust ahjust/kütteseadmest pärineva õhku suunatud heite seires vastavalt EN-standarditele ja vähemalt alljärgnevas tabelis esitatud miinimumsagedusega. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärsel teaduslikul tasemel andmete saamine.
Termooksüdeerimisseade - EN 15058 (CO jaoks), EN 14792 (NOx)
Kõik muud protsessid/allikad - EN 13284-1 (Tolm), EN 12619 (TVOC)
Kõik protsessid/allikad - EN 14791
6 Ei vasta

4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Tootmisetapid PVT rakendamise meetmed PVT rakendamise investeeringud PVT rakendamise tähtaeg
Kriitilise tähtsusega seadmed Riskianalüüs, keskkonnakaitse seisukohalt kriitilise tähtsusega seadmete kindlaksmääramine. Hoolduse programmi väljatöötamine.  
01.11.2021
Määramis metoodika standardid Analüüsitakse mujalt kui tööstuslikust ahjust/kütteseadmest pärineva õhku suunatud heite seire vastavalt EN-standarditele.  
01.11.2021
Jäätmete teke Eastman Specilaties OÜ planeerib rajada ja integreerida tootmisprotsessi laiendusena energia koostootmise üksuse mille sisendmaterjaliks on planeeritud kasutada tootmisprotsessi tekkivat kuubijääki. Kavandatud energia koostootmisüksuses planeeritakse kasutada vedelal kujul olevat kuubijääki kütteainena mis suunatakse torustiku kaudu ühest tootmisprotsessi osast teise. Eastman Specialties leiab, et kuubijäägi kasutamine energia tootmiseks (näiteks auru tootmiseks) ettevõtte territooriumil on majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt parim ja otstarbekaim lahendus.  
31.12.2021

4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT vastavusmärge Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta Rakendamise periood Meetme rakendamise tähtaeg
Vee säästlik kasutamine Kõik töötajad peavad olema instrueeritud säästva veekasutuse suhtes (vastavalt tööjuhendites antud nõutele)     pidevalt
 
Pinna- ja põhjavee kaitse Keskkonnareostuse vältimiseks peavad kanalisatsiooniehitised olema tehniliselt võimaliku tasemeni lekkekindlad     pidevalt
 
Pinna- ja põhjavee kaitse       pidevalt
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Tehnoloogiliste protseside keskkonnamõju vähendamine ja heidete vältimine Pidada kinni tehnoloogiliste parameetrite normidest, mis on ette nähtud tehnoloogiliste protsesside tööjuhendites. Parameetrite näidud on vaja registreerida tööžurnaalis   pidevalt
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Ebasoodsad ilmastikutingimused Kavandama meetmeid välisõhku eralduvate saaste-ainete koguste piiramiseks, et vähendada saaste-taset ebasoodsate ilmastikutingimuste korral   pidevalt
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Saasteainete kogused Paikse saasteallika valdaja peab tagama, et tema valduses olevast saasteallikast välisõhku eralduvad saasteainete kogused ei ületaks kehtestatud piirarve ega põhjustaks piirkonna välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist, vastasel korral on Keskkonnaametil õigus nõuda saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava   pidevalt
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Saasteainete püüdeseadmed Kasutama saasteainete püüdmiseks paigaldatud seadmeid, kontrollima perioodiliselt nende efektiivsust ja pidama kontrollimise dokumenteeritud arvestust   pidevalt
 
Jäätmetekke vältimine Meetmed jäätmehoolduseks Tooreaine või abimaterjalide jm tarnijatelt saadud pakendite või nende jäätmete käitlemise korraldamisel arvestada tootjavastutuse põhimõtte alusel loodud käitlussüsteemi võimalust   pidevalt
 
Jäätmete kõrvaldamine Jäätmetekke ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine Kõik ohtlike jäätmete mahutid peavad olema markeeritud nõutekohaselt, vastavalt ohtlike jäätmete märgistamise korrale   pidevalt
 
Jäätmetekke minimeerimine Meetmed jäätmehoolduseks Pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud ja veetud jäätmete liigi, hulga ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teistele jäätmekäitlejatele pidada arvestust jäätmete sihtkoha, kogusmissageduse, veohoolduse ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta   pidevalt
 
Muud asjakohased meetmed Juurdepääs saasteallikate juurde Võimaldada pideva ja ohu juurdepääsu loas märgitud saasteallikatele   pidevalt
 
Jäätmetekke vältimine Kuubijääki põletamine Kavandatakse kubijäägi põletamise seade nagu põhiprotsessi protsessi lahutamatu osa väljatöötamine soojuse kasutamisega protsessis. Peamised eesmärgid on jäätmete tekke vältimine, riskide vähendamine. Vastab    
30.12.2021

5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine

5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine
Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess Kogus Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Kogus Ühik Kokku Ühik Jääb tootesse, %
Toore 29053200 Dipropüleen glükool Mahutid nr plaanil 3, E-902 80 t Benzoflekside bensoaadi estrite tootmine 9 011 t/a    
Toore 29053100 Trietüleenglükool Mahutid nr plaanil 3, E-941/2 80 t Benzoflekside bensoaadi estrite tootmine 1 080 t/a    
Toore 29173995 EffusionTM Plasticiser Mahutid nr plaanil 6, E-1211, E-1251 45 t Benzoflekside bensoaadi estrite tootmine 1 620 t/a    
Toore 22019000 Ettevalmistatud põhjavesi Torustik-mahutid nr plaanil 1, E-619, E-615 32 K-bensoaadi tootmine 1 800 m³/a    
Toore 22019000 Ettevalmistatud põhjavesi Torustik-mahutid nr plaanil 6, E-1006, E-906 75 Benzoflekside bensoaadi estrite tootmine 75 900 m³/a    
Toore 22019000 Ettevalmistatud põhjavesi Torustik-mahutid nr plaanil 1, E-619, E-615 32 Na-bensoaadi tootmine 68 770 m³/a    
Toore 22019000 Põhjavesi Torustik nr plaanil 1, 2, 6, 7, 12, 13, 15, 21, 22, 30   Bensohappe sulam ja olme 24 000 m³/a    
Abimaterjalid 39091000 Karbamiid Pulber kottides, lahusena mahutis (2 x 1 m3) nr plaanil 30 2 t Eelpuhastus 56.30 t/a    
Abimaterjalid 28369917 Mangaankarbonaat Paberkotid nr plaanil 1 3 t Bensoehappe tootmine 18.96 t/a    
Abimaterjalid 29152900 Mangaanatsetaat Paberkotid nr plaanil 1 1 t Bensoehappe tootmine 4.38 t/a    
Abimaterjalid 22019000 Pinnavesi Torustik-reservuaarid Gradiirid, nr plaanil 16 (jahutussõlm)   Benzoflekside bensoaadi estrite tootmine 16 330 m³/a    
Abimaterjalid 22019000 Pinnavesi Torustik Gradiirid, nr plaanil 16, 18 (jahutussõlm)   Na-bensoaadi tootmine, K-bensoaadi tootmine      
Abimaterjalid 22019000 Pinnavesi Torustik-reservuaarid Gradiirid, nr plaanil 16, 18 (jahutussõlm)   Bensoehappe sulam 292 000 m³/a    
Abimaterjalid 38249045 PERMATREAT PC 191 (Soolade ladestumise vähendamiseks) Paagid nr plaanil 1 0.30 t Bensoehappe tootmine, benzoflekside bensoaadi estrite tootmine 1 t/a    
Abimaterjalid 28369917 Tsirkooniumkarbonaat Paberkotid nr plaanil 2, 6 2 t Benzoflekside bensoaadi estrite tootmine 32.20 t/a    
Abimaterjalid 34039900 Foodmax AW 68 Tünnid nr plaanil 13 1.04 t Bensoehappe tootmine 4.45 t/a    
Abimaterjalid 38021000 Aktiivsüsi Mahuti, polüetileen kotid nr plaanil 1, 8 12 t Bensoehape tootmine 12 t/a    
Abimaterjalid 38021000 Aktiivsüsi Mahuti, polüetileen kotid nr plaanil 2, 6 2 t Benzoflekside bensoaadi estrite tootmine 4 t/a    
Abimaterjalid 28275100 Naatriumbromiid Paberkotid nr plaanil 1 1.05 t Bensoehappe tootmine 2.79 t/a    

5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Vormi ei kuvata, sest selle andmed on märgitud mitte-avalikustatavaks

Mitte avalikustamise põhjus:
Erikulu on ärisaladus

5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Toode Säilitamine mahutites või hoidlates Ohtlik aine
KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr. plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr Ohukategooria Sisaldus tootes, %
Kogus Ühik
29163100 Benzoflex 50 Mahuti E-980 nr plaanil 5 350 Oksüdipropüüldibensoaat 27138-31-4 Aqu.Chr. 3 50
29163100 Benzoflex TPU-405 Ei ladustata, valmistatakse ettetellimisel ja saadetakse kohe pärast valmistamist     Oksüdipropüüldibensoaat 27138-31-4 Aqu.Chr. 3 82
29163100 Benzoflex B988SG Ei ladustata, valmistatakse ettetellimisel ja saadetakse kohe pärast valmistamist     Oksüdipropüüldibensoaat 27138-31-4 Aqu.Chr. 3 100
29163100 Benzoflex(TM) LA-705 Plasticizer Mahuti E-970 nr plaanil 5 150 Oksüdipropüüldibensoaat 27138-31-4 Aqu.Chr. 3 20
29163100 VersaBond (TM) Plasticizer Mahuti E-962 nr plaanil 5 500 Oksüdipropüüldibensoaat 27138-31-4 Aqu.Chr. 3 18
29163100 Benzoflex B2088 Plasticizer Mahuti E-947, E-960 nr plaanil 5 500.15 Oksüdipropüüldibensoaat 27138-31-4 Aqu.Chr. 3 20
29163100 Benzoflex B988 Plasticizer Mahuti E-945 nr plaanil 5 500 Oksüdipropüüldibensoaat 27138-31-4 Aqu.Chr. 3 100
29163100 Kaaliumbensoaat Kotid nr plaanil 9 80 t Kaaliumbensoaat 582-25-2 Aqu.Chr. 3 99
29163100 Naatriumbensoaat Kotid nr plaanil 9 600 t Naatriumbensoaat 532-32-1 Eye Dam. 2 99
29163100 Bensoehape Mahutid E-316/1-5 või kotid laos nr plaanil 1, 8 1 030 t Bensoehape 65-85-0 Skin Irrit.2, Eye Dam. 1, STOT RE 1 99.90
 

5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Mahuti Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas)
Tüüp Maht m³ Kasutusele võtmise kuupäev Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev Andmed tehnilise järelevalve kohta Andmed hoolduse kohta Nr plaanil või kaardil Kaugus reovee äravoolutorustikust m Kaugus veekogudest m Kaugus puurkaevudest m
Diislikütuse mahuti (diiseltõstukite väiketank) E321-151 1.30
01.10.2015
Diislikütus     Pidevalt nr plaanil 35; E321- 151      
Vert silindermahuti E-1123 400
01.10.2014
Bensoehappe estrite benzoflekside reoveemahuti Ettevalmistatakse kasutamiseks * Plastifikaatorite BZF tooraine ja valmistoodangu hoiumahutid ei kuulu kolmanda osapoole auditi alla kuna kemikaalid ei kuulu ohtlike kemikaalide hulka. Antud mahutid läbivad perioodiliselt siseauditeid – kontrollitakse kasutust ilma protokolli koostamiseta, informatsioon lisatakse tööde teostamise faili Pidevalt nr plaanil 30; E-1123      
Vert silindermahuti E-970 150
01.01.2007
VersaBond (TM) Plasticizer kk 14.08.2019 * Pidevalt nr plaanil 5; E-970 1 235 3 665 1 170
Vert silindermahuti E-980 350
01.01.2010
Bensoehappe estrid benzofleksid Vu 05.07.2017, Kk 14.08.2019 * Pidevalt nr plaanil 5; E-980 1 270 3 655 1 180
Vert silindermahuti E-962 500
01.01.2011
Bensoehappe estrid benzofleksid Vu 28.06.2017, Kk 14.08.2019 * Pidevalt nr plaanil 5; E-962 1 265 3 650 1 175
Vert silindermahuti E-947 500
01.08.2002
Bensoehappe estrid benzofleksid Vu 13.06.2017, Kk 14.08.2019 * Pidevalt nr plaanil 5; E-947 1 260 3 660 1 170
Vert silindermahuti E-960 150
01.08.2002
Bensoehappe estrid benzofleksid Kk 14.08.2019 * Pidevalt nr plaanil 5; E-960 1 230 3 670 1 070
Vert silindermahuti E-945 500
01.08.2002
Bensoehappe estrid benzofleksid Vu 16.06.2017, Kk 14.08.2019 * Pidevalt nr plaanil 5; E-945 1 250 3 650 1 150
Vert silindermahuti E-902 80
01.07.2002
Dipropüleenglükool Kk 14.08.2019 * Pidevalt nr plaanil 3; E-902 950 3 900 850
Vert silindermahuti E-941/2 80
01.07.2002
Trietüleenglükool Kk 14.08.2019 * Pidevalt nr plaanil 3; E-941/2 950 3 900 850
Vert silindermahuti E-941/1 80
01.07.2002
Dietüleenglükool Kk 14.08.2019 * Pidevalt nr plaanil 3; E-941/1 950 3 900 850
Vert silindermahuti E-316/5 120
01.05.2014
Bensoehappe sulam Vu 07.11.2019, Kk 19.03.2019 Pr.nr. 403-19-1084, Pr.nr. 403-19-0237 Pidevalt nr plaanil 1; E-316/5 800 3 900 800
Vert silindermahuti E-316/4 10
01.06.1985
Bensoehappe sulam Vu 18.09.2017, Kk 10.12.2019 Pr.nr. 401-17-0714, Pr.nr. 403-19-1234 Pidevalt nr plaanil 1; E-316/4 750 3 900 850
Vert silindermahuti E-316/3 10
01.06.1985
Bensoehappe sulam Vu 18.09.2017, Kk 10.12.2019 Pr.nr. 401-17-0713, Pr.nr. 403-19-1233 Pidevalt nr plaanil 1; E-316/3 750 3 900 850
Vert silindermahuti E-316/2 10
01.06.1985
Bensoehappe sulam Vu 20.10.2018, Kk 18.03.2019 Pr.nr. 401-17-0711, Pr.nr. 403-19-0751 Pidevalt nr plaanil 1; E-316/2 750 3 900 850
Vert silindermahuti E-316/1 10
01.06.1985
Bensoehappe sulam Vu 18.09.2017, Kk 01.08.2019 Pr.nr. 401-17-0711, Pr.nr. 403-19-0751 Pidevalt nr plaanil 1; E-316/1 750 3 900 850
Horisont silindermahuti E502, praegu ei kasutata 100
01.02.1984
PP marki NaOH Vu 26.08.2009, Kk 06.09.2011. Pr.nr. 401-9-820, Pr.nr. 401-1-782 Pidevalt nr plaanil 24; E-502 805 3 755 572
Horisont silindermahuti E904/2 50
01.03.1984
P marki KOH Vu 14.09.2017, Kk 23.04.2018 Pr.nr. 401-17-0697, Pr.nr. 401-18-0393 Pidevalt nr plaanil 24; E-904/2 800 3 750 570
Horisont silindermahuti E904/1 50
01.03.1984
P marki KOH Vu 28.07.2016, Kk 18.03.2018 Pr.nr. 401-16-0504, Pr.nr. 401-18-0392 Pidevalt nr plaanil 24; E-904/1 800 3 750 570
Vert silindermahuti E-602/2 250
01.07.2003
P marki NaOH Vu 01.08.2019, Kk 24.08.2018 Pr.nr. 403-19-0753, Pr.nr 401-18-0616 Pidevalt nr plaanil 24; E-602/2 800 3 750 600
Vert silindermahuti E-602/1 99
06.05.2001
P marki NaOH Vu 19.04.2015, Kk 10.12.2019 Pr.nr. 401-15-308, Pr.nr. 403-19-1241 Pidevalt nr plaanil 24; E-602/1 800 3 750 600
Horisont silindermahuti E122 100
01.01.1984
Tolueen (tagasi) Vu 22.07.2016, Kk 17.04.2019 Pr.nr. 401-16-0493, Pr.nr. 401-18-0388 Pidevalt nr plaanil 1; E-122 750 3 900 850
Vert silindermahuti E-101/4 3 000
01.05.1996
Värske tolueen Vu 19.04.2015, Kk 17.04.2019 Pr.nr. 401-15-309, Pr.nr. 403-19-0362 Pidevalt nr plaanil 26; E-101/4 1 050 3 600 800
Horisont silindermahuti E101/3 100
01.06.1984
Värske tolueen Vu 18.09.2018, Kk 01.08.2019 Pr.nr. 401-18-0692 Pr.nr. 403-19-0745 Pidevalt nr plaanil 27; E-101/3 950 3 650 900
Horisont silindermahuti E101/2 100
01.06.1984
Värske tolueen Vu 01.08.2018, Kk 01.08.2019 Pr. nr. 401-18-0460, Pr. Nr. 403-19-0743 Pidevalt nr plaanil 27; E-101/2 950 3 650 900
Horisont silindermahuti E101/1 100
01.06.1984
Värske tolueen Vu 06.06.2018 (visuaalne kontroll 1 kord/4 a.), Kk 01.08.2019 (kasutus kontroll 1 kord/8 a.) Protokoll nr. 401-18-0460, Protokoll Nr. 403-19-0743 Pidevalt nr plaanil 27; E-101/1 950 3 650 900

5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil Kaitsemeetmed Märkused
Välisõhk Vesi Pinnas Pinna- ja põhjavesi
Diiseltõstukite väiketank; nr plaanil 39 Rõhuvaba küünal Üldkanalisatsioonist lahtiühendamine Betoonkate Betoonkate  
Mahuti E-1115 eelpuhastus; nr plaanil 31 Rõhuvaba küünal (al.57) Üldkanalisatsioonist lahtiühendamine Betoonkate Betoonkate  
Vert silindermahuti E-945, E-960, E-947, E962, E-980 ja E-970; nr plaanil 5 Rõhuvaba (toodanguladu küünlad al.54/1-6) Üldkanalisatsioonist lahtiühendamine Betoonkate Betoonkate  
Vert silindermahuti E-941/1, E-941/2 ja E902; nr plaanil 3 Lämmastiku õhutusküünla hüdrolukk, (tooreaine ladu al. 50/2) Üldkanalisatsioonist lahtiühendamine Betoonkate Asub + 0,0m
 
Vert silindermahuti E-316/5; nr plaanil 1 Lämmastiku õhutusküünal Asub + 0,0m BH sulam jahutamisel alla 70 C tahkub. Kaitse - betoonkate Asub + 18,0m
 
Vert silindermahuti E-316/1-4; nr plaanil 1 Hingamine kolonni K-352 Asub + 18,0m BH sulam jahutamisel alla 70 C tahkub. Kaitse - betoonkate
Asub + 18,0m
 
Vert silidermahuti E-602/1, E-602/2, E-904/1, E-904/2 ja E-502; nr plaanil 24 Rõhuvaba Maapealne mahuti, keemiakaitse-tööstuslao alus Maapealne mahuti, keemiakaitsetööstuslao alus Maapealne mahuti, keemiakaitsetööstuslao alus  
Horis silindermahuti E-122; nr plaanil 1 Lämmastiku õhutusküünla hüdrolukk E-133/2,3
Äravoolamise piiramiseks kanalisatsiooni, maa-aluse mahuti püüduri asend E-157 tolueeni kogumiseks
Maapealne mahuti, keemiakaitsetööstuslao alus Maapealne mahuti, keemiakaitsetööstuslao alus  
Vert silindermahuti E-101/4; nr plaanil 26 Lämmastiku õhutusküünla hüdrolukk E-133/5 Äravoolamise piiramiseks kanalisatsiooni, maa-aluse mahuti püüduri asend E-157 tolueeni kogumiseks
Maapealne mahuti, keemiakaitsetööstuslao alus Maapealne mahuti, keemiakaitsetööstuslao alus  
Horisont silindermahuti E-101/1, E-101/2 ja E-101/3; nr plaanil 27 Lämmastiku õhutusküünla hüdrolukk E-133/1
Äravoolamise piiramiseks kanalisatsiooni, maa-aluse mahuti püüduri asend E-157 tolueeni kogumiseks
Maapealne mahuti, keemiakaitsetööstuslao alus Maapealne mahuti, keemiakaitsetööstuslao alus  
E-1123 Bensoehappe estrite benzoflekside reoveemahuti Rõhuvaba küünal (al.57) Üldkanalisatsioonist lahtiühendamine Betoonkate Betoonkate  

6. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Vee erikasutuse asukoha kirjeldus
vt. lisad
Vee erikasutusega kavandatava tegevuse kirjeldus
Pinnavett (põhiline kasutusala on jahutusvesi) ja põhjavett (kasutatakse olme- ja tehnoloogilise veena) saadakse ettevõttelt Osaühing VKG Energia. Käitise reoveed juhitakse läbi eelpuhastusjaama Järve Biopuhastuse OÜ puhastusseadmetesse selleks ehitatud toruühenduse abil. Lokaalne heitvee puhastus võimaldab kontrollida saasteainete kogust, mis suunatakse käitisest heitveega Järve Biopuhastuse OÜ biopuhastusseadmele. Puhastusseadmel on käitlusprotsessiks bioloogiline protsess anaeroobsete mikroorganismide vahendusel, mis võimaldab bioloogiliselt lagundada põhiliselt kõiki Eastman Specialties OÜ heitvees esinevaid reostuskomponente. Tekkinud biogaasi kasutatakse katelde kütteks, millised soojendavad toorvett ja katavad kogu süsteemi soojakaod. Biogaasi põletatakse küünlas ja kahes Vitoplex 200 tüüpi katlas soojusvõimsusega 380 kW. 
Käitise territooriumil kogunev sademevesi juhitakse sademevee väljalasu IV219 kaudu Ontika peakraavi (Karjaoru soon). Eastman Specialties OÜ on ohtlik ettevõte. 

Suubla seire nõude.
Baariumi sisaldust pinnavees tuleb seirata kaks korda aastas (keavdel (märts-aprill) ja sügisel(oktoober-november)). Pinnaveeproovid tuleb tuleb võtta peakraavi Karjaoru soon veest 370 m (X:6590820, Y:684163) käitise sademevee väljalaskmest nr IV219 allavoolu väljaspool segunemispiirkonda.

Segunemispiirkonna seire tulemused esitada loa-andjale e-kirjaga või lisada vee saastetasu deklaratsioonidele.
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart
Lisa 46: Jarvevesi.pdf
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
 
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa või ehitise õiguspärast valdust tõendavad dokumendid

6.1. Vee võtmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.1.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane.

6.1.2. Veevõtt põhjaveekihist

Vorm ei ole asjakohane.

6.1.3. Teave reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimise ja veekulu ning vee võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta

Vorm ei ole asjakohane.

6.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane. Reovesi suunatakse eelpuhastusele tootmise territooriumil olevasse anaeroobsesse reaktorisse. Seejärel suunatakse vesi regionaalsesse veepuhastusjaama, Järve Biopuhastus AS.

6.2.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane. Reovesi suunatakse eelpuhastusele tootmise territooriumil olevasse anaeroobsesse reaktorisse. Seejärel suunatakse vesi regionaalsesse veepuhastusjaama, Järve Biopuhastus AS.

6.2.2. Heitvesi sh sademevesi

Väljalaskme jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi  
Reoveepuhasti kood  
Väljalaskme nimetus Eastman Specialties
Väljalaskme kood IV219
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6590528, Y: 684335
Prognoositav heitvee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
             
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus heitvees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
         
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2018-2019 10 000 10 000 22 000 22 000 64 000   Arvestuslik
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2015 pH 6-9 6.10 pH ühik    
2015 KHT 125 mg/l    
2015 BHT7 15 mg/l    
2015 Benseen 0.05 mg/l    
2015 Tolueen 0.05 mg/l    
2015 Heljum 40 mg/l    
2015 Nafta 5 mg/l    
2015 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l    
2015 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l    
2016 Baarium (Ba) 100 µg/l    
2020 Koobalt (Co) 0.50 µg/l    
2020 Mangaan (Mn) 50 µg/l    
 
Seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov X: 6590820, Y: 684163 Baarium kevad, sügis 1kord poolaastad
Üksikproov X: 6590528, Y: 684335 pH kevad või, sügis 1 kord aastas
Üksikproov X: 6590528, Y: 684335 KHT kevad või, sügis 1 kord aastas
Üksikproov X: 6590528, Y: 684335 BHT7 kevad või, sügis 1 kord aastas
Üksikproov X: 6590528, Y: 684335 Benseen kevad või, sügis 1 kord aastas
Üksikproov X: 6590528, Y: 684335 Tolueen kevad või, sügis 1 kord aastas
Üksikproov X: 6590528, Y: 684335 Heljum kevad või, sügis 1 kord aastas
Üksikproov X: 6590528, Y: 684335 Nafta kevad või, sügis 1 kord aastas
Üksikproov X: 6590528, Y: 684335 Üldfosfor (Püld kevad või, sügis 1 kord aastas
Üksikproov X: 6590528, Y: 684335 Üldlämmastik (Nüld) kevad või, sügis 1 kord aastas
Üksikproov X: 6590528, Y: 684335 Baarium (Ba) kevad või, sügis 1kord poolaastas
Üksikproov X: 6590528, Y: 684335 Koobalt (Co) kevad või, sügis 1 kord aastas
Üksikproov X: 6590528, Y: 684335 Mangaan (Mn) kevad või, sügis 1 kord aastas
 
Heitvee kogus m³ toodanguühiku kohta  
Saasteainete kogus toodanguühiku kohta  
Suubla
Suubla nimetus Karjaoru soon
Suubla kood VEE1068100
Pinnaveekogumi nimetus ja kood IV219
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund  
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Suubla iseloomustus  
Asukoha koordinaadid
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
     
 

6.2.3. Joonised, skeemid

Vee tehnoloogilise jaotuse ja reovee formeerumise skeem
Lisa 48: Jarvevesi.pdf
Lisa 49: Pohjavesi.pdf
Kanalisatsiooni asukoha skeem

6.3. Veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamise, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiu või veekogusse tahkete ainete uputamise või heitmise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.4. Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.5. Põhjavee täiendamise, allalaskmise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.6. Kalade kasvatamise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.7. Laeva teenindamise või remontimise või lastimise või lossimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)
Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

7.1. Lubatud heitkoguste projekti sissejuhatus

Põhjendus loa taotlemiseks
Eastman Specialities OÜ taotleb keskkonnakompleksloa muudatust Eastman Specialties OÜ bensoehape ja tema derivaatide tootmine käitisele, mis asub Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas Uus-Tehase tn 8 (katastritunnus: 32210:001:0005) ja Uus-Tehas tn 8a (katastritunnus: 32210:001:0004) kinnistutel.
Eastman Specialities OÜ käitisel on olemas hetkel kehtiv kompleksluba KKL/162972, kuid taotleb keskkonnakompleksloa muudatust, et ettevõtte tegevus viia kooskõlla atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle rakendusaktide nõuetega jm keskkonnaalaste õigusaktidega.
Tööstusheite seaduse § 19 lõige 2 punkt 4 sätestab, et kompleksluba on nõutud keemiatööstuses. Täpsemad künnisvõimsuseid täpsustab Vabariigi Valitsuse määrus nr 89 § 5 lõige 1 punkt 2, kus on välja toodud, et kompleksluba on nõutav keemiatööstuses, kus toimub hapnikku sisaldavate süsivesinike derivaatide, näiteks alkoholide, aldehüüdide, ketoonide, estrite, atsetaatide, eetrite, peroksiidide, epoksüvaikude, karboksüülhapete, sealhulgas bensoehappe tootmine. Seega vajab ettevõte tegutsemiseks keskkonnakompleksluba.
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
LHK projekti sisu ja andmestik peab vastama Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 lg 2 toodud nõuetele, samuti KKM määrusele nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid (kehtib alates 01.01.2017).

Kasutati järgmisi õigusakte ja juhendmaterjale
*KKM määrus nr 67, 14.12.2016 Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba

*KKM määrus nr 75, 27.12.2016 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid

*KKM määrus nr 84, 27.12.2016 Õhukvaliteedi hindamise kord

*Tööstusheite seadus

*KKM 24.11.2016 määrus nr 59 Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid

*KKM 27.12.2016 määrus nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid

*KKM määrus nr 81, 27.12.2016 Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed. – RT I, 29.12.2016, 51

*KKM 16.12.2016 määrus nr 71. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid

*KKM 02.12.2016 määrus nr 61. Naftasaaduste laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heidete arvutusliku määramise meetodid

Keskkonnaministeeriumi kirjaga 19.06.2013 nr 12-3/13/4816-2 on Eastman Specialties OÜ-le kooskõlastatud arvutusmetoodikad saasteainete heitkoguste arvutamiseks LHK projekti koostamisel ja aruandluse koostamisel. Vastavad metoodikad käsitlevad kõiki saasteaineid ja põhilisi heiteallikaid, sh.

Bensoehappe tootmise adsorberite küünaldest, mahutite, jahutite jt seadmete küünaldest ning ventilatsioonisüsteemidest (adsorberid A-201/1,2,3, jahutite, vaakumseadmete ja separaatorite küünlad ruumide ventilatsioonisüsteemid).

•Tolueeni mahutite hüdrolukkudest.

•Glükoolide ja benzoflekside mahutitest ja nende pumpamiselt (laadimiselt).

•Tahkete osakeste heited bensoaatide tootmisel (sh bensoaatide lahuste valmistamisel hoidmisel ja pumpamisel jt).

•Benzoflekside tootmise heitgaaside põletamisel püüdeseadmetes (sh LOÜde järelpõleti DFTO, aurude põleti ehk termiline oksüdeerija, aktiivsöeadsorberid jt).

•Reovee eelpuhastusseadmete kütteseadmetest (katlad biogaasi põletamiseks), küünalseadmest jt saasteallikatest (sh benzoflekside tootmise termoõli soojendajast maagaasi kasutamisel).

Nimetatud KKM kirja põhjal on juhindutud eelpool nimetatud metoodikate uutest redaktsioonidest, samuti metoodikate kogumikust Сборник методик по расчету выбросов в атмосферу загрязняющих веществ различными производствами. – Ленинград, Гидрометеоиздат, 1986 . Kütteseadmete puhul lähtuti suitsugaasi analüütilistest ning pidevseire andmetest, samuti kasutatavate küttegaaside eeldatavast kogusest ja keskmisest koostisest.

Heiteallikatest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste arvutamisel kasutati maksimaalselt heiteallikate seirel määratud saasteainete kontsentratsioone heites.

Õhukvaliteedi hindamiseks ja hajumiskaartide koostamiseks kasutati metoodikat MPP-2017, kinnitatud Vene Föderatsiooni Loodusressursside ja Ökoloogia Ministeeriumi poolt 06.06.2017 nr 273 ja arvutiprogrammi Ekspert (TLÜ LTI Ökoloogia keskus), milline vastab nimetatud metoodika algoritmidele ja KKM määruse nr 84 nõuetele. Kasutatav meetod võimaldab hajumisarvutusi kuni kauguseni 100 km heiteallikast ja heiteallikate kõrgusel <2 m (maapinnalähedased allikad) kuni 50 m ja rohkem.


Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Tootmismahtu ja tootmistehnoloogiaid on hinnanud Eastman Specialities OÜ spetsialistid. Tootmistegevuses kasutatavate materjalide (toore, abimaterjalid, kemikaalid jne) koguste juures on tuginetud samuti Eastman Specialities OÜ spetsialistide hinnangutele. Täpsemad andmed paiksete heiteallikate kohta on toodud lähteandmete failis.
Heiteallikate asukohakaart
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 56 arvestatakse käitise tegevuse hinnanguliseks mõjupiirkonnaks vähemalt 500 m raadiuses käitise tootmisterritooriumist või ala, mille kaugus tootmisterritooriumist võrdub selle käitise kõrgeima paikse heiteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast. Eastman Specialties OÜ bensoehape ja tema derivaatide tootmine käitise kõrgeimad heiteallikad asuvad kõrgusel 45 m (45 x 50 = 2250 m). Arvestuslikuks mõjupiirkonnaks võetud seega 2250 m raadiuses käitise tootmisterritooriumist. Hajumist mõjutavaid objekte selles raadiuses ei esine. Väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate eluhoonete asukohad on toodud käitise asukohakaardil.
Prognoositav tööaeg heiteallikate kaupa
Bensoehappe tootmine
760/1 Ventsüsteem B-1 (rektif. Ja hapend. Osak) 8760
760/2 Vent süsteem B-2 (BH tootmine) 8760
760/3 Ventsüsteem B-3 (BH tootmine) 8760
760/4 Ventsüsteem B-4 (BH tootmine) 8760
760/5 Vent süsteem B-5 (BH tootmine) 8760
760/6 Ventsüsteem B-6 (BH tootmine) 8760
761/1 Vent süsteem B-8 (pumbamaja, segajad) 2640
761/2 Ventsüsteem B-9 (pumbamaja, segajad) 2640

Lao üldventilatsioon:
762/1 Vent süsteem B-1 (vaheladu, pumbajaam) 8760
762/2 Ventsüsteem B-2 (vaheladu, ruum, pumbajaam) 8760
763/1 Küünal (vaakumseadme, küünal 8760
pärast H-345, T324/1,2)
763/2 Küünal (vaakumseadme, küünal 8760
pärast H-345, T324/3,4)
764 Küünal (tehnoloogili A-202/1,2,3 küünal) 8760


800/1 Vent B-7/1,2 (kristallisats. 1.korrus) 8760
800/2 Vent B-8/1,2 (kristallisats. 2 korrus) 8760
800/3 Vent B-9/1,2 (kristallisats. 3. korrus) 8760
800/4 Vent B-13 (kristallisatsioon) 8760
800/5 Vent B-16 (kristallisatsioon) 8760
801 Ventilaator B-15 (kondensatsiooni kamber) 8760
802 Vent B-17 (pakend. Koht, valmistoodangu ladu,
pärast SEKO filter F-707) 8760
810 Hüdrolukk, mahuti E-133/1 8760
811 Hüdrolukk, mahuti E-133/2 8760
812 Hüdrolukk, mahuti E-133/3 8760
813 Hüdrolukk, mahuti E-133/4 8760
814 Hüdrolukk, mahuti E-133/5 8760
816/1 Mahuti küünal, mahuti E-507/1 8760
816/2 Mahuti küünal, mahuti E-507/2 8760
817** Autotsisterni luuk (tolueeni tsisterni tühjendamine) -----
815 Küünal (jahuti T-103) 8760
818 Küünal (jahuti T-354) 8760
819 Küünal (separaator C-403)l 8760
840 Hüdrolukk E-318 ( mahuti E-316.5, bensoehappe sulam) 1800
845 Küünal (mahuti E-321/1, kuubijääk) 8760
846 Küünal (mahuti E-321/2, kuubijääk 8760

Na-bensoaadi tootmine
805 Ventsüsteem B-1 (kuivatustrummel) 8760
806 Ventsüsteem B-5 (laadimisjaoskond) 8760
807 Ventsüsteem B-3 (I, II liini kuivatustrumlid) 8760

808 Ventsüsteem B-6 (II liini laadimisjaoskond, 8760
SEKO filter)
820 Üldvent, vent B-2 (II liin) 8760
821 Üldvent, vent B-4 (II liin) 8760
822 Vent B-7 (kuivatustrummel, III liin) 8760
823 Üldvent, vent B-8 (III liin) 8760
824 Ventsüsteem B-9 (III, IV liin, laadimisjaosk. 8760
SEKO filter)
825 Üldvent, vent B-10 (III, IV liin) 8760
826 Vent B-11 (vaakumpump) 8760
827 Vent B-12 (kuivatustrummel, IV liin) 8760
828 Üldventilatsioon,vent B-13 (IV liin) 8760
831 Ventsüsteem B15 (V liin, laadimisjaoskond) 8760
830 Ventsüsteem B-16 (V liin, kuivatustrumlid) 8760
832 Ventsüsteem B-14 (V liin, üldventilatsioon) 8760
835 Küünal (mahuti E-808, lahuse valmistamine) 8760
836/1 Küünal (mahuti E-608/1, lahuse valmist.) 8760
836/2 Küünal (mahuti E-608/2, lahuse valmist.). 8760
837 Küünal (mahuti E-809, BH sulami vahemah.) 8760
838/1 Küünal (mahuti E-603/1, BH sulami vahemah.). 8760
838/2 Küünal (mahuti E-603/2, BH sulami vahemah.) 8760

Benzoflekside tootmine
050/1 Ventsüst nr 3 (glükoolide ladu, tooraine ladu,
sh laadimine) 8760
050/2 Hüdrolukk, mahuti E-133/6 8760
051 Ventsüst. Nr 1 (reaktorite. Ruum), osak. nr 1 8760
052 Ventsüst. Nr 2 (lokaalne väljatõmme), osak. 1 8760
053 Benzoflekside tootmine (reaktor + 8760
pesemismahuti), osakond nr 1

054/1 Küünal, mahuti (benzofleksid) + 8760
054/2 Küünal, mahuti (benzofleksid) + 8760
054/3 Küünal, mahuti (benzofleksid) + 8760
054/4 Küünal (mahuti (benzofleksid) + 8760
054/5 Küünal, mahuti (benzofleksid) + 8760
054/6 Küünal, mahuti (benzofleksid) + 8760
054/7 Produktsiooni laadimise ruum 3680
055 Küünal ( tehnoloogil A-976/1-3), 840
osakond nr 1
056 Heitetoru (termoõlisoojendaja, kütus – looduslik gaas 8760
057 Küünal, mahuti E-1115 (heitvesi, sisald. BF) 8760
060 Ventsüsteem nr 3 (reaktorite ruum), osak. 2 8760
061 Ventsüsteem nr 4 (lokaalne tõmme), osak. 2 8760

062 Heitetoru (benzoflekside tootmine, reaktor + 8760
pesemismahuti), osakond nr 2
063 Küünal ( tehnoloogil A-1076/1,2), 840
osakond nr 2

Reovee eelpuhastusseade
901/1 Suitsukorsten (katel, biogaas) 8760
901/2 Suitsukorsten (katel, biogaas) 8760
902 Küünalseade (biogaasi põletamine) 8760

903 Heitetoru (mobiilne aurugeneraator 720
(auru defitsiidi korral), 720

7.2. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Heite­allika nr plaanil või kaardil 053
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 040527 - Töötlemine orgaanilise keemia tööstuses - muud (fütosanitaaria, jne)
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.091
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kasu­tegur 87.50
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 33.50 98 tuh. Nm³ 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.021 0.652 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.02 0.631 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.039 1.227 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0 0.002 t
124-38-9 Süsinikdioksiid     0 628.446 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0 0.001 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0 0.001 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0 0.001 t
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid     0 0.001644 mg
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks     0 0 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks     0 0 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks     0 0 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks     0 0 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks     0 0 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks     0 0 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 0 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks     0 0 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks     0 0 kg
50-32-8 Benso(a)püreen     0 0 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen     0 0 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen     0 0 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen     0 0 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil 56
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 030106 - Põletamine töötlevas tööstuses - muud paiksed seadmed (kuivatid, puhurid, kalorifeerid, teedeehitus ja bituumensegude tootmine: diiseljõujaam)
Põletusseadme katla­tüüp Gaasikatel, põletiga
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 5.37
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kasu­tegur 95
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 33.50 5 313.60 tuh. Nm³ 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.242 7.63 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.17 5.348 t
124-38-9 Süsinikdioksiid       10 001.019 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.011 0.357 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.003 0.091 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.003 0.08 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.003 0.08 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.003 0.08 t
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid       0.089136 mg
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks     0 0 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks     0 0 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks     0.001 0.018 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks     0.001 0.021 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks     0 0 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks     0 0 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 0 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks     0 0.002 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks     0 0.003 kg
50-32-8 Benso(a)püreen     0 0.0001 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen     0 0.00015 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen     0 0.00015 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen     0 0.00015 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil 062
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 040527 - Töötlemine orgaanilise keemia tööstuses - muud (fütosanitaaria, jne)
Põletusseadme katla­tüüp Gaasikatel, põletiga
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.097
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kasu­tegur 100
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 33.50 91 tuh. Nm³ 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.016 0.491 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.015 0.4681 t
124-38-9 Süsinikdioksiid       588.928 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.008 0.247 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.002 0.002 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0 0.001 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0 0.001 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0 0.001 t
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid       0.001527 mg
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks     0 0 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks     0 0 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks     0 0.0003 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks     0 0.0004 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks     0 0 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks     0 0 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 0 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks     0 0 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks     0 0 kg
50-32-8 Benso(a)püreen     0 0.000002 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen     0 0.000003 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen     0 0.000003 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen     0 0.000003 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil 903
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 030106 - Põletamine töötlevas tööstuses - muud paiksed seadmed (kuivatid, puhurid, kalorifeerid, teedeehitus ja bituumensegude tootmine: diiseljõujaam)
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 12.31
Töö­tundide arv aastas 720
Kasu­tegur 100
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 33.50 950.40 tuh. Nm³ 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.527 1.365 t