3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond | 3.2. Tööaeg tundides ööpäevas | 3.3. Tööaeg tundides aastas | 3.4. Ülesseatud tootmisvõimsus | 3.5. Aastane tootmismaht |
---|---|---|---|---|
Keemiatööstus - Hapnikku sisaldavate süsivesinike derivaatide, näiteks alkoholide, aldehüüdide, ketoonide, estrite, atsetaatide, eetrite, peroksiidide, epoksüvaikude, karboksüülhapete, sealhulgas bensoehappe tootmine | 24 | 8 760 | Bensoehape (sulam) 60 000 t/a (sellest helvestena 28 500 t/a);
Naatriumbensoaat 23 000 t/a; Kaaliumbensoaat 600 t/a; Bensoehappe estrid (benzofleksid) 46 000 t/a. |
Bensoehape (sulam) 60 000 t/a (sellest helvestena 28 500 t/a);
Naatriumbensoaat 23 000 t/a; Kaaliumbensoaat 600 t/a; Bensoehappe estrid (benzofleksid) 46 000 t/a. |
Eastman Specialties OÜ käitis Eastman Specialties OÜ bensoehape ja tema derivaatide tootmine asub Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas Uus-Tehase (katastritunnus: 32210:001:0005) tn 8 ja Uus-Tehas tn 8a (katastritunnus: 32210:001:0004) kinnistutel. Ettevõtte tootmisterritooriumi suuruseks on 25,8 ha. Eastman Specialties OÜ asub Kohtla-Järve tööstuspiirkonnas.
Käitist piirab loodest tööstusettevõte AS Remeks-i Keskus, edelast tööstusettevõte AS Nitrofert. Käitisest lõunasse jäävad Järve Biopuhastus OÜ-le kuuluv reoveepuhastusseade (tootmisterritooriumist ca 500 m kaugusel), ca 1,6 km kaugusel asub VKG Energia OÜ ning ca 2 km kaugusel Viru Keemia Grupp AS ja VKG OIL AS. Edelasuunda jääb Kohtla-Järve linn, kus lähimad elumajad asuvad käitise territooriumi keskelt mõõdetuna ca 1,3 km kaugusel. Käitisest ca 1,4 km kaugusel edelas asuvad AS Viru Keemia Grupile kuuluvad poolkoksimäed. Põhjasuunas ca 1 km kaugusele jääb Tallinn – Narva mnt ja ~2 km kaugusele Saka küla.
.
Projektialale on kõige lähemal Jõhvi meteoroloogiajaam, mille andmed tuulesuundade esinemise sageduse kohta pikaajalise vaatlusrea põhjal on toodud järgnevas tabelis.
Tuuleroos, % [17]:
N |
NE |
E |
SE |
S |
SW |
W |
NW |
9 |
10 |
8 |
11 |
21 |
19 |
11 |
11 |
Valitsevateks tuulteks on lõunatuul (20–26%) ja edelakaarte tuuled (18–25%), läänetuult esineb ~10–15% ja põhjatuult – ~9%. Seega kandub Eastman Specialties OÜ tootmistelt (heiteallikatest) tulenev õhusaaste eelkõige Saka küla suunal, vähemal määral Kohtla-Järve Järve linnaosa ja Vanalinna suunal. Aasta keskmine sademete hulk moodustab Jõhvi meteoroloogiajaama andmetel 680 mm.
Merelähedase asendi tõttu on aasta läbi tuuline, tuulevaikust esineb harva (0,1–0,4%), peamiselt öösiti. Tuule keskmine kiirus ~3,6 m/s (kiirust 2–3,9 m/s esineb 37,2–39,9%). Suvel puhuvad sagedamini läänekaarte (loode-, lääne- ja edela), talvel lõunakaarte (kagu-, lõuna- ja edela-) tuuled.
2014.a tuuleroos Kohtla-Järvel (KAUR Jõhvi MJ)
2017.a tuuleroos Jõhvis (KAUR Jõhvi MJ)*
2018. a tuuleroos Jõhvis (KAUR Jõhvi MJ)*
Tuulte esinemise sagedus 2017–2018. a, %*
(%) |
N |
NE |
E |
SE |
S |
SW |
W |
NW |
KOKKU |
Tuulevaikus |
|
|
|
|
|
|
|
|
0,1 |
0,1-1,9 m/s |
2,5-3,1 |
1,6-3,4 |
1,4-2,1 |
2,9-3,5 |
3,5-3,8 |
2,9-3,7 |
4,5-5,5 |
2,6-3,7 |
24,8-25,7 |
2–3,9 m/s |
3,9-4,4 |
3,0-5,5 |
2,7-3,7 |
3,4-5,4 |
5,7-6,9 |
5,5-7,3 |
4,8-6,0 |
3,7-5,2 |
37,2-39,9 |
4–5,9 m/s |
|
|
|
|
|
|
|
|
22,6-23,9 |
*Keskkonnaagentuuri kiri 22.08.2019 nr 2-5/19/199 Eastman Specialties OÜ-le.
Vaatlusrea järgi on aasta keskmine õhutemperatuur +5,8 °C. Kõige soojemad kuud on juuli-august (keskmine õhutemperatuur 16,7–16,8°C, maksimaalne 28,8–29,2oC), veebruari kui kõige külmema kuu keskmine õhutemperatuur on miinus 4,1°C, minimaalne – miinus 19,7oC.
Maapind on ühtlaselt tasane, kõrged rajatised (kõrghooned jm) puuduvad, mistõttu saasteainete hajumist takistavad tegurid puuduvad.
Geoloogilise iseloomu järgi asub käitise territoorium lubjakiviplatool. Pinnareljeef on tasane, väikese kaldega lääne suunas. Kvaternaari katteladestu (0,2 - 1,0 m) koosneb moreenist, keskmisest liivsavist ja väheraskest saviliivast. Kogu territoorium on kaetud 0,2 – 0,4 m paksuse mullakihiga. Pinnase külmumispiir asub 1 m sügavusel.
Eastman Specialties AS-il puuduvad oma veehaarded. Põhjavett (olmevesi,
sh joogivesi, tehnoloogiline vesi lahuste valmistamiseks ja pesuvesi) ja järvevett (tehnoloogiline jahutusvesi, Konsu järvest) ostetakse VKG Energia OÜ käest vastava lepingu alusel.
Järve linnaosa põhjavesi on olnud pikka aega tööstusliku reostuse surve all. Peamiseks surveteguriks on VKG tööstusjäätmete prügila, millele ladestatakse põlevkiviõli tootmisel tekkivat poolkoksi ja soojuselektrijaamade tuhka. Varasemalt ladestati seal ka teisi põlevkivitööstuse ja keemiatööstuse ohtlikke jäätmeid. Nüüd on mägede vana, kasutusest väljas olev osa kaetud vettpidava bentoniitmatiga, mille peal on kiht tihendatud poolkoksi, millele on külvatud heintaimi.
Poolkoksiprügila lähiümbruses on maapinnale lähim põhjaveekiht (Lasnamäe-Kunda veekiht) reostunud. Üle põhjavee piirarvude on enamasti naftasaaduste, fenoolide ja benseeni sisaldus, joogivee piirsisaldused on ajuti ületatud arseeni ning polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse osas. Tulenevalt põhjavee voolu suunast ulatub reostus poolkoksi-mägedest 300-500 m kaugusele lääne ja põhja suunas, ordoviitsiumi veekihis on reostus levinud ligikaudu 900 hektaril.
Riiklike seireandmete alusel on Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum keemiliselt halvas seisundis. Lähima riikliku seirepuurkaevu nr 19 560 (jääb Kohtla-Järvest läände) 2 viimase aasta tulemused (esimene tulemus 2013. a, teine 2014. a kohta): naftasaadused 0,085 ja < 0,17 mg/l, 1-aluselised fenoolid 0,0034 ja 0,0026 mg/l, benseen 0,5 μg/l (2013. a proovi ei võetud), summaarsed polü-aromaatsed süsivesinikud 6,3 ja 2 μg/l, sulfaadid 80,2 ja 48,6 mg/l. Võrreldes 2013. aastaga on läviväärtust ületavate saasteainete sisaldusega vaatluskaevude protsent põhjaveekogumis vähenenud.
Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 74 arvestatakse käitise tegevuse hinnanguliseks mõjupiirkonnaks vähemalt 500 m raadiuses käitise tootmisterritooriumist või ala, mille kaugus tootmisterritooriumist võrdub selle käitise kõrgeima paikse heiteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast. Eastman Specialties OÜ bensoehape ja tema derivaatide tootmishoonete kõrgeimad heiteallikad asuvad kõrgusel 45 m (45 x 50 = 2250 m), siis on arvestuslikuks mõjupiirkonnaks võetud vähemalt 2250 m raadiuses käitise tootmisterritooriumist.
Sellesse piirkonda jääb mitmeid pärandkultuuri objekte. Käitise tootmisterritooriumi keskelt mõõdetuna jäävad põhjasuunda ca 1,28 km kaugusele Männik (registrikood: 320:EOM:002), ca 2,04 km kaugusele Saka farmikompleks (registrikood: 320:PNL:003) ning ca 2,16 km kaugusele Saka koolimaja (registrikood: 320:KOO:001). Käitisest läänesuunda ca 1,47 km kaugusele jääb Lõunapoolne talukoht Suterma külas (registrikood: 320:TAK:005), ca 1,66 km kaugusele Kohtla-Järve keemiatehase ventilatsioonitoru (registrikood: 803:PNL:001), ca 1,60 km kaugusele Miljonipuu istutus (registrikood: 320:ASM:001), ca 1,90 km kaugusele Põhjapoolne talukoht Suterma külas (registrikood: 320:TAK:001) ning ca 1,96 km kaugusele Suterma karjamõis (registrikood: 803:MOA:001). Loodesuunda jäävad ca 1,60 km kaugusele Kohtla-Järve rahvapark (registrikood: 322:HAO:001), ca 1,75 km kaugusele Ujumisbassein (registrikood: 322:SPO:001), ca 1,90 km kaugusele Põlevkivikarjääri istutatud männik (registrikood: 322:EOM:001), ca 2,12 km kaugusel Tammik Siidisuka linnaosas (registrikood: 322:SIM:001) ning ca 2,22 km kaugusel Järve vallamaja (registrikood: 321:VAL:001).
Käitise eeldatavsse mõjupiirkonda jääb tootmisterritooriumi keskel mõõdetuna ca 2 km kaugusele edelasse III kategooria kaitsealuste liikide ja kivististe nimistusse kuuluva hall käpa (Orchis militaris) (keskkonnaregister: KLO9337758) leiukoht. Käitise lähedusse jäävad veel tootmisterritooriumi keskelt mõõdetuna ca 2,5 km kaugusele põhjasuunda Ontika maastikukaitseala, mille alal on III kategooria kaitsealuste liikide ja kivististe hulka kuuluva mets-kuukressi (Lunaria rediviva) (keskkonnaregister: KLO9325802), rand-seaherne (Lathyrus japonicus subsp. maritimus) (keskkonnaregister: KLO9305237), paas-kolmsõnajala (Gymnocarpium robertianum) (keskkonnaregister: KLO9301116) ning rant-tähnsambliku (Arthonia byssacea) (keskkonnaregister: KLO9700251) leiupaigad. Loodesuunda jäävad veel kaks kaitseala: Aa männik (keskkonnaregister: KLO1200202) ning Aa mõisa park (keskkonnaregister: KLO1200438).
Maapinna looduslik reljeef käitise tootmisterritooriumil on laugjas, kõrguste erinevustega 1,5 m.
Eastman Specialties OÜ-s on käesoleval ajal töös järgmised tootmisüksused:
1. Bensoehappe tootmine;
2. Na/K-bensoaadi tootmine;
3. Bensoehappe estrite (benzoflekside) tootmine;
4. Reovee eelpuhastusseade.
Ettevõte töötab 8760 h/a - tootmisprotsessid on pidevad, ööpäevaringsed. Käitis toodab bensoehapet, Na-bensoaati, K-bensoaati ja bensoehappe estreid (benzofleksid).
1. Bensoehappe tootmise tooraineks on tolueen ja suruõhk. Tootmine baseerub tolueeni vedelfaasilisel katalüütilisel hapendamisel õhuhapnikuga või O2-õhuseguga kõrgetel temperatuuridel. Bensoehapet toodetakse sulamina - projektvõimsus on 60 000 tonni/aastas. Toodetud bensoehappe sulami (pooltoode) baasil valmistatakse puhast bensoehapet (helbeline bensoehape - toodang) koguses kuni 28 500 t/a. Ülejäänud bensoehappe sulamist kulub ~42 500 t/a (85%) benzoflekside ja 5 000 t/a (10%) bensoaatide valmistamiseks.
2. Bensoehappe estrite (benzoflekside) tootmine toimub perioodilise protsessina segajaga varustatud reaktorites. Benzoflekside tootmise lähtekomponentideks on bensoehappe sulam ja glükool (dipropüleenglükool, dietüleenglükool või trietüleenglükool), mis reageerivad hermeetilises reaktoris lämmastiku keskkonnas katalüsaatori ja soojuse toimel.
3., 4. Naatrium- ja kaaliumbensoaadi valmistamine toimub perioodilise protsessina reaktorites. Tooraineks kasutatakse bensoehappe sulamit, vett ning sõltuvalt toodangust kas naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi.
Pinnavett (põhiline kasutusala on jahutusvesi) ja põhjavett (kasutatakse olme- ja tehnoloogilise veena) saadakse ettevõttelt Osaühing VKG Energia. Käitise reoveed juhitakse läbi eelpuhastusjaama Järve Biopuhastuse OÜ puhastusseadmetesse selleks ehitatud toruühenduse abil. Lokaalne heitvee puhastus võimaldab kontrollida saasteainete kogust, mis suunatakse käitisest heitveega Järve Biopuhastuse OÜ biopuhastusseadmele. Puhastusseadmel on käitlusprotsessiks bioloogiline protsess anaeroobsete mikroorganismide vahendusel, mis võimaldab bioloogiliselt lagundada põhiliselt kõiki Eastman Specialties OÜ heitvees esinevaid reostuskomponente. Tekkinud biogaasi kasutatakse katelde kütteks, millised soojendavad toorvett ja katavad kogu süsteemi soojakaod. Biogaasi põletatakse küünlas ja kahes Vitoplex 200 tüüpi katlas soojusvõimsusega 380 kW.
Käitise territooriumil kogunev sademevesi juhitakse sademevee väljalasu IV219 kaudu Ontika peakraavi (Karjaoru soon). Eastman Specialties OÜ on ohtlik ettevõte.
Olulisemaks jäätmeks nii kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt on rektifikatsiooni kuubijääk - vaikjas mass, mis sisaldab 30-60 % bensoehapet ja 10-20% bensoüülbensoaati. Peale kuubijäägi käitlemist utiliseerimisosakonnas (raskmetallide ja katalüsaatori eemaldamine kuubijäägist ning suunamine tagasi tootmisprotsessi) kuubijääk pakendatakse ja ladustatakse. Vedel kuubijääk protsessist ladustatakse paakkonteinerisse. Kuubijääk põletatati sekundaarse kütusena ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement klinkerahjudes kuni 18.03.2020. Praegu kogutakse tahke kuubijääk eribig-bag-idesse ja hoitakse ajutiselt territooriumil. Ettevõtte planeerib rajada ja integreerida tootmisprotsessi laiendusena energia koostootmise üksuse mille sisendmaterjaliks on planeeritud kasutada tootmisprotsessi tekkivat kuubijääki. Kavandatud energia koostootmisüksuses planeeritakse kasutada vedelal kujul olevat kuubijääki kütteainena mis suunatakse torustiku kaudu ühest tootmisprotsessi osast teise.
1. Bensoehappe tootmine;
2. Na/K-bensoaadi tootmine;
3. Bensoehappe estrite (benzoflekside) tootmine;
4. Reovee eelpuhastusseade.
Protsessi nimetus | Bensoehappe tootmine |
---|---|
Kestvus | 24 h päevas, 365 päeva aastas |
Ainevood |
Bensoehappe tootmise tooraineks on tolueen ja suruõhk. Tootmine baseerub tolueeni vedelfaasilisel katalüütilisel hapendamisel õhuhapnikuga või O2-õhuseguga kõrgetel temperatuuridel. Välisõhku väljutatavateks saasteaineteks on tahked osakesed (PM-sum, PM10, PM2,5) bensoehappe tolmu näol, aromaatsed süsivesinikud (benseen, etüülbenseen, tolueen, ksüleen), NMVOC (lenduvad mittemetaansed süsivesinikud), süsinikoksiid (CO). Püüdeseadmeteks bensoehappe tootmisel on on adsorber A-202/1,2,3 (heiteallikas nr 764) ja SEKO filter (heiteallikas nr 802) valmistoodangu laos pakendamise ventsüsteemil. |
Ainevood - manused |
|
Muu asjakohane informatsioon | |
Protsessi nimetus | Na-bensoaadi tootmine |
Kestvus | 24 h päevas, 365 päeva aastas |
Ainevood |
Na-bensoaadi tootmine koosneb kahest põhistaadiumist: Välisõhu heiteallikaid bensoaatide tootmisel (1.–5. tootmisliinil) on kokku 22 . Välisõhku väljutatavateks saasteaineteks on tahked osakesed (PM-sum, PM10, PM2,5) põhiliselt bensoaatide tolmu näol, gaasilisi heiteid ei esine. Tolmupüüdeseadmeteks on skraberid C-681 ja C-663 kuivatustrumlitelt (heiteallikad nr 807, 830) ning SEKO filtrid (heiteallikad nr 808, 824, 831) bensoaatide laadimisjaoskondade ventsüsteemidel. Osakondade(1-6) kuivatustrumlitelt tuleneva tahkete osakeste määramine nimelt 805, 807, 822, 827, 830 on võimatu, sellepärast et analüüsitehnika ei tööta suure niiskuse tõttu. Kuusjuures võimatu analüüsida ka skraberite effektiivust 807 ja 830.. |
Ainevood - manused |
|
Muu asjakohane informatsioon | |
Protsessi nimetus | Benzoflekside tootmine |
Kestvus | 24 h päevas, 365 päeva aastas |
Ainevood |
Benzoflekside (bensoaatide estrid) tootmise lähtekomponentideks on bensoehape ja glükool (dipropüleenglükool, dietüleenglükool või trietüleenglükool), mis reageerivad hermeetilises reaktoris lämmastiku keskkonnas katalüsaatori ja soojuse toimel. Reaktsioonisegu kuumutatakse termaalõliga, termaalõli aga soojendatakse elektri- ja aurusoojusvahetites.
|
Ainevood - manused |
|
Muu asjakohane informatsioon | |
Protsessi nimetus | Reovee eelpuhastusseade |
Kestvus | 24 h päevas, 365 päeva aastas |
Ainevood |
Lokaalne heitvee puhastus võimaldab kontrollida saasteainete kogust, mis suunatakse käitisest heitveega Viru Biopuhastus OÜ biopuhastusseadmele. Puhastusseadmel on käitlusprotsessiks bioloogiline protsess aeroobsete ja anaeroobsete mikroorganismide vahendusel, mis võimaldab bioloogiliselt lagundada põhiliselt kõiki Eastman Specialties OÜ heitvees esinevaid reostuskomponente. Protsess põhineb tehnoloogiale BIOPAQ-IC, milline viiakse läbi sisemise retsirkulatsiooniga tornitüüpi IC reaktoris (käärituskamber koos Reaktori töötundide arvul A=8760 h/a, on biogaasi aastane toodang 876–1750 tuh Nm3/a, keskmiselt 1050 tuh Nm3/a. Biogaasi kütteväärtus Q=26,8 MJ/Nm3. Biogaasi koostis ühtlustub nn puhvergaasi-hoidlas. Projektikohaselt sisaldab biogaas 60–90% metaani (CH4), 5–25% süsihappegaasi (CO2) ja 0,1–3,0% vesiniksulfiidi (H2S). Mõõtmisandmetel on biogaasi koostis ligikaudu järgmine:
Tekkiv biogaas põletatakse küünlas (gaasipõletis) ja kahes Viessmann Vitoplex 200 tüüpi katlas, millised on varustatud põletitega Giersch MG 10/2-DZM-L-LN soojusvõimsusega 380 kW. Kuna heitvee eelpuhastamise seadmel peavad tehnoloogiliselt töötama kas katlad (nr 901/1,2) või gaasipõleti (nr 902), siis on ettevõtte andmetel võimalikud olukorrad, kus heitvee soojendamine pole vajalik ja biogaas põletatakse kogu mahus gaasipõletis. |
Ainevood - manused |
|
Muu asjakohane informatsioon |
Eastman Specialties OÜ-s on käesoleval ajal töös järgmised tootmisüksused ning nende tootmisvõimsused:
1. Bensoehappe tootmine - bensoehape (sulam) 60 000 t/a (sellest helvestena 28 500 t/a);
2. Na/K-bensoaadi tootmine - Naatriumbensoaat 23 000 t/a, kaaliumbensoaat 600 t/a;
3. Bensoehappe estrite (benzoflekside) tootmine - bensoehappe estrid (benzofleksid) 46 000 t/a.
Sõltuvalt turunõudlusest võib toimuda bensoehappe derevaatide tootmisvõimsused ümberjaotamine, aga bensoehappe tootmine jääb samaks.
Bensoehape (sulam) 60 000 t/a (sellest helvestena 28 500 t/a);
Naatriumbensoaat 23 000 t/a;
Kaaliumbensoaat 600 t/a;
Bensoehappe estrid (benzofleksid) 46 000 t/a.
Jrk nr | PVT allikas ja/või viide |
---|---|
1. | Reference Document on Best Available Techniques for Manufacture of Organic Fine Chemicals, August 2006 (OFC BREF) |
2. | Best Available Techniques (BAT) Reference Document for Common Waste Water and Waste Gas Treatment/Management Systems in the Chemical Sector, July 2016 (CWW BREF)
|
3. | Parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/75/EL reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses, 30.05.2016 (PVT järeldused CWW)
|
4. | Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage, July 2006 (EFS BREF)
|
5. | Reference Document on General Principles of Monitoring, July 2003 (ROM REF)
|
6. | KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/2117, 21. november 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused seoses suuremahulise orgaaniliste kemikaalide tootmisega (teatavaks tehtud numbri C(2017) 7469 all) |
Tootmisetapid | Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused | Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad | PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad | PVT jrk nr | Vastavusmärge |
---|---|---|---|---|---|
Käitise juhtimine, tegevuste planeerimine, töötajate koolitus, omaseire
|
Käitise juhtimissüsteemid | Ettevõttes on juurutatud dokumenteeritud keskkonnajuhtimissüsteem ISO 14001. Käitises on püstitatud eesmärgid ja ülesanded keskkonnamõjude minimeerimiseks ja ennetamiseks ning määratud konkreetsed tegevused keskkonnamõjude vähendamiseks. Eesmärgid ja ülesanded vaadatakse üle regulaarselt juhtkonna ülevaatuste käigus ning vajadusel viiakse sisse muudatused. KKJS ei ole sertifitseeritud, kuid ettevõte toetab aktiivselt korporatsiooni üldist strateegiat “Connecting science and sustainability“, mis on suunatud ökoloogilise ja sotsiaalse vastutuse tõstmisele koos protsessi ohutuse tagamisega. Strateegia aluseks on ülemaailmne keemiatööstuste algatus „Responsible Care Management“. Eastman Specialties OÜ on ühinenud selle
strateegiaga Eestis, s.t on ühinenud Eesti Keemiatööstuse Liidu algatusega Hoolime ja Vastutame (EKTLi H&V) programmiga. Ettevõttes on juurutatud kvaliteedijuhtimise süsteem ISO 9001:2015 (Quality Management Standard), olemas on sertifikaat. |
Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT sellise keskkonnajuhtimissüsteemi järgimine ja rakendamine, millel on kõik PVT järelduste PVT 1 punktides sätestatud omadused (PVT järeldused CWW PVT 1). PVT on rakendada ja järgida keskkonnajuhtimise süsteemi, mis vastavalt individuaalsetele asjaoludele vastab OFC BREF ptk 5.3 sätestatud tunnustule (vt peatükk 4). Keskkonnajuhtimissüsteemi (standardiseeritud või standardiseerimata) ulatus (nt detailsus) ja olemus sõltub käitise keerukusest ja võimaliku keskkonnamõju ulatusest. Rahvusvaheliselt tunnustatud vabatahtliku süsteemi nagu EMAS ja ISO rakendamine ja järgimine on vabatahtlik samm, mis annab suurema usaldusväärsuse. Kuid mittestandardne süsteem on põhimõtteliselt sama efektiivne kui ta on korralikult kujundatud ja rakendatud (OFC BREF ptk 5.3 lk 394). | 1,3 | Vastab |
Toorainete ja toodete hoidmine ja ladustamine. | Pumpamine:pumbajaama pumbad ja torustik
|
Toorainet ja toodangut pumbatakse läbi maapealse torustiku. Enamik torustikest on keevitusühendusega ja soojendatavad, valmistatud roostevabast metallist.
|
PVT on kemikaalide pumpamine maapealsete torustike kaudu. Torustik peab olema kaitstud korrosiooni eest. Torustiku ehitamisel tuleb maksimaalselt kasutada keevitusühendusi (EFS BREF p 5.2.2.1 ja 4.2.4.1). | 4 | Vastab |
Toorainete ja toodete hoidmine ja ladustamine. | Mahutid toorme (tolueen) ja produktide (benzofleksid) hoidmiseks | Tolueeni (tooraine) hoitakse ujuva kaanega 3000 m3 mahuga mahutis
lämmastiku rõhu all. Mahuti on varustatud emissioonide minimeerimiseks hüdrolukuga. |
PVT on kasutada ujuva kaanega mahuteid inertse gaasi (lämmastiku) rõhu all, kusjuures emissioonide minimeerimiseks kasutatakse rõhu reguleerimisseadmeid, näiteks hüdrolukku (EFS BREF p 4.1.2.1, p 4.1.3.1 ja p 5.1.1.1) | 4 | Vastab |
Toorainete ja toodete hoidmine ja ladustamine. | Mahutid toorme (tolueen) ja produktide (benzofleksid) hoidmiseks | Tooraine ja toodangu hoidmiseks kasutatakse maapealseid vertikaalseid sfäärilise fikseeritud kaanega mahuteid. Toorainet ja tooteid hoitakse atmosfäärirõhu all. | PVT on kasutada maapealseid mahuteid atmosfäärirõhu all. Mahutite maapealne asetus lihtsustab kontrolli teostamist ja tagab hea ventilatsiooni (EFS BREF p 5.1.1.1 ja 4.1.2.3). Ebasoodsate ilmastikutingimustega piirkondades tuleb kasutada sfäärilise või kellukesekujulise kaanega mahuteid (EFS BREF p 5.1.1.1 ja 4.1.3.5).
|
4 | Vastab |
Toorainete ja
toodete hoidmine ja ladustamine |
Mahutid toorme (tolueen) ja produktide (benzofleksid) hoidmiseks | Mahutid on kaetud alumiiniumvärviga (peegeldustegur 72%). | Mahutite välisseinad ja kaas tuleb katta värviga, mille üldine kiirgussoojuse peegeldustegur on 70% või rohkem. Kiirgussoojuse peegeldamine vähendab aurude tekkimise võimalust. Värv tuleb taastada 1 kord kolme aasta jooksul (EFS BREF p 5.1.1.1 ja 4.1.3.6) | 4 | Vastab |
Bensoehappe tootmine | Kõrge efektiivsusega katalüsaatorite kasutamine. Protsessi optimaalse tingimuse jälgimine. Katalüsaatorite regenereerimine kuubijäägist ja taaskasutamine. Toimub katalüsaatori koguse seire protsessi järgi, selleks et tagada piisava katalüsaatori koguse reaktoris. | Katalüsaatorid on valitud eesmärgiga saada suur tõhusus ning samal ajal need on odavad ja stabiilsed. Valitud katalüsaatorid on optimaalsed olemasoleva seadmete tüüpi ja tehnoloogia jaoks. | PVT 15: see PVT seisneb meetodite (nt. katalüsaatori valimine, katalüsaatori kaitsmine, protsessi optimeerimine, katalüsaatori tõhususe seire ) kombinatsiooni kasutamises, et suurendada ressursitõhusust katalüsaatorite kasutamisel. (LVOC) | 6 | Vastab |
Bensoehappe
sulami ja puhta bensoehappe tootmine: Heitgaaside puhastamine ja välisõhu saastamise minimeerimine |
Tolueeni aurude sisalduse vähendamine heitgaasis ja toorme kadude minimeerimine
(aurude kondensatsioon ja adsorptsioon) |
Tolueeni aurud kondenseeritakse gaaside jahutusplokis, kus gaasifaasi temperatuur alandatakse kuni 5 – 15 C-ni. Jääkaurud adsorbeeritakse aktiivsöega täidetud adsorberites. Kondenseerunud ja adsorbeerunud tolueen kasutatakse korduvalt besoehappe reaktoris. Protsessi käigus reageerimata jäänud kergemad komponendid (tagastustolueen) suunatakse pärast rektifikatsiooni korduvalt bensoehappe reaktorisse tolueeni vahelao kaudu. Reaktsiooni käigus tekkinud vett osaliselt kasutatakse katalüsaatori kogumiseks ja lahuse valmistamiseks. | PVT 16. Õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada jääkgaaside käitlemise ja töötlemise integreeritud strateegiat, mis hõlmab protsessi integreeritud tehnikaid ja jääkgaaside töötlemise tehnikaid (PVT järeldused CWW).
PVT 10: see PVT seisneb ühe või mitme meetodi ( nt. Kondenseerimine, adsorbeerimine, termooksüdeerimine) kasutamises, et vähendada orgaaniliste ühendite õhku suunatud heidet. (LVOC PVT) PVT 16: see PVT seisneb orgaaniliste lahustite kogumises ja taaskasutamises, et suurendada ressursitõhusust. PVT 24 (LVOC PVT) PVT 27: see PVT seisneb meetodite (heitveevoogude allikapõhine eraldamine, süsivesinike kogumine vedelikufaaside eraldamisega, vee taaskasutamine) kasutamises sobivas kombinatsioonis, et vähendada reoveepuhastisse suunatava reovee ja orgaanilise aine kogust.(LVOC PVT) |
3, 6 | Vastab |
Bensoehappe
sulami ja puhta bensoehappe tootmine: Heitgaaside puhastamine ja välisõhu saastamise minimeerimine |
Tolueeni aurude sisalduse vähendamine heitgaasis ja toorme
kadude minimeerimine (aurude kondensatsioon ja adsorptsioon) |
On saavutatud puhastusaste kuni 98%. | PVT on tagada LOÜde efektiivne kondensatsioon ja jääkaurude minimaalne emissioon välisõhku. Saavutada vähemalt 95%-line püüdeefektiivsus (OFC BREF p 5.1.2.3 ja 5.2.3.1). Aktiivsöe puhastusaste LOÜde ja lõhnainete suhtes 80-90% (CWW BREF p 3.5.1.2.3, tab 3.164 lk 356 Adsorption)
PVT 8: see PVT seisneb protsessigaasivoogude taaskasutamises, töötlemises või puhastamises (nt. Orgaaniliste lahustite ja reageerimata orgaanilise tooraine kogumine ja kasutamine, Meetodid tahkiste ja/või vedelike kaasahaaramise vähendamiseks), et vähendada saasteainete sisaldust lõppastme puhastusse suunatavas gaasis ja suurendada ressursitõhusust. (LVOC PVT) |
1, 2, 6 | Vastab |
Bensoehappe
sulami ja puhta bensoehappe tootmine: Jäätmete kõrvaldamine, jäätmekäitlus |
Kuubijäägi regenereerimine ja utiliseerimine
|
Kuubijääk regenereeritakse katalüsaatori eraldamiseks (suunatakse protsessi tagasi), utiliseerimise käigus saadud BH + lisandid suunatakse samuti tagasi rektifitseerimiseks. Lõppsaaduseks on kuubijääk, mida kasutatakse sekundaarse kütusena. Protsessi käigus reageerimata jäänud kergemad komponendid (tagastustolueen) suunatakse pärast rektifikatsiooni korduvalt bensoehappe reaktorisse tolueeni vahelao kaudu. | PVT on tagada tootmisjääkide efektiivne sekundaarne käitlemine ja realiseerida jäätmevaba protsess (OFC BREF p 4.3.4 ja 5.2.1).
PVT 17: see PVT seisneb meetodite (inhibiitorite lisamine destilleerimissüsteemidesse, kõrge keemistemperatuuriga jääkide tekke minimeerimine destilleerimissüsteemides, ainete kogumine, katalüsaatorite ja adsorbentide regenereerimine, jääkide kasutamine kütusena) kasutamises sobivas kombinatsioonis, et hoida ära kõrvaldamisele kuuluvate jäätmete teket või kui see ei ole saavutatav, siis vähendada nende kogust. |
1, 6 | Vastab |
Kõik tootmisüksused + eelpuhastus: Protsessi juhtimise automatiseerimine ja efektiivsuse tagamine | DeltaV ja automaatikaseadmete rakendamine | Mõlemad tootmisprotsessid on projekteeritud ja varustatud automaatklappide ning –sensoritega ja ühendatud arvutijuhtimissüsteemiga DeltaV, mis tagab tehnoloogiliste protsesside parameetrite jälgimise ja paindliku juhtimise reaalajas. | Rakendada tuleb kõrgel tasemel automaatikat tootmisprotsesside juhtimiseks ja efektiivsuse tagamiseks (OFC BREF p 5.1.2.1).
|
1 | Vastab |
Na/K-bensoaatide ja benzoflekside tootmisüksused: Heitmete vähendamine
|
Rakendatakse abinõusid LOÜde heitmete vähendamiseks välisõhku | Võimalusel kasutatakse kinniseid tootmisseadmeid (reaktorid, kompaktorid jne). Emalahuste (lahustite) korduv kasutamine tehnoloogilistes protsessides. | PVT: Tootmisüksused tuleb projekteerida ja ehitada nii, et oleks minimeeritud ohtlike kemikaalide võimalikud lekked. Tagada tuleb kinniste seadmete kasutamine ja lahustite taaskasutamine LOÜde kadude minimeerimiseks (OFC BREF p 5.1.2.2 ja 5.1.2.3).
PVT 8: see PVT seisneb protsessigaasivoogude taaskasutamises, töötlemises või puhastamises (nt. Orgaaniliste lahustite ja reageerimata orgaanilise tooraine kogumine ja kasutamine, Meetodid tahkiste ja/või vedelike kaasahaaramise vähendamiseks), et vähendada saasteainete sisaldust lõppastme puhastusse suunatavas gaasis ja suurendada ressursitõhusust. (LVOC PVT) PVT 27: see PVT seisneb meetodite(heitveevoogude allikapõhine eraldamine, süsivesinike kogumine vedelikufaaside eraldamisega, vee taaskasutamine) kasutamises sobivas kombinatsioonis, et vähendada reoveepuhastisse suunatava reovee ja orgaanilise aine kogust. |
1, 6 | Vastab |
Benzoflekside tootmisüksus:
Heitgaaside puhastamine |
Rakendatakse abinõusid LOÜde heitmete vähendamiseks välisõhku
|
Benzoflekside tootmise reaktsioonigaasid reaktoritest ja pesemismahutitest (produkti pesu- ja kuivatusprotsessidelt) suunatakse puhastusele aurude järelpõletisse DFTO (saasteallikas nr 062) ja termilisse oksüdeerijasse T-922 (saasteallikas nr 053). Seadmete kütus on maagaas. Maagaasi põletamine toimub optimaalse parameetriga (maagaasi ja õhukulu). Toimub puhastusseadmete järjepidev hooldus ja kontoll.
|
PVT põhjal tuleb tagada eralduvate saasteainete vähendamist püüde- ja puhastusseadmete paigaldamise ja töösse rakendamisega. Seadmete ekspluatatsiooni ajal peab käitaja tagama püüde- ja puhastusseadmete korraliku töö ja püüdeefektiivsuse kontrollimise (OFC BREF p. 5.2.3.1). PVT 15. Selleks et hõlbustada ühendite püüdmist ja vähendada heidet õhku, on PVT sulgeda heiteallikad ja töödelda heidet, kui see on võimalik (PVT järeldused CWW). PVT 16. Õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada jääkgaaside käitlemise ja töötlemise integreeritud strateegiat, mis hõlmab protsessi integreeritud tehnikaid ja jääkgaaside töötlemise tehnikaid (PVT järeldused CWW).
PVT 10: see PVT seisneb ühe või mitme meetodi ( nt. Kondenseerimine, adsorbeerimine termooksüdeerimine) kasutamises, et vähendada orgaaniliste ühendite õhku suunatud heidet. (LVOC PVT) PVT 13: see PVT seisneb meetodite (nt. põlemisprotsessi optimeerimine, tugikütuse valimine, suures kontsentratsioonis esinevate NOX-i lähteainete kõrvaldamine protsessigaasivoogudest) kasutamises sobivas kombinatsioonis, et vähendada NOX-i, CO ja SO2 õhkuheidet termooksüdeerimisseadmest. (LVOC PVT) |
1,3, 6 | Vastab |
Benzoflekside tootmisüksus:
Heitgaaside puhastamine |
LOÜ kontsentratsiooni vähendamine heitgaasis benzoflekside tootmiselt
|
Termooksüdeerija (T-922) püüdeefektiivsus heitgaasi puhastusastmeks
LOÜdest on 95–98,6%. DFTO püüdeefektiivsus keskmiselt kuni 97,8%. |
PVT on tagada LOÜ-de (tolueen jm lenduvad ühendid) efektiivne kondensatsioon ning jääkaurude minimaalne emissioon välisõhku. Saavutada vähemalt 95%-line püüdeefektiivsus (OFC BREF p 5.1.2.3 ja 5.2.3.1).
PVT 10: see PVT seisneb ühe või mitme meetodi ( nt. Kondenseerimine, adsorbeerimine Termooksüdeerimisseade kasutamine) kasutamises, et vähendada orgaaniliste ühendite õhku suunatud heidet. (LVOC PVT) |
1, 6 | Vastab |
Na/K-bensoaatide ja benzoflekside
tootmisüksused: Heitmete vähendamine |
Tolmu püüdeseadmete rakendamine
bensoaatide tootmisel. |
Suurem osa tahketest osakestest, millised tekivad ja satuvad õhukeskkonda bensoaatide tootmisliinil, püütakse kinni kõrge efektiivsusega SEKO filtritega. Püüdeefektiivsusega keskmiselt 87-99%
|
PVT põhjal tuleb tagada eralduvate saasteainete vähendamist püüde- ja puhastusseadmete paigaldamise ja töösse rakendamisega. Seadmete ekspluatatsiooni ajal peab käitaja tagama püüde- ja puhastusseadmete korraliku töö ja püüdeefektiivsuse kontrollimise (OFC BREF p. 5.2.3.1). PVT 15. Selleks et hõlbustada ühendite püüdmist ja vähendada heidet õhku, on PVT sulgeda heiteallikad ja töödelda heidet, kui see on võimalik (PVT järeldused CWW). PVT 16. Õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada jääkgaaside käitlemise ja töötlemise integreeritud strateegiat, mis hõlmab protsessi integreeritud tehnikaid ja jääkgaaside töötlemise tehnikaid (PVT järeldused CWW).
PVT 11: see PVT seisneb ühe või mitme meetodi (nt. tsüklon, kangasfilter, kaheastmeline tolmufilter, tolmu märgpuhastus) kasutamises, et vähendada tolmu õhku suunatud heidet. (LVOC PVT) |
1,3, 6 | Vastab |
Tootmisprotsesside seire ja heiteseire | Tootmisprotsesside seire | Kõik tootmisüksused on varustatud pH, ainevoogude ja temperatuurianduritega. Andurite poolt mõõdetud andmed edastatakse pidevalt peaarvutisse.
|
PVT: tagada tuleb tootmisprotsessi ja heidete seire. Seirata võib otsemõõtmiste või kaudsete parameetrite abil (pH, temperatuur, ainevood jne). (ROM REF p 5).
|
5 | Vastab |
Tootmisprotsesside seire ja heiteseire | Õhuheite seire | Heidete kogused määratakse arvutusmeetodil kaudsete näitajate (temperatuur ja voogkiirus) abil. Bensoehappe tootmise adsorberite heitgaasis kontrollitakse LOÜde sisaldust iga päev (aromaatsed süsivesinikud) ja bensoehappe estrite tootmisel (DFTO ja termooksüderja) 2 korda aastas. Ventilatsiooniheidete koostist kontrollitakse kord aastas, SEKO filtrite tööd 1 kord kvartalis.
|
Selgema seirepildi saamise annab vajalike parameetrite otsene mõõtmine, kuid sageli otseseid mõõtmisi ei ole võimalik teostada. Viimasel juhul kasutatakse asendusparameetrite mõõtmist või ainevoogude bilansilisi arvutusi. (ROM REF p 3.3).
|
5 | Vastab |
Heitvee eelpuhastus
|
Anaeroobse KHT vähendamine reovees, biogaasi tootmine ja kasutamine | Bioloogilise anaeroobse KHT vähendamine reaktoris eribakterite abil. Projekti järgi on KHT kontsentratsiooni vähendamine garanteeritud 70% tasemel. Tegelik puhastus KHT järgi on üle 95%. Bakterid lagundavad reaktoris orgaanilisi ühendeid ja eraldavad biogaasi. Biogaas põletatakse boilerites ja saadud soojust kasutatakse reovee soojendamiseks. Peale eelpuhastit suunatakse reovesi linna regionaalsesse biopuhastisse | PVT: eemaldada tuleb reoveest 95% KHT üldsisaldusest (OFC BREF p 5.2.4.2 ja 4.3.8.9). PVT 11. Vetteheite vähendamiseks on PVT reovett eelnevalt töödelda, kui see sisaldab saasteaineid, mida ei saa korralikult eemaldada reovee lõpliku töötlusega; selleks kasutatakse sobivaid tehnikaid (CWW BREF p 3.3.2.3.5.2; PVT järeldused CWW ).
PVT 14: see PVT seisneb CWWsid käsitlevates PVT-alastes järeldustes määratletud reoveevoogudega seotud teabest lähtuvalt reoveekäitluse ja -puhastuse sellise lõimitud strateegia kasutamises, mis hõlmab protsessi integreeritud meetodite, tekkekohas saasteainete kogumise meetodite ja eeltöötlemismeetodite sobivat kombinatsiooni ning mille eesmärk on vähendada reovee kogust, saasteainete sisaldust sobivale lõpptöötlemisele (tavaliselt bioloogilisele töötlemisele) suunatavas reovees ning vetteheidet.(LVOC) PVT 28: see PVT seisneb kõrvalsaadusena, et tagada tõhus ressursikasutus. (LVOC PVT) |
1, 2, 3, 6 | Vastab |
Heitvee eelpuhastus
|
Reovee seire | Ettevõttes toimub pidev reovee koguse ja pH mõõtmine. On paigaldatud automaatproovivõtjad KHT ja teiste saasteainete analüüsimiseks. KHT analüüsi tehakse keskmisest proovist iga 4 tunni järel. Teisi näitajaid (Nüld, Püld, sulfiidid) analüüsitakse 1 kord nädalas.
|
PVT: tagada tuleb tootmisprotsessi ja heidete seire. Seirata võib otsemõõtmiste või kaudsete parameetrite abil (pH, temperatuur, ainevood jne). (ROM REF p 5).
|
5 | Vastab |
Kriitilise tähtsusega seadmed | Kriitilise tähtsusega seadmete nimikiri on tehtud majanduse sesukohalt. | Mõned torujuhtmed | PVT 18: see PVT seisneb kõikide meetodite (kriitilise tähtsusega seadmete kindlakstegemine, kriitilise tähtsusega seadmete töökindluse programm, Varusüsteemid kriitilise
tähtsusega seadmete jaoks) kasutamises, et hoida ära või vähendada seadmete riketest tulenevat heidet. |
6 | Ei vasta |
Muud kui tavapärased käitamistingimused | Seiskamisel ja käivitamisel heitmed õhku ja vette puuduvad. | Seiskamine ja käivitamine toimuvad protseduuri järgi. Muus olukoras rakendatakse meetmeid sõltuvalt situatasioonist. | PVT 19: see PVT seisneb saasteainete võimaliku keskkonda sattumise mõjuga proportsionaalsete meetmete rakendamises, et hoida ära või vähendada õhku- ja vetteheidet muudes kui tavapärastes käitamistingimustes:
i) käivitamisel ja seiskamisel; ii) muus olukorras (nt korraliste või erakorraliste hooldustööde või protsessigaasi puhastamise süsteemi ja/või seadmete puhastamise ajal), sealhulgas olukorras, kus käitise nõuetekohane töö võib olla häiritud. |
6 | Vastab |
Rektifikatsioon | Rektifikatsioonist eraldatud soojust taaskasutatakse käitises muuks otstarbeks (hoonete soojendamine) | PVT 29: see PVT seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et tagada destilleerimisel tõhus energiakasutus.
a.Destilleerimise optimeerimine e. Destilleerimine soojuse ülekandmisega |
6 | Vastab | |
Õhku suunatud heite seire vastavalt EN-standarditele. | Kontroll teostatakse Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt, kus on kasutusel järgmised standardid:
Benseen, LOÜ - EVS-EN ISO 16017-1; EVS-EN ISO 16017-2 ,alumise määramispiiriks on 0,02 μg toru kohta (üksikkomponendina). Termooksüdeerija - EVS-EN 50270 (CO jaoks), (1 … 4000 ppm NO ja 1 … 500 ppm NO2 jaoks) SO2 - standardtööjuhend nr. A7, alumise määramispiiriks 0,01 mg/m3 PM sum - standardtööjuhend nr. Õ9, 0,2 mg/m3 … 10 mg/ m3 PM 2,5, PM10 - standardtööjuhend nr. Õ138, 1,0 µg/m3 … 150 mg/m3 |
PVT 2: see PVT seisneb mujalt kui tööstuslikust ahjust/kütteseadmest pärineva õhku suunatud heite seires vastavalt EN-standarditele ja vähemalt alljärgnevas tabelis esitatud miinimumsagedusega. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärsel teaduslikul tasemel andmete saamine.
Termooksüdeerimisseade - EN 15058 (CO jaoks), EN 14792 (NOx) Kõik muud protsessid/allikad - EN 13284-1 (Tolm), EN 12619 (TVOC) Kõik protsessid/allikad - EN 14791 |
6 | Ei vasta |
Tootmisetapid | PVT rakendamise meetmed | PVT rakendamise investeeringud | PVT rakendamise tähtaeg |
---|---|---|---|
Kriitilise tähtsusega seadmed | Riskianalüüs, keskkonnakaitse seisukohalt kriitilise tähtsusega seadmete kindlaksmääramine. Hoolduse programmi väljatöötamine. |
01.11.2021
|
|
Määramis metoodika standardid | Analüüsitakse mujalt kui tööstuslikust ahjust/kütteseadmest pärineva õhku suunatud heite seire vastavalt EN-standarditele. |
01.11.2021
|
|
Jäätmete teke | Eastman Specilaties OÜ planeerib rajada ja integreerida tootmisprotsessi laiendusena energia koostootmise üksuse mille sisendmaterjaliks on planeeritud kasutada tootmisprotsessi tekkivat kuubijääki. Kavandatud energia koostootmisüksuses planeeritakse kasutada vedelal kujul olevat kuubijääki kütteainena mis suunatakse torustiku kaudu ühest tootmisprotsessi osast teise. Eastman Specialties leiab, et kuubijäägi kasutamine energia tootmiseks (näiteks auru tootmiseks) ettevõtte territooriumil on majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt parim ja otstarbekaim lahendus. |
31.12.2021
|
Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus | Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika | PVT vastavusmärge | Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta | Rakendamise periood | Meetme rakendamise tähtaeg |
---|---|---|---|---|---|---|
Vee säästlik kasutamine | Kõik töötajad peavad olema instrueeritud säästva veekasutuse suhtes (vastavalt tööjuhendites antud nõutele) | pidevalt |
|
|||
Pinna- ja põhjavee kaitse | Keskkonnareostuse vältimiseks peavad kanalisatsiooniehitised olema tehniliselt võimaliku tasemeni lekkekindlad | pidevalt |
|
|||
Pinna- ja põhjavee kaitse | pidevalt |
|
||||
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Tehnoloogiliste protseside keskkonnamõju vähendamine ja heidete vältimine | Pidada kinni tehnoloogiliste parameetrite normidest, mis on ette nähtud tehnoloogiliste protsesside tööjuhendites. Parameetrite näidud on vaja registreerida tööžurnaalis | pidevalt |
|
||
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Ebasoodsad ilmastikutingimused | Kavandama meetmeid välisõhku eralduvate saaste-ainete koguste piiramiseks, et vähendada saaste-taset ebasoodsate ilmastikutingimuste korral | pidevalt |
|
||
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Saasteainete kogused | Paikse saasteallika valdaja peab tagama, et tema valduses olevast saasteallikast välisõhku eralduvad saasteainete kogused ei ületaks kehtestatud piirarve ega põhjustaks piirkonna välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist, vastasel korral on Keskkonnaametil õigus nõuda saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava | pidevalt |
|
||
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Saasteainete püüdeseadmed | Kasutama saasteainete püüdmiseks paigaldatud seadmeid, kontrollima perioodiliselt nende efektiivsust ja pidama kontrollimise dokumenteeritud arvestust | pidevalt |
|
||
Jäätmetekke vältimine | Meetmed jäätmehoolduseks | Tooreaine või abimaterjalide jm tarnijatelt saadud pakendite või nende jäätmete käitlemise korraldamisel arvestada tootjavastutuse põhimõtte alusel loodud käitlussüsteemi võimalust | pidevalt |
|
||
Jäätmete kõrvaldamine | Jäätmetekke ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine | Kõik ohtlike jäätmete mahutid peavad olema markeeritud nõutekohaselt, vastavalt ohtlike jäätmete märgistamise korrale | pidevalt |
|
||
Jäätmetekke minimeerimine | Meetmed jäätmehoolduseks | Pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud ja veetud jäätmete liigi, hulga ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teistele jäätmekäitlejatele pidada arvestust jäätmete sihtkoha, kogusmissageduse, veohoolduse ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta | pidevalt |
|
||
Muud asjakohased meetmed | Juurdepääs saasteallikate juurde | Võimaldada pideva ja ohu juurdepääsu loas märgitud saasteallikatele | pidevalt |
|
||
Jäätmetekke vältimine | Kuubijääki põletamine | Kavandatakse kubijäägi põletamise seade nagu põhiprotsessi protsessi lahutamatu osa väljatöötamine soojuse kasutamisega protsessis. Peamised eesmärgid on jäätmete tekke vältimine, riskide vähendamine. | Vastab |
30.12.2021
|
Toore, abimaterjal või pooltoode | Säilitamine | Kasutamine | |||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Liik | KN kaubakood | Nimetus | Säilitamisviis, mahuti tüüp | Nr plaanil või kaardil | Maksimaalne üheaegselt hoitav | Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess | Kogus | Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta | |||
Kogus | Ühik | Kokku | Ühik | Jääb tootesse, % | |||||||
Toore | 29053200 | Dipropüleen glükool | Mahutid | nr plaanil 3, E-902 | 80 | t | Benzoflekside bensoaadi estrite tootmine | 9 011 | t/a | ||
Toore | 29053100 | Trietüleenglükool | Mahutid | nr plaanil 3, E-941/2 | 80 | t | Benzoflekside bensoaadi estrite tootmine | 1 080 | t/a | ||
Toore | 29173995 | EffusionTM Plasticiser | Mahutid | nr plaanil 6, E-1211, E-1251 | 45 | t | Benzoflekside bensoaadi estrite tootmine | 1 620 | t/a | ||
Toore | 22019000 | Ettevalmistatud põhjavesi | Torustik-mahutid | nr plaanil 1, E-619, E-615 | 32 | m³ | K-bensoaadi tootmine | 1 800 | m³/a | ||
Toore | 22019000 | Ettevalmistatud põhjavesi | Torustik-mahutid | nr plaanil 6, E-1006, E-906 | 75 | m³ | Benzoflekside bensoaadi estrite tootmine | 75 900 | m³/a | ||
Toore | 22019000 | Ettevalmistatud põhjavesi | Torustik-mahutid | nr plaanil 1, E-619, E-615 | 32 | m³ | Na-bensoaadi tootmine | 68 770 | m³/a | ||
Toore | 22019000 | Põhjavesi | Torustik | nr plaanil 1, 2, 6, 7, 12, 13, 15, 21, 22, 30 | Bensohappe sulam ja olme | 24 000 | m³/a | ||||
Abimaterjalid | 39091000 | Karbamiid | Pulber kottides, lahusena mahutis (2 x 1 m3) | nr plaanil 30 | 2 | t | Eelpuhastus | 56.30 | t/a | ||
Abimaterjalid | 28369917 | Mangaankarbonaat | Paberkotid | nr plaanil 1 | 3 | t | Bensoehappe tootmine | 18.96 | t/a | ||
Abimaterjalid | 29152900 | Mangaanatsetaat | Paberkotid | nr plaanil 1 | 1 | t | Bensoehappe tootmine | 4.38 | t/a | ||
Abimaterjalid | 22019000 | Pinnavesi | Torustik-reservuaarid | Gradiirid, nr plaanil 16 (jahutussõlm) | Benzoflekside bensoaadi estrite tootmine | 16 330 | m³/a | ||||
Abimaterjalid | 22019000 | Pinnavesi | Torustik | Gradiirid, nr plaanil 16, 18 (jahutussõlm) | Na-bensoaadi tootmine, K-bensoaadi tootmine | ||||||
Abimaterjalid | 22019000 | Pinnavesi | Torustik-reservuaarid | Gradiirid, nr plaanil 16, 18 (jahutussõlm) | Bensoehappe sulam | 292 000 | m³/a | ||||
Abimaterjalid | 38249045 | PERMATREAT PC 191 (Soolade ladestumise vähendamiseks) | Paagid | nr plaanil 1 | 0.30 | t | Bensoehappe tootmine, benzoflekside bensoaadi estrite tootmine | 1 | t/a | ||
Abimaterjalid | 28369917 | Tsirkooniumkarbonaat | Paberkotid | nr plaanil 2, 6 | 2 | t | Benzoflekside bensoaadi estrite tootmine | 32.20 | t/a | ||
Abimaterjalid | 34039900 | Foodmax AW 68 | Tünnid | nr plaanil 13 | 1.04 | t | Bensoehappe tootmine | 4.45 | t/a | ||
Abimaterjalid | 38021000 | Aktiivsüsi | Mahuti, polüetileen kotid | nr plaanil 1, 8 | 12 | t | Bensoehape tootmine | 12 | t/a | ||
Abimaterjalid | 38021000 | Aktiivsüsi | Mahuti, polüetileen kotid | nr plaanil 2, 6 | 2 | t | Benzoflekside bensoaadi estrite tootmine | 4 | t/a | ||
Abimaterjalid | 28275100 | Naatriumbromiid | Paberkotid | nr plaanil 1 | 1.05 | t | Bensoehappe tootmine | 2.79 | t/a |
Toode | Säilitamine mahutites või hoidlates | Ohtlik aine | |||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
KN kaubakood | Nimetus | Säilitamisviis, mahuti tüüp | Nr. plaanil või kaardil | Maksimaalne üheaegselt hoitav | Nimetus | CAS, EINECS või ELINCS nr | Ohukategooria | Sisaldus tootes, % | |
Kogus | Ühik | ||||||||
29163100 | Benzoflex 50 | Mahuti E-980 | nr plaanil 5 | 350 | m³ | Oksüdipropüüldibensoaat | 27138-31-4 | Aqu.Chr. 3 | 50 |
29163100 | Benzoflex TPU-405 | Ei ladustata, valmistatakse ettetellimisel ja saadetakse kohe pärast valmistamist | m³ | Oksüdipropüüldibensoaat | 27138-31-4 | Aqu.Chr. 3 | 82 | ||
29163100 | Benzoflex B988SG | Ei ladustata, valmistatakse ettetellimisel ja saadetakse kohe pärast valmistamist | m³ | Oksüdipropüüldibensoaat | 27138-31-4 | Aqu.Chr. 3 | 100 | ||
29163100 | Benzoflex(TM) LA-705 Plasticizer | Mahuti E-970 | nr plaanil 5 | 150 | m³ | Oksüdipropüüldibensoaat | 27138-31-4 | Aqu.Chr. 3 | 20 |
29163100 | VersaBond (TM) Plasticizer | Mahuti E-962 | nr plaanil 5 | 500 | m³ | Oksüdipropüüldibensoaat | 27138-31-4 | Aqu.Chr. 3 | 18 |
29163100 | Benzoflex B2088 Plasticizer | Mahuti E-947, E-960 | nr plaanil 5 | 500.15 | m³ | Oksüdipropüüldibensoaat | 27138-31-4 | Aqu.Chr. 3 | 20 |
29163100 | Benzoflex B988 Plasticizer | Mahuti E-945 | nr plaanil 5 | 500 | m³ | Oksüdipropüüldibensoaat | 27138-31-4 | Aqu.Chr. 3 | 100 |
29163100 | Kaaliumbensoaat | Kotid | nr plaanil 9 | 80 | t | Kaaliumbensoaat | 582-25-2 | Aqu.Chr. 3 | 99 |
29163100 | Naatriumbensoaat | Kotid | nr plaanil 9 | 600 | t | Naatriumbensoaat | 532-32-1 | Eye Dam. 2 | 99 |
29163100 | Bensoehape | Mahutid E-316/1-5 või kotid laos | nr plaanil 1, 8 | 1 030 | t | Bensoehape | 65-85-0 | Skin Irrit.2, Eye Dam. 1, STOT RE 1 | 99.90 |
Mahuti | Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus | Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus | Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas) | |||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tüüp | Maht m³ | Kasutusele võtmise kuupäev | Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev | Andmed tehnilise järelevalve kohta | Andmed hoolduse kohta | Nr plaanil või kaardil | Kaugus reovee äravoolutorustikust m | Kaugus veekogudest m | Kaugus puurkaevudest m | |
Diislikütuse mahuti (diiseltõstukite väiketank) E321-151 | 1.30 |
01.10.2015
|
Diislikütus | Pidevalt | nr plaanil 35; E321- 151 | |||||
Vert silindermahuti E-1123 | 400 |
01.10.2014
|
Bensoehappe estrite benzoflekside reoveemahuti | Ettevalmistatakse kasutamiseks | * Plastifikaatorite BZF tooraine ja valmistoodangu hoiumahutid ei kuulu kolmanda osapoole auditi alla kuna kemikaalid ei kuulu ohtlike kemikaalide hulka. Antud mahutid läbivad perioodiliselt siseauditeid – kontrollitakse kasutust ilma protokolli koostamiseta, informatsioon lisatakse tööde teostamise faili | Pidevalt | nr plaanil 30; E-1123 | |||
Vert silindermahuti E-970 | 150 |
01.01.2007
|
VersaBond (TM) Plasticizer | kk 14.08.2019 | * | Pidevalt | nr plaanil 5; E-970 | 1 235 | 3 665 | 1 170 |
Vert silindermahuti E-980 | 350 |
01.01.2010
|
Bensoehappe estrid benzofleksid | Vu 05.07.2017, Kk 14.08.2019 | * | Pidevalt | nr plaanil 5; E-980 | 1 270 | 3 655 | 1 180 |
Vert silindermahuti E-962 | 500 |
01.01.2011
|
Bensoehappe estrid benzofleksid | Vu 28.06.2017, Kk 14.08.2019 | * | Pidevalt | nr plaanil 5; E-962 | 1 265 | 3 650 | 1 175 |
Vert silindermahuti E-947 | 500 |
01.08.2002
|
Bensoehappe estrid benzofleksid | Vu 13.06.2017, Kk 14.08.2019 | * | Pidevalt | nr plaanil 5; E-947 | 1 260 | 3 660 | 1 170 |
Vert silindermahuti E-960 | 150 |
01.08.2002
|
Bensoehappe estrid benzofleksid | Kk 14.08.2019 | * | Pidevalt | nr plaanil 5; E-960 | 1 230 | 3 670 | 1 070 |
Vert silindermahuti E-945 | 500 |
01.08.2002
|
Bensoehappe estrid benzofleksid | Vu 16.06.2017, Kk 14.08.2019 | * | Pidevalt | nr plaanil 5; E-945 | 1 250 | 3 650 | 1 150 |
Vert silindermahuti E-902 | 80 |
01.07.2002
|
Dipropüleenglükool | Kk 14.08.2019 | * | Pidevalt | nr plaanil 3; E-902 | 950 | 3 900 | 850 |
Vert silindermahuti E-941/2 | 80 |
01.07.2002
|
Trietüleenglükool | Kk 14.08.2019 | * | Pidevalt | nr plaanil 3; E-941/2 | 950 | 3 900 | 850 |
Vert silindermahuti E-941/1 | 80 |
01.07.2002
|
Dietüleenglükool | Kk 14.08.2019 | * | Pidevalt | nr plaanil 3; E-941/1 | 950 | 3 900 | 850 |
Vert silindermahuti E-316/5 | 120 |
01.05.2014
|
Bensoehappe sulam | Vu 07.11.2019, Kk 19.03.2019 | Pr.nr. 403-19-1084, Pr.nr. 403-19-0237 | Pidevalt | nr plaanil 1; E-316/5 | 800 | 3 900 | 800 |
Vert silindermahuti E-316/4 | 10 |
01.06.1985
|
Bensoehappe sulam | Vu 18.09.2017, Kk 10.12.2019 | Pr.nr. 401-17-0714, Pr.nr. 403-19-1234 | Pidevalt | nr plaanil 1; E-316/4 | 750 | 3 900 | 850 |
Vert silindermahuti E-316/3 | 10 |
01.06.1985
|
Bensoehappe sulam | Vu 18.09.2017, Kk 10.12.2019 | Pr.nr. 401-17-0713, Pr.nr. 403-19-1233 | Pidevalt | nr plaanil 1; E-316/3 | 750 | 3 900 | 850 |
Vert silindermahuti E-316/2 | 10 |
01.06.1985
|
Bensoehappe sulam | Vu 20.10.2018, Kk 18.03.2019 | Pr.nr. 401-17-0711, Pr.nr. 403-19-0751 | Pidevalt | nr plaanil 1; E-316/2 | 750 | 3 900 | 850 |
Vert silindermahuti E-316/1 | 10 |
01.06.1985
|
Bensoehappe sulam | Vu 18.09.2017, Kk 01.08.2019 | Pr.nr. 401-17-0711, Pr.nr. 403-19-0751 | Pidevalt | nr plaanil 1; E-316/1 | 750 | 3 900 | 850 |
Horisont silindermahuti E502, praegu ei kasutata | 100 |
01.02.1984
|
PP marki NaOH | Vu 26.08.2009, Kk 06.09.2011. | Pr.nr. 401-9-820, Pr.nr. 401-1-782 | Pidevalt | nr plaanil 24; E-502 | 805 | 3 755 | 572 |
Horisont silindermahuti E904/2 | 50 |
01.03.1984
|
P marki KOH | Vu 14.09.2017, Kk 23.04.2018 | Pr.nr. 401-17-0697, Pr.nr. 401-18-0393 | Pidevalt | nr plaanil 24; E-904/2 | 800 | 3 750 | 570 |
Horisont silindermahuti E904/1 | 50 |
01.03.1984
|
P marki KOH | Vu 28.07.2016, Kk 18.03.2018 | Pr.nr. 401-16-0504, Pr.nr. 401-18-0392 | Pidevalt | nr plaanil 24; E-904/1 | 800 | 3 750 | 570 |
Vert silindermahuti E-602/2 | 250 |
01.07.2003
|
P marki NaOH | Vu 01.08.2019, Kk 24.08.2018 | Pr.nr. 403-19-0753, Pr.nr 401-18-0616 | Pidevalt | nr plaanil 24; E-602/2 | 800 | 3 750 | 600 |
Vert silindermahuti E-602/1 | 99 |
06.05.2001
|
P marki NaOH | Vu 19.04.2015, Kk 10.12.2019 | Pr.nr. 401-15-308, Pr.nr. 403-19-1241 | Pidevalt | nr plaanil 24; E-602/1 | 800 | 3 750 | 600 |
Horisont silindermahuti E122 | 100 |
01.01.1984
|
Tolueen (tagasi) | Vu 22.07.2016, Kk 17.04.2019 | Pr.nr. 401-16-0493, Pr.nr. 401-18-0388 | Pidevalt | nr plaanil 1; E-122 | 750 | 3 900 | 850 |
Vert silindermahuti E-101/4 | 3 000 |
01.05.1996
|
Värske tolueen | Vu 19.04.2015, Kk 17.04.2019 | Pr.nr. 401-15-309, Pr.nr. 403-19-0362 | Pidevalt | nr plaanil 26; E-101/4 | 1 050 | 3 600 | 800 |
Horisont silindermahuti E101/3 | 100 |
01.06.1984
|
Värske tolueen | Vu 18.09.2018, Kk 01.08.2019 | Pr.nr. 401-18-0692 Pr.nr. 403-19-0745 | Pidevalt | nr plaanil 27; E-101/3 | 950 | 3 650 | 900 |
Horisont silindermahuti E101/2 | 100 |
01.06.1984
|
Värske tolueen | Vu 01.08.2018, Kk 01.08.2019 | Pr. nr. 401-18-0460, Pr. Nr. 403-19-0743 | Pidevalt | nr plaanil 27; E-101/2 | 950 | 3 650 | 900 |
Horisont silindermahuti E101/1 | 100 |
01.06.1984
|
Värske tolueen | Vu 06.06.2018 (visuaalne kontroll 1 kord/4 a.), Kk 01.08.2019 (kasutus kontroll 1 kord/8 a.) | Protokoll nr. 401-18-0460, Protokoll Nr. 403-19-0743 | Pidevalt | nr plaanil 27; E-101/1 | 950 | 3 650 | 900 |
Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil | Kaitsemeetmed | Märkused | |||
---|---|---|---|---|---|
Välisõhk | Vesi | Pinnas | Pinna- ja põhjavesi | ||
Diiseltõstukite väiketank; nr plaanil 39 | Rõhuvaba küünal | Üldkanalisatsioonist lahtiühendamine | Betoonkate | Betoonkate | |
Mahuti E-1115 eelpuhastus; nr plaanil 31 | Rõhuvaba küünal (al.57) | Üldkanalisatsioonist lahtiühendamine | Betoonkate | Betoonkate | |
Vert silindermahuti E-945, E-960, E-947, E962, E-980 ja E-970; nr plaanil 5 | Rõhuvaba (toodanguladu küünlad al.54/1-6) | Üldkanalisatsioonist lahtiühendamine | Betoonkate | Betoonkate | |
Vert silindermahuti E-941/1, E-941/2 ja E902; nr plaanil 3 | Lämmastiku õhutusküünla hüdrolukk, (tooreaine ladu al. 50/2) | Üldkanalisatsioonist lahtiühendamine | Betoonkate | Asub + 0,0m
|
|
Vert silindermahuti E-316/5; nr plaanil 1 | Lämmastiku õhutusküünal | Asub + 0,0m | BH sulam jahutamisel alla 70 C tahkub. Kaitse - betoonkate | Asub + 18,0m
|
|
Vert silindermahuti E-316/1-4; nr plaanil 1 | Hingamine kolonni K-352 | Asub + 18,0m | BH sulam jahutamisel alla 70 C tahkub. Kaitse - betoonkate
|
Asub + 18,0m
|
|
Vert silidermahuti E-602/1, E-602/2, E-904/1, E-904/2 ja E-502; nr plaanil 24 | Rõhuvaba | Maapealne mahuti, keemiakaitse-tööstuslao alus | Maapealne mahuti, keemiakaitsetööstuslao alus | Maapealne mahuti, keemiakaitsetööstuslao alus | |
Horis silindermahuti E-122; nr plaanil 1 | Lämmastiku õhutusküünla hüdrolukk E-133/2,3
|
Äravoolamise piiramiseks kanalisatsiooni, maa-aluse mahuti püüduri asend E-157 tolueeni kogumiseks
|
Maapealne mahuti, keemiakaitsetööstuslao alus | Maapealne mahuti, keemiakaitsetööstuslao alus | |
Vert silindermahuti E-101/4; nr plaanil 26 | Lämmastiku õhutusküünla hüdrolukk E-133/5 | Äravoolamise piiramiseks kanalisatsiooni, maa-aluse mahuti püüduri asend E-157 tolueeni kogumiseks
|
Maapealne mahuti, keemiakaitsetööstuslao alus | Maapealne mahuti, keemiakaitsetööstuslao alus | |
Horisont silindermahuti E-101/1, E-101/2 ja E-101/3; nr plaanil 27 | Lämmastiku õhutusküünla hüdrolukk E-133/1
|
Äravoolamise piiramiseks kanalisatsiooni, maa-aluse mahuti püüduri asend E-157 tolueeni kogumiseks
|
Maapealne mahuti, keemiakaitsetööstuslao alus | Maapealne mahuti, keemiakaitsetööstuslao alus | |
E-1123 Bensoehappe estrite benzoflekside reoveemahuti | Rõhuvaba küünal (al.57) | Üldkanalisatsioonist lahtiühendamine | Betoonkate | Betoonkate |
Väljalaskme jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Reoveepuhasti nimi | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Reoveepuhasti kood | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme nimetus | Eastman Specialties | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme kood | IV219 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme tüüp | Sademevee väljalask | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme koordinaadid | X: 6590528, Y: 684335 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Prognoositav heitvee vooluhulk m³ |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus heitvees |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Prognoositav sademevee vooluhulk m³ |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Seirepunktid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Heitvee kogus m³ toodanguühiku kohta | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Saasteainete kogus toodanguühiku kohta | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla nimetus | Karjaoru soon | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla kood | VEE1068100 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Pinnaveekogumi nimetus ja kood | IV219 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Heitvee juhtimisel pinnasesse | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla iseloomustus | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Asukoha koordinaadid | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Immutusala pindala ha | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhjavee kaugus immutussügavusest | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhjaveekihi kaitstus | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla seirepunktid |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Heiteallika nr plaanil või kaardil | 053 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood | 040527 - Töötlemine orgaanilise keemia tööstuses - muud (fütosanitaaria, jne) | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põletusseadme katlatüüp | Muu | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põletusseadmete arv | 1 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth | 0.091 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Töötundide arv aastas | 8 760 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kasutegur | 87.50 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Püüdeseade | Puhastuseta | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? | Ei | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Heiteallika nr plaanil või kaardil | 56 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood | 030106 - Põletamine töötlevas tööstuses - muud paiksed seadmed (kuivatid, puhurid, kalorifeerid, teedeehitus ja bituumensegude tootmine: diiseljõujaam) | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põletusseadme katlatüüp | Gaasikatel, põletiga | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põletusseadmete arv | 1 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth | 5.37 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Töötundide arv aastas | 8 760 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kasutegur | 95 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Püüdeseade | Puhastuseta | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? | Ei | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Heiteallika nr plaanil või kaardil | 062 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood | 040527 - Töötlemine orgaanilise keemia tööstuses - muud (fütosanitaaria, jne) | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põletusseadme katlatüüp | Gaasikatel, põletiga | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põletusseadmete arv | 1 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth | 0.097 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Töötundide arv aastas | 8 760 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kasutegur | 100 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Püüdeseade | Puhastuseta | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? | Ei | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Heiteallika nr plaanil või kaardil | 903 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood | 030106 - Põletamine töötlevas tööstuses - muud paiksed seadmed (kuivatid, puhurid, kalorifeerid, teedeehitus ja bituumensegude tootmine: diiseljõujaam) | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põletusseadme katlatüüp | Muu | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põletusseadmete arv | 1 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth | 12.31 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Töötundide arv aastas | 720 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kasutegur | 100 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Püüdeseade | Puhastuseta | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? | Ei | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|