Menetlus M-112348 » Taotlus T-KKL/1001131 Tagasi menetluse vaatesse

. Sisukord

1. Keskkonnakompleksloa taotlus

1. Käitaja andmed

1.1. Registrikood / Isikukood

10156832

1.2. Ärinimi / Nimi

AS HKScan Estonia

1.3. Kontaktaadress

Rakvere lihakombinaat, Roodevälja küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond

1.4. Kontaktisik

Siret Sõmer

1.5. Kontakttelefon

+372 3229222

1.6. Kontakt e-post

[email protected]

2. Käitise andmed

2.1. Käitise nimetus

Tabasalu lihatööstus

2.2. Käitise aadress

Sütemetsa tee 56, Tabasalu alevik, Harku vald, Harju maakond

2.3. Territoriaalkood

8009

2.4. L-EST97 koordinaadid

X: 6586667, Y: 531179

2.5. Tootmisterritooriumi pindala (ha)

3,8275

2.6. Käitise tegevuse algusaeg

1989

2.7. Käitise ohtlikkus

C kategooria ohtlik

3. Tegevusala

3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond	3.2. Tööaeg tundides ööpäevas	3.3. Tööaeg tundides aastas	3.4. Ülesseatud tootmisvõimsus	3.5. Aastane tootmismaht
Toiduainetööstus ja sööda tootmine - Loomade tapmine tapamajades mahus üle 50 tonni rümpasid ööpäevas	24	8 760	70 tonni rümpasid ööpäevas	25 500 tonni rümpasid aastas

2. Käitise asukoha kirjeldus

Asukoha üldiseloomustus

Tabasalu lihatööstus asub Harjumaal Harku vallas Tabasalu alevikus Sütemetsa tee 56 (19801:002:2203). Käitise territooriumi üldpindala on kokku 41797 m², sh ehitiste alune maa 20290 m². Territooriumil asub lisaks lihatööstusele ka katlamaja, reovee eelpuhastus ja puurkaev. Käitise katastriüksuse sihtotstarve on tootmismaa. Käitis piirneb maatulundusmaa ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega. Lähimad elamud paiknevad 800 m kaugusel kirde suunas. Lähimatest veekogudest voolab territooriumi põhja-kirde piirist mööda Harku oja (VEE1094100). Kõige väiksem vahemaa oja ja territooriumi piiri vahel on 90…100 m. Lõunast piirneb käitise territoorium Harku ojja suubuva Sütemetsa kraaviga (VEE1094102) ja ida-kagu piir piirneb kuivenduskraaviga, mis suubub samuti Harku ojja

Kliimatingimused

Meteoroloogilised andmed pärinevad Tallinn-Harku aeroloogiajaamast, mis on käitise asukohale lähim põhijaam (linnulennult 3,5 km) (

Tabel 1. Kõige soojema ja kõige külmema kuu ööpäeva keskmised temperatuurid Tallinn-Harku aeroloogiajaama andmetel

Näitaja	Kuu	Temperatuur
Kõige soojema kuu keskmine temperatuur	Juuli	16,5°C
Kõige soojema kuu keskmine temperatuur kella 13 ajal	Juuli	20,9°C
Kõige külmema kuu keskmine temperatuur	Veebruar	–8,9°C
Kõige külmema kuu keskmine temperatuur kella 13 ajal	Veebruar	–5,8°C

Tuulte suuna, tugevuse ja sageduse ilmestamiseks on ELLE koostanud tuuleroosi (Joonis 2).

Muud käitise tegevusest või kohalikest oludest tingitud olulised keskkonnategurid

Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed

Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus

Käitis piirneb maatulundusmaa ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega. Lähimad elamud paiknevad 800 m kaugusel kirde suunas. Lähimatest veekogudest voolab territooriumi põhja-kirde piirist mööda Harku oja (VEE1094100). Kõige väiksem vahemaa oja ja territooriumi piiri vahel on 90…100 m. Lõunast piirneb käitise territoorium Harku ojja suubuva Sütemetsa kraaviga (VEE1094102) ja ida-kagu piir piirneb kuivenduskraaviga, mis suubub samuti Harku ojja.

Käitise asukoha kaart manustena

Lisa 1: 1_2_Kaart_territ_1_2.docx

Käitise koordinaadistatud asendiplaan

Lisa 2: HKScan_Estonia_AS_Tabasalu_lihatoostus_Heiteallikate_asendiplaan__1_.jpg

3. Käitise tegevus

Käitise tegevuse eesmärk ja põhjendus

Eesmärk toota kanaliha ja -tooteid vastavalt tarbijate ootustele.

Loend peamistest tootmisetappidest

Tapamaja osas toimuvad järgmised etapid:

Eluslindude vastuvõtt
Eluslindude konveierile riputamine
Eluslindude uimastamine
Tapmine, veretustamine
Kupatamine
Sulgede kitkumismasinas eemaldatud sulgede kogumine
Rümpade pesemine
Linnurümpade täispuhastus (sisikondade eemaldamine täispuhastusseadetega)
Linnurümpade korrastus
Rümpade õhkjahutus
Tükeldus
Värske liha pakkimine (tükeldusliin, pakkeseadmed)
Toodangu maitsestamine, suitsutamine
Pakkimine
Toodangu hoiustamine ja laadimine transpordivahendile
Valmistoodangu väljastamine

Tehnoloogiaprotsesside plokkskeemid

Lisa 3: vooskeem_1.pdf

Tehnoloogiaprotsesside andmed

Protsessi nimetus	lindude tapmine ja lihatoodete tootmine
Kestvus	365 päeva aastas
Ainevood	Käitise põhitegevus on Tabasalu tööstuses lindude tapmine, liha töötlemine ja lihatoodete tootmine (sh tükeldamine, suitsutamine ja pakendamine). Ettevõttesse saabuvad linnud eluslindude veoautodega läbi sissesõiduvärava lindude vastuvõttu. Edasi teisaldatakse linnud liikuvale liinile, kus algab algtöötlemise uimastamise protsess. Algtöötlemise osakonnas, tapaliinil, toimub tegevus eluslindude uimastamisest kuni linnu rümpadeni. Külmhoones toimub rümpade jahutamine ja hoiustamine. 2012-2014. a tapamaja territooriumile ehitati juurdeehitus kuhu kolis lihatööstus Loolt. Seega toimub nii lindude tapmine kui ka liha töötlemine ning lihatoodete valmistamine. Pakendamise ja pakkimise protsesside eesmärgiks on tagada toodete kaitse tootmisjärgsel käsitlemisel. Pakendatud tooted kaalutakse, etiketitakse, asetatakse kastidesse ja alustele ning saadetakse komplekteerimisele Rakvere tööstusesse. Käitise maksimaalne tootmisvõimsus on 48 000 lindu ühes vahetuses. Ettevõte töötab 1 kuni 1,5 vahetuses. Tapamaja aasta keskmine tootmisvõimsus on 70 tonni rümpasid ööpäevas. Lihatööstuse loomse toorme töötlemise tootmisvõimsus on ca 30 tonni valmistoodangut ööpäevas (kvaartali keskmine arv). Tootmise ja olme jaoks võetakse joogivesi ettevõttele kuuluvast puurkaevust (katastri nr 756). Tootmistegevuse tagajärjel tekkiv reovesi läbib ettevõtte eelpuhastuse ja edasi juhitakse ühiskanalisatsiooni (AS Tallinna Vesi). Sademevesi kogutakse katustelt ja asfalteeritud pinnaga alalt ning juhitakse läbi kuue väljalasu kinnistu välisesse kraavi, mis suubub Harku ojja. Territooriumil asub maagaasi katlamaja (aurukatel UL-S 4000 x 10). Katla võimsus on 2,192 MW. Lihatöötlemise osakonnas on suitsugeneraatorid H 508/C (kolm katelt kokku 6kW ehk 0,006MW), mis toodavad kuivast lepalaastust suitsu lihatoodete väärtustamiseks. Külmhoone poolele on külmakambrid ja ammoniaagi külmasüsteem. Ettevõtte koristusosakonna tegevus hõlmab tootmisruumide koristamist, pesemisemist ja desinfitseerimist. Kõikide jäätmete kogumine ja äravedu on organiseeritud teenuse sisseostmise näol. Käitise territooriumil jäätmeid ei kõrvaldata. Tapajäätmed töödeldakse karusloomatoiduks (külmutatud plokid). Linnusuled komposteeritakse lepingupartneri poolt
Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon	Käitise põhitegevus on Tabasalu tööstuses lindude tapmine, liha töötlemine ja lihatoodete tootmine (sh tükeldamine, suitsutamine ja pakendamine). Ettevõttesse saabuvad linnud eluslindude veoautodega läbi sissesõiduvärava lindude vastuvõttu. Edasi teisaldatakse linnud liikuvale liinile, kus algab algtöötlemise uimastamise protsess. Algtöötlemise osakonnas, tapaliinil, toimub tegevus eluslindude uimastamisest kuni linnu rümpadeni. Külmhoones toimub rümpade jahutamine ja hoiustamine. 2012-2014. a tapamaja territooriumile ehitati juurdeehitus kuhu kolis lihatööstus Loolt. Seega toimub nii lindude tapmine kui ka liha töötlemine ning lihatoodete valmistamine. Pakendamise ja pakkimise protsesside eesmärgiks on tagada toodete kaitse tootmisjärgsel käsitlemisel. Pakendatud tooted kaalutakse, etiketitakse, asetatakse kastidesse ja alustele ning saadetakse komplekteerimisele Rakvere tööstusesse. Käitise maksimaalne tootmisvõimsus on 48 000 lindu ühes vahetuses. Ettevõte töötab 1 kuni 1,5 vahetuses. Tapamaja aasta keskmine tootmisvõimsus on 70 tonni rümpasid ööpäevas. Lihatööstuse loomse toorme töötlemise tootmisvõimsus on ca 30 tonni valmistoodangut ööpäevas (kvaartali keskmine arv). Tootmise ja olme jaoks võetakse joogivesi ettevõttele kuuluvast puurkaevust (katastri nr 756). Tootmistegevuse tagajärjel tekkiv reovesi läbib ettevõtte eelpuhastuse ja edasi juhitakse ühiskanalisatsiooni (AS Tallinna Vesi). Sademevesi kogutakse katustelt ja asfalteeritud pinnaga alalt ning juhitakse läbi kuue väljalasu kinnistu välisesse kraavi, mis suubub Harku ojja. Territooriumil asub maagaasi katlamaja (aurukatel UL-S 4000 x 10). Katla võimsus on 2,192 MW. Lihatöötlemise osakonnas on suitsugeneraatorid H 508/C (kolm katelt kokku 6kW ehk 0,006MW), mis toodavad kuivast lepalaastust suitsu lihatoodete väärtustamiseks. Külmhoone poolele on külmakambrid ja ammoniaagi külmasüsteem. Ettevõtte koristusosakonna tegevus hõlmab tootmisruumide koristamist, pesemisemist ja desinfitseerimist. Kõikide jäätmete kogumine ja äravedu on organiseeritud teenuse sisseostmise näol. Käitise territooriumil jäätmeid ei kõrvaldata. Tapajäätmed töödeldakse karusloomatoiduks (külmutatud plokid). Linnusuled komposteeritakse lepingupartneri poolt.

Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes

180

Tavapärane tööaeg

24 h

Ülesseatud tootmisvõimsused alltegevusvaldkondade kaupa

70 tonni rümpasid ööpäevas
25 500 tonni rümpasid aastas

Planeeritud aastatoodangu maht

25 500 tonni rümpasid aastas

Käitisega seotud kehtivad keskkonnaload

Vee erikasutusluba
Välisõhu saasteluba
Jäätmeluba

4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT).

PVT allikas ja valitud PVT nimetus

Jrk nr	PVT allikas ja/või viide
1.	Reference Document on Best Available Techniques in the Slaughterhouses and Animal By-products Industries (Mai 2005) (SA BREF)
2.	2. Reference Document on Best Available Techniques in the Food, Drink and Milk Industries (August 2006) (FDM BREF)

Tootmisetapid	Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused	Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad	PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad	PVT jrk nr	Vastavusmärge
Keskkonnajuhtimissüsteem	Keskkonnajuhtimissüsteemi standardile vastava sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüstee mi rakendamine	Juurutatud ja sertifitseeritud integreeritud toiduohutus- ja keskkonnajuhtimissüsteem. Juhtimiskava sisaldab tööohutuse ja keskkonnaeesmärke	SA BREF 5.1.1 (lk 373), 5.1.1.1 (lk 374) Keskkonnajuhtimissüsteemi järgimine ja rakendamine FDM BREF 5.1.1 (lk. 594) Käitise keskkonnajuhtimissüsteem: kirjeldatud KKJS, millel on sertifitseeritud süsteemi elemendid. Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise ulatus sõltub käitise tegevuse ulatusest, iseloomust ja keerukusest ning erinevate keskkonnamõjude esinemisest. FDM BREF 5.1 p.5 (lk 592) Rakendada meetmeid vee ja energia kasutamise tõhustamiseks ning jäätmetekke vältimiseks või vähendamiseks, sh püstitades eesmärgid, tuvastades võimalused, tehes tasuvusanalüüsi ja seirates tulemusi.	1,2	Vastab
Juhtimine	Töötajate teadlikkus ja vastutus	Töötajate koolituskava iga poole aasta kohta (peamiselt hügieenialane). Töötajate regulaarne koolitus. Kõikide töötajate valdkonnale ja tasemele vastav kirjalik koolituskava. Keskkonnakaitselise informatsiooni kajastumine ametijuhendites	SA BREF 5.1.1 p 2 ja 4.1.2 (lk 373) Koolituse läbiviimine. Kõikide töötajate valdkonnale ja tasemele vastav kirjalik koolituskava. Keskkonnakaitselise informatsiooni kajastumine ametijuhendites. FDM BREF 5.1 p.1 (lk. 592) Kindlustada, näiteks koolituse kaudu, töötajate teadlikkus käitise tegevuse keskkonnaaspektidest ja vastutusest keskkonnanõuete täitmisel.	1,2	Vastab
Juhtimine	Tehnoloogiliste seadmete hooldusprogrammid	Kinnitatud protseduurireeglid tehnoloogia hooldus ja kontroll. Seadmetele on tootja poolt kaasa antud hooldusgraafik, mille järgi seadmeid kontrollitakse ja hooldatakse. Hooldusprogramm sisaldab seadmete kontrolli, mis aitab vähendada tarbimist ja emissiooni taset.	SA BREF 5.1.1 p 3 ja 4.1.3 (lk 373) Kavandatud hooldusprogramm seadmetele. Pöörata erilist tähelepanu seadmete hooldusprogrammidele. Hooldusprogramm sisaldab seadmete kontrolli, mis aitab vähendada tarbimist ja emissiooni taset. FDM BREF 5.1 p 4 (lk 592) Seadmete regulaarsete hooldusprogrammide rakendamine	1,2	Vastab
Kogu tootmine	Omaseire tagamine	Mõõteseadmete seire toimib. Kõik protsessid on kaardistatud, sh sisendid ja väljundid. Abimaterjalide kulu üle peetakse arvestust. Ressursside optimaalne kasutamine. Planeerimise protseduur. Tegeleb vastav osakond	FDM BREF 5.1 p.6 (lk 592) Rakendada nii üksikute protsesside kui kogu käitise ressursitarbe ja heite seiret, et tootmisprotsesse optimeerida. Käitise keskkonnakoormuse parendamiseks esmatähtsates valdkondades on vaja head ülevaadet sisenditest ja väljunditest. Hea seiresüsteem hõlmab töötingimuste registreerimise, proovivõtu ja analüüsi ning tagab mõõtevahendite kalibreerimise. FDM BREF 5.1 p.7 (lk 592) Pidada korraliku registrit kõigi protsessietappide sisendite ja väljundite kohta, alates tooraine vastuvõtust kuni toote väljastamiseni ja heite puhastusprotsesside efektiivsuse kohta. FDM BREF 5.1 p.8 (lk 593) Rakendada tootmise planeerimist, et vähendada jäätmeteket ja puhastamise vajadust.	2	Vastab
Kogu tootmine	Ressursikasutuse vähendamine	Ettevõttes on kasutuses järgmised täisautomaatsed kontrolli- ja mõõtmissüsteemid: 19.1. Protsesside temperatuurid automaatjälgimisega. 19.2. Kasutatava vee vooluhulkade üle on kontrolli. Paigaldatud veemõõtjad. 19.3. Paigaldatud kogu tootmisprotsessis. 19.4 Veekulu jälgitakse erinevates töölõikudes ja üldiselt. Mõõdetakse jäätmekoguseid	FDM BREF 5.1 p 19 (lk. 593) Optimeerida protsesside kontrollseadmete kasutamist, näiteks vee- ja energiakasutuse ning jäätmetekke vältimiseks või vähendamiseks, iseäranis: 19.1 Kõrgendatud temperatuuride kasutamisel või kui materjalide ladustamine / käitlemine toimub teatud temperatuuril; 19.2 Materjalide pumpamisel või voolamisel kasutada vooluhulga lugejaid või nivooandureid ja näiteks automaatselt sulguvaid kraane. 19.3 Vedelike ladustamisel tootmisprotsessis või mahutite jms puhastamisel kasutada nivooandureid jms vedeliku taseme kontrollivahendeid. 19.4 Töötlemis- ja puhastusprotsessides kasutada analüütilisi mõõtmisi ja kontrolli-tehnikaid, et vähendada toorainete kadu, veekulu ja heitvee teket	2	Vastab
Kogu tootmine	Veekulu mõõtmine käitises üldiselt ja pesemise/jahutamise protsessis	Veekulu ja heitvee koguse vähenemine.	SA BREF 5.1.1 p 4 ja 4.1.4 (lk 373) Veetarbimise mõõtmine erinevates käitise tegevustes, veemõõtjate paigaldamine. Võimalik veekulu ja heitvee koguse vähenemine	1	Vastab
Reoveekäitlus	Reovee tekke vähendamine	Protsessivesi kogutakse ja käideldakse eraldi vihmaveest ja olmereoveest. Rajatud spetsiaalne autopesula, millest tulev vesi suunatakse läbi liivafiltri ühiskanalisatsiooni. Reovesi eelpuhastatakse kohapeal.	SA BREF 5.1.1 p 5 ja 4.1.5 (lk 373) Protsessivee ja mitte-protsessivee eraldamine.	1	Vastab
Veekasutus	Vee säästlik kasutamine	Pesuks kasutatavad voolikud on varustatud reguleeritavate survepesu otsikutega. Tualetid ja kraanid hoitakse töökorras ja lekked kõrvaldatakse. Nugade steriliseerijad hoitakse isoleeritult ja kaetult. Nugade steriliseerijate vesi hoitakse temperatuuril 82 kraadi C. Taaskasutatakse pakkeseadmete jahutusvett. Tagatud on jahutusvee ringlus.	SA BREF 5.1.1 p 6 ja 4.1.7 (lk 373) Jooksvate veevoolikute eemaldamine ja tilkuvate tualettide ja kraanide parandamine. SA BREF 5.2 p 7 ja 4.2.1.14 (lk 377) Nugade steriliseerijad hoida isoleeritult ja kaetult. Nugade steriliseerijate vesi hoida temperatuuril 82 kraadi C. FDM BREF 5.1 p.14 (lk 593) Vee optimaalse taaskasutuse tagamine (sh jahutusvee tsirkuleerimine)	1,2	Vastab
Veekasutus	Vee säästlik kasutamine	Käitises töötab täispuhastusliin. Liinil on välditud vee liigset tarbimist. Pesemine toimub seal kus see on tehnoloogiliselt vajalik	SA BREF 5.2 p 2 ja 4.2.1.4 (lk 377) Vältida rümpade pesemist ja kus see ei ole võimalik, seal veekasutust minimeerida.	1	Vastab
Veekasutus	Veekulu vähendamine lindude tapmisel.	Lindude rümpasid pestakse ainult peale sulgede ning sisikonna eemaldamist. Eemaldatud suled pumbatakse vaakumpumba abil torustikus jäätmete kogumise ja töötlemise ruumi, kus suled nõrutatakse ja suunatakse edasisele käitlemisele. Vesi on korduvkasutuses. Täispuhastusliinil efektiivsed dušipead.	SA BREF 5.2.2 p 3 ja 4.2.1.11 (lk 378) Vee tarbimise vähendamine lindude tapmisel. SA BREF 5.2.2 p 7 ja 4.2.3.4.2 (lk 378) Kasutada sulgede transportimiseks korduvkasutusvett. SA BREF 5.2.2 p 8 ja 4.2.3.5.1 (lk 378) Vee efektiivne kasutus ja vähemate dušipeade kasutus.	1	Vastab
Puhastusprotsessid	Kemikaalide kasutamise kontroll. Kemikaalide optimaalne ja ohutu kasutamine	Pesemis- ja desinfitseerimislahused doseeritakse vastavalt kasutusjuhendile. Kasutatakse pesukeskust ja satelliite. Ettevõttes jälgitakse kemikaalide valikul nende pH taset. Kasutatakse toiduainetetööstuse jaoks heakskiidetud kemikaalid. Kasutatakse kemikaale mis on biolagunevad. Kasutatakse peamiselt aluselisi pesuaineid (naatrium- ja kaaliumhüdroksiidil põhinevad), lämmastikhapet ning desinfekandina vesinikperoksiidi ja peräädikhapet. Mõningal määral ka kloori sisaldavaid. Seadmete puhastamiseks kasutatakse 1% pesulahust (pH 1,4). Ruumide ja seadmete pesuks ja desinfitseerimiseks kasutatakse 0,5% pesulahust (pH 13). Desinfitseerimiseks kasutatakse 0,5% kloorilahust. Kasutatakse suletud süsteeme kus võimalik. Pidev kemikaali kulu kontroll	SA BREF 5.1.4 p 1 ja 4.1.42.1 (lk 375) Kasutatava vee ja puhastusvahendite koguste kontrollimine ja minimeerimine. Saavutada kasu keskkonnale. Aitab vähendada vee ja pesuaine kulusid. SA BREF 5.1.4 p 2 ja 4.1.42.2 Kasutada keskkonnale vähemohtlikke puhastuskemikaale. SA BREF 5.1.4 p 3 ja 4.1.42.3 Võimalusel vähendada aktiivkloori kasutamist desinfitseerimisel. FDM BREF 5.1.3 p.10 (lk. 595) Suletud seadmete pesemisel kasutada kohtpesusüsteemi (i.k. cleaning in place, CIP) ja seejuures tagada selle optimaalne kasutamine, mõõtes hägusust, juhtivust või pH-d ning kasutada automaatset kemikaalide doseerimist ja ettenähtud kontsentratsioone. FDM BREF 5.1.3 p 9, p 14 (lk. 595) Kasutada puhastus- ja desinfitseerimiskemikaale, mis põhjustavad keskkonnale minimaalset kahju, kuid on efektiivsed.	1,2	Vastab
Kogu tootmine	Reovee tekke vähendamine	Kanalisatsioonirestide kasutamine. Koridorides ja pakkesaalides on paigaldatud kanalisatsiooniava ette restid, et vähendada tahkete osade sattumist reovette. Tootmisruumides on kanalisatsioonirennide peale paigaldatud restid tööohutuse tõttu. Tihedamat resti ei ole kanalitele võimalik paigaldada, sest tapamaja tootmise jäätmete kogumine jäätmeruumi toimub kanalisatsiooni kaudu.	SA BREF 5.1.1 p 7 ja 4.1.11 (lk 373) Kasutada trappe tahke materjali kogumiseks. Kasutada äravoolutorusid ekraanide ja/või püünistega, et takistada tahke materjali sattumist reovette . Vähendab tunduvalt heitvee BHT ja üldhõljuvaine sisaldust.	1,2	Vastab
Kogu tootmine	Reovee tekke vähendamine	Tapajäätmed eemaldatakse tootmisruumidest ja seadmetelt kombineeritud meetodil: suuremad jäätmed eemaldatakse pühkimise teel ning seejärel survepesu teel, kasutades käsitsi opereeritavate päästikutega voolikuid ja kui vaja kasutatakse sooja vett termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiilidest	SA BREF 5.1.1 p 8 ja 4.1.12, 4.1.10, 4.1.9, 5.1.1 p 16 ja 4.1.23 (lk 373) Tapajäätmete eemaldamine pühkimise ja kaabitsatega ja alles seejärel survepesu, kasutades käsitsi opereeritavate päästikutega voolikuid ja kui vaja kasutada sooja vett termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiilidest.	1	Vastab
Kogu tootmine	Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Ammoniaagimahutitel on olemas gaasianalüsaatorid, mis hoiatavad võimaliku lekke eest. Paigaldatud ammoniaagi andurid ruumidesse	SA BREF 5.1.1 p 9 ja 4.1.13 (lk 373) Mahutite ületäitumise kaitse.	1	Vastab
Energia kasutus	Energiajuhtimise süsteem. Energia kasutuse vähendamine	Olemas energiajuhtimissüsteem keskkonnajuhtimissüsteemi ühe osana. Energiaressursi vähendamise kava. Investeeringud energiakasutuse vähendamiseks. Vähendamise eesmärk. Energiatarbimist mõõdetakse igapäevaselt, lisaks arvestatakse energia kulu ühe tooteühiku kohta. Energia kulu keskmiselt 0,56 kWh linnu kohta. Koostootmist ei kasutata. Kasutatakse jääksoojust sooja vee eelsoojenduseks. Reoveemuda kasutataks biogaasi toomiseks	SA BREF 5.1.1 p 11 ja 4.1.16, 4.1.17 (lk 373) Energiajuhtimise süsteemi juurutamine. FDM BREF 5.1 p.15 (lk 593) Vältida ülemäärast energiakasutust jahutamise ja soojendamisel. 5.1.4.10, 5.1.4.10 (1-8) (lk 598) Kasutada korralikku isolatsiooni; vältida protsessides ülemäärast soojenemis- ja jahutamisaega; kasutada elektri- ja soojusenergia koostootmist, kuid see sõltub suuresti kohalikest tingimustest (elektri hinnast); aurustites auru soojuse kasutamine (kondensaatorid); kasutatud jahutusvee soojusenergia kasutamine.	1,2	Vastab
Energia kasutus	Külmaseadmed	Suurim energiakulu on külmaseadmete töötamisel. Ettevõttes on rakendatud külmaseadmete juhtimiseks elektrooniline kontrollsüsteem. Kauba pideva laos seismise tõttu, töötavad külmaseadmed ööpäevaringselt. Tootmisruumide jahutussüsteemid ja külmatunnel lülitatakse välja tööpäeva lõpped	SA BREF 5.1.1 p 12 ja 4.1.18 (lk 373) Jahutussüsteemide juhtimissüsteemi rakendamine. SA BREF 5.1.1 p 13 ja 4.1.19 (lk 373) Külmutusseadmete töötamise aja kontroll.	1	Vastab
Energia kasutus	Külmaseadmed	Käitises on ööpäevaringselt töötaja, kes jälgib külmaseadmete tööd.	SA BREF 5.1.1 p 14 ja 4.1.21 (lk 373) Jahutusruumi ukse automaatne sulgemine	1	Vastab
Energia kasutus	Auru tootmine	Käitises kasutatakse termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiile	SA BREF 5.1.1 p 16 ja 4.1.23 (lk 373) Kasutada termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiile	1	Vastab
Energia kasutus	Auru tootmine	Auru tootmine toimub katlamajas, soojuse kadu trassil on minimaalne. Auruga köetav soojaveemahuti paikneb tootmishoones sees. Auru ja kuuma vee ventiilid suletakse tööaja väliseks ajaks.	SA BREF 5.1.1 p 17 ja 4.1.24 (lk 373) Auru- ja veetorustiku isoleerimine ja ratsionaalne kasutamine. SA BREF 5.1.1 p 18 ja 4.1.25 (lk 373) Auru ja vee ventiilide sulgemine tööaja väliseks ajaks.	1	Vastab
Energia kasutus	valgustid	Kasutatakse energiasäästlikke valgusteid. Käitises kasutatakse päevavalguslampe. Väheneb energia tarbimine	SA BREF 5.1.1 p 19 ja 4.1.26 (lk 373) Valgustuse kontrollsüsteemi kasutamine	1	Vastab
Energia kasutus	Kompressorid, ventilatsioon, sooja vee tootmine	Külmutusmehhaanik teostab kompressori kontrolli igapäevaselt, lugedes vastavat skaalat. Sellega ennetatakse kompressorist õhu leket. Ventilatsioonifiltritele on paigaldatud automaatskaala. Filtrite vahetamisel käivitub skaalal alarm. Sooja vee temperatuur on kuni 55°C	SA BREF 5.2 p 9 ja 4.2.1.19 (lk 377) Surveõhu kasutuse juhtimine ja kontroll; väiksemate kompressorite kasutamine puhastusprotsessideks ning lekete ennetamine. Vähendades survet 100 kPA võrra, võib saavutada kuni 6%-se energia säästu. Lekete ennetamisel on potentsiaalne energiavõit 30%. SA BREF 5.2 p 11 ja 4.2.1.21 (lk 377) Ventilatsiooni kasutuse juhtimine ja kontroll. SA BREF 5.2 p 12 ja 4.2.1.22 (lk 377) Sooja vee kasutuse juhtimine ja kontroll. Kui tapamaja operatsioonid katkestatakse, siis tuleb katkestada ka 82 kraadise vee tootmine, kasutusele peaksid jääma vaid külm ja 60 kraadine vesi.	1	Vastab
Energia kasutus	Puhastusprotsessid	Tootmisseadmed on valdavalt roostevaba terasest ja ei reageeri puhastusainetega. Kõikide tootmisruumide põrandad on kaetud kergestipestava spetsiaalse vaigukihiga. Väheneb vee tarbimine ja kemikaalidega saastunud vee kogus.	SA BREF 5.1.1 p 22 ja 4.1.30 (lk 373) Selline tootmisruumide ja –seadmete materjali valik, mis hõlbustab puhastamist.	1	Vastab
Reoveekäitlus	Reoveekätlus	Võreprahi kogumine. Reovesi liigub ringvoolupumba abil, juhitakse läbi puhastusseadmete kanalisatsiooni. Reovesi kohapeal ei seisa. Tootmisreovesi juhitakse läbi reovee eelpuhastuse. Eelpuhastuses kasutatakse flokulante. Reovee eelpuhastuses paikneb ühtlustusmahuti	SA BREF 5.1.5 p 1 ja 4.1.43.3 (lk 376) Vältida reovee seismist. SA BREF 5.1.5 p 3 ja 4.1.43.9 (lk 376) Eelpuhastuse kasutamine. SA BREF 5.1.5 p 4 ja 4.1.43.10 (lk 376) Selituskambrite kasutamine, flokulantide kasutamine. SA BREF 5.1.5 p 5 ja 4.1.43.11 (lk 376) Reovee ühtlustusmahutite kasutamine. FDM BREF 5.1.6 p 2 (lk 599) Kasutada rasvade eemaldamiseks rasvapüüdureid	1,2	Vastab
Kogu tootmine	Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Lindude vastuvõtul, laadimisel ja konveierile riputamisel kogutakse tolm kangasfiltrisse	SA BREF 5.2.2 p 1 ja 4.2.3.1.2 (lk 378) Tolmu kogumine lindude vastuvõtmisel, mahalaadimisel ja konveierile riputamisel. Kasutada näiteks kangasfiltreid. Komprimeeritud õhku või mehhaanilist vibratsiooni kasutatakse filtritre puhastamiseks. Vähenevad emissioonid õhku.	1	Vastab
Kogu tootmine	Lõhna vältimine või vähendamine	Inimtoiduks mittekõlblikud tapasaadused segatakse konservandiga (sipelghape) ja külmutatakse (haisu ei eraldu) või kogutakse konteinerisse ja veetakse ära vähemalt üks kord päevas. Surnud linnud kogutakse konteinerisse, laadimine toimub ruumis, jäätmed veetakse ära kinnises veokis vähemalt üks kord nädalas. Käitise tootmisprotsessist ja jäätmekäitlusest ei eraldu ebameeldivat lõhna. Lõhna võib eralduda teatud ilmastikutingimustel	SA BREF 5.1.1 p 20 ja 4.1.27 (lk 373) Inimtoiduks mittekõlblike tapasaaduste võimalikult lühike säilitamisaeg, võimalusel külmutamine. SA BREF 5.1.1 p 21 ja 4.1.28 (lk 373) Lõhna (haisu) auditeerimine. Lõhnade ennetamine ja kontroll. SA BREF 5.1.1 p 27 ja 4.1.29 (lk 373) Tapasaadused on transpordi peale- ja mahalaadimise ning ladustamise vältel kaetud	1	Vastab
Kogu tootmine	Lõhna vältimine või vähendamine	Materjaliladusid puhastatakse igapäevaselt	SA BREF 5.1.1 p 23 ja 4.1.31 (lk 373) Materjaliladude sage puhastaminelõhna vältimiseks. SA BREF 5.1.1 p 28 ja 4.2.1.8 (lk 373) Kogutud vere roiskumise vältimiseks tuleb see esmalt töödelda ja seejärel külmutada. Kui eelnevat töötlemist ei toimu, tuleb veri võimalikult ruttu külmutada.	1	Vastab
Kogu tootmine	müra	Käitis paikneb tootmispiirkonnas ja käitise tegevusest ei lähtu olulist müra	SA BREF 5.1.1 p 24 ja 4.1.36 (lk 373) Müra juhtimissüsteemi rakendamine. SA BREF 5.1.1 p 25 ja 4.1.37, 4.1.39 (lk 373) Ventilatsiooni väljatõmbeavade ja külmutusseadmete müra vähendamine	1	Vastab
Lihatööstus	Veekulu ja reovee tekke vähendamine	Lihasuletus spetsiaalsetes lihasulatuskambrites 18-24 h jooksul. Võimalikult väikesed kaod	FDM BREF 5.2.1 p 1 ja 4.2.2.5 (lk 601) Liha sulatamine õhuga.	2	Vastab
Lihatööstus	Energia tarbimise ja veekulu vähendamine	Jää kasutamine on kontrolli all, välditakse liigset raiskamist. Ruumide temperatuurid ja ladude temperatuurid vastavad nõuetele.	FDM BREF 5.2.1 p 2 ja 4.7.1.3 (lk 601) Vältida tükijää kasutust	2	Vastab
Lihatööstus	Pakendijäätmete vähendamine ja taaskasutu	Sisseostetava materjalide ja nende pakendite üle peetakse arvestust. Enamjaolt kasutatakse suuri pakendeid ja tagastatakse taara või suunatakse taara pakendiettevõttele	FDM BREF 5.2.1 p 3 ja 4.1.7.2 (lk 601) Lisamaterjale kasutada puistes, taaskasutavates või tagastavas taaras. Vältida plastkotte	2	Vastab
Lihatööstus	Veekulu ja reovee tekke vähendamine	Kasutusel olevad veekraanid sulgevad automaatselt. Seadmete vee kasutamine peatub automaatselt	FDM BREF 5.2.1 p 4 ja 4.1.8.4 (lk 601) Sulgeda automaatselt vesivarustus vaheaegadeks	2	Vastab
Kogu tootmine	Jäätmetekke vältimine ja vähendamine	Eraldi osakond tootmise planeerimiseks. Eesmärk pidevalt vähendada jäätmeid. Ladudes jälgitakse pidevalt tooraine ja toodete säilivusaegu. Uue liinid, välditud lihatoodete regulaarne maha kukkumine. Rakendatud jäätmete liigitikogumine. Eesmärk suurendada jäätmete taaskasutust	FDM BREF 5.1 p.8 (lk 593) Rakendada tootmise planeerimist, et vähendada jäätmeteket. FDM BREF 5.1 p.10 (lk 593) Minimeerida riknevate toorainete ladustamisaega. FDM BREF 5.1 p.12 (lk 593) Vältida tooraine jms põrandale sattumist, nt kasutada pritsmekaitset, ekraane, tilgapüüdjaid jms. FDM BREF 5.1 p.13 (lk. 593) Optimeerida jäätmete lahus kogumist, et tagada optimaalne taaskasutamine ja töötlemine	2	Vastab
Kogu tootmine	Ressurside eraldamine	Ainevood: jäätmed, tooraine, heitvesi ei puutu kokku	FDM BREF 5.1 p.11 (lk 593) Hoida lahus protsessidest väljuvad ainevood, et oleks võimalik taaskasutus, jäätmete ohutu käitlemine ja heitvee saasteainete sisalduse minimeerimine	2	Vastab
Kogu tootmine	Toiduhügieeni nõuded	Toiduhügieeni nõuded täidetud ISO 22000 sertifitseerimine	FDM BREF 5.1 p.18 (lk. 593) Rakendada PVT tasemele vastavaid ladustamis- ja käitlemismeetodeid. Vajadusel rakendada lisameetmeid toiduhügieeni ja –ohutuse nõuete täitmiseks.	2	Vastab
Kogu tootmine	Tarnijad	Sertifitseeritud ISO 14001. Tarnijate hindamisel keskkonnaalane vastutus	FDM BREF 5.1.2 (lk. 595) Koostöö tarnijate ja klientidega, et luua keskkonna-alase vastutuse ahel vähendamaks saastet ja kaitsmaks keskkonda tervikuna	2	Vastab
Kogu tootmine	Avariide vältimine ja tagajärgede piiramine	ISO 14001 sertifitseeritud süsteem. Hädaolukordade ohje protseduur. Ohtliku ettevõtte riskianalüüs. HOLP. Õppuste korraldamine	FDM BREF 5.1.7 (lk 601) Äkkheited. Õnnetuste vältimisel ja nende keskkonnamõju vähendamisel on PVT tase: 1. Määratleda õnnetused / äkkheited, mis võivad keskkonda kahjustada; 2. Hinnata nende toimumise tõenäosust ja tagajärgede raskust, st teha riskianalüüs; 3. Määratleda need õnnetused / äkkheited, mille vältimiseks on vaja rakendada täiendavaid kontrollimeetmeid; 4. Määratleda ja rakendada õnnetuste / äkkheidete vältimiseks vajalikud kontrollimeetmed; 5. Koostada ja rakendada hädaolukorras toimimise kava, regulaarselt kontrollida selle toimivust; 6. Pidada arvestust kõikide õnnetuste ja olukordade kohta, mis oleks võinud viia õnnetusjuhtumini; viia läbi kõigi juhtumite põhjuste uurimine.	2	Vastab

4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Vorm ei ole asjakohane.

4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika	PVT vastavusmärge	Rakendamise periood
Pinna- ja põhjavee kaitse	kontroll, kinnised süsteemid	-	Vastab	pidev
Pinna- ja põhjavee kaitse	Sadevesi kogutakse katustelt ja asfalteeritud pinnaga alalt ning juhitakse kinnistu välisesse kraavi läbi kuue väljalasu.	Parklast kogutud sademevesi läbib ennem kraavi juhtimist liiva- ja mudapüüduri ning õlipüüduri. Liiva-mudapüüdurile on paigaldatud alarmseade, mis jälgib liiva-mudaeralduskambri täituvust ja annab heli- ja valgussignaaliga märku tühjendamisvajadusest. Ülejäänud väljalaskmetest juhitakse kogutud sademevesi otse kraavi. Juhitavale sadeveele teostatakse visuaalset seiret kraavis. Nähtava reostuse korral selgitatakse uuritakse koheselt välja reostuse põhjus	PVT ei määratle	pidev
Pinna- ja põhjavee kaitse	Saastatud sademevee tekke vältimine	Saastatud sademevee tekke vältimiseks ja selles reoainete koguse vähendamiseks tuleb tagada kõvakattega alade, millelt sademevett ära juhitakse, regulaarne kuivalt puhastamine	PVT ei määratle	pidev
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Lindude vastuvõtu ventilatsiooni filtrid	FIltrite visuaalne kontroll. Filtrite vahetus 1 kord kvartalis.	Vastab	pidev
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Põletusseadmete hooldus	Põletusseadme korraline hooldus 1 kord kuus	PVT ei määratle	pidev
Muud asjakohased meetmed	UV seadme hooldus	UV seadme pidev automaathooldus	PVT ei määratle	pidev

5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine

5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta

Toore, abimaterjal või pooltoode			Säilitamine				Kasutamine
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess	Kogus			Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess	Kokku	Ühik	Jääb tootesse, %	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Toore	01059400	Kanad liigist Gallus domesticus massiga üle 185	Kastides, 15 lindu, (suvel 12 lindu).Maksimaalne üheaegselt hoitav kogus 3600 lindu.		8	t	tapmine		t/a	72
Abimaterjalid	48192000	Tarnija pakendis, virnas	kast	103	2	t	pakendamine	10	t/a
Abimaterjalid	39231000	Plasttooted kaupade veoks või pakkimiseks: kastid, konteinerid.	kast	103	3	t	pakendamine	10	t/a
Abimaterjalid	38112900	Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68	metallvaat	103	0.40	t	jahutussüsteem	1	t/a

5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Vormi ei kuvata, sest selle andmed on märgitud mitte-avalikustatavaks

Mitte avalikustamise põhjus:
kasutatavad kemikaalid

5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Vorm ei ole asjakohane.

5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Mahuti			Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus	Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus			Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas)
Tüüp	Maht m³	Kasutusele võtmise kuupäev	Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus	Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev	Andmed tehnilise järelevalve kohta	Andmed hoolduse kohta	Nr plaanil või kaardil	Kaugus reovee äravoolutorustikust m	Kaugus veekogudest m	Kaugus puurkaevudest m
Süsinikterasest mahuti	9	11.01.2005	Ammoniaak	Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ	Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ)	Hooldab tehniline personal Kaart 1-2, nr	106	10	200	100
Süsinikterasest mahuti	7	11.11.2010	Ammoniaak	Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ	Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ)	Hooldab tehniline personal Kaart 1-2, nr	106	10	200	100
Süsinikterasest mahuti	8	11.11.2014	Ammoniaak	Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ	Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ)	Hooldab tehniline personal Kaart 1-2, nr	106	10	200	100
Õlieraldaja, terasmahuti	0.595		Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem	Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ)	Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ)	Hooldab tehniline personal	106	10	200	100
Õlieraldaja, terasmahuti	0.337		Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem	Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ)	Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ)	Hooldab tehniline personal	106	10	200	100
Õlieraldaja, terasmahuti	0.337		Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem	Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ)	Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ)	Hooldab tehniline personal	106	10	200	100
Õlieraldaja, terasmahuti	0.337		Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem	Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ)	Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ)	Hooldab tehniline personal	106	10	200	100
Õlieraldaja, terasmahuti	1		Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem	Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ)	Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ)	Hooldab tehniline personal	106	10	200	100
metallmahuti	8	11.11.2012	KEMIRA PIX-115E (Raud(III)sulfaat	Ei kuulu tehnilise järelevalve alla	Ei kuulu tehnilise järelevalve alla	Hooldab tehniline personal	104	10	200	100

5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil	Kaitsemeetmed				Märkused
Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil	Välisõhk	Vesi	Pinnas	Pinna- ja põhjavesi	Märkused
106	Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve	Asfalteeritud pinnas	Asfalteeritud pinnas	Asfalteeritud pinnas
106	Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve	Asfalteeritud pinnas	Asfalteeritud pinnas	Asfalteeritud pinnas
104	nivooandur	Asfalteeritud pinnas	Asfalteeritud pinnas	Asfalteeritud pinnas, kinnine ruum

6.1. Vee võtmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.1.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane.

6.1.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr

Veehaarde nimetus

prk0000756

Veehaarde kood

prk0000756

Puurkaevu katastri number

756

Puurkaevu passi number

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba

Jah

Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub

Puurkaevu L-EST koordinaadid

X: 6586686, Y: 531312

Põhjaveekiht

Kambriumi-Vendi (Cm-V)

Põhjaveekogum

Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogum

Vee kasutamine joogiveena või inimesele tarbimiseks mõeldud toodete tootmiseks

Jah

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud?

Jah

Sanitaarkaitseala vähendamise otsus

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord

sanitaarkaitseala 30 m. Korras ja hooldatud.

Veehaaret mõjutavate potentsiaalsete ohtlike reostusallikate asukoht

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis

Veearvesti

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id)

WPD

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused

Lisa 16: veearvesti_18.11.2020.pdf

Vee töötlemistehnoloogia

Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus

Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus ja vee tehnoloogilise jaotuse skeem failina

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Taotletav veevõtt (m³)

Vee kasutusala	Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Veevõtt	2005	40 000	40 000	40 000	40 000	160 000	450

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³

160 000

Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi

Puurkaevude gruppi või gruppide kirjeldus

6.1.3. Teave reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimise ja veekulu ning vee võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta

Reovee/heitvee käitlemise viis

ÜVK

Heitvee kogus aastas (m³)

170000

Ettevõtte nimi, kelle kanalisatsiooni reovesi juhitakse

Tallinna Vesi

Sademevee käitlemise kirjeldus

katuste sadeveed ja territooriumi sadeveed juhitakse läbi 5 väljalasu kraavi.

Hinnanguline keskmine veekulu ühe toodanguühiku kohta

Vee võtmisega kaasneva keskkonnamõju vähendamise meetmete kirjeldus

Põhjaveevaru uuring

6.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.2. Heitvesi sh sademevesi

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.3. Joonised, skeemid

Vorm ei ole asjakohane.

6.3. Veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamise, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiu või veekogusse tahkete ainete uputamise või heitmise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.4. Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.5. Põhjavee täiendamise, allalaskmise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.6. Kalade kasvatamise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.7. Laeva teenindamise või remontimise või lastimise või lossimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)
Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

7.1. Lubatud heitkoguste projekti sissejuhatus

Põhjendus loa taotlemiseks

AS HKScan Estonia taotleb keskkonnakompleksloa muudatust Tabasalu lihatööstusele Harjumaal Tabasalu alevikus Sütemetsa tee 56 (katastrinumber 19801:002:2203) maaüksusel.
AS HKScan Estonia taotleb keskkonnakompleksloa muudatust, et ettevõtte tegevus viia kooskõlla atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle rakendusaktide nõuetega jm keskkonnaalaste õigusaktidega. Tööstusheite seaduse § 19 lõige 2 punkt 7 sätestab, et kompleksluba on nõutud toiduainetööstuses, sealhulgas sööda tootmisel. Täpsemad künnisvõimsuseid, mis kohalduvad ühtlasi Tabasalu lihatööstusele, täpsustab Vabariigi Valitsuse määrus nr 89, kus on välja toodud, et kompleksluba on nõutav sellise käitise puhul, kus loomade tapmine tapamajades toimub mahus üle 50 tonni rümpasid ööpäevas.
Kuna Tabasalu lihatööstuses toimub loomade tapmine tapamajas tootlikkusega üle 50 tonni rümpasid ööpäevas, on vajalik käitise tegutsemiseks keskkonnakompleksluba.
Lisaks soovitakse ettevõtte tegevus viia kooskõlla uusimate õigusaktide muudatustega.

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

Atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle rakendusaktid.
Lubatud heitkoguste projekt on koostatud vastavalt keskkonnaministri määruses nr 56 („Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis”. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. aasta määrus) esitatud nõuetele ja andmekoosseisule.

Kütuse põletamisel väljuvate saasteainete heitkoguste leidmiseks on kasutatud keskkonnaministri kinnitatud metoodikat: „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Vastu võetud 24. november 2016. a., määrus nr 59.

CO2 heite arvutamise aluseks on võetud keskkonnaministri määrusega nr 86 kinnitatud määramis metoodika: „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid1“.

Õhukvaliteeti on hinnatatud vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) ning piir- ja sihtväärtuste arvestamisel on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 75 („Õhukvaliteedi piirja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus). Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 („Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust.

Saasteainete hajumise hindamiseks ehk maapinnalähedases õhukihis tekkiva õhukvaliteedi taseme hindamiseks on OÜ Severitas kasutanud hajumisarvutusprogrammi Airviro. Tekkiva õhukvaliteedi taseme visualiseerimiseks huvipakkuvas asukohas on hajumisarvutusprogrammil hajumisarvutuste tulemuste (hajumisdiagrammide) esitamise võimalus valitud kaardikihil.

Piirkonnas saasteainete hajumist mõjutavate näitajate kohta on kasutatud 2017–2019. aasta vaatlusandmeid Tallinna meteojaamast.

Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 56 on välisõhu kvaliteedi taset hinnatud väljaspool käitise tootmisterritooriumi ning käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise
ord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on suurem kui 30% atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel saasteainele kehtestatud piir- või sihtväärtusest, ning vajaduse korral on rakendatud keskmistamisaegade kohta protsentiile. Kui saasteaine arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on suurem kui 30% kehtestatud piir- või sihtväärtusest, siis on LHK projektis hajumisarvutuste tulemuste visualiseerimiseks esitatud OÜ Severitas ekspertide poolt koostatud hajumiskaardid.
Hajumise esitamise aluskaardiks on kasutatud Maa-ameti aluskaartide rakendust. Aluskaardile on kantud modelleerimise tulemusel saadud saasteainete leviku diagrammid, mille tulemusena on valminud tööle lisatavad saasteainete hajumiskaardid. Kaartide koostamiseks on kasutatud ESRI ArcGIS programmi.

Fooniandmete (väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmete) kasutamise vajadust heiteallikate koosmõju hindamiseks on hinnatud Keskkonnaameti KOTKAS infosüsteemi abil.

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Tabasalu lihatööstuse peamiste paiksete heiteallikate hulka kuuluvad aurukatel (UL-S 4000 x 10) ja suitsugeneraatorid (H 508/C). Heiteallikate asendiplaan on esitatud taotlusele eraldi failina.
Aurukatelt kasutatakse soojuse tootmiseks. Katla võimsus on 2,589 MW ning see töötab aastas kuni 8760 tundi. Kütusena on kasutusel maagaas. Katla tööst lähtuvad suitsugaasid väljuvad välisõhku läbi 8 meetri kõrge korstna, mille diameeter on 0,4 meetrit. Väljuvate suitsugaaside temperatuur on hinnanguliselt 180ºC.
Suitsugeneraatoreid on kolm ning neid kasutatakse lihatoodete suitsutamiseks. Ühe suitsugeneraatori võimsus on 2 kW (kolm katelt kokku 6 kW ehk 0,006 MW) ning kõik suitsugeneraatorid töötavad aastas kokku kuni 7300 tundi. Kütusena on kasutusel puit(lepalaast). Suitsugeneraatoritest lähtuvad suitsugaasid väljuvad välisõhku läbi nelja 12 meetri kõrge korstna, mille diameeter koondallikana on 0,8 m. Väljuvate suitsugaaside temperatuur on hinnanguliselt 50ºC. Modelleerimaks välisõhu saasteainete hajumist, on otstarbekuse huvides vastavalt keskkonnaministri määrusele sarnaste parameetritega heiteallikad grupeeritud koondheiteallikaks. Seega on kolme suitsugeneraatori korstnad võetud ühe heiteallikana.
Saastatuse taseme leidmisel ei ole arvesse võetud liikuvaid heiteallikaid, kuna nendega seotud heitmed on kontrollimatud ning hajusad. Teenindava transpordi liikumisega kaasneb heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm teedelt. Lisaks liikuvatele ja eelpool loetletud heiteallikatele võib kontrollimatu heite põhjustada põletusseadmete avarii. Samuti tekivad väga lühiajalised tavapärasest erinevad suuremad heitmed välisõhku põletusseadmete käivitamisel ja seiskamisel.
Teatud kogus ammoniaaki võib pihustuda välisõhku ka külmutus-süsteemidest. Antud heite näol on tegemist hajusallikaga. Aastane heitkogus välisõhku on kuni 0,8 tonni, mis arvutatakse välja süsteemi juurde lisatud ammoniaagi koguse põhjal. Kuigi saasteainet hajumisarvutustes ei ole arvestatud, kuna maksimaalset hetkelist heitkogust ei ole võimalik määrata, on tekkinud heitkogus lisatud välisõhku eralduvate saasteainete tegelike ja taotletavate heitkoguste alla.

Heiteallikate asukohakaart

Lisa 17: HKScan_Estonia_AS_Tabasalu_lihatoostus_Heiteallikate_asendiplaan.jpg

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Hajumist mõjutavaid olulisi geograafilisi ja tehnogeenseid objekte ei ole.

Prognoositav tööaeg heiteallikate kaupa

K1, hajus heiteallikas – E-P, 8760 h aastas;
K2 – E-P, 7300 h aastas;

7.2. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Heiteallika nr plaanil või kaardil

Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood

030326 - Otsese kokkupuutega protsessid tehnoloogilistes ahjudes - muud (kütuse kasutamisega suitsutusseadmed)

Põletusseadme katlatüüp

Puidukatel, restkoldega

Põletusseadmete arv

Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth

0.008

Töötundide arv aastas

7 300

Kasutegur

0.80

Püüdeseade

Puhastuseta

Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist?

Kasutatav kütus või jäätmed					Saasteaine
Kütuse liik	Väävli sisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³	Kogus aastas		Välisõhku väljutatud heide
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta		Heitkogus
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heite piirväärtus	Prognoositav kontsentratsioon	Hetkeline, g/s (täpsus 0,001)	Aastas	Ühik
Puiduhake	0.05	8	15	tonni	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed			0.001	0.17	t
					7446-09-5	Vääveldioksiid			0.001	0.015	t
					10102-44-0	Lämmastikdioksiid			0.002	0.025	t
					630-08-0	Süsinikmonooksiid			0.01	0.144	t
					NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid			0	0.002	t
					7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks			0	0	kg
					7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks			0	0.002	kg
					7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks			0	0.003	kg
					7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks			0	0.002	kg
					7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks			0	0.061	kg
					7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks			0	0	kg
					7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks			0	0.003	kg
					7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks			0	0.002	kg
					124-38-9-bio	Süsinikdioksiid biomassist			0	13.146	t
					7664-41-7	Ammoniaak			0	0.004	t
					PM10	Peened osakesed (PM10)			0.001	0.014	t
					PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)			0.001	0.014	t
					1333-86-4	Tahm			0	0.002	t
					7782-49-2	Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks			0	0	kg

Heiteallika nr plaanil või kaardil

Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood

030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)

Põletusseadme katlatüüp

Gaasikatel, põletiga

Põletusseadmete arv

Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth

2.877

Töötundide arv aastas

8 760

Kasutegur

0.90

Püüdeseade

Puhastuseta

Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist?

Kasutatav kütus või jäätmed					Saasteaine
Kütuse liik	Väävli sisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³	Kogus aastas		Välisõhku väljutatud heide
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta		Heitkogus
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heite piirväärtus	Prognoositav kontsentratsioon	Hetkeline, g/s (täpsus 0,001)	Aastas	Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)	0	34	1 500	tuh. Nm³	10102-44-0	Lämmastikdioksiid			0.123	2.183	t
					630-08-0	Süsinikmonooksiid			0.086	1.53	t
					NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid			0.006	0.102	t
					124-38-9	Süsinikdioksiid			0	2 859.019	t
					7446-09-5	Vääveldioksiid			0.001	0.026	t
					PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed			0.001	0.023	t
					PM10	Peened osakesed (PM10)			0.001	0.023	t
					PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)			0.001	0.023	t
					1333-86-4	Tahm			0	0.001	t
					7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks			0	0.005	kg
					7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks			0	0	kg
					7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks			0	0	kg
					7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks			0	0	kg
					7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks			0	0.001	kg
					7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks			0	0.006	kg
					7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks			0	0	kg
					7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks			0	0	kg
					7782-49-2	Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks			0	0.001	kg

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7.3. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ-de) heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

7.4. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.5. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

7.6. Karjatamine (veisekasvatusel karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.7. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa (lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.8. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane.

7.9. Heiteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade	Heiteallika ja väljuvate gaaside parameetrid
SNAP kood	Heiteallikas					Väljuvate gaaside parameetrid			Välisõhku väljutatud saasteaine
	Nr plaanil või kaardil	Nimetus	L-EST97 koordinaadid	Ava läbimõõt, m	Kontrollimatu heide	Väljumiskõrgus, m	Joonkiirus, m/s	Temperatuur, °C	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
											Hetkeline		Aastas
											Kogus	Mõõtühik	Kogus	Mõõtühik
030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)	K2	Aurukatel (UL-S 4000 x 10)	X: 6586639, Y: 531263 X: 6586639, Y: 531263	0.40	Ei	8	8,54	180	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.123	g/s	2.183	t
									630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.086	g/s	1.53	t
									NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.006	g/s	0.102	t
									124-38-9	Süsinikdioksiid	0	g/s	2 859.019	t
									7446-09-5	Vääveldioksiid	0.001	g/s	0.026	t
									PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.001	g/s	0.023	t
									PM10	Peened osakesed (PM10)	0.001	g/s	0.023	t
									PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.001	g/s	0.023	t
									1333-86-4	Tahm	0	g/s	0.001	t
030326 - Otsese kokkupuutega protsessid tehnoloogilistes ahjudes - muud (kütuse kasutamisega suitsutusseadmed)	K1	Suitsugeneraator (H 508/C)	X: 6586572, Y: 531264 X: 6586572, Y: 531264	0.80	Ei	12	0,004	50	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.001	g/s	0.17	t
									7446-09-5	Vääveldioksiid	0.001	g/s	0.015	t
									10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.002	g/s	0.025	t
									630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.01	g/s	0.144	t
									NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0	g/s	0.002	t
									124-38-9-bio	Süsinikdioksiid biomassist	0	g/s	13.146	t
									7664-41-7	Ammoniaak	0	g/s	0.004	t
									PM10	Peened osakesed (PM10)	0.001	g/s	0.014	t
									PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.001	g/s	0.014	t
									1333-86-4	Tahm	0	g/s	0.002	t

Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa

7.10. Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika päevade ja kuude lõikes

Heiteallikas		Tööajaline dünaamika kuude lõikes, protsentides hetkelisest heitkogusest												Päevade lõikes
Nr plaanil või kaardil	Nimetus	Jan	Veebr	Märts	Apr	Mai	Juuni	Juuli	Aug	Sept	Okt	Nov	Dets	E - R	L	P
K1	Suitsugeneraator (H508/C)	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100
K2	Aurukatel (UL-S 4000x10)	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100

7.11. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

7.12. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise mudelid või hajumisarvutus-programmid

Riiklikul arvutusmetoodikal baseeruv mudel

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Airviro

Arvutusmeetod
Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutatav arvutusmeetod	Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutatav määramismeetod	Iga välisõhku väljutatud saasteaine heitkoguse arvutuslik maksimaalväärtus
		CAS kood	Nimetus	Heitkogus t/a	Heitkogus g/s	Ettepanekud heitkoguste seire korraldamiseks
Põletusseadmete metoodika (riiklik)	Arvutusmeetod	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	2.208	0.125
		PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.04	0.002
		630-08-0	Süsinikmonooksiid	1.674	0.096
		7446-09-5	Vääveldioksiid	0.041	0.002
		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.104	0.006
		124-38-9	Süsinikdioksiid	2 872.166	0
		7664-41-7	Ammoniaak	0.004	0
		PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.037	0.002
		PM10	Peened osakesed (PM10)	0.037	0.002
		1333-86-4	Tahm	0.003	0
Arvutatakse väljasüsteemi juurde lisatud ammoniaagi koguse põhjal	Otsene mõõtmine	7664-41-7	Ammoniaak	0.80	0

Meetodite kirjeldus ja lisainformatsioon

Toodud arvutusmeetodite lisafailis.

7.13. Saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse heiteallika kohta

Vorm ei ole asjakohane.

7.14. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	Saasteaine				Välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase ∑Cm µg/m³	Suhe Cm / ÕPV
Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	CAS nr	Nimetus	Summaarne hetkeline heitkogus M, g/s	Õhukvaliteedi taseme piirväärtus ÕPV₁ (ÕPV₈, ÕPV₂₄, ÕPVₐ jm - näidata vajalik) µg/m3	Välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase ∑Cm µg/m³	Suhe Cm / ÕPV
K1, K2	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.002	25	0.03	0.001
K1, K2 ja koosmõjus osaleva teise ettevõtte heiteallikad	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.479	5 000	131.16	0.026
K1, K2 ja koosmõjus osaleva teise ettevõtte heiteallikad	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.479	2 000	35.06	0.018
K1, K2 ja koosmõjus osaleva teise ettevõtte heiteallikad	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.169	200	24.25	0.121
K1, K2 ja koosmõjus osaleva teise ettevõtte heiteallikad	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.169	40	1.49	0.037
K1, K2	PM10	Peened osakesed (PM10)	0.002	50	0.44	0.009
K1, K2	PM10	Peened osakesed (PM10)	0.002	40	0.03	0.001
K1, K2 ja koosmõjus osaleva teise ettevõtte heiteallikad	630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.14	10 000	30.08	0.003
K1, K2	7446-09-5	Vääveldioksiid	0.002	350	0.50	0.001
K1, K2	7446-09-5	Vääveldioksiid	0.002	125	0.48	0.004

Koosmõju kirjeldus

Piirkonna heiteallikate koosmõju hindamiseks teostati õhusaaste modelleerimine koosmõjus teiste piirkonna ettevõtetega. Õhukvaliteeti on hinnatatud vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 ning piir- ja sihtväärtuste arvestamisel on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 75. Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust. Arvutustes on arvestatud (nii palju, kui on kehtivates lubades kajastatud) heiteallikate tööajalise dünaamikaga.
Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 84 koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on suurem kui 30% atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel saasteainele kehtestatud piir- või sihtväärtusest, ning vajaduse korral on rakendatud keskmistamisaegade kohta protsentiile. Kuna ühegi saasteaine puhul polnud selle arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30%, siis saasteainete hajumiskaarte ei koostatud.
Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud siht- ja piirväärtustega selgus, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa ühegi saasteaine puhul vastavale saasteainele kehtestatud piirväärtust väljaspool tootmisterritooriumeid.

7.15. Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemuste analüüs

Välisõhu saaste fooniandmed

Lisa 18: AS_HKScan_Estonia_Tabasalu_lihatoostus_fooniandmed.pdf

Viited arvutusmetoodikale

RT I, 08.12.2017, 7 „Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 84.

Viited arvutusprogrammile

Saasteainete hajumisarvutused maapinnalähedases õhukihis tekkiva kvaliteedi taseme hindamiseks on teostatud arvutiprogrammiga.
Selleks on kasutatud arvutusprogrammi Airviro.

Arvutamiseks valitud meteoaasta

2017-2019

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Tuule suund, tuule kiirus, pilvisus, temperatuur, päikesekiirgus, rõhk, vihm, niiskus.

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Tallinna meteojaam

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Tegemist on olemasoleva käitisega.

7.16. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

7.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Kui asjakohane, vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõikes 3 kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele.

Väljaspool tootmisterritooriumi piiri

Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud siht- ja piirväärtustega selgub, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool tootmisterritooriumi,

Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures

Lähimate elumajade juures saasteainete kehtestatud siht- ja piirväärtuseid ei ületata.

Muu

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Suurima levikuga saasteaineteks Tabasalu lihatööstuse puhul on lämmastikdioksiid, mida väljub kõigist põletusseadmetest.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Õhukvaliteedi parendamiseks rakendatakse parimat võimalikku tehnikat, keskkonnaalaseid nõudeid ning head tootmistava rakendades ja järgides. Ka seadmete regulaarne kontroll ja hooldus ning optimaalsete töörežiimide valimine aitavad vältida ja vähendada saasteainete heidet välisõhku.
Muuhulgas seiratakse ja rakendatakse heite vältimiseks ja vähendamiseks käitises erinevaid tehnikaid:
• väljatõmbeventilaatorite toimimist ja perioodiliselt nende efektiivsust;
• ventilatsiooni ja muude seadmete toimimist;
• tehnoloogia toimimist ja vastavust etteantud parameetritele;
• toimub seadmete profülaktiline hooldus.
Müra tekib seadmete tööajal, kuid ei põhjusta eeldatavalt normtaseme ületamist, kuna igapäevased mürarikkamad tegevused toimuvad suletud ustega hoonete sees.
Käitises tegeletakse loomade tapmisega ning toidu töötlemisega loomsest toormest, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu.
Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest – vastuvõtja sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne. Tabasalu lihatööstus on olemasolev töötav käitis, mistõttu selle olemasolu ja lõhnafooniga on piirkonnas eeldatavalt teatud määral harjutud.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste ja müra omaseireks ning seirejaama asukohaks

Regulaarselt seiratakse välisõhu saasteainete heite ja heiteallikaga seotud seadmete korrasolekut. Seiratakse näiteks:
• väljatõmbeventilaatorite toimimist ja perioodiliselt nende efektiivsust;
• ventilatsiooni ja muude seadmete toimimist;
• tehnoloogia toimimist ja vastavust etteantud parameetritele.
Kvartaalselt hinnatakse saasteainete heitkoguseid arvutuslikult ning esitatakse vastavad heitkoguste arvutused (kvartaliaruanne) Keskkonnaametile.
Käitise poolt põhjustatava õhukvaliteedi taseme mõju suurust hinnatakse vajadust mööda ja arvutuslikult.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Ilmastikutingimused ei mõjuta tekkivaid saasteainete heitoguseid, küll aga võivad need mõjutada saasteainete hajumist.
Ebasoodsateks ilmastikutingimusteks saasteainete hajumise seisukohast võib pidada tuule suunda, mil see on suunaga lähimate elamute või üldkasutatavate hoonete poole, kui on madalrõhkkond ja tuulevaikus ehk saasteained kuhjuvad ning nende hajumine on raskendatud.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

7.18. Täiendavad andmed

Kasutatud kirjanduse loetelu

• Asjakohased õigusaktid
• Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
• Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPs9MIehzQ2lF80tOnuOSnrVdUSjZ8js

LHK projekti koostaja

Nimi

OÜ Severitas

Registrikood/isikukood

11852485

Postiaadress

Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Uus tn 69-65, 50606

Telefon

+372 5207704

E-posti aadress

[email protected]

LHK projekti lisad

Lisa 19: AS_HKScan_Estonia_Tabasalu_lihatoostus_arvutusmeetodid_Severitas.pdf

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardipilt

Lisa 20: Vorm_ei_ole_asjakohane.pdf

LHK projekti täiendavad andmed

8. Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

8.1. Tegevuskoha põhi- ja kõrvaltegevus(ed) vastavalt E-PRTR määruse I lisale

Tegevuskoha põhitegevus	Tegevuskoha kõrvaltegevus
Tegevuskoha põhitegevus	Tegevuse nimetus
Loomsest ja taimsest toormest tooted toiduaine- ja joogitööstuses	Tapamajad

8.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jäätmeliik	Sissetulek			Väljaminek
	Tekib (t/a)	Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) (t/a)	Kokku	Taaskasutatakse		Kõrvaldatakse		Antakse teistele ettevõtjatele (t/a)	Kokku	Ladustamine
	Tekib (t/a)		Kokku	Kogus (t/a)	R-kood	Kogus (t/a)	D-kood	Antakse teistele ettevõtjatele (t/a)	Kokku	Ladustamine
02 01 10 - Metallijäätmed	10		10					10	10	0
02 02 04 - Reovee kohtpuhastussetted	5 000		5 000					5 000	5 000	0
13 02 08* - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid	2		2					2	2	0
15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid	50		50					50	50	0
15 01 02 - Plastpakendid	10		10					10	10	0
15 01 06 - Segapakendid	200		200					200	200	0
15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid	0.10		0.10					0.10	0.10	0
15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus	0.10		0.10					0.10	0.10	0
17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03*	10		10					10	10	0
17 02 03 - Plastid	5		5					5	5	0
20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed	0.30		0.30					0.30	0.30	0
20 01 33* - Koodinumbritega 16 06 01, 16 06 02 ja 16 06 03* nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid	0.05		0.05					0.05	0.05	0
20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed)	100		100					100	100	0
15 01 03 - Puitpakendid	1		1					1	1	0
17 04 05 - Raud ja teras	2		2					2	2	0
18 01 06* - Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid	1		1					1	1	0
20 01 01 - Paber ja kartong	1		1					1	1	0
20 01 35 15* - Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud väikesed seadmed (mille ükski väline mõõde ei ületa 50 cm), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 21* ja 20 01 23, 20 01 35 11 kuni 20 01 35 13* ja 20 01 35 16*	0.10		0.10					0.10	0.10	0

8.3. Andmed jäätmete kogumise ja veo ning ladestamise ja vahetu keskkonda viimise kohta kalendriaasta jooksul

Jäätmeliik	Jäätmete kogumise viis	Veetav kogus (t/a)	Veok	Jäätmevedaja	Jäätmeveo sihtkoht
					Jäätmekäitluskoht	Aadress	Jäätmeid vastuvõttev ettevõtja		Keskkonda viimine, t/a
					Jäätmekäitluskoht	Aadress	Ärinimi või nimi	Äriregistri või isikukood	Keskkonda viimine, t/a
02 01 10 - Metallijäätmed	konteiner	10	v	Veoettevõtja	---	---	Kuusakoski AS	10 167 439
02 02 04 - Reovee kohtpuhastussetted	mahuti	5 000	veoauto	Veoettevõtja	---	---	Vinni Biogaas OÜ	11 512 714
13 02 08* - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid	vaat	2	veoauto	Veoettevõtja	---	---	Epler Lorenz AS	10 136 864
15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid	konteiner	50	veoauto	Veoettevõtja	----	---	RP Pakend OÜ	12 095 939
15 01 02 - Plastpakendid	konteiner	10	veoauto	Veoettevõtja	----	---	RP Pakend OÜ	12 095 939
15 01 06 - Segapakendid	konteiner	200	veoauto	Veoettevõtja	----	---	RP Pakend OÜ	12 095 939
15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid	konteiner	0.10	v	Veoettevõtja	---	---	Epler Lorenz AS	10 136 864
15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus	konteiner	0.10	veoauto	Veoettevõtja	---	---	Epler Lorenz AS	10 136 864
17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03*	konteiner	10	veok	Veoettevõtja	---	---	RP Pakend OÜ	12 095 939
17 02 03 - Plastid	konteiner	5	veok	Veoettevõtja	---	---	RP Pakend OÜ	12 095 939
20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed	konteiner	0.30	veok	Veoettevõtja	---	---	Epler Lorenz AS	10 136 864
20 01 33* - Koodinumbritega 16 06 01, 16 06 02 ja 16 06 03* nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid	konteiner	0.05	veok	Veoettevõtja	---	---	Epler Lorenz AS	10 136 864
20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed)	konteiner	100	veok	Veoettevõtja	---	---	RP Pakend OÜ	12 095 939

8.4. Korraldatava jäätmekäitluse selgitus ja tehnilise varustuse kirjeldus

Vorm ei ole asjakohane.

8.5. Tootmistegevuse selgitus koos jäätmete moodustumisega seotud toorme ning tehnoloogiaprotsesside iseloomustusega

Toore, millest moodustuvad jäätmed	Tehnoloogiaprotsessi iseloomustus	Arvutused tekkivate ja keskkonda viidavate jäätmete koguste hindamiseks	Jäätmete käitlemise tehnilise varustuse kirjeldus	Jäätmete käitlemise tehnilise varustuse kirjeldus
Olmeruumidest olmejäätmed, pakkimisest ja ostutoorainest pakendijäätmed. Tehnilise poolepealt ohtlikud jäätmed.	tapamaja tegevus	kaalumine	kogumiskonteinerid

8.6. Jäätmete koostise ning jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogia iseloomustus

Jäätmete keemiline koostis	segaolmejäätmed- keemiline koostis teadmata
Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus	kogumine konteinerisse ja üleandmine käitlejale
Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d)	kogumine konteinerisse
Jäätmete keemiline koostis	ohtlikud jäätmed- erineva keemilise koostisega
Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus	kogumine konteinerisse ja üleandmine käitlejale
Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d)	kogumine konteinerisse
Jäätmete keemiline koostis	metalljäätmed- erinev metall
Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus	kogumine konteinerisse ja üleandmine käitlejale
Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d)	kogumine konteinerisse
Jäätmete keemiline koostis	plasti ja kartongpakendi jäätmed - keemiline koostis teadamta
Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus	kogumine konteinerisse ja üleandmine käitlejale
Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d)	kogumine konteinerisse ja üleandmine käitlejale
Jäätmete keemiline koostis	reovee see- keemiline koostis teadmata
Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus	kogimine mahutisse
Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d)	kogumine konteinerisse ja üleandmine käitlejale

8.7. Jäätmekäitluskohtade kirjeldus

Vorm ei ole asjakohane.

8.8. Andmed isikute kohta, kellele kavatsetakse jäätmed üle anda

Vorm ei ole asjakohane.

8.9. Ettepanekud jäätmekäitluskoha või jäätmetekkekoha omaseireks

Seiratav näitaja	Seire viis	Seire sagedus
Jäätmete kogus	Jäätmekoguste dokumenteerimine jäätmete üleandmisel vastavalt jäätmeliigile	Pidev
Jäätmete kogumine	visuaalne seire	Pidev

8.10. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Vorm ei ole asjakohane.

8.11. Andmed jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiva soojuse kasutamise kohta

Vorm ei ole asjakohane.

8.12. Andmed põletamisel tekkivate, taaskasutatavate, sealhulgas ringlusse võetavate ja kõrvaldatavate jäätmete koguse ning jäätmete tekke vältimise ja vähendamise meetmete kohta

Vorm ei ole asjakohane.

8.13. Õhu- ja veeheite piirväärtusest kinnipidamiseks ja põletusprotsessi reguleerimiseks vajalike ning tehnoloogiaparameetrite mõõtmise regulaarsust ja täpsust tagavate mõõteseadmete nimistu koos tehnilise iseloomustusega

Vorm ei ole asjakohane.

8.14. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Vorm ei ole asjakohane.

8.15. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Vorm ei ole asjakohane.

8.16. Taotleja kirjalik tõendus, et tal on tegutsemiseks vajaliku oskusega personal taotluses märgitud tegevusalal ning tema tegevus vastab keskkonnakaiste- ja tööohutusalastes õigusaktides kehtestatud nõuetele

Vorm ei ole asjakohane.

8.17. Prügila või jäätmehoidla töö korraldamisel õnnetuste vältimiseks ja nende kahjulike tagajärgede piiramiseks rakendatavad meetmed

Vorm ei ole asjakohane.

9. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Vorm ei ole asjakohane.

10. Äkkheide vette

Vorm ei ole asjakohane.

11. Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine

11.1. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa

Kasutatav kütus										Energia tootmine, MWh/a
Kütuse nimetus	Väävlisisaldus, %	Tuhasisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³	Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³					Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Elekter			Soojus ja aur
Kütuse nimetus	Väävlisisaldus, %	Tuhasisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³	Tootmisprotsessis	Ruumide kütmiseks ja olmevee soojendamiseks	Sisetranspordiks	Muu	Kokku	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Omatarve	Müük	Kokku	Omatarve	Müük	Kokku
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)	0	0	34	1 500				1 500			0	0	12 700		12 700
Puiduhake	0	0	8	15				15				0			0

11.2. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa

Tootmisetapp või kasutusala	Energia tarbimine, MWh/a
	Elekter, MWh/a				Soojus, MWh/a				Aur, MWh/a
	Omatoodang	Muu tarnija	Erikulu, MWh tooteühiku kohta	Kokku	Omatoodang	Muu tarnija	Erikulu, MWh tooteühiku kohta	Kokku	Omatoodang	Muu tarnija	Kokku
kogu tootmine		10 000	0.30	10 000	10 000		0.50	10 000	2 700		2 700
Kokku	0	10 000		10 000	10 000	0		10 000	2 700	0	2 700

12. Välisõhus leviv lõhn, vibratsioon ja müra

12.1. Lõhna esinemine välisõhus

Lõhna allikas	Nr plaanil või kaardil	Lõhnaaine või ainete segu	Kasutatud määramis- meetodid	Määramise teostaja	Määramise tulemused (lõhna esinemissagedus ja tugevus)	Lõhna vähendamise tegevuskava olemasolu või vajaduse põhjendus
Loomsete töötlemise osakonnad	-	Lõhnaühendid	Hinnanguline	OÜ Severitas	-	-

Lõhnaaine esinemise hindamine

Käitises tegeletakse loomade tapmisega ning toidu töötlemisega loomsest toormest, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu. Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest – vastuvõtja sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne. Tabasalu lihatööstus on olemasolev töötav käitis, mistõttu selle olemasolu ja lõhnafooniga on piirkonnas eeldatavalt teatud määral harjutud. Lähim elamu asub käitisest 710 m kaugusel, seega eeldatavalt lõhnahäiringu taset vastuvõtjate juures ei ületata.

12.2. Vibratsioon

Vorm ei ole asjakohane.

12.3. Välisõhus leviv müra

Vorm ei ole asjakohane.

14. Avariide vältimine ja tagajärgede piiramine (vesi, jäätmed, õhk)

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess	Võimaliku avarii ohu kirjeldus	Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)	Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)	Vastutaja ametikoht	Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus	Viimase ülevaatuse kuupäev
Kõik tootmisosakonnad	Tulekahju	Tuleohutusjuhend ja vastutused ametikirjeldustes	HOLP	turvajuht	Iga kahe aasta tagant ning tulekahju järgselt.	02.11.2020
Ruumide jahutamine	Ammoniaagiavarii V	Valve 24h, seadmete hooldus	HOLP	turvajuht	Hädaolukorra õppus vastavalt Päästeametiga kokkuleppele.Hädaolukorra protseduuri muutmine vastavalt vajadusele.	02.11.2020

15. Tegevushälbed

Tegevushälbe liik	Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess	Meede
Puhastustööd	Kõikides tootmiskohtades korraline ruumide, seadmete pesu ja deso.	Analüüside võtmine pesemise ja desinfitseerimise järgselt. Tööjuhendid.
Tootmisseadmete rikked	Kõikide tootmisseadmete rikked likvideerib mehhaanik ja insener.	Varuosade tagavara laos, korraline seadmete hooldus. Tööjuhendid
Puhastusseadmete rikked	Rikete korral likvideerib need mehhaanik ja insener.	Varuosade tagavara laos, korraline seadmete hooldus. Tööjuhendid

16. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral ja järelhoolde meetmed

Tootmistegevuse või selle osa likvideerimise ajal ja pärast tegevuse täielikku lõpetamist kasutusele võetavate keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmete loend ja kirjeldus

Kui AS HKScan Estonia Tabasalu lihatööstus otsustab lõpetada tegevuse, siis toimitakse alljärgnevalt:
Kogu toodang turustatakse.
Kõik käitises olevad abimaterjalid, kemikaalid müüakse või antakse üle käitlusettevõttele.
Kõik seadmed lülitatakse välja, puhastatakse.
Tootmisruumid puhastatakse.
Külmaseadmed lülitatakse välja ja tühjendatakse külmaainest; külmaaine mahuti tühjendatakse, külmaaine antakse üle või müüakse vastavat litsentsi omavale ettevõttele.
Reovee kogumissüsteemid tühjendatakse ja puhastatakse.
Jäätmed antakse üle jäätme käitlejale.
Segaolmejäätmed antakse üle jäätmekäitlusettevõttele
Kogunenud vanaraud antakse üle vastavat litsentsi omavale käitlusettevõttele
Ohtlikud jäätmed (vanad õlid, luminestsentslambid, jms) antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsents omavale ettevõttele
Sissepääsud lukustatakse, et takistada kõrvaliste isikute juurdepääs tootmisterritooriumile.

Kava tegevuse täieliku lõpetamise järgseks perioodiks, sealhulgas järelhoolde ja võimalikust jääksaastest lähtuva ohu vältimiseks rakendatavad meetmed

17. Lähteolukorra aruanne

Käitise tegevuskoha lähteolukorra aruanne

Lisa 21: 16._AS_HKScan_Estonia_Tabasalu__lihatoostuse_l2hteolukorra_aruanne_160415.pdf

18. Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Vorm ei ole asjakohane.

19. Kirjandus ja sisu üldarusaadav lühikokkuvõte

Kasutatud kirjanduse ja metoodikate loetelu

1.Reference Document on Best Available Techniques in the Slaughterhouses and Animal By-products Industries (Mai 2005) (SA BREF)
2.Reference Document on Best Available Techniques in the Food, Drink and Milk Industries (August 2006) (FDM BREF)
3. Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.emhi.ee/
4. Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
5. Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPs9MIehzQ2lF80tOnuOSnrVdUSjZ8js
6.Asjakohased õigusaktid

Tehniliste üksikasjadeta kokkuvõte

AS HKScan Estonia taotleb keskkonnakompleksloa muudatust Tabasalu lihatööstuse tootmistegevuseks , et ettevõtte tegevus viia kooskõlla atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle rakendusaktide nõuetega jm keskkonnaalaste õigusaktidega. Võrreldes kehtiva loaga on AÕKS ja rakendusaktid vahepeal muutunud.

Soojusenergia tootmiseks saadakse oma katlamajas maagaasist.. Joogivesi saadakse oma kinnistult puurkaevust.
Tootmises tekkiv reovesi eelpuhastatakse ja juhitakse ühisveevõrku. Kõikide loomsete kõrvalsaaduste, jäätmete kogumine ja äravedu on organiseeritud teenuse sisseostmise näol.
Ettevõtte tegevus vastab ISO 14001:2015 nõuetele.

20. Taotlusele lisatavad dokumendid

Kemikaaliseaduse § 22 lõike 2 kohaselt nõutavad dokumendid

Lisa 22: Tabasalu_Teabeleht_2015_CLP.bdoc

Lisa 23: 2._Tallegg_riskianaluus_update_03032015.docx

Kavandatava tehnoloogia, meetodite ja meetmete alternatiivide lühikirjeldus, sh mittetehniline kokkuvõte

Dokumendid, mis tõendavad käitise asukoha maatüki õiguspärast valdust või muud õiguslikku alust tegutseda käitise asukohas loa alusel

Lisa 24: andmed.png

Sisukord

1. Keskkonnakompleksloa taotlus

2. Käitise asukoha kirjeldus

3. Käitise tegevus

4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT).

4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine

5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta

5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

6.1. Vee võtmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.1.1. Veevõtt pinnaveekogust

6.1.2. Veevõtt põhjaveekihist

6.1.3. Teave reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimise ja veekulu ning vee võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta

6.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.2.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

6.2.2. Heitvesi sh sademevesi

6.2.3. Joonised, skeemid

6.3. Veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamise, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiu või veekogusse tahkete ainete uputamise või heitmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.4. Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajalikud materjalid

6.5. Põhjavee täiendamise, allalaskmise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.6. Kalade kasvatamise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.7. Laeva teenindamise või remontimise või lastimise või lossimise taotlemiseks vajalikud materjalid

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

7.1. Lubatud heitkoguste projekti sissejuhatus

7.2. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

7.3. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ-de) heitkogused

7.4. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral)

7.5. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa

7.6. Karjatamine (veisekasvatusel karjatamise kasutamise korral)

7.7. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa (lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral)

7.8. Tehnoloogilised äkkheited

7.9. Heiteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa

7.10. Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika päevade ja kuude lõikes

7.11. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

7.12. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi taseme määramise kirjeldus

7.13. Saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse heiteallika kohta

7.14. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

7.15. Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemuste analüüs

7.16. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi seire

7.17. Järeldused ja ettepanekud

7.18. Täiendavad andmed

8. Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

8.1. Tegevuskoha põhi- ja kõrvaltegevus(ed) vastavalt E-PRTR määruse I lisale

8.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

8.3. Andmed jäätmete kogumise ja veo ning ladestamise ja vahetu keskkonda viimise kohta kalendriaasta jooksul

8.4. Korraldatava jäätmekäitluse selgitus ja tehnilise varustuse kirjeldus

8.5. Tootmistegevuse selgitus koos jäätmete moodustumisega seotud toorme ning tehnoloogiaprotsesside iseloomustusega

8.6. Jäätmete koostise ning jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogia iseloomustus

8.7. Jäätmekäitluskohtade kirjeldus

8.8. Andmed isikute kohta, kellele kavatsetakse jäätmed üle anda

8.9. Ettepanekud jäätmekäitluskoha või jäätmetekkekoha omaseireks

8.10. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

8.11. Andmed jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiva soojuse kasutamise kohta

8.12. Andmed põletamisel tekkivate, taaskasutatavate, sealhulgas ringlusse võetavate ja kõrvaldatavate jäätmete koguse ning jäätmete tekke vältimise ja vähendamise meetmete kohta

8.13. Õhu- ja veeheite piirväärtusest kinnipidamiseks ja põletusprotsessi reguleerimiseks vajalike ning tehnoloogiaparameetrite mõõtmise regulaarsust ja täpsust tagavate mõõteseadmete nimistu koos tehnilise iseloomustusega

8.14. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

8.15. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

8.16. Taotleja kirjalik tõendus, et tal on tegutsemiseks vajaliku oskusega personal taotluses märgitud tegevusalal ning tema tegevus vastab keskkonnakaiste- ja tööohutusalastes õigusaktides kehtestatud nõuetele

8.17. Prügila või jäätmehoidla töö korraldamisel õnnetuste vältimiseks ja nende kahjulike tagajärgede piiramiseks rakendatavad meetmed

9. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

10. Äkkheide vette

11. Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine

11.1. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa

11.2. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa

12. Välisõhus leviv lõhn, vibratsioon ja müra

12.1. Lõhna esinemine välisõhus

12.2. Vibratsioon

12.3. Välisõhus leviv müra

14. Avariide vältimine ja tagajärgede piiramine (vesi, jäätmed, õhk)

15. Tegevushälbed

16. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral ja järelhoolde meetmed

17. Lähteolukorra aruanne

18. Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

19. Kirjandus ja sisu üldarusaadav lühikokkuvõte

20. Taotlusele lisatavad dokumendid

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)
Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)