Menetlus M-112348 » Taotlus T-KKL/1001131-2 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakompleksloa taotlus

1. Käitaja andmed
1.1. Registrikood / Isikukood
10156832
1.2. Ärinimi / Nimi
AS HKScan Estonia
1.3. Kontaktaadress
Rakvere lihakombinaat, Roodevälja küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond
1.4. Kontaktisik
Siret Sõmer
1.5. Kontakttelefon
+372 3229222
1.6. Kontakt e-post
2. Käitise andmed
2.1. Käitise nimetus
Tabasalu lihatööstus
2.2. Käitise aadress
Sütemetsa tee 56, Tabasalu alevik, Harku vald, Harju maakond
2.3. Territoriaalkood
8009
2.4. L-EST97 koordinaadid
X: 6586667, Y: 531179
2.5. Tootmisterritooriumi pindala (ha)
3,8275
2.6. Käitise tegevuse algusaeg
1989
2.7. Käitise ohtlikkus
C kategooria ohtlik
3. Tegevusala
3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond 3.2. Tööaeg tundides ööpäevas 3.3. Tööaeg tundides aastas 3.4. Ülesseatud tootmis­võimsus 3.5. Aastane tootmis­maht
Toiduainetööstus ja sööda tootmine - Loomade tapmine tapamajades mahus üle 50 tonni rümpasid ööpäevas 24 8 760 70 tonni rümpasid ööpäevas 25 500 tonni rümpasid aastas

2. Käitise asukoha kirjeldus

Asukoha üldiseloomustus

Tabasalu lihatööstus asub Harjumaal Harku vallas Tabasalu alevikus Sütemetsa tee 56 (19801:002:2203). Käitise territooriumi üldpindala on kokku 41797 m², sh ehitiste alune maa  20290 m². Territooriumil asub lisaks lihatööstusele ka katlamaja, reovee eelpuhastus ja puurkaev. Käitise katastriüksuse sihtotstarve on tootmismaa. Käitis piirneb maatulundusmaa ja tootmismaa  sihtotstarbega kinnistutega. Lähimad elamud paiknevad 800 m kaugusel kirde suunas. Lähimatest veekogudest voolab territooriumi põhja-kirde piirist mööda Harku oja (VEE1094100). Kõige väiksem vahemaa oja ja territooriumi piiri vahel on 90…100 m. Lõunast piirneb käitise territoorium Harku ojja suubuva Sütemetsa kraaviga (VEE1094102) ja ida-kagu piir piirneb kuivenduskraaviga, mis suubub samuti Harku ojja

Kliimatingimused

Meteoroloogilised andmed pärinevad Tallinn-Harku aeroloogiajaamast, mis on käitise asukohale lähim põhijaam (linnulennult 3,5 km) (

Tabel 1. Kõige soojema ja kõige külmema kuu ööpäeva keskmised temperatuurid Tallinn-Harku aeroloogiajaama andmetel

Näitaja

Kuu

Temperatuur

Kõige soojema kuu keskmine temperatuur

Juuli

16,5°C

Kõige soojema kuu keskmine temperatuur kella 13 ajal

Juuli

20,9°C

Kõige külmema kuu keskmine temperatuur

Veebruar

–8,9°C

Kõige külmema kuu keskmine temperatuur kella 13 ajal

Veebruar

–5,8°C

 

Tuulte suuna, tugevuse ja sageduse ilmestamiseks on ELLE koostanud tuuleroosi (Joonis 2).

Muud käitise tegevusest või kohalikest oludest tingitud olulised keskkonnategurid
Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed
Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus

Käitis piirneb maatulundusmaa ja tootmismaa  sihtotstarbega kinnistutega. Lähimad elamud paiknevad 800 m kaugusel kirde suunas. Lähimatest veekogudest voolab territooriumi põhja-kirde piirist mööda Harku oja (VEE1094100). Kõige väiksem vahemaa oja ja territooriumi piiri vahel on 90…100 m. Lõunast piirneb käitise territoorium Harku ojja suubuva Sütemetsa kraaviga (VEE1094102) ja ida-kagu piir piirneb kuivenduskraaviga, mis suubub samuti Harku ojja.

Käitise asukoha kaart manustena
Käitise koordinaadistatud asendiplaan

3. Käitise tegevus

Käitise tegevuse eesmärk ja põhjendus

Eesmärk toota kanaliha ja -tooteid  vastavalt tarbijate ootustele. 

Loend peamistest tootmisetappidest

Tapamaja osas toimuvad järgmised etapid:

  1. Eluslindude vastuvõtt
  2. Eluslindude konveierile riputamine
  3. Eluslindude uimastamine
  4. Tapmine, veretustamine
  5. Kupatamine
  6.  Sulgede kitkumismasinas eemaldatud sulgede kogumine
  7. Rümpade pesemine
  8. Linnurümpade täispuhastus (sisikondade eemaldamine täispuhastusseadetega)
  9. Linnurümpade korrastus
  10. Rümpade õhkjahutus
  11. Tükeldus
  12. Värske liha pakkimine (tükeldusliin, pakkeseadmed)
  13. Toodangu maitsestamine, suitsutamine
  14. Pakkimine
  15. Toodangu hoiustamine ja laadimine transpordivahendile
  16. Valmistoodangu väljastamine 

 

 

Tehnoloogiaprotsesside plokkskeemid
Lisa 3: vooskeem_1.pdf
Tehnoloogiaprotsesside andmed
Protsessi nimetus lindude tapmine ja lihatoodete tootmine
Kestvus 365 päeva aastas
Ainevood

Käitise põhitegevus on Tabasalu tööstuses lindude tapmine, liha töötlemine ja lihatoodete tootmine (sh tükeldamine, suitsutamine ja pakendamine).

Ettevõttesse saabuvad linnud eluslindude veoautodega läbi sissesõiduvärava lindude vastuvõttu. Edasi teisaldatakse linnud liikuvale liinile, kus algab algtöötlemise uimastamise protsess. Algtöötlemise osakonnas, tapaliinil, toimub tegevus eluslindude uimastamisest kuni linnu rümpadeni. Külmhoones toimub rümpade jahutamine ja hoiustamine. 2012-2014. a tapamaja territooriumile ehitati juurdeehitus kuhu kolis lihatööstus Loolt. Seega toimub nii lindude tapmine kui ka liha töötlemine ning lihatoodete valmistamine. Pakendamise ja pakkimise protsesside eesmärgiks on tagada toodete kaitse tootmisjärgsel käsitlemisel. Pakendatud tooted kaalutakse, etiketitakse, asetatakse kastidesse ja alustele ning saadetakse komplekteerimisele Rakvere tööstusesse.

Käitise maksimaalne tootmisvõimsus on 48 000 lindu ühes vahetuses. Ettevõte töötab 1 kuni 1,5 vahetuses. Tapamaja aasta keskmine tootmisvõimsus on 70 tonni rümpasid ööpäevas. Lihatööstuse loomse toorme töötlemise tootmisvõimsus on ca 30 tonni valmistoodangut ööpäevas (kvaartali keskmine arv).

Tootmise ja olme jaoks võetakse joogivesi ettevõttele kuuluvast puurkaevust (katastri nr 756). Tootmistegevuse tagajärjel tekkiv reovesi läbib ettevõtte eelpuhastuse ja edasi juhitakse ühiskanalisatsiooni (AS Tallinna Vesi). Sademevesi kogutakse katustelt ja asfalteeritud pinnaga alalt ning juhitakse läbi kuue väljalasu kinnistu välisesse kraavi, mis suubub Harku ojja.

Territooriumil asub maagaasi katlamaja (aurukatel UL-S 4000 x 10). Katla võimsus on 2,192 MW. Lihatöötlemise osakonnas on suitsugeneraatorid H 508/C (kolm katelt kokku 6kW ehk 0,006MW), mis toodavad kuivast lepalaastust suitsu lihatoodete väärtustamiseks. Külmhoone poolele on külmakambrid ja ammoniaagi külmasüsteem.

Ettevõtte koristusosakonna tegevus hõlmab tootmisruumide koristamist, pesemisemist ja desinfitseerimist. Kõikide jäätmete kogumine ja äravedu on organiseeritud teenuse sisseostmise näol. Käitise territooriumil jäätmeid ei kõrvaldata. Tapajäätmed töödeldakse karusloomatoiduks (külmutatud plokid). Linnusuled komposteeritakse lepingupartneri poolt

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon

Käitise põhitegevus on Tabasalu tööstuses lindude tapmine, liha töötlemine ja lihatoodete tootmine (sh tükeldamine, suitsutamine ja pakendamine).

Ettevõttesse saabuvad linnud eluslindude veoautodega läbi sissesõiduvärava lindude vastuvõttu. Edasi teisaldatakse linnud liikuvale liinile, kus algab algtöötlemise uimastamise protsess. Algtöötlemise osakonnas, tapaliinil, toimub tegevus eluslindude uimastamisest kuni linnu rümpadeni. Külmhoones toimub rümpade jahutamine ja hoiustamine. 2012-2014. a tapamaja territooriumile ehitati juurdeehitus kuhu kolis lihatööstus Loolt. Seega toimub nii lindude tapmine kui ka liha töötlemine ning lihatoodete valmistamine. Pakendamise ja pakkimise protsesside eesmärgiks on tagada toodete kaitse tootmisjärgsel käsitlemisel. Pakendatud tooted kaalutakse, etiketitakse, asetatakse kastidesse ja alustele ning saadetakse komplekteerimisele Rakvere tööstusesse.

Käitise maksimaalne tootmisvõimsus on 48 000 lindu ühes vahetuses. Ettevõte töötab 1 kuni 1,5 vahetuses. Tapamaja aasta keskmine tootmisvõimsus on 70 tonni rümpasid ööpäevas. Lihatööstuse loomse toorme töötlemise tootmisvõimsus on ca 30 tonni valmistoodangut ööpäevas (kvaartali keskmine arv).

Tootmise ja olme jaoks võetakse joogivesi ettevõttele kuuluvast puurkaevust (katastri nr 756). Tootmistegevuse tagajärjel tekkiv reovesi läbib ettevõtte eelpuhastuse ja edasi juhitakse ühiskanalisatsiooni (AS Tallinna Vesi). Sademevesi kogutakse katustelt ja asfalteeritud pinnaga alalt ning juhitakse läbi kuue väljalasu kinnistu välisesse kraavi, mis suubub Harku ojja.

Territooriumil asub maagaasi katlamaja (aurukatel UL-S 4000 x 10). Katla võimsus on 2,192 MW. Lihatöötlemise osakonnas on suitsugeneraatorid H 508/C (kolm katelt kokku 6kW ehk 0,006MW), mis toodavad kuivast lepalaastust suitsu lihatoodete väärtustamiseks. Külmhoone poolele on külmakambrid ja ammoniaagi külmasüsteem.

Ettevõtte koristusosakonna tegevus hõlmab tootmisruumide koristamist, pesemisemist ja desinfitseerimist. Kõikide jäätmete kogumine ja äravedu on organiseeritud teenuse sisseostmise näol. Käitise territooriumil jäätmeid ei kõrvaldata. Tapajäätmed töödeldakse karusloomatoiduks (külmutatud plokid). Linnusuled komposteeritakse lepingupartneri poolt.

 
Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes
180
Tavapärane tööaeg
24 h
Ülesseatud tootmisvõimsused alltegevusvaldkondade kaupa

70 tonni rümpasid ööpäevas
25 500 tonni rümpasid aastas

Planeeritud aastatoodangu maht

25 500 tonni rümpasid aastas

Käitisega seotud kehtivad keskkonnaload
Vee erikasutusluba
Välisõhu saasteluba
Jäätmeluba

4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT).

PVT allikas ja valitud PVT nimetus
Jrk nr PVT allikas ja/või viide
1. Reference Document on Best Available Techniques in the Slaughterhouses and Animal By-products Industries (Mai 2005) (SA BREF)


 
Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad PVT jrk nr Vastavusmärge
Keskkonnajuhtimissüsteem Keskkonnajuhtimissüsteemi standardile vastava sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüstee mi rakendamine Juurutatud ja sertifitseeritud integreeritud toiduohutus- ja keskkonnajuhtimissüsteem.
Juhtimiskava sisaldab tööohutuse ja keskkonnaeesmärke
SA BREF 5.1.1 (lk 373), 5.1.1.1 (lk 374) Keskkonnajuhtimissüsteemi järgimine ja rakendamine
. Käitise keskkonnajuhtimissüsteem: kirjeldatud KKJS, millel on sertifitseeritud süsteemi elemendid. Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise ulatus sõltub käitise tegevuse ulatusest, iseloomust ja keerukusest ning erinevate keskkonnamõjude esinemisest.
1 Vastab
Juhtimine Töötajate teadlikkus ja vastutus Töötajate koolituskava iga poole aasta kohta (peamiselt hügieenialane). Töötajate regulaarne koolitus. Kõikide töötajate valdkonnale ja tasemele vastav kirjalik koolituskava. Keskkonnakaitselise informatsiooni kajastumine ametijuhendites SA BREF 5.1.1 p 2 ja 4.1.2 (lk 373) Koolituse läbiviimine. Kõikide töötajate valdkonnale ja tasemele vastav kirjalik koolituskava. Keskkonnakaitselise informatsiooni kajastumine ametijuhendites.
1 Vastab
Juhtimine Tehnoloogiliste seadmete hooldusprogrammid Kinnitatud protseduurireeglid tehnoloogia hooldus ja kontroll. Seadmetele on tootja poolt kaasa antud hooldusgraafik, mille järgi seadmeid kontrollitakse ja hooldatakse. Hooldusprogramm sisaldab seadmete kontrolli, mis aitab vähendada tarbimist ja emissiooni taset. SA BREF 5.1.1 p 3 ja 4.1.3 (lk 373) Kavandatud hooldusprogramm seadmetele. Pöörata erilist tähelepanu seadmete hooldusprogrammidele. Hooldusprogramm sisaldab seadmete kontrolli, mis aitab vähendada tarbimist ja emissiooni taset.
1 Vastab
Kogu tootmine Veekulu mõõtmine käitises üldiselt ja pesemise/jahutamise protsessis Veekulu ja heitvee koguse vähenemine. SA BREF 5.1.1 p 4 ja 4.1.4 (lk 373) Veetarbimise mõõtmine erinevates käitise tegevustes, veemõõtjate paigaldamine. Võimalik veekulu ja heitvee koguse vähenemine 1 Vastab
Reoveekäitlus Reovee tekke vähendamine Protsessivesi kogutakse ja käideldakse eraldi vihmaveest ja olmereoveest. Rajatud spetsiaalne autopesula, millest tulev vesi suunatakse läbi liivafiltri ühiskanalisatsiooni. Reovesi eelpuhastatakse kohapeal. SA BREF 5.1.1 p 5 ja 4.1.5 (lk 373) Protsessivee ja mitte-protsessivee eraldamine. 1 Vastab
Veekasutus Vee säästlik kasutamine Pesuks kasutatavad voolikud on varustatud reguleeritavate survepesu otsikutega. Tualetid ja kraanid hoitakse töökorras ja lekked kõrvaldatakse.

Nugade steriliseerijad hoitakse isoleeritult ja kaetult. Nugade steriliseerijate vesi hoitakse temperatuuril 82 kraadi C.

Taaskasutatakse pakkeseadmete jahutusvett. Tagatud on jahutusvee ringlus.
SA BREF 5.1.1 p 6 ja 4.1.7 (lk 373) Jooksvate veevoolikute eemaldamine ja tilkuvate tualettide ja kraanide parandamine.
SA BREF 5.2 p 7 ja 4.2.1.14 (lk 377) Nugade steriliseerijad hoida isoleeritult ja kaetult. Nugade steriliseerijate vesi hoida temperatuuril 82 kraadi C.

1 Vastab
Veekasutus Vee säästlik kasutamine Käitises töötab täispuhastusliin. Liinil on välditud vee liigset tarbimist. Pesemine toimub seal kus see on tehnoloogiliselt vajalik SA BREF 5.2 p 2 ja 4.2.1.4 (lk 377) Vältida rümpade pesemist ja kus see ei ole võimalik, seal veekasutust minimeerida. 1 Vastab
Veekasutus Veekulu vähendamine lindude tapmisel. Lindude rümpasid pestakse ainult peale sulgede ning sisikonna eemaldamist.

Eemaldatud suled pumbatakse vaakumpumba abil torustikus jäätmete kogumise ja töötlemise ruumi, kus suled nõrutatakse ja suunatakse edasisele käitlemisele. Vesi on korduvkasutuses.

Täispuhastusliinil efektiivsed dušipead.
SA BREF 5.2.2 p 3 ja 4.2.1.11 (lk 378) Vee tarbimise vähendamine lindude tapmisel.
SA BREF 5.2.2 p 7 ja 4.2.3.4.2 (lk 378) Kasutada sulgede transportimiseks korduvkasutusvett.
SA BREF 5.2.2 p 8 ja 4.2.3.5.1 (lk 378) Vee efektiivne kasutus ja vähemate dušipeade kasutus.
1 Vastab
Puhastusprotsessid Kemikaalide kasutamise kontroll. Kemikaalide optimaalne ja ohutu kasutamine Pesemis- ja desinfitseerimislahused doseeritakse vastavalt kasutusjuhendile. Kasutatakse pesukeskust ja satelliite. Ettevõttes jälgitakse kemikaalide valikul nende pH taset.
Kasutatakse toiduainetetööstuse jaoks heakskiidetud kemikaalid. Kasutatakse kemikaale mis on biolagunevad. Kasutatakse peamiselt aluselisi pesuaineid
(naatrium- ja kaaliumhüdroksiidil põhinevad), lämmastikhapet ning desinfekandina
vesinikperoksiidi ja peräädikhapet. Mõningal määral ka kloori sisaldavaid. Seadmete puhastamiseks kasutatakse 1% pesulahust (pH 1,4). Ruumide ja seadmete pesuks ja desinfitseerimiseks kasutatakse 0,5% pesulahust (pH 13). Desinfitseerimiseks kasutatakse 0,5% kloorilahust.
Kasutatakse suletud süsteeme kus võimalik. Pidev kemikaali kulu kontroll
SA BREF 5.1.4 p 1 ja 4.1.42.1 (lk 375) Kasutatava vee ja puhastusvahendite koguste kontrollimine ja minimeerimine. Saavutada kasu keskkonnale. Aitab vähendada vee ja pesuaine kulusid.
SA BREF 5.1.4 p 2 ja 4.1.42.2 Kasutada keskkonnale vähemohtlikke puhastuskemikaale.
SA BREF 5.1.4 p 3 ja 4.1.42.3 Võimalusel vähendada aktiivkloori kasutamist
1 Vastab
Kogu tootmine Reovee tekke vähendamine Kanalisatsioonirestide kasutamine. Koridorides ja pakkesaalides on paigaldatud kanalisatsiooniava ette restid, et vähendada tahkete osade sattumist reovette. Tootmisruumides on kanalisatsioonirennide peale paigaldatud restid tööohutuse tõttu. Tihedamat resti ei ole kanalitele võimalik paigaldada, sest tapamaja tootmise jäätmete kogumine jäätmeruumi toimub kanalisatsiooni kaudu. SA BREF 5.1.1 p 7 ja 4.1.11 (lk 373) Kasutada trappe tahke materjali kogumiseks. Kasutada äravoolutorusid ekraanide ja/või püünistega, et takistada tahke materjali sattumist reovette . Vähendab tunduvalt heitvee BHT ja üldhõljuvaine sisaldust. 1 Vastab
Kogu tootmine Reovee tekke vähendamine Tapajäätmed eemaldatakse tootmisruumidest ja seadmetelt kombineeritud meetodil: suuremad jäätmed eemaldatakse pühkimise teel ning seejärel survepesu teel, kasutades käsitsi opereeritavate päästikutega voolikuid ja kui vaja kasutatakse sooja vett termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiilidest SA BREF 5.1.1 p 8 ja 4.1.12, 4.1.10, 4.1.9, 5.1.1 p 16 ja 4.1.23 (lk 373) Tapajäätmete eemaldamine pühkimise ja kaabitsatega ja alles seejärel survepesu, kasutades käsitsi opereeritavate päästikutega voolikuid ja kui vaja kasutada sooja vett termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiilidest. 1 Vastab
Kogu tootmine Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Ammoniaagimahutitel on olemas gaasianalüsaatorid, mis hoiatavad võimaliku lekke eest.
Paigaldatud ammoniaagi andurid ruumidesse
SA BREF 5.1.1 p 9 ja 4.1.13 (lk 373) Mahutite ületäitumise kaitse. 1 Vastab
Energia kasutus Energiajuhtimise süsteem. Energia kasutuse vähendamine Olemas energiajuhtimissüsteem keskkonnajuhtimissüsteemi ühe osana. Energiaressursi vähendamise kava. Investeeringud energiakasutuse vähendamiseks. Vähendamise eesmärk. Energiatarbimist mõõdetakse igapäevaselt, lisaks arvestatakse energia kulu ühe tooteühiku kohta. Energia kulu keskmiselt 0,56 kWh linnu kohta.

Koostootmist ei kasutata. Kasutatakse jääksoojust sooja vee eelsoojenduseks. Reoveemuda kasutataks biogaasi toomiseks
SA BREF 5.1.1 p 11 ja 4.1.16, 4.1.17 (lk 373) Energiajuhtimise süsteemi juurutamine.
1 Vastab
Energia kasutus Külmaseadmed Suurim energiakulu on külmaseadmete töötamisel. Ettevõttes on rakendatud külmaseadmete juhtimiseks elektrooniline kontrollsüsteem.

Kauba pideva laos seismise tõttu, töötavad külmaseadmed ööpäevaringselt. Tootmisruumide jahutussüsteemid ja külmatunnel lülitatakse välja tööpäeva lõpped
SA BREF 5.1.1 p 12 ja 4.1.18 (lk 373) Jahutussüsteemide juhtimissüsteemi rakendamine.
SA BREF 5.1.1 p 13 ja 4.1.19 (lk 373) Külmutusseadmete töötamise aja kontroll.
1 Vastab
Energia kasutus Külmaseadmed Käitises on ööpäevaringselt töötaja, kes jälgib külmaseadmete tööd. SA BREF 5.1.1 p 14 ja 4.1.21 (lk 373) Jahutusruumi ukse automaatne sulgemine 1 Vastab
Energia kasutus Auru tootmine Käitises kasutatakse termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiile SA BREF 5.1.1 p 16 ja 4.1.23 (lk 373) Kasutada termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiile 1 Vastab
Energia kasutus Auru tootmine Auru tootmine toimub katlamajas, soojuse kadu trassil on minimaalne. Auruga köetav soojaveemahuti paikneb tootmishoones sees.

Auru ja kuuma vee ventiilid suletakse tööaja väliseks ajaks.
SA BREF 5.1.1 p 17 ja 4.1.24 (lk 373) Auru- ja veetorustiku isoleerimine ja ratsionaalne kasutamine.
SA BREF 5.1.1 p 18 ja 4.1.25 (lk 373) Auru ja vee ventiilide sulgemine tööaja väliseks ajaks.
1 Vastab
Energia kasutus valgustid Kasutatakse energiasäästlikke valgusteid. Käitises kasutatakse päevavalguslampe. Väheneb energia tarbimine SA BREF 5.1.1 p 19 ja 4.1.26 (lk 373) Valgustuse kontrollsüsteemi kasutamine 1 Vastab
Energia kasutus Kompressorid, ventilatsioon, sooja vee tootmine Külmutusmehhaanik teostab kompressori kontrolli igapäevaselt, lugedes vastavat skaalat. Sellega ennetatakse kompressorist õhu leket.

Ventilatsioonifiltritele on paigaldatud automaatskaala. Filtrite vahetamisel käivitub skaalal alarm.

Sooja vee temperatuur on kuni 55°C
SA BREF 5.2 p 9 ja 4.2.1.19 (lk 377) Surveõhu kasutuse juhtimine ja kontroll; väiksemate kompressorite kasutamine puhastusprotsessideks ning lekete ennetamine. Vähendades survet 100 kPA võrra, võib saavutada kuni 6%-se energia säästu. Lekete ennetamisel on potentsiaalne energiavõit 30%.
SA BREF 5.2 p 11 ja 4.2.1.21 (lk 377) Ventilatsiooni kasutuse juhtimine ja kontroll.
SA BREF 5.2 p 12 ja 4.2.1.22 (lk 377) Sooja vee kasutuse juhtimine ja kontroll. Kui tapamaja operatsioonid katkestatakse, siis tuleb katkestada ka 82 kraadise vee tootmine, kasutusele peaksid jääma vaid külm ja 60 kraadine vesi.
1 Vastab
Energia kasutus Puhastusprotsessid Tootmisseadmed on valdavalt roostevaba terasest ja ei reageeri puhastusainetega. Kõikide tootmisruumide põrandad on kaetud kergestipestava spetsiaalse vaigukihiga. Väheneb vee tarbimine ja kemikaalidega saastunud vee kogus. SA BREF 5.1.1 p 22 ja 4.1.30 (lk 373) Selline tootmisruumide ja –seadmete materjali valik, mis hõlbustab puhastamist. 1 Vastab
Reoveekäitlus Reoveekätlus Võreprahi kogumine. Reovesi liigub ringvoolupumba abil, juhitakse läbi puhastusseadmete kanalisatsiooni. Reovesi kohapeal ei seisa. Tootmisreovesi juhitakse läbi reovee eelpuhastuse. Eelpuhastuses kasutatakse flokulante. Reovee eelpuhastuses paikneb ühtlustusmahuti SA BREF 5.1.5 p 1 ja 4.1.43.3 (lk 376) Vältida reovee seismist.
SA BREF 5.1.5 p 3 ja 4.1.43.9 (lk 376) Eelpuhastuse kasutamine.
SA BREF 5.1.5 p 4 ja 4.1.43.10 (lk 376) Selituskambrite kasutamine, flokulantide kasutamine.
SA BREF 5.1.5 p 5 ja 4.1.43.11 (lk 376) Reovee ühtlustusmahutite kasutamine.
1 Vastab
Kogu tootmine Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Lindude vastuvõtul, laadimisel ja konveierile riputamisel kogutakse tolm kangasfiltrisse SA BREF 5.2.2 p 1 ja 4.2.3.1.2 (lk 378) Tolmu kogumine lindude vastuvõtmisel, mahalaadimisel ja konveierile riputamisel. Kasutada näiteks kangasfiltreid. Komprimeeritud õhku või mehhaanilist vibratsiooni kasutatakse filtritre puhastamiseks. Vähenevad emissioonid õhku. 1 Vastab
Kogu tootmine Lõhna vältimine või vähendamine Inimtoiduks mittekõlblikud tapasaadused segatakse konservandiga (sipelghape) ja külmutatakse (haisu ei eraldu) või kogutakse konteinerisse ja veetakse ära vähemalt üks kord päevas.

Surnud linnud kogutakse konteinerisse, laadimine toimub ruumis, jäätmed veetakse ära kinnises veokis vähemalt üks kord nädalas.

Käitise tootmisprotsessist ja jäätmekäitlusest ei eraldu ebameeldivat lõhna. Lõhna võib eralduda teatud ilmastikutingimustel
SA BREF 5.1.1 p 20 ja 4.1.27 (lk 373) Inimtoiduks mittekõlblike tapasaaduste võimalikult lühike säilitamisaeg, võimalusel külmutamine.
SA BREF 5.1.1 p 21 ja 4.1.28 (lk 373) Lõhna (haisu) auditeerimine. Lõhnade ennetamine ja kontroll.
SA BREF 5.1.1 p 27 ja 4.1.29 (lk 373) Tapasaadused on transpordi peale- ja mahalaadimise ning ladustamise vältel kaetud
1 Vastab
Kogu tootmine Lõhna vältimine või vähendamine Materjaliladusid puhastatakse igapäevaselt SA BREF 5.1.1 p 23 ja 4.1.31 (lk 373) Materjaliladude sage puhastaminelõhna vältimiseks.
SA BREF 5.1.1 p 28 ja 4.2.1.8 (lk 373) Kogutud vere roiskumise vältimiseks tuleb see esmalt töödelda ja seejärel külmutada. Kui eelnevat töötlemist ei toimu, tuleb veri võimalikult ruttu külmutada.
1 Vastab
Kogu tootmine müra Käitis paikneb tootmispiirkonnas ja käitise tegevusest ei lähtu olulist müra SA BREF 5.1.1 p 24 ja 4.1.36 (lk 373) Müra juhtimissüsteemi rakendamine.
SA BREF 5.1.1 p 25 ja 4.1.37, 4.1.39 (lk 373) Ventilatsiooni väljatõmbeavade ja külmutusseadmete müra vähendamine
1 Vastab

4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Vorm ei ole asjakohane.

4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT vastavusmärge Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta Rakendamise periood Meetme rakendamise tähtaeg
Pinna- ja põhjavee kaitse kontroll, kinnised süsteemid - Vastab   pidev
 
Pinna- ja põhjavee kaitse Sadevesi kogutakse katustelt ja asfalteeritud pinnaga alalt ning juhitakse kinnistu välisesse kraavi läbi kuue väljalasu. Parklast kogutud sademevesi läbib ennem kraavi juhtimist liiva- ja mudapüüduri ning õlipüüduri. Liiva-mudapüüdurile on paigaldatud alarmseade, mis jälgib liiva-mudaeralduskambri täituvust ja annab heli- ja valgussignaaliga märku tühjendamisvajadusest.
Ülejäänud väljalaskmetest juhitakse kogutud sademevesi otse kraavi. Juhitavale sadeveele teostatakse visuaalset seiret kraavis. Nähtava reostuse korral selgitatakse uuritakse koheselt välja reostuse põhjus
PVT ei määratle   pidev
 
Pinna- ja põhjavee kaitse Saastatud sademevee tekke vältimine Saastatud sademevee tekke vältimiseks ja selles reoainete koguse vähendamiseks tuleb tagada kõvakattega alade, millelt sademevett ära juhitakse, regulaarne kuivalt puhastamine PVT ei määratle   pidev
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Lindude vastuvõtu ventilatsiooni filtrid FIltrite visuaalne kontroll. Filtrite vahetus 1 kord kvartalis. Vastab   pidev
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Põletusseadmete hooldus Põletusseadme korraline hooldus 1 kord kuus PVT ei määratle   pidev
 
Muud asjakohased meetmed UV seadme hooldus UV seadme pidev automaathooldus PVT ei määratle   pidev
 

5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine

5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine
Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess Kogus Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Kogus Ühik Kokku Ühik Jääb tootesse, %
Toore 01059400 Kanad liigist Gallus domesticus massiga üle 185 Kastides, 15 lindu, (suvel 12 lindu).Maksimaalne üheaegselt hoitav kogus 3600 lindu.   8 t tapmine   t/a 72  
Abimaterjalid 48192000 Tarnija pakendis, virnas kast 103 2 t pakendamine 10 t/a    
Abimaterjalid 39231000 Plasttooted kaupade veoks või pakkimiseks: kastid, konteinerid. kast 103 3 t pakendamine 10 t/a    
Abimaterjalid 38112900 Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 metallvaat 103 0.40 t jahutussüsteem 1 t/a    

5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Vormi ei kuvata, sest selle andmed on märgitud mitte-avalikustatavaks

Mitte avalikustamise põhjus:
kasutatavad kemikaalid

5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Vorm ei ole asjakohane.

5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Mahuti Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas)
Tüüp Maht m³ Kasutusele võtmise kuupäev Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev Andmed tehnilise järelevalve kohta Andmed hoolduse kohta Nr plaanil või kaardil Kaugus reovee äravoolutorustikust m Kaugus veekogudest m Kaugus puurkaevudest m
Süsinikterasest mahuti 9
11.01.2005
Ammoniaak Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ) Hooldab tehniline personal Kaart 1-2, nr 106 10 200 100
Süsinikterasest mahuti 7
11.11.2010
Ammoniaak Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ) Hooldab tehniline personal Kaart 1-2, nr 106 10 200 100
Süsinikterasest mahuti 8
11.11.2014
Ammoniaak Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ) Hooldab tehniline personal Kaart 1-2, nr 106 10 200 100
Õlieraldaja, terasmahuti 0.595
 
Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ) Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ) Hooldab tehniline personal 106 10 200 100
Õlieraldaja, terasmahuti 0.337
 
Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ) Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ) Hooldab tehniline personal 106 10 200 100
Õlieraldaja, terasmahuti 0.337
 
Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ) Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ) Hooldab tehniline personal 106 10 200 100
Õlieraldaja, terasmahuti 0.337
 
Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ) Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ) Hooldab tehniline personal 106 10 200 100
Õlieraldaja, terasmahuti 1
 
Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ) Kontroll 2 aasta tagant (Inspecta Estonia OÜ) Hooldab tehniline personal 106 10 200 100
metallmahuti 8
11.11.2012
KEMIRA PIX-115E (Raud(III)sulfaat Ei kuulu tehnilise järelevalve alla Ei kuulu tehnilise järelevalve alla Hooldab tehniline personal 104 10 200 100

5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil Kaitsemeetmed Märkused
Välisõhk Vesi Pinnas Pinna- ja põhjavesi
106 Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve Asfalteeritud pinnas Asfalteeritud pinnas Asfalteeritud pinnas  
106 Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve Asfalteeritud pinnas Asfalteeritud pinnas Asfalteeritud pinnas  
104 nivooandur Asfalteeritud pinnas Asfalteeritud pinnas Asfalteeritud pinnas, kinnine ruum  

6.1. Vee võtmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.1.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane.

6.1.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr 1.
Veehaarde nimetus prk0000756
Veehaarde kood prk0000756
Puurkaevu katastri number 756
Puurkaevu passi number  
Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah
Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub  
Puurkaevu L-EST koordinaadid X: 6586686, Y: 531312
Põhjaveekiht Kambriumi-Vendi (Cm-V)
Põhjaveekogum Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogum
Vee kasutamine joogiveena või inimesele tarbimiseks mõeldud toodete tootmiseks Jah
Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Jah
Sanitaarkaitseala vähendamise otsus
Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord sanitaarkaitseala 30 m. Korras ja hooldatud.
Veehaaret mõjutavate potentsiaalsete ohtlike reostusallikate asukoht
Veevõtuseadmete iseloomustus  
Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti
Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) WPD
Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused
Vee töötlemistehnoloogia Ei
Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus  
Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus ja vee tehnoloogilise jaotuse skeem failina
Põhjaveevaru uuringu aruanne
Taotletav veevõtt (m³)
Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Veevõtt 2005 40 000 40 000 40 000 40 000 160 000 450  
Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 160 000
 
Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi
Ei
Puurkaevude gruppi või gruppide kirjeldus
 

6.1.3. Teave reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimise ja veekulu ning vee võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta

Reovee/heitvee käitlemise viis
ÜVK
Heitvee kogus aastas (m³)
170000
Ettevõtte nimi, kelle kanalisatsiooni reovesi juhitakse
Tallinna Vesi
Koopia reovee ärajuhtimise lepingust selle lepingu olemasolul
Lisa 17: DM_112348_2.pdf
Sademevee käitlemise kirjeldus
katuste sadeveed ja territooriumi sadeveed juhitakse läbi 5 väljalasu kraavi.
Hinnanguline keskmine veekulu ühe toodanguühiku kohta
 
Vee võtmisega kaasneva keskkonnamõju vähendamise meetmete kirjeldus
 
Põhjaveevaru uuring
 

6.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.2. Heitvesi sh sademevesi

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.3. Joonised, skeemid

Vorm ei ole asjakohane.

6.3. Veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamise, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiu või veekogusse tahkete ainete uputamise või heitmise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.4. Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.5. Põhjavee täiendamise, allalaskmise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.6. Kalade kasvatamise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.7. Laeva teenindamise või remontimise või lastimise või lossimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)
Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

7.1. Lubatud heitkoguste projekti sissejuhatus

Põhjendus loa taotlemiseks
AS HKScan Estonia taotleb keskkonnakompleksloa muudatust Tabasalu lihatööstusele Harjumaal Tabasalu alevikus Sütemetsa tee 56 (katastrinumber 19801:002:2203) maaüksusel.
AS HKScan Estonia taotleb keskkonnakompleksloa muudatust, et ettevõtte tegevus viia kooskõlla atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle rakendusaktide nõuetega jm keskkonnaalaste õigusaktidega. Tööstusheite seaduse § 19 lõige 2 punkt 7 sätestab, et kompleksluba on nõutud toiduainetööstuses, sealhulgas sööda tootmisel. Täpsemad künnisvõimsuseid, mis kohalduvad ühtlasi Tabasalu lihatööstusele, täpsustab Vabariigi Valitsuse määrus nr 89, kus on välja toodud, et kompleksluba on nõutav sellise käitise puhul, kus loomade tapmine tapamajades toimub mahus üle 50 tonni rümpasid ööpäevas.
Kuna Tabasalu lihatööstuses toimub loomade tapmine tapamajas tootlikkusega üle 50 tonni rümpasid ööpäevas, on vajalik käitise tegutsemiseks keskkonnakompleksluba.
Lisaks soovitakse ettevõtte tegevus viia kooskõlla uusimate õigusaktide muudatustega.
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
Atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle rakendusaktid.
Lubatud heitkoguste projekt on koostatud vastavalt keskkonnaministri määruses nr 56 („Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis”. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. aasta määrus) esitatud nõuetele ja andmekoosseisule.

Kütuse põletamisel väljuvate saasteainete heitkoguste leidmiseks on kasutatud keskkonnaministri kinnitatud metoodikat: „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Vastu võetud 24. november 2016. a., määrus nr 59.

CO2 heite arvutamise aluseks on võetud keskkonnaministri määrusega nr 86 kinnitatud määramis metoodika: „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid1“.

Õhukvaliteeti on hinnatatud vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) ning piir- ja sihtväärtuste arvestamisel on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 75 („Õhukvaliteedi piirja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus). Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 („Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust.

Saasteainete hajumise hindamiseks ehk maapinnalähedases õhukihis tekkiva õhukvaliteedi taseme hindamiseks on OÜ Severitas kasutanud hajumisarvutusprogrammi Airviro. Tekkiva õhukvaliteedi taseme visualiseerimiseks huvipakkuvas asukohas on hajumisarvutusprogrammil hajumisarvutuste tulemuste (hajumisdiagrammide) esitamise võimalus valitud kaardikihil.

Piirkonnas saasteainete hajumist mõjutavate näitajate kohta on kasutatud 2017–2019. aasta vaatlusandmeid Tallinna meteojaamast.

Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 56 on välisõhu kvaliteedi taset hinnatud väljaspool käitise tootmisterritooriumi ning käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise
ord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on suurem kui 30% atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel saasteainele kehtestatud piir- või sihtväärtusest, ning vajaduse korral on rakendatud keskmistamisaegade kohta protsentiile. Kui saasteaine arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on suurem kui 30% kehtestatud piir- või sihtväärtusest, siis on LHK projektis hajumisarvutuste tulemuste visualiseerimiseks esitatud OÜ Severitas ekspertide poolt koostatud hajumiskaardid.
Hajumise esitamise aluskaardiks on kasutatud Maa-ameti aluskaartide rakendust. Aluskaardile on kantud modelleerimise tulemusel saadud saasteainete leviku diagrammid, mille tulemusena on valminud tööle lisatavad saasteainete hajumiskaardid. Kaartide koostamiseks on kasutatud ESRI ArcGIS programmi.

Fooniandmete (väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmete) kasutamise vajadust heiteallikate koosmõju hindamiseks on hinnatud Keskkonnaameti KOTKAS infosüsteemi abil.
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Tabasalu lihatööstuse peamiste paiksete heiteallikate hulka kuuluvad aurukatel (UL-S 4000 x 10) ja suitsugeneraatorid (H 508/C). Heiteallikate asendiplaan on esitatud taotlusele eraldi failina.
Aurukatelt kasutatakse soojuse tootmiseks. Katla võimsus on 2,589 MW ning see töötab aastas kuni 8760 tundi. Kütusena on kasutusel maagaas. Katla tööst lähtuvad suitsugaasid väljuvad välisõhku läbi 8 meetri kõrge korstna, mille diameeter on 0,4 meetrit. Väljuvate suitsugaaside temperatuur on hinnanguliselt 180ºC.
Suitsugeneraatoreid on kolm ning neid kasutatakse lihatoodete suitsutamiseks. Ühe suitsugeneraatori võimsus on 2 kW (kolm katelt kokku 6 kW ehk 0,006 MW) ning kõik suitsugeneraatorid töötavad aastas kokku kuni 7300 tundi. Kütusena on kasutusel puit(lepalaast). Suitsugeneraatoritest lähtuvad suitsugaasid väljuvad välisõhku läbi nelja 12 meetri kõrge korstna, mille diameeter koondallikana on 0,8 m. Väljuvate suitsugaaside temperatuur on hinnanguliselt 50ºC. Modelleerimaks välisõhu saasteainete hajumist, on otstarbekuse huvides vastavalt keskkonnaministri määrusele sarnaste parameetritega heiteallikad grupeeritud koondheiteallikaks. Seega on kolme suitsugeneraatori korstnad võetud ühe heiteallikana.
Saastatuse taseme leidmisel ei ole arvesse võetud liikuvaid heiteallikaid, kuna nendega seotud heitmed on kontrollimatud ning hajusad. Teenindava transpordi liikumisega kaasneb heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm teedelt. Lisaks liikuvatele ja eelpool loetletud heiteallikatele võib kontrollimatu heite põhjustada põletusseadmete avarii. Samuti tekivad väga lühiajalised tavapärasest erinevad suuremad heitmed välisõhku põletusseadmete käivitamisel ja seiskamisel.
Teatud kogus ammoniaaki võib pihustuda välisõhku ka külmutus-süsteemidest. Antud heite näol on tegemist hajusallikaga. Aastane heitkogus välisõhku on kuni 0,8 tonni, mis arvutatakse välja süsteemi juurde lisatud ammoniaagi koguse põhjal. Kuigi saasteainet hajumisarvutustes ei ole arvestatud, kuna maksimaalset hetkelist heitkogust ei ole võimalik määrata, on tekkinud heitkogus lisatud välisõhku eralduvate saasteainete tegelike ja taotletavate heitkoguste alla.
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Hajumist mõjutavaid olulisi geograafilisi ja tehnogeenseid objekte ei ole.
Prognoositav tööaeg heiteallikate kaupa
K1, hajus heiteallikas – E-P, 8760 h aastas;
K2 – E-P, 7300 h aastas;

7.2. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Heite­allika nr plaanil või kaardil K1
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 030326 - Otsese kokkupuutega protsessid tehnoloogilistes ahjudes - muud (kütuse kasutamisega suitsutusseadmed)
Põletusseadme katla­tüüp Puidukatel, restkoldega
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.008
Töö­tundide arv aastas 7 300
Kasu­tegur 0.80
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Puiduhake 0.05 8 15 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.001 0.17 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.001 0.015 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.002 0.025 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.01 0.144 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0 0.002 t
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks     0 0 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks     0 0.002 kg
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks     0 0.003 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks     0 0.002 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks     0 0.061 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks     0 0 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks     0 0.003 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 0.002 kg
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist     0 13.146 t
7664-41-7 Ammoniaak     0 0.004 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.001 0.014 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.001 0.014 t
1333-86-4 Tahm     0 0.002 t
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks     0 0 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil K2
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
Põletusseadme katla­tüüp Gaasikatel, põletiga
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 2.877
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kasu­tegur 0.90
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 34 1 500 tuh. Nm³ 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.123 2.183 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.086 1.53 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.006 0.102 t
124-38-9 Süsinikdioksiid     0 2 859.019 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.001 0.026 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.001 0.023 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.001 0.023 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.001 0.023 t
1333-86-4 Tahm     0 0.001 t
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks     0 0.005 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks     0 0 kg
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks     0 0 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks     0 0 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks     0 0.001 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks     0 0.006 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks     0 0 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 0 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks     0 0.001 kg
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7.3. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ-de) heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

7.4. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.5. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

7.6. Karjatamine (veisekasvatusel karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.7. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa (lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.8. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane.

7.9. Heiteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika ja väljuvate gaaside parameetrid
SNAP kood Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Välisõhku väljutatud saasteaine
Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Kontrollimatu heide Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad) K2 Aurukatel (UL-S 4000 x 10) X: 6586639, Y: 531263 0.40 Ei 8 8,54 180 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.123 g/s 2.183 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.086 g/s 1.53 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.006 g/s 0.102 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 2 859.019 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.001 g/s 0.026 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.001 g/s 0.023 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.001 g/s 0.023 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.001 g/s 0.023 t
1333-86-4 Tahm 0 g/s 0.001 t
030326 - Otsese kokkupuutega protsessid tehnoloogilistes ahjudes - muud (kütuse kasutamisega suitsutusseadmed) K1 Suitsugeneraator (H 508/C) X: 6586572, Y: 531264 0.80 Ei 12 0,004 50 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.001 g/s 0.17 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.001 g/s 0.015 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.002 g/s 0.025 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.01 g/s 0.144 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0 g/s 0.002 t
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 0 g/s 13.146 t
7664-41-7 Ammoniaak 0 g/s 0.004 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.001 g/s 0.014 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.001 g/s 0.014 t
1333-86-4 Tahm 0 g/s 0.002 t
 
Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7.10. Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika päevade ja kuude lõikes

Heite­allikas Tööajaline dünaamika kuude lõikes, protsentides hetkelisest heitkogusest Päevade lõikes
Nr plaanil või kaardil Nimetus Jan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets E - R L P
K1 Suitsugeneraator (H508/C) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
K2 Aurukatel (UL-S 4000x10) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100

7.11. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

7.12. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise mudelid või hajumisarvutus-programmid
Riiklikul arvutusmetoodikal baseeruv mudel
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid
Airviro
 
Arvutusmeetod
Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutatav arvutusmeetod Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutatav määramismeetod Iga välisõhku väljutatud saasteaine heitkoguse arvutuslik maksimaalväärtus
CAS kood Nimetus Heitkogus t/a Heitkogus g/s Ettepanekud heitkoguste seire korraldamiseks
Põletusseadmete metoodika (riiklik) Arvutusmeetod 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2.208 0.125  
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.04 0.002  
630-08-0 Süsinikmonooksiid 1.674 0.096  
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.041 0.002  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.104 0.006  
124-38-9 Süsinikdioksiid 2 872.166 0  
7664-41-7 Ammoniaak 0.004 0  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.037 0.002  
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.037 0.002  
1333-86-4 Tahm 0.003 0  
Arvutatakse väljasüsteemi juurde lisatud ammoniaagi koguse põhjal Arvutusmeetod 7664-41-7 Ammoniaak 0.80 0  
 
Meetodite kirjeldus ja lisainformatsioon
Toodud arvutusmeetodite lisafailis.

7.13. Saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse heiteallika kohta

Vorm ei ole asjakohane.

7.14. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase ∑Cm µg/m³ Suhe Cm / ÕPV
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M, g/s Õhu­kvaliteedi taseme piir­väärtus ÕPV₁ (ÕPV₈, ÕPV₂₄, ÕPVₐ jm - näidata vajalik) µg/m3
K1, K2 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.002 25 0.03 0.001
K1, K2 ja koosmõjus osaleva teise ettevõtte heiteallikad NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.479 5 000 131.16 0.026
K1, K2 ja koosmõjus osaleva teise ettevõtte heiteallikad NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.479 2 000 35.06 0.018
K1, K2 ja koosmõjus osaleva teise ettevõtte heiteallikad 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.169 200 24.25 0.121
K1, K2 ja koosmõjus osaleva teise ettevõtte heiteallikad 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.169 40 1.49 0.037
K1, K2 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.002 50 0.44 0.009
K1, K2 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.002 40 0.03 0.001
K1, K2 ja koosmõjus osaleva teise ettevõtte heiteallikad 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.14 10 000 30.08 0.003
K1, K2 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.002 350 0.50 0.001
K1, K2 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.002 125 0.48 0.004
 
Koosmõju kirjeldus
Piirkonna heiteallikate koosmõju hindamiseks teostati õhusaaste modelleerimine koosmõjus teiste piirkonna ettevõtetega. Õhukvaliteeti on hinnatatud vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 ning piir- ja sihtväärtuste arvestamisel on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 75. Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust. Arvutustes on arvestatud (nii palju, kui on kehtivates lubades kajastatud) heiteallikate tööajalise dünaamikaga.
Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 84 koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on suurem kui 30% atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel saasteainele kehtestatud piir- või sihtväärtusest, ning vajaduse korral on rakendatud keskmistamisaegade kohta protsentiile. Kuna ühegi saasteaine puhul polnud selle arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30%, siis saasteainete hajumiskaarte ei koostatud.
Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud siht- ja piirväärtustega selgus, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa ühegi saasteaine puhul vastavale saasteainele kehtestatud piirväärtust väljaspool tootmisterritooriumeid.

7.15. Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemuste analüüs

Välisõhu saaste fooniandmed
Viited arvutusmetoodikale
RT I, 08.12.2017, 7 „Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 84.
Viited arvutusprogrammile
Saasteainete hajumisarvutused maapinnalähedases õhukihis tekkiva kvaliteedi taseme hindamiseks on teostatud arvutiprogrammiga.
Selleks on kasutatud arvutusprogrammi Airviro.
Arvutamiseks valitud meteoaasta
2017-2019
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu
Tuule suund, tuule kiirus, pilvisus, temperatuur, päikesekiirgus, rõhk, vihm, niiskus.
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad
Tallinna meteojaam
Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist
Tegemist on olemasoleva käitisega.

7.16. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

7.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Kui asjakohane, vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõikes 3 kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele.
Väljaspool tootmisterritooriumi piiri
Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud siht- ja piirväärtustega selgub, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool tootmisterritooriumi,
Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures
Lähimate elumajade juures saasteainete kehtestatud siht- ja piirväärtuseid ei ületata.
Muu
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Suurima levikuga saasteaineteks Tabasalu lihatööstuse puhul on lämmastikdioksiid, mida väljub kõigist põletusseadmetest.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Õhukvaliteedi parendamiseks rakendatakse parimat võimalikku tehnikat, keskkonnaalaseid nõudeid ning head tootmistava rakendades ja järgides. Ka seadmete regulaarne kontroll ja hooldus ning optimaalsete töörežiimide valimine aitavad vältida ja vähendada saasteainete heidet välisõhku.
Muuhulgas seiratakse ja rakendatakse heite vältimiseks ja vähendamiseks käitises erinevaid tehnikaid:
• väljatõmbeventilaatorite toimimist ja perioodiliselt nende efektiivsust;
• ventilatsiooni ja muude seadmete toimimist;
• tehnoloogia toimimist ja vastavust etteantud parameetritele;
• toimub seadmete profülaktiline hooldus.
Müra tekib seadmete tööajal, kuid ei põhjusta eeldatavalt normtaseme ületamist, kuna igapäevased mürarikkamad tegevused toimuvad suletud ustega hoonete sees.
Käitises tegeletakse loomade tapmisega ning toidu töötlemisega loomsest toormest, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu.
Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest – vastuvõtja sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne. Tabasalu lihatööstus on olemasolev töötav käitis, mistõttu selle olemasolu ja lõhnafooniga on piirkonnas eeldatavalt teatud määral harjutud.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste ja müra omaseireks ning seirejaama asukohaks
Regulaarselt seiratakse välisõhu saasteainete heite ja heiteallikaga seotud seadmete korrasolekut. Seiratakse näiteks:
• väljatõmbeventilaatorite toimimist ja perioodiliselt nende efektiivsust;
• ventilatsiooni ja muude seadmete toimimist;
• tehnoloogia toimimist ja vastavust etteantud parameetritele.
Kvartaalselt hinnatakse saasteainete heitkoguseid arvutuslikult ning esitatakse vastavad heitkoguste arvutused (kvartaliaruanne) Keskkonnaametile.
Käitise poolt põhjustatava õhukvaliteedi taseme mõju suurust hinnatakse vajadust mööda ja arvutuslikult.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Ilmastikutingimused ei mõjuta tekkivaid saasteainete heitoguseid, küll aga võivad need mõjutada saasteainete hajumist.
Ebasoodsateks ilmastikutingimusteks saasteainete hajumise seisukohast võib pidada tuule suunda, mil see on suunaga lähimate elamute või üldkasutatavate hoonete poole, kui on madalrõhkkond ja tuulevaikus ehk saasteained kuhjuvad ning nende hajumine on raskendatud.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
 

7.18. Täiendavad andmed

Kasutatud kirjanduse loetelu
• Asjakohased õigusaktid
• Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
• Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPs9MIehzQ2lF80tOnuOSnrVdUSjZ8js
LHK projekti koostaja
Nimi
OÜ Severitas
Registrikood/isikukood
11852485
Postiaadress
Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Uus tn 69-65, 50606
Telefon
+372 5207704
E-posti aadress
 
Mudeldatud hajumisarvutuse kaardipilt
LHK projekti täiendavad andmed
 

8. Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

8.1. Tegevuskoha põhi- ja kõrvaltegevus(ed) vastavalt E-PRTR määruse I lisale

Tegevuskoha põhitegevus Tegevuskoha kõrvaltegevus
Tegevuse nimetus
Loomsest ja taimsest toormest tooted toiduaine- ja joogitööstuses Tapamajad

8.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jäätmeliik Sissetulek Väljaminek
Tekib (t/a) Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) (t/a) Kokku Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Antakse teistele ettevõtjatele (t/a) Kokku Ladustamine
Kogus (t/a) R-kood Kogus (t/a) D-kood
02 01 10 - Metallijäätmed 10   10     10 10 0
02 02 04 - Reovee kohtpuhastussetted 5 000   5 000     5 000 5 000 0
13 02 08* - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 2   2     2 2 0
15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid 50   50     50 50 0
15 01 02 - Plastpakendid 10   10     10 10 0
15 01 06 - Segapakendid 200   200     200 200 0
15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid 0.10   0.10     0.10 0.10 0
15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus 0.10   0.10     0.10 0.10 0
17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 10   10     10 10 0
17 02 03 - Plastid 5   5     5 5 0
20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0.30   0.30     0.30 0.30 0
20 01 33* - Koodinumbritega 16 06 01*, 16 06 02* ja 16 06 03* nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid 0.05   0.05     0.05 0.05 0
20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) 100   100     100 100 0
15 01 03 - Puitpakendid 1   1     1 1 0
17 04 05 - Raud ja teras 2   2     2 2 0
18 01 06* - Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid 1   1     1 1 0
20 01 01 - Paber ja kartong 1   1     1 1 0
20 01 35 15* - Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud väikesed seadmed (mille ükski väline mõõde ei ületa 50 cm), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 21* ja 20 01 23*, 20 01 35 11* kuni 20 01 35 13* ja 20 01 35 16* 0.10   0.10     0.10 0.10 0

8.3. Andmed jäätmete kogumise ja veo ning ladestamise ja vahetu keskkonda viimise kohta kalendriaasta jooksul

Jäätmeliik Jäätmete kogumise viis Veetav kogus (t/a) Veok Jäätmevedaja Jäätmeveo sihtkoht
Jäätmekäitluskoht Aadress Jäätmeid vastuvõttev ettevõtja Keskkonda viimine, t/a
Ärinimi või nimi Äriregistri või isikukood
02 01 10 - Metallijäätmed konteiner 10 v Veoettevõtja --- --- Kuusakoski AS 10 167 439  
02 02 04 - Reovee kohtpuhastussetted mahuti 5 000 veoauto Veoettevõtja --- --- Vinni Biogaas OÜ 11 512 714  
13 02 08* - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid vaat 2 veoauto Veoettevõtja --- --- Epler Lorenz AS 10 136 864  
15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid konteiner 50 veoauto Veoettevõtja ---- --- RP Pakend OÜ 12 095 939  
15 01 02 - Plastpakendid konteiner 10 veoauto Veoettevõtja ---- --- RP Pakend OÜ 12 095 939  
15 01 06 - Segapakendid konteiner 200 veoauto Veoettevõtja ---- --- RP Pakend OÜ 12 095 939  
15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid konteiner 0.10 v Veoettevõtja --- --- Epler Lorenz AS 10 136 864  
15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus konteiner 0.10 veoauto Veoettevõtja --- --- Epler Lorenz AS 10 136 864  
17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* konteiner 10 veok Veoettevõtja --- --- RP Pakend OÜ 12 095 939  
17 02 03 - Plastid konteiner 5 veok Veoettevõtja --- --- RP Pakend OÜ 12 095 939  
20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed konteiner 0.30 veok Veoettevõtja --- --- Epler Lorenz AS 10 136 864  
20 01 33* - Koodinumbritega 16 06 01*, 16 06 02* ja 16 06 03* nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid konteiner 0.05 veok Veoettevõtja --- --- Epler Lorenz AS 10 136 864  
20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) konteiner 100 veok Veoettevõtja --- --- RP Pakend OÜ 12 095 939  
 

8.4. Korraldatava jäätmekäitluse selgitus ja tehnilise varustuse kirjeldus

Vorm ei ole asjakohane.

8.5. Tootmistegevuse selgitus koos jäätmete moodustumisega seotud toorme ning tehnoloogiaprotsesside iseloomustusega

Toore, millest moodustuvad jäätmed Tehnoloogiaprotsessi iseloomustus Arvutused tekkivate ja keskkonda viidavate jäätmete koguste hindamiseks Jäätmete käitlemise tehnilise varustuse kirjeldus Jäätmete käitlemise tehnilise varustuse kirjeldus
Olmeruumidest olmejäätmed, pakkimisest ja ostutoorainest pakendijäätmed. Tehnilise poolepealt ohtlikud jäätmed. tapamaja tegevus kaalumine kogumiskonteinerid

8.6. Jäätmete koostise ning jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogia iseloomustus

Jäätmete keemiline koostis segaolmejäätmed- keemiline koostis teadmata
Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus kogumine konteinerisse ja üleandmine käitlejale
Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d) kogumine konteinerisse
Jäätmete keemiline koostis ohtlikud jäätmed- erineva keemilise koostisega
Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus kogumine konteinerisse ja üleandmine käitlejale
Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d) kogumine konteinerisse
Jäätmete keemiline koostis metalljäätmed- erinev metall
Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus kogumine konteinerisse ja üleandmine käitlejale
Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d) kogumine konteinerisse
Jäätmete keemiline koostis plasti ja kartongpakendi jäätmed - keemiline koostis teadamta
Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus kogumine konteinerisse ja üleandmine käitlejale
Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d) kogumine konteinerisse ja üleandmine käitlejale
Jäätmete keemiline koostis reovee see- keemiline koostis teadmata
Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus kogimine mahutisse
Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d) kogumine konteinerisse ja üleandmine käitlejale

8.7. Jäätmekäitluskohtade kirjeldus

Vorm ei ole asjakohane.

8.8. Andmed isikute kohta, kellele kavatsetakse jäätmed üle anda

Vorm ei ole asjakohane.

8.9. Ettepanekud jäätmekäitluskoha või jäätmetekkekoha omaseireks

Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus
Jäätmete kogus Jäätmekoguste dokumenteerimine jäätmete üleandmisel vastavalt jäätmeliigile Pidev
Jäätmete kogumine visuaalne seire Pidev

8.10. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Vorm ei ole asjakohane.

8.11. Andmed jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiva soojuse kasutamise kohta

Vorm ei ole asjakohane.

8.12. Andmed põletamisel tekkivate, taaskasutatavate, sealhulgas ringlusse võetavate ja kõrvaldatavate jäätmete koguse ning jäätmete tekke vältimise ja vähendamise meetmete kohta

Vorm ei ole asjakohane.

8.13. Õhu- ja veeheite piirväärtusest kinnipidamiseks ja põletusprotsessi reguleerimiseks vajalike ning tehnoloogiaparameetrite mõõtmise regulaarsust ja täpsust tagavate mõõteseadmete nimistu koos tehnilise iseloomustusega

Vorm ei ole asjakohane.

8.14. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Vorm ei ole asjakohane.

8.15. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Vorm ei ole asjakohane.

8.16. Taotleja kirjalik tõendus, et tal on tegutsemiseks vajaliku oskusega personal taotluses märgitud tegevusalal ning tema tegevus vastab keskkonnakaiste- ja tööohutusalastes õigusaktides kehtestatud nõuetele

Vorm ei ole asjakohane.

8.17. Prügila või jäätmehoidla töö korraldamisel õnnetuste vältimiseks ja nende kahjulike tagajärgede piiramiseks rakendatavad meetmed

Vorm ei ole asjakohane.

9. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Vorm ei ole asjakohane.

10. Äkkheide vette

Vorm ei ole asjakohane.

11. Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine

11.1. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa

Kasutatav kütus Energia tootmine, MWh/a
Kütuse nimetus Väävli­sisaldus, % Tuha­sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³ Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³ Erikulu, t, m³, kWh või muud toote­ühiku kohta Elekter Soojus ja aur
Tootmis­protsessis Ruumide kütmiseks ja olmevee soojenda­miseks Sise­trans­pordiks Muu Kokku Oma­tarve Müük Kokku Oma­tarve Müük Kokku
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 0 34 1 500       1 500     0 0 12 700   12 700
Puiduhake 0 0 8 15       15       0     0

11.2. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa

Tootmisetapp või kasutusala Energia tarbimine, MWh/a
Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a
Oma­toodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Oma­toodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Oma­toodang Muu tarnija Kokku
kogu tootmine   10 000 0.30 10 000 10 000   0.50 10 000 2 700   2 700
Kokku
0
10 000
10 000
10 000
0
10 000
2 700
0
2 700

12. Välisõhus leviv lõhn, vibratsioon ja müra

12.1. Lõhna esinemine välisõhus

Lõhna allikas Nr plaanil või kaardil Lõhnaaine või ainete segu Kasutatud määramis- meetodid Määramise teostaja Määramise tulemused (lõhna esinemissagedus ja tugevus) Lõhna vähendamise tegevuskava olemasolu või vajaduse põhjendus
Loomsete töötlemise osakonnad - Lõhnaühendid Hinnanguline OÜ Severitas - -
 
Lõhnaaine esinemise hindamine
Käitises tegeletakse loomade tapmisega ning toidu töötlemisega loomsest toormest, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu. Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest – vastuvõtja sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne. Tabasalu lihatööstus on olemasolev töötav käitis, mistõttu selle olemasolu ja lõhnafooniga on piirkonnas eeldatavalt teatud määral harjutud. Lähim elamu asub käitisest 710 m kaugusel, seega eeldatavalt lõhnahäiringu taset vastuvõtjate juures ei ületata.
Seotud failid

12.2. Vibratsioon

Vorm ei ole asjakohane.

12.3. Välisõhus leviv müra

Vorm ei ole asjakohane.

14. Avariide vältimine ja tagajärgede piiramine (vesi, jäätmed, õhk)

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Võimaliku avarii ohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Vastutaja ametikoht Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus Viimase ülevaatuse kuupäev
Kõik tootmisosakonnad Tulekahju Tuleohutusjuhend ja vastutused ametikirjeldustes HOLP turvajuht Iga kahe aasta tagant ning tulekahju järgselt.
02.11.2020
Ruumide jahutamine Ammoniaagiavarii V Valve 24h, seadmete hooldus HOLP turvajuht Hädaolukorra õppus vastavalt Päästeametiga kokkuleppele.Hädaolukorra protseduuri muutmine vastavalt vajadusele.
02.11.2020

15. Tegevushälbed

Tegevushälbe liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede
Puhastustööd Kõikides tootmiskohtades korraline ruumide, seadmete pesu ja deso. Analüüside võtmine pesemise ja desinfitseerimise järgselt. Tööjuhendid.
Tootmisseadmete rikked Kõikide tootmisseadmete rikked likvideerib mehhaanik ja insener. Varuosade tagavara laos, korraline seadmete hooldus. Tööjuhendid
Puhastusseadmete rikked Rikete korral likvideerib need mehhaanik ja insener. Varuosade tagavara laos, korraline seadmete hooldus. Tööjuhendid

16. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral ja järelhoolde meetmed

Tootmistegevuse või selle osa likvideerimise ajal ja pärast tegevuse täielikku lõpetamist kasutusele võetavate keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmete loend ja kirjeldus
Kui AS HKScan Estonia Tabasalu lihatööstus otsustab lõpetada tegevuse, siis toimitakse alljärgnevalt:
Kogu toodang turustatakse.
Kõik käitises olevad abimaterjalid, kemikaalid müüakse või antakse üle käitlusettevõttele.
Kõik seadmed lülitatakse välja, puhastatakse.
Tootmisruumid puhastatakse.
Külmaseadmed lülitatakse välja ja tühjendatakse külmaainest; külmaaine mahuti tühjendatakse, külmaaine antakse üle või müüakse vastavat litsentsi omavale ettevõttele.
Reovee kogumissüsteemid tühjendatakse ja puhastatakse.
Jäätmed antakse üle jäätme käitlejale.
Segaolmejäätmed antakse üle jäätmekäitlusettevõttele
Kogunenud vanaraud antakse üle vastavat litsentsi omavale käitlusettevõttele
Ohtlikud jäätmed (vanad õlid, luminestsentslambid, jms) antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsents omavale ettevõttele
Sissepääsud lukustatakse, et takistada kõrvaliste isikute juurdepääs tootmisterritooriumile.
Kava tegevuse täieliku lõpetamise järgseks perioodiks, sealhulgas järelhoolde ja võimalikust jääksaastest lähtuva ohu vältimiseks rakendatavad meetmed
Kui AS HKScan Estonia Tabasalu lihatööstus otsustab lõpetada tegevuse, siis toimitakse alljärgnevalt:
Kogu toodang turustatakse.
Kõik käitises olevad abimaterjalid, kemikaalid müüakse või antakse üle käitlusettevõttele.
Kõik seadmed lülitatakse välja, puhastatakse.
Tootmisruumid puhastatakse.
Külmaseadmed lülitatakse välja ja tühjendatakse külmaainest; külmaaine mahuti tühjendatakse, külmaaine antakse üle või müüakse vastavat litsentsi omavale ettevõttele.
Reovee kogumissüsteemid tühjendatakse ja puhastatakse.
Jäätmed antakse üle jäätme käitlejale.
Segaolmejäätmed antakse üle jäätmekäitlusettevõttele
Kogunenud vanaraud antakse üle vastavat litsentsi omavale käitlusettevõttele
Ohtlikud jäätmed (vanad õlid, luminestsentslambid, jms) antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsents omavale ettevõttele
Sissepääsud lukustatakse, et takistada kõrvaliste isikute juurdepääs tootmisterritooriumile.

17. Lähteolukorra aruanne

Käitise tegevuskoha lähteolukorra aruanne

18. Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Vorm ei ole asjakohane.

19. Kirjandus ja sisu üldarusaadav lühikokkuvõte

Kasutatud kirjanduse ja metoodikate loetelu
1.Reference Document on Best Available Techniques in the Slaughterhouses and Animal By-products Industries (Mai 2005) (SA BREF)
2. Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.emhi.ee/
3. Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
4. Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPs9MIehzQ2lF80tOnuOSnrVdUSjZ8js
5.Asjakohased õigusaktid
Tehniliste üksikasjadeta kokkuvõte
AS HKScan Estonia taotleb keskkonnakompleksloa muudatust Tabasalu lihatööstuse tootmistegevuseks , et ettevõtte tegevus viia kooskõlla atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle rakendusaktide nõuetega jm keskkonnaalaste õigusaktidega. Võrreldes kehtiva loaga on AÕKS ja rakendusaktid vahepeal muutunud.

Soojusenergia tootmiseks saadakse oma katlamajas maagaasist.. Joogivesi saadakse oma kinnistult puurkaevust.
Tootmises tekkiv reovesi eelpuhastatakse ja juhitakse ühisveevõrku. Kõikide loomsete kõrvalsaaduste, jäätmete kogumine ja äravedu on organiseeritud teenuse sisseostmise näol.
Ettevõtte tegevus vastab ISO 14001:2015 nõuetele.

20. Taotlusele lisatavad dokumendid

Kavandatava tehnoloogia, meetodite ja meetmete alternatiivide lühikirjeldus, sh mittetehniline kokkuvõte
 
Dokumendid, mis tõendavad käitise asukoha maatüki õiguspärast valdust või muud õiguslikku alust tegutseda käitise asukohas loa alusel
Lisa 31: andmed.png