Menetlus M-112463 » Taotlus T-KL/1006036-2 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1006036-2
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Raho OÜ
Kontaktisik
Hans Toode
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
 
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Raho osaühing taotleb maavara kaevandamise luba Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldisele, et alustada dolokivi kaevandamisega ning kasutada kaevandatud maavara piirkonna ehitustegevuste varustamiseks. Tarva III dolokivikarjääris materjalist saab toota madalamargilist ehituskillustikku, mis sobib kasutamiseks nii üld- kui ka teedeehituses (sh suured taristuprojektid).

Vastavalt arendaja soovile ja huvile taotleda maavara kaevandamise luba tuleb hinnata planeeritud tegevuses lisaks kaevandaja huvile ka maavara omaniku huvi ehk riigi huvi. Varustuskindluse hindamisel loetakse karjääri teeninduspiirkond (kuni 50 km) ehitusmaterjalidega varustatuks juhul kui kaevandatavat varu jätkub vähemalt 10 aastaks. Kuna antud juhul võeti taotletava mäeeraldise piires arvele kogu uuritud varu täitedolokivina ja teisi ainult täitetolokivi kaevandavaid karjääre piirkonnas pole, võib järeldada, et see vastab riigi huvile ehk varustuskindlus on alla 10 aasta.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Maavara kaevandamine mõjutab alati keskkonda. Antud piirkonna eripära arvestades on karbonaatkivimi kaevandamisel peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks mõju pinna- ja põhjaveele, puur-lõhketöödest põhjustatud maavõnked, müra, tolm, ning maastikupildi visuaalne muutumine. Kuna tegemist saab olema tööstusmaastikuga, jätab karjäär vahetult pärast mäetööde lõppu visuaalselt korrapäratu mulje. Maastiku väärtus taastub või tõuseb, kui pärast kogu varu väljamist karjäär korrektselt korrastatakse, antud juhul tehisveekoguks. Kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale ning abinõusid võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks on detailselt käsitletud samas maardlas ja samadel tingimustel Tarva dolokivikarjääri laienduse taotluse raames läbi viidud keskkonnamõju hindamise käigus. Aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 03.10.2018 kirjaga nr 6-3/18/5547-9. Aruandest selgub, et leevendusmeetmete rakendamisel ei avalda kavandatavad tegevus põhja- ja pinnaseveele, keskkonnale ja piirkonna elanikele olulist negatiivset mõju.

Mäeeraldise kagunurgast ~500 m kaugusel kulgeb riigimaantee Mihkli-Oidremaa (nr 19204), millelt viib karjääri metsatee. Suurematest asustatud punktidest jääb valla halduskeskus Lihula ~13 km kaugusele loodesse, Koonga ~9 km ja maakonnakeskus Pärnu ~40 km kaugusele kagusse. Pärnu-Lihula riigi tugimaanteeni (tee nr 60) on karjäärist ~4 km.

Mäeeraldise teenindusmaa kirdeosasse jääb pärandkultuuriobjekt Sõnniku küla Lubja talu (334:REE:004) ja Lubja talu lubjaahi (334:LUA:004). Tegemist on reheahju ning rehetoaga rehielamuga, milles praegu ei elata. Arheoloogiline uuring Lubja kinnistul viidi läbi Muinasprojekt OÜ poolt ja kinnitati muinsuskaitse ameti poolt, millest selgus, et arheoloogilise kultuurkihi või arheoloogiliste leidude ilmnemine alal edasiste kaevetööde käigus on vähe tõenäoline. Seega ei pea arheoloogilise uuringu teostajad muinsuskaitseliste kitsenduste kehtestamist edasistel kaevetöödel vajalikuks ning pärandkultuuriobjektide paiknemine karjääris kaevandamisele piiranguid ei sea.

Karjääri põhjaosas paikneb III kategooria looduskaitsealuse liigi Orchis militaris (hall käpp) kasvukoht (keskkonnaregistri kood KLO9310734). Varu arvelevõtmine aktiivse tarbevaruna halli käpa kasvukohas kooskõlastati Keskkonnaametiga. Kaevandamise korral asustatakse taimed ümber sama kasvukoha põhjaossa, mis jääb karjäärist väljapoole – umbes 60 m kaugusel karjääri põhjapiirist on samuti leitud halli käpa eksemplare.

Muid Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitselisi kitsendusi ja üksikobjekte alale ei jää. Lähim majapidamine paikneb kagu suunas ~800 m kaugusel Korise kinnistul (katastritunnus 33403:001:0084).
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Tarva III dolokivikarjäär
Aadress
Lubja, Tarva küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond
Territoriaalkood
8157
Katastritunnus(ed)
33403:001:0243
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6498577, Y: 501418
X: 6498577, Y: 501418
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk.
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajaline
Kehtivus aastates
30 aastat
Alates
 
Kuni
 

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Tarva III dolokivikarjäär
Kood  
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Lubja, Tarva küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond 33403:001:0243
X: 6498418, Y: 501266
X: 6498418, Y: 501266
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 08122 - Killustiku tootmine
Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla
Asukoha üldiseloomustus Tarva III dolokivikarjäär
 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
Katendi ja sõelmete nõlvade täitmisel R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 25 000 30 000

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Tarva III dolokivikarjäär
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed 20 000 20 000 0 0 20 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 0
01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 3 500 3 500 0 0 3 500 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 0

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Jrk nr Jäätmekäitlustoimingu nimetus Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, joonised, skeemid
1. Katendi ja sõelmete nõlvade täitmisel R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks Katendi ja sõelmete nõlvade täitmisel ekskavaatori või frontaallaaduiga ekskavaatori või frontaallaadur
 
Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta
 

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Tarva III dolokivikarjäär
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates) Üheaegne ladustamise kogus Jäätmeliik Põlev­materjal Üheaegne ladustamise kogus
Tonni m³ Tonni m³
Plokk 9 aT
X: 6498448, Y: 500943; X: 6498501, Y: 501101; X: 6498568, Y: 501052; X: 6498667, Y: 501173; X: 6498626, Y: 501430; X: 6498612, Y: 501507; X: 6498599, Y: 501591; X: 6498173, Y: 501286; X: 6498355, Y: 501025; X: 6498448, Y: 500943
X: 6498448, Y: 500943; X: 6498501, Y: 501101; X: 6498568, Y: 501052; X: 6498667, Y: 501173; X: 6498626, Y: 501430; X: 6498612, Y: 501507; X: 6498599, Y: 501591; X: 6498173, Y: 501286; X: 6498355, Y: 501025; X: 6498448, Y: 500943 		  30 aastat     01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed Ei    
01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed Ei    
Seotud failid
Failid
Lisa 1: Jaatemakava__Tarva_III_.pdf

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Vorm ei ole asjakohane.

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Vorm ei ole asjakohane.

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Vorm ei ole asjakohane.

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Vorm ei ole asjakohane.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Asukoha kirjeldus
Taotletav Tarva III dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas Lubja kinnistul (katastritunnus 33403:001:0243).
Hüdrogeoloogiline iseloomustus
Maapinnalt esimeseks veekihiks, mis omab tähtsust veetarbimise seisukohast, on Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks. Veekompleksi vett ammutatakse nii üksikmajapidamiste salv- ja puurkaevudega kui ka ühisveevärgi kaevudega. Õhukese pinnakatte tõttu on põhjavesi nõrgalt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks koosneb erineva savikusega lubjakividest ja dolomiitidest. Vett vähejuhtivad savikad vahekihid võivad käituda veepidemetena, eraldades veekompleksi sees erinevaid veekihte. Jaagarahu ning Jaani lademete dolokivid moodustavad Jaagarahu-Jaani veekihi. Sügavuse suunas muutuvad Jaani lademe dolokivid savikamaks, moodustades koos Adavere lademete merglite ning savikate dolomiitidega veepideme Jaagarahu-Jaani veekihi ning sügavamal leviva Adavere-Raikküla veekihi vahel. Kogu veekompleksi iseloomustab valdavalt HCO3-Ca-Mg- ja HCO3-Mg-Ca-tüüpi vesi, mille mineraalainete sisaldused jäävad vahemikku 0,3 - 0,5 g/l. Sügavuse suunas ning rannikul vee mineraalsus suureneb. Kasuliku kihi moodustavad Jaagarahu lademe Muhu kihistu dolokivid. Seega mõjutatakse kaevandamisega Jaagarahu-Jaani veekihti. Veepidemest sügavamatele veekihtidele kaevandamisega mõju ei avaldata.

Geoloogilise uuringu ajal (17.01.2020) mõõdeti taotletaval mäeeraldisel põhjavee tasemeks 1,0 - 2,4 m (keskmiselt 1,7 m) maapinnast. Veetaseme abs kõrgused jäid vahemikku 16,7 - 17,7 m (keskmiselt 17,2 m). Valdav põhjavee voolusuund uuritaval alal on edelast kirdesse. Maapinnalähedane veekiht toitub sademetest, mistõttu esineb veetasemete sesoonne muutlikkus. Veetasemete sesoonne kõikumine ei ületa üldjuhul ~2 m, kuid võib õhukese pinnakattega kõrgendikel ulatuda ka 5 - 6 meetrini.

Maavaravaru ploki lamam on määratud abs kõrgusele 8,9 m. Keskmine veetase jääb abs kõrgusele ~17 m. Selleks, et dolokivi pealispind oleks kuiv tegevuseks vajaliku taristu välja ehitamiseks ning karjäärimasinate liikumiseks, alandatakse veetaset kasuliku kihi lamamist 0,5 m sügavamale. Seega tuleb veetaseme alandamisel maavaravaru lamamini veetaset alandada ~8,5 m. Veealuse kaevandamise korral on vaja taset alandada ~2,5 m.
Geoloogiline iseloomustus
Tarva III dolokivikarjäär jääb alvarile, kus pinnakatte paksus ulatub 0,5 meetrini. Mullakihi paksus on 0,2 m ning reeglina lasub lubjakivil ka õhuke, keskmiselt 0,3 m paksune lokaalmoreeni kiht – beežikaspruun lubjakivirähaga liivsavimoreen.

Ala jääb Siluri ladestu Jaagarahu lademe Muhu kihistu avamusala põhjaserva. Aluspõhjakivimite pealispind jääb uuringuruumis 17,3 - 19,0 m absoluutkõrgusele, järgides maapinna reljeefi. Tarva III dolokivikarjääri läbilõikes võib värvuse põhjal välja eraldada 2 eriilmelist kivimkompleksi.

Läbilõike ülaosas lasub kollakashall mikro- kuni pisikristalliline, valdavalt tihe, väga harvade üksikute väikeste kavernidega, õhukeste lainjate pruuni domeriidi kelmeliste vahekihtidega dolokivi. Kompleksi alumises osas esineb lamamiks oleva sinakashalli dolokivi läätsi ja vahekihte. Tekstuurilt on kivim nõrgalt lainjas keskmisekihiline – kihtide paksus ei ületa reeglina 10 cm. Kirjeldatud kompleksi paksus on 0,7 - 2,8 m, keskmiselt 1,6 m, olles suurem mäeeraldise kesk- ja lõunaosas puuraukude PA-1 ja PA 5 piirkonnas, vähenedes lääne ja põhja-loode suunas 0,7 - 1,0 meetrini puuraukudes PA-4 ja PA-3. Kompleksi lamam jääb mäeeraldise lääne- ja põhja-loodeosas 17,6 - 18,1 m, langedes ida- ja lõunaosas 15,8 - 16,4 m abs kõrgusele.
Manused
Lisa 2: Seletuskiri__Tarva_III_.pdf

3.11. Lisad

Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine
Kinnitus saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu kohta.
Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel
Kaevandamisjäätmekava
Lisa 3: Jaatemakava__Tarva_III_.pdf
Prügila käitamine
Prügila või jäätmehoidla järelhooldus
Jäätmehoidla käitamine
Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus
Ala kirjeldus:
Kavandatav Tarva III dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas Lubja kinnistul (katastritunnus 33403:001:0243). Lähim majapidamine jääb ~800 m kaugusele kagu suunda Korise kinnistule (katastritunnus 33403:001:0084). Suurematest asulatest asub Lihula ~13 km kaugusel loodes, Koonga ~9 km ja Pärnu ~40 km kaugusel kagus.

Pärnu-Lihula riigi tugimaantee (tee nr 60) jääb kavandatavast karjäärist ~4 km kaugusele. Mäeeraldise kagunurgast ~500 m kaugusel kulgeb riigimaantee Mihkli-Oidremaa (nr 19204).
Taotletava mäeeraldise kirdeosas paiknevad Elektrilevi OÜ alla 1 kV pingega elektriõhuliinid, mis enne kaevandamist kirdeosas demonteeritakse.

Karjääri põhjaosas paikneb III kategooria looduskaitsealuse liigi Orchis militaris (hall käpp) kasvukoht (keskkonnaregistri kood KLO9310734). Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas (LKS § 55 lg 8). Kaevandamise korral asustatakse taimed ümber.

Mäeeraldise teenindusmaa kirdeosasse jääb pärandkultuuriobjekt Sõnniku küla Lubja talu (334:REE:004) ja Lubja talu lubjaahi (334:LUA:004). Tegemist on reheahju ning rehetoaga rehielamuga, milles praegu ei elata. Lubjaahjust on säilinud vaid paari meetri kõrgu¬ne taimestunud ja sammaldunud korrapärane ringvall. Taotlevat karjääri läbib kirde-edela suunas 1,5 - 2 m sügavune Sõnniku küla paemurd (334:PAM:007).


Geoloogiline ja hüdro(geo)loogiline kirjeldus:
Kavandatav Tarva III dolokivikarjäär paikneb Lääne-Eesti paetasandikul - alvaril, kus pinnakatte paksus ulatub 0,5 meetrini. Pinnakatte moodustavad kvaternaarisetted, mis koosnevad moreenist. Kvaternaarisetted on õhukesed ja vähese veeandvusega ning eraldi veekihti ei moodusta.

Taotletav mäeeraldis paikneb Siluri ladestu Wenlock’ ladestiku Jaagarahu lademe karbonaatkivimite avamusalal. Maapinnalt esimeseks veekihiks, mis omab tähtsust veetarbimise seisukohast, on Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks. Veekiht toitub peamiselt sademetest. Õhukese pinnakatte tõttu on põhjavesi nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt tuleneva reostuse eest. Veekompleks koosneb erineva savikusega lubjakividest ja dolomiitidest. Vett vähejuhtivad savikad vahekihid võivad käituda veepidemetena, eraldades veekompleksi sees erinevaid veekihte. Jaagarahu ning Jaani lademete dolokivid moodustavad Jaagarahu-Jaani veekihi. Sügavuse suunas muutuvad Jaani lademe dolokivid savikamaks, moodustades koos Adavere lademete merglite ning savikate dolomiitidega veepideme Jaagarahu-Jaani veekihi ning sügavamal leviva Adavere-Raikküla veekihi vahel. Kasuliku kihi moodustavad Jaagarahu lademe Muhu kihistu dolokivid. Seega mõjutatakse kaevandamisega Jaagarahu-Jaani veekihti. Veepidemest sügavama¬tele veekihtidele kaevandamisega mõju ei avaldata.

Geoloogilise uuringu ajal (17.01.2020) mõõdeti taotletaval mäeeraldisel põhjavee tasemeks 1,0 - 2,4 m (keskmiselt 1,7 m) maapinnast. Veetaseme abs kõrgused jäid vahemikku 16,7 - 17,7 m (keskmiselt 17,2 m). Katsepumpamiste tulemusena saadi kivimite filtratsioonikoefitsiendiks 12 m/ööp. Valdav põhjavee voolusuund mäeeraldisel on edelast kirdesse.

Lähim looduslik veekogu on Vanamõisa jõgi (KKR kood VEE1116100), mis jääb karjääri kirdenurgast ~2 km kaugusele itta. Vanamõisa jõgi saab alguse 5 km lõuna pool asuvast Urita soost ning suubub Kasari jõkke. Karjääri kirdenurgast ~300 m kaugusele jääb maaparandussüsteem VELTSA (TTP-387) (kood 5111610020081001), mille eesvooluks on Vanamõisa jõgi.

Vee erikasutuse kirjeldus:
Maavaravaru ploki lamam on määratud abs kõrgusele 8,9 m. Keskmine veetase jääb abs kõrgusele ~17 m. Selleks, et dolokivi pealispind oleks kuiv tegevuseks vajaliku taristu välja ehitamiseks ning karjäärimasinate liikumiseks, alandatakse veetaset kasuliku kihi lamamist 0,5 m sügavamale. Seega tuleb veetaseme alandamisel maavaravaru lamamini veetaset alandada ~8,5 m. Geoloogilise uuringu (OÜ Inseneribüroo STEIGER; töö nr 20/2900) tulemusel hinnati keskmiseks juurdevooluks karjääri veetaseme alandamisel 8,5 m 2373 m3/ööp (866 tuh m3 aastas; 216500 m3/kvartalis).

Karjäärist veetaseme alandamise eesmärgil välja pumbatud vesi on võimalik juhtida läbi maa-parandus¬süsteemi kraavide kaudu Vanamõisa jõkke. Lähim maaparandussüsteemi kraav jääb karjääri kirdenurgast ~400 m kaugusele kirde suunas, milleni tuleb rajada uus kraav.

Karjäärist väljapubatava vee kogus sõltub suurel määral sademete hulgast, mis kvartalite lõikes erineb märgatavalt. Samas prognoositav karjäärist ärajuhitav vee kogus on arvutatud arvestades keskmist sademete hulka. Sellest tulenevalt palume jätta karjäärist ärajuhitava vee kvartaalsed kogused lahtised ning määrata loaga aastane karjäärist ärajuhitav vee kogus.

Vee erikasutamise mõju:
Maavaravaru kaevandamisel ning veetaseme maksimaalsel alandamisel (8,5 m) kujuneb ümber karjääri alanduslehter ulatusega ~864 m karjääri servast. Karjääri mõjuraadiusesse jääb kaks majapidamist - Korise talu 770 m ning Vanatoa talu 840 m kaugusel uuringuala piirist. Eeldatav veetaseme alanemine kaevandamise maksimaalse ulatuse ja veetaseme alandamise juures jääb majapidamiste kaevudes alla 0,3 m, mis ei ole eristatav veetaseme sesoonsest muutlikkusest ning ei mõjuta vee kättesaadavust kaevudest.

Tootmises reovett ei teki. Ärajuhitav vesi moodustub karjääri külgnevatest kivimitest sisse voolavast põhjaveest, sademete ja lume sulamise veest. Peamiseks saasteaineks, mis karjääris toimuvate tööde käigus vette satub, on lõhkamistöödel tekkiv heljum. Heljumi vähendamiseks suunatakse vesi enne eesvoolu juhtimist settebasseini. Settebasseini tuleb korraliselt hooldada. Selle põhja sadestunud heljum on samast looduskeskkonnast pärit keemiliselt inertne materjal, mida on nõrutatult võimalik kasutada müravallide rajamiseks ja karjääride korrastamisel.

Karjääris töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Eeltoodud leevendusmeetmete rakendamisel on reostusoht vähene.

Seire:
Veeseaduse § 130 lõige 2 kohaselt kehtestatakse kaevandus- ja karjäärivee saasteainete sisalduste piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seirenõuded keskkonnaministri määrusega nr 61. Nimetatud määruse § 9 lõike 1 kohaselt tohib karjäärivett suublasse juhtida kui saastenäitajad ei ületa nimetatud määruse lisas 1 sätestatud piirmäärasid, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000 - 9999 ie (välja arvatud heljumi sisaldus). Sama määruse lõike 5 kohaselt tuleb karjääriveele loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (BHT7), keemilise hapnikutarbe (KHTcr), pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Prognoositavad veehulgad ning saasteainete sisaldused ning väljalaskmes teostatav seire on käsitletud punktis 3.3.
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
Karjäärist veetaseme alandamise eesmärgil välja pumbatud vesi on võimalik juhtida läbi maa-parandus¬süsteemi kraavide kaudu Vanamõisa jõkke (KKR kood VEE1116100).

Vanamõisa jõe (veekogumi kood: 1116100_1; veekogumi nimetus: Vanamõisa) keemiline ja ökoloogiline seisund hinnati 2019. aastal heaks. Koondseisund on 2019. aasta seisuga hinnatud heaks.

Veetaseme alandamisega karjääris mõjutatakse Siluri-Ordoviitsiumi veekihi põhjavee taset karjääri ümbritseval alal. Piirkonnas on Siluri-Ordoviitsiumi veekihis välja eristatud Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum ning Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihis Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas. Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi keemiline koondhinnang on 2020. aastal halb ning koguseline koondhinnang hea. Põhjavee koondseisund on 2020. aastal hinnatatud halvaks. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi keemiline ja koguseline koondhinnang on 2020. aastal hea ning põhjavee koondseisund on hinnatud heaks.
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart
Lisa 4: Tarva_III_veeloa_taotluse_plaan.pdf
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Lisa 5: Tegemist_on_uue_maeeraldisega_ja_vastavad_lepingud_solmitakse_parast_loa_saamist.docx
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
 

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi  
Reoveepuhasti kood  
Väljalaskme nimi UUS
Väljalaskme kood UUS
Väljalaskme tüüp Puhastiga sidumata väljalask
Väljalaskme koordinaadid
X: 6498594, Y: 501579
X: 6498594, Y: 501579
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2020 - 2050 216 500 216 500 216 500 216 500 866 000 866 000 Arvestuslik
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2020 - 2050 Heljum 40 mg/l    
2020 - 2050 BHT7 15 mg/l    
2020 - 2050 KHT 125 mg/l    
2020 - 2050 pH 8 pH ühik    
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
               
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
         
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov
X: 6498594, Y: 501579
X: 6498594, Y: 501579 		Heljum 1 x kvartalis 4 x aastas
Üksikproov
X: 6498594, Y: 501579
X: 6498594, Y: 501579 		BHT7 1 x kvartalis 4 x aastas
Üksikproov
X: 6498594, Y: 501579
X: 6498594, Y: 501579 		KHTcr 1 x kvartalis 4 x aastas
Üksikproov
X: 6498594, Y: 501579
X: 6498594, Y: 501579 		pH 1 x kvartalis 4 x aastas
 
Suubla
Suubla nimi Vanamõisa jõgi
Suubla kood VEE1116100
Pinnaveekogumi nimi Vanamõisa
Pinnaveekogumi kood 1116100_1
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Hea
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus  
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
   
 

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.3. Äkkheide vette

Vorm ei ole asjakohane.

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
  1 Puurimine
X: 6498565, Y: 501300
X: 6498565, Y: 501300 		0.50 1 5 20 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
  2 Lõhkamine
X: 6498565, Y: 501285
X: 6498573, Y: 501315
X: 6498565, Y: 501285
X: 6498573, Y: 501315 		      20 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
  3 Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine)
X: 6498430, Y: 501220
X: 6498480, Y: 501295
X: 6498430, Y: 501220
X: 6498480, Y: 501295 		      10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
  4 Paiksed mootorid
X: 6498455, Y: 501255
X: 6498455, Y: 501255 		0.08 2 10 60 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
08111 - Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
0.56
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Diislikütus   21.412 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Ei
 
Suure võimsusega põletus­seade
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
Inseneribüroo STEIGER OÜ
Registrikood/isikukood
11206437
Postiaadress
Männiku tee 104
Telefon
53314567
E-posti aadress
[email protected]
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
Atmosfääriõhu kaitse seadus

Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"

Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"

Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"

Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"

AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining

AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4. Aggregate Handling and Storage Piles

AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2. Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing.

Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide

Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998

Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 "Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord"

Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid"
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Lähteandmed pärinevad maavara kaevandamise loa taotluse materjalidest (leitavad taotluse 5. osast) ning arendajalt saadud informatsioonist.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Taotletav käitis ehk Tarva III dolokivikarjäär (mäeeraldise pindalaga 13,92 ha, teenindusmaa pindalaga 16,85 ha) paikneb Lubja kinnistul, Tarva külas, Lääneranna vallas, Pärnu maakonnas. Käitisel paiknevad järgnevad heiteallikad:
- lõhkeaukude puurimine - punktallikas (heiteallikas nr 1);
- lõhkamine - pindallikas (heiteallikas nr 2);
- purustus-sorteerimissõlm - pindallikas (heiteallikas nr 3);
- paiksed mootorid - punktallikas (heiteallikas nr 4).

Heiteallikate täpset asukohta ei ole dolokivikarjääri piires võimalik
määratleda, kuna varasemalt ei ole taotletaval mäeeraldisel kaevandatud ning töö käigus nende asukoht muutub vastavalt mäetööde arengule. LHK projektis on heiteallikate asukohaks määratud taotletava mäeeraldise kesk- ja põhjaosa (vt graafiline lisa 2). Heiteallikad tootmisterritooriumi piirest töö ajal ei välju.
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Lisa 6: Graafiline_lisa_2__12.2020_.pdf
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Lisa 7: Graafiline_lisa_1__12.2020_.pdf
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Taotletava käitise lähiümbruses 500 m raadiuses ei paikne olulisi geograafilisi (maapinna eripärast tulenevaid) ega tehnogeenseid (infrastruktuur, muud rajatised) objekte, mis võiksid oluliselt mõjutada saasteainete levimist.
Ilmastikutingimuste iseloomustus

Taotletavale käitisele lähimaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Lääne-Nigula meteoroloogiajaam.

Aastate 2008 - 2018 keskmised meteoroloogilised andmed on järgmised:

  • Aasta kõige soojema kuu (juuli) keskmine õhutemperatuur: 20,2 °C
  • Aasta kõige külmema kuu (veebruar) keskmine õhutemperatuur: -6,9 °C
  • Aasta kõige soojema kuu (juuli) keskmine tuule kiirus: 3,1 m/s
  • Aasta kõige külmema kuu (veebruar) keskmine tuule kiirus: 4,1 m/s
  • Aasta keskmine tuule kiirus: 3,8 m/s
  • Aasta kõige soojema kuu (juuli) sademete hulk: 74,9 mm
  • Aasta kõige külmema kuu (veebruar) sademete hulk: 35,7 mm

Aastate 2008 - 2018 tuulteroos on esitatud alloleval graafikul:
Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel
  • AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining (https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s09.pdf)
  • Environment Canada Pits and Quarries Reporting Guide (https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant-releaseinventory/report/pits-quarries-guide.html#s8_8)
  • AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf)
  • AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf)
  • Keskkonnaministri 24.11.2016. a määrus nr 59 "Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid"
  • Keskkonnaministri 27.12.2016. aasta määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“
Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Arvutuskäigu näidised on esitatud manuses olevas failis.

Manused
Lisa 8: KOTKAS_arvutuskaigu_naidised_Tarva_III_12.2020.docx

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heite­allikas Püüdeseade
Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine
CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik
Puurimine Tekstiilfiltrid 12 Pole vajalik, sest filtreid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab nende töö efektiivsuse. PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 99.5 %  
PM10 Peened osakesed (PM10) 99.5 %  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 99.5 %  
 
Muud heite vähendamise meetmed
- Purustus-sorteerimissõlmest ja killustiku laadimisega kaasneva tolmu minimiseerimiseks tuleb kuival perioodil materjali ja laoplatse niisutada.
- Hoida purustus-sorteerimissõlme generaatori põleti / küttekolle korras.
- Kasutada kvaliteetset kütust.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Puurimine
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 0 0 0
09 - 10 0 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 0 0 0
12 - 13 0 0 0
13 - 14 0 0 0
14 - 15 0 0 0
15 - 16 0 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Lõhkamine
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 0 0 0
09 - 10 0 0 0
10 - 11 0 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 0 0 0
13 - 14 0 0 0
14 - 15 0 0 0
15 - 16 0 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine)
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Paiksed mootorid
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas Paiksed mootorid
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 0.56
Töö­tundide arv aastas 458
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Jah
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Diislikütus 0.10 43 21.412 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0224 g/s 0.036829 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0034 g/s 0.005524 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0034 g/s 0.005524 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0622 g/s 0.102199 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0235 g/s 0.03867 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0028 g/s 0.004604 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0056 mg/s 0.009207 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0001 mg/s 0.000092 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.0002 mg/s 0.000276 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0249 mg/s 0.040972 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.0034 mg/s 0.005524 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0028 mg/s 0.004604 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.0112 mg/s 0.018414 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.112 mg/s 0.184143 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0056 µg/s 0.009207 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0.0006 mg/s 0.000921 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0006 mg/s 0.000921 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0006 mg/s 0.000921 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0006 mg/s 0.000921 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.026 g/s 0.042824 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0113 g/s 68.144769 t
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
4, HEIT0002803, HEIT0002804, HEIT0002805, HEIT0002806 630-08-0 Süsinikmonooksiid 3.726 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 436 0.044
4, HEIT0002803, HEIT0002804, HEIT0002805, HEIT0002806 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.164 g/s 1 tund 350 µg/m³ 16.10 0.046
24 tundi 125 µg/m³ 6.45 0.052
4, HEIT0002803, HEIT0002804, HEIT0002805, HEIT0002806 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.982 g/s 1 tund 200 µg/m³ 96.50 0.482
1 aasta 40 µg/m³ 2.62 0.066
4, HEIT0002806, HEIT0002805, HEIT0002804 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.004 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 1.21 0
24 tundi 2 000 µg/m³ 0.412 0
1, 3, 4, HEIT0002801, HEIT0002803, HEIT0002802 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 1.505 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 5.75 0.23
1, 3, 4, HEIT0002801, HEIT0002803, HEIT0002802 PM10 Peened osakesed (PM10) 1.702 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 49 0.98
1 aasta 40 µg/m³ 5.95 0.149
2, HEIT0002801, HEIT0002802 PM10 Peened osakesed (PM10) 1.521 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 49 0.98
1 aasta 40 µg/m³ 5.62 0.14
2, HEIT0002801, HEIT0002802 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 1.41 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 5.67 0.227
2, HEIT0002803, HEIT0002804, HEIT0002805, HEIT0002806 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.416 g/s 1 tund 350 µg/m³ 16.10 0.046
24 tundi 125 µg/m³ 6.57 0.053
2, HEIT0002803, HEIT0002804, HEIT0002805, HEIT0002806 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 3.142 g/s 1 tund 200 µg/m³ 97 0.485
1 aasta 40 µg/m³ 2.55 0.064
2, HEIT0002803, HEIT0002804, HEIT0002805, HEIT0002806 630-08-0 Süsinikmonooksiid 13.146 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 428 0.043
 
Koosmõju kirjeldus
Taotletava käitise heiteallikate ajaline kattumine koosmõju arvutustes on järgmine:
- lõhkeaukude puurimine (heiteallikas nr 1) + purustus-sorteerimissõlm (heiteallikas nr 3) + paiksed mootorid (heiteallikas nr 4);
- lõhketööd (heiteallikas nr 2).

Lõhketööde ajal on muud tööprotsessid karjääris peatatud.

Arvestades taotletavas käitises ning selle lähipiirkonnas (kuni 500 m) paiknevates käitistes (Tarva dolokivikarjäär, Kivikandur OÜ) teostatavate lõhketööde toimumise väga lühiajalist iseloomu (ajalise kattumise tõenäosus on minimaalne), ei esine lõhketööde kui heiteallika suhtes koosmõju.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Saasteainete heitkoguste ja müra seire
Heiteallikas Seiratav näitaja Seire sagedus Saasteaine
CAS nr Nimetus Selgitused (vajaduse korral)
Purustus-sorteerimissõlm Müra 2x aastas II või III kvartalis (tootmise kuival perioodil). Mõõtmise ajal peab karjäär töötama tavapärasel viisil ning mõõtepunkt paiknema tootmisterritooriumi piiril allatuult heiteallikatest.    

Päevast mürataset tuleks perioodiliselt kontrollida seirega. Mõõtmise ajal peab karjäär töötama tavapärasel viisil ning mõõtepunkt paiknema
tootmisterritooriumi piiril allatuult heiteallikatest.
 
Õhukvaliteedi seire
Saasteaine Seire sagedus Välisõhu kvaliteedi pidevseire jaama asukoht Andmete hõive kriteeriumid
CAS nr Nimetus L-EST97 koordinaadid Seireandmete edastamine Avalikustamine
PM10 Peened osakesed (PM10) 2x aastas II või III kvartalis (tootmise kuival perioodil). Mõõtmise ajal peab karjäär töötama tavapärasel viisil ning mõõtepunkt paiknema tootmisterritooriumi piiril allatuult heiteallikatest. Seiretulemuste protokoll, kus on kajastatud peenosakeste mõõdetud 24-tunni keskmistatud väärtus, edastatakse Keskkonnaametile. Ettevõte täiendavalt seiretulemusi avalikustada ei plaani.
 

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Airviro

Arvutamiseks valitud meteoaasta
Automaatselt viimase 3 aasta meteoandmed
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Automaatselt vastavalt Airviro arvutusmoodulile

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Lääne-Nigula meteoroloogiajaam

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Automaatselt vastavalt Airviro arvutusmoodulile

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Automaatselt vastavalt Airviro arvutusmoodulile

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Fooniandmetena on käsitletud kõiki teisi käitisi ja nende heiteallikaid, mis jäävad taotletava käitise tootmisterritooriumist 500 m raadiusesse:
- Kivikandur OÜ (Tarva dolokivikarjäär), õhusaasteluba nr L.ÕV/323396

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist
Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Hajumisarvutuste kaardid on leitavad Airviro moodulist, manusena on lisatud väljavõtted piltidena.

Manused
Lisa 9: Tarva_III_Airviro_hajumispildid_12.2020.rar

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Modelleeritud saasteainete hajumisarvutuste (Airviro) kohaselt ei kaasne taotletava käitise heiteallikate töötamisega olulist õhukvaliteedi langust väljaspool tootmisterritooriumi. Samuti ei levi ülenormatiivsed saasteainete heitkogused lähimate majapidamisteni.

Võrreldes teiste lähipiirkonnas (kuni 500 m ulatuses tootmisterritooriumist) olevate käitise heiteallikate töötamisega, ei põhjusta taotletav käitis olulist õhukvaliteedi halvenemist võrreldes olemasoleva olukorraga.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Ülenormatiivne müra (enam kui 60 dB) levib peamiselt käitise territooriumil töötavate müraallikate vahetus läheduses. II kategooria päevast piirnormi 60 dB ei ületata väljaspool käitise tootmisterritooriumi piirist väljaspool juhul, kui suurimat müraallikat (purustus-sorteerimissõlm) ei paigutata piirile lähemale kui u 50 m.

Modelleeritud müra leviku kohaselt ei ületata käitise töötamisega II kategooria piirnormi 60 dB lähimate tundlike objektide (majapidamiste) õuealadel. Müra hajumismudeli kohaselt jäävad prognoositud väärtused tootmisterritooriumi piiril vahemikku 50 - 56 dB.

Müra levikut aitab lokaliseerida mäetööde edenemisel kaevandatud alale tekkiv süvend ning tootmisterritooriumi piirile rajatavad katendimaterjalist müratõkkevallid.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Purustus-sorteerimissõlm koos laadimistöödega (heiteallikas nr 2). Suurima osakaaluga saasteaine on tahked osakesed. Valdavalt sadestub enamus tahkete osakeste heitkogusest maha heiteallika läheduses ning edasikanne kaugemale võib esineda vaid tugeva tuule korral.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
- Kuival perioodil purustussõlmest ja killustiku laadimisest tuleva tolmu minimiseerimiseks töödeldavat materjali ja laadimisplatse niisutada.
- Viia purustus-sorteerimissõlm esimesel võimalusel karjääri põhja ning hoida see võimalikult mäeeraldise keskel.
- Hoida purustussõlme generaatori põleti / küttekolle korras.
- Kasutada kvaliteetset kütust.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Airviro saasteainete hajumismudeli kontrollimiseks tuleks teostada
peenosakeste (PM10) kontsentratsiooni mõõtmine 2x II või III kvartalis (suvekuudel kuival perioodil), kontrollimaks hajumisarvutuste vastavust õhukvaliteedi tasemele.

Samuti teostada päevase mürataseme Ld mõõtmine 2x II või III kvartalis esimesel kaevandamise aastal, kontrollimaks prognoositud müratasemete vastavust tegelikkusele.

Mõõtepunkt peaks asetsema tootmisterritooriumi piiril allatuult peamisest müra- ja heiteallikast (purustus-sorteerimissõlm). Karjäär peaks töötama tavapärasel viisil. Esialgsete mõõtetulemuste alusel on võimalik hinnata leevendusmeetmete rakendamise vajadust ning edasise seire teostamist.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Töödeldava materjali niisutamine, laoplatside niisutamine.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Muid ebasoodsaid keskkonnahäiringuid ei esine või on käsitletud maavara kaevandamise loa seletuskirjas.
Muud heite vähendamise meetmed
 

5.4.18. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Müratase väljas­pool käitise tootmis­territooriumi (dB) Müra vähendamise meetmed Meetme rakendamise sagedus ja tähtaeg Müra vähendamise kava või meetmete vajaduse puudumise põhjendus Päevane tase (7.00-23.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB Öine tase (23.00-7.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB
Purustus-sorteerimissõlm
X: 6498455, Y: 501255
X: 6498455, Y: 501255 		55 Vajadusel rajada katendimaterjalist müratõkkevallid tootmisterritooriumi piirile juhul, kui tegelik müra levik osutub prognoositust suuremaks. Pidev Sõltuvalt töötavate müraallikate asukohast karjääris, võib esineda ülenormatiivse müra levikut väljapoole tootmisterritooriumi. Selle vältimiseks/minimeerimiseks tuleks:
- hoida purustus-sorteerimissõlm võimalikult mäeeraldise keskel, kuid mitte lähemal kui 50 m mäeeraldise piirist;
- hoida purustus-sorteerimissõlme kaevandatud astangu all (karjääri põhjal);
- müra leviku piiramiseks rajada müratõkkevallid. 		55 -
 
Müraallikate kaart
Lisa 10: Tarva_III_Ld_05.2021.pdf
Müra piir- või sihtväärtus
60

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Paiksed mootorid PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.022 g/s 0.037 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.006 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 0.006 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.062 g/s 0.102 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.024 g/s 0.039 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.003 g/s 0.005 t  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.026 g/s 0.043 t  
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.011 g/s 68.145 t  
Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.605 g/s 6.534 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.214 g/s 1.897 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.017 g/s 0.027 t  
Lõhkamine PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.227 g/s 0.018 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.118 g/s 0.009 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.007 g/s 0.001 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 9.444 g/s 0.748 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 2.222 g/s 0.176 t  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.278 g/s 0.022 t  
Puurimine PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.006 g/s 0.002 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 0.001 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.001 t  
 
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.278 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 68.145 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.787 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.065 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.005 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 6.591 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 1.913 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.035 t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 433
Maardla nimetus Tarva
Maardla osa nimetus  
Maardla põhimaavara dolokivi
Mäeeraldise nimetus Tarva III dolokivikarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 13.92
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 16.85
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 78
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 28
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehituskillustikuks, täitepinnasena
Minimaalne tootmismaht aastas  
Keskmine tootmismaht aastas 44
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
9 plokk 0904 - täitedolokivi aT - aktiivne tarbevaru 1 332 tuh m³
02.12.2020
 
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 0904 - täitedolokivi   1 312 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Raho OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 1
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg
03.12.2020
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020)
Geoloogiafondi number 9387
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/20/1891
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev
12.08.2020
 
Kaevandatud maa korrastamine

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan
Lisa 11: Tarva_III_maeeraldise_plaan.asice
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked
Lisa 12: Tarva_III_loiked.asice
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan
Lisa 13: Tarva_III_korrastatud_maa_plaan.asice
Lisadokumendid
Maavara jääkvaru arvutus
Lisa 14: Seletuskiri__Tarva_III_.asice
Taotluse juurde käiv seletuskiri
Lisa 15: Seletuskiri__Tarva_III_.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri
Lisa 16: MA_korraldus_12.08.2020_nr_1891.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja nõusolek
Lisa 17: TARVA_IV_GEOLOOGILINE_UURING.asice
Kaevandamisjäätmekava
Lisa 18: Jaatemakava__Tarva_III_.pdf
GIS ja CAD failid
Lisa 19: piiride_ruumobjektid__Tarva_III_dolokivikarjaar_.dgn

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
 
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus
 
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
 
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
 
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
 
Muu eelhinnangu info
Lisa 20: Tarva_III_eksperthinnang_2021_06_10.asice
Lisa 21: Seletuskiri__Tarva_III_.asice
Lisa 22: TARVA_DOLOKIVIKARJAARI_LAIENDAMISE_KMH_ARUANNE.bdoc

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus
Kooskõlastus (lisa 1)
Lisa 23: Lisa_1.pdf
Kooskõlastus (lisa 2)
Lisa 24: Lisa_2.pdf
Kooskõlastus (lisa 3)
Lisa 25: Lisa_3.pdf