Menetlus M-101273 » Taotlus T-KKL/1000386-3 Tagasi menetluse vaatesse

. Sisukord

1. Keskkonnakompleksloa taotlus

1. Käitaja andmed

1.1. Registrikood / Isikukood

10718773

1.2. Ärinimi / Nimi

AS NOVOTRADE INVEST

1.3. Kontaktaadress

Keemia vkt 1c, Kohtla-Järve

1.4. Kontaktisik

Dmitri Hainatski

1.5. Kontakttelefon

+372 3375040

1.6. Kontakt e-post

[email protected]

2. Käitise andmed

2.1. Käitise nimetus

Novotrade Invest AS

2.2. Käitise aadress

Keemia vkt 1c, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond

2.3. Territoriaalkood

0265

2.4. L-EST97 koordinaadid

X: 6587030, Y: 682721

2.5. Tootmisterritooriumi pindala (ha)

2.6. Käitise tegevuse algusaeg

2002

2.7. Käitise ohtlikkus

A kategooria suurõnnetuse ohuga

3. Tegevusala

3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond	3.2. Tööaeg tundides ööpäevas	3.3. Tööaeg tundides aastas	3.4. Ülesseatud tootmisvõimsus	3.5. Aastane tootmismaht
Keemiatööstus - Lineaarsete või tsükliliste, küllastatud või küllastamata, alifaatsete või aromaatsete lihtsüsivesinike tootmine	24	8 760	Pürolüüsi aromaatsed süsivesinikud 202 000 t/a (aromaatsete süsivesinike fraktsioon - 90 000 t/a, raske aromaatsete süsivesenike fraktsioon - 40 000 t/a, vedelad pürolüüsisaadused - 72 000 t/a), kergenafta - 50 000 t/a, ohtlikud jäätmed - 4 680 t/a, DCPD - 3 600 t/a, sissevetavad tolueen - 6 000 t/a ja diislikütus EURO - 30 000 t/a	Pürolüüsi aromaatsed süsivesinikud 202 000 t/a (aromaatsete süsivesinike fraktsioon - 90 000 t/a, raske aromaatsete süsivesenike fraktsioon - 40 000 t/a, vedelad pürolüüsisaadused - 72 000 t/a), kergenafta - 50 000 t/a, ohtlikud jäätmed - 4 680 t/a, DCPD - 3 600 t/a, sissevetavad tolueen - 6 000 t/a ja diislikütus EURO - 30 000 t/a

2. Käitise asukoha kirjeldus

Asukoha üldiseloomustus

Käitis asub Kohtla-Järve Järve linnaosast lääne suunas. Käitise maaala koosneb kokku 17. katastriüksusest aadressiga Keemia vkt 1c (katastritunnus 32215:001:0041), Keemia vkt 12c (katastritunnus 32215:001:0042), Keemia vkt 10c (katastritunnus 32215:001:0043), Keemia vkt 6c (katastritunnus 32215:001:0044), Keemia vkt 13c (katastritunnus 32215:001:0046), Keemia vkt 14c (katastritunnus 32215:001:0047), Keemia vkt 7c (katastritunnus 32215:001:0051), Keemia vkt 11c (katastritunnus 32215:001:0052), Keemia vkt 16c (katastritunnus 32215:001:0053), Keemia vkt 8c (katastritunnus 32215:001:0055), Keemia vkt 17c (katastritunnus 32215:001:0056), Keemia vkt 3f (katastritunnus 32215:001:0027), Keemia vkt 19c (katastritunnus 32215:001:0082), Keemia vkt 5c (katastritunnus 32215:001:0045), Keemia vkt 15c (katastritunnus 32215:001:0049), Keemia vkt 9c (katastritunnus 32215:001:0048), Keemia vkt 4c (katastritunnus 32215:001:0006). Ettevõtte territooriumi pindala on 35,976 ha. Ettevõtte ja kinnistu omaniku osaühingu Moris Systems (registrikood 10857090) vahel on sõlmitud rendileping kinnistu kasutamiseks.

Ettevõtte geograafilised koordinaadid: PL 59^o22'55'' ja IP 27^o13'10''.

Novotrade Invest AS asub VKG AS territooriumi edelaserval ja piirneb vahetult VKG AS-le kuuluvate tütarettevõtetega VKG Oil AS. Ettevõttest idasuunal asub ka OÜ VKG Energia Lõuna SEJ (praegu ei tööta), kagusuunal TNC Components OÜ (mööblitootmine) ja OÜ Kivirand.

Olulised geograafilised objektid ettevõtte vahetus läheduses puuduvad.

Põhja- ja loodesuunal piirneb Novotrade Invest AS territooriumiga vahetult renoveeritud poolkoksiladestu (~100 m suhtelise kõrgusega). Kohtla-Järve elurajoonide suunal on maapind ühtlaselt tasane, saasteainete hajumistingimusi mõjutavad objektid (kõrghooned jm) puuduvad.

Territooriumi kaugus Kohtla-Järve linna elurajoonidest on järgmine: kirde suunal ~2 km kaugusel asub Järve linnaosa Vanalinn ja idasuunal 1,3 km kaugusel Käva asum. Lähimad elumajad ettevõttele on lõunasuunal ~0,8 km kaugusel Roodu küla kinnistud (Vastse ja Ööbiku) ja 1,5 km kaugusel asuv Kohtla elurajoon.

Novotrade Invest AS territooriumi pind on suhteliselt lauge ja soine, kerge kaldega lääne suunas, kõrguspunktid asuvad vahemikus 49,0–49,6 m abs. Tööstusterritoorium on kaetud kogu ulatuses 0,5–1,0 m paksuse aheraine kihiga, millele on rajatud platsid ja hooned.

Kliimatingimused

Aasta lõikes valitsevad lõuna- ja edelatuuled (kokku 40%), läänetuult esineb ~11% ja põhjatuult 9%. Seega kandub Novotrade Invest AS saasteallikatest tulenev saaste eelkõige üle naaberettevõtete (VKG Oil AS) Vanalinna suunal, vähem Käva asumi ja Roodu küla ning Kohtla suunal.

Tuulteroos, %:

N	NE	E	SE	S	SW	W	NW
9	10	8	11	21	19	11	11

Aasta keskmine sademete hulk on 680 mm;
Külmem kuu aastas on veebruar keskmise temperatuuriga -10,7 ^оС;
Soojem kuu aastas on juuli keskmise temperatuuriga +21,1 ^оС;
Mõõdetud absoluutne miinimum -41 ^оС ja absoluutne maksimum +33 ^оС.

Valdavad edela ja lõuna tuule keskmiselt 4,2 m/s, maksimaalselt natuke üle 30 m/s. äikeselisi päevi aastas – 15-20 .

Seismiliselt mitteaktiivne territoorium.

Piirkonna pinnareljeefi arvestav koefitsient n=1,0 (puuduvad pinnavormid ja maapinna langused, mis takistaksid saasteainete normaalselt hajumist). Kõrguste erinevus saasteallikate ümbruses 1 km kohta ei ületa Kohtla-Järve elurajoonide suunal 50 m.

Muud käitise tegevusest või kohalikest oludest tingitud olulised keskkonnategurid

Geoloogiliselt moodustavad aluspõhja Kvaternaari ja Siluri setted (ülalt alla turbakihid, moreensed liivsavid ja siluri lubjakivid paksusega vastavalt 0,3–1,5, 1,7–4,6 ja 43,81–46,94 m).

Hüdrogeoloogiliselt iseloomustab territooriumi kahe veehorisondi olemasolu: Kvaternaari setetes 0,0–0,2 m sügavusel ja Siluri lubjakivides 2,2–5,3 m sügavusel.

Tootmisterritooriumi pinnase ülemine kiht on kaetud 0,5 – 1 m paksuse aheraine kihiga. Pinnase vee tase on kõrge. Ettevõtte territoorium asub Purtse jõe veehaardes, mille lisajõkke, Kohtla jõkke, suubuvad territooriumi ümbritsevad drenaažkraavid.

Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed

Pinnase ja põhjavee seisundit kirjeldavad andmed on esitatud lähteolukorra aruandes.

Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus

Käitise tegevuse mõjupiirkonnas olulisi geograafilisi ja looduslikke objekte ei ole. Kõige suurem tehnogeenne objekt on aga suletud Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila.

Käitise piirineb järgmiste aladega:
1. Kirde suunal jääb Viru Keemia Grupp ASi Keemia vkt tänavate alad, mis koosneb tootmismaast.
2. Loode suunal jääb suletud poolkoksi prügila alad, mis koosneb jäätmehoidlamaast.
3. Edela suunal jääb jäätmehoidla maa, maatulundusmaa ja tootmismaa alad.
4. Kaugu suunal jääb Vaheküla tänavate alald, mis koosneb tootmismaast.

Käitise asukoha kaart manustena

Lisa 1: Novotrade Invest AS käitise asukohakaart.jpg

Käitise koordinaadistatud asendiplaan

Lisa 2: Novotrade Invest AS territooriumil asuvate hoonete ja rajatiste asendiplaan.jpg

3. Käitise tegevus

Käitise tegevuse eesmärk ja põhjendus

Käitise põhitegevusalaks on naftakeemiatoodete ja orgaaniliste kemikaalide tootmine (EMTAKi kood 24149), mis baseerub sisseveetava tooraine (põhiliselt Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast jm), milleks on pürolüüsi aromaatsed süsivesinikud - PAS (aromaatsete süsivesinike fraktsioon - ASF, raske aromaatsete süsivesinike fraktsioon - RAS, vedelad pürolüüsi saadused - VPS) ja kergenafta, termilise polümerisatsiooni ja rektifikatsiooni metooditega ümbertöötlemisel. Koos nimetatud toormega töödeldakse ümber ka vedelaid ohtlikke jäätmeid koodidega 08 01, 14 06 ja 13 07.

Toore (t/aastas):
1) ASF (sh pürolüüsiõli fraktsioon C-9) – 90 000 t
2) RAS (sh raske pürolüüsiõli E-6) – 40 000 t
3) VPS (sh pürolüsiõlide destillaat, Pyrolysis Gasoline) - 72 000 t
4) Kergenafta (KN) – 50 000 t
5) DCPD (dicyclopentadien) - 3 600 t (abiprodukt)
6) Ohtlikud jäätmed koodiga 8 01, 14 06 – 3 120 t (töödeldakse termopolümerisatsioonil koos ASF ja RAS)
7) Ohtlikud jäätmed koodiga 13 07 – 1 560 t (töödeldakse rektifikatsioonil koos kergenaftaga)
8) Muu toore:
a) Tolueen – 6 000 t/a, segatakse solvendifraktsiooniga (solvendis tolueeni sisalduse tõstmiseks, vastavalt tellija nõudele).
b) Diislikütus Euro – 30 000 t/a, turustatakse koos diislifraktsiooniga.

Põhitoormeks on ASF, RAS ja VPS, milliste alla kuuluvad vastavalt ka pürolüüsiõli fraktsioon C-6, raske pürolüüsiõli E-6 ja pürolüüsiõlide destillaat. Toormena võib kasutada ka analoogse koostisega teisi pürolüüsiõlide aromaatseid süsivesinikke (PAS), milliseid tootjad tarnivad Novotrade Invest AS-ile teiste nimetuste all.
Kergenafta on üldjuhul alternatiivseks toormeks, juhul kui põhitoorme tarned (sissevedu) on mingil põhjusel häiritud. VPS ja kergenaftat üheaegselt ei töödelda. DCPD-d lisatakse ASF-ile termopolümerisatsiooniprotsessi soodustamiseks.

Toodang (t/aastas):
1) Solvendifraktsioonid (solvent) – 108 532 t, sellest saadakse VPS töötlemiselt 30 960 t, ASF ja RAS töötlemisel rektifi-katsioonimeetodil 56 500 t ja termopolümerisatsioonil 15 072 t, solvendifraktsioonist kuni 54 000 t segatakse 6 000 t tolueeniga (suhtes 90%:10%).
2) Benseeni fraktsioon  20 880 t (VPS töötlemisel).
3) Tolueeni fraktsioon  11 520 t (VPS töötlemisel).
4) PTU-õli – 42 156 t, sellest saadakse VPS töötlemiselt 8 640 t, termopolümerisatsioonilt 17 016 t ja rektifikatsioonilt 16 500 t.
5) Stabiliseeritud bensiin – 13 510 t (kergenafta töötlemisel).
6) Diislifraktsioon – 17 530 t (kergenafta töötlemisel).
Diislikütus Euro (sisseveetav) – 30 000 t.
7) Masuut – 20 520 t (kergenafta töötlemisel).
8) Tahked stüreen-indeenvaik SIR
või naftapolümeervaik HCR – 31 632 t (saadakse ASF ja RAS termopolümeri-satsioonil).
9) ASF kontsentraat – 7 000 t (saadakse rektifikatsiooniprotsessis, kasutatakse toormena termopolümerisatsioonil)

Enamus seadmetest asub lahtisel tootmisterritooriumil. Tehnoloogilised protsessid kulgevad nii rõhu all, atmosfäärirõhul kui ka vaakumi all. Kasutusel on järgmised tehnoloogilised põhiseadmed:
● toorme kuumutusahjud (toruahjud ja termaalõli soojendusahjud), millised töötavad gaasi-küttel;
● polümeriseerimismahuti;
● rektifikatsiooni- ja destilleerimiskolonnid;
● separaatorid;
● soojusvahetid ja õhkjahutid;
● pumbad;
● mahutid (mahutipark, hoiumahutid);
● sissetoodava toorme ja valmisproduktide laadimisestakaadid.

Lühendid
PAS –pürolüüsi aromaatsed süsivesinikud (AYП – ароматические углеводороды пиролиза) – aromaatse toorme üldnimetus, mille alla kuuluvad:
RAS – raskete aromaatsete süsivesinike fraktsioon (TAY – фракция тяжелыx ароматическиx углеводородов), sh raske pürolüüsiõli E-6.
ASF – aromaatsete süsivesinike fraktsioon (ФAY – фракция ароматических углеводородов), sh pürolüüsiõlide fraktsioon C-9.
VPS – vedelad pürolüüsisaadused (ЖПП – жидкие продукты пиролиза), sh pürolüüsiõlide destillaat (Pyrolysis Gasoline).
KN –kergenafta
OJ –ohtlikud jäätmed
DCPD-dicyclopentadien

Loend peamistest tootmisetappidest

Novotrade Invest ASis kasutatakse järgmisi baastehnoloogiaid:
●termopolümerisatsioon (ASF, RAS ja ohtlike jäätmete ümbertöötlemine);
●rektifikatsioon (VPS, kergenafta, ASF, RAS ja ohtlike jäätmete ümbertöötlemine.

Kätise mahutipargis toimub naftasaaduste ja kemikaalide vastuvõtmine transpordivahenditelt, ladustamine ja väljastamine transpordivahenditele.

Tehnoloogiaprotsesside plokkskeemid

Lisa 3: Rektifikatsiooni seadme tehnoloogiline skeem (VPS).pdf

Lisa 4: Rektifikatsiooni seadme tehnoloogiline skeem (ASF, RAS, KN).pdf

Lisa 5: Termilise polümerisatsiooni tehnoloogiline skeem.pdf

Lisa 6: LHK_projektist_Joonis_3.2._VPS_(vedel_puroluusisaadus)_umbertootlemise_ligikaudsed_materjalivood_ja_mahutite_kaive__ta.pdf

Lisa 7: LHK_projektist_Joonis_3.3._Kergenafta_(koos_ohtlike_jaatmetega)_umbertootlemise_ligikaudsed_materjalivood_ja_mahutite_kaive__ta.pdf

Lisa 8: LHK_projektist_Joonis_3.1._ASF_ja_RAS_(puroluusioli_fr_C6_ja_raske_puroluusioli_E_6_koos_ohtlike_jaatmetega)_umbertootlemise_ligikaudsed_materjalivood_ja_mahutite_kaive__ta.pdf

Lisa 9: LHK_projektist_p._3.2.6._Andmed_kasutatava_toorme_ja_prokuktide_omaduste_kohta.pdf

Lisa 10: LHK_projektist_p._3.2._Tehnoloogiaprotsesside_kirjeldus_ja_ainevood.pdf

Lisa 11: Novotrade_247_18_LHK_2018_04.04.18_L_2.pdf

Tehnoloogiaprotsesside andmed

Protsessi nimetus	Termopolümerisatsiooni osakond: toorme ümbertöötlemine termoplümerisatsiooni meetodil
Kestvus	8 760 h/a
Ainevood	Toore ASF - 40 000 t/aastas DCPD - 3 600 t/aastas OJ (08 01, 14 06) - 1 560 t/aastas ASF kontsentraat - 7 000 t/aastas RAS - 10 000 t/aastas OJ (08 01, 14 06) - 1 560 t/aastas Toodang Solvendi fraktsioon - 15 072 t/aastas PTU õli - 17 016 t/aastas Vaigud - 31 632 t/aastas
Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon	Termopolümerisatsiooni osakonnas toimub toorme ASF (pürolüüsiõlide fraktsioon C-9) ja RAS (raske pürolüüsiõli E-6) ümbertöötlemine, mille tulemusel saadakse solvendifraktsioon, PTU-õli, tahke stüreen-indeenvaik (SIR) ja naftapolümeervaike HCR. SIR saamiseks kasutatakse rasket pürolüüsiõli E-6 ja HCR vaikude saamiseks pürolüüsiõli fraktsiooni C-9. Raudteetsisternidega kohale toodav toore pumbatakse toorme hoiumahutitesse, kuhu pumbatakse ka ohtlikud jäätmed mahutitest P-18 ja P-19, mis segatakse fraktsiooniga C-9 või raske pürolüüsiõliga. Termopolümersatsioonile suunatakse tagasi ka ASF rektifikatsioonil saadav kontsentraat (ASF kontsentraat – mahuti E-7). Fraktsiooni C-9 vastuvõtumahutiteks on E-12, E-14 (varustatud heidete vähendamiseks pontooniga) ja mahutid E-28 ning E-29, raske pürolüüsiõli pumbatakse raudteetsisternidest mahutitesse E-2 ja E-5. Mahutid E-12 ja E-14 on varustatud segistitega, kus fraktsioonile C-9 segatakse DCPD mahutist E-17. Termopolümerisatsioonil juhitakse toore (ASF, RAS, ASF kontsentraat, ohtlikud jäätmed) maagaasil töötavasse toruahju P-3, kus kuumutatakse 250–300oC-ni või soojendatakse kuni vajaliku temperatuurini soojusvahetajas T-101 termaalõli abil, mida kuumutatakse termaalõli soojendusahjus P-101 või P-102. Põhiline süsivesinike termopolümerisatsioon toimub polümerisatsioonimahutis E-9, kuid ka kolonnis K-6. Mittepolümeriseerunud süsivesinike osa liigub aurufaasina rektifikatsioonikolonni K-7, kus kolonni tipust saadakse solvendifraktsioon, kolonni põhjast (kolonni kuubist) aga PTU-õli. Kolonnid K-6 ja K-7 töötavad vaakumi all (0,85–0,95 atm), kusjuures kolonnide alumisse ossa antakse auru. Solvendifraktsioon (nn kerge solvent) suunatakse pontooniga varustatud hoiumahutitesse E-11, E-18, E-21 ja E-22 ning mahutisse E-4. Mahutid töötavad vastavalt vajadusele vaheldumisi. Mahutitesse E-21 ja E-22 pumbatakse mahutist E-24 raudteetsisternidega sisseveetavat tolueeni (6 000 t/a), mis segatakse seadmelt pumbatava solvendifraktsiooniga (viimases tolueeni sisalduse tõstmiseks) ning saadud segu (90% solventi, 10% tolueeni) suunatakse edasi tarbijale. PTU-õli suunatakse lämmastiku all olevasse mahutisse E-23 ning edasi tarbijale (pumbatakse põhiliselt autotsisternidesse, vajadusel ka raudteetsisternidesse). Kolonni K-6 põhja kaudu saadavad vedelad polümerisatsiooniproduktid, stüreen-indeenvaik SIR (RAS baasil) või naftapolümeervaik HCR (ASF baasil) juhitakse jahutamiseks ja granuleerimiseks transportöörile, kus saadakse ~3 mm paksused vaigu tahked liistakud, mis suunatakse edasi kogumispunkrisse ning sealt edasi lattu. Saadud tahke vaik laaditakse kottidesse ja saadetakse tarbijale (auto- või raudteetranspordiga).
Protsessi nimetus	Termopolümerisatsiooni osakond: toorme ümbertöötlemine rektifikatsioonimeetodil
Kestvus	8 760 h/a
Ainevood	Toore ASF - 50 000 t/aastas RAS - 30 000 t/aastas Toodang Solvendi fraktsioon - 56 500 t/aastas PTU-õli - 16 500 t/aastas Pooltoode ASF kontsentraat - 7000 t/aastas
Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon	ASF ja RAS töödeldakse ümber ka rektifikatsioonimeetodil. Termopolümerisatsiooni seadmel saab läbi viia ka toorme kiiret rektifikatsiooni. Protsess on identne protsessile rektifikatsiooni osakonnas (seadmel). RAS töödeldakse ümber rektifikatsiooniseadmel, kui toorme analüüside põhjal on selles polümeriseeruvate ühendite sisaldus liialt madal stürool-indeen ja polümeervaikude (SIR, HCR) saamiseks. ASF rektifikatsioonil saadakse solventi ja ASF kontsentraati. Toore hoiumahutitest suunatakse toruahju P-1 ja sealt rektifikatsioonikolonni K-7. Kolonni tipust saadav solvendifraktsioon (nn raske solvent) läheb solvendi hoiumahutitesse E-11, E-18, E-21, E-22, E-4, kus seguneb termopolümerisatsiooniprotsessis ja VPS töötlemisel saadava solvendifraktsiooniga solvendiga ning suunatakse edasi tarbijale. Kolonni K-7 põhja kaudu saadav nn ASF kontsentraat suunatakse mahutisse E-7 ja sealt edasi töötlemisele koos muu toormega termopolümerisatsiooni meetodil.
Protsessi nimetus	Rektifikatsiooni osakond: vedela pürolüüsisaaduse (VPS) ja kergenafta ümbertöötlemine
Kestvus	8 760 h/a
Ainevood	Toorme VPS - 72 000 t/aastas KN - 50 000 t/aastas Ohtlikud jäätmed (13 07) - 1 560 t/aastas Tolueen - 6 000 t/aastas segatakse solvendifraktsiooniga (solvendis tolueeni sisalduse tõstmiseks, vastavalt tellija nõudele). Diislikütus EURO - 30 000 t/aastas (turustakse koos diislifraktsiooniga) Pooltoode Mittekonditsiooniline toodang - 500 t/aastas Valmistoodang Solvendi fraktsioon - 30 960 t/aastas VPS töötlemiselt Benseeni fr. - 20 880 t/aastas VPS töötlemiselt Tolueeni fr. - 11 520 t/aastas VPS töötlemiselt PTU-õli - 8 640 t/aastas VPS töötlemiselt Stabiliseeritud bensiin - 13 510 t/aastas KN töötlemiselt Masuut - 20 520 t/aastas KN töötlemiselt Diislifraktsioon - 17 530 t/aastas KN töötlemiselt
Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon	Rektifikatsiooni osakonnas toimub VPS, kergenafta ja ohtlike jäätmete (kood 13 07) ümbertöötlemine. VPS rektifikatsiooniprotsessi tulemusel saadakse solvendi-, benseeni- ja tolueenifraktsoonid ning PTU-õli, kergenafta baasil saadakse otsedestilleeritud bensiin (stabiliseeritud bensiin), diislifraktsioon ja masuut. Toore tuuakse kohale raudteetsisternides. VPS pumbatakse pontoonidega varustatud hoiumahutitesse E-20 ja E-25, kergenafta mahutitesse E-6 ja E-30. Hoiumahutitest läheb toore (VPS, kergenafta) isevoolu teel maagaasil töötavasse toruahju P-1, kust kuumenenud toore suunatakse rektifikatsioonikolonnidesse (K-1), kus toimub toorme jagunemine fraktsioonideks, mis suunatakse mahutipargi mahutitesse. Solvendi fraktsioon pumbatakse pontooniga mahutitesse E-11, E-18, E-21 ja E-22 ning E-4, diislifraktsioon mahutitesse E-12, E-14, E-21 ja E-22, benseeni fraktsioon ja bensiinifraktsioon (bensiin ) pontooniga varustatud mahutisse E-19, tolueenifraktsioon mahutisse E-24 (pontooniga), masuut mahutitesse E-8, E-10, aga ka vajadusel N2 all olevasse mahutisse E-23 (PTU-õli mahuti). Solvendi ja diislifraktsiooni ning benseenifraktsiooni ja bensiini hoidmine samades mahutites on võimalik, kuna VPS ja kergenaftat samaaegselt ei töödelda. VPS töötlemisel töötab rektifikatsioonikolonn K-1 väikesel ülerõhul ja toore jagatakse kahte fraktsiooni: kolonni ülaosast saadakse nn benseeni-eelne fraktsioon (keemise temperatuuriga alla 75oC) ja allosast fraktsioon keemise temperatuuriga 75oC kuni keemise lõpuni. Benseeni-eelset fraktsiooni kasutatakse kolonni K-4 niisutamiseks ja ülejääk suunatakse lattu hoiumahutisse, kus segatakse solvendiga. Kolonni K-1 allosast saadav fraktsioon suunatakse kolonni K-4, kus see jagatakse kahte fraktsiooni: kolonni ülaosast saadakse benseeni fraktsioon ja kolonni allosast fraktsioon keemise temperatuuriga 85oC kuni keemise lõpuni. Benseeni fraktsiooni kasutatakse kolonni niisutamiseks ja ülejääk suunatakse lattu hoiumahutisse (E-19). Kolonni K-4 alaosast saadav fraktsioon suunatakse kolonni K-2. Kolonn K-2 töötab vaakumi all, kusjuures sinna kolonnist K-4 suunatav fraktsioon jagatakse 3 fraktsiooni: kolonni allosast saadakse raske jääk (raske pürolüüsiõli), kolonni ülaosast – tolueeni fraktsioon ja keskosast – fraktsioon C9, milline suunatakse kolonni K-3. Tolueeni fraktsiooni kasutatakse kolonni K-2 niisutamiseks ja ülejääk suunatakse lattu hoiumahutisse (E-24). Kolonni K-3 alaosast saadakse fraktsiooni C9 ja solvendifraktsioon, viimane pumbatakse hoiumahutitesse. Fraktsiooni C9 võidakse kasutada ka töötlemiseks termopolümeri-satsiooniseadmel. Tolueenifraktsiooni mahutisse E-24 võetakse vastu ka sisseveetav tolueen, mida kasutatakse lisamiseks solvendile selle kvaliteedi tõstmiseks (vajadusel). Diislifraktsiooni mahutitesse (E-12, E-14, E-21 ja E-22) võetakse ka kuni 30 000 t/a diislikütust EURO, mida turustatakse tarbijale.
Protsessi nimetus	Mahutipark, toorme ja produktide laadimine
Kestvus	8 760 h/a
Ainevood	Rekonstrueeritud mahutipargis on kokku 10 pontooniga 1000 m3 mahuga hoiumahutit, milliseid kasutatakse enamlenduva toorme ja produktide hoidmiseks. Kaks (2) uut soojendatavat hoiumahutit (E-17 ja E-23) on lämmastiku all ja ühendatud aurude ühtlustussüsteemi, mis samuti vähendab heiteid välisõhku. Sisseveetav toore pumbatakse raudteetsisternidest hoiumahutitesse, saadud produktid pumbatakse mahutipargi mahutitest tarbijatele, kas raudtee- või autotsisternidesse. Produktide laadimised toimuvad: –Solvent ja solvendi ning tolueeni segu – raudteetsisternidesse raudteeharul nr 104 (HA nr 001-1). –Benseeni fraktsioon – raudteetsisternidesse raudteeharul nr 107 (HA nr 001-7). –Bensiin, diislifraktsioon ja diislikütus (Eurodiisel) – raudteetsisternidesse raudteeharul nr 105 (HA nr 001-2). –Masuut ja PTU-õli – raudteetsisternidesse raudteeharul nr 106 (HA nr 001-3). –Autotsisternidesse laaditakse PTU-õli (HA nr 001-4) ja tolueeni fraktsiooni ning vajadusel ka sissetoodud tolueeni (HA nr 001-5). Solvendi ja benseeni laadimissõlmed raudteeharudel nr 104 ja 107 on varustatud LOÜde püüdmiseks ühise gaasipuhastussüsteemiga Plazkat 2.12.6 (heiteallikas nr 010).
Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon

Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes

105

Tavapärane tööaeg

24 h

Ülesseatud tootmisvõimsused alltegevusvaldkondade kaupa

Toore (t/aastas):
1) ASF (sh pürolüüsiõli fraktsioon C-9) – 90 000 t
2) RAS (sh raske pürolüüsiõli E-6) – 40 000 t
3) VPS (sh pürolüsiõlide destillaat, Pyrolysis Gasoline) - 72 000 t
4) Kergenafta (KN) – 50 000 t
5) DCPD (dicyclopentadien) - 3 600 t
6) Ohtlikud jäätmed koodiga 8 01, 14 06 – 3 120 t (
7) Ohtlikud jäätmed koodiga 13 07 – 1 560 t
8) Muu toore:
a) Tolueen – 6 000 t/a
b) Diislikütus Euro – 30 000 t/a

Toodang (t/aastas):
1) Solvendifraktsioonid (solvent) – 108 532 t
2) Benseeni fraktsioon - 20 880 t
3) Tolueeni fraktsioon - 11 520 t
4) PTU-õli – 42 156 t
5) Stabiliseeritud bensiin – 13 510 t
6) Diislifraktsioon – 17 530 t
Diislikütus Euro (sisseveetav) – 30 000 t.
7) Masuut – 20 520 t
8) Tahked stüreen-indeenvaik SIR või naftapolümeervaik HCR – 31 632 t
9) ASF kontsentraat – 7 000 t

Planeeritud aastatoodangu maht

Toodang (t/aastas):
1) Solvendifraktsioonid (solvent) – 108 532 t
2) Benseeni fraktsioon - 20 880 t
3) Tolueeni fraktsioon - 11 520 t
4) PTU-õli – 42 156 t
5) Stabiliseeritud bensiin – 13 510 t
6) Diislifraktsioon – 17 530 t
Diislikütus Euro (sisseveetav) – 30 000 t.
7) Masuut – 20 520 t
8) Tahked stüreen-indeenvaik SIR või naftapolümeervaik HCR – 31 632 t
9) ASF kontsentraat – 7 000 t

Käitisega seotud kehtivad keskkonnaload

Olemasolevate keskkonnaalaste lepingute koopiad

Lisa 12: Leping_Novotrade_26102017.bdoc

Lisa 13: LEPING 162_16 Novotrade_Invest.bdoc

Lisa 14: KJL0799 NOVOTRADE INVEST AS.pdf

Lisa 15: 1800009767_leping_Novotrade_Invest.bdoc

4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT).

PVT allikas ja valitud PVT nimetus

Jrk nr	PVT allikas ja/või viide
1.	PVT- alased järeldused mineraalõli ja gaasi rafineerimise kohta (2014), edaspidi PVT järeldused REF
2.	PVT-alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses (2016), edaspidi PVT järeldused CWW
3.	PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks (2018), edaspidi PVT järeldused WT
4.	Best Available Techniques (BAT) Reference Document for the Refining of Mineral Oil and Gas (2015), edaspidi REF BREF
5.	Reference Document on Best Available Techniques in the Waste Water and Waste Gas Treatment/ Management Systems in the Chemical Sector (2003), edaspidi CWW BREF
6.	Reference Document on the Best Available Techniques for Waste Treatments Industries (August 2006), edaspidi WT BREF
7.	Reference Document on Best Available Tecniques on Emissions from Storage (2006), edaspidi EFS BREF
8.	Reference Document on the Application of Best Available Techniques to Industrial Cooling Systems (2001), edaspidi ICS BREF
9.	Reference Document on the General Principles of Monitoring (July 2003), edaspidi ROM REF MON
10.	Best available techniques (BAT) conclusions for the production of large volume organic chemicals (November 2017), edaspidi LVOC

Tootmisetapid	Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused	Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad	PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad	PVT jrk nr	Vastavusmärge
Põhjavee ja pinnase kaitse	Mahutid	Lenduvate vedelate süsivesinikuühendite mahutist pinnasesse ja põhjavette eralduva heite ära hoidmiseks ja vähendamiseks kasutatakse p 1.15 PVT 51 meetodeid i) ja iv), s.o juhtimissüsteeme pihkumise avastamiseks, mahutite korrapärast kontrollimist ja hooldamist, mahutite hoidla kaitsevallid kaitsevad suure saastemahu eest. Vana mahutipargi osa on kaetud vett ning naftasaadusi mitteläbilaskva inertse metrjaliga (HDPE kile). Uut mahutiparki ja mahutit E-30 ümbritseb vallitusruum (raudbetoonvallitus). Vallitusala põhjale on antud kalded äravoolu suunas äravooluga on ühendatud isoleeritud kanalisatsioonisüsteem, mis kogub ja juhib sadeveed puhastusseadmesse. Uue mahitipargi alusele on rajatud tihendatud liivakiht paksusega ` 100 mm, millele on paigaldatud kaitsemembraan HDPE-kile ja ringvundamenti läbivad kontrolltorud mahuti võimaliku lekke tuvastamiseks.	PVT 51. Et ära hoida ja vähendada lenduvate vedelate süsivesinikuühendite mahutist pinnasesse ja põhjavette eralduvat heidet, on PVT kasutada ühte järgnevalt nimetatud meetodit või neist mitut koos. Meetodid: i) Hoolduskava, mis sisaldab korrosiooni seiret, ennetamist ja kontrollimist. iii): Vedelikukindlad voodrid. Pidev pihkumiskindel kaitsevall kogu mahuti põhja ulatuses. iv) Mahutite hoidla piisav kaitsevall. Naftaproduktide suure hoidmisehitise laadimisplats peab olema betoneeritud või kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga (VV 01.01.2012 määrus nr 172 „Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded“; EFS BREF p 5.1.1.3 lk 265). Soovitatav kasutada lekkeavastamisseadmeid (EFS BREF p 5.1.1.3 lk 265).	1, 7	Vastab
Energiatõhusus	Termaalõli soojendusahjud ja katlamaja ahjud	Energiatõhususe osas kasutab ettevõte meetodit p 1.1.2 i) b) - soojuse kasutamineseisneb soojusvahetuse kasutamises. ii) a) - automatiseeritud reguleeritav p]letamine, et vähendada töötlemise kütusekulu ühe tonni lähteaine kohta. Võeti kasutusele termaalõli soojendusahjud ja katlamaja ahjud. Väheneb loodusliku gaasi tarbimine ahjude kütteks.	PVT 2. Energia tõhusaks kasutamiseks seisneb PVT selles, et kasutatakse ühte p 1.1.2 nimetatud meetoditest või neid sobivalt koos.	1	Vastab
Vedelate õlijäätmete ja lahusteid sisaldavate jäätmete kasutamine	Vastuvõetavate jäätmete kontrollimine	Raskemetallide ja PCB-de sisaldust kontrollitakse vastuvõetavate jäätmete dokumentatsioonist ning vajadusel labori analüüsiga.	Kontrollida vähemalt raskemetallide ja PCBde sisaldust vastu võetavates jäätmetes (WT BREF ptk. 5.2 p. 96).	6	Vastab
Vedelate õlijäätmete ja lahusteid sisaldavate jäätmete kasutamine	Termopolümerisatsioon ja rektifikatsioon	Toormele lisatakse õli jalahusteid sisaldavaid jäätmeid (maks 1,5%) korduvkasutuseks, milliste komponendid lähevad diislifraktsioon, solvendi ja masuudi koostisesse	Mitmesuguste õlijääkide jt teistkordne kasutamine rafineerimistehastes (diislifraktsiooni jt tootmisel), jääkõlidekorduvkasutus (REF BREF p 2.24).	4	Vastab
Jäätmete registreerimine ja dokumenteerimine	Vastuvõetud jäätmete liigid, kogused, omadused ja tekke andmed dokumen-teeritakse, seda tehakse ka jäätmete päritolu, vastuvõtu kuupäeva, jäätmete koguja osas.	Arve pidamine vastuvõetud jäätmete liikide, koguste, omaduste ja tekke kohta, samuti jäätmete päritolu, vastuvõtmise kuupäeva ja jäätmete üleandja (eraisiku puhul tehakse koopia isikut tõendavast dokumendist) kohta, lisaks fikseeritakse ka jäätmete transpordiks kasutatud veovahendi registri number.	Jäätmete üle arvestuse pidamine ja aru andmine (ROM REF p 4.3.3).	9	Vastab
Termopolümerisatsiooni ja rektifikatsiooniprotsessid	Rektifikatsiooni (destillatsiooni) seadmed ja termopolümerisatsiooni seadmed (naftapolümeervaikude tootmine)	Ettevõtte tootmisprotsessides on saavutatud järgmised erikulud tarbitava energia, veetarve ja tekkiva heitvee osas, määratuna 1 t toodangu kohta: Kütus –671–1845 MJ/t; Elektrienergia kulu –12–30 kWh/t; Aur –135 kg/t (rektifikatsioon), 300–400 kg/t (0,23–0,28 MWh/t) vaikude tootmine; Kogu heitvesi –0,5–0,54 m3/t, sh tehnoloogiline heitvesi 0,23–0,29 m3/t.	Erikulud otsedestillatsiooni (Primary distillation units) ja polümerisatsiooni (Polymerisation) protsessides (REF BREF p 3.19, tabel 3.76, 3.77). Kütus (fuel) –400–800 MJ/t; Elektrienergia kulu –4–6 kWh/t (destillatsioon), 20–28 kWh/t (polümerisatsioonil); Aur –25–60 kg/t (destillatsioon), 700–1100 kg/t (polümerisatsioonil). Heitvesi –0,08–0,75 m3/t.	4	Vastab
Tootmisprotsesside heiteseire	Asendusparameetrite mõõtmine või otsene saasteainete voo mõõtmine	Teostatakse tehnoloogiliste parameetrite (temperatuur, rõhk, ainete massi-või mahuvood) pidevaid mõõtmisi. Saadud tulemuste alusel hinnatakse võimalikke heiteid välisõhku ja reovee teket. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu ning reovee kvaliteedi seiret teostab akrediteeritud labor.	Selgema seirepildi annab vajalike parameetrite otsene mõõtmine, kuid sageli otseseid mõõtmisi ei ole võimalik teostada. Sellisel juhul kasutatakse asendusparameetrite mõõtmist, ainevoogude bilansilisi arvutusi, võrdlusmeetodit, vajaliku määramislävega meetodite kasutamine jt (ROM REF p. 3, 3.1, 3.3, 5.2, 5.3).	9	Vastab
Heitvee tekkimine ja juhtimine ühiskanalisatsiooni	Heitvee juhtimine ühiskanalisatsiooni pumbajaama nr 4 ja VKG Oil AS kraavi kaudu (territooriumi sademevesi)	Heitvett tekib 0,5–0,54 m3 (koguheitvesi) toodangu tonni kohta, sellest tehnoloogiline heitvesi (tootmisega seotud) kuni 0,29 m3/t.	Tootmisega seotud heitvett tekib 0,11–1,57 m3 toodangu 1 tonni kohta, keskmiselt 0,38 m3/t, koguheitvesi 0,15–11,7 m3/t, keskmiselt 0,44 m3/t (REF BREF p 3.24, tabel 3.91; p 4.24.1.)	4	Vastab
Heitvee tekkimine ja juhtimine ühiskanalisatsiooni	Heitvee juhtimine ühiskanalisatsiooni pumbajaamanr 4 kaudu. Territooriumi sademevee juhitimine VKG Oil AS-i kraavi kaudu (territooriumi sademevesi).	Tootmisprotsessides tekkiv reovesi ning olmereovesi suunatakse lepingu alusel VKG Oil AS puhastusseadmetele ning edasi suunatakse biopuhastusseadmele. Tööstusheitvee ärajuhtimiseks territooriumilt on paigaldatud mahuti E-1, kus toimub tööstusheitvee eelpuhastus koos naftaproduktide settimisega. Heitvee maks nõuded: KHT 2500 mgO2/l, Nüld 30 mg/l, õli 400 mg/l, pH 6–7, kloriidid 350 mg/l, sulfaadid 540 mg.	Et vähendada saasteainete heite koormust heitvee suublale, on PVT kõrvaldada veest lahustumatud ja lahustuvad saasteained, kasutades kõiki loetletud meetmeid (PVT järeldused PVT REF 12). Heitvesi ja sadevesi territooriumilt tuleb koguda ja suunata puhastusseadmetele (REF BREF p 4.24.1). Reovee kogumine ja eelpuhastamine –vee selitamine kogumise ja esmatöötlemise (eeltöötlemise) süsteemis (REF BREF p 5.1.7, PVT järeldused REF p 12i, p 5.21.1).	1, 4	Vastab
Veekasutus	Ettevõttel vesi kasutatakse erinevates tootmisprotsessides (jahutusseadmed, olmevesi).	Ettevõttes kasutatakse vett erinevates tootmisprotsessides (jahutusseadmed, olmevesi). Vee erikulu tootmisvajadusteks koos olmeveega moodustab 0,34–0,4 m3 toodangu tonni kohta, sh tehnoloogilisteks vajadusteks 0,25–0,32 m3/h.	Värske vee koguvajadus rafineerimistehastes on keskmiselt 0,7 m3/t toodangu kohta, muutuste vahemik 0,1–8,6 m3/t, jahutusvee keskmine vajadus 0,23 m3/t (REF BREF p 3.15).	4	Vastab
Veekasutus ja veevarustuse korraldamine jahutussüsteemides	Jahutussüsteemid	Jahutussüsteemides kasutatakse õhkjahuteid (aurugaasisegude kondenseerimiseks), soojusvahetites on jahutusvesi ringluses (ringleva veega jahutussüsteemid).	Maksimaalselt kasutada õhkjahuteid ja ringleva jahutusveega jahutussüsteeme nn ringtsükleid (REF BERF p 4.8.2 lk 338; ICS BREF p 4.1.1. lk 127, tab 4.4 lk 127)	4, 8	Vastab
Termopolümerisatsiooni produkti (SIV vaigu) saamine ja pakendamine. Heitgaaside puhastamine.	Tsüklonid stüreen-indeenvaigu tootmisel.SIV transport.	Stüreen-indeen vaik transporditakse peale purustamist pakkimissõlmele kasutades transportöörlinti. Kohtventilatsioon on ühendatud tsükloniga. Õhuvoog läbib tsükloni enne suunamist välisõhku. Tsükloonite puhastusefektiivsus: tsüklon B-3 (018) –97-99 %, tsüklon B-6 (017) –83-98 % (2013 -2015. а analüüsiandmetel)	Selleks et hõlbustada ühendite püüdmist ja vähendada heidet õhku, on PVT sulgeda heiteallikad ja töödelda heidet, kui see on võimalik (PVT järeldused CWW PVT 15, CWW BREF 4.5.1). Tsüklonite kasutamine tolmupüüdeseadmetena, puhastusaste summaarse tolmu suhtes 80–99% (CWW BREF p 3.5.1.4.3, tab 3.226 lk 425).	5	Vastab
Termopolümerisatsiooniprotsess, rektifikatsiooniprotsess	Toorme (pürolüüsiõlide ja kergenafta) kuumutamine	Tehnoloogiliseks otstarbeks, s.o toruahjude ja termaalõli soojendusahjude kütmiseks toorme kuumutamisel, samuti uues katlamajas kateldes auru tootmiseks kasutatakse väävlivaba kütust, looduslikku gaasi. SO2 heide puudub.	SO2, tolmu ja NOx heidete vältimiseks ja vähendamiseks tuleb kasutada vedelkütuste asemel gaasikütust, looduslikku gaasi (PVT järeldused REF 34, 35, 36).	1	Vastab
Toorme ja toodete ladustamine ning hoidmine. Välisõhu saastamise vähendamine.	Aurude püüdesüsteemide rakendamine toorme ja produktide transpordil	Raudteetsisternide laadimise raudteeharude 104 (solvendi laadimine) ja 107 (benseeni laadimine) estakaadidele kasutatakse laadimisseadmed, mis on ühendatud gaasipuhastamise süsteemiga.	Et vältida või vähendada sisse-ja väljalaadimisel lenduvate vedelate süsivesinikuühendite heidet, on PVT kasutada eraldi või koos järgnevalt (p 1.15 PVT 52) nimetatud meetodeid, et saavutada kogumine vähemalt 95 % ulatuses (kohaldatav sisse-ja väljalaadimise korral, kui aastamaht on > 5 000 m3/aasta) (PVT järeldused REF p 52).	1	Vastab
Toorme ja toodete hoidmine. Reovee tekke vähendamine ja energia säästmine	Mahutid	Mahutid on kindlaks määratud ühe kindla produkti hoidmiseks, varustatud teabega hoitavate ainete kohta.	Tuleb arvestada mahutites hoitavate produktide omadustega. Ühe produktiliigi puhul saab rakendada efektiivsemaid tehnoloogiaid, käitlemine on kergem, vähenevad heited. (EFS BREF p 5.1.1.1, 4.1.4.4)	7	Vastab
Toorme töötlemine, produktide hoidmine. Toorme ja toodete ladustamine ja hoidmine.	Mahutid	Mahutid on kaetud alumiiniumvärviga (peegeldustegur >72%).	Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavad mahutid tuleb värvida aurustumise vähendamiseks heleda (valge või alumiiniumvärvi) värviga (REF BREF p 4.21.12 Colour of tanks). Mahutite välisseinad ja kaane tuleb katta värviga, mille kiirgussoojuse peegeldus on üle 70% (EFS BREF p 5.1.1.1 lk 259).	4, 7	Vastab
Toorme töötlemine, produktide hoidmine. Toorme ja toodete ladustamine ja hoidmine	Mahutid	Toorme ja toodete hoidmiseks kasutatakse maapealseid vertikaalseid pontooniga mahuteid ja sfäärilise fikseeritud kaanega mahuteid, mis on ühendatud gaasipuhastamise süsteemiga. Naftasaadused hoitakse atmosfäärirõhu all.	Kasutada maapealseid mahuteid atmosfääri rõhu all. Maapealne asumine lihtsustab seisundi kontrolli ja lekete avastamise teostamist. Tagab hea ventileerimise võimaluse. Ebasoodsa ilmastikuga tingimustes: kasutada eelistatavalt sfäärilise katusega mahuteid (EFS BREF 5.1.1.2 lk 260-261)	7	Vastab
Toorme ja toodete ladustamine ja hoidmine. Välisõhu saastamise vältimine	Mahutid (uus mahutipark)	Uue mahutipargi mahutid on rajatud tüübilt siledapõhjalistena, mahutid on ringsilindrilise kuju ja pontooniga.	Et vähendada lenduvate orgaaniliste ühendite õhkuheidet lenduvate vedelate süsivesinikuühendite mahutitest, on PVT kasutada eriti tõhusa tihendiga ujuvkaanega mahuteid või püsivaltkinnitatud kaanega mahuteid, mis on ühendatud aurude kogumise süsteemi (PVT järeldused REF p 49, EFS BREF p 5.1.1.2 lk 261).	1, 7	Vastab
Toorme ja toodete ladustamine ja hoidmine. Välisõhu saastamise vältimine	Mahutid (vana mahutipark)	Vanas mahutipargis toorme ja toodete hoidmiseks kasutatakse maapealseid vertikaalseid sfäärilise fikseeritud kaanega mahuteid, mis on ühendatud gaasipuhastamise süsteemiga.	Et vähendada lenduvate orgaaniliste ühendite õhkuheidet lenduvate vedelate süsivesinikuühendite mahutitest, on PVT kasutada eriti tõhusa tihendiga ujuvkaanega mahuteid või püsivalt kinnitatud kaanega mahuteid, mis on ühendatud aurude kogumise süsteemi (PVT järeldused REF p 49, EFS BREF p 5.1.1.2 lk 261).	1, 7	Vastab
Toorme ja toodete ladustamine ja hoidmine. Põhjavee ja pinnase kaitse.	Toorme ja produktide hoiumahutid	Võrreldes varasema ajaga on vähenenud mahutite arv (seoses uue mahutipargi rajamisega), mis toimub ka edaspidi.	Mahutite arvu vähendamiselvähenevad LOÜ heited välisõhku ja väheneb setete kogus. (REF BREF p. 4.21.7. Storage strategy).	4	Vastab
Toorme töötlemine, produktide hoidmine. Toorme pumpamine.	Pumbajaama pumbad ja torustik	Torud on kaitstud korrosiooni eest (kaetud korrosioonivastase värviga).	Torud peavad olema kaitstud korrosiooni vastu (EFS BREF 5.2.2.1 lk 271).	7	Vastab
Toorme töötlemine, produktide hoidmine. Toorme pumpamine.	Pumbajaama pumbad ja torustik	Tooret ja tooteid pumbatakse maapealse torustiku kaudu. Pumbad on fikseeritud alustel. Torustikus kasutatakse keevitatud ühendusi. Pumpade pöörlevad osad on balansseeritud. Teostatakse regulaarset pöörlevate osadeja tihendite kontrolli, pumpade ja torustiku regulaarset tehnilist hooldust ja kontrolli, tihendite jooksvat remonti.	Pumbata naftasaadusi maapealse torustiku kaudu. Torustikus tuleb maksimaalselt kasutada keevitatud ühendusi. Pumpad ja kompressorid peavad olema fikseeritud alusel. Pumpade pöörlevad osad peavad olema balansseeritud. Tuleb teostada regulaarselt pöörlevate osade ja tihendite kontrolli. Pumpade ja torustiku regulaarne tehniline hooldus ja kontroll. Lekete kaugseire. Tihendite jooksev remont. (EFS BREF p 5.2.2.1 lk 271, p 5.2.2.4 lk 272)	7	Vastab
Toorme töötlemine, produktide hoidmine. Raudteetsisternide mahalaadimine	Raudteetsisternid	Tsisternide tühjendamine toimub alumise väljalaadimise süsteemi rakendamisega.	LOÜ heite vähendamiseks naftasaaduste laadimisel rakendatakse tsisterni alumise mahalaadimise süsteemi (REF BREF p 4.21.17 lk 463)	4	Vastab
Käitise juhtimissüsteemid	ISO 14001:2004 standardi nõuetele vastav keskkonnajuhtimissüsteem	Keskkonnaalaste protseduuride, keskkonnapoliitika ja hea tootmistava reeglite järgimine, olemasolevate protseduuride täiustamine ja kehtestatud protseduuride täitmise kontroll. Tootmisprotsesside pidev seire ja analüüs.	Rakendatakse ja kasutatakse keskkonnajuhtimissüsteemi, mis vastab sätestatud tunnustule (PVT järeldused REF p 1.1.1 PVT 1 lk 9, REF BREF 5.1.1 lk 591)	1, 4	Vastab
Reoveekätlemine	Seire	Reoveevoogude invetuur on tehtud Tartu Ülikooli katsekoja keskkonnaanalüüsi labori analüüsitunnistuste alusel. Reoveevogude seire teostatakse 1 kord nädalas reovee seirepunktis enne eeltöötlusseadmesse üleandmist. Graafiku alusel teotatakse heit- ja sademevee analüüsid ja analüüsitakse järgmised näitajad - KHT, BHT, pH, õlid, naftasaadused, sulfaadid, sulfiidid, kloriidid, Nüld, Püld, fenoolid, heljum, raskemetallid.	Reoveevoogude inventuuri käigus kindlaks tehtud vetteheite puhul (PVT 2) on PVT jälgida protsessi tähtsamaid parameetrid olulistes punktides (PVT järeldused CWW p. 2). PVT on vetteheite seire kooskülas EN standarditega või ISO, liikmesriigi või muid rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad samaväärse tedusliku tasemega andmete saamise (PVT järeldused CWW p. 2)	2	Vastab
Reoveekätlemine	Vee kasutamine ja reovee teke, reovee kogumine ja eraldamine	Tööstusreovesi suunatakse eeltöötlemiseks (settimine) mahutisse E-1, kus õlikiht eraldatakse veest. Eraldatud õli kogutakse õhukindlasse paakhaagisesse, kust pumbatakse välja toormemahutisse ja suunatakse töötlemiseks rektifitseerimisseadmesse. Ettevõtte territooriumi sademevesi kogutakse maa-aluses sademevee kanalisatsioonis, kuhu suunatakse ka aurukondensaat soojendustorudest ja aurustist, katlamaja filtri loputusvesi (osmoos), ning saadetakse tiik-setitisse ja seejärel suunatakse VKG Oil AS sademevee kraavi.	Selleks, et vähendada vee kasutust ja reovee teket, on PVT vähendada reoveevoogude koguseid ja/või saastekoormust, suurendada reovee taaskasutust tootmisprotsessis ning reoveest püüda ja taaskasutada toorainet (PVR järeldused CWW, p.3.1 PVT 7). Puhta vee saastumise vältimiseks ja vetteheite vähendamiseks on PVT erldada saastmata reoveevood sellistest reoveevoogudest, mida on vaja puhastada (PVT järeldused CWW, p. 3.1 PVT 8).	2	Vastab
Reoveekätlemine	Reovee puhastamine	Tööstusreovesi suunatakse eeltöötlemiseks (settimine) mahutisse E-1, kus õlikiht eraldatakse veest. Eraldatud õli kogutakse õhukindlasse paakhaagisesse, kust pumbatakse välja toormemahutisse ja suunatakse töötlemiseks rektifitseerimisseadmesse. Heitvesi mahutist E-1 suunatakse pumbajaama nr 4, kust see suunatakse pumbajaama nr 3 edasiseks puhastamiseks VKG Oil AS neutraliseerimis- ja reoveepuhastusjaamas ning edasi Järve Biopuhastus OÜ-le bioloogiliseks töötlemiseks. Setitamine - Hõljuvosakeste ja -aine erladamine gravitatsioonilise settimisega. Eeltöötlemine. Flotasioon - Tahkete või vedelate osakeste eraldamine reoveest. Vahetöötlemine. Aktiivmudaprotsess - Lahustunud orgaanilste ainete biologiline oküdeerimine hapniku abil. Lõpptöötlemine.	Vetteheite vähendamiseks on PVT kasutada reovee käitlemise ja puhastamise integreeritud strateegiat, mis hülmab allpool tähtsuse järjekorras esitatud tehnikate sobivat kombinatsioon. c) Reovee elltöötlus. (PVT järeldused CWW, p. 3.3 c) PVT 10). Vetteheite vähendamiseks on PVT reovett eelnevalt töödelda, kui see sisaldab saasteaineid, mida ei saa korralikult eemalda reovee lõpliku töötlusega. (PVT järeldused CWW, p. 3.3 PVT 11).	2	Vastab
Heitgaaside puhastamine ja vähendamine	Õhkuheide	LOÜde heidete kogumiseks ja välisõhku väljutatavate heitkoguste oluliseks vähendamiseks kasutatakse plasma-katalüütilist gaasipuhastussüsteemi Gas ElectricFilter PLAZKAT 2.12.6 (PASC Plasma Air System Corporation). Kõik kasutuses olevad mahutid (22 mahutit) ühendatakse Plazkat gaasi kogumise ja puhastamise süsteemiga. (PVT järeldused REF p 49, EFS BREF, PVT järeldused CWW, p. 5.1, 5.2 PVT 15, PVT 16)	Selleks, et hõlbustada ühendite püüdmist ja vähendada heidet õhku, on PVT sulgeda heiteallikad ja töödelda heidet, kui see on võimalik. (PVT järeldused CWW, p. 5.1 PVT 15). Õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada jääkgaaside käitlemise ja töötlemise integreeritud strateegiat, mis hõlmab protsessi integreeritud tehnikaid ja jääkgaaside töötlemise tehnikaid. (PVT järeldused CWW, p. 5.2 PVT 16)	1, 7, 2	Vastab
Heitgaaside puhastamine ja vähendamine	Lenduvate orgaaniliste ühendite hajusheide	Käitises kasutatakse eriti pihkamiskindlad seadmed (pumbad, ventiilid, kompressorid, korrosioonikindlad seadmed)	Lenduvate orgaanilste ühendite hajusheite ärahoidmiseks või, kui see ei ole võimalik, selle vähendamiseks on PVT ühe järgnevalt nimetatud tehnika või nende kombinatsiooni kasutamine. (PVT järeldused CWW, p. 5.4 a), c) PVT 19).	2	Vastab
Heitgaaside puhastamine ja vähendamine	Lõhnateke	Lõhnakava kinnitatud Keskkonnameti käskkirjaga nr DM-100416-6 31.05.2018.	Lõhnateke ärahoidmiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT lõhnahalduskava kehtestamine ja rakendamine. (PVT järeldused CWW, p.5.5, PVT 20). Lõhnaaine heite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT lõhnaaine esinemise vältimise kava kehtestamine ja rakendamine. (PVT järeldused WT, p.1.3, PVT 12).	2, 3	Vastab
Katlamaja ja termaalõli soojenusahjud	Õhuheidete seire	Seiret teostatakse termaali soojendusahjude ja katlamaja korstnatest. Mõõdetakse CO ja NOx. Seire sagedus on vähemalt 1 kord kolme kuus või 1 kord poolaastas. (PVT järeldused LVOC p. 1.1 PVT 1)	PVT on seirata protsessiahjude / kütteahjude kanaliseeritud õhuheiteid vastavalt EN standarditele ja vähemalt alljärgnevas tabelis esitatud minimaalse sagedusega. NOx perioodiliste mõõtmiste minimaalset seiresagedust võib vähendada ühe korrani iga kuue kuu järel, kui on tõestatud, et heitkoguste tase on piisavalt stabiilne. (PVT järeldused LVOC, p. 1.1 PVT 1)	10	Vastab
Gaasipuhastussüsteem	Õhuheidete seire	Seiret teostatakse Plazkat gaasipuhastussüsteemi korstnast. Mõõdetakse benseen, tolueen, stüreen, ksüleen, NMVOC, dimrtüülsulfiid, merkaptaanid ja H2S. Seire sagedus on vähemalt 1 kord kuus või 1 kord aastas. (PVT järeldused LVOC, p. 1.1 PVT 2)	PVT on seirata muude protsesside / allikate kanaliseeritud õhuheiteid vastavalt EN standarditele ja vähemalt alljärgnevas tabelis esitatud minimaalse sagedusega. Benseeni ja NMVOC perioodiliste mõõtmiste minimaalset seiresagedust võib vähendada ühe korrani iga aasta järel, kui on tõestatud, et heitkoguste tase on piisavalt stabiilne.(PVT järeldused LVOC, p. 1.1 PVT 2)	10	Vastab
Katlamaja ja termaalõli soojenusahjud	Õhkuheide	Katlamaja ahjud ja termaalõli soojendusahjud, mis sisaldavad temperatuuri ja viibimisaja optimeerimist põlemispiirkonnas, kütuse ja põlemisõhu tõhusat segamist ning põlemiskontrolli. Põlemiskontroll põhineb sobivate põlemisparameetrite (nt O2, CO, kütuse ja õhu vahekord ja põlemata ainete) pideval jälgimisel ja automaatsel kontrollil.(PVT järeldused LVOC, p. 1.2.1 PVT 3).	Süsinikmonooksiidi ja põletamata ainete heidet õhu töötavatest protsessiahjudest / kütteahjudes vähendamiseks, on PVT tagada optimaalne põlemine. (PVT järeldused LVOC, p. 1.2.1 PVT 3).	10	Vastab
Gaasipuhastussüsteem	Muude protsesside / allikate heitmed õhku	LOÜde heidete kogumiseks ja välisõhku väljutatavate heitkoguste oluliseks vähendamiseks kasutatakse plasma-katalüütilist gaasipuhastussüsteemi Gas ElectricFilter PLAZKAT 2.12.6 (PASC Plasma Air System Corporation). (PVT järeldused LVOC, p.1.2.3.1, PVT 10).	Orgaaniliste ühendite õhku suunatavate heitkoguste vähendamiseks on PVT kasutada ühte või mitut allpool kirjeldatud meetodit (PVT järeldused LVOC, p.1.2.3.1, PVT 10 d) catalytic oxidiser).	10	Vastab
Ohtlike jäätmete töötlemine	Seire	Reovee- ja sademeveevogude seire teostatakse 1 kord nädalas või vähem reovee seirepunktides enne eeltöötlusseadmesse või sademevee kravisse üleandmist. Graafiku alusel teotatakse heit- ja sademevee analüüsid ja analüüsitakse järgmised näitajad - KHT, BHT, pH, õlid, naftasaadused, sulfaadid, sulfiidid, kloriidid, Nüld, Püld, fenoolid, heljum, raskemetallid.	Reoveevoogude inventuuriga kindlaks tehtud olilise vetteheite puhul (vt PVT 3) on PVT jälgida protsessi tähtsamaid parameetrid (nt reoveevool, pH, temperatuur, elektrijuhtivus, BHT) olulistes punktides (nt eeltöötlusseadmesse sissevoolu ja/või sealt väljavoolu kohas, lõpptöötlusseadmesse sissevoolu kohas, heite käitises väljumise kohas). (PVT järeldused WT, p 1.2 PVT 6)	3	Vastab
Ohtlike jäätmete töötlemine	Õhkuheide	Käitises kasutatakse eriti pihkamiskindlad seadmed (pumbad, ventiilid, kompressorid, korrosioonikindlad seadmed) Toorme ja toodete hoidmiseks kasutatakse maapealseid vertikaalseid pontooniga mahuteid, mis on ühendatud gaasipuhastamise süsteemiga. Vanas mahutipargis toorme ja toodete hoidmiseks kasutatakse maapealseid vertikaalseid sfäärilise fikseeritud kaanega mahuteid, mis on ühendatud gaasipuhastamise süsteemiga. Raudteetsisternide laadimise raudteeharude 104 (solvendi laadimine) ja 107 (benseeni laadimine) estakaadidele kasutatakse laadimisseadmed, mis on ühendatud gaasipuhastamise süsteemiga. Teostatakse seadmete korrapärane puhastamine.	Õhku jõudva hajusheite - eelkõige tolmu, orgaaniliste ühendite ja lõhnaaine - vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni. (PVT järeldused WT, p 1.3 PVT 14 b), d), g))	3	Vastab
Ohtlike jäätmete töötlemine	Vettheide	Vesi võetakse käitises ringlusesse vaigu jahutamiseks. Jätmekäitlusala ei lase asjaomaseid vedelikke läbi (mahutid, betoneeritud ala või HDPE-kile) Mahutites on paigaldatud ülevoolutorud ja mahutid on isoleeritud. Reovesi ja sademevesi eraldatakse. Puhversäilitusmahuti E-1.	Veetarbimise optimeerimiseks, tekkiva reovee koguse vähendamiseks ning pinnasesse- ja vetteheite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni. (PVT järeldused WT, p 1.5 PVT 19 b), c), d), f), i))	3	Vastab
Ohtlike jäätmete töötlemine	Vettheide	Füüsilise eraldamine, nt õli ja vee eraldamise või eelsetitamise mahutid.	Vetteheite vähendamiseks on PVT käidelda reovett, kasitades allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni. (PVT järeldused WT, p 1.5 PVT 20 c))	3	Vastab

4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Vorm ei ole asjakohane.

4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika	PVT vastavusmärge	Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta	Rakendamise periood
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Mahutite E-31 ja E-32 ühendamine süstemisse LOÜde aurude püüdmiseks plasma-katalüütilise gaasipuhastussüsteemiga Plazkat ja piirde (vallituse) sisse jääva ala katmine vett ning naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. Märkus: Heiteallikad 038 ja 039 on reservis ning ei kasuta.	Mahutid enne nende kasutuselevõttu ühendatakse Plazkat süsteemiga ja nende piirde sisse jääv ala kaetakse HDPE kilega.	Ei vasta
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Heiteallikate 001-3, 001-4 ja 001-5 ühendamine süstemisse LOÜde aurude püüdmiseks plasma-katalüütilise gaasipuhastussüsteemiga Plazkat. Märkus: Heiteallikad nr 001-3, 001-4 ja 001-5 kasutatakse PTU-õli ja tolueeni laadimisel (rdt haru 106, autoestakaadid) on LOÜde heitkogus madal (0,42 t/a), mis ei mõjuta.	Estakaadid enne nende kasutuselevõttu ühendatakse Plazkat süsteemiga.	Ei vasta
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Heiteallika 001-2 ühendamine süstemisse LOÜde aurude püüdmiseks plasma-katalüütilise gaasipuhastussüsteemiga Plazkat.Märkus: Heiteallikad 001-2 on reservis ning ei kasuta.	Estakaad enne nede kasutuselevõttu ühendatakse Plazkat süsteemiga.	Ei vasta
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Mahutitest P-18 ja P-19 kavantadakse loobuda, kuna nende asemel võib kasutada olemasolevad mahutid, mis ühendatud gaasipuhastusüsteemiga ja nende piirde (vallituse) sisse jääv ala on kaetud vett ning naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga.	Mahutite kasutamist loobumine.
Jäätmete muu taaskasutamine	Ohtlike jäätmete ümbertöötlemine koos toormega valmistoodangu saamiseks vastavalt ohtlike jäätmete litsentsile nr 0435.		PVT ei määratle		Litsents kehtib kuni 30.06.2021.
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Uued hoiumahutid on varustatud LOÜde aurustumise vähendamiseks pontoonidega	Toorme ja valmistoodangu hoidmine. Pontooniga mahutid. PVT järeldused REF p 49, EFS BREF. Lõpetatud mahutipargi rekonstrueerimise I etapp, 2014. aasta augustikuus võeti kasutusele 6 uut pontooniga varustatud mahuti. Lõpetatud mahutipargi rekonstrueerimise II etapp, 2018. aasta sptembrikuus võeti kasutusele 6 uut mahutit, neist 4 pontooniga varustatud mahutit.	Vastab		Pidevalt
Reovee tekke vähendamine	Termopolümerisatsiooni seadme rekonstrueerimine (heitvee ja reovee tekke vähendamine kuni 0,09÷0,53 m3 ühe tonni toodangu kohta).	Reovee teket ei õnnestunud vähendada, sest ehitamisel kavandatud seadmeid (pumbad) ei saanud tööle panna.	PVT ei määratle
Muud asjakohased meetmed	Laboratooriumi tehnilise pädevuse tõus (uue laboritehnika ostmine, reagentide ostmine, laborivaheliste võrdlevate analüüside läbiviimine)		PVT ei määratle		Pidevalt
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Naftapolümeervaikude villimis-ja taarastamisruumide ehitus 2-le vaiguvillimisliinile, vaigu tableteerimise tehnoloogia (tehniline planeerimine, projekteerimine, ruumide ehitus, liinide kokkuostmine ja montaaž, kontrollmeetmed)		PVT ei määratle	2 500 000 eurot
Pinnase kaitse	Uus mahutipark ja mahuti E-30 on ümbritsetud raudbetoonist vallitusega. Vana mahutipargi osa on kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. Mahutipargi vallitusalad põhjale on antud kalded äravoolu suunas, äravooluga on ühendatud isoleeritud kanalisatsioonisüsteem, mis kogub ja juhib sadeveed puhastusseadmesse.	Vana mahutipargi (E-4, Е-8, Е-7, Е-2, Е-6, Е-5, Е-10) piirde sisse jääva alade vee- ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga (HDPE kile) katmine. EFS BREF, VV 16.05.2001 määrus nr 172 „Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded“, PVT järeldused REF p 51 iii)	Vastab		Pidevalt
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Püsivalt kinnitatud kaanega mahutid (Е-30, Е-4, Е-28, Е-29, Е-8, Е-7, Е-2, Е-6, Е-5, Е-10) ja ujuvkaanega mahutid (Е-19, Е-20, Е-21, Е-22, Е-12, Е-14, Е-11, Е-17, Е-18, Е-23, Е-24, Е-25) on ühendatud Plazkat gaasi kogumise ja puhastamise süsteemiga.	LOÜde heidete kogumiseks ja välisõhku väljutatavate heitkoguste oluliseks vähendamiseks kasutatakse plasma-katalüütilist gaasipuhastussüsteemi Gas ElectricFilter PLAZKAT 2.12.6 (PASC Plasma Air System Corporation). PVT järeldused REF p 49, EFS BREF	Vastab		Pidevalt
Vee säästlik kasutamine	Jahutusvesi on ringtsüklis. Jahutusvett kasutatakse tootmisprotsessis jahutites toodangu jahutamiseks ja villimise sõlmes naftapolümeervaigu jahutamiseks transportöörlintidel (jahutab lindi põhja).	Jahutussüsteemi kuuluvad ventilaator-gradiirid GRAD-1,2,3 maksimaalse veekuluga igaüks 120 m3/h kogumismahutist, veepumpadest ja kontrollerist gradiiride töö juhtimiseks. ICS BREF	Vastab		Pidevalt
Pinna- ja põhjavee kaitse	Nivoomõõturite paigaldamine mahutitele näitude ülekandmisega töötlemisseadme puldiruumi arvutile	Nivoomõõturid on paigaldatud kõikidele kasutusel olevatele mahutitele. EFS BREF	Vastab		Pidevalt
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Väävlisisalduse kontrollimine kergenafta tarnimisel.	Kerge nafta väävli sisaldus kuni 0,5%. Väävli sisalduse hindamiseks teostada toorme laboratoorset kontrolli, mille tulemused esitada Keskkonnaametile. Suurema väävli sisalduse puhul hinnata H2S ja merkaptaanse väävli eraldumist välisõhku.	PVT ei määratle		Pidevalt
Muud asjakohased meetmed	Maagaasil töötavate toruahjude ekspluatatsioonil ohutusnõuete järgimine plahvatusohu vähendamiseks (tegevusjuhend toruahjudeteenindamisega tegelevatele operaatoritele).		PVT ei määratle		Pidevalt
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Ebasoodsatel ilmastikutingimustel tuleb maksimaalselt piirata seadmete tööd (toorme ja produktide ümberpumpamiste vähendamine, toodangu vähendamine jne). Võimaluse korral mitte teostada kergete produktide (bensiin, solvent) laadimist estakaadil.		PVT ei määratle		Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral (temperatuuri inversioon, tuule kiirus kuni 2m/s, vertikaalse turbulentsi puudumine, sademed ja madal õhurõhk).
Muud asjakohased meetmed	Peetakse arvestust tekkinud ja käitluslitsentsi omavale firmale üleantud jäätmete koguste, omaduste ja tekke kohta samuti ka jäätmete sihtkohta, kogumissageduse ning veomooduste kohta. Arvestust peetakse kvartaalsete koguste järgi. Nimetatud arvestuse algdokumente ja koonandmeid säilitatakse vähemalt viie aasta jooksul. Pürolüüsiõlide ja kerge nafta ümbertöötlemisele ei toimu tootmisprotsesside käigus tootmisjäätmete moodustamist. Seepärast ei ole võimaliku seirata jäätmeteket tooteühikukohta (kg jäätmeid tonni toodangu kohta).		PVT ei määratle		Pidevalt
Muud asjakohased meetmed	Pidada kinni tehnoloogiliste parameetrite normidest, mis on ette nähtud tehnoloogiliste protsesside tööjuhendites ja reglementides. Parameetrite näidud on vaja registreerida tööžurnaalis.		PVT ei määratle		Pidevalt
Muud asjakohased meetmed	Ohtlike ainete käitlemine eeskirjade kohaselt.		PVT ei määratle		Pidevalt
Muud asjakohased meetmed	Toorme analüüsimine enne tootmisprotsessile andmist ning lõpptoodangu analüüsimine		PVT ei määratle		Pidevalt
Pinnase kaitse	Tegutsemine vastavalt Hädaolukorra likvideerimise plaani operatiivse osa juhenditele kütusemahutite, naftasaaduste transportimiseks kasutatava torustiku, pumpade või tehnoloogiliste seadmete rikete korral.		PVT ei määratle		Avarii korral
Pinnase kaitse	Tegutsemine vastavalt vedelike naftasaaduste laadimis-ja ladustamisosakondade juhenditele.		PVT ei määratle		Pidevalt
Pinna- ja põhjavee kaitse	Sadevee kogumise, eelpuhastamise ja ärajuhtimise süsteemi projekteerimine ja rakendamine	Oli kavandatud peale mahutipargi rekonstrueerimise II etapi lõppemist 31.12.2017. Meetme elluviimine oli kavandatud selleks, et luua oma sademevee väljavool, kuid plaanide muutumise tõttu jäi see meetme läbi viimata. Praegu juhitakse sademevesi VKG Oil AS sadevee kraavi.	PVT ei määratle
Muud asjakohased meetmed	Territooriumi turvamise tagamine. Vedelkütuste mahutite tühjendamine ja üleandmine vastavat litsentsi omavale jäätmete käitlejale.		PVT ei määratle		Koheselt peale tegevuse lõpetamist.
Jäätmetekke vältimine	Erimeetmeid jäätmetekke vähendamiseks ei rakendata. Seadmete hooldus jm protsessid viiakse läbi optimaalsete materjalide kuludega, vastavalt protsessi juhenditele.		PVT ei määratle		Pidevalt
Muud asjakohased meetmed	Ettevõtte töötajate tervise seire		PVT ei määratle		Töötajate tervise kontroll teostatakse mitte vähemalt, kui 1 kord 3 aastas. Samuti teostatakse tootmiskeskkonna riskianalüüs.
Muud asjakohased meetmed	Vältimaks territooriumile sadestunud tolmu lendumist, rakendatakse ettevõtesiseste teede kastmist.		PVT ei määratle		Vastavalt vajadusele
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Raudteeharu 104 ja 107 estakaadid (solvendi ja benseeni laadimine) on ühendatud Plazkatiga.	Laadimisseadmed raudteetsisternide laadimise raudteeharude 104 ja 107 estakaadidele on paigaldatid ja ühendatud Plazkatiga. PVT järeldused REF p 52.	Vastab		Pidevalt

5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine

5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta

Toore, abimaterjal või pooltoode			Säilitamine				Kasutamine
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess	Kogus			Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess	Kokku	Ühik	Jääb tootesse, %	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Abimaterjalid	44152020	Kaubaalused	Väljas	Külmaldu nr 1	39	t	SIV ja HCR vaigu hoidmine ja laadimine	108.50	t/a		22,5-30 kg/t
Abimaterjalid	63053211	Plastkotid (PP ja PE kotid, big-bag'id)	Siseruumis	Külmladu nr 1, nr 7	6	t	HCR vaigu pakkimine	14.27	t/a		4,1 kg/t
Abimaterjalid	48211090	Sildid	Siseruumis	Olmehoone nr 2	0.024	t	SIV ja HCR vaigu pakkimine	0.076	t/a		0,02 kg/t
Abimaterjalid	54041012	Niidid	Siseruumis	Olmehoone nr 2	0.10	t	SIV ja HCR vaigu pakkimine	0.13	t/a		0,033 kg/t
Abimaterjalid	48193000	Paberkotid	Siseruumis	Külmladu nr 1	14.50	t	HCR vaigu pakkimine	1.37	t/a		15 kg/t
Abimaterjalid	25010099	Regenit	Siseruumis	047	10	t	Katlamaja veetöötlus	30	t/a
Abimaterjalid	28353900	JurbySoft 12	Siseruumis	047	2.50	t	Katlamaja veetöötlus	5	t/a

5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode			Säilitamine				Kasutamine				Ohtlik aine
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Tootmis- protsess	Kokku	Ühik	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr¹	Ohukategooria	Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Tootmis- protsess	Kokku	Ühik	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr¹	Ohukategooria	Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Toore	29023000	Tolueen	Ujuvkatusega maapealne mahuti	012 (E-24)	1 000	m³	Segamine	6 000	t/a		Tolueen (Metüülbenseen)	108-88-3	1, 2, 3	100
Toore	27101935	Diislikütus EURO	Ujuvkatusega maapealne mahuti	002 (E-22), 003 (E-21), 024 (E-11), 025 (E-18)	4 000	m³	Segamine	30 000	t/a		Diislikütus	68334-30-5	1, 2, 3, 4	100
Toore	27139090	Raskete aromaatsete süsivesinike fraktsioon RAS (raske pürolüüsiõli E6, raske aromaatsete süsivesinike fraktsioon, absorbent, fraktsioon E-0)	Sfäärilise katusega maapealne mahuti	021 (E-2), 022 (E-5)	1 700	m³	Termiline polümerisatsioon ja rektifikatsiooon	40 000	t/a		Ksüleen (dimetüülbenseen)	1330-20-7	2. kategooria	0.28
											Ditsüklopentadieen	77-73-6	2, 3, 4	1.26
											Alifaatsed süsivesinikud	Alifaatsed	1, 1A, 3	3
											2-Vinüültolueen (o-Metüülstüreen)	611-15-4	1, 4	51.46
											Etüülbenseen	100-41-4	2, 4	0.08
											Tolueen (Metüülbenseen)	108-88-3	1, 2, 3	0.23
											Stüreen (Fenüületeen, Vinüülbenseen)	100-42-5	2, 3, 4	1.74
											Benseen	71-43-2	1, 1A, 1B, 2, 3	0.17
											Aromaatsed süsivesinikud	Aromaatsed	1B kategooria	81.40
Toore	27075000	Aromaatsete süsivesenike fraktsioon ASF (fraktsioon C9, benseeni rektifikatsiooni jäägid)	Ujuvkatusega maapealne mahuti, Sfäärilise katusega maapealne mahuti	052 (E-14), 023 (E-12), 033 (E-28), 032 (E-29)	3 700	m³	Termilise polümerisatsioon ja rektifikatsioon	90 000	t/a		Ditsüklopentadieen	77-73-6	2, 3, 4	31.40
											Alifaatsed süsivesinikud	Alifaatsed	1, 1A, 3	31.60
											2-Vinüültolueen (o-Metüülstüreen)	611-15-4	2, 4	26.40
											Benseen	71-43-2	1, 1A, 1B, 2	0.12
											Tolueen (Metüülbenseen)	108-88-3	1, 2, 3	0.30
											Etüülbenseen	100-41-4	2, 4	1
											Indeen	95-13-6		25.10
											Naftaleen (Nafteen)	91-20-3	1, 2, 4	0.40
											Ksüleen (dimetüülbenseen)	1330-20-7	2. kategooria	0.20
											Stüreen (Fenüületeen, Vinüülbenseen)	100-42-5	2, 3, 4	1.70
											Aromaatsed süsivesinikud	Aromaatsed	1B kategooria	55.20
Toore	29021900	DCPD	Sfäärilise katusega maapealne mahuti	026 (E-17)	1 000	m³	Termiline polümerisatsioon	3 600	t/a		Ditsüklopentadieen	77-73-6	2, 3, 4	100
Toore	27075000	Vedelad pürolüüsisaadused VPS	Ujuvkatusega maapealne mahuti	011 (E-25), 004 (E-20)	2 000	m³	Rektifikatsioon	72 000	t/a		Benseen	71-43-2	1, 1A, 1B, 2	41.62
											Tolueen (Metüülbenseen)	108-88-3	1, 2, 3	23.17
											p-Ksüleen (1,4-Dimetüülbenseen)	106-42-3	3, 4, 4, 2	4.59
											Etüülbenseen	100-41-4	2, 4	1.97
											o-Ksüleen (1,2-Dimetüülbenseen)	95-47-6	3, 4, 4, 2	1.60
											n-Pentaan	109-66-0	2, 1, 3, 2	2.52
											2,3-dimetüülpentaan	565-59-3	2, 1, 2, 3, 1, 1	2.11
Toore	27090010	Kergenafta	Sfäärilise katusega maapealne mahuti	019 (E-30), 020 (E-6)	6 000	m³	Rektifikatsioon	50 000	t/a		Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	NMVOC		12
											Väävel	7704-34-9		0.50
											Benseen	71-43-2	1, 1A, 1B, 2	0.25
											Alifaatsed süsivesinikud	Alifaatsed	1, 1A, 3	88
											Aromaatsed süsivesinikud	Aromaatsed	1B kategooria	14
Pooltooted	39119092	ASF kontsentraat	Sfäärilise katusega maapealne mahuti	028 (E-7)	700	m³	Rektifikatsioonilt Termilise polümerisatsioonile	7 000	t/a		Metüülstüreen	1319-73-9	2, 4	28.60
											Ditsüklopentadieen	77-73-6	2, 3, 4	20
											Alifaatsed süsivesinikud	Alifaatsed	1, 1A, 3	20
											Stüreen (Fenüületeen, Vinüülbenseen)	100-42-5	2, 3, 4	2.90
											Aromaatsed süsivesinikud	Aromaatsed	1B kategooria	40.50
Abimaterjalid	29071990	Agidol (Vulkanox BHT)	Paberkottides	Külmladu nr 1	3	t	Solvendi stabiliseerimiseks	2.50	t/a		2,6-di-tert-butyl-p-cresol	128-37-0	1. kategooria	100
Abimaterjalid	29215990	Kerobit BPD	Metalltünnides	Külmladu nr 1	3	t	Solvendi stabiliseerimiseks	2.50	t/a		N,N'-di-sec-butyl-p-phenilenediamine	101-96-2	1, 1B, 2, 3	100
Abimaterjalid	37079999	Therminol 66	Plastkonteineris	047	22	m³	Toorme soojendamiseks				Hüdrogeenitud terfenüülid	61788-32-7	1A	100

Ohutuskaardid

Lisa 16: Ohutuskaart_solvent.pdf

Lisa 17: Liquid products of pyrolysis C5+C9 fraction-SDS_UK-EU English (3).pdf

Lisa 18: Kerobit SDS.pdf

Lisa 19: Therminol SDS.pdf

Lisa 20: DCPD MSDS.pdf

Lisa 21: MSDS Niznekamsneftehim KORB benseeni rekt. jaagid exp. scenario.pdf

Lisa 22: Toluene_YANOS_v 31 07 2014_eng.pdf

Lisa 23: MSDS HRP Kstovo Version 1.pdf

Lisa 24: MSDS_HRP Kstovo Annex 3.pdf

Lisa 25: ESs_annex_3_to_C9.pdf

Lisa 26: Version2.1_SDS_LPP_C9.pdf

¹ CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Terviseameti veebilehel ja Euroopa Kemikaalide Ameti (European Chemicals Agency) veebilehel.

5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Toode		Säilitamine mahutites või hoidlates				Ohtlik aine
KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr. plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr	Ohukategooria	Sisaldus tootes, %
KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr. plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr	Ohukategooria	Sisaldus tootes, %
27075000	Solvendi fraktsioon	Vertikaalne mahuti	003 (E-21), 002 (E-22), 024 (E-11), 025 (E-18)	4 000	m³	Aromaatsed süsivesinikud	Aromaatsed	1B, 1, 2, 3, 4	70.50
27101964	Naftapolümeervaigu tootmise jääk (PTU õli)	Vertikaalne mahuti	013 (E-23)	1 000	m³	Aromaatsed süsivesinikud	Aromaatsed	1B, 2, 3, 4	51
38122090	SIV vaik	Laos, Plast- või paberkotid	Ladu nr 2	1 150	t	Aromaatsed süsivesinikud	Aromaatsed	1B, 1	98
39111000	HCR vaik	Laos, Plast- või big-bag kotid	Ladu nr 1, 3, 4	1 761	t	Süsivesinikud, C9-küllastumata, polümeriseeritud	71302-83-5	3, 2	100
27072000	Tolueeni fraktsioon	Vertikaalne mahuti	012 (E-24)	1 000	m³	Tolueen (Metüülbenseen)	108-88-3	1, 2, 3	100
27071000	Benseeni fraktsioon	Vertikaalne mahuti	005 (E-19)	1 000	m³	Benseen	71-43-2	1, 1A, 1B, 2	100
27101935	Diislifraktsioon	Vertikaalne mahuti	003 (E-21), 002 (E-22), 024 (E-11), 025 (E-18)	4 000	m³	Alifaatsed süsivesinikud	Alifaatsed	1, 1A, 3	89
27101211	Bensiin otsedestilleritud	Vertikaalne mahuti	005 (E-19)	1 000	m³	Alifaatsed süsivesinikud	Alifaatsed	1, 1A, 3	93
27101911	Masuut	Vertikaalne mahuti	013 (E-23), 027 (E-8), 029 (E-10)	1 900	m³	Alifaatsed süsivesinikud	Alifaatsed	1, 1A, 3	80
27101947	Diislikütus EURO	Vertikaalne mahuti	003 (E-21), 002 (E-22), 024 (E-11), 025 (E-18)	4 000	m³	Süsivesinike segu	68334-30-5	1, 2, 3, 4	100

Ohutuskaardid

Lisa 27: MSDS SIV.pdf

Lisa 28: 2015 HCR-105 3 1 angl (WGK).pdf

Lisa 29: MSDS Bensiin EC271-727-0.doc

Lisa 30: MSDS Masuut EC269-777-3.doc

Lisa 31: MSDS Fuel disel EC269-822-7.doc

Lisa 32: MSDS FRACTION BTX.pdf

Lisa 33: МSDS PTU oil exp. scenario.pdf

Lisa 34: MSDS Solvent exp. scenario.pdf

Lisa 35: MSDS Toluene exp. scenario.pdf

5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Mahuti			Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus	Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus			Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas)
Tüüp	Maht m³	Kasutusele võtmise kuupäev	Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus	Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev	Andmed tehnilise järelevalve kohta	Andmed hoolduse kohta	Nr plaanil või kaardil	Kaugus reovee äravoolutorustikust m	Kaugus veekogudest m	Kaugus puurkaevudest m
Sfäärilise katusega maapealne mahuti	200	01.01.2000	Ohtlikud jäätmed/reservis	KK 1 kord/ 1 a (21.08.16), VK 1 kord/4 a (07.2019)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	061 (P-19)	200	10 000	4 000
Sfäärilise katusega maapealne mahuti	200	01.01.2000	Ohtlikud jäätmed/reservis	KK 1 kord/ 1 a (06.09.16), VK 1 kord/4 a (07.2019)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	060 (P-18)	200	10 000	4 000
Sfäärilise katusega maapealne mahuti	1 000	01.01.1996	Reservis	KK 1 kord/ 1 a (12.2018), VK 1 kord/4 a (05.2021)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	039 (E-32)	200	10 000	4 000
Sfäärilise katusega maapealne mahuti	1 000	01.01.1996	Reservis	KK 1 kord/ 1 a (04.2019), VK 1 kord/4 a (05.2021)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	038 (E-31)	200	10 000	4 000
Ujuvkatusega maapealne mahuti	950	01.08.2014	ASF/DCPD	KK 1 kord/ 1 a (12.2018), VK 1 kord/10 a (09.2024)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	023 (E-12)	197	10 000	4 000
Ujuvkatusega maapealne mahuti	950	01.08.2014	ASF/DCPD	KK 1 kord/ 1 a (12.2018), VK 1 kord/10 a (09.2024)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	052 (E-14)	231	10 000	4 000
Ujuvkatusega maapealne mahuti	950	01.08.2014	Solvendi fraktsioon / Diislifraktsioon	KK 1 kord/ 1 a (12.2018), VK 1 kord/10 a (09.2024)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	002 (E-22)	238	10 000	4 000
Sfäärilise katusega maapealne S mahuti N2 all	1 000	01.07.2018	PTU õli, masuut	KK 1 kord/ 1 a (09.2019), VK 1 kord/10 a (09.2028)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	013 (E-23)	142	10 000	4 000
Ujuvkatusega maapealne S mahuti	1 000	01.07.2018	Tolueen, tolueeni fraktsioon	KK 1 kord/ 1 a (09.2019), VK 1 kord/10 a (09.2028)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	012 (E-24)	164	10 000	4 000
Ujuvkatusega maapealne S mahuti	1 000	01.07.2018	VPS	KK 1 kord/ 1 a (09.2019), VK 1 kord/10 a (09.2028)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	011 (E-25)	177	10 000	4 000
Ujuvkatusega maapealne S mahuti	1 000	01.07.2018	Solvendi fraktsioon / Diislifraktsioon	KK 1 kord/ 1 a (09.2019), VK 1 kord/10 a (09.2028)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	024 (E-11)	182	10 000	4 000
Sfäärilise katusega maapealne S mahuti N2 all	1 000	01.07.2018	DCPD	KK 1 kord/ 1 a (09.2019), VK 1 kord/10 a (09.2028)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	026 (E-17)	147	10 000	4 000
Ujuvkatusega maapealne S mahuti	1 000	01.07.2018	Solvendi fraktsioon / Diislifraktsioon	KK 1 kord/ 1 a (09.2019), VK 1 kord/10 a (09.2028)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	025 (E-18)	170	10 000	4 000
Sfäärilise katusega maapealne mahuti	700	01.01.2002	ASF	KK 1 kord/ 1 a (09.2018), VK 1 kord/4 a (08.2020)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	033 (E-28)	60	10 000	4 000
Sfäärilise katusega maapealne mahuti	700	01.01.2002	ASF	KK 1 kord/ 1 a (12.2018), VK 1 kord/4 a (09.2020)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	032 (E-29)	75	10 000	4 000
Sfäärilise katusega maapealne mahuti	5 000	01.01.2002	Kerge nafta	KK 1 kord/ 1 a (12.2018), VK 1 kord/4 a (11.2020)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	019 (E-30)	300	10 000	4 000
Sfäärilise katusega maapealne mahuti	763	01.01.2002	RAS	KK 1 kord/ 1 a (12.2018), VK 1 kord/4 a (08.2020)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	021 (E-2)	70	10 000	4 000
Sfäärilise katusega maapealne mahuti	3 000	01.01.2004	Solvendi fraktsioon	KK 1 kord/ 1 a (12.2018), VK 1 kord/4 a (12.2021)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	030 (E-4)	137	10 000	4 000
Sfäärilise katusega maapealne mahuti	1 000	01.01.2004	RAS	KK 1 kord/ 1 a (12.2018), VK 1 kord/4 a (11.2020)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	022 (E-5)	77	10 000	4 000
Sfäärilise katusega maapealne mahuti	1 000	01.01.2004	Kerge nafta	KK 1 kord/ 1 a (12.2018), VK 1 kord/4 a (11.2020)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	020 (E-6)	100	10 000	4 000
Sfäärilise katusega maapealne mahuti	700	01.01.2004	ASF kontsentraat	KK 1 kord/ 1 a (04.2019), VK 1 kord/4 a (11.2020)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	028 (E-7)	87	10 000	4 000
Sfäärilise katusega maapealne mahuti	700	01.01.2004	Masuut	KK 1 kord/ 1 a (12.2018), VK 1 kord/4 a (08.2020)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	027 (E-8)	107	10 000	4 000
Sfäärilise katusega maapealne mahuti	200	01.01.2001	Masuut	KK 1 kord/ 1 a (04.2019), VK 1 kord/4 a (08.2020)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	029 (E-10)	60	10 000	4 000
Ujuvkatusega maapealne mahuti	950	01.08.2014	Solvendi fraktsioon / Diislifraktsioon	KK 1 kord/ 1 a (12.2018), VK 1 kord/10 a (09.2024)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	003 (E-21)	200	10 000	4 000
Ujuvkatusega maapealne mahuti	950	01.08.2014	Benseeni fraktsioon / Bensiin otsedestilleeritud	KK 1 kord/ 1 a (12.2018), VK 1 kord/10 a (09.2024)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	005 (E-19)	200	10 000	4 000
Ujuvkatusega maapealne mahuti	950	01.08.2014	VPS	KK 1 kord/ 1 a (12.2018), VK 1 kord/10 a (09.2024)	Registreeritud TKK-s. Kontroll Inspecta poolt.	Hooldus toimub vastavalt graafikule.	004 (E-20)	200	10 000	4 000

5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil	Kaitsemeetmed				Märkused
Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil	Välisõhk	Vesi	Pinnas	Pinna- ja põhjavesi	Märkused
Vana mahutipark (reservis): E31/038, E32/039	Kasutatakse maapealseid vertikaalseid mahuteid sfäärilise fikseeritud kaanega, hele värvus, Plazkat	Pehme pinnasega (poolkoksiga) kaetud, mahutiparki übritseb muldvall.	Pehme pinnasega (poolkoksiga) kaetud, mahutiparki übritseb muldvall.	Vallitusala põhjale on tehtud kalded äravoolu suunas, äravooluga ühendatud isoleeritud kanalisatsioonisüsteem kogub ja juhib sadeveed puhastusseadmesse. Kohtreoveepuhasti koosneb õlipüünisest ja siibrikaevust, mida saab suuremate reostuste puhul sulgeda, et reostust lokaliseerida. Õlipüünise puhastusefekt normaaltingimustel on 95%, paduvihma korral ligikaudu 70%, puhastuseadmest väljuva vee naftasaaduste sisldus jääb piiridesse 1-5 mg/l. Avarii korral reovee äravool läbi drenaažisüsteemi suunatakse tööstuskanalisatsiooni ja edasi läheb pumbajaama nr 4 (VKG Oil AS õliärastusseadmele).
Uus mahutipark: E22/002, E21/003, E20/004, E19/005, E12/023, E14/052, E25/011, E24/012, E11/024, E18/025	Uue mahutipargi mahutid on rajatud tüübilt siledapõhjalistena, mahutid on ringsilindrilise kuju ja pontooniga, hele värvus, Plazkat.	Mahutiparki übritseb vallitusruum (raudbetoonvallitus).	Mahutiparki übritseb vallitusruum (raudbetoonvallitus).	Vallitusala põhjale on tehtud kalded äravoolu suunas, äravooluga ühendatud isoleeritud kanalisatsioonisüsteem kogub ja juhib sadeveed puhastusseadmesse. Kohtreoveepuhasti koosneb õlipüünisest ja siibrikaevust, mida saab suuremate reostuste puhul sulgeda, et reostust lokaliseerida. Õlipüünise puhastusefekt normaaltingimustel on 95%, paduvihma korral ligikaudu 70%, puhastuseadmest väljuva vee naftasaaduste sisldus jääb piiridesse 1-5 mg/l. Avarii korral reovee äravool läbi drenaažisüsteemi suunatakse tööstuskanalisatsiooni ja edasi läheb pumbajaama nr 4 (VKG Oil AS õliärastusseadmele).
E30/019	Maapealne vertikaalne mahuti sfäärilise fikseeritud kaanega, hele värvus, Plazkat.	E30/019 ümbritseb vallitusruum betoonvallitusest.	E30/019 ümbritseb vallitusruum betoonvallitusest.	Vallitusala põhjale on tehtud kalded äravoolu suunas, äravooluga ühendatud isoleeritud kanalisatsioonisüsteem kogub ja juhib sadeveed puhastusseadmesse. Kohtreoveepuhasti koosneb õlipüünisest ja siibrikaevust, mida saab suuremate reostuste puhul sulgeda, et reostust lokaliseerida. Õlipüünise puhastusefekt normaaltingimustel on 95%, paduvihma korral ligikaudu 70%, puhastuseadmest väljuva vee naftasaaduste sisldus jääb piiridesse 1-5 mg/l. Avarii korral reovee äravool läbi drenaažisüsteemi suunatakse tööstuskanalisatsiooni ja edasi läheb pumbajaama nr 4 (VKG Oil AS õliärastusseadmele).
Vana mahutipark: E2/021, E5/022, E8/027, E6/020, E7/028, E10/029, E29/032, E28/033, E4/030	Kasutatakse maapealseid vertikaalseid mahuteid sfäärilise fikseeritud kaanega, hele värvus, Plazkat.	Mahutid sfäärilise fikseeritud kaanega, mis ühendatud gaasipuhastussüsteemiga Plazkat ja piirde (vallituse) sisse jääv ala on kaetud vett ning naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga.	Mahutite piirde (vallituse) sisse jääv ala on kaetud vett ning naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga.	Vallitusala põhjale on tehtud kalded äravoolu suunas, äravooluga ühendatud isoleeritud kanalisatsioonisüsteem kogub ja juhib sadeveed puhastusseadmesse. Kohtreoveepuhasti koosneb õlipüünisest ja siibrikaevust, mida saab suuremate reostuste puhul sulgeda, et reostust lokaliseerida. Õlipüünise puhastusefekt normaaltingimustel on 95%, paduvihma korral ligikaudu 70%, puhastuseadmest väljuva vee naftasaaduste sisldus jääb piiridesse 1-5 mg/l. Avarii korral reovee äravool läbi drenaažisüsteemi suunatakse tööstuskanalisatsiooni ja edasi läheb pumbajaama nr 4 (VKG Oil AS õliärastusseadmele).
C5/051, C6-7/063 - välja viidud ekspluatatsioonist seoses laki tootmist loobumisega	Ekspluatatsioonist välja viidud	Ekspluatatsioonist välja viidud	Ekspluatatsioonist välja viidud	Ekspluatatsioonist välja viidud
Uus mahutipark: E17/026, E23/013	Uue mahutipargi mahutid ilma pontoonita ning lämmastiku all, hele värvus, Plazkat.	Mahutiparki übritseb vallitusruum (raudbetoonvallitus).	Mahutiparki übritseb vallitusruum (raudbetoonvallitus).	Vallitusala põhjale on tehtud kalded äravoolu suunas, äravooluga ühendatud isoleeritud kanalisatsioonisüsteem kogub ja juhib sadeveed puhastusseadmesse. Kohtreoveepuhasti koosneb õlipüünisest ja siibrikaevust, mida saab suuremate reostuste puhul sulgeda, et reostust lokaliseerida. Õlipüünise puhastusefekt normaaltingimustel on 95%, paduvihma korral ligikaudu 70%, puhastuseadmest väljuva vee naftasaaduste sisldus jääb piiridesse 1-5 mg/l. Avarii korral reovee äravool läbi drenaažisüsteemi suunatakse tööstuskanalisatsiooni ja edasi läheb pumbajaama nr 4 (VKG Oil AS õliärastusseadmele).
Vana mahutipark P18/060, P19/061	Kasutatakse maapealseid vertikaalseid mahuteid sfäärilise fikseeritud kaanega, hele värvus. Mahutid on ette nähtud ohtlike jäätmete hoidmiseks ja paknevad reserv mahutite alal, kus piirde (vallituse) sisse jääv ala on kaetud pehme pinnasega (poolkoksiga). Selle mahutite asemel võib kasutada ohtlike jäätmete hoidmiseks järgmised mahutid - 033/E-28, 032/E-29, 020/E-6, 019/E-30, 021/E-2, 022/E-5.	Kasutatakse maapealseid vertikaalseid mahuteid sfäärilise fikseeritud kaanega, hele värvus. Mahutid on ette nähtud ohtlike jäätmete hoidmiseks ja paknevad reserv mahutite alal, kus piirde (vallituse) sisse jääv ala on kaetud pehme pinnasega (poolkoksiga).	Kasutatakse maapealseid vertikaalseid mahuteid sfäärilise fikseeritud kaanega, hele värvus. Mahutid on ette nähtud ohtlike jäätmete hoidmiseks ja paknevad reserv mahutite alal, kus piirde (vallituse) sisse jääv ala on kaetud pehme pinnasega (poolkoksiga). Selle mahutite asemel võib kasutada ohtlike jäätmete hoidmiseks järgmised mahutid - 033/E-28, 032/E-29, 020/E-6, 019/E-30, 021/E-2, 022/E-5.	Kasutatakse maapealseid vertikaalseid mahuteid sfäärilise fikseeritud kaanega, hele värvus. Mahutid on ette nähtud ohtlike jäätmete hoidmiseks ja paknevad reserv mahutite alal, kus piirde (vallituse) sisse jääv ala on kaetud pehme pinnasega (poolkoksiga). Selle mahutite asemel võib kasutada ohtlike jäätmete hoidmiseks järgmised mahutid - 033/E-28, 032/E-29, 020/E-6, 019/E-30, 021/E-2, 022/E-5.

6. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Vee erikasutuse asukoha kirjeldus

Novotrade Invest AS omandisse ei kuulu ühtegi põhja- või pinnaveehaaret. Ettevõtet varustab majandustegevuse tarbeks järve- ja põhjaveega VKG Energia OÜ 01.01.2012. a sõlmitud müügilepingu alusel ja vastavalt iga-aastasele veeressursside kasutamise plaanile.
Joogiveena kasutatakse ainult sisseostetud OÜ Saku Läte pudelivett.
Heitvee väljalask ettevõttel puudub.

Sademevee kogumine toimub kahel viisil - suletud kanalisatsioonitorustiku ja avatud kraavi kaudu. Ettevõtte kanalisatsioonisüsteemi skeemil (lisa 36) näitab roheline joon maa-alust sademevesi kogumistorustikku. Siis edasi saadetakse sademevee eelpuhastamiseks (tiik-setiti), kust sademevesi juhitakse torustiku kaudu VKG Oil AS sademevee kraavi. Sademevee väljalaske ja seire asukoht on tähistatud punase ringiga.

Ülejäänud territooriumilt, kus ei ole tootmisrajatisi ja hooneid, liigub kaldu suunas olev sademevesi VKG Oil ASi sademevee kogumiseks avatud kraavi (Lisa 38).

Vee erikasutusega kavandatava tegevuse kirjeldus

Jahutusvee ringtsüklis on vett kuni 60–200 m3/h, milleks kasutatakse järvevett. Süsteemi kuuluvad ventilaator-gradiirid GRAD-1,2,3 maksimaalse veekuluga igaüks 120 m3/h kogumismahutist, veepumpadest ja kontrollerist gradiiride töö juhtimiseks. Jahutusvett kasutatakse jahutustransportööridel, jahutites (naftapolümeervaikude tootmine), kondensaator-jahutites (gaasikondensaadi töötlemine) jm.
Käitises on rakendatud rida meetmeid vee säästvaks kasutamiseks, nagu veelekete kohene kõrvaldamine, veejahutuseta tehniliste seadmete kasutamine, kulunäitude regulaarne jälgimine jm.

Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart

Lisa 36: Reovee_kanalisatsiooniskeem.jpg

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta

Ettevõtte peamised veeheited:

1. Olmereovesi. Skeemil (Lisa 36) on tähistatud kollase joonega. Moodustub ettevõtte majapidamistegevuse tulemusena (dušid, tualetid, valamud. Saadetakse olmereovee kanalisatsioonisüsteemi ja seejärel pumbajaama nr 4, kus see segatakse tehase muu heitveega.

2. Sademevesi. Skeemil (Lisa 36) on tähistatud rohelise joonega. Ettevõtte territooriumi sademevesi kogutakse maa-aluses sademevee kanalisatsioonis, kuhu suunatakse ka aurukondensaat soojendustorudest ja aurustist, katlamaja filtri loputusvesi (osmoos), ning saadetakse tiik-setitisse ja seejärel suunatakse VKG Oil AS sademevee kraavi.

3. Tööstusreovesi. Skeemil (Lisa 36) on tähistatud musta joonega. Mahutitest mahavoolamisel, vee ringluspumpades (vaakumpumbad) ja separaatorites tekkinud reovesi suunatakse tööstuslikku kanalisatsioonisüsteemi. Tööstusreovesi suunatakse eeltöötlemiseks (settimine) mahutisse E-1, kus õlikiht eraldatakse veest. Eraldatud õli kogutakse õhukindlasse paakhaagisesse, kust pumbatakse välja toormemahutisse ja suunatakse töötlemiseks rektifitseerimisseadmesse. Heitvesi mahutist E-1 suunatakse pumbajaama nr 4, kust see suunatakse pumbajaama nr 3 edasiseks puhastamiseks VKG Oil AS neutraliseerimis- ja reoveepuhastusjaamas ning edasi Järve Biopuhastus OÜ-le bioloogiliseks töötlemiseks.

Heitvesi pumbatakse läbi pumbajaama nr 4 ja nr 3 VKG Oil AS õliärastusseadmele, mille kohta on olemas sõlmitud leping tekkiva reo- ja sademevee vastuvõtu, reovee pumpamise, reovee õlitustamise, reovee bioloogilise puhastamise ja puhastatud reovee veekogusse suunamise teenuse (müügi) kohta, mille teenuste osutajaks on alates 01.01.2010 VKG Oil AS.
Alates käitise rajamisest on ettevõtte kanalisatsioonivõrk ühendatud VKG AS tööstusterritooriumi kanalisatsioonivõrkudega. Tootmisprotsessides tekkiv heitvesi ja olmereovesi suunatakse koos VKG Oil AS (alates 01.01.2010) õliärastusseadmele ja edasi üldkanalisatsiooni võrkudesse, mille kaudu suunatakse kogu heitvesi OÜ Järve Biopuhastus biopuhastusseadmetele.

Graafiku alusel teotatakse heit- ja sademevee analüüsid ja analüüsitakse järgmised näitajad - KHT, BHT, pH, õlid, naftasaadused, sulfaadid, sulfiidid, kloriidid, Nüld, Püld, fenoolid, heljum, raskemetallid.

Vee erikasutusega seotud tööde teostamise või vee erikasutusega seotud kavandatava ehitise projekt

Lisa 37: Vee_tarbimine_ja_heit_vereovee_teke.docx

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa või ehitise õiguspärast valdust tõendavad dokumendid

Lisa 38: Sademevee_valjalask_ja_seirepunkt.png

6.1. Vee võtmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.1.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane, kuna käitises ei võeta pinnavett.

6.1.2. Veevõtt põhjaveekihist

Vorm ei ole asjakohane, kuna käitises ei võeta põhjavett.

6.1.3. Teave reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimise ja veekulu ning vee võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta

Vorm ei ole asjakohane, kuna luba ei taotleta vee võtmiseks

6.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane, kuna käitise ei juhita heitvee ühiskanalisatsiooni.

6.2.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane, kuna käitise ei juhita heitvee ühiskanalisatsiooni.

6.2.2. Heitvesi sh sademevesi

Vorm ei ole asjakohane, kuna käitise ei juhita heitvee ühiskanalisatsiooni.

6.2.3. Joonised, skeemid

Vorm ei ole asjakohane, kuna käitise ei juhita heitvee ühiskanalisatsiooni.

6.3. Veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamise, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiu või veekogusse tahkete ainete uputamise või heitmise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane, kuna käitises puuduvad vastavad tegevused.

6.4. Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane, kuna käitis ei tegele veekogu paisutamise ega hüdroenergia kasutamisega.

6.5. Põhjavee täiendamise, allalaskmise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane, kuna käitises puuduvad vastavad tegevused.

6.6. Kalade kasvatamise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane, kuna käitises puuduvad vastavad tegevused.

6.7. Laeva teenindamise või remontimise või lastimise või lossimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane, kuna käitises puuduvad vastavad tegevused.

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)
Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

7.1. Lubatud heitkoguste projekti sissejuhatus

Põhjendus loa taotlemiseks

Novotrade Invest AS (edaspidi tekstis ka ettevõte või arendaja) kehtiva kompleksloa aluseks on 2016. a koostatud LHK projekt (Töö nr 218-16-nti, aprill 2016 [2]).
2017. a koostati LHK projekt (Töö nr 247-18-nti-2017, september 2017 [1]), kus on arvestatud kavandatava tootmismahtude muutusega, uue toorme kasutusele võtmisega, milleks on vedelad pürolüüsisaadused (edaspidi lühendatult tekstis: VPS) ehk Pyrolysis Gasoline [2a] ja mahutipargi rekonstrueerimise kavadega. Samuti võeti arvesse 2016. a LHK projektis [2] toodut 2015. a läbiviidud keskkonnamõju hindamise (KMH) tulemuste põhjal, mille lõpparuanne [4] kiideti Keskkonnaameti poolt heaks kirjaga 20.01.2016 nr 6-3/16/1291.
Käesolev LHK projekt (Töö nr 247-18-nti-2018) on koostatud seoses Keskkonnaameti kirjaga 27.11.2017 nr DM-100445-2, kus kohustatakse ettevõtet täitma PVT rakendamiseks vajalikud meetmed hiljemalt 09.10.2018. Seoses sellega on Novotrade Invest AS keskkonnakompleksloa L.KKL.IV-183588 muutmise menetluse dokumentide (taotluse) esitamise tähtajaks määratud 12.04.2018. Nimetatud taotluse üheks osaks on ka LHK projekt.
PVT nõuete täitmiseks ehitatakse ja võetakse kasutusse 2018. a jooksul 4 pontooniga varustatud mahutit (lisaks olemasolevatele 6 mahutile) ja kaks lämmastiku rõhu all olevat mahutit. Seega on pärast mahutipargi rekonstrueerimist kasutuses kokku 10 pontoonidega varustatud mahutit.
Kõik pontoonidega varustatud mahutid, lämmastiku all olevad mahutid, kokku 10 sfäärilise fikseeritud kaanega mahutit ja solvendi ning benseenifraktsiooni laadimissõlmed (raudteeharudel nr 104 ja 107) ühendatakse ühtsesse süsteemi LOÜde aurude püüdmiseks plasma-katalüütilise gaasipuhastussüsteemiga Plazkat 2.12.6, mille puhastusaste on vähemalt 95%. Nimetatud puhastussüsteem tagab käitise toorme- ja toodete sisse- ja väljalaadimisel LOÜde aurude kogumise 95% ulatuses (PVT 52).

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

LHK projekti andmestik peab vastama Atmosfääriõhu kaitse seaduse [5] § 91 lg 2 toodud nõuetele, samuti KKM määrusele nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid (kehtib alates 01.01.2017) [6]. Vastavaid nõudeid on käesolevas töös järgitud.
Kasutati järgmisi olulisi õigusakte ja juhendmaterjale:
• nr 67, 14.12.2016 Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba [7];
• nr 75, 27.12.2016 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid [8];
• nr 61, 01.12.2016 Naftasaaduste laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heidete arvutusliku määramise kord [13].
• nr 59, 24.11.2016 Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid [11].
• nr 86, 27.12.2016 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetod [12].
• nr 81, 27.12.2016 Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed [10].
• nr 71, 16.12.2016. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid [14].
Keskkonnaministeeriumi poolt on kooskõlastatud (kiri 18.12.2013 nr 12-3/13/10236-2) saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika Novotrade Invest AS naftakeemiasaadusteja orgaaniliste kemikaalide tootmisel välisõhku eralduvate saasteainete kohta (lisa 14.2), milline on muutunud KKM määruste viidete osas, kuid üldpõhimõtted on jäänud samaks.
Nimetatud metoodikas on toodud arvutusvalemid heidete arvutamiseks vedelproduktide hoidmisel mahutites, vedelproduktide laadimisel (mahutitesse ja raudteetsisternidesse), ventilatsiooniheidetega ja suitsugaasiga (NO2, CO, LOÜ, CO2) toruahjude kütteseadmetest, mis põhinevad muutunud viidetega KKM määrustele [11, 12, 13] ja teistele üldtuntud juhenditele heitkoguste arvutamiseks mitmekomponentsete segude korral [15, 25], kus arvestatakse nimetatud segude süsivesinikproduktide koostise ja aururõhkudega.
Saasteainete heitkoguste arvutamisel ventilatsioonisüsteemidest võeti aluseks mõõdetud kontsentratsioonid väljuvas õhus, mg/Nm3, samuti ventilaatorite töötundide arv ja väljuva õhu mahtkiirus.
Õhukvaliteedi hindamiseks ja hajumiskaartide koostamiseks kasutati metoodikat MPP-2017, kinnitatud Vene Föderatsiooni Loodusressursside ja Ökoloogia Ministeeriumi poolt 06.06.2017 nr 273 [37] ja vastavat arvutiprogrammi, milline vastab KKM määruse nr 84 [9] nõuetele. Kasutatav meetod võimaldab hajumisarvutusi kuni kauguseni 100 km heiteallikast ja heiteallikate kõrgusel <2 m (maapinnalähedased allikad) kuni 50 m ja rohkem.

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Kasutatud lähteandmed, s.o Novotrade Invest AS poolt esitatud andmed on toodud tekstis ja lisades, sh:
–Tootmismahud (toorme ja produktide kogused)  p 3.1.
–Tehnoloogiliste protsesside lühikirjeldus  p 3.2.
–Materjalibilansid ja ainevoogude kogused VPS, pürolüüsiõli fraktsiooni C-9, raske pürolüüsiõli E-6 ja kergenafta töötlemisel  joonised 3.1, 3.2 ja 3.3.
–Andmed vedelproduktide pumpamise kiiruste kohta (lisa 14.4).
–Heiteallikate asendiskeemid ja kaardid (joonised 2.3/A ja 2.3/B).
–Andmed gaasipuhastussüsteemi kohta (lisa 14.3).
Lähteandmed arvutuste teostamiseks esitas Novotrade Invest AS keskkonnaspetsialist Marina Setdikova (tel 5342 9306).
Lähteandmetena on kasutatud ka andmeid varasematest LHK projektidest ja uuringutest:
–VPS, benseeni- ja tolueenifraktsiooni keemiline koostis [1 (lisa 3)].
–Toorme ja vedelproduktide omadused (tabelid 3.1 ja 3.2 [1, 2]).
–Andmed kütteseadmete töö ja kütuse kulude kohta [2], muudetud on maagaasi kulu toruahjule P-1 (p 6.1).
Võimaliku lõhnahäiringu hindamisel kasutati EKUK uuringu [28] tulemusi ja järeldusi.
Müra võimaliku esinemise kohta on andmed esitatud OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud müra hajumise mudelil (joonis 8.1).
Tööle ei ole lisatud heiteallikate (p 9.2) ja välisõhu seire (p 10) protokolle, samuti müramõõtmiste aruannet. Vajadusel saab protokollide originaalidega tutvuda ettevõttes keskkonnaspetsialisti juures.

Heiteallikate asukohakaart

Lisa 40: Heiteallikate asukohakaart.jpg

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Põhja- ja loodesuunal piirneb Novotrade Invest AS territooriumiga vahetult renoveeritud poolkoksladestu. Olulised geograafilised objektid ettevõtte vahetus läheduses puuduvad.

Prognoositav tööaeg heiteallikate kaupa

Andmed heiteallikate tööajalise dünaamika ja tööaja kohta kuude ning tööpäevade ja nädalavahetuste lõikes on antud tabelites 12.3 ja 12.4.
Kuna ettevõte põhiseadmed, s.o rektifikatsiooni- ja termopolümerisatsiooni seadmed, töötavad aastaringselt (8760 h/a, 365 päeva aastas), samuti kõik hoiumahutid, sisseveetava toorme laadimise estakaadid (toorme saabumist pole võimalik ajaliselt ette prognoosida), valmistoodangu laadimine raudtee- ja autotsisternidesse, pürolüüsi toruahjud ja termaalõli soojendusseadmed, katlamaja tehnoloogilisteks vajaduseks soojuse tootmiseks jm seadmed, siis vastab ettevõtte andmetel kõigi heiteallikate tööajaline dünaamika kuude ja päevade lõikes 100%-le.
Toorme pumpamine hoiumahutitesse ja produktide pumpamine raudtee- ning autotsisternidesse toimuvad eriaegadel ja on üksteise suhtes ajaliselt nihutatud.
Kuna tootmisprotsess on pidev, pole võimalik ajaliselt ette prognoosida tööaega ka päevade lõikes. Kõigi heiteallikate puhul on saasteainete maksimaalse hetkelise heitkoguse esinemine võimalik ööpäevaringselt (0:00–24:00) kõikidel nädalapäevadel.

7.2. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Heiteallika nr plaanil või kaardil

034

Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood

010306 - Naftatöötlemistehased - tehnoloogilised ahjud

Põletusseadme katlatüüp

Gaasikatel, põletiga

Põletusseadmete arv

Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth

8.20

Töötundide arv aastas

8 000

Kasutegur

Püüdeseade

Puhastuseta

Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist?

Kasutatav kütus või jäätmed					Saasteaine
Kütuse liik	Väävli sisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³	Kogus aastas		Välisõhku väljutatud heide
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta		Heitkogus
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heite piirväärtus	Prognoositav kontsentratsioon	Hetkeline, g/s (täpsus 0,001)	Aastas	Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)	0	33.55	4 428.40	tuh. Nm³	10102-44-0	Lämmastikdioksiid		199.10	0.492	8.914	t
					630-08-0	Süsinikmonooksiid		199.10	0.492	8.914	t
					VOC-com	Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel		13.30	0.033	0.594	t
					124-38-9	Süsinikdioksiid				8 328.873	t

Heiteallika nr plaanil või kaardil

015

Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood

010306 - Naftatöötlemistehased - tehnoloogilised ahjud

Põletusseadme katlatüüp

Gaasikatel, põletiga

Põletusseadmete arv

Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth

8.20

Töötundide arv aastas

8 000

Kasutegur

Püüdeseade

Puhastuseta

Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist?

Kasutatav kütus või jäätmed					Saasteaine
Kütuse liik	Väävli sisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³	Kogus aastas		Välisõhku väljutatud heide
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta		Heitkogus
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heite piirväärtus	Prognoositav kontsentratsioon	Hetkeline, g/s (täpsus 0,001)	Aastas	Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)	0	33.55	3 160	tuh. Nm³	10102-44-0	Lämmastikdioksiid		199.10	0.492	6.361	t
					630-08-0	Süsinikmonooksiid		199.10	0.492	6.361	t
					VOC-com	Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel		13.30	0.033	0.424	t
					124-38-9	Süsinikdioksiid				5 943.284	t

Heiteallika nr plaanil või kaardil

046

Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood

010306 - Naftatöötlemistehased - tehnoloogilised ahjud

Põletusseadme katlatüüp

Gaasikatel, põletiga

Põletusseadmete arv

Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth

3.476

Töötundide arv aastas

7 008

Kasutegur

84.35

Püüdeseade

Puhastuseta

Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist?

Kasutatav kütus või jäätmed					Saasteaine
Kütuse liik	Väävli sisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³	Kogus aastas		Välisõhku väljutatud heide
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta		Heitkogus
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heite piirväärtus	Prognoositav kontsentratsioon	Hetkeline, g/s (täpsus 0,001)	Aastas	Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)	0	33.55	1 307	tuh. Nm³	10102-44-0	Lämmastikdioksiid		199.10	0.208	2.631	t
					630-08-0	Süsinikmonooksiid		199.10	0.208	2.631	t
					VOC-com	Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel		13.30	0.014	0.176	t
					124-38-9	Süsinikdioksiid				2 458.188	t

Heiteallika nr plaanil või kaardil

047

Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood

030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)

Põletusseadme katlatüüp

Gaasikatel, põletiga

Põletusseadmete arv

Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth

8.292

Töötundide arv aastas

8 060

Kasutegur

94.70

Püüdeseade

Puhastuseta

Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist?

Kasutatav kütus või jäätmed					Saasteaine
Kütuse liik	Väävli sisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³	Kogus aastas		Välisõhku väljutatud heide
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta		Heitkogus
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heite piirväärtus	Prognoositav kontsentratsioon	Hetkeline, g/s (täpsus 0,001)	Aastas	Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)	0	33.55	7 173.40	tuh. Nm³	10102-44-0	Lämmastikdioksiid		199.10	0.498	14.44	t
					630-08-0	Süsinikmonooksiid		199.10	0.498	14.44	t
					VOC-com	Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel		13.30	0.033	0.963	t
					124-38-9	Süsinikdioksiid				13 491.631	t

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7.3. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ-de) heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

7.4. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.5. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

7.6. Karjatamine (veisekasvatusel karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.7. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa (lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.8. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane.

7.9. Heiteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade	Heiteallika ja väljuvate gaaside parameetrid
SNAP kood	Heiteallikas					Väljuvate gaaside parameetrid			Välisõhku väljutatud saasteaine
	Nr plaanil või kaardil	Nimetus	L-EST97 koordinaadid	Ava läbimõõt, m	Kontrollimatu heide	Väljumiskõrgus, m	Joonkiirus, m/s	Temperatuur, °C	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
											Hetkeline		Aastas
											Kogus	Mõõtühik	Kogus	Mõõtühik
010306 - Naftatöötlemistehased - tehnoloogilised ahjud	015	Toruahi P-3	X: 6586903, Y: 683033 X: 6586903, Y: 683033	1.40	Ei	21,2	2,1	450	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.492	g/s	6.361	t
									630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.492	g/s	6.361	t
									VOC-com	Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel	0.033	g/s	0.424	t
									124-38-9	Süsinikdioksiid	0		5 943.284	t
010306 - Naftatöötlemistehased - tehnoloogilised ahjud	034	Toruahi P-1	X: 6586927, Y: 683092 X: 6586927, Y: 683092	1.40	Ei	21,2	5,10	450	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.492	g/s	8.914	t
									630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.492	g/s	8.914	t
									VOC-com	Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel	0.033	g/s	0.594	t
									124-38-9	Süsinikdioksiid	0		8 328.873	t
010306 - Naftatöötlemistehased - tehnoloogilised ahjud	046	Termaalõli soojendusahi P-101, P-102	X: 6586881, Y: 683032 X: 6586881, Y: 683032	0.776	Ei	10	6,03	340	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.208	g/s	2.631	t
									630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.208	g/s	2.631	t
									VOC-com	Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel	0.014	g/s	0.176	t
									124-38-9	Süsinikdioksiid	0		2 458.188	t
030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)	047	Katlamaja korsten	X: 6587080, Y: 682994 X: 6587080, Y: 682994	0.707	Ei	20,0	11,61	137	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.498	g/s	14.44	t
									630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.498	g/s	14.44	t
									VOC-com	Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel	0.033	g/s	0.481	t
									124-38-9	Süsinikdioksiid	0		13 491.631	t
040101 - Töötlemine naftatööstuses - naftatoodete tootmine (põlevkiviõli tootmise destillatsiooniseadmed, jne)	001-2	Raudteetsisternide laadimine (bensiin, diislikütus) Rdtharu nr 105	X: 6586914, Y: 682806 X: 6586914, Y: 682806	0.50	Ei	4,5	0,051	20	71-43-2	Benseen	0.005	g/s	0.014	t
									108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	0.003	g/s	0.008	t
									1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.001	g/s	0.003	t
									NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.929	g/s	2.515	t
040101 - Töötlemine naftatööstuses - naftatoodete tootmine (põlevkiviõli tootmise destillatsiooniseadmed, jne)	001-3	Raudteetsisternide laadimine (masuut, PTU) Rtd haru nr 106	X: 6586907, Y: 682805 X: 6586907, Y: 682805	0.50	Ei	4,5	0,051	20	108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	0.009	g/s	0.008	t
									100-42-5	Stüreen (Fenüületeen, Vinüülbenseen)	0.004	g/s	0.004	t
									1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.004	g/s	0.042	t
									NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.068	g/s	0.065	t
040101 - Töötlemine naftatööstuses - naftatoodete tootmine (põlevkiviõli tootmise destillatsiooniseadmed, jne)	001-4	Autotsisternide laadimine (jääk (PTU))	X: 6586950, Y: 682916 X: 6586950, Y: 682916	0.40	Ei	4,0	0,064	20	108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	0.013	g/s	0.008	t
									100-42-5	Stüreen (Fenüületeen, Vinüülbenseen)	0.005	g/s	0.004	t
									1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.006	g/s	0.004	t
									NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.103	g/s	0.063	t
040101 - Töötlemine naftatööstuses - naftatoodete tootmine (põlevkiviõli tootmise destillatsiooniseadmed, jne)	001-5	Autotsisternide laadimine (tolueeni fr., tolueen)	X: 6586938, Y: 682825 X: 6586938, Y: 682825	0.40	Ei	4,0	0,056	20	71-43-2	Benseen	0.071	g/s	0.135	t
									108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	0.136	g/s	0.26	t
									NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.025	g/s	0.047	t
040101 - Töötlemine naftatööstuses - naftatoodete tootmine (põlevkiviõli tootmise destillatsiooniseadmed, jne)	010	Plazkat heitetoru	X: 6586973, Y: 682732 X: 6586973, Y: 682732	0.40	Ei	4,2	8,85	20	71-43-2	Benseen	0.062	g/s	0.454	t
									108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	0.008	g/s	0.171	t
									100-42-5	Stüreen (Fenüületeen, Vinüülbenseen)	0.002	g/s	0.035	t
									1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.005	g/s	0.089	t
									NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.22	g/s	4.901	t
040101 - Töötlemine naftatööstuses - naftatoodete tootmine (põlevkiviõli tootmise destillatsiooniseadmed, jne)	014	Pumpla nr 2 Vent B-1/1	X: 6587174, Y: 682814 X: 6587174, Y: 682814	0.625	Ei	8,0	17,4	18,2	71-43-2	Benseen	0.001	g/s	0.033	t
									108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	0.001	g/s	0.038	t
									1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.001	g/s	0.017	t
									NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.026	g/s	0.748	t
040101 - Töötlemine naftatööstuses - naftatoodete tootmine (põlevkiviõli tootmise destillatsiooniseadmed, jne)	016 K	Ventsüsteem vaigu transportöörlintidest Vent B-2/1, B-2/2	X: 6586918, Y: 682956 X: 6586918, Y: 682956	1.599	Ei	14,0	10,4	20	71-43-2	Benseen	0.001	g/s	0.025	t
									108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	0.002	g/s	0.038	t
									100-42-5	Stüreen (Fenüületeen, Vinüülbenseen)	0.054	g/s	1.168	t
									1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.002	g/s	0.038	t
									NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.041	g/s	0.887	t
									PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.118	g/s	2.56	t
040101 - Töötlemine naftatööstuses - naftatoodete tootmine (põlevkiviõli tootmise destillatsiooniseadmed, jne)	017	Punkrite ülaosast Tsüklon B-6	X: 6586935, Y: 682934 X: 6586935, Y: 682934	0.48	Ei	10,0	7,77	20	100-42-5	Stüreen (Fenüületeen, Vinüülbenseen)	0.01	g/s	0.205	t
	017	Punkrite ülaosast Tsüklon B-6	X: 6586935, Y: 682934 X: 6586935, Y: 682934	0.48	Ei	10,0	7,77	20	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.038	g/s	0.816	t
040101 - Töötlemine naftatööstuses - naftatoodete tootmine (põlevkiviõli tootmise destillatsiooniseadmed, jne)	018	Punkrite allosast Tsüklon B-3	X: 6586920, Y: 682935 X: 6586920, Y: 682935	0.60	Ei	10,0	3,46	20	100-42-5	Stüreen (Fenüületeen, Vinüülbenseen)	0.028	g/s	0.596	t
	018	Punkrite allosast Tsüklon B-3	X: 6586920, Y: 682935 X: 6586920, Y: 682935	0.60	Ei	10,0	3,46	20	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.031	g/s	0.67	t
040101 - Töötlemine naftatööstuses - naftatoodete tootmine (põlevkiviõli tootmise destillatsiooniseadmed, jne)	031	mahuti E-9 (mittekond. toodang)	X: 6586987, Y: 682908 X: 6586987, Y: 682908	0.20	Ei	13,0	0,03	21	71-43-2	Benseen	0.003	g/s	0.007	t
									108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	0.002	g/s	0.004	t
									1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.001	g/s	0.002	t
									NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.401	g/s	1.023	t
040101 - Töötlemine naftatööstuses - naftatoodete tootmine (põlevkiviõli tootmise destillatsiooniseadmed, jne)	035	Pumpla nr 3 Vent B-1/1	X: 6586932, Y: 682884 X: 6586932, Y: 682884	0.28	Ei	5,4	19,38	20	71-43-2	Benseen	0	g/s	0	t
									108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	0	g/s	0	t
									1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0	g/s	0	t
									NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.006	g/s	0.004	t
040101 - Töötlemine naftatööstuses - naftatoodete tootmine (põlevkiviõli tootmise destillatsiooniseadmed, jne)	036	Labor Vent B-3	X: 6587173, Y: 682876 X: 6587173, Y: 682876	0.60	Ei	12,8	10,1	20	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.013	g/s	0.399	t
040101 - Töötlemine naftatööstuses - naftatoodete tootmine (põlevkiviõli tootmise destillatsiooniseadmed, jne)	037	Pumpla nr 5 Vent B-1/1	X: 6587095, Y: 682987 X: 6587095, Y: 682987	0.70	Ei	12,0	17,4	20	71-43-2	Benseen	0.001	g/s	0.039	t
									108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	0.002	g/s	0.044	t
									1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.001	g/s	0.019	t
									NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.03	g/s	0.863	t
040101 - Töötlemine naftatööstuses - naftatoodete tootmine (põlevkiviõli tootmise destillatsiooniseadmed, jne)	060	mahuti P-18 (ohtlikud jäätmed)	X: 6587141, Y: 683077 X: 6587141, Y: 683077	0.10	Ei	7,0	0,28	21	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.105	g/s	0.054	t
040101 - Töötlemine naftatööstuses - naftatoodete tootmine (põlevkiviõli tootmise destillatsiooniseadmed, jne)	061	mahuti P-19 (ohtlikud jäätmed)	X: 6587172, Y: 683095 X: 6587172, Y: 683095	0.10	Ei	7,0	0,128	21	1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.116	g/s	0.049	t
	061	mahuti P-19 (ohtlikud jäätmed)	X: 6587172, Y: 683095 X: 6587172, Y: 683095	0.10	Ei	7,0	0,128	21	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.462	g/s	0.376	t
040101 - Töötlemine naftatööstuses - naftatoodete tootmine (põlevkiviõli tootmise destillatsiooniseadmed, jne)	065	Vaigu laadimissõlm Vent B-7	X: 6586922, Y: 682933 X: 6586922, Y: 682933	0.65	Ei	13,0	18,3	20	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.125	g/s	2.70	t

Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa

7.10. Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika päevade ja kuude lõikes

Heiteallikas		Tööajaline dünaamika kuude lõikes, protsentides hetkelisest heitkogusest												Päevade lõikes
Nr plaanil või kaardil	Nimetus	Jan	Veebr	Märts	Apr	Mai	Juuni	Juuli	Aug	Sept	Okt	Nov	Dets	E - R	L	P
001-5-065	Kõik heiteallikad	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100

7.11. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heiteallika nr plaanil või kaardil	Püüdeseade			Tegevusala või tehnoloogiaprotsess / seade	Püütav saasteaine
Heiteallika nr plaanil või kaardil	Nimetus, tüüp	Arv	Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli sagedus	SNAP kood	CAS nr	Nimetus	Projekteeritud puhastusaste, %
010	Gaasipuhastussüsteem Plazkat 2.12.6	1	1 kord aastas	040101 - Töötlemine naftatööstuses - naftatoodete tootmine (põlevkiviõli tootmise destillatsiooniseadmed, jne)	71-43-2	Benseen	95
					108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	95
					100-42-5	Stüreen (Fenüületeen, Vinüülbenseen)	95
					1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	95
					NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	95
					75-18-3	Dimetüülsulfiid	95
					75-08-1	Etüülmerkaptaan	95
					74-93-1	Metüülmerkaptaan (Metaantiool)	95
					7664-41-7	Ammoniaak	95
017	Tsüklon В-6	1	1 kord aastas	040101 - Töötlemine naftatööstuses - naftatoodete tootmine (põlevkiviõli tootmise destillatsiooniseadmed, jne)	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	90
017	Tsüklon В-6	1	1 kord aastas		100-42-5	Stüreen (Fenüületeen, Vinüülbenseen)	90
018	Tsüklon В-3	1	1 kord aastas	040101 - Töötlemine naftatööstuses - naftatoodete tootmine (põlevkiviõli tootmise destillatsiooniseadmed, jne)	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	90
018	Tsüklon В-3	1	1 kord aastas		100-42-5	Stüreen (Fenüületeen, Vinüülbenseen)	90

Muud heite vähendamise meetmed

Heiteallikad nr 017 ja 018. Tsüklontolmupüüduri tööpõhimõte seisneb tsentrifugaaljõu toimes tolmuosakestele. Tolmuse õhu tsüklonisse sattumisel moodustub tsüklonis allapoole suunatud pöörlev voog. Inertsjõu (tsentrifugaaljõu) toimel kanduvad tolmuosakesed voost välja ja settivad tsükloni seintele. Sealt haarab sekundaarvoog tolmuosakesed kaasa ja need langevad tsükloni alaossa, kuhu on paigaldatud tolmukogumiskott. Tolmust puhastatud õhuvoog liigub alt üles ja väljutatakse toru kaudu. Seoses termopolümerisatsiooniseadme ebaregulaarse töörežiimiga esinevad tsüklonite töös pikad vaheajad. Ooterežiimis toimub õhus sisalduva veeauru kondenseerumine tsükloni siseseintele ja tolmu kleepumine tsükloni niisketele seintele. See protsess kulgeb kõrgendatud õhuniiskuse perioodil. Kuna mõõtmisi teostatakse ainult tsükloni töötamisel, võis aset leida nende asjaolude kokkulangemine. Külgekleepunud tolmu eemaldamiseks tsükloni seintelt teostavad iga vahetuse töötajad mehaanilist puhastamist.

7.12. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Vorm ei ole asjakohane.

7.13. Saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse heiteallika kohta

Heiteallikas		Välisõhku väljutatud saasteaine
Nr plaanil või kaardil	Nimetus	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus M, g/s	Õhukvaliteedi taseme piirväärtus - µg/m³				Õhukvaliteedi taseme arvutuse tulemused
Nr plaanil või kaardil	Nimetus	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus M, g/s	ÕPV₁	ÕPV₈	ÕPV₂₄	ÕPVₐ	Välisõhu maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi Cm, µg/m³	Suhe Cm / ÕPV₁	Suhe Cm / ÕPV₈	Suhe Cm / ÕPV₂₄	Suhe Cm / ÕPVₐ
001-2	Rdt tsisternide laadimine (bensiin, diislikütus) rdt haru 105	71-43-2	Benseen	0.005					0.27				0.054
		108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	0.003					13.05	0.065
		1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.001					4.35	0.022
		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.929					0
001-3	Rdt tsisternide laadimine (masuut, PTU) rdt haru 106	108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	0.009					4.35	0.022
		100-42-5	Stüreen (Fenüületeen, Vinüülbenseen)	0.004					19.29	0.482
		1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.004					19.27	0.096
		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.068					0
001-4	Autotsisternide laadimine (PTU õli)	108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	0.013					26.50	0.132
		100-42-5	Stüreen (Fenüületeen, Vinüülbenseen)	0.005					10.09	0.252
		1330-20-7

Sisukord

1. Keskkonnakompleksloa taotlus

2. Käitise asukoha kirjeldus

3. Käitise tegevus

4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT).

4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine

5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta

5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

6. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

6.1. Vee võtmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.1.1. Veevõtt pinnaveekogust

6.1.2. Veevõtt põhjaveekihist

6.1.3. Teave reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimise ja veekulu ning vee võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta

6.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.2.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

6.2.2. Heitvesi sh sademevesi

6.2.3. Joonised, skeemid

6.3. Veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamise, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiu või veekogusse tahkete ainete uputamise või heitmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.4. Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajalikud materjalid

6.5. Põhjavee täiendamise, allalaskmise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.6. Kalade kasvatamise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.7. Laeva teenindamise või remontimise või lastimise või lossimise taotlemiseks vajalikud materjalid

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

7.1. Lubatud heitkoguste projekti sissejuhatus

7.2. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

7.3. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ-de) heitkogused

7.4. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral)

7.5. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa

7.6. Karjatamine (veisekasvatusel karjatamise kasutamise korral)

7.7. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa (lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral)

7.8. Tehnoloogilised äkkheited

7.9. Heiteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa

7.10. Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika päevade ja kuude lõikes

7.11. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

7.12. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi taseme määramise kirjeldus

7.13. Saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse heiteallika kohta

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)
Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)