Menetlus M-101288 » Taotlus T-KKL/1000322-2 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakompleksloa taotlus

1. Käitaja andmed
1.1. Registrikood / Isikukood
10317169
1.2. Ärinimi / Nimi
Osaühing MARKILO
1.3. Kontaktaadress
Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, Ööbiku tn 4, 44315
1.4. Kontaktisik
Urmas Laht
1.5. Kontakttelefon
+372 511 8848
1.6. Kontakt e-post
[email protected]
2. Käitise andmed
2.1. Käitise nimetus
Kureoja farm
2.2. Käitise aadress
Kureoja farm, Härjanurme küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond
2.3. Territoriaalkood
1950
2.4. L-EST97 koordinaadid
X: 6508894, Y: 637289
X: 6508894, Y: 637289
2.5. Tootmisterritooriumi pindala (ha)
31,85
2.6. Käitise tegevuse algusaeg
Osaühing MARKILO alustas oma tegevust antud tegevuskohas aastal 2003
2.7. Käitise ohtlikkus
Pole ohtlik
3. Tegevusala
3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond 3.2. Tööaeg tundides ööpäevas 3.3. Tööaeg tundides aastas 3.4. Ülesseatud tootmis­võimsus 3.5. Aastane tootmis­maht
Sea-, veise- ja linnukasvatus - Sigade intensiivkasvatus käitises kohtade arvuga rohkem kui 2000 seale kehamassiga üle 30 kg või 750 emisele 24 8 760 Kohti 9840 nuumseale Eluskaalus 3936 tonni

2. Käitise asukoha kirjeldus

Asukoha üldiseloomustus

Osaühing MARKILO Kureoja farm asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Härjanurme külas Kureoja farmi (katastrinumber: 61101:001:0119) ja Kureojametsa (katastrinumber: 61101:001:0118) katastriüksustel.

Härjanurme on küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Puurmani valda. Puurmani vald piirnes lõunast endise Laeva vallaga, põhjast ja läänest Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere vallaga. Ulatus põhjast lõunasse oli 23 km, idast läände on 14 km.

Kureoja farmi kinnistu suuruseks on 21,17 ha, millest ehitiste alust maad on 1,2 ha, looduslikku rohumaad 2,26 ha, metsamaad 11,61 ha, õuemaad 5,10 ha, muud maad 2,20 ha, millest veealust maad on 0,52 ha. Kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa (100%). Kureoja farmi kinnistul asub sigala ja olemasolev ja rajatav vedelsõnnikuhoidla.

Kureojametsa kinnistu suuruseks on 10,68 ha, millest ehitiste alust maad on 0,2 ha, metsamaad 8,45 ha, õuemaad 0,79 ha, muud maad 1,44 ha, millest veealust maad on 0,85 ha. Kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa (100%). Kureojametsa kinnistul asub tahesõnnikuhoidla.

Käitisest lõunasse jääb Härjanurme küla, põhja ja kirde suunda Väljaotsa küla ning itta Pakaste küla. Jõgeva linn asub Kureoja käitisest ca 5 km kaugusel põhjas.

Kureoja farmikompleksi ümbritsevad metsad, põllud või tootmishoonetega maad. Lõunast ja kagust piirneb farmikompleks Painküla-Puurmani teega (tee number 14150; katastrinumber: 24802:006:0157), kust mööda saab liikuda sigalani. Lähim elamu jääb tootmisterritooriumi keskelt mõõdetuna ca 700 m kaugusele ida suunda. [1]

Sigalaga piirnevate maaüksuste andmed on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel. Kureoja farmiga piirnevate maaüksuste maakasutuse andmed (ha)[2]

Nimi

Tunnus

Sihtotstarve

Pindala kokku

Haritav maa

Looduslik rohumaa

Metsa-maa

Õuemaa, sh.

Ehitus-alune maa

Muu maa

Vee-alune maa

Kureoja jõusöödatehas

61101:001:0116

Maatulundusmaa

10,14

-

3,13

3,54

0,83

0,16

2,64

2,14

Tedre

61101:001:0064

Maatulundusmaa

8,37

-

1,51

6,71

-

-

0,15

0,15

Linnumetsa

61101:001:1250

Maatulundusmaa

14,98

-

-

13,74

-

-

1,24

0,48

Laane

61101:001:1180

Maatulundusmaa

6,45

-

-

6,16

-

-

0,29

0,13

14150 Painküla-Puurmani tee

61101:001:1440

Transpordimaa

7,8

-

-

-

-

-

7,8

-

Tiigiääre

24802:006:0078

Maatulundusmaa

4,62

-

0,34

3,40

-

-

0,88

0,37

Väike-Raja

24801:001:0746

Maatulundusmaa

0,31

0,05

0,05

42 m2

0,09

52 m2

0,11

0,02

Uus-Nurme

24801:001:0745

Maatulundusmaa

2,18

-

0,86

1,25

-

-

0,07

0,07

Tiigi

24802:006:0100

Maatulundusmaa

10,85

-

-

10,71

-

-

0,14

0,14

Kureoja sigala maaüksusel puuduvad looduslikud veekogud. Käitisest 200 m kaugusel idas möödub Kureoja oja (registrikood: VEE1026600). Kureoja oja valgala pindala on 11,3 km2 ning pikkus koos lisaharudega 5,1 km. Kureoja oja suubub Pedja jõkke.[3] Veekogumite koondseisundi kohaselt on Pedja jõgi hinnatud 2014. a seisuga kesises seisundis olevaks.[4]

Käitisest 200 m kaugusel põhjas asub Kureoja tiik (registrinumber: VEE2024850). Tegemist on 1,9 ha suurusega tehisjärvega.

Kureoja farmist ca 350 m kaugusele ida suunda jäävad Kureoja farmi biotiigid (registrikood: PUH0490460), mis jäetakse kasutusest välja (Joonis 3).[5],[6]

Kureoja sigala ümbruses on veel mitmeid 4‑6 m laiusega kraave.

Härjanurme küla on elupaigaks mitmele kaitsealusele liigile: valge-toonekurg (registrikood: KLO9108407), laialehine neiuvaip (registrikood: KLO9336649), kahkjaspunane sõrmkäpp (registrikood: KLO9336641), vööthuul-sõrmkäpp (registrikoodid: KLO9336635, KLO9336636, KLO9336638, KLO9336634, KLO9336639), harilik käoraamat (registrikood: KLO9336659), Russowi sõrmkäpp (registrikoodid: KLO9336645, KLO9336646), kaunis kuldking (registrikood: KLO9336625), pruunikas pesajuur (registrikoodid: KLO9336664, KLO9336668) ja soo-neiuvaip (registrikood: KLO9331028)[7].

Kureoja sigala lähistel asub mitmeid pärandkultuuriobjekte: 300 m kaugusel loodes asub Kaerale talu (registreerimisnumber: 611:TAK:007), mis on põline talukoht. 700 m kaugusel idas asub Pakaste mõisa moonakamaja (registreerimisnumber: 248:MOM:001). 750 m kaugusel läänes asub Linnumetsa talu (registreerimisnumber: 611:TAK:006).[8],[9]

Osaühing MARKILO Kureoja sigalale lähimad kultuurimälestised on 2,3 km ja 2,5 km kaugusel kirdes asuvad kivikalme "Kangur" (registrinumber: 9224) ning asulakoht (registrinumber: 9222).[10]

 

[1] Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee

[2] Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee

[3] Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee

[4] Veekogumite koondseisund 2014, http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-seisundiinfo.

[5] Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee

[6] Maa-ameti aluskaart, http://geoportaal.maaamet.ee/

[7] Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee

[8] Maa-ameti aluskaart, http://geoportaal.maaamet.ee/

[9] EELIS infoleht, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?id=-294849174&state=1;-425747645;est;eelisand;;

[10] Kultuurimälestiste riiklik register, https://register.muinas.ee/public.php

Kliimatingimused

Lähim kliimavaatluste läbiviimise koht Osaühing MARKILO Kureoja sigalale on Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistuse Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam, linnulennult ca 40 km kaugusel tegevuse asukohast.

Meteoroloogiajaama andmetel[1] on keskmiselt kõige soojem kuu juuli, keskmine temperatuur 16,9 kraadi. Kõige külmem on veebruar, -5,4 kraadi. Aasta keskmine temperatuur on 5,4 kraadi.

Keskmine sademete hulk on 637 mm aastas, mis on ligikaudu sama Eesti keskmisega. Sademeterikkaim kuu on Tartu-Tõravere jaama andmete järgi august, keskmine sademete hulk on 80 mm ning kõige vähem sademeid on veebruaris-märtsis 32mm.

Valdavad tuuled piirkonnas on edela suunalt. Tuule suuna ja tugevuse sagedust illustreerib alljärgnev tuuleroos.

Joonis. Tuuleroos (koostanud ELLE, Tartu-Tõravere meteoroloogiajaama 2014‑2016. aasta andmetel).

 

[1] Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.emhi.ee/

Muud käitise tegevusest või kohalikest oludest tingitud olulised keskkonnategurid

Maapinna absoluutkõrgus Kureoja sigala territooriumil on keskmiselt 66 m.

Geoloogiliselt aluspõhjalt on piirkonnas tegemist alamsiluri ja osalt ka keskdevoni ladestikuga. Puurmani on piiriks ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsete kivimite (lubjakivid, dolomiidid) ning devoni avamusala vahel. Peamisteks seteteks on jääpaisjärvede setted (savi, aleuriitliiv). Põhilised pinnavormid on jääpaisjärve ja moreentasandikud, mis on tekkinud mandrijää ja jääliustike kuhjava tegevuse ehk akumulatsiooni mõjul. Pinnakatteks ja ühtlasi muldade lähtekivimiks on kollakashall kuni valkjaspruun karbonaatne nõrgalt rähkne liivsavimoreen, mis sisaldab mõõdukalt rändkive. Piirkonnas leidub kohati punakaspruuni nõrgalt karbonaatset moreeni. Moreense päritoluga lähtekivimi kõrval esineb ka jää- ja pärastjääaegsete veekogude setteid ja turvast. Valdav osa muldadest on liigniisked.[1]

Maa-ala geoloogiline iseloomustus ülalt alla on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel. Geoloogiline iseloomustus puurkaevu (katastri nr 11934) arvestuskaardi põhjal[2]

Pinnase/kivimi kirjeldus

Geoloogiline indeks

Kihti tüsedus (m)

Kihi lamami sügavus (m)

saviliiv ja liivsavi lubjakivi rähaga

gQIII

5

5

lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi

S1rk

9

14

lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi mergli vahekihtidega

S1tm-rk

26

40

Kureoja sigala saab oma vee Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogumist.
Üldiselt sobib kvaternaari veekompleksi vesi keemilise koostise poolest joogiveeks, kuid see on looduslikult nõrgalt kaitstud, mille tõttu võib pindmine reostus sattuda kergesti põhjavette. Ordoviitsiumi ja siluri kompleksid on kaetud ainult kvaternaari setete õhukese kihiga, avanedes otse maapinnal, mille tõttu puudub looduslik kaitse vee reostumise vastu.[3] Kureoja sigala ja seda ümbritsev territoorium asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

Vee keemilise koostise poolest on ordoviitsiumi ja siluri komplekside veed kõrge fluori sisaldusega (0,5‑1,5 mg/l), mis on piirnormi (1,5 mg/l) lähedane või kohati ületab selle. Rauasisaldus kõigub suurtes piirides reeglina ületades normatiivselt lubatu (0,2 mg/l).[4]

 

[1] Puurmani valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 201-2027, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4110/9201/5016/Puurmani_2015-2027.pdf

[2] Puurkaevu 11934 arvestuskaart, http://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-700263811

[3] Puurmani valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 201-2027, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4110/9201/5016/Puurmani_2015-2027.pdf

[4] Puurmani valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 201-2027, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4110/9201/5016/Puurmani_2015-2027.pdf

Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed

Ida-Eesti veemajanduskava kohaselt on kavandatava tegevuse piirkonda jääv põhjaveekogumi koguseline seisund heas seisundis, kus looduslik ressurss on oluliselt suurem veevõtust ning põhjaveekogumis ei esine inimtegevusest põhjustatud veetaseme alanemist. Samas keemiline seisund on halb, kuna esineb nitraatide kasvusuundumus ning ületatud on pestitsiidide piirväärtus kahes seirejaamas, naftasaaduste piirväärtus ühes seirekaevus ja nitraatide seitsme aasta keskmine piirväärtus ühes seirejaamas.

Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogumi looduslik põhjaveeressurss on 113 944 m³/ööp. Põhjaveevõtt 2012. aastal oli 899 m3/ööp. Kinnitatud tarbevaru (seisuga 31.12.12) oli 2700 m3/ööp. Kasutamises olev vaba põhjaveekogus on 1801 m3/ööp.[1]

 Osaühing MARKILO Kureoja farm saab oma vee puurkaevust katastrinumbriga 11934. Veeanalüüsi andmed on toodud lisas.

[1] Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, http://www.envir.ee/sites/default/files/ida-eesti_vesikonna_veemajanduskava_0.pdf

Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed manustena
Lisa 1: Kureoja_farm_veeproov.pdf
Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus

Vt asukoha üldiseloomustuse alt

Käitise asukoha kaart manustena
Lisa 2: Markilo_asukohakaart.jpg
Käitise koordinaadistatud asendiplaan
Lisa 3: Markilo_asendiplaan.jpg
Käitise planeerimise, projekteerimise ning ehitamisega seotud asutuste andmed
Nimi Aktsiaselts E-Betoonelement
Aadress Harju maakond, Saue vald, Vatsla küla, Tammi tee 51, 76902
Telefon 671 2500
E-post [email protected]
Nimi osaühing Farmitek
Aadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Vitamiini tn 2a, 51014
Telefon +372 7430040
E-post [email protected]

3. Käitise tegevus

Käitise tegevuse eesmärk ja põhjendus

Käitise tegevuse eemärgiks on sigade intensiivkasvatus.
Planeeritavaks maksimaalseks seafarmi mahuks on 9840 nuumseakohta.

Loend peamistest tootmisetappidest

Sigade intensiivkasvatuse peamised tootmisetapid on:
1. sigade pidamine:
*söötade hoidmine ja segamine;
*söötmine;
2. sõnnikukäitlus
*sõnniku eemaldamine laudast;
*sõnniku hoidmine.
Sigade intensiivkasvatuse tugitegevused on:
1. sööda varumine ja sisseostmine;
2. veevarustus;
3. ventilatsiooniseadmete käitamine;
4. jäätmekäitlus;
5. segaolmejäätmed;
6. loomsed jäätmed;
7. ohtlikud jäätmed;
8. veterinaaria tugiteenus;
9. sõnniku laotamine põldudele.

Tehnoloogiaprotsesside plokkskeemid
Lisa 4: Plokkskeem.png
Tehnoloogiaprotsesside andmed
Protsessi nimetus Sigade intensiivkasvatus
Kestvus 24 h päevas 365 päeva aastas
Ainevood

Sisse: vesi, sööt, ravimid, energia, kütus, kesikud, abimaterjalid.
Välja: saasteained välisõhku, sõnnik, reovesi, jäätmed, loomsed kõrvalsaadused, nuumsead, liha.
Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
 
Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes
6
Tavapärane tööaeg
8 h, vahetustega. Käitis ise töötab 24 h ööpäevas
Ülesseatud tootmisvõimsused alltegevusvaldkondade kaupa

Tootmisvõimsus on kokku 9840 nuumsea kohta.

Planeeritud aastatoodangu maht

Aastatoodangu arvestuslik maht käitises on 39360 nuumsiga ehk 3936 t liha.

Käitisega seotud kehtivad keskkonnaload
Load puuduvad

4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT).

PVT allikas ja valitud PVT nimetus
Jrk nr PVT allikas ja/või viide
1. KOMISJONI RAKENDUSOT SUS (EL) 2017/302, 15. veebruar 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT ) alased järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse jaoks
 
Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad PVT jrk nr Vastavusmärge
Juhtimine Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine 1) Juhtkond on pühendunud; 2) põhineb heaperemehelikkusele; 3) konkreetse vajaduse tekkimisel, näiteks uute rajatiste ehitamisel; 4) kõik nimetatud aspektid korra rakendamisel on tähelepanu keskmes; 5) tegutsemise tulemuslikkuse kontroll toimub läbi toodangu näitajate, mida seiratakse iga nädal; 6) pidevalt toimub käitise keskkonnasäästlik täiustamine; 7) toimub, näiteks läbi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja; 8) pole asjakohane; 9) ei kohaldu 10) PVT 9; 11) PVT 12 PVT 1. 1) juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; 2) juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas näeb ette käitise keskkonnasäästlikkuse pidevat täiustamist; 3) vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; 4) korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) väljaõpe, teadlikkus ja pädevus; c) kommunikatsioon; d) töötajate kaasamine; e) dokumenteerimine, f) tõhus protsessijuhtimine; g) hoolduskavad; h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele; 5) täitmise kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmine; b) parandus- ja ennetusmeetmed; c) dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) sise- või väliskontroll, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavatsuste kohaselt ja kas seda rakendatakse ning järgitakse nõuetekohaselt; 6) keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt; 7) puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; 8) uute seadmete projekteerimise ajal seadmete tulevase demonteerimise ning kogu nende tööea jooksul aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine; 9) korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside (nt EMASi valdkondlik viitedokument) rakendamine; 10) müratekke piiramise kava rakendamine (vt PVT 9); 11) lõhnatekke piiramise kava rakendamine (vt PVT 12). 1 Vastab
Juhtimine Hea töökorraldus a) Tegemist on olemasoleva rekonstrueeritud sigalaga. Sõnnikuhoidla rajamisel arvestatakse, et selle kasutamisel oleks kauguste vahemaa sõnniku transportimiseks võimalikud väikesed; b) seafarmis töötab kolm töötajat. Käitise keskkonnaalase
tegevuse eest vastutab farmi juhataja.
Töötajate koolitusvajadus määratletakse töötaja tööle asumisel ning vajadusel koolitatakse töötajat kohapeal, et töötaja oskaks näha seoseid erinevate tootmistsükli alaosade vahel ning oleks teadlik tagajärgedest ja riskidest, mida võib enesega kaasa tuua mingi tehnoloogilise eeskirja eiramine ja/või tehnika (seadme) mitte töökorras olek. Töötjad viiakse kurrsi asjaomaste määrustega, loomakasvatusega, loomatervishoiuga ja loomade heaolu, sõnnikukäitluse, töötajate turvalisusega. Koolitus hõlmab ka tegevuste kavandamist, hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra ohjamist, seadmete remonti ja hooldust; c) Ettevõte omab hädaolukordade lahendamise plaani. Tulekahju ennetamiseks
ja selle puhul tegutsemiseks on tuleohutusjuhend. Tulekahju korral tegutsemiseks on hoonetesse paigaldatud tulekustutid; d) Ettevõte omab seadmete hooldus- ja remondiplaani. Töötajate tööülesannete hulka kuulub masinate ja seadmete jooksev kontroll ja hooldus ning vajadusel remontimine ja teatamine rikkest. Lekkekindlad sõnnikuhoidlad; e) Surnud loomad kogutakse eraldi konteinerisse ning antakse üle Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud ettevõttele.		 PVT 2. a) Käitisele või käitiseosale sobiva asukoha valimine ja tegevuse ruumiline korraldamine nii, et: vähendada loomade ja materjalide (sealhulgas sõnniku) vedu; tagada piisav kaugus kaitset vajavatest tundlikest aladest; võtta arvesse valitsevaid ilmastikutingimusi (nt tuul ja sademed); arvestada käitise potentsiaalset tulevast arenguvõimet; vältida vee saastamist; b) Õpetada ja koolitada personali, eelkõige seoses järgmisega: asjaomased määrused, loomakasvatus, loomatervishoid ja loomade heaolu, sõnnikukäitlus, töötajate turvalisus; sõnnikuvedu ja -laotamine; tegevuste kavandamine; hädaolukorraks valmistumine ja hädaolukorra ohjamine; seadmete remont ja hooldus; c) Koostada hädaolukorra lahendamise kava selliste ootamatute heidete ja juhtumitega tegelemiseks nagu veekogu saastamine. See võib hõlmata järgmist: käitise plaan, millel on näidatud äravoolusüsteemid ja vee-/heitveeallikad; tegevuskavad teatavatele võimalikele sündmustele (nt tulekahju, lägahoidla lekkimine või purunemine, kontrollimatu äravool sõnnikuaunast, õli mahavoolamine) reageerimiseks; kättesaadavad seadmed reostusjuhtumiga tegelemiseks (nt seadmed dreenide sulgemiseks, kraavide tammistamiseks, varilauad õlireostuse piiramiseks); d) Korrapäraselt kontrollida, parandada ja hooldada hooneid ja seadmeid, nagu: lägahoidlad, et varakult kindlaks teha kahjustused, seisukorra halvenemine või leke; lägapumbad, segistid, separaatorid, niisutid; vee ja söödaga varustamise süsteemid; ventilatsiooni-süsteem ja temperatuuriandurid; silod ja transpordiseadmed (nt ventiilid, torud); õhupuhastussüsteemid (nt korrapärane kontrollimine). See võib hõlmata käitise puhtust ja kahjuritõrjet; e) Ladustada surnud loomad sellisel viisil, et vältida või vähendada heidet. 1 Vastab
Söötmise korraldus Kvaliteetne sööt a) Kasutatakse erinevaid söötasid mitmefaasilisel söötmisel. Toorproteiini ja fosfori sisaldus söötades viiakse nii minimaalseks kui võimalik; b) Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid söötasid. Söödaratsioonid on koostatud vastavalt sigade kasvufaasile; c) Asendamatute aminohapete lisamine vähese toorvalgusisaldusega söödale d) Kasutatavad söödad sisaldavad aineid, mis söötmisskeemide kasutamise tagajärjel suurendavad toitefaktorite kasutamise efektiivsust ja vähendavad seetõttu toiteelementide sisaldust väljaheidetes (lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, arginiin, isoleutsiin, valiin, monokaltsium fosfaat).
Kureoja farmis kasutatavad söödad analüüsitakse olemasolevas laboris.

Üldlämmastiku kogus nuumsigadel Kureoja farmis: 8,25 kg N/loomakoht/aasta
Üldfosfori kogus nuumsigadel Kureoja farmis: 1,9 kg P/loomakoht/aasta		 PVT 3 a) Vähendada toorvalgu sisaldust, kasutades tasakaalustatud lämmastikusisaldusega sööta, mis põhineb energiavajadustel ja seeditavatel aminohapetel; b) Mitmeetapiline söötmine söödaratsiooniga, mis on kohandatud konkreetse kasvatusperioodi nõuetele; c) Asendamatute aminohapete kontrollitud koguste lisamine vähese toorvalgusisaldusega söödale; d) Kasutada lubatud söödalisandeid, mis vähendavad eritatavat üldlämmastikku. PVT ga saavutatav eritatud üldlämmastiku kogus nuumsigadel: 7-13 kg N/loomakoht/aasta.
PVT 4 a) mitmeetapiline söötmine söödaratsiooniga, mis on kohandatud konkreetse kasvatusperioodi nõuetele; b) kasutada lubatud söödalisandeid, mis vähendavad eritatavat üldfosforit (nt fütaas); c) Kasutada hästi seeditavaid anorgaanilisi fosfaate tavapäraste fosforiallikate osaliseks asendamiseks söödas.
PVT ga saavutatav eritatud üldfosfori kogus nuumsigadel: 3,5-5,4 kg P2O5.		 1 Vastab
Tõhus veekasutus Veekasutus käitises a) veekulu üle peetakse arvestust paigaldatud veearvesti põhjal. Andmed dokumenteeritakse; b) jooturite järelevalvet teostab talitaja, kes vaatab süsteemid iga päev üle. Toimub kiire lekete avastamine ja likvideerimine. c) sigala pesuks kasutatakse survepesurit; d) vee põhikasutus on sigade joogivesi, mis on pidevalt saadaval. Sigade jootmiseks kasutatakse nippeljootureid; e) jooturite järelevalvet teostab talitaja, kes vaatab süsteemid iga päev üle ja vajadusel kalibreerib; f) ei kohaldu

Arvutuslikult kulub Kureoja sigalas vett 29 630 m3 aastas.		 PVT 5 a) Dokumenteerida veekasutust; b) teha kindlaks veelekked ja need kõrvaldada; c) kasutada loomakasvatushoone ja seadmete puhastamiseks kõrgsurvepuhasteid; d) valida konkreetse loomakategooria puhul sobivad seadmed (piiramatu jootmine) ; e) joogivee seadmete korrapärane kalibreerimine, et vajadusel tõestada nende korrasolekut; f) taaskasutada puhastusveena saastamata vihmavett. 1 Vastab
Reoveest lähtuv heide Heitvee tekke vähendamine
a) Sigala on kompaktne ning reostuvad alad võimalikult väikesed; b) sigala pesuks kasutatakse survepesurit; c) Sademeveed suunatakse rohealadele. PVT 6 Heitvee tekke vähendamiseks: a) hoida reostuvad jalutus- ja puhkealad võimalikult väiksed; b) viia veekasutus miinimumini; c) eraldada saastamata vihmavesi reoveevoogudest, mida on vaja puhastada. 1 Vastab
Reoveest lähtuv heide Heitvee vetteheite vähendamine a)Reoveed juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse; b) ei kohaldu; c) toimub koos sõnnikulaotamisega

Eeldusel, et kogu kasutatav tehnoloogiline ja olmevesi jõuab protsessist välja reoveena, tekib arvestuslikult käitises aastas kuni 897 m3 reovett. 		PVT 7 Heitvee vetteheite vähendamiseks: a) juhtida reovesi selleks ettenähtud mahutisse või lägahoidlasse; b) puhastada reovett; c) reovee laotamine, nt kasutades selliseid niisutussüsteeme nagu sprinkler, teisaldatav niisuti, paakauto, vooliktoitega pihusti. 1 Vastab
Tõhus energiakasutus Energiakasutus käitises a, b) Kasutatakse vastavalt sigalate suurusele optimaalse võimsusega ventilatsioonisüsteemi. Ventilatsioonisüsteem töötab automaatselt vastavalt sigadele sobiva etteantud reziimi alusel. Nuumiku lauda ventilatsioon on alarõhuventilatsioon. Temperatuurirežiimist tulenev vajalik väljaimetav õhu kogus kontsentreeritakse alati minimaalselt vajalikule arvule ventilaatoritele. Sellega tagatakse vähene energiakulu ja väljapumbatava õhujao suurem kiirus, mis on oluline laudas saastunud õhu suurema hajutamise saamiseks.; c) sigala on soojustatud; d) valgustuses elavhõbeda lampide kasutamine; e) ei kohaldu; f) ei kohaldu; g) ei kohaldu; h) ei kohaldu PVT 8 a)Suure tõhususega kütte-/jahutus- ja ventilatsiooni-süsteemid; b) kütte-/jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide optimeerimine ja juhtimine, eriti õhupuhastussüsteemi kasutamisel; c) loomapidamishoone seinte, põranda ja/või lae soojustamine; d) energiatõhusa valgustuse kasutamine; e) soojusvahetite kasutamine (õhk-õhk; õhk-vesi; õhk-maa); f) soojuse saamiseks soojuspumpade kasutamine; g) soojuse taaskasutamine köetud ja jahutatud, allapanuga kaetud põrandatega (Combideck-süsteem); h) loomuliku ventilatsiooni kasutamine. 1 Vastab
Müratase Müra ärahoidmine a) Sigalakompleksi vahetus läheduses eluhooneid pole; b) Kompleksis on kõik üksused üksteisele võimalikult lähedal; c) Hoonete uksed on suletult. Mürarikaste tegevuste läbiviimist välditakse nädalavahetustel ja öösiti; d) Müraallikad sigalates on söötmis-, ventilatsiooni- ja sõnnikueemaldamisseadmed. Ventilatsiooniseadmed — sisse ja välja-lülitamine toimub automaatselt. Sõnnikueemaldamise seadmed — sõnnikupump lülitatakse sisse käsitsi. Sõnniku pumpamine laudast hoidlasse toimub peale laudast loomade välja viimist ehk keskmiselt kaks korda kuus.; e) hoonete seinad on heli summutavad; f) müra levikut vähendavad teised hooned ja rajatised. PVT 10 Müra ärahoidmiseks või, kui see ei ole võimalik, selle vähendamiseks: a) tagada käitise või käitiseosa piisav kaugus tundlikest aladest; b) seadmete asukoht: suurendades kaugust müra tekitaja ja vastuvõtja vahel; viies miinimumini sööda tarnimise torude pikkuse; paigaldades söödakonteinerid või -silod, et viia sõidukite liikumine käitises miinimumini; c) töökorralduslikud meetmed; d) vähest müra tekitavad seadmed; e) müratõrjeseadmed; f) müra vähendamine. 1 Vastab
Tolmuheide Tolmu vähendavate meetmete kasutamine a) 1,2. ei kohaldu; 3. kasutatakse piiramatut söötmist; 4. söötmiseks kasutatakse põhiliselt märgsööta; 5. söödapunkritesse sööda ladustamisel kasutatakse tolmuseparaatoreid; 6. kasutatakse optimaalseid ventilatsioonisüsteeme; b,c) ei kohaldu PVT 11 a) Vähendada tolmu teket loomakasvatushoones: 1. kasutada jämedamat allapanumaterjali; 2. kasutada värske allapanu laotamisel vähe tolmu tekitavat tehnikat; 3. kohaldada piiramatut söötmist; 4. kasutada märgsööta, granuleeritud sööta või lisada kuivsööda-süsteemi taimeõlilisandeid või sideaineid; 5. varustada pneumaatiliselt täidetavad kuivsöödalaod tolmuseparaatoritega; 6. projekteerida hoones väikese õhuvoolukiirusega ventilatsioonisüsteem ja seda käitada; b) Vähendada loomapidamishoones tolmu kontsentratsiooni, kasutades ühte järgmistest tehnikatest: 1. vee pihustamine; 2. õli pihustamine; 3. ionisatsioon; c) Heitõhu käitlemine õhupuhastussüsteemi abil, nagu: 1. vesipüüdur; 2. kuivfilter; 3. märgskraber; 4. happepõhine märgskraber; 5. bioskraber (ehk niisutusega õhubiofilter); 6. kahe- või kolmeetapiline õhupuhastussüsteem; 7. biofilter 1 Vastab
Lõhnaheide Lõhnaheidet vähendavate meetmete kasutamine a) Käitis asub piisavalt kaugel tundlikest aladest; b) Käitises on kasutusel rest põrandalpidamine. Loomi ja pidamispindasid hoitakse kuiva ja puhtana, sõnniku eemaldamine välisesse hoidlasse pärast sektsioonide tühjendamist, sigalas kasutatakse sobiva temperatuuri hoidmiseks optimaalset ventilatsiooni. Toimub sõnniku jahutamine. Sigalas kütet ei kasutata, seega hoitakse laudatemperatuuri võimalikult madalal. ; c) kasutatakse optimaalset ventilatsioonisüsteemi. Sigalal on kasutusel katusel asuvad ventilaatorid. Sigalat ümbritseb mets.; d) ei kohaldu; e) 1. sõnnikuhoidlad kaetakse vedelas faasis nt põhuga; 2. sõnnikuhoidlad asuvad valitsevate tuulte suhtes selliselt, et sõnnikuhoidlatelt pärinevale heitele jääb osaliselt ette sigala; f) sõnnik antakse lepingu alusel laotamiseks üle Puurmani Viljaühistule. PVT 13 a) Tagada käitise või käitiseosa piisav kaugus tundlikest aladest; b) kasutada pidamissüsteemi, mille puhul rakendatakse üht järgmistest põhimõtetest või nende kombinatsiooni: loomade ja pindade kuiva ja puhtana hoidmine; heidet tekitava sõnnikupinna vähendamine; sõnniku sagedane eemaldamine välisesse (kaetud) sõnnikuhoidlasse; sõnniku temperatuuri langetamine ja sisekeskkonna temperatuuri langetamine; sõnnikupinna kohal õhu voolu kiiruse vähendamine; allapanupõhistes süsteemides allapanu hoidmine kuivana ja aeroobsetes tingimustes; c) optimeerida heitõhu loomapidamishoonest väljutamise tingimusi ühe või mitme järgmise tehnika abil: väljalaskekõrguse suurendamine; vertikaalse väljalaskega ventilatsiooni kiiruse suurendamine; välistõkete tõhus paigaldamine, et parandada väljuva õhuvoolu segunemist; deflektori katete lisamine seinte alumistes osades paiknevatele väljalaskeavadele, et heitõhku maapinna poole suunata; heitõhu hajutamine loomapidamishoone küljel, mille fassaad avaneb tundlikust alast vastaspoole; paigutada loomulikult ventileeritava hoone katuseharja telg risti valitseva tuulesuunaga; d) kasutada õhupuhastussüsteemi, nagu: bioskraber; biofilter; kahe- või kolmeetapiline õhupuhastussüsteem; e) sõnniku ladustamiseks kasutada ühte või mitut järgnevalt loetletud tehnikat: 1. katta ladustatud läga või tahesõnnik; 2. valida hoidla asukoht, võttes arvesse üldist tuulesuunda ja/või võtta meetmeid tuule kiiruse vähendamiseks lao ümber ja kohal; 3. viia läga segamine miinimumini; f) töödelda sõnnikut ühega järgmistest tehnikatest, et vähendada lõhnaheidet sõnniku laotamise ajal: 1. läga aeroobne kääritamine; 2. kompostida tahesõnnik; 3. anaeroobne kääritamine; g) sõnniku laotamiseks kasutada ühte või mitut järgnevalt loetletud tehnikat: 1. kasutada lailaoturit (lohisvoolik) või laoturit, millega läga viiakse pinnase pinnalähedasse või süvakihti; 2. viia sõnnik mulda võimalikult kiiresti. 1 Vastab
Lägahoidlast lähtuv heide Lägahoidlast lähtuva ammoniaagi õhkuheite vähendamine Lägahoidlad on projekteeritud ning hallatakse järgnevalt : 1. Lägahoidlad on projekteeritud selliselt, et hoidlate pind oleks optimaalselt väike, millega vähendatakse heidet tekitava pinda 2. Välised sõnnikuhoidlad ei ole maksimaalselt täis, kuna on projekteeritud varuga; 3. Läga segatakse ainult enne sõnniku väljavedu b) Lägahoidlad on vedelas faasis kaetud nt põhuga c) Ei kohaldu PVT 16 a) Lägahoidla asjakohane projekteerimine ja haldamine, kasutades järgmiste tehnikate kombinatsiooni: 1. Vähendada heidet tekitava pinna pindala ja lägahoidla mahu suhet 2. Vähendada tuule kiirust ja õhuvahetust läga pinnal, käitades hoidlat väiksema täituvuse tasemega 3. Viia läga segamine miinimumini b) Katta lägahoidla. Selleks võib kasutada ühte järgmistes tehnikatest: 1. Kõva kate 2. Painduvad katted 3. Ujuvkatted, nagu: plastikgraanulid; kerged puistmaterjalid; painduvad ujuvkatted; geomeetrilise kujuga plastikplaadid; täispuhutav kate; looduslik koorik; põhk c) Läga hapestamine 1 Vastab
Lägahoidlast lähtuv heide Pinnasesse- või vetteheite vältimine a) kasutusel olevad hoidlad on vastupidavad mehaanilisele, keemilisele ja soojusmõjule b) läga mahub hoidlatesse varuga ära c) läga teisaldamiseks rajatud süsteemid on lekkekindlad d) ei kohaldu e) hoidlatel on kontrollkaevud f) hoidlate seisukorda kontrollitakse vähemalt üks kord aastas pärast nende tühjendamist.

Kureoja farmis on kasutusel kaks ringja põhiplaaniga vedelsõnnikuhoidlat, mille mahud on 5542 m3 ja 8313 m3. Käitises hakkab tekkima sõnnikut aastas 14 760 m3 ehk 8 kuuga 9840 m3. Hoidlate mahutavus on kokku 13 855 m3, seega hoidlad mahutavad vähemalt 8 kuu sõnniku.		 PVT 18. Et vältida läga kogumisest, torustikust ning hoidlast ja/või muldvallidega ümbritsetud hoidlast (laguun) lähtuvat pinnasesse- ja vetteheidet, on PVT kombineerida allpool nimetatud tehnikaid. a) Kasutada hoidlaid, mis suudavad vastu pidada mehaanilisele, keemilisele ja soojusmõjule b) Valida hoidla, millel on piisav mahutavus läga hoidmiseks ajavahemikel, kui selle laotamine ei ole võimalik c) Ehitada lekkekindlad rajatised ja seadmed läga kogumiseks ja teisaldamiseks (nt süvendid, kanalid, rennid, drenaaž, pumbajaamad) d) Ladustada läga muldvalliga ümbritsetud hoidlas (laguun), millel on savi- või plastvooderdusega (või kahekordse vooderdusega) läbilaskmatu põhi ja läbilaskmatud seinad e) Paigaldada lekketuvastussüsteem, nt selline, mis koosneb geomembraanist, drenaažikihist ja drenaažitorustiku süsteemist f) Kontrollida hoidlate struktuurilist terviklikkust vähemalt üks kord aastas. 1 Vastab
Kogu tootmisprotsessist lähtuv heide Ammoniaagi heite vähendamine Saasteainete heitkoguste seiret teostatakse arvutuslikult üks kord kvartalis. PVT 23 kogu seakasvatusega seotud tootmisprotsessist lähtuva ammoniaagiheite vähendamiseks on PVT kogu tootmisprotsessist lähtuva ammoniaagiheite vähendamise hindamine või arvutamine, kasutades käitises rakendatud PVT d. 1 Vastab
Heite ja protsessi näitajate seire Sõnnikuga erituva üldlämmastiku ja üldfosfori seire a) Seafarmis viiakse sõnnikuga erituva üldlämmastiku ja üldfosfori seiret läbi arvutuslikult vähemalt kord aastas; b) ei kohaldu PVT 24 on sõnnikuga erituva üldlämmastiku ja üldfosfori seire, kasutades ühte järgmistest tehnikatest vähemalt kord aastas: a) arvutamine, kasutades lämmastiku ja fosfori massibilanssi, mis põhineb söödakulul, toorvalgu sisaldusel söödas, üldfosforil ja loomade jõudlusel; b) hindamine, kasutades sõnniku üldlämmastiku ja üldfosfori analüüside tulemusi. 1 Vastab
Heite ja protsessi näitajate seire Ammoniaagi õhkuheite seire a)ei kohaldu; b) ei kohaldu; c) ammoniaagi õhkuheite seire toimub läbi heitetegurite hindamise üks kord kvartalis iga loomakategooria puhul PVT 25 on ammoniaagi õhkuheite seire, kasutades ühte järgmistest tehnikatest: a) hindamine massibilansi põhjal, mis põhineb eritumisel ja igas sõnnikukäitlusetapis olemasoleval üldlämmastikul (või üldisel ammoniakaalsel lämmastikul) üks kord aastas iga loomakategooria puhul; b) arvutamine ammoniaagi kontsentratsiooni ja ventilatsiooni kiiruse mõõtmise andmetest iga kord, kui on toimunud oluline muutus; c) hindamine heitetegurite põhjal üks kord aastas iga loomakategooria puhul. 1 Vastab
Heite ja protsessi näitajate seire Tolmu õhkuheite seire a,b) Ettevõttes toimub loomapidamishoonetest lähtuva tolmu õhkuheite seire üks kord aastas. PVT 27. PVT on igast loomapidamishoonest lähtuva tolmu õhkuheite seire, kasutades ühte järgmistest tehnikatest vähemalt allpool esitatud sagedusega. a) Arvutamine tolmusisalduse ja
ventilatsiooni kiiruse mõõtmise andmetest; mõõtmiseks kasutatakse ENi standardtehnikaid või muid (ISO, siseriiklikke või rahvusvahelisi) tehnikaid, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise; b) Hindamine heitetegurite põhjal.
Sagedus üks kord aastas.		 1 Vastab
Heite ja protsessi näitajate seire Omaseire korraldamine Ettevõttes toimub kõikide PVT -s 29 toodud sisendite ja väljundite arvestus vähemalt üks kord aastas. PVT 29 on protsessi näitajate jälgimine vähemalt üks kord aastas: a) vee tarbimine; b) elektrienergia kulu; c) kütusekulu; d) sissetulevate ja väljaminevate loomade arv; e) söödakulu; f) sõnniku tekkimine. 1 Vastab
Sigalatest lähtuv ammoniaagiheide Sigalast pärit ammoniaagi õhkuheite vähendamine a) i) sigade sektsioonid on optimaalse suurusega; ii) läga eemaldamine toimib välisesse hoidlasse peale iga sektsiooni tühjendamist; iii ei kohaldu; iv toimub läga jahutamine; 0) lägakanal koos söötmise korralduse tehnikate kombinatsiooniga 1-16) ei ole kohaldatavad be)) ei kohaldu.

Sigala tekibs: 1,06 kg NH3/loomakoht/aasta		 PVT 30 a) Üks järgmistest tehnikatest, mille puhul rakendatakse üht järgmistest põhimõtetest või nende kombinatsiooni: i) vähendada ammoniaagiheidet tekitavat pinda; ii) suurendada läga (sõnniku) välisesse hoidlasse eemaldamise sagedust; iii) eraldada uriin roojast; iv) hoida allapanu puhas ja kuiv 0. Sügav lägakanal (täis- või osalise restpõranda korral) üksnes juhul, kui kasutatakse koos täiendava leevendamismeetmega, nt: söötmise korralduse tehnikate kombinatsioon; õhupuhastussüsteem; läga pH vähendamine; 1. Vaakumsüsteem sagedase lägaeemalduse jaoks (täis- või osalise restpõranda korral) läga jahutamine 2. Kaldseinad sõnnikurennis (täis- või osalise restpõranda korral) 3. Skreeperseade sagedase lägaeemalduse jaoks (täis- või osalise restpõranda 4. Sagedane lägaeemaldus loputamisega (täis- või osalise restpõranda 5. Väiksem sõnnikukanal (osalise restpõranda korral) 6. Täisallapanusüsteem (kõva betoonpõranda korral) 7. Kuut/kaetud latter (osalise restpõranda korral) 8. Põhu juurdevoolu süsteem (kõva betoonpõranda korral) 9. Kumer põrand ja eraldatud sõnniku- ja veerennid (osalise restpõrandaga sulgude puhul) 10. Allapanuga sulud, kus tekib kombineeritud sõnnik (läga ja tahesõnnik) 11. Söötmis-/lamamislatrid kõval põrandal (allapanu-põhiste sulgude korral) 12. Sõnniku nõrgumisküna (täis- või osalise restpõranda korral) 13. Sõnniku kogumine vette 14. V-kujulised sõnnikutransportöörid (osalise restpõranda korral) 15. Vee- ja sõnnikurennide kombinatsioon (täis- või osalise restpõranda korral) 16. Allapanuga väliaedik (kõva betoonpõranda korral) b) Läga jahutamine c) Kasutada õhupuhastussüsteemi, nagu: 1) happeline märgpuhasti; 2) kahe- või kolmeetapiline õhupuhastussüsteem; 3) bioskraber (ehk niisutusega õhubiofilter d) Läga hapestamine e) Kasutada sõnnikurennis ujuvaid palle.
Parima võimaliku tehnika rakendamisega saavutatav sigalast lähtuva ammoniaagi õhkuheite tase nuumsigade puhul on 0,1-2,6 kg NH3/loomakoht/aasta.
Olemasoleva käitise või käitiseosa puhul, kus kasutatakse sügavat kanalit koos
söötmise korralduse tehnikatega, on PVT ga saavutatava heitetasemete vahemiku suurim väärtus 3,6 kg NH3/loomakoht/aasta.		 1 Vastab

4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Vorm ei ole asjakohane.

4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT vastavusmärge Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta Rakendamise periood Meetme rakendamise tähtaeg
Toorme säästlik kasutamine Optimaalne söötmine vastavalt loomade füsioloogilisele toitefaktorite tarbele. Söötade segamine toimub täpselt etteantud retseptide järgi. Söödaautomaadid võimaldavad söötasid doseerida vastavalt eri sigade vajadusele. Söödaratsioonide koostamine vastavalt loomade füsioloogiliste vajaduste alusel moodustatud gruppidele. Suletud söödasüsteemid ja söödaautomaadid Vastab    
 
Kemikaalide säästlik kasutamine Sigalate pesul toimub kemikaalide optimaalne kasutus. Kemikaalide (deso-ainete) kasutuskoguste järgimine. Vastab    
 
Kemikaalide säästlik kasutamine Arvestuse pidamine kulude kohta. Kuluarvestus Vastab    
 
Abimaterjalide säästlik kasutamine Erimeetmeid abimaterjalide säästlikuks kasutamiseks ei kasutata. Kasutatavate pakke- ja veomaterjalide üle peetakse arvestust ja kasutamist optimeeritakse vastavalt olukordadele. Kvaliteetsete abi-materjalide hankimine ja nende kasutusea pikendamine. Vastab    
 
Abimaterjalide säästlik kasutamine Arvestuse pidamine kulude kohta. Kuluarvestus Vastab    
 
Vee säästlik kasutamine Veekulu pidev jälgimine. Kuluarvestus Vastab    
 
Vee säästlik kasutamine Veesäästlike seadmete kasutamine. Nipplejooturid Vastab    
 
Vee säästlik kasutamine orustike korrasoleku seire ja seadmete regulaarne hooldus. - Vastab    
 
Energia ja kütuse kasutamise vähendamine Erimeetmeid energia kasutamise vähenda-miseks ei kasutata. Energia kasutamise aspektist on PVT rakendatud: sigalad on piisava soojustusega, kasutatakse vastavalt sigala suurusele optimaalse võimsusega ventilatsioonisüsteemi ning valgustused on madala energiatarbega. Energiakulu hoitakse optimaalsel tasemel kaasaegsel tehnilisel tasemel seadmete kasutamisega ja seadmete õigeaegse hooldamise ja remondi kaudu. T oimub elektrienergia tarbimise mõõtmine ja analüüs. Kütuse säästlikuks kasutamiseks ostetakse kaasegsed masinad, mis on kütusekasutamise seisukohast ökonoom-sed. Välditakse raiskamist ja masinatel ei lasta tühjalt käia. T oimub pidev kütuse kasutamise analüüs. Kokkuvõttes toimub kaasaegse ja keskkonnasäästliku tehnika ja lahenduste kasutamine. Sigalates optimaalse ventilatsiooni kasutamine, luminofoorlampide kasutamine. Elektriarvestid. Vastab    
 
Jäätmetekke minimeerimine Toorme ja abimaterjalide säästlik kasutamine. Veterinaarse tugiteenuse nõuetekohane rakendamine. T äpne arvestuse pidamine vajalike koguste kohta. Sisseostetavate ja pakendatud söödalisandite ja veterinaar-ravimite optimaalne varumine, et vältida nende kasutuskõlbmatuks muutumine. Segaolmejäätmete tekke minimeerimine. Sööda, kemikaalide jne pakendite kogumine ja tagastamine Kuluarvestus Vastab    
 
Jäätmete kõrvaldamine Segaolmejäätmete kogumine konteine-risse, loomsete jäätmete lühiajaline kogumine konteinerisse ja sealt edasi utiliseerimisele, sõnniku kogumine hoidlatesse. Jäätmekäitluse rakendamine käitises vastavalt kehtivatele nõuetele. Vastab    
 
Reovee tekke vähendamine Tehnoloogilise vee kulu vähendamine Survepesurid; täisautomaatne pumpla; lekete vältimine. Vastab    
 
Pinnase kaitse Pinnasereostuse vältimine Lekete ja avariide vältimine sigalates ja abirajatistes. Vastab    
 
Pinna- ja põhjavee kaitse Puurkaevu sanitaarkaitseala korrasoleku kontroll. Pidev jälgimine. Vastab    
 
Pinna- ja põhjavee kaitse Kemikaalidemahutid, sigalad ja sõnnikuhoidlad on isoleeritud pinnasest lekkekindlate materjalidega. Pidev jälgimine. Vastab    
 
Lõhna vältimine või vähendamine Lõhna lendumise vähendamine sigalatest, sõnnikuhoidlatest ja laotamisel. Sõnnikuhoidlatel loomulik koorik. Sigalal inventari ja konstruktsioonide regulaarne puhastamine, laotamiseks sobiva ilma valimine. Vastab    
 
Müra vältimine või vähendamine Müra vältimiseks kasutatakse sigalates madala müratasemega tehnoloogiad. Optimaalne ventilatsioonisüsteem sigalas. Vastab    
 
Muud asjakohased meetmed Töötajate pädevuse tagamine Regulaarne juhendamine ja koolitus Vastab    
 
Muud asjakohased meetmed Mõningase tolmu emissiooni vältimiseks on kuivsöödapunkrites tolmuseparaatorid. Mõnekuuliste vaheaegade järel tühjendatakse need täielikult ja kontrollitakse, et vältida võimalikku kuivsööda söödaväärtuse langust ning bioloogilist saastumist. Kinnised kuivsöödapunkrid Vastab    
 

5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine

5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine
Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess Kogus Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Kogus Ühik Kokku Ühik Jääb tootesse, %
Toore 12149090 Sigade erinev jõusööt Söödapunkrid (6 tk) 6 120 t Seakasvatus, söötmine 7 000 t/a   1,8

5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine
Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Tootmis- protsess Kokku Ühik Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr¹ Ohu­kategooria Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Kogus Ühik
Abimaterjalid 34029090 Ecocid S 2,5 kg pakend, pulber 5 0.10 t Desinfitseeriv puhastamine 1 t/a 0,0 Pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat) 70693-62-8 Ärritav 50
Sulfamiinhape 5329-14-6 Ärritav 5
Naatriumalküülbenseensulfonaat 68411-30-3 Ärritav 15
DL-õunhape 617-48-1 Ärritav 9
Abimaterjalid 27141000 Põlevkiviõli Metallmahuti, 3t 5 3 t Soojuse tootmine 22 t/a 0,0 Põlevkiviõli 68308-34-9 Keskkonnaohtlik 42
Olefiinid C2-C7 ja põlevkivibensiin Olefiinid Keskkonnaohtlik 58
Abimaterjalid 27101948 Diiselkütus - - 0 Masinatele 8 t/a 0,0 Diislikütus 68334-30-5 Keskkonnaohtlik 100
 
Ohutuskaardid
Lisa 5: Ohutuskaart_polevkivioli_mark_C_est.pdf
Lisa 6: Ecocid.pdf
Lisa 7: Diisel.pdf
¹ CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Terviseameti veebilehel ja Euroopa Kemikaalide Ameti (European Chemicals Agency) veebilehel.

5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Vorm ei ole asjakohane.

5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Mahuti Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas)
Tüüp Maht m³ Kasutusele võtmise kuupäev Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev Andmed tehnilise järelevalve kohta Andmed hoolduse kohta Nr plaanil või kaardil Kaugus reovee äravoolutorustikust m Kaugus veekogudest m Kaugus puurkaevudest m
Originaalpakend 0.002
 
Desinfitseerimisvahendid Ei kuulu kontrollimisele Mahutid ei kuulu tehnilise järelevalve kohustuse alla Mahuteid ei hooldata 5 20 250 450
Metallmahuti 3
 
Põlevkiviõli Kontrollitakse üks kord aastas Järelvalvet teostab Osaühing MARKILO Vastavalt vajadusele 5 20 250 450

5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil Kaitsemeetmed Märkused
Välisõhk Vesi Pinnas Pinna- ja põhjavesi
5 Kinnised mahutid Mahutite seinad on lekkekindlad Mahutite seinad on lekkekindlad Mahutite seinad on lekkekindlad Seakasvatamises kasutatavate kemikaalide mahutid.

6. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Vee erikasutuse asukoha kirjeldus
Osaühing MARKILO Kureoja farm asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Härjanurme külas Kureoja farmi (katastrinumber: 61101:001:0119) ja Kureojametsa (katastrinumber: 61101:001:0118) katastriüksustel. Puurkaev asub Kureoja farmi katastril.
Vee erikasutusega kavandatava tegevuse kirjeldus
Sigala üldine veevajadus jaguneb tinglikult kahte ossa: loomade joogivesi ja veekulu farmi tehnoloogilisteks vajadusteks ning olme tarbeks.
Kuna sigalas on kasutusel täisrestpõrandate süsteem, siis vett tehnoloogiliseks tarbeks igapäevaselt ei kulu. Sektsioone puhastatakse vaid siis, kui nendest toimub loomade väljaviimine.
Sigade veetarve sõltub:
• vanusest ja kehamassist;
• tervislikust seisundist;
• reproduktsioonitsükli faasist;
• klimaatilistest tingimustest;
• sööda kogusest ja koostisest.
Sigade joogivee tarbimine sõltub ratsiooni kuivainesisaldusest (kuivsööt vs. puderjassööt). Suurema niiskusesisaldusega sööda korral on joogivee vajadus väiksem.
Nuumsigade veekasutus kilogrammi tarbitud sööda kohta vanuse kasvades väheneb. Samal ajal suureneb ka sigade kehamass ja söömus, mistõttu nuumsigade summaarne päevane veetarbimine on nuumaperioodi lõpul suurim.
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart
Lisa 8: Markilo_asendiplaan.jpg
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
Käitis saab oma tarbevee 40 meetri sügavusest Kureoja farmi kinnistul asuvast käitajale endale kuuluvast puurkaevust (katastri nr 11934). Puurkaev on ehitatud aastal 1978 ning sellel on nõuetekohane sanitaarkaitseala. Sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. Võetava vee koguse eest peetakse arvestust veemõõtjaga. Puurkaevu tootlikkus on 8 l/s.
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa või ehitise õiguspärast valdust tõendavad dokumendid
Lisa 9: Kureoja_farm_kinnistu.pdf

6.1. Vee võtmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.1.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane.

6.1.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr 1.
Veehaarde nimetus Markilo Kureoja pk 1 (11934)
Veehaarde kood POH0006570
Puurkaevu katastri number 11934
Puurkaevu passi number 4552/1
Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah
Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub  
Puurkaevu L-EST koordinaadid
X: 6508486, Y: 637231
X: 6508486, Y: 637231
Põhjaveekiht Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)
Põhjaveekogum S-O Adavere-Põltsamaa AVK
Vee kasutamine joogiveena või inimesele tarbimiseks mõeldud toodete tootmiseks Jah
Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei
Sanitaarkaitseala vähendamise otsus
Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Tehnilise seisukorra info puudub. Rajatud aastal 1978.
Veehaaret mõjutavate potentsiaalsete ohtlike reostusallikate asukoht
Veevõtuseadmete iseloomustus Vett võetakse veepumba abil.
Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti
Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Veearvesti
Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused
Lisa 10: Kureoja farm veeproov.pdf
Vee töötlemistehnoloogia Ei
Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus  
Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus ja vee tehnoloogilise jaotuse skeem failina
Põhjaveevaru uuringu aruanne
Taotletav veevõtt (m³)
Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Veevõtt 2018 26 130 26 130 26 130 26 130 104 520 286.36  
Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 104 520
 
Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi
Ei
Puurkaevude gruppi või gruppide kirjeldus
 

6.1.3. Teave reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimise ja veekulu ning vee võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta

Reovee/heitvee käitlemise viis
Heitvee kogus aastas (m³)
900 m3
Ettevõtte nimi, kelle kanalisatsiooni reovesi juhitakse
 
Sademevee käitlemise kirjeldus
Olemasolevate hoonete katustelt ja kõvakattega pindadelt tulenev sademevesi juhitakse teekatendite ja maapinna vertikaalplaneerimise abil hoonetest eemale territooriumi haljastatud osadesse, kust vesi imbub loomulikul teel pinnasesse.
Hinnanguline keskmine veekulu ühe toodanguühiku kohta
 
Vee võtmisega kaasneva keskkonnamõju vähendamise meetmete kirjeldus
Veekulu pidev jälgimine ning arvestuse pidamine. Veesäästlike seadmete kasutamine (nippeljooturid, survepesur). Torustike korrasoleku seire ja seadmete regulaarne hooldus.
Põhjaveevaru uuring
 

6.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.2. Heitvesi sh sademevesi

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.3. Joonised, skeemid

Vorm ei ole asjakohane.

6.3. Veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamise, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiu või veekogusse tahkete ainete uputamise või heitmise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.4. Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.5. Põhjavee täiendamise, allalaskmise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.6. Kalade kasvatamise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.7. Laeva teenindamise või remontimise või lastimise või lossimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)
Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

7.1. Lubatud heitkoguste projekti sissejuhatus

Põhjendus loa taotlemiseks
Tööstusheite seaduse § 19 lõige 2 punkt 8 sätestab, et kompleksluba on nõutud seakasvatuses . Täpsemad künnisvõimsuseid täpsustab Vabariigi Valitsuse määrus nr 89, kus on välja toodud, et kompleksluba on nõutav käitises, kus sigade kohtade arv on rohkem kui 2000 seale kehamassiga üle 30 kg või 750 emisele.
Kureoja farmis on käitise mahutavus maksimaalselt 9840 kohta. Seega on künniskogus ületatud ja ettevõte vajab seafarmi tegutsemiseks keskkonnakompleksluba.
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
Atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle rakendusaktid.
Lubatud heitkoguste projekt on koostatud vastavalt keskkonnaministri määruses nr 74 „Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid1”. esitatud nõuetele ja vormile.
Saasteainete (NH3, CH4 ja N2O) heitkogused on arvutatud keskkonnaministri määruses nr 66 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades.
Saasteainete väljutamise kiirus sõnnikuhoidlate pinnalt on esitatud hinnangulisena. Kuna saasteained väljuvad loomuliku protsessina, siis on kiirused väga väikesed. Minnesotas tehtud uuringute käigus kindlaks määratud saasteaine väljutamine toimus kiirusega 0,03 m3/s (0,33 m2-lt), mis teeb joonkiiruseks 0,09 m/s (0,03 m3/s / 0,33 m2 = 0,09 m/s) (Odor Control Technology Evaluation: Geotextile Fabric Cover. Bicodo, J. R., Clanton, C. J).
Kütuse põletamisel väljuvate saasteainete heitkoguste leidmiseks on kasutatud keskkonnaministri kinnitatud metoodikat: RT I, 29.11.2016, 6, „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Vastu võetud 24. november 2016. a., määrus nr 59.
CO2 heite arvutamise aluseks on võetud keskkonnaministri määrusega nr 86 kinnitatud määramis metoodika: „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid1“.

Välisõhus levivat lõhna on hinnatud vastavalt määrusele nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed".

Õhukvaliteeti hinnatakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord1”.

Piir- ja sihtväärtuste arvestamisel on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“.

Saasteainete hajumisarvutused maapinnalähedases õhukihis tekkiva kvaliteedi taseme hindamiseks on teostatud arvutiprogrammiga.
Selleks kasutab ELLE Cambridge Environmental Research Consultants (CERC) poolt loodud hajumis-arvutusprogrammi ADMS 5. Mudel on koostatud Suurbritannias Cambridge Ülikooli teadlaste ja suurtööstuste koostöös. Programm on kasutusel peale Suurbritannia paljudes riikides. ELLE OÜ omab programmi kasutuslitsentsi ja kasutab programmi aastast 2005. Hajumiskaartide koostamiseks kasutatakse ESRI ArcGIS programmi.
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Kureoja farmi paikseteks heiteallikateks on sigala, sõnnikuhoidlad ja katel.
Täpsemad andmed on toodud lähteandmete failis.

Sigala kastuseventilaatoreid on käsitletud koondsaasteallikana.
Lähteandmete failid
Lisa 11: Kureoja seafarmi lahteandmete fail.xlsx
Heiteallikate asukohakaart
Lisa 12: Markilo_heiteallikate asendiplaan.jpg
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Hajumist mõjutavaid objekte ei ole.
Väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate eluhoonete asukohad on toodud asukohakaardil eespool olevas peatükis.
Prognoositav tööaeg heiteallikate kaupa
S1, H1, H2 - iga päev 00.00-24.00
K1 - kütteperioodil, 2500 h aastas

7.2. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Heite­allika nr plaanil või kaardil K1
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 020302b - Katlamajad põllumajanduses ja metsamajanduses - põletusseade < 20 MW (katlad)
Põletusseadme katla­tüüp Põlevkiviõlikatel, põletiga
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.34
Töö­tundide arv aastas 2 500
Kasu­tegur 0.90
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Põlevkiviõli (kerge fraktsioon) 1 40 22 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.034 0.088 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.17 0.44 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.051 0.132 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.034 0.088 t
VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel     0 0.001 t
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks     0 0 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks     0 0 kg
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks     0 0.044 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks     0 0.014 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks     0 0.255 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks     0 0.021 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks     0 0.003 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 0.007 kg
7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks     0 0.004 kg
124-38-9 Süsinikdioksiid     0 68.033 t
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7.3. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ-de) heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

7.4. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.5. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa

Kas soovite kasutada salvestamisel automaatset saasteainete eeltäitmist ja heitkoguste arvutamist?
Ei
 
Heite­allikas SNAPi kood Toodangu- või vanuserühm Aasta­loomade või lindude arv Söötmis­päevade arv Pidamisviis, sõnniku eemaldamise tehnoloogia Karja­tamis­tegur Sõnniku tüüp Sõnnikuhoidla tüüp Välisõhku väljutatud saasteaine
Nr plaanil või kaardil (looma­pidamis­hoone) Nr plaanil või kaardil (sõnniku­hoidla) Hoone tüüp CAS nr Nimetus Heitkogus aastas tonnides
S1 H1 100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead Sead - Nuumsead 4 920 1 795 800 Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi jahutamine 1 Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 5.196
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 7.38
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 4.768
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 27.06
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.052
S1 H2 100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead Sead - Nuumsead 4 920 1 795 800 Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi jahutamine 1 Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 5.196
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 7.38
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 4.768
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 27.06
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.052

7.6. Karjatamine (veisekasvatusel karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.7. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa (lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.8. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane.

7.9. Heiteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika ja väljuvate gaaside parameetrid
SNAP kood Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Välisõhku väljutatud saasteaine
Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Kontrollimatu heide Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
020302b - Katlamajad põllumajanduses ja metsamajanduses - põletusseade < 20 MW (katlad) K1 STEAM 500 õlikatel
X: 6508909, Y: 637237
X: 6508909, Y: 637237 		0.26 Ei 15 2,16 95 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.034 g/s 0.088 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.17 g/s 0.44 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.051 g/s 0.132 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.034 g/s 0.088 t
VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0 g/s 0.001 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 68.033 t
100505 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - lambad H1 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik
X: 6508954, Y: 637131
X: 6508954, Y: 637131 		42 Ei 3 0,1 8 7664-41-7 Ammoniaak 0.151 g/s 4.768 t
74-82-8 Metaan 0.858 g/s 27.06 t
10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.002 g/s 0.052 t
- Lõhnaühendid 7 758.50 OU/s  
100505 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - lambad H2 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik
X: 6509015, Y: 637166
X: 6509015, Y: 637166 		42 Ei 5 0,1 8 7664-41-7 Ammoniaak 0.151 g/s 4.768 t
74-82-8 Metaan 0.858 g/s 27.06 t
10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.002 g/s 0.052 t
- Lõhnaühendid 7 758.50 OU/s  
100505 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - lambad S1 Nuumsigade sektsioonid I-XXII
X: 6508939, Y: 637202
X: 6508939, Y: 637202 		5.71 Ei 7 11,49 20 7664-41-7 Ammoniaak 0.329 g/s 10.392 t
74-82-8 Metaan 0.468 g/s 14.76 t
- Lõhnaühendid 2 952 OU/s  
 
Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7.10. Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika päevade ja kuude lõikes

Heite­allikas Tööajaline dünaamika kuude lõikes, protsentides hetkelisest heitkogusest Päevade lõikes
Nr plaanil või kaardil Nimetus Jan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets E - R L P
S1 Nuumsigade sektsioonid I-XXII 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
H1 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
H2 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
K1 STEAM 500 õlikatel 100 70 30 0 0 0 0 0 0 30 70 100 100 100 100

7.11. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

7.12. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise mudelid või hajumisarvutus-programmid
Riiklikul arvutusmetoodikal baseeruv mudel
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid
ADMS 5
 
Arvutusmeetod
Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutatav arvutusmeetod Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutatav määramismeetod Iga välisõhku väljutatud saasteaine heitkoguse arvutuslik maksimaalväärtus
CAS kood Nimetus Heitkogus t/a Heitkogus g/s Ettepanekud heitkoguste seire korraldamiseks
Põletusseadmete metoodika (riiklik) Arvutusmeetod 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.132 0.051  
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.088 0.034  
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.088 0.034  
VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0.001 0  
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.44 0.17  
CO2 määramise metoodika (riiklik) Arvutusmeetod 124-38-9 Süsinikdioksiid 68.033 0  
Loomakasvatuse metoodika (riiklik) Arvutusmeetod 7664-41-7 Ammoniaak 19.926 0.632  
74-82-8 Metaan 68.88 2.184  
10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.104 0.003  
 
Meetodite kirjeldus ja lisainformatsioon
Saasteainete (NH3, CH4 ja N2O) heitkogused on arvutatud keskkonnaministri määruses esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades.
Eriheitel põhineva meetodi kasutamise korral arvutatakse lämmastikusisaldus väljaheites (kg/aastas) järgmise valemiga:
M Nväljaheited = L × qN,
kus:
L – aastaloom või aastalind, tk;
qN – väljaheites sisalduva lämmastiku eriheide, kg-des aastalooma kohta määruse nr 66 lisa tabelis 9 esitatu põhjal.
Loomakasvatushoonest väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse, lähtudes lämmastikusisaldusest väljaheites, järgmise valemiga:
M NH3laut = M Nväljaheited × klaut / 100,
kus:
M Nväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitega, kg;
klaut – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides, mis on esitatud määruse nr 66 lisa tabelites 2 4.
Sõnnikuhoidlast väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:
M NH3sõnnikuhoidla = (M Nväljaheited – M NH3laut / 1,214) × ksõnnikuhoidla / 100,
kus:
M Nväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 või 4 või §-s 5 esitatud valemite järgi, kg;
M NH3laut – arvutatakse määruse nr 66 §-s 6 esitatud valemiga, kg;
1,214 – ammoniaagilt lämmastikule ülemineku tegur;
ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides määruse nr 66 lisa tabelis 5 esitatu põhjal.
Loomakasvatushoonest väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:
M CH4laut = L × qCH4laut,
kus:
L – aastaloom või aastalind, tk;
qCH4laut –määruse ntr 66 lisa tabelis 6 esitatud eriheide, kg/aastaloom.
Sõnnikuhoidlast väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas) arvutakse järgmise valemiga:
M CH4sõnnikuhoidla = L × qCH4sõnnikuhoidla,
kus:
L – aastaloom või aastalind, tk;
qCH4sõnnikuhoidla –määruse nr 66 lisa tabelis 7 esitatud eriheide, kg/aastaloom või kg/aastalind.
Sõnnikuhoidlast väljutatava dilämmastikoksiidi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:
M N2Osõnnikuhoidla = M Nväljaheited × ksõnnikuhoidla / 100,
kus:
M Nväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitega, kg;
ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine dilämmastikoksiidina protsentides määruse nr 66 lisa tabelis 8 esitatu põhjal.

Heitkoguste arvutamise näide S1 põhjal:
Lämmastikusisaldus väljaheites (kg/aastas):
M Nväljaheited = 9840 * 10,56 = 103 910 kg/a
Loomakasvatushoonest väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas):
M NH3laut = 103 910 * 10 / 100 = 10 391 kg/a
Sõnnikuhoidlast väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas):
M NH3sõnnikuhoidla = (103 910 - 10 391/ 1,214) * 10 / 100 = 9535 kg/a
Loomakasvatushoonest väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas):
M CH4laut = 9840 * 1,5 = 14 760 kg/a
Sõnnikuhoidlast väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas):
M CH4sõnnikuhoidla = 9840 * 5,5 = 54 120 kg/a
Sõnnikuhoidlast väljutatava dilämmastikoksiidi heitkogus (t/aastas) H1 näitel:
M N2Osõnnikuhoidla = 51,955 × 0,1 / 100 = 0,052 t/a

Kütuse põletamisel väljuvate saasteainete heitkoguste leidmiseks on kasutatud keskkonnaministri kinnitatud metoodikat: RT I, 29.11.2016, 6, „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Vastu võetud 24. november 2016. a., määrus nr 59.
CO2 heite arvutamise aluseks on võetud keskkonnaministri määrusega nr 86 kinnitatud määramis metoodika: „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid1“.

Kütusekulu B arvutati ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), kasutades määruse nr 59 lisas 9 esitatud energiaühikute teisendustegureid ja kasutatava kütuseliigi alumist kütteväärtust Qri järgmiselt:
B1 = B × Qri, GJ, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, M J/kg.
Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisast 3 8.
Arvutati kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide M i, vääveldioksiid välja arvatud, kasutades järgmist valemit:
M i = 10 6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus
B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).
Saasteaine hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt:
1) leiti saasteaine eriheide qi määruse nr 59 lisast 3 8;
2) arvutati heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus M pi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:
M pi = 10 -3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, M Wth;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).
Süsinikdioksiidi heitkogused leiti vastavalt allpool kirjeldatule.
Kütusekulu arvutati ümber teradžaulidesse, TJ järgmist valemit kasutades:
B1= B * Qri * n, kus
B1 – ümberarvutatud kütusekulu, TJ;
B – kütusekulu, kg;
Qri – kütuse kütteväärtus, M J/kg;
n – suhtarv.
Kütuste, välja arvatud biokütuste ja biomassi, oksüdatsioonikoefitsient on (Kc) on 1.
Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsiniku koguse kütuse oksüdatsioonikoefitsiendiga, arvutati tegelik süsinikuheide (M c) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:
M c = 10 -3 * B1 * qc * Kc, kus
B1 – kütusekulu, TJ;
qc – süsiniku eriheide, tC/TJ;
Kc – oksüdatsioonikoefitsient.
Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (M CO2) arvutati gigagrammides (GgCO2), kasutades järgmist valemit:
M co2 = M c * 3,664, kus
M c – süsinikuheide, GgC.

Arvutusnäide K1 puhul on toodud järgnevalt:
Kütusekulu B arvutati ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ):
B1 = 22 × 40 = 880 GJ
Leiti i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisast 3 8. Näiteks lämmastikdioksiidi eriheide (qi) põlevkiviõli kasutamisel põletusseadmega, mille nimisoojusvõimsus on alla 10 M Wth ning katla tüübiks on põleti, on 150 g/GJ.
Arvutati saasteaine (näiteks lämmastikdioksiid) heide M i:
M i = 10 -6 × 880 × 150 = 0,132 t
Saasteaine (näiteks lämmastikdioksiid) hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt:
M pi = 10 -3 × 0,34 × 150 = 0,051 g/s
Süsinikdioksiidi heitkogused:
B1= 22000 * 40 = 880 000 TJ
Süsiniku eriheide (qc) põlevkiviõli puhul on 21,1 tC/TJ.
Oksüdatsioonikoefitsient (Kc) on 1.
M c = 10 -3 * 880 000 * 21,1 = 18 568 GgC
M co2 = 18 568 * 3,664 = 68 033 kg/a
M CO2, (t/a) = 68,033

Lõhna heite hindamise metoodika
Lõhnaainetest tulenevat lõhnahäiringut reguleerib keskkonnaministri määrus RT I, 29.12.2016, 51, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Lõhnaainetele on kehtestatud piirväärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemissagedusega aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et kui lõhnaaineid esineb aastas alla 15% kogu aasta lõhnatundidest, siis seda ei loeta häirivaks. Nö lõhnatunni ja astronoomilise tunni vahe on selles, et üks lõhnatund on teoreetiline suurus, mille juures eeldatakse, et kui välimõõtmistel tehti kindlaks, et lõhn esines mõõtepunktis 10 minutilise perioodi jooksul rohkem kui 50% ajast, siis loetakse see lõhnatunniks. Seega lõhnatund ei pruugi tegelikkuses ühtida astronoomilise tunniga, aga see võetakse eelduseks lõhnaaine esinemissageduse hindamisel.
Lõhna tugevuse väljendamiseks on kasutusel Euroopa lõhnaühik (OUe), mis on selline lõhnaainete kogus, mis aurustumisel 1 m3 neutraalsesse gaasi kutsub lõhnaeksperdis esile füsioloogilise reageeringu ehk lõhna tuvastamise. Lõhna kontsentratsioon 1 OUe/m3 on tuvastatav 50% lõhnaekspertidest. Kuna otseselt pole lõhnaainete mõõtmisi Kureoja farmis läbi viidud, leiti lõhnaainete hetkelised heitkogused arvutuslikul teel.
Lauda korral arvutati lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:
Q = qi × LÜ, kus
Q – lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);
qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” lisas ning mis on nuumsigade puhul 40 OU/LÜ/s;
LÜ – vastava käitise loomühikud, mis on esitatud Põllumajandusministri 14.07.2014 määrus nr 71 „Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid” Lisa 9 ning milleks on nuumsigade puhul 0,03.
Lõhna heite leidmisel on tuginetud uuringutele, mis väidavad, et sõnniku põhjakihi jahutamine vähendab lõhna heidet kuni 75% (Methods and Practices to Reduce Odor from Swine Facilities. Albert J. Heber and Don J. Jones, Department of Agricultural and Biological Engineering, Alan L. Sutton, Department of Animal Sciences. https://www.extension.purdue.edu/extmedia/AE/AQ-2/AQ-2.html).
Sõnnikuhoidlate korral arvutati lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:
Q = qi × S, kus
Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);
qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” lisas;
S – pindallika pindala (m²).
Kuna sõnnikuhoidlate puhul pole eelpool mainitud määruses eriheidet toodud, siis lõhna hindamiseks kasutati Saksamaal kasutatavaid eriheiteid (VDIStandard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011) . Seasõnniku puhul on eriheiteks 7 OU/s/m2. Lõhna heite hindamisel arvestati, et vedelsõnnikuhoidlad on kaetud vedelas faasis koorikuga (nt põhuga), mille puhul heide väheneb 20-70% (VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011).
Näide S1 puhul:
Q = 9840 * 0,03 * 40 = 11 808 ouE/s
11 808 * 0,25 = 2952 ouE/s
Näide H1 puhul:
Q = 7 × 1385,44 = 9698 ouE/s. Kuna lendub ainult 20-70% heitest, siis tegelik heide on halvimal korral 7758 ouE/s

7.13. Saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse heiteallika kohta

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
Nr plaanil või kaardil Nimetus CAS nr Nimetus Hetkeline heit­kogus M, g/s Õhu­kvaliteedi taseme piir­väärtus - µg/m³ Õhu­kvaliteedi taseme arvutuse tulemused
ÕPV₁ ÕPV₈ ÕPV₂₄ ÕPVₐ Välisõhu maksimaalne arvutuslik õhu­kvaliteedi tase väljas­pool tootmis­territooriumi Cm, µg/m³ Suhe Cm / ÕPV₁ Suhe Cm / ÕPV₈ Suhe Cm / ÕPV₂₄ Suhe Cm / ÕPVₐ
S1 Nuumsigade sektsioonid I-XXII 7664-41-7 Ammoniaak 0.329         0.41       0.051
H1 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik 7664-41-7 Ammoniaak 0.151         2       0.25
H2 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik 7664-41-7 Ammoniaak 0.151         1.80       0.225
K1 STEAM 500 õlikatel 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.051         11.13 0.056      
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.034         15.12 0.03      
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.034         11.85   0.001    
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.17         34.40 0.098      

7.14. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase ∑Cm µg/m³ Suhe Cm / ÕPV
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M, g/s Õhu­kvaliteedi taseme piir­väärtus ÕPV₁ (ÕPV₈, ÕPV₂₄, ÕPVₐ jm - näidata vajalik) µg/m3
S1, H1, H3 7664-41-7 Ammoniaak 0.632   6 0.75
K1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.051   11.13 0.056
K1 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.034   15.12 0.03
K1 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.034   11.85 0.001
K1 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.17   34.40 0.098
 
Koosmõju kirjeldus
Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete arvutuslikud kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et maksimaalne tekkiv õhukvaliteedi tase ei ületa maapinna lähedases õhukihis saasteainetele kehtestatud halvimate tingimuste juures piir- ega sihtväärtust väljaspool territooriumi.
Seega selgus, et ühel tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate koosmõju tulemusena heiteallikatest väljutatavate saasteainete vahel olulist koosmõju ei teki.
Põhiliseks õhusaasteatset mõjutavaks saasteaineks on ammoniaak. Ammoniaak väljub käitise kõikidest loomakasvatamisega seotud heiteallikatest. Ammoniaagi suurimad arvutuslikud kontsentratsioonid tekivad sõnnikuhoidlate vahetus läheduses.
Kuna ammoniaagi puhul sihtväärtust väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata, siis ei ole vajalik rakendada meetmeid õhukvaliteedi parendamiseks. Samas õhukvaliteedi parendamine saavutatakse parimat võimalikku tehnikat, keskkonnaalaseid nõudeid ning head tootmistava rakendades ja järgides. Ka seadmete regulaarne kontroll ja hooldus ning optimaalsete töörežiimide valimine aitavad vältida ja vähendada saasteainete heidet välisõhku.

7.15. Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemuste analüüs

Välisõhu saaste fooniandmed
Lisa 13: Osayhing MARKILO Kureoja farm fooniandmed.pdf
Viited arvutusmetoodikale
RT I, 08.12.2017, 7. „Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 84.
Viited arvutusprogrammile
Saasteainete hajumisarvutused maapinnalähedases õhukihis tekkiva kvaliteedi taseme hindamiseks on teostatud arvutiprogrammiga.
Selleks kasutab ELLE Cambridge Environmental Research Consultants (CERC) poolt loodud hajumis arvutusprogrammi ADMS 5. Mudel on koostatud Suurbritannias Cambridge Ülikooli teadlaste ja suurtööstuste koostöös. Programm on kasutusel peale Suurbritannia paljudes riikides. ELLE OÜ omab programmi kasutuslitsentsi ja kasutab programmi aastast 2005.
Arvutamiseks valitud meteoaasta
2014-2016
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu
Tuule suund, tuule kiirus, pilvisus, temperatuur.
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad
Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam
Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist
 

7.16. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane. Regulaarselt seiratakse välisõhu saasteainete heitme ja heiteallikatega seotud seadmete korrasolekut. Saasteainete heitkoguste seiret teostatakse arvutuslikult üks kord kvartalis. Õhukvaliteedi taset ja müra ettevõtte tootmisterritooriumil otseste mõõtmistega ei seirata, mistõttu ei esitata ka sellekohaseid tabeleid.

7.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Kui asjakohane, vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõikes 3 kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele.
Väljaspool tootmisterritooriumi piiri
Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud siht- ja piirväärtustega selgub, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele kehtestatud siht- ja piirväärtust väljaspool tootmisterritooriumi.
Lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus. Lõhnatundide esinemise sageduse tõenäosus on esitatud joonisel. Sellelt lähtub, et 0,25 OUe/m3 lõhna kontsentratsiooni juures eo toimu lõhnatundide 15% piirmäära ületamist vastuvõtja juures.
Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures
Lähimate elumajade juures lubatud siht- ja piirvväärtusi ei ületata.
0,25 OUe/m3 lõhna kontsentratsiooni juures lõhnatundide 15% piirmäära ületamist elumajade juures ei toimu.
Muu
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Suurima levikuga saasteaineks on ammoniaak, mida väljub käitise kõikidest veisekasvatamisega seotud heiteallikatest. Ammoniaagi suurimad arvutuslikud kontsentratsioonid tekivad sõnnikuhoidlate vahetus läheduses.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Kuigi saasteainete puhul kehtestatud piir- ja sihtväärtusi väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata, on võimalik õhukvaliteedi parendamist saavutada parimat võimalikku tehnikat, keskkonnaalaseid nõudeid ning head tootmistava rakendades ja järgides. Ka seadmete regulaarne kontroll ja hooldus ning optimaalsete töörežiimide valimine aitavad vältida ja vähendada saasteainete heidet välisõhku.
Muuhulgas rakendatakse heite vältimiseks ja vähendamiseks käitises erinevaid tehnikaid:
• söödaratsiooni edaspidine kontroll ja täiustamine, silmas pidades lõhnainete lähtekomponentide mõistlikku vähendamist;
• puhtuse jälgimine lautades;
• sõnniku õigeaegne eemaldamine lautadest;
• sõnnikuhoidlate laotamiseelne tühjendamine viiakse läbi jälgides tuulesuunda ja –tugevust;
• jälgitakse kooriku (põhu) seisukorda, vajadusel kaetakse tekkinud lõhed põhuga;
• seadmete profülaktiline hooldus.
Ilmastikutingimusi tuleks jälgida ka sõnniku väljaveo ja laotamise ajal, et sellest tegevusest lähtuv lõhn häiriks võimalikult vähe farmi ja laotuspindade lähedal asuvaid elanikke. Seega tuleks jälgida tuule suunda ja võimalusel vältida laotamist sellisel ajal, kui tuul kannab lõhna elumajade suunas.
Müra tekib seadmete tööajal, kuid ei põhjusta eeldatavalt normtaseme ületamist, kuna igapäevased mürarikkamad tegevused toimuvad suletud ustega hoonete sees.
Käitises tegeletakse seakasvatusega, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu. Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest – vastuvõtja sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne.
Kureoja seafarm on olemasolev töötav farm, mistõttu selle olemasolu ja lõhnafooniga on piirkonnas eeldatavalt teatud määral harjutud.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste ja müra omaseireks ning seirejaama asukohaks
Regulaarselt seiratakse välisõhu saasteainete heitme ja heiteallikatega seotud seadmete korrasolekut. Seiratakse näiteks tehnoloogia toimimist ja vastavust etteantud parameetritele. Toimub optimaalsete töörežiimide valimine.
Käitise poolt põhjustatava saastetasemete mõju suurust hinnatakse vajadustmööda ja lubatud heitkoguste projekti koostamisel, arvutuslikult.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Tuleks jälgida tuule suunda ja võimalusel vältida laotamist sellisel ajal, kui tuul kannab lõhna elumajade suunas.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
 

7.18. Täiendavad andmed

Kasutatud kirjanduse loetelu
* Asjakohased õigusaktid
* PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta
* Odor Control Technology Evaluation: Geotextile Fabric Cover. Bicodo, J. R., Clanton, C. J. University of Minnesota
* EELIS infoleht, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/
* Keskkonnalubade Infosüsteem, http://klis2.envir.ee
* Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.emhi.ee/
* Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
* VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011
LHK projekti koostaja
Nimi
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)
Registrikood/isikukood
10705517
Postiaadress
Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn
Telefon
+372 61 17 690
E-posti aadress
[email protected]
 
LHK projekti lisad
Lisa 14: Kureoja seafarmi lahteandmete fail.xlsx
Lisa 15: Osayhing MARKILO Kureoja farm fooniandmed.pdf
Mudeldatud hajumisarvutuse kaardipilt
Lisa 16: Markilo_NH3_.jpg
Lisa 17: Markilo_L6hn_.jpg
LHK projekti täiendavad andmed
 

8. Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

8.1. Tegevuskoha põhi- ja kõrvaltegevus(ed) vastavalt E-PRTR määruse I lisale

Tegevuskoha põhitegevus Tegevuskoha kõrvaltegevus
Tegevuse nimetus
Intensiivne loomakasvatus ja vesiviljelus

8.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jäätmeliik Sissetulek Väljaminek
Tekib (t/a) Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) (t/a) Kokku Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Antakse teistele ettevõtjatele (t/a) Kokku Ladustamine
Kogus (t/a) R-kood Kogus (t/a) D-kood
15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid 0.20   0.20     0.20 0.20 0
20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0.05   0.05     0.05 0.05 0
20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) 3   3     3 3 0

8.3. Andmed jäätmete kogumise ja veo ning ladestamise ja vahetu keskkonda viimise kohta kalendriaasta jooksul

Jäätmeliik Jäätmete kogumise viis Veetav kogus (t/a) Veok Jäätmevedaja Jäätmeveo sihtkoht
Jäätmekäitluskoht Aadress Jäätmeid vastuvõttev ettevõtja Keskkonda viimine, t/a
Ärinimi või nimi Äriregistri või isikukood
15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid Sorteeritult konteineris 0.20 Veoauto Omavedu Lääne-Viru Jäätmekeskus Piira küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa 46607 Mittetulundusühing Lääne-Viru Jäätmekeskus 80 258 178  
20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed Sorteeritult konteineris 0.05 Veoauto Omavedu Lääne-Viru Jäätmekeskus Piira küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa 46607 Mittetulundusühing Lääne-Viru Jäätmekeskus 80 258 178  
20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) Sorteeritult konteineris 3 Prügiveok Omavedu Lääne-Viru Jäätmekeskus Piira küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa 46607 Mittetulundusühing Lääne-Viru Jäätmekeskus 80 258 178  
 

8.4. Korraldatava jäätmekäitluse selgitus ja tehnilise varustuse kirjeldus

Jäätmekäitlus¹ Tehniline varustus
Kirjeldus Failid
K - kogumine Kogumiskonteinerid
 
¹ Jäätmekäitlustoimingute selgitused (pdf).

8.5. Tootmistegevuse selgitus koos jäätmete moodustumisega seotud toorme ning tehnoloogiaprotsesside iseloomustusega

Toore, millest moodustuvad jäätmed Tehnoloogiaprotsessi iseloomustus Arvutused tekkivate ja keskkonda viidavate jäätmete koguste hindamiseks Jäätmete käitlemise tehnilise varustuse kirjeldus Jäätmete käitlemise tehnilise varustuse kirjeldus
Prügi, luminestsentslambid, õlid, ohtlike ainetega saastunud materjalid, vanaregvid, pliiakud Sigade pidamine Tekkiva jäätmekoguse hindamisel kasutatakse praktilisel kogemusel põhinevat hinnangulist kogust ajaühiku Kogumiskonteinerid

8.6. Jäätmete koostise ning jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogia iseloomustus

Jäätmete keemiline koostis Segaolmejäätmed – keemiline koostis teadmata
Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus Kogumine ettevõtte territooriumil ja üleandmine jäätmekäitlejale
Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d) Kogumine konteinerisse
Jäätmete keemiline koostis Ohtlikud jäätmed – erineva keemilise koostisega, sisaldavad ohtlikke aineid
Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus Kogumine ettevõtte territooriumil ja üleandmine jäätmekäitlejale
Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d) Kogumine konteineritesse

8.7. Jäätmekäitluskohtade kirjeldus

Vorm ei ole asjakohane.

8.8. Andmed isikute kohta, kellele kavatsetakse jäätmed üle anda

Isik Aadress
Mittetulundusühing Lääne-Viru Jäätmekeskus Lääne-Viru maakond, Vinni vald, Piira küla, Kõrtsi, 44305

8.9. Ettepanekud jäätmekäitluskoha või jäätmetekkekoha omaseireks

Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus
Jäätmete kogus Jäätmekoguste dokumenteerimine jäätmete üleandmisel vastavalt jäätmeliigile Pidev
Jäätmete kogumine Visuaalne seire Pidev

8.10. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Seotud failid
Konteineri paigaldamine Konteineri paigaldamine kindlale pinnale/alusele. Jäätmekäitluse alustamisel
Käitluskoha koristamine Prügi sorteerimine ja kokku kogumine konteineritesse ning nende üle andmine jäätmekäitlusluba omavale ettevõttele Jäätmekäitluse lõpetamisel
Kemikaalide käitlus Kõik kemikaalid kogutakse kokku ning võimalusel realiseeritakse või antakse üle jäätmekäitlejale Farmi tegevuse lõppemisel
Lautade puhastamine Sõnnik veetakse välja, laudad puhastatakse Farmi tegevuse lõppemisel
Mehhanismide konserveerimine Farmi seadmestik puhastatakse ning neist eemaldatakse keskkonnaohtlikud ühendid (õlid jmt) Farmi tegevuse lõppemisel
Seadmete tehnoloogiline kontroll Teostatakse sõnniku ümberlaadimise-, transpordi- ja laotusseadmete tehnilise korrasoleku kontroll Enne sõnniku laotamist
Sõnnikuhoidlate tühjendamine Sõnnikuhoidlad veetakse tühjaks, sõnnik laotatakse ettevõtte põldudele, kui ettevõtte põldudel tootmistegevust ei toimu, sõlmitakse kokkulepped teiste põllumajandustootjatega sõnniku laotamise osas. Farmi tegevuse lõppemisel

8.11. Andmed jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiva soojuse kasutamise kohta

Vorm ei ole asjakohane.

8.12. Andmed põletamisel tekkivate, taaskasutatavate, sealhulgas ringlusse võetavate ja kõrvaldatavate jäätmete koguse ning jäätmete tekke vältimise ja vähendamise meetmete kohta

Vorm ei ole asjakohane.

8.13. Õhu- ja veeheite piirväärtusest kinnipidamiseks ja põletusprotsessi reguleerimiseks vajalike ning tehnoloogiaparameetrite mõõtmise regulaarsust ja täpsust tagavate mõõteseadmete nimistu koos tehnilise iseloomustusega

Vorm ei ole asjakohane.

8.14. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Vorm ei ole asjakohane.

8.15. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Vorm ei ole asjakohane.

8.16. Taotleja kirjalik tõendus, et tal on tegutsemiseks vajaliku oskusega personal taotluses märgitud tegevusalal ning tema tegevus vastab keskkonnakaiste- ja tööohutusalastes õigusaktides kehtestatud nõuetele

Vorm ei ole asjakohane.

8.17. Prügila või jäätmehoidla töö korraldamisel õnnetuste vältimiseks ja nende kahjulike tagajärgede piiramiseks rakendatavad meetmed

Vorm ei ole asjakohane.

9. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Vorm ei ole asjakohane.

10. Äkkheide vette

Vorm ei ole asjakohane.

11. Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine

11.1. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa

Kasutatav kütus Energia tootmine, MWh/a
Kütuse nimetus Väävli­sisaldus, % Tuha­sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³ Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³ Erikulu, t, m³, kWh või muud toote­ühiku kohta Elekter Soojus ja aur
Tootmis­protsessis Ruumide kütmiseks ja olmevee soojenda­miseks Sise­trans­pordiks Muu Kokku Oma­tarve Müük Kokku Oma­tarve Müük Kokku
Põlevkiviõli (kerge fraktsioon) 1 0 40 22       22 0,0     0 220   220
Diislikütus 0.001 0 43     8   8 0,0     0     0

11.2. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa

Tootmisetapp või kasutusala Energia tarbimine, MWh/a
Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a
Oma­toodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Oma­toodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Oma­toodang Muu tarnija Kokku
Sigade intensiivkasvatus   370 0.10 370 220   0.10 220     0
Kokku
0
370
370
220
0
220
0
0
0

12. Välisõhus leviv lõhn, vibratsioon ja müra

12.1. Lõhna esinemine välisõhus

Lõhna allikas Nr plaanil või kaardil Lõhnaaine või ainete segu Kasutatud määramis- meetodid Määramise teostaja Määramise tulemused (lõhna esinemissagedus ja tugevus) Lõhna vähendamise tegevuskava olemasolu või vajaduse põhjendus
Laut ja sõnnikuhoidlad S1, H1, H2 Lõhnaühendid Arvutuslik ELLE OÜ Vt ptk 7 Sõnniku piisavalt sage eemaldamine sigalatest, puhtad loomad, seadmed, konstrukstsioonid. Vedelsõnnikuhoidla kaetakse pealt ujuvkattega (koorik), sõnniku segamine hoidlas vaid enne hoidla tühjendamist, laotamiseks sobiva ilma valimine.
 
Lõhnaaine esinemise hindamine
Käitise tegevusega võib kaasneda võimalike lõhnaainete esinemine, kuid ei toimu lõhnaaine häiringutaseme ületamist vastuvõtja juures.

12.2. Vibratsioon

Vorm ei ole asjakohane. Kureoja farmis puuduvad olulised vibratsiooniallikad ning vibratsiooni taset ei ole mõõdetud. Teataval määral võib vibratsiooniallikaks olla transport, transpordi vibratsiooni teket vähendab transpordivahendite (traktorid) väike liikumiskiirus, võimaliku vibratsiooni vältimiseks hoitakse transpordivahendite liikumisteid korras.

12.3. Välisõhus leviv müra

Vorm ei ole asjakohane. Käitise käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest heiteallikatest (tootmisprotsess) kui ka käitist teenindavast transpordist. Enamasti on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa selle tekkest loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Seega on ebatõenäoline mürast põhjustatud häiringu tekkimine väljaspool käitise territooriumit.

13. Käitise omaseire

Käitaja organisatsioonilise ülesehituse kirjeldus, millel on eristatavad käitises keskkonnajuhtimisega seotud ametikohad
Osaühing MARKILO puhul on tegemist traditsioonilise ülesehitusega põllumajandusettevõttega. Keskkonnajuhtimisega tegeleb käitise juhataja.
Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise ülevaade
ISO 14001 standardi või EMAS määruse nõuetele vastavat keskkonnajuhtimissüsteemi pole käitises rakendatud. Täidetakse käitise tegevust reguleerivate Eesti Vabariigi keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid, kaasa arvatud aruandluskohustus. Järgitakse head põllumajandustava.
Andmed vastutuse ja volituste kohta avariide või avariiohu käsitlemisel ja põhjuste uurimisel
Vastutus ja volitused avariide või avariiohu käsitlemisel ja põhjuste uurimisel on käitise juhatajal.
Andmed korraldatud ja kavandatud keskkonnaalase koolituse kohta
Üldise keskkonnaohutuse seisukohalt on olulisim järgida kehtestatud eeskirju ja nõudeid. Keskkonnaoht on võimalik tavaolukorrast kõrvalekaldumise puhul, seda nii õnnetusjuhtumite puhul kui ka inimlikest eksitustest ja hooletusest tulenevalt.
Avariiolukordade võimaliku esinemise minimeerimiseks tuleb tagada pidev süsteemi kontroll ja töötajate koolitus. Eraldi keskkonnaalase koolituse plaani pole koostatud, keskkonnateemasid käsitletakse vajaduse korral regulaarsetel töökoosolekutel.
Andmed veesaaste omaseire kohta
Omaseire punktide tekstiline selgitus
Käitise tegevuse käigus ei juhita heitvett ega saasteaineid suublasse, seega ei toimu ka veesaaste omaseiret.
Saastetaseme fooniandmed ning saastetaseme muutumise hinnang
Käitise tegevuse käigus ei juhita heitvett ega saasteaineid suublasse, seega ei toimu ka veesaaste omaseiret.
Lisaandmed veekogu ja põhjavee seisundile avaldatava mõju kohta
Käitise tegevuse käigus ei juhita heitvett ega saasteaineid suublasse, seega ei toimu ka veesaaste omaseiret.
Andmed pinnase ja põhjavee saastatuse omaseire kohta
Omaseire punktide tekstiline selgitus
Puurkaevust kontrollitakse põhjavee kvaliteeti laboratoorselt vähemalt 1 kord aastas. Põhjavee proovide võtmine ja veeproovide analüüsimine tellitakse akrediteeritud laborilt. Vastavalt sotsiaalministri 31.07.2001. a määrusele nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid määratakse proovidest järgmised näitajad: üldraud, nitraat, nitrit, ammoonium, kloriidid, sulfaadid, fosfaadid, pH ja oksüdeeritavus. Mikrobioloogilistest näitajatest määratakse: coli-laadsete, termotolerantsete ja heterotroofsete bakterite arv.
Saastetaseme fooniandmed ning saastetaseme muutumise hinnang
Senise seire alusel on veekvaliteed joogivee normidele vastav.
Lisaandmed veekogu ja põhjavee seisundile avaldatava mõju kohta
Farmi korrektsel käitamisel ei ole oodata negatiivset mõju põhjavee seisundile.
Andmed saastatuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hoolduse ja kontrolli kohta
Omaseire punktide tekstiline selgitus
Vedelsõnnikuhoidlate ujuvkate (koorik) keskkonnaohutuse tagamiseks. Tagatakse keskkonnaohutus. Mõõdetavaks näitajaks on cm, mõõtmise sagedus vastavalt vajadusele. Mõõteseadmeks joonlaud.
Jäätmekäitluses konteinerite kasutamine keskkonnaohutuse tagamiseks. Kontrollitakse konteinerite korrasolekut vastavalt vajadusele.
Saastetaseme fooniandmed ning saastetaseme muutumise hinnang
Saasteainete saastetaseme määramisel saasteainete fooniks on võetud null (ptk 7). Farmi korrektsel käitamisel ei ole oodata negatiivset mõju õhukvaliteedi seisundile.
Lisaandmed veekogu ja põhjavee seisundile avaldatava mõju kohta
Puuduvad

13.1. Veesaaste omaseire

Vorm ei ole asjakohane.

13.2. Pinnase ja põhjavee saastatuse omaseire

Põhjaveekiht või proovivõtupunkti sügavus Mõõtepunkti asukoht Saasteaine
Nr plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid CAS, EINECS või ELINCS nr Nimetus Seire sagedus Kasutatavad mõõteriistad ja seadmed Analüüsi tegev labor
Nimetus, tüüp Kalibreerimis- sagedus
Silur-Ordoviitsium 7
X: 6508486, Y: 637230
X: 6508486, Y: 637230 		Fe-üld Üldraud Üks kord aastas     akrediteeritud labor
No3 Nitraat (NO3-) Üks kord aastas     akrediteeritud labor
NO2 Nitrit (NO2-) Üks kord aastas     akrediteeritud labor
NH4 Ammoonium (NH4+) Üks kord aastas     akrediteeritud labor
CI Kloriid Üks kord aastas     akrediteeritud labor
SO4 Sulfaat (SO42-) Üks kord aastas     akrediteeritud labor
Pyld Üldfosfor (Püld) Üks kord aastas     akrediteeritud labor
pH pH 6-9 Üks kord aastas     akrediteeritud labor
PHT Permanganaatne oksüdeeritavus Üks kord aastas     akrediteeritud labor
- Coli-laadsed bakterid Üks kord aastas     akrediteeritud labor
- Termotolerantsed bakterid Üks kord aastas     akrediteeritud labor
- Heterotroofsed bakterid Üks kord aastas     akrediteeritud labor

13.3. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll

Vorm ei ole asjakohane.

13.4. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine
Tootmise seire Toorme ja abimaterjali tarbimise jälgimine.
Õigete töövõtete kasutamise jälgimine.
Seadmete korrasoleku jälgimine.
Tootmisnäitajate arvestus: vastavalt tootmisplaanile toimub pidev iga päevane tootmisnäitajate arvetus ja analüüs.
Veetarbimise arvestus: peetakse iga kuiselt, sest veekoguse tõus ja langus võib viidata probleemidele loomade pidamistingimustes (liiga kuum, õhuvahetus häiritud jne) Elektrienergia näit registreeritakse kord kuus.		 Pidev. Jooksvalt analüüsitakse loomade sööda omastamist ja loomade kasvu, jälgitakse lautade temperatuurirežiimi. Registreeritakse tõrked seadmestikus ning tõrgete põhjused.
Jäätmetekke seire Tekkivate jäätmekoguste jälgimine ja arvestus.
Käitajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. Käitaja on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või
kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Arvestust peetakse jäätmete saatekirjade ja nende registreerimisnumbrite alusel, tehes vastavad sissekanded selleks ettenähtud žurnaali või elektroonsele andmekandjale.
Ohtlike jäätmete saatekirju ja eelnimetatud sissekandeid säilitatakse vähemalt viie aasta jooksul.		 Pidev
Jäätmekäitluskoha seire Keskkonnaohutuse nõuetele vastavuse jälgimine. Peale hoidlate tühjendamist kontrollitakse visuaalselt betoonpindade kvaliteeti, sidusust, virtsakaevude veepidavust.
Koostatakse ülevaatuse akt. Kord kuus mõõta ja registreerida vaatluskaevude veetasemed ning hinnata organoleptiliselt reostuse ilmnemise tunnuseid. Kui veetasemed on vaatluskaevudes oluliselt tõusnud, selgitada välja põhjus.
Heitetekke seire Organoleptiline Pidev
Müra- ja vibratsiooni seire Organoleptiline Pidev
Lõhna seire Organoleptiline. Kaebuste registreerimine ja analüüs. Perioodiline
Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire Tagada Vabariigi Valitsuse 28.08.2001. a määruses nr 288 "Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded1". Pidev
Muud asjakohased meetmed Lautade põrandate, sõnnikukanalite, pumba jms seisundi jälgimine. Jooksvalt
Muud asjakohased meetmed Loomade joogivee kvaliteedi kontroll, sh mikrobioloogiliste näitajate osas. Regulaarne

14. Avariide vältimine ja tagajärgede piiramine (vesi, jäätmed, õhk)

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Võimaliku avarii ohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Vastutaja ametikoht Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus Viimase ülevaatuse kuupäev
Loomade pidamine Tulekahju Tuleohutuseeskirjade nõuete täitmine Tegutsemine vastavalt tuleohutuseeskirjadele Juhatuse liige Regulaarne
16.04.2018
Loomade pidamine Haiguse puhang Talitaja jälgib pidevalt loomi ning teavitab loomulikust situatsioonist kõrvalekalletest koheselt ettevõtte juhtkonda. Talitaja ei lase lauta kõrvalisi isikuid, loomi ega linde, pidevalt teostatakse näriliste tõrjet. Haigete loomade kõrvaldamine teistest ja paigutamine eraldi Talitaja Regulaarne
16.04.2018
Loomade jootmine Elektrikatkestus ja pumpade seiskumine Pidev tehnika korrasoleku kontroll ning seadmete hooldus- ja remonditööd, vajadusel avariigeneraatori rentimine. Töötaja teavitab koheselt juhtkonda, kes teavitab Eesti Energia AS-i. Juhatuse liige Regulaarne
16.04.2018
Loomade jootmine Trasside lekked Trasside korrasoleku kontroll ning seadmete hooldus- ja remonditööd Otsitakse üles lekke asukoht ja kõrvaldatakse leke Mehaanik Regulaarne
16.04.2018
Sõnniku eemaldamine Elektrikatkestus ja pumpade seiskumine Pidev tehnika korrasoleku kontroll ning seadmete hooldus- ja remonditööd Töötaja teavitab koheselt juhtkonda, kes teavitab Eesti Energia AS-i. Talitaja, mehaanik Regulaarne
16.04.2018
Sõnniku ladustamine Ekstreemsed sademete hulgad ja hoidlate sademeveega täitumine Pidev sõnnikuhoidlate täituvuse kontroll Sõnniku laialivalgumine piiratakse turba või põhuga ning koheselt asutakse hoidla remontimisele. Mehaanik Regulaarne
16.04.2018
Loodusõnnetused (torm, vihmüleujutus jm) Hoonete ja rajatiste purunemine, seadmete seiskumine jm Sisekorra eeskirjad Sisekorra eeskirjad Juhatuse liige Regulaarne
16.04.2018
Tööõnnetused Töötajate vigastused Töötajate instrueerimine, sisekorra eeskirjad Töötajate instrueerimine, sisekorra eeskirjad Juhatuse liige Regulaarne
16.04.2018

15. Tegevushälbed

Tegevushälbe liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede
Puhastustööd Sõnniku eemaldamine lautadest. Lautade puhastamine. Sõnniku eemaldamisel tehnoloogiliste tingimuste täitmine.
Seadme puhastamise ja remondi käigus tekkivad jäätmed kogutakse ning antakse üle farmi teenindavale jäätmekäitlusettevõttele.
Sõnniku ja virtsajäätmed suunatakse sõnnikuhoidlatesse.
Lekked Loomade jootmine, sõnniku ladustamine. Remonditööd vastavalt konkreetsele lekkele.
Tootmisseadmete rikked Sõnniku eemaldamine. Loomade jootmine. Hooldus- ja remonditööd vastavalt konkreetsele rikkele. Vajadusel avariigeneraatori rentimine.
Tehnoloogiaseadmete töö alustamine Loomade söötmine, jootmine, sõnnikukäitlus Kasutuseeskirjade järgimine.
Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine Loomade söötmine, jootmine, sõnnikukäitlus Kasutuseeskirjade järgimine.
Muud tööd Loomapidamine Haiguskahtluse korral alustatakse koheselt veterinaarset menetlust, vajadusel eraldatakse haige loom ülejäänud loomadest.

16. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral ja järelhoolde meetmed

Tootmistegevuse või selle osa likvideerimise ajal ja pärast tegevuse täielikku lõpetamist kasutusele võetavate keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmete loend ja kirjeldus
• Lautades olevad sead realiseeritakse (sead müüakse).
• Laudad ja sõnnikuhoidlad tühjendatakse sõnnikust ning puhastatakse, sõnnik käideldakse vastavalt nõuetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise.
• Laudad puhastatakse muudest abimaterjalidest.
• Söödahoidlad tühjendatakse (söödad müüakse).
• Muu farmis kasutusel olev tehnika (nt mobiilsed seadmed) müüakse või võetakse kasutusele teistes käitise osades.
• Kemikaalid müüakse.
• Puurkaev suletakse (lülitatakse välja elektrivarustus, suletakse kraanid ja lukustatakse pumbamaja) ja tagatakse kõrvaliste isikute juurdepääsu vältimine.
• Veetorustik ja pumpla tühjendatakse.
• Käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale.
• Kõik loomapidamishooned ja muud ehitised ning rajatised suletakse kõrvaliste isikute ja loomade juurdepääsu vältimiseks.
• Tagatakse territooriumil kõrvaliste isikute viibimise vältimine kuni käitise likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule.
• Farmihoonete lammutamisel ohtlike jäätmete tekkimisel tagatakse nende eraldi kogumine ning tava- ja ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine.
Kava tegevuse täieliku lõpetamise järgseks perioodiks, sealhulgas järelhoolde ja võimalikust jääksaastest lähtuva ohu vältimiseks rakendatavad meetmed
Käitise tegevuse lõpetamise järgselt tagatakse hoonete, rajatiste ja seadmete seisundi säilimine ja välditakse jääksaaste teke regulaarse ülevaatusega, mis viiakse läbi üks kord nädalas. Ülevaatuse teostab käitaja poolt määratud isik, kelle nimi, amet ja kontaktandmed edastatakse kohalikule omavalitsusele, piirkondlikule Keskkonnainspektsioonile ja Keskkonnaametile käitise sulgemisel koos sulgemisel
rakendatavate meetmete täpsustatud kirjeldusega.

17. Lähteolukorra aruanne

Käitise tegevuskoha lähteolukorra aruanne
Lisa 18: Osayhing_MARKILO_Kureoja_farmi_l2hteolukorra_aruanne_ELLE.pdf

18. Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Vorm ei ole asjakohane.

19. Kirjandus ja sisu üldarusaadav lühikokkuvõte

Kasutatud kirjanduse ja metoodikate loetelu
Asjakohased õigusaktid;
Puurkaevu nr 11934 arvestuskaart;
Ohutuskaardid;
Juhendmaterjalid:
PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta;
Odor Control Technology Evaluation: Geotextile Fabric Cover. Bicodo, J. R., Clanton, C. J. University of Minnesota;
Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjal. 2013. Keskkonnaministeerium;
Avalikud andmebaasid ja registrid:
Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.emhi.ee/;
EELIS infoleht, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/;
Eesti Looduse Infosüsteem, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx;
Keskkonnalubade Infosüsteem, http://klis2.envir.ee;
Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee;
Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/;
Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee;
VEKA, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx;
Muud materjalid:
Eesti põhjavee kaitstuse kaart, http://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, 2016, http://www.envir.ee/sites/default/files/ida-eesti_vesikonna_veemajanduskava_0.pdf
Puurmani valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 201-2027, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4110/9201/5016/Puurmani_2015-2027.pdf
Veekogumite koondseisund 2014, http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-seisundiinfo
Tehniliste üksikasjadeta kokkuvõte
Keskkonnakompleksloa muudatust taotletakse Osaühing MARKILO Kureoja seafarmi tegevusele. Osaühing MARKILO põhitegevusalaks on seakasvatus. Osaühing MARKILO Kureoja seafarmis peetakse kokku kuni 9840 nuumsiga. Kavandatav tegevus hõlmab terve rekonstrueeritud sigala kasutuselevõttu ning uue ringhoidla rajamist ja kasutuselevõttu.
Sigade intensiivkasvatusekasvatuse peamised tootmisetapid:
• sigade pidamine;
• söötade hoidmine;
• söötmine;
• sõnniku eemaldamine laudast;
• sõnniku hoidmine.
Tugitegevused:
• sööda varumine ja sisseostmine;
• veevarustus ja reovee kogumine;
• ventilatsiooniseadmed;
• jäätmekäitlus;
• veterinaaria tugiteenus.
Osaühing MARKILO Kureoja farmis kasutatav tehnika vastab parimale võimalikule tehnikale (PVT).
Osaühing MARKILO omab pikaajalist kogemust seakasvatuse valdkonnas. Farmikompleksis peetakse loomi kooskõlas hea põllumajandustava põhimõtetega.
Olulisim negatiivne keskkonnamõju tuleneb käitise sõnnikutekkest ja –käitlusest. Osaühing MARKILO
annavad tekkiva sõnniku üle Puurmani Viljaühistule.
Olulisuselt järgmine negatiivne keskkonnamõju tuleneb käitise veekasutusest. Osaühing MARKILO
Kureija farmi veevarustusallikana kasutatav puurkaev (katastri nr 11934) on käitise tegevuseks piisava tootlikkusega.
Käitise jäätmekäitlus on korraldatud vastavalt kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetele.
Käitises kasutusel olev tehnika ning rakendatavad võtted tagavad tekkiva negatiivse keskkonnamõju leevendamise sellisel määral, et nii sotsiaalse kui looduskeskkonna kvaliteet tegevuskohas ei ületa taluvusläve.

20. Taotlusele lisatavad dokumendid

Keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 19: Osayhing MARKILO Kureoja sigala KMH aruanne.pdf
Kavandatava tehnoloogia, meetodite ja meetmete alternatiivide lühikirjeldus, sh mittetehniline kokkuvõte
 
Dokumendid, mis tõendavad käitise asukoha maatüki õiguspärast valdust või muud õiguslikku alust tegutseda käitise asukohas loa alusel
Lisa 20: Kureoja_farm_kinnistu.pdf
Lisa 21: Kureoja_kinnistu.pdf
Muud dokumendid mida taotleja peab vajalikuks taotlusele lisada
Lisa 22: La_ga_u_leandmise_eel_lepingKureoja.bdoc