Menetlus M-114282 » Taotlus T-KKL/1006501 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakompleksloa taotlus

1. Käitaja andmed
1.1. Registrikood / Isikukood
10450572
1.2. Ärinimi / Nimi
AS TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS
1.3. Kontaktaadress
Loovälja, Rebala küla, Jõelähtme vald, Harjumaa
1.4. Kontaktisik
Kertu Tiitso
1.5. Kontakttelefon
+372 6096018
1.6. Kontakt e-post
2. Käitise andmed
2.1. Käitise nimetus
Tallinna Prügila
2.2. Käitise aadress
Jäätmekeskus, Rebala küla, Jõelähtme vald, Harju maakond
2.3. Territoriaalkood
6882
2.4. L-EST97 koordinaadid
X: 6593482, Y: 560998
2.5. Tootmisterritooriumi pindala (ha)
66,83
2.6. Käitise tegevuse algusaeg
2.06.2003
2.7. Käitise ohtlikkus
Pole ohtlik
3. Tegevusala
3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond 3.2. Tööaeg tundides ööpäevas 3.3. Tööaeg tundides aastas 3.4. Ülesseatud tootmis­võimsus 3.5. Aastane tootmis­maht
Prügilate käitamine - Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid 24 8 760 Ladestatav kogus 4,5 miljonit tonni 25 aastast pikema aja vältel 4,5 miljonit tonni 25 aastast pikema aja vältel

2. Käitise asukoha kirjeldus

Asukoha üldiseloomustus

AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (TJTK) paikneb Harju maakonnas Jõelähtme vallas Looväljal ca 20 km kaugusel Tallinnast.
Territooriumi keskpunkt jääb Maardu linna piirist 2,6 km kaugusele, Peterburi teest 2,4 km põhja poole ja Ihasalu lahest 2,4 km edela poole. Nimetatud asukoha vahetus läheduses asuvad maa-alast põhja pool Ülgase küla (500 m elamuhoonestusest), lõuna pool Rebala küla (1500 m elamuhoonestusest) ja edela pool Võerdla küla (2000 m elamuhoonestusest). Lähimad elamud paiknevad TJTK territooriumi piirist ~300 m kaugusel kirde suunas ja 485 m kaugusel loode suunas; TJTK esimesest ladestusjärgu piirist jäävad lähimad elamu põhja suunda ~820 m kaugusele.

Käitis asub aadressil Jäätmekeskus (katastritunnus 24504:004:0340), Rebala küla, Jõelähtme vald, Harju maakond. EHAK: 6882 – Rebala küla. Kinnistu koordinaadid (L-Est) on X=6593482, Y=560998.

66,83 ha suuruse maaüksuse sihtotstarve on 100% jäätmehoidla maa. Käitis piirneb maatulundusmaadega.

Käitise vahetus läheduses ei asu kaitsealuseid looduse üksikobjekte ega Natura 2000 alasid. Lähim kaitsealune maa-ala on Ülgase looduskaitseala, mis jääb käitise ladestustalast (I järk) ca 850 m kaugusele põhja suunda.

Kliimatingimused

Harjumaad iseloomustavad meteoroloogilised näitajad on järgmised:

Olulisemad temperatuurid:
- Paljuaastane keskmine temperatuur +5C
- Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur kella 13 ajal + 21C
- Kõige külmema kuu (jaanuar, veebruar) keskmine temperatuur - 6,0C

Tuule kiirused:
- Kõige väiksem kuu keskmine (august) 4,4 m/s
- Kõige suurem kuu keskmine (detsember) 6,4 m/s
- Keskmine aastane kiirus 5,5 m/s

Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (%):
N      NE    E   SE    S    SW   W    NW  tuulevaikus
11,4 10,3 7,6 10,5 17,8 19,2 11,8 11,4  4,3

Sademed:
Aasta keskmine sademete hulk 559 mm
Kuu keskmine sademete hulk:
minimaalne (märts) 26 mm
maksimaalne (august) 76 mm

Muud käitise tegevusest või kohalikest oludest tingitud olulised keskkonnategurid

Jäätmekeskus on rajatud ammendatud fosforiidikarjääri, mis paikneb Ordoviitsiumi ajastu kivimite avamusalal. Aluspõhja ülemises osas levivad lubjakivid, nende all glaukoniitlubja- ja glaukoniitliivkivid. Viimase lamamiks on graptoliitargiliit (diktoneemakilt) paksusega 3-4 m. Lademe alumise osa moodustavad Kallavere kivistu liivakivid, kus paikneb fosfaate konglomeraat, mida karjääris kaevandati. Geoloogilise lõike alumises osas paiknevad paksu kihina Kambriumi sinisavid.

Hüdrogeoloogilised tingimused piirkonnas on keerulised. Looduslikult esineb kolm veehorisonti: Kvaternaari setetes, Ordoviitsiumi lubjakivides ja Kambriumi-Ordoviitsiumi liivakivides. Põhjavesi toitub sademetest ning juurdevoolavast põhjaveest. Kaevandamise käigus on kihtide looduslik lasumus rikutud ja materjal on puistangutesse paigutatud segipaisatult. Jäätmekeskuse asukoha aluspinnas koosneb 20 m paksusest, tasandatud aherainemäest, looduslik geoloogiline barjäär põhjavee kaitseks puudub. Sellest tulenevalt ei saa alal eristada klassikalisis veehorisonte ning põhjavett saab käsitleda tinglikult Kambriumi-Ordoviitsiumi vabapinnalise veehorisondina, mis toitub läbi puistangu infiltreeruvast sademeveest ja ümbritsevatelt aladelt karjääri valguvast põhjaveest. Põhjaveetase jääb prügikeha põhjast 11 m sügavusele.

Looduslik põhjavee valgumine toimub põhjast lõunasse. Karjääriveed liiguvad läände Kroodi oja suunas.

Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed

Korrektsel tegutsemisel (st kemikaalide hoiustamisel selleks ettenähtud kohtades) ei ole oodata ohtlike kemikaalide või jäätmete ladustamisest ja käitlemisest tuleneda võivat ohtu vesikeskkonnale ega pinnasele. Kemikaalide hoidlate konstruktsioonist (sh betoneeritud põranda või asfaltkatte olemasolust) ja jäätmeladestu ehitusest tulenevalt on takistatud ka õnnetusjuhtumi korral maapinnale sattuvate kemikaalide pääs keskkonda (st takistatud võimalikku keskkonnareostust põhjustavate ainete imbumine pinnasesse ning sealt edasi põhjavette).

Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus

Jäätmekeskuse kinnistu piirneb Kureloo järvega (tehisjärv, keskkonnaregistri kood VEE2006170), mille veepeegli pindala on 8,1 ha ja Pärnamäe järvega (tehisjärv, keskkonnaregistri kood VEE2006140), mille veepeegli pindala on 6,5 ha.

Pärnamäe ja Kureloo järved on tekkinud Maardu piirkonnas toimunud fosforiidi kaevandamise tagajärjel sisuliselt on järvede näol tegemist pärast vee väljapumpamise lõpetamist veega täitunud endiste fosforiidikarjääride tranšeedega, millel on järsud kaldad (30-60 kraadi).

Mõlemad järved on keskkonnaregistrisse kantud veekogudena 08.03.2006, millest alates rakenduvad Pärnamäe ja Kureloo järvedele ka veekaitsevöönd ulatusega 10 m vastavalt veeseaduse (RT I, 22.02.2019, 1) § 118 lg 2 p le 2, kalda ehituskeeluvöönd ning piiranguvöönd. Ehitisregistri andmetel on Jäätmekeskuse kinnistule rajatud esimesed Tallinna prügila jäätmekäitlusettevõtte ehitised rajatud 2003. aastal ehk enne Pärnamäe ja Kureloo järvede veeseadusest ning looduskaitseseadusest tulenevate asjakohaste piirangute rakendumist.

Vastavalt looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258, edaspidi LKS ) § 38 lg 1 p le 5 on Pärnamäe ja Kureloo järvede ehituskeeluvööndi ulatuseks 25 m ning § 37 lg 1 p 3 alusel piiranguvööndi ulatus 50 m. LKS § 38 lg 3 kohaselt on kalda ehituskeeluvööndis keelatud uute ehitiste rajamine (v.a lg s 4-6 toodud erandite korral) ning § 37 lg 3 p 3 kohaselt on kalda piiranguvööndis keelatud jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas.

LKS § 35 lg 5 kohaselt üle viie meetri kõrgusel ja Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevad kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja käesoleva seaduse § des 37-39 sätestatud vööndi laiusest. Maa-ameti kaardi kohaselt esineb Pärnamäe ja Kureloo järvede kallastel Jäätmekeskuse kinnistu piirkonnas vähemalt viie meetri kõrgune kaldaastang kogu kinnistu osas. Eeltoodule tuginedes peab Pärnamäe ja Kureloo järvede kallastel, kus rakendub LKS § 35 lg-st 5 tulenev esisus, arvestama veekaitsevööndi, ehituseeluvööndi ja piiranguvööndi lähtejooni astangu ülemisest servast.

Maa-ameti Geoportaali kitsenduste kaardirakenduse kohaselt jääb jäätmekeskuse kinnistu edelaosasse puurkaev (PRK0016314) olmevee saamiseks sanitaarkaitsevööndiga 10 meetrit. 

Maaparandussüsteemi alasid ega ehitisi jäätmekeskuse territooriumil ega selle vahetus läheduses avaliku maaparandussüsteemide kaardirakenduse alusel ei paikne.
Lähim kaitstav loodusobjekt käitisele on Ülgase loodukaitseala (reg nr KLO1000259), mis jääb käitise territooriumi idapiirist ca
500…700 m kaugusele kirde suunas.

KOTKAS heiteallikate registri andmetel seisuga 03.12.2020 jääb käitise 500 m mõjualasse (reaalselt käitise territooriumile) L.ÕV/317503 Baltic Biogas OÜ heiteallikas HEIT0001343.

Reljeef maa-alal, mis hõlmab eelpool kirjeldatud piirkonda, on tasane, maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 30…76 m. Heiteallikatest lähtuvate saasteainete hajumistingimusi takistavad objektid piirkonnas puuduvad.

Käitise asukoha kaart manustena
Käitise koordinaadistatud asendiplaan

3. Käitise tegevus

Käitise tegevuse eesmärk ja põhjendus

Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS (endine Tallinna Prügila AS) põhitegevusaladeks on tavajäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine. 

Loend peamistest tootmisetappidest

Jäätmekütuse tootmine ja jäätmekütuse jääkfraktsiooni (jäätmekompost) käitlemine, biojäätmete kompostimine, koldetuha käitlemine ja vanandamine, biogaasi tootmine, jäätmete kõrvaldamine, jäätmete eeltöötlus, pinnase parandamine.  

Tehnoloogiaprotsesside andmed
Protsessi nimetus Jäätmekütuse tootmine
Kestvus Pidev
Ainevood

Jäätmekütuse tootmiseks on vastav tootmishoone kuhu on paigutatud jäätmekütuse tootmisliin. Jäätmekütust toodetakse peamiselt segaolmejäätmetest, mis läbivad eelpurustamise. Seejärel eraldatakse mehaaniliselt teel orgaanilised jäätmed ja metall mis suunatakse taaskasutamisse. Ülejäänud jäätmed peenestatakse puruks, mis on energiaallikaks nt tsemenditööstustes. Jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise protsess on kooskõlas Euroopas tunnustatud jäätmekäitlusnormidega ja asub jäätmekäitluse hierarhias kõrgemal jäätmete ladestamisest ja masspõletamisest.

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus Biojäätmete kompostimine
Kestvus Pidev
Ainevood

Kompostimisele toodud III kategooria loomsete jäätmete, liigiti kogutud biolagunevate jäätmete, haljastus- ja pargijäätmetete vastuvõtmine toimub Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse orgaaniliste jäätmete kogumisplatsil, selleks eraldatud alal. Jäätmed ladustatakse nõrgvee kogumisega ja asfaltplatsiga varustatud betoonpunkrisse ja kaetakse kuni töötlemiseni puiduhakke, komposti või haljastusjäätmetega.

Kompostimisplatsi  õhutus- ja drenaazikanalitele moodustatakse jäätmetest aun kõrgusega 2,5 m laiusega 8 m ja pikkusega kuni 30 m ja ventilaatoritega tagatakse orgaaniliste jäätmete lagunemiseks vajamineva hapniku juurdepääs. Orgaanilised jäätmed purustatakse segatakse sidusainega (saepuru/puiduhake) ja sõelutakse välja kilejäätmed. Segatud ja sõelutud orgaanilised jäätmed paigutatakse auna, mis kaetakse  membraaniga. Sidusaine on vajalik, et tasakaalustada lämmastiku/süsiniku taset ja muuta aun struktuursemaks, et õhu liikuvus oleks parem. Membraan takistab sadevete juurdepääsu orgaanilistele ainetele ja väldib ebameeldivate lõhnade, bakterite, soojuse ja enamuse niiskuse väljumist keskkonda. Kogu süsteem on arvuti juhtimisel, jälgitakse hapniku ja temperatuuri taset, milleks kasutatakse spetsiaalseid andureid Neist tulenevate andmete kohaselt reguleeritakse õhutust või otsustatakse segamisvajaduse üle. Algselt töödeldakse jäätmeid aunas kuni kolm nädalat, mille jooksul saavutatakse haigustekitajate hävitamiseks vajalik temperatuur 70o C vähemalt tunniks ajaks. Kolme nädala möödudes võetakse aun lahti ja jäätmed segatakse ümber uude auna. Taaskord tõstetakse temperatuur üle 70o C. Hapnikku hoitakse kogu protsessi jooksul vahemikus 5-10%.

Kuuenädalase tsükli järel  teisaldatakse kompost järelvalmimisele, mille käigus toimub aunade segamine ja sõelumine. Sõelumisel eraldatakse kompostist sideainena kasutatud hakkepuit ja jäätmetes sisaldunud võõrkehad (kile, plast, metall jms). Abivahenditest kasutakse frontaallaadurit  ja segajat/purustajat. Komposti sõelumiseks kasutatakse trummelsõela. Komposti paremaks õhutamiseks kasutatakse aunasegajat.

Iga aasta tellib ettevõtte valmiskompostist vastavalt keskkonnaministri määruse 8.04.2013 nr 7 lisas 2 toodud ohutus- ja kvaliteedinäitajate analüüsid.

Ettevõtte on tunnustatud komposteerimisettevõttena Veterinaar- ja Toiduameti poolt. 

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus Koldetuha vanandamine ja käitlemine
Kestvus Pidev
Ainevood

Taaskasutamiseks suunatakse ainult Iru jäätmepõletusplokis tekkinud koldetuhka. Kõige pealt koldetuhka vanandatakse 2-3 kuud, sõltuvalt materjali omadustest. Edasi suunatakse materjal käitlemisesse, mille käigus eraldatakse mitte sobilikud jäätmed ning vanandatud koldetuhk fraktsioneeritakse vastavalt sellele kuidas taaskasutamisele suunamiseks vajalik on.

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus Biogaasi tootmine
Kestvus Pidev
Ainevood

Ladestatud jäätmetest eraldub bioloogilise reaktsiooni tagajärjel pidevalt biogaasi. TJT kogub kokku ladestusalal tekkinud prügilagaasi ning tarnib seda OÜ-le Baltic Biogaas. 

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus Jäätmete kõrvaldamine
Kestvus Pidev
Ainevood

Käitise üheks osaks on prügila ladestusala kus toimub jäätmete kõrvaldamine - ladestamine. Ladestamisele suunatakse peamiselt jäätmeid, mis ei sobi taaskasutamiseks. Näiteks halva kvaliteediga segaolmejäätmed, võrepraht, tänavapühkmed, ohtlikest jäätmetest- asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit).
Ladestusala ehitatakse välja etapiviisi vastavalt ladestatavate jäätmete kogustele. Käesolevaks ajaks on valminud ja kasutusel ladestusväljakud 1-8. Projekteerimisel on ladestusväljakud 9-11. 
Käitises ülesseatud tootmisvõimsus on 4,5 miljoni t jäätmete ladestamine 25 aastast pikema aja vältel. Aastas lubatav ladestatavate jäätmete kogus on kuni 170 000 tonni. 

Jäätmed transporditakse ladestusalale kinniste veokitega või konteinerites. Jäätmelademe stabiilsus tagatakse jäätmete tihendamisega mahumassini kuni 900 kg/mprügirulli abil. Ladestusala nõlvus on 1:3, mis tagab lademe stabiilsuse.

Asbesti sisaldavate jäätmete vastuvõtmine toimub ladestusalal, selleks ettevalmistatud alal. Asbestijäätmete ladestamise kohta ladestusalal muudetakse vastavalt muude jäätmete ladestamise tööjärjele ja asukohale. Asukoha koordinaadid märgistatakse ja ladestuskaardid arhiveeritakse.

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus Jäätmekütuse jääkfraktsioon (jäätmekompost)
Kestvus pidev
Ainevood

Käitises toimub segaolmejäätmetest jäätmekütuse (RDF) tootmine vastavasse tootmishoonesse rajatud sorteerimisliinil. Jäätmekütuse tootmist jätkatakse jäätmekeskuse olemasolevas tootmishoones, mis on varustatud eraldi sademevee ja nõrgvee kogumissüsteemiga. Jäätmed kogutakse kogumispunkrisse, purustatakse eelpurustis ja sorteeritakse mehaaniliselt trummelsõelaga. Protsessi käigus eraldatakse metall.  Segaolmejäätmete käitlemisel ja jäätmekütuse tootmisel tekib jääkfraktsioon – orgaanilise aine sisaldusega sõmera konsistentsiga peenfraktsioon. Jääkfraktsiooni on vastavalt prügila sulgemisprojektile ette nähtud taaskasutada prügila bioaknate ehitusel ning prügila katmisel haljastuse kasvukihiks. Tegu on metaani oksüdeerivate omadustega materjaliga, mida vajalike omaduste saavutamiseks tuleb enne kasutamist käidelda. Metaani lagundavaid katteid rajatakse prügilate metaaniemissiooni vähendamiseks, kuna osa tekkivast prügilagaasist ei õnnestu gaasikogumissüsteemi kaudu kokku koguda (läbi viidud mõõtmise tulemusel kogutakse ca 77%  -85% ), ning see difundeerub läbi prügila katte. Metaani oksüdeerivas kihis elavad metanotroofsed bakterid kasutavad metaani oma elutegevuse käigus ja atmosfääri paisatakse oluliselt väiksema keskkonnamõjuga süsinikdioksiid.

Jääkfraktsiooni edasine käitlus jaguneb vastavalt kasutusotstarbele kaheks:

1. Bioakna jaoks kasutatavat materjali tuleb stabiliseerida kompostimise teel kuni 1 aasta. Materjali omaduste parandamiseks ning lõhnahäiringu vähendamiseks on võimalik katta aunad kuni 3ks nädalaks kattega ning neisse on võimalik paigutada õhutustorud. Peale 3 nädalase töötluse lõppemist jääb materjal stabiliseeruma kuni aastaks. Materjali sobilike omaduste saavutamine on võimalik ka mõnevõrra lühema ajaga, kuid sellisel juhul tuleb seda kontrollida laborianalüüsidega. Peamine faktor materjali kasutamiseks bioaknas on ajaline faktor, mille käigus biolaguneva materjali aktiivsus väheneb ja ta on võimeline lagundama metaani. Stabiliseerumiseks paigutatakse materjal auna ning lastakse sellel seista. Kompostimisele omast aunade segamist ja tuulutamist ei toimu. Vajadusel järelsõelutakse ja/või segatakse materjal enne bioaknas kasutamist.Uus käitlusplats piiratakse ehitustööde käigus väljakaevatud pinnase vallidega, mis haljastatakse. Valli kõrgus on kuni 3 m, millele lisandub haljastuse kõrgus. Vall, sein vms kõrgendik tõstab seda tõusvalt ületava tuule kiirust, parandades sellega lõhnaainete vertikaalset lahjenemist välisõhus ja vähendab seega retseptoriteni jõudvaid kontsentratsioone.

2. Haljastuskihi jaoks kasutatav jääkfraktsioon on võimalik suunata praegustele kompostimisväljakutele, kus see läbiks stabiliseerimiseks vähemalt 3 nädalat tuulutusega kanalitel katte all ning 3 nädalat tavalises aunas analoogselt biolagunevate jäätmete kompostimisega. Vajadusel järelsõelutakse materjal enne haljastuskihis kasutamist. Haljastuse jaoks on vajalik huumuserikas kasvukiht, mis täidab ühtlasi metaani oksüdeeriva kihi rolli.

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus Jäätmete eeltöötlus
Kestvus Pidev
Ainevood

Vastuvõetavate jäätmete puhul teostatakse eelkäitlust. Selleks suunatakse sissetulevad jäätmeveokid platsile (platside ja väljakute joonisel nr 16), kus toimub sorteerimine vastavalt jäätmete omadustele ja kogustele nii käsitsi kui mehhanismide (rataslaadur, purusti, sõel) abil. Tegevuse eemärgiks on jäätmete maksimaalne taaskasutamine ning ladestusele minevate jäätmete koguse vähendamine. 

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus Pinnase tervendamine
Kestvus Pidev
Ainevood

Pinnase tervendamist kavandatakse rajataval asfaltplatsil (plaanide ja väljakute joonisel nr 19).
Protsessi sisendiks on reostunud pinnas, mis paigutatakse käitluskohas vaaludesse/ lahtisena aunadesse ning millele lisatakse tugiaineid. Vaalusid segatakse perioodiliselt.  Protsessis lisatakse pinnasele reovee puhastussetteid. Reovee puhastusette lisamine ohtlike ainetega saastunud pinnase puhastamise protsessi aitab hoida puhastusprotsessi stabiilsena ja vältida muude bioloogilist protsessi soodustavate sidusainete (mitte jäätmete) kasutamist käitlusprotsessis.
Käideldud partiist võetakse proovid ning tõendatakse vastavust sätestatud nõuetele.

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
 
Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes
55
Tavapärane tööaeg
24 h, 7 päeva nädalas
Ülesseatud tootmisvõimsused alltegevusvaldkondade kaupa

Ladestatav kogus 4,5 miljonit tonni 25 aastast pikema aja vältel

Planeeritud aastatoodangu maht

170 000 tonni

Käitisega seotud kehtivad keskkonnaload
Välisõhu saasteluba
Jäätmeluba

4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT).

PVT allikas ja valitud PVT nimetus
Jrk nr PVT allikas ja/või viide
1. Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta, muudetud direktiiviga 2011/97/EL.
2. Keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 22 "Asbestisisaldavate jäätmete käitlusnõuded".
3. Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on Best Available Techniques (BAT) Reference Document for Waste Treatment, October 2018.
4. Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2018/1147, 10. august 2018, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused.
5. Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on Best Available Techniques on Emission from Storage, July 2006.
6. Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2016/902, 30. mai 2016, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused.
7. Keskkonnaministri 08.04.2013 määrus nr 7 "Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded"
 
Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad PVT jrk nr Vastavusmärge
Jäätmete arvestus ja dokumentatsioon Peetakse arvestust vastuvõetud ja ladestatud jäätmete liigi, koguse, omaduste ja tekke kohta, jäätmete päritolu, vastuvõtmise kuupäeva ja jäätmete koguja kohta. Jäätmearvestus toimub elektroonselt, kõik vajalikud andmed sisestatakse arvutisse, paberkandjal veosega kaasnevad dokumendid (nt. jäätmete omaduste kohta) tähistatakse ja säilitatakse. Käitaja peab arvestust vastuvõetud ja ladestatud jäätmete koodinumbri ja liigi, koguse, omaduste ja tekke kohta, jäätmete päritolu, tekitaja ning jäätmete vastuvõtmise kuupäeva ja jäätmete koguja kohta. PVT 1 paragrahv 17 1 Vastab
Jäätmekütuse tootmine Valmiskütusesegu fraktsiooni ja koostise suurusю Jäätmekütuse segu valmistatakse vastavalt tellija poolt etteantud parameetritele. Järelpurustit kasutatakse sobiva fraktsiooniga jäätmekütuse saamiseks. Jäätmekütuse valmistamine etteantud parameetritest lähtuvalt. WT BREF ptk 5.3.1 3 Vastab
Jäätmete ladestamine Jäätmelademe stabiilsus tagatakse jäätmete tihendamisega ja sobiva nõlvusega. Jäätmed transporditakse ladestuspaika kinniste jäätmeveokitega või konteinerites. Ladestatud jäätmed tihendatakse mahu-massini vähemalt 900kg/m3 prügirulli abil. Jäätmelade kujundatakse nõlvusega 1:3, mis tagab püsivusarvutuste põhjal piisava stabiilsusvaru. Jäätmed ladestatakse viisil, mis tagab jäätmelademe ja sellega seotud ehitiste stabiilsuse nii ladestamisel kui ka pärast jäätmelademe või prügila sulgemist. Jäätmete transpordil ladestuspaika peab olema välistatud võimalus jäätmete lendumiseks. Ladestatud jäätmed tihendatakse mahumassini vähemalt 900kg/m3. PVT 1 paragrahv 26 1 Vastab
Jäätmete kaalumine Prügila on varustatud kaalumissillaga nii sisse- kui väljasõidul, kus toimub kõikide ladestamiseks üleantavate jäätmete kaalumine. Vt. "Kasutuses olevad seadmed ja tehnoloogia" Prügilas peab olema võimalik kaaluda ladestamiseks üleantavaid jäätmeid. PVT 1 paragrahv 17 1 Vastab
Prügila kontrollitus Prügilale on rajatud piirdeaed ja varustatud lukustatavate väravatega. Kontrollitud sissepääs prügila territooriumile- prügila väravas on mehitatud valve, kelle kasutuses on ka liiklusvahendid. Vt. "Kasutuses olevad seadmed ja tehnoloogia" Välistada isikute juurdepääs prügila territooriumile käitaja teadmata. vajalik prügila piire ja lukustatavad väravad, prügila varustada sellise sissepääsu ja valvesüsteemiga, mis võimaldab avastada ja takistada käitaja nõusolekuta toimuvat jäätmete ladustamist. PVT 1 paragrahv 16 1 Vastab
Prügilakõlblike jäätmete ladestamine. Taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete eraldamine segajäätmete voost Prügila väravas võetakse toojalt andmed jäätmete kohta, mis sisestatakse arvutisse.

Arvuti näitab ära vastavuse ladestamiseks lubatud jäätmete nimekirjaga. Koormat kontrollitakse visuaalselt prügila väravas ja auto tühjendamisel.
Prügilasse ladestamiseks lubatud jäätmete nimekiri on elektroonilisel kujul. Kui olmejäätmete hulgas ilmneb ladestamise käigus ohtlikke jäätmeid, eraldatakse need käsitsi. Jäätmete prügilakõlblikkus. Tavajäätmeprügilasse ladestatavad jäätmed. Jäätmete prügilakõlblikkuses veendumine. PVT 1 paragrahvid 18, 21 ja 24 1 Vastab
Prügilagaasi kogumine ja käitlemine Biogaasi kogumiseks kasutatakse vertikaalseid kogumiskaevusid, mis on plastiktoruga ühendatud kompressorjaamaga. Gaasi käideldakse gaasimootoris ja mootori seisakust tuleneva äkkheite vältimiseks on olemas gaasipõleti. Prügilagaasi kogumiseks kasutatakse vertikaalseid gaasikaevusid, mis ulatuvad kaks meetrit prügila aluspõhjast kuni ladestusala lõpuni. prügila, kus ladestatakse biolagunevaid jäätmeid, korraldab käitaja prügilagaasi kogumise. Kogutud prügilagaas taaskasutatakse (nt energia tootmiseks), vajadusel seda eelnevalt töödeldes. Kogutud prügilagaas, mida ei ole võimalik taaskasutada põletatakse. PVT 1 paragrahv 29. 1 Vastab
Nõrgvee suunamine, kogumine ja käitlemine prügila põhi ja küljed on kaetud vettpidavast materjalist kihi ja drenaaziga. ladestusalalt kogutud nõrgvesi juhitakse otse või läbi ühtlustusbasseini Tallinna linna heitveepuhastile või bassein tühjendatakse paakautoga ja purgitakse lähimasse sobivasse reoveepuhastisse. Tehismaterjaliks on 2,0 mm paksune HDPE kile ja dreenkihi paksus on 0,6 m. Prügila põhi ja küljed kaetakse vettpidavast tehismaterjalist kihi ja drenaaziga. Dreenikihi paksus on vähemalt 0,5 m. Nõrgvesi kogutakse ja puhastatakse "Veeseaduses" ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt kohapeal või juhitakse lähimasse sobivasse reoveepuhastisse. PVT 1 paragrahv 13 1 Vastab
Prügila negatiivse keskkonnamõju vähendamine Prügi lendutõusmist takistatakse piisavasse kõrgusesse paigutatud püüdevõrkude/AIAGA. Näriliste arvukuse määramiseks tehakse regulaarseid vaatlusi. Püüdevõrk/AED seatakse üles töösolevate ladestuspindu ääristavate vallide peale. Prügi pideva tihendamisega minimeeritakse prügilendu. Näriliste arvukust piiratakse spetsiaalsete tõrjemeetmetega (nt. mürksööt kaerahelbe-, vahaploki-, kontaktpulbri- ja vedeliku baasil). Tolmu vähendamiseks ladestusala vajadusel niisutatakse. Arvulise normi piiresse jääva või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu, nagu tolm, hais, aerosoolide teke, prügilapõlengud, ladestatud jäätmete tuulega kandumine, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks rakendatatkse kõiki sobivaid meetmeid. PVT 1 paragrahv 4 1 Vastab
Jäätmete ladestamine prügilasse Tavajäätmete prügila koos vajaliku infrastruktuuri ja seadmetega. Asbesti sisaldavate jäätmete vastuvõtmine toimub ladestusalal, selleks ettevalmistatud alal. Asbestijäätmete ladestamise kohta ladestusalal muudetakse vastavalt muude jäätmete ladestamise tööjärjele ja asukohale. Asukoha koordinaadid märgistatakse ja ladestuskaardid arhiveeritakse. Vastavalt PVT allikas sätestatul, s.h. rajamise ja käitamise aspektid Vastavalt PVT 1 allika sätetele peatükk 2 paragrahv 9-22. Asbesti sisaldavate jäätmete käitluse PVT allikaks on keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 22 "Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded". 2 Vastab
Nõrgvee tekke vähendamine Jäätmed tihendatakse, täitunud ladestusrakk suletakse vettpidava kattega võimalikult kiiresti. Pinna- ja põhjavee voolamine jäätmetesse on välistatud asukohavalikuga (ladestusala on kõrgem kui veetasemed). Kasutamata ladestusala sadevesi hoitakse töös olevast alast eemal piiretega (ala on jagatud ´rakkudeks`) ja juhitakse 2 äravoolu kaudu kraavidesse. Vähendatakse võimalikult suures ulatuses jäätmemassi imenduva sademevee kogust; välistatakse pinna- ja põhjavee voolamine ladestatud jäätmetesse. PVT 1 paragrahv 28. 1 Vastab
Juhtimissüsteem Integreeritud kvaliteedi-, keskkonna- ning töötervishoiu- ja tööohutuse juhtimissüsteem. EMAS on juurutamisel ning teostatud esmane vastavushindamine.
Juhtimissüsteem vastab ISO 9001:2015, ISO 14001:2015 ja OHSAS 18001:2007 nõuetele. Sertifitseeritud juhtimissüsteem hõlmab:
I Juhtkonna, sh kõrgema juhtkonna pühendumuse.
II Juhtkonna määratletud keskkonna-poliitika, mis muuhulgas sisaldab käitise keskkonnatoime pidevat parandamist.
III Vajalike protseduuride, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega.
IV Protseduuride rakendamine, pöörates erilist tähelepanu sertifitseerimise aluseks olevatele aspektidele.
V Tulemuslikkuse kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu sertifitseerimise aluseks olevatele aspektidele.
VI. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine kõrgema juhtkonna poolt.
PVT 1, osa I kuni VI: KKJS ulatus (nt üksikasjalikkuse tase) ja laad (nt standarditud või standardimata) on üldiselt seotud käitise laadi, suuruse ja keerukusega ning selle võimalike keskkonnamõjudega (mis olenevad muu hulgas käideldavate jäätmete liigist ja kogusest). 4 Vastab
Juhtimissüsteem Käitise keskkonnamõju arvestamine ja võrdlus sarnaste käitiste tegevusega. Käitise keskkonnatoime parandamiseks:
- jälgitakse puhtama tehnoloogia arenguid;
- käitise ja selle uute osade projekteerimisel on arvestatud/arvestatakse tulevase sulgemise keskkonnamõjuga ning kogu kasutusaja jooksul avalduva keskkonnamõjuga;
- tehakse perioodiliselt võrdlusanalüüse jäätmekäitlussektori teiste käitistega -milliseid jäätmeliike vastu võetakse, sorteerimise ulatus, ladestamise statistika, teisese toorme realiseerimise turuosad, jms.

Need tegevused on juhatuse liikme ülesanded, kes vastutab käitise arendamise ja toimimise eest.
PVT 1, osa VII kuni IX: Käitise keskkonnatoime parandamiseks:
- VII jälgitakse puhtama tehnoloogia arenguid;
- VIII uue käitise projekteerimisel arvestatakse tulevase sulgemise keskkonnamõjuga ning kogu kasutusaja jooksul avalduva keskkonnamõjuga;
- IX korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine.
4 Vastab
Juhtimissüsteem Käitise keskkonnamõju vähendamise meetmete kavandamine ja kavade rakendamine Käitises on kompleksloaga ja juhtimissüsteemi protseduuridega rakendatud jäätmete käitlemise korraldus, mis (1) minimeerib jäätmekäitlusega kaasnevate jääkide teket, (2) optimeerib jäätmete korduskasutamist, regenereerimist, ringlussevõttu ja/või nende energia taaskasutamist, (3) tagab jäätmete nõuetekohase kõrvaldamise.
Õnnetusjuhtumite haldamiseks (st õnnetuste ennetamiseks ja vältimiseks) on ettevõttes koostatud ja pidevalt kaasajastatud riskianalüüs ja juhend "Valmisolek hädaolukordadeks". Kasutuses olevatel masinatel ja seadmetel on kõigil koostatud
tööohutusjuhendid.
Koostatud on lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskava (see ei ole samastatav atmosfääriõhukaitse seaduses § 70 nimetatud lõhnaaine esinemise vähendamise kavaga). Vajadusel (häiringute ilmnemine) koostatakse müra ja vibratsiooni tekke piiramise kava, kuid praegu selleks vajadus puudub (PVT 17 kohaldatavus on piiratud juhtudega, kui eeldatakse müra või vibratsiooni levikut tundlikule alale ja/või see oht on põhjendatud).
PVT 1, osa XII kuni XV: Käitise keskkonnatoime parandamiseks rakendatakse:
XII. jääkide haldamise kava /nõuetekohane käitlemine, sh jäätme-hierarhia rakendamine/;
XIII. õnnetusjuhtumitega tegelemise kava /ohtude ja riskide määratlemine, riskitaseme vähendamise meetmed/;
XIV. lõhnaaine esinemise vähendamise kava (detailid PVT 12); XV. müra ja vibratsiooni tekke piiramise kava (detailid PVT 17).
KKJS ulatus (nt üksikasjalikkuse tase) ja laad (nt standarditud või standardimata) on üldiselt seotud käitise laadi, suuruse ja keerukusega ning selle võimalike keskkonnamõjudega (mis olenevad muu hulgas käideldavate jäätmete liigist ja kogusest).
4 Vastab
Juhtimissüsteem Lõhnaainete vähendamise kava rakendamine, lõhna leviku seire. Käitises on rakendatud lõhnakaebustele reageerimise süsteem, kohalikku omavalitsust ja käitise ümbruse kogukonda teavitatakse potentsiaalselt olulise lõhna-häiringuga tegevustest.
2019.a telliti Eesti Keskkonnauuringute Keskusest täiendavad lõhnaallikate mõõtmised ja lõhna esinemise mõõtmised käitise ümbruses. Mõõtmiste alusel koostati uus lõhna vähendamise tegevuskava.
PVT 10, PVT 12, : PVT on korrapäraselt jälgida lõhnaaine levikut lõhnaaine vähendamise kavas toodud sagedusega. Vähendamise kava sisaldab ka lõhnaallikate ja nende osakaalu kindlakstegemist, meetmeid ja tähtaegu, kaebustele reageerimist.
Kohaldatavus on piiratud juhtudega, kui eeldatakse lõhnaaine levikut tundlikule alale ja/või see oht on põhjendatud.
4 Vastab
Jäätmekäitluse korraldamine Jäätmevoogude haldamine Käitises on kehtestatud protseduur EP 3001/V14 „Jäätmekäitlusteenuse planeerimine ja korraldus“, mis hõlmab jäätmete iseloomustamist, sobivuse heakskiitmist, vastuvõtmist ja voogude jälgimist.
Jäätmekütuse tootmisel ja biolagunevate jäätmete kompostimisel on sama protseduuriga kehtestatud üldnõuded väljundi kvaliteedi juhtimiseks, jäätmevoogude eraldatuse ja kokkusobivuse tagamiseks:
- jäätmete vastuvõtul jälgitakse, et jäätmevoos ei ole nendesse protsessidesse sobimatuid jäätmeid, nende ilmnemisel need eraldatakse;
- toimub eri jäätmevoogude käsitsi sortimine;
- jäätmekütuse tootmine toimub vastavalt tellija etteantud parameetritele (tsemendi tootmine või jäätmepõletustehas), vajadusel kasutatakse järelpurustit sobiva fraktsiooniga jäätmekütuse saamiseks;
- biolagunevate jäätmete kompostimine, sh saaduste kontroll toimub Keskkonnaministri 08.04.2013 määruse nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded” järgi.
Tuha käitlemisel rakendatakse visuaalset kontrolli tuha vastuvõtmisel ning toimub masinsortimine – eraldatakse metallid. Tuhk käideldakse muudest jäätmetest eraldi
PVT 1 osa X; PVT 2, meetmed a .kuni g: Selleks et parandada käitise üldist keskkonnatoimet, on PVT kasutada kõiki järgnevaid meetmeid:
a. Jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva heakskiitmise korra kehtestamine ja rakendamine
b. Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine
c. Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine (st asukoha ja koguse jälgimine)
d. Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi kehtestamine ja rakendamine
e. Jäätmete eraldatuse tagamine
f. Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne nende segamist või jäätmesegude koostamist
g. Tahkete sisendjäätmete sortimine
4, 7 Vastab
Jäätmekäitluse korraldamine Jäätmete käitlemisel tekkiva heite iseloomustamine. Käitises on kehtestatud protseduur EP 4001 „Seire ja mõõtmine“, mis tagab, et on olemas teave kompleksloa taotlusmaterjalides kirjeldatud biolagunevate jäätmete, tuha jm jäätmete käitlemisega seotud heite kohta. Tehtud on kompostimisel eralduvate saasteainete heitkoguste mõõtmised. Jäätmekäitlusplatsidele, sh tuha käitlusalale sattuv sademevesi ja MBT alal tekkiv vesi kogutakse restkaevudega ja juhitakse kogumistiiki ja seejärel kas kasutatakse ära niisutamiseks või suunatakse koos prügiladestu nõrgveega Tallinna linna reoveepuhastile. Seiratakse reovee voogusid ja koostist. PVT 1 osa XI; PVT 3: Selleks et hõlbustada õhku ja vette paisatava heite vähendamist, on PVT luua reovee- ja heitgaasi-voogude inventuuri pidevalt ajakohastatav süsteem, mis on osa KKJS-st ja mis hõlmab kogu järgmist teavet:
i) teave käideldavate jäätmete omadustest ja jäätmekäitlus-protsessidest;
ii) teave reoveevoogude omadustest;
iii) teave heitgaasivoogude omadustest.

Inventuuri ulatus (nt üksikasja-likkuse tase) ja laad on üldiselt seotud käitise laadi, suuruse ja keerukusega ning selle võimalike keskkonnamõjudega (mis olenevad muu hulgas käideldavate jäätmete liigist ja kogusest).
4 Vastab
Jäätmekäitluse korraldamine Jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariskide vähendamine. Jäätmete ladustamine toimub jäätmekeskuse territooriumil asfaltkattega platsidel, eri liiki jäätmetele, sh tuhale, on eraldi tsoonid. Osa jäätmeid – enne sorteerimist - ladustatakse MBT viil-halli vastuvõtupunkris. Jäätmekütus ladustatakse viilhallis ja selleks eraldi ehitatuid laos-kilehall. Jäätmetest eraldatud ohtlike jäätmete ladustamine toimub muudest jäätmetest eraldi. Jäätmete maksimaalne ladustamismaht on kindlaks määratud kompleksloa tabelis 26.
Jäätmete käitlemiseks kasutatakse selleks ette nähtud seadmeid (st neid ei kasutata muul otstarbel).
Arvestades, et praegu ei paikne ladustamis-kohad optimaalselt ja/või ei ole piisavat mahtu keskkonnakaitse nõuetele vastavatel aladel (seetõttu toimub kohati vahe-ladustamine ladestusalal, mis tekitab jäätmete tarbetu käitlemise ja suuremad transpordi-kaugused), on kavas rajada täiendavad platsid jäätmekeskuse sissesõidu lähistele. Vastavalt kompleksloa tabeli 6 tingimusele ehitatakse välja uued PVT-le vastavad segaolmejäätmete ja inertsete mineraal-jäätmete vahelaod hiljemalt 30.12.2022. Samuti suurendatakse elanikkonnalt vastu-võetavate jäätmete ala ning tehakse ala ehitusjäätmete sortimiseks. Kehtestatud on vastav detailplaneering, platse tuleb juurde ca 6 ha.
PVT 4, a.-d. Rajatakse täiendavad platsid hiljemalt 30.12.2022: Selleks et vähendada jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariske, on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid:
a. ladustamiskohtade optimeerimine;
b. piisav ladustamismaht;
c. ladustamistoimingute ohutus;
d. eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks
4 Vastab
Jäätmekäitluse korraldamine Jäätmete käitlemise ja teisaldamisega seotud keskkonnariskide vähendamine Jäätmete, sh tuhkade, ohutu käitlemine ja teisaldamine hõlmab järgmist:
- jäätmeid käitlevad ja teisaldavad pädevad töötajad, pädevus tagatud koolitusprogrammi rakendamisega;
- jäätmete käitlemine ja teisaldamine on dokumenteeritud ja tegevuste elluviimist kontrollitakse;
-vedeljäätmeid ei käidelda;
- rakendatud on meetmed tahkete jäätmete käitlemisel tolmamise vältimiseks: vajadusel niisutamine, avatud platsidel käitlemise vältimine tugeva tuulega, toimub regulaarne koldetuha ja RDF kütuse niiskuse kontroll, MBT käitlusesse ei võeta vastu sorteerimata ehitus-lammutus-jäätmeid, et vältida nende purustamisel tolmu teket. Tuhast metallide eraldamise magnetite kohal on telkkatused.
PVT 5: Selleks et vähendada jäätmete käitlemise ja teisaldamisega seotud keskkonnariske, on PVT kehtestada käitlemise ja teisaldamise kord ning seda rakendada.
Käitlemise ja teisaldamise kord on riskipõhine, selles arvestatakse õnnetus- ja vahejuhtumite tõenäosusega ning nende keskkonnamõjuga.
4 Vastab
Jäätmekäitluse korraldamine Hajusheite vältimine või vähendamine Käitises on rakendatud asjakohased meetmed hajusheite vältimiseks ja vähendamiseks:
- jäätmekütuse tootmisel toimub jäätmete vastuvõtt ja sortimine viilhallis (a.);
- kompostimisel toimub osade jäätmete kompostimine poolläbilaskvate membraanide all (a., d.);
- tuha ja tuhast tekkivate metallide käitlemisel kasutatakse töötlemisliinil telkkatuseid, mis vähendab heite teket (d.);
- puistematerjalide laadimisel langemiskõrguse minimeerimine (a).
- tolmu hajusheite vältimiseks toimub vajadusel jäätmete niisutamine; soetamisel on uus kastmisauto, millel olemas hüdrauliselt juhitavad veejoatorud masina ees, küljel ja taga, st kuival perioodil saab tolmamise vältimiseks kasta senisest efektiivsemalt (e.);
- platside kastmine kuivadel perioodidel (e.);
- käitlus- ja ladestuskohtade puhastamine, et vältida jäätmete kuhjumist ja anaeroobsetesse tingimustesse sattumist, liikumisteede puhastamine, seadmete puhastamine; kriitilistes kohtades regulaarne mehitatud puhastusvajaduse kontroll (g.).
PVT 14 5. ptk 5.3.1, 5.4.1: Õhku jõudva hajusheite – eelkõige tolmu, orgaaniliste ühendite ja lõhnaaine – vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni.
a. Võimalike hajusheite allikate arvu minimeerimine.
b. Eriti pihkumiskindlate seadmete valimine ja kasutamine.
c. Korrosioonitõrje.
d. Hajusheite piiramine, kogumine ja puhastamine.
e. Niisutamine.
f. Hooldus.
g. Käitlus- ja ladustamiskohtade puhastamine.
h. Pihkumise avastamise ja kõrvaldamise (LDAR) programm – kui eeldatakse orgaaniliste ühendite heidet.
Olenevalt riskist, mida jäätmed kujutavad õhku jõudva hajusheite seisukohast, on eriti asjakohane PVT 14d.
4 Vastab
Jäätmekäitluse korraldamine Ressursside tarbimise seire. Tarbitavate ressursside seire:
- põhjavee võtmisel veearvestiga, st toimub pidevalt;
- lisaks elektrienergia üldisele tarbimisele mõõdetakse-arvestatakse jäätmekütuse liini seadmete energiakulu (muud tehnoloogilised liinid elektrienergiat ei tarbi);
- diislikütuse kulu arvestatakse nii sise-transpordil kui jäätmete töötlemisel kasutatavatel seadmetel, st kõikide mehhanismide osas.
Prügikütuse, komposti ja tuha käitlemisel teostatakse eraldi ressursiseiret (nt energia-kulu üle peetakse arvestust EXCEL tabelis), kuid sihtarve ja meetmeid ei ole põhjust kehtestada. Juhul kui peaks esinema perioodi kokkuvõttes oluline kõrvalekalle võrreldes varasemate perioodidega, siis tehakse analüüs ja vajadusel kehtestatakse täiendavalt meetmeid.
Jääkide ja reovee tekke seire:
- mõõdetakse arvestiga Tallinna linna reovee-puhastile suunatava reovee kogust;
- Peetakse arvestust sisendjäätmete sortimisel tekkivate erinevate voogude üle.
Käitise energiabilansi koostamisel arvestatakse ka prügilagaasist elektri tootmisel tekkiva jääksoojusega (elektrit toodab OÜ Baltic Biogas), mida kasutatakse töökoja ja kontorihoone kütmiseks.
Rakendatud on meetmed energiakulu vähendamiseks:
- 2018. a vahetati välja jäätmekütuse tootmis-halli valgustus LED valgustite vastu, lisaks halli I tsoonis valgustus liikumisanduritega (meetme tasuvusaeg 3 aastat);
- vananenud seadmed vahetatakse välja kaasaegsemate vastu (nt hiljuti vahetati välja prügipress, buldooser, ratas-ekskavaator ja rataslaadur, millega kaasnes diislikütuse kulu vähenemine ligikaudu neljandiku võrra).
Ressursside kulu kohta koostatakse aastaaruanne, mis esitatakse ka Keskkonnaametile.
PVT 11, PVT 23: PVT on jälgida vähemalt kord aastas vee, energia ja tooraine aastast tarbimist ning jääkide ja reovee aastast teket.

Energia tõhusaks kasutamiseks on PVT kasutada mõlemat allpool esitatud meetodit:
a. Energiatõhususkava. Kava kohandatakse vastavalt jäätmekäitluse eripäradele, arvestades elluviidavat protsessi (või protsesse), töödeldavat jäätmevoogu (või voogusid) jne.
b. Energiabilansi andmed.
4 Vastab
Jäätmete käitlemine Müra ja vibratsiooni vältimine ja vähendamine. Rakendatud on töökorralduslikud meetmed jäätmete, sh tuha käitlemisel:
- seadmete kontroll ja hooldus (b-i)
- seadmeid käitavad kogenud töötajad(b-iii);
- öösel ei toimu mürarohkeid tegevusi (b-iv).
Käitises rakendatakse kaasaegset tehnoloogiat, st võimalusel kasutatakse vähest müra tekitavaid seadmeid Kasutatakse seadmeid, millel on madal müratase - soetamisel on see üks kriteeriume (c.).
Müratõkete kasutamine ei ole põhjendatud, kuna käitise lähiümbruses ei ole müratundlikke objekte ning käitise müra taseme kohta ei ole kaebusi laekunud
PVT 18: Müra ja vibratsiooni vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis nende vähendamiseks on PVT kasutada üht või mitut allpool nimetatud meetoditest:
a. Seadmete ja hoonete sobiv paigutus.
b. Töökorralduslikud meetmed
c. Vähest müra tekitavad seadmed
d. Müra ja vibratsiooni leviku tõkestamise vahendid (seadmetel ja hoonetel)
e. Müra leviku tõkestamine (tõkete paigutamine müraallika ja tundliku objekti vahele).
4 Vastab
Jäätmete käitlemine Veetarbe optimeerimine, pinnasesse ja vette heite vältimine ja vähendamine. Jäätmekäitlusplatsidelt tekkiv sademevesi kogutakse suunatakse ladestuala niisutamiseks, st sellega välditakse põhjavee kasutamist (b., g.).
Kompostimisväljaku, tuha vanandamise platside ja jäätmekütuse valmistamise hoone põhjad on vett mitteläbilaskvad. (c.).
Kütteõli mahuti (paikneb hoones) ja tankla mahuti paiknevad kütust mitteläbilaskval pinnal, mahutitel on topeltseinad (c.). Mahutid on elektrooniliste nivooanduritega, mis välistavad ületäitmise. Mehhanismide paakide jm täitmisel on püstolitel automaatlukustus (d.). Tanklad on võetud rendile, rendileandja tagab regulaarse hoolduse (h.).
Käitises ei ole maa-aluseid torustikke, mille kaudu toimuks kemikaalide või töötlemis-protsessi saaduste transport (h.).
Kompostiaunade all on õhutuskanalid, mis töötavad ka drenaažisüsteemina. Dreenitud vedelik juhitakse maa-alusesse settemahutisse 40 m3 ja sealt läbi õlipüüduri settebasseini (g., i.).
Juhul, kui reoveepumpla ei tööta, saab nõrgvett suunata kogumisbasseinidesse (i.).

PVT 19 5., ptk 5.1.1.1, 5.1.1.3: Veetarbimise optimeerimiseks, reovee koguse vähendamiseks, heite pinnasesse ja vette vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni:
a. veemajandus;
b. vee ringlusse võtmine;
c. läbilaskmatud pinnad;
d. mahutite ülevoolu ning lekete tõenäosust ja mõju vähendamine;
e. Kaetud kohad jäätmete ladustamiseks ja töötlemiseks;
f. reovee eraldamine;
g. sobiv äravoolutaristu;
h. Projekteerimine ja hooldus, mis võimaldab lekkeid tuvastada ja kõrvaldada;
i. reovee sobiv puhversäilitusmaht.
4 Vastab
Jäätmete käitlemine Heide õnnetus- ja vahejuhtumitest. Jäätmete, sh tuha käitlemine toimub piiratud juurde-pääsuga alal (a.).
Põlevmaterjalide ladustamiseks üle 1000 m3 on kooskõlastatud ladustusplaan, mis on kooskõlastatud Päästeametiga (a.).
Käitises on vahendid tulekollete operatiivseks likvideerimiseks (a.).
Käitises on ööpäevaringselt toimiv mehitatud valve väravas ja turvameeskond, mõlemad saavad teavet videovalve süsteemidelt. (a.)
Süttimisohu vältimiseks on MBT tootmis-hoonesse ja RDF laohoonesse paigaldatud termokaamerad, millel on seadistatud automaatne häire aktiviseerumine, kui temperatuur tõuseb (süsteem teavitab käitise väravameeskonda ja turva-meeskonda) ning lisaks kuvatakse pidevalt reaalaja pilt värava- ja turvameeskondadele. (a.)
Igakuiselt 2 korda seiratakse kalibreeritud mehhaanilise temperatuurianduriga RDF laos oleva materjali seesmist temperatuuri ja vastavalt vajadusele segatakse laos olevat materjali. (a.)
Jäätmete, s tuha käitlemisel on kasutusel protsessid, mille rikke/õnnetusjuhtumi korral ei teki äkkheidet vette.
Tehnoloogiliste protsesside tegevushälvete ohjamine (vt ka kompleksloa tabel 53), rakendatakse ka tuha käitlemisel:
- kui tegemist on nn partiiviisilise protsessiga, siis protsess peatatakse kuni töökorras seadme rentimiseni (a., b.);
- jäätmete vastuvõtmisel vastuvõetava jäätmevoo visuaalne pidevseire;
- kompostimisel asendatakse rikked võimalikult kiiresti (paigaldatakse asendus-ventilaator, asendusandur; membraani rebenemisel paigatakse membraan võimalikult kiiresti (b.).
Õnnetus- ja vahejuhtumid registreeritakse, hinnatakse põhjusi (juhtimissüsteemis kasutusel mittevastavuste raportid) ja asjakohasusel rakendatakse meetmeid nende kordumise vältimiseks (c.).

PVT 21: Et ära hoida või piirata õnnetus- ja vahejuhtumite keskkonnamõju, on PVT kasutada kõiki allpool nimetatud meetodeid osana õnnetusjuhtumitega tegelemise kavast (BAT 1):
a. kaitsemeetmed
b. Juhusliku/tahtmatu heite haldamine
c. Õnnetus- ja vahejuhtumite registreerimise ja hindamise süsteem.
4 Vastab
Jäätmete käitlemine
Materjalitõhusus. Jäätmete töötlemiseks kasutatakse muude materjalide asemel jäätmeid – saab rakendada kompostimisel, kus järelvalminud komposti sõelumisel eraldatakse hakkepuit ja kile. Eraldatud hakkepuit suunatakse uuesti biolagunevate jäätmete käitlemisel ringlusse ja sõelumisel eraldatud kile kaalutakse ja suunatakse jäätmekütuse tootmisse.
MBT töötlemisel olmejäätmetest eraldatavat orgaanilist osa ja vanandatud koldetuhka taaskasutatakse prügila katmisel.
Jäätmeid, mis välja sorditakse, kasutatakse prügila siseteede, sorteerimisplatside ehitustegevuses, samuti ladestu katmisel, haljastuses jm.
PVT 22: Et kasutada materjale tõhusalt, on PVT asendada materjalid jäätmetega 4 Vastab
Jäätmete käitlemine
Pakendite korduskasutamine. Jäätmete toomisel kasutatud konteinerid vm pakendid tagastatakse toojale, st need on ringluses.
Kasutuskõlbmatuks muutunud kaubaalused purustatakse, realiseeritakse koos muu hakkepuiduga kas energiana või komposti tugiainena.
PVT 24: Et vähendada kõrvaldatavate jäätmete kogust, on PVT maksimeerida pakendite korduskasutamist osana jääkide haldamise kavast 4 Vastab
Kompostimine Jäätmete kompostimiseks sobivuse arvestamine. Käitises on kindlaks määratud jäätmeliigid, mida võib kompostimisel kasutada.
Kompostimisele ei või suunata puitu, sh pakendeid, millel on biolagunematu kattematerjal, määrdunud ohtlike ainetega või töödeldud puidukaitsevahenditega.
PVT 33: Et vähendada lõhnaaine heidet ja parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT valida sisendjäätmeid. 4, 7 Vastab
Kompostimine Lõhnaainete õhkuheite vähendamine. Jälgitakse, et vastuvõetud jäätmed (nii biolagunevad kui segaolmejäätmed) ei jääks pikemaks ajaks kuhja käitlemist ootama (a.).
Kompostsegu koostatakse vastavalt retseptuurile, jäätmed on peenestatud sobivale suurusele. Aunad koostatakse optimaalse kõrguse ja laiusega Jälgitakse temperatuuri ja auna õhutatust, enne ümberpööramist tehakse ööpäevane sundõhutamine. (c.)
PVT 13 PVT 36: Lõhnaaine heite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada üht või mitut allpool nimetatud meetodit: a. viibeaja vähendamine anaeroobsetes tingimustes (avatud süsteemid); b. keemiline töötlemine;
c. aeroobse töötlemise optimeerimine.
Et vähendada õhkuheidet ja parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT jälgida ja/või kontrollida jäätmete ja protsesside põhinäitajaid.
4 Vastab
Kompostimine Hajusheite vähendamine. Sõltuvalt kompostitava jäätmesegu koostisest, on osad kompostiaunad kaetud poolläbilaskvate membraanidega.
Arvestatakse ilmastikuolude ja ilma-ennustustega enne ulatuslikke välitingimustes toimuvaid protsesse. Näiteks aunade või hunnikute moodustamise või ümber-pööramise, purustamise või sõelumise vältimine halbade ilmastikutingimuste korral, et vältida heite levimist (nt kui tuulekiirus on liiga väike või liiga suur või tuul puhub tundlike alade suunas).
Aunade paigutamine nii, et valdava tuule teele jääb võimalikult väike osa kompostitavast massist, vähendamaks heite levikut auna pinnalt.
Vastuvõtuala on ümbritsetud betoonseintega, et suunata hajusheidet üles poole.
PVT 37: Et vähendada välistingimustes töötlemise etappides tekkiva tolmu, lõhnaaine ja bioaerosoolide hajusheidet õhku, on PVT rakendada üht või mõlemat allpool kirjeldatud meetodit:
a. Poolläbilaskvate membraankatete kasutamine.
b. Toimingute kohandamine vastavalt ilmastikutingimustele
4 Vastab
Kompostimine Saastunud vee tekke vähendamine. Kompostimisel tekkinud veed kogutakse eraldi prügiladestus tekkivast nõrgveest ja kasutatakse ladestu jm niisutamisel.
Jälgitakse jäätmete niiskusesisaldust – niiskemad jäätmed segatakse kokku kuivemate jäätmetega ja/või kuivema tugimaterjaliga, et vältida nõrgvee teket.
PVT 35: Reovee tekke ja veekasutuse vähendamiseks on PVT kasutada kõiki allpool nimetatud meetodeid.
a. Reovee eraldamine
b. vee ringlusse võtmine
c. nõrgvee tekke minimeerimine.
4 Vastab
Reovee kogumine ja eraldamine Saastunud vee tekke vähendamine. Territooriumil tekkiva sademevee puhul on tegemist potentsiaalselt reostunud sademeveega, mistõttu ei eraldata sademevett muust tekkivast reoveest. Käitise sademe- ja reoveed juhitakse ühiskanalisatsiooni. PVT 8: Puhta vee saastumise vältimiseks ja vetteheite vähendamiseks on PVT eraldada saastamata reoveevood sellistest reoveevoogudest, mida on vaja puhastada. Saastamata vihmavee eraldamine ei pruugi olla rakendatav juba olemasoleva reoveekogumissüsteemi puhul. 6 Vastab
Tõrvikpõletamine Prügilagaasi põletamine tõrvikus. Prügilagaasi põletamine tõrvikus toimub üldjuhul olukorras, kui gaasimootor ei tööta (nt hooldustööd, mootori avariiline seiskamine jms). Tõrviku töötamisel fikseeritakse tõrviku tööaeg (otseselt tõrvikusse mineva gaasi kogust ei mõõdeta). Tõrvik suudab maksimaalselt põletada 800 m3 gaasi tunnis, keskmine koormus on 400 m3/h. Tõrvik on projekteeritud käitise tegevust ning tõrvikus põletatava prügilagaasi silmas pidades. PVT 17, 18: Õhkuheite ärahoidmiseks tõrvikpõletamisel on PVT kasutada tõrvikpõletamist ainult ohutuse tagamiseks või ebatavaliste töötingimuste korral (nt käivitamine, seiskamine). Vastava käitiseosa nõuetekohane projekteerimine. 6 Vastab
Kütuse hoiustamine Diislikütust hoiustatakse kahes spetsiaalselt kütuse hoiustamiseks valmistatud 9 m3 mahuga väiketanklas ning kahes 1,5 m3 mahuga teisaldatavas tanklas. Katlamajas kasutatavat kütteõli hoiustatakse 3 m3 mahuga mahutis, mis asub hoones. Kuni 10 m3 mahuga väiketanklad on varustatud lekkevannidega, elektroonilise ületäitmise kaitseklappidega ning tasemeanduritega. Kütuse maha valgumise võimalus on ebatõenäoline. 5.1.1.3: PVT ei käsitle väikeseid hoidmisehitisi. Kuid ka väikeste hoidmisehitiste puhul on rakendatavd järgmised meetmed:
1. Mahuti valimisel tuleb arvestada seal hoiustatva kemikaali omadusi.
2. Lekete avastamiseks ja pinnase reostumise vältimiseks lekkevannide olemasolu.

5 Vastab

4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Vorm ei ole asjakohane.

4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT vastavusmärge Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta Rakendamise periood Meetme rakendamise tähtaeg
Abimaterjalide säästlik kasutamine Ladestatud jäätmekihi katmiseks kasutatavat kattematerjali ning kompostimisel kasutatavaid materjale tuleb ladustada selleks ettenähtud aladel, vältida segunemist teiste materjalidega. Jäätmete ladestamine ja töö töötsoonis (Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded) Vastab   Pidevalt
 
Abimaterjalide säästlik kasutamine Prügila ehitustööde ajal ja käitise territooriumil teede ja platside ehitamisel väljakaevatud pinnast kasutada ladestatud jäätmekihi igapäevaseks katmiseks ja /või prügila sulgemise kattematerjalina. Jäätmete taaskasutamine Vastab   Pidevalt
 
Abimaterjalide säästlik kasutamine Kompost: Purustatud puitu kasutatakse optimaalselt vajaliku C:N suhte saavutamiseks. Hiljem komposti sõelumisel on suurema fraktsiooniga puitu võimalik uuesti toormega segada Järelvalminud komposti sõelumine trummelsõelaga. Välja sõelutud puidu osa on võimalik uuesti kasutada, kompostiga segada. Vastab   Pidevalt
 
Abimaterjalide säästlik kasutamine Jäätmete ladestamine: Ladestusala katmiseks ja teede ehitamiseks kasutatakse pinnast, ehitusprahti jne. Kasutatakse võimalikult tihendatavaid ja siduvaid, kuid sealjuures ka poorseid materjale. Uuele ladestusalale minnes võetakse võimalusel üles varem kasutusel olnud ladestusala tee. tee ülesvõtmisel kasutatakse kompaktorit ja buldooserit, materjal teisaldatakse laaduriga Vastab   Pidevalt
 
Energia ja kütuse tõhus kasutamine Jäätmekäitlus: Mehhanismides kasutatava kütuse üle peetakse täpset arvestust ja võimalusel eelistatakse kasutada väiksema kütusekuluga seadmeid ja seadmete opereerimine on optimeeritud. Kompaktor, buldooser, laadur, laadur-ekskavaator Vastab   Pidevalt
 
Vee säästlik kasutamine Jäätmete ladestamine ja kompostimine: Vajadusel kasutatakse ladestusala, seal paiknevate teede, komposti ja koldetuha vanandamisplatsi niisutamiseks ja tehnika pesemiseks sadevee kogumisbasseini vett. Vajadusel võimalus kasutada pinnavett. Mobiilse kastmistehnika kasutamine - paakauto mahtuvusega 14,5 m3 Vastab   Pidevalt
 
Lõhna vältimine või vähendamine Kompostimine: Jäätmed purustatakse enne auna paigutamist ning segatakse nende hulka tugimaterjali- peamiselt hakkepuitu biomassina. Tugimaterjali lisamine käib kogemuse põhjal ning kindlat reeglit ei ole, C/N tase kõigub. Komposti kvaliteedi huvides tuleks segada juba osaliselt kõdunenud hakkpuit värske hakkpuiduga ja võimaluse korral lisada sisendainena biojäätmeid /haljast materjali (puulehed, oksad, niidetud muru jne) Purustid, olemasolev kompostimistehnoloogia Vastab   Pidevalt
 
Lõhna vältimine või vähendamine Kompostimine: Suurem osa kilejäätmeid eemaldatakse sisendmaterjalist enne kui materjal paigutatakse auna. Kui kilejäätmed on enne materjali paigutamist eemaldatud, siis suureneb õhu liikuvus, ei teki anaeroobseid koldeid ning kogu aun on kaetud 5-10% hapnikusisaldusega. Puhastatakse peale iga 3 nädalase protsessi lõppu õhutuskanaleid, et õhu liikuvus ei oleks takistatud. Sisendmaterjali sõelumine trummelsõelaga Vastab   Pidevalt
 
Müra vältimine või vähendamine Kompostimine: Laoplatsil lähtematerjali jagamine väiksemateks hunnikuteks, bioloogilise sisendmaterjali episoodiline sundõhutamine ning vajadusel mehaaniline läbisegamine selleks, et vältida anaeroobsete protsesside teket. Olemasolev kompostimistehnoloogia Vastab   Pidevalt
 
Müra vältimine või vähendamine Kompostimine: välisõhusaaste ja lõhna vältimiseks kasutatakse membraani ja aeroobset protsessi kompostimisel, kus protsessi käigus eraldub läbi membraani CO2 ja veeaur. Ebameeldivat lõhna võib tekkida lühiajaliselt aunade segamisel, ümbertõstmisel. Olulised müra- ja vibratsiooniallikad puuduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1774-2002 nõuetekohaselt ehitatud kompostimisväljak koos sade- ja nõrgvee kogumise ja ärajuhtimisega Vastab   Pidevalt
 
Lõhna vältimine või vähendamine Gaasi kogumine: ladestusalalt kogutakse gaas vertikaalse gaasikogumissüsteemi abil. Kogutud gaas suunatakse elektri tootmisse, gaasimootori seiskumisel põletatakse küünalpõletis Vertikaalne gaasikogumissüsteem, kompressorjaam, küünalpõleti Vastab   Pidevalt
 
Vibratsiooni vältimine või vähendamine Jäätmekütuse tootmine: jäätmekütuse tootmisel kasutatakse tööprotsessi mille käigus jäätmed käideldakse koheselt ilma eelneva ladustamiseta. Purustid, sõel, magneteraldaja, laadur, olemasolev kompostimissüsteem Vastab   Pidevalt
 
Lõhna vältimine või vähendamine Jäätmete ladestamine: Lõhna vältimiseks kasutatakse ladestusala jooksvat katmist inertsete materjalidega. Ebameeldivat lõhna võib tekkida lühiajaliselt teatud jäätmete ladestamisel. Kasutusel olevad seadmed ja tehnoloogia Vastab   Pidevalt
 
Jäätmete kõrvaldamine Kompostimine: kompostimise jääkide kõrvaldamine/taaskasutamine Jäätmete kompostimise järgselt sõelutakse kompostist välja bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed, mis ladestatakse prügila ladestusalale või suunatakse taaskasutusse või energia tootmisesse. Vastab   Pidevalt
 
Jäätmete kõrvaldamine Jäätmekütuse tootmine: Töödeldud orgaanika taaskasutamine. Taaskasutatakse vastavalt sulgemisprojektile Kasutatavad seadmed on purustid, sõel, magneteraldi, laadur. Vastab   Pidevalt
 
Jäätmetekke minimeerimine Kompostimine: Järelvalminud komposti sõelumisel hakkepuidu ja kile eraldamine. Eraldatud hakkepuit suunatakse uuesti biolagunevate jäätmete käitlemisel ringlusse ja sõelumisel eraldatud kile kaalutakse ja suunatakse jäätmekütuse tootmisse. Järelvalminud komposti sõelumine trummelsõelaga. Välja sõelutakse kile ja puit. Puidu osa taaskasutatakse, segades seda vastuvõetavate biolagunevate jäätmetega ja kile suunatakse taaskasutusse või energia tootmisse. Jäätmeteket minimeeritakse ka asfaltplatsile (nn jäätmejaama) paigutatud kogumisvahenditega, mis võimaldab kliendil erinevad jäätmed (lehtklaas, klaaspakend jms) eelsorteeritult üle anda. Vastab   Pidevalt
 
Jäätmetekke minimeerimine Jäätmekütuse tootmine: Segaolmejäätmetest eraldatakse jäätmekütuseks sobiv põlevfraktsioon, metall ja orgaanika. Peale orgaanika töötlemist suunatakse tekkivad jäätmed taaskasutusse ja energia tootmisse. Purustid, sõel, magneteraldi, laadur Vastab   Pidevalt
 
Jäätmete muu taaskasutamine Jäätmete ladestamine: Ladestusalale toodavate jäätmete hulgast eraldatakse taaskasutatav materjal sorteerimise teel, millega võib kaasneda purustamine, sõelumine, pressimine jne. Ladestusalale on paigaldatud eraldi konteinerid kuhu ladestusala töötajad koguvad liigiti taaskasutatavad materjalid Vastab   Pidevalt
 
Jäätmetekke vältimine Biolagunevate jäätmete eraldi vastuvõtmine Rajatud eraldi biolagunevate jäätmete vastuvõtuplats ja kehtestatud eraldi vastuvõtuhinnad Vastab   Pidevalt
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Jäätmete ladestamine: Välisõhu saaste vältimiseks ja lõhna leviku tõkestamiseks kasutatakse gaasikogumissüsteemi ja ladestusala katmist inertse kattematerjaliga Prügilagaasi kogumiseks vertikaalne gaasikogumissüsteem. Ladestusala katmiseks kasutatakse pinnast ja mineraalseid ehitusjäätmeid , mis maha laotamise järel pressitakse prügirulliga kokku ja tihendatakse. Vastab   Pidevalt
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Jäätmekütuse tootmine: Jäätmekütuse tootmine toimub suletud hoones jätkuva protsessina. Jäätmete töötlemine toimub jooksvalt, mistõttu ei teki lagunemisprotsessi. Suletud hoone, laadur, purusti, sõel ja magneteraldi Vastab   Pidevalt
 
Pinnase kaitse Kompostimine: Kompostimisväljaku põhi on vett mitteläbilaskev. Sade- ja nõrgvee kogumine väljakult Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1774-2002 nõuetekohaselt ehitatud kompostimisväljak koos sade ja nõrgvee kogumise ja ärajuhtimisega Vastab   Pidevalt
 
Pinna- ja põhjavee kaitse Jäätmekütuse tootmine: Suletud tootmishoone, mis on varustatud eraldi sadevee ja nõrgvee kogumisega Eraldi nõrgvee ja sadevee kogumisega varustatud tootmishoone Vastab   Pidevalt
 
Muud asjakohased meetmed Heitvee äravedu purgimisseadmetele korraldada ainult siis, kui tekib oht, et sadevee settebasseinid ja ühtlustusbassein täituvad ohtliku piirini. Käitaja peab tagama, et reovee äraveo teenust osutav ettevõtte viib väljapumbatud vee viidatud kohta puhastusseadme valdaja kehtestatud tingimustel.   Vastab   Pidevalt
 
Muud asjakohased meetmed Materjalide ladustamine avatud puistangutes: Esitada kompleksloa taotluse täeiendused, kui selguvad ladestusjärgu täitumise järgseks katmiseks või prügila lõplikuks sulgemiseks vajaminevate materjalide tüübid ja kogused.   Vastab   Pidevalt
 
Muud asjakohased meetmed Materjalide ladustamine avatud puistangutes: Jälgida, et puistangut ei kujundataks liiga kõrgeks, st mis põhjustaks ülemäärast tolmamist; aunades ladustamisel on soovitav aunade pikitelg kujundada valitsevate tuulte suunal.   Vastab   Pidevalt
 
Jäätmete muu taaskasutamine Tuha erifraktsioonide sorteerimine ja metallide eraldamine Käitlus toimub väliterritooriumil või tootmishoones. Käitlusliinid on statsionaarsed või mobiilsed. Tolmuheite minimeerimiseks on kasutusel telkkatused. Vastab   Pidevalt
 
Reovee tekke vähendamine Biojäätmete vastuvõtu platsile on paigaldatud nõrgvee kogumise kanalid (õhutuskanalid) 2019 a, mis aitavad reovett optimaalselt koguda ja käitlusse suunata. Toimub Vastab   Pidevalt
 

5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine

5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine
Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess Kogus Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Kogus Ühik Kokku Ühik Jääb tootesse, %
Toore 44013930 Saepuru kuhjades Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 1 ja nr 2 1 000 kompostimine 10 000 m³/a 100 ei määrata
Toore 44013980 Puukoor kuhjades Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 1 ja nr 2 1 000 kompostimine 10 000 m³/a 100 ei määrata
Toore 27030000 Freesturvas kuhjades Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 1 ja nr 2 1 000 kompostimine 6 000 m³/a 100 ei määrata
Abimaterjalid   Asfaltfreespuru kuhjades asukoht muutuv vastavalt töötsoonile 3 500 Prügila siseteede ja vaheladustusplatsi rajamine      
Abimaterjalid 28416100 Kaaliumpermanganaat 0,1% lahusena mahutis Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 32 0.05 joogivee töötlemine 0.10 t/a   ei määrata
Abimaterjalid   Pinnas jm. mineraalne materjal kuhjades ladestusalal, asukoht muutuv vastavalt töötsoonidele 3 500 jäätmekihi katmine ladestusalal 7 000 m³/a 100 ei määrata
Abimaterjalid 44013980 Hakkepuit aunas Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 1 ja nr 2 4 000 kasutatakse täitematerjalina kompostimisel 25 000 m³/a 95 ei määrata

5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine
Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Tootmis- protsess Kokku Ühik Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr¹ Ohu­kategooria Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Kogus Ühik
Abimaterjalid 27101943 Diiselkütus Tankla Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 33 10 Masinate tankimine 600 t/a ei määrata Diislikütus 68334-30-5 Kahjulik 100
Abimaterjalid 27101947 Kütteõli Hoones olev mahuti Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 24väljakute joonis nr 33 3 Katlamaja 45 t/a 92 g kWh Kerge kütteõli (Kütteõli nr 2) 68476-30-2 Kahjulik 100
Abimaterjalid 27101943 Diiselkütus Tankla Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 33 10 Masinate tankimine   ei määrata Diislikütus 68334-30-5 Kahjulik 100
Abimaterjalid 27101943 Diiselkütus Teisaldatav tankla mobiilne 1.50 Masinate tankimine   ei määrata Diislikütus 68334-30-5 Kahjulik 100
Abimaterjalid 27101943 Diiselkütus Teisaldatav tankla mobiilne 1.50 Masinate tankimine   ei määrata Diislikütus 68334-30-5 Kahjulik 100
Abimaterjalid 27101943 Diiselkütus Teisaldatav tankla mobiilne 1.50 Masinate tankimine   ei määrata Diislikütus 68334-30-5 Kahjulik 100
 
¹ CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Terviseameti veebilehel ja Euroopa Kemikaalide Ameti (European Chemicals Agency) veebilehel.

5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud

5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Mahuti Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas)
Tüüp Maht m³ Kasutusele võtmise kuupäev Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev Andmed tehnilise järelevalve kohta Andmed hoolduse kohta Nr plaanil või kaardil Kaugus reovee äravoolutorustikust m Kaugus veekogudest m Kaugus puurkaevudest m
Tankla 10
 
Diiselkütus Mahuti täitmisel Ei kuulu tehnilise järelevalve alla Hooldab OÜ Kristen Grupp Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 33 30 100 240
Hoones olev mahuti 3
 
Kütteõli Mahuti täitmisel ja katlamaja hooldamisel Ei kuulu tehnilise järelevalve alla Hooldab OÜ Alk Pipes Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 24 30 100 200
Tankla 10
 
Diiselkütus Mahuti täitmisel Ei kuulu tehnilise järelevalve alla Hooldab OÜ Alk Pipes Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 33 30 100 240
Teisaldatav tankla 1.50
 
Diiselkütus Mahuti täitmisel Ei kuulu tehnilise järelevalve alla Hooldab OÜ Alk Pipes mobiilne      
Teisaldatav tankla 1.50
 
Diiselkütus Mahuti täitmisel Ei kuulu tehnilise järelevalve alla Hooldab OÜ Alk Pipes mobiilne      
Teisaldatav tankla 1.50
 
Diiselkütus Mahuti täitmisel Ei kuulu tehnilise järelevalve alla Hooldab OÜ Alk Pipes mobiilne      

5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil Kaitsemeetmed Märkused
Välisõhk Vesi Pinnas Pinna- ja põhjavesi
33 Tegu on kaasaegsete nõuetele vastavate kütusemahutitega. Mahutid on kinnised (nõuetele vastavate hingamisavadega) ja olulised heitmed välisõhku on välditud. Mahutid on kütuse hoiustamiseks sobilikust materjalist ja need paiknevad kõvakattelisel pinnal. Tankurite juures on kättesaadav adsorbent lekete esinemisel nende likvideerimiseks. Heitmed vette on välistatud. Mahutid on kütuse hoiustamiseks sobilikust materjalist ja need paiknevad kõvakattelisel pinnal. Tankurite juures on kättesaadav adsorbent lekete esinemisel nende likvideerimiseks. Heitmed pinnasesse on välistatud. Mahutid on kütuse hoiustamiseks sobilikust materjalist ja need paiknevad kõvakattelisel pinnal. Tankurite juures on kättesaadav adsorbent lekete esinemisel nende likvideerimiseks. Heitmed pinna- ja põhjavette on välistatud.  
24 Tegu on hoones sees paikneva nõuetele vastavate kütusemahutitega. Mahuti on kinnine (nõuetele vastavate hingamisavadega) ja olulised heitmed välisõhku on välditud. Mahuti on kütuse hoidmiseks sobilikust materjalist ja paikneb siseruumis betoneeritud põrandal. Heitmed vette on välistatud. Mahuti on kütuse hoidmiseks sobilikust materjalist ja paikneb siseruumis betoneeritud põrandal. Heitmed pinnasesse on välistatud. Mahuti on kütuse hoidmiseks sobilikust materjalist ja paikneb siseruumis betoneeritud põrandal. Heitmed pinna- ja põhjavette on välistatud.  

6. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Vee erikasutuse asukoha kirjeldus
AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (TJTK) paikneb Harju maakonnas Jõelähtme vallas Looväljal ca 20 km kaugusel Tallinnast. Täpsem käitise asukoha kirjeldus on toodud taotluse punktis 2. "Käitise asukoha kirjeldus"
Vee erikasutusega kavandatava tegevuse kirjeldus
Veevarustus
Käitise territooriumil paikneb puurkaev Tallinna prügila (16314). Kaevu sanitaarkaitseala ulatus on 10 m. Veega varustatakse administratiivhoonet, töökoda/garaaži ja kaalumaja. Puurkaevust võetava vee kogus on kuni 20 m3/ööpäevas. Ühes kuus võetakse puurkaevust vett kuni 300 m3.
Võetava vee koguse suurenemine on tingitud sõidukite ja konteinerite pesemise vajadusest. Samuti on võimalik tehnoloogilise vee täiendav vajadus jäätmekäitluse protsessides (nt kavandatav kasutatud toiduõli käitlemine).
Vett kasutatakse käitise olmeveeks, sõidukite ja konteinerite pesemiseks ning perspektiivis ka jäätmekäitluse protsessides.

Reoveekanalisatsioon
Reovesi kogutakse hoonetest PVC-kanalisatsioonitoruga ning
suunatakse nõrgvee pumplasse.

Nõrgveepumpla
Ladestusala põhi on profileeritud viilkatuse kujuliselt ja sellele on paigutatud nõrgvee kogumissüsteem. Nõrgvesi suunatakse nõrgvee pumplasse. Nõrgvee pumpla on kahekambriline kahe kuivasetusega pumbaga (üks pump on reservis) klaasplastist nn turvapumpla. Pumpla on ühendatud nõrgvee basseiniga, mis toimib avariimahutina.

Basseinid
Jäätmekäitluskeskuse maa-alal on olemasolev avatud settebassein (parkimisaladelt ja teedelt kogutavast vihmaveest liiva eraldamiseks) ja ühtlustusbassein, juhuks kui pumpla rikke või tavapärasest oluliselt suuremate sademete tõttu ei õnnestu kinnistult kogutavat reovett puhastusjaama suunata.

Sajuveekanalisatsioon
Sajuveed kogutakse kõigilt asfaltkattega infrastruktuuriala teedelt ja platsidelt. Sajuvee kogumiseks on paigaldatud sajuvee restkaevud vastavalt teede ja platside kalletele. Sajuveed kogutakse ka töökodagaraaž/ hoidla mehhanismide varjualusest sajuveerennidega ja suunatakse sajuveekanalisatsiooni. Platsidel on paigutatud liivapüüdurid.

Platside sajuveed juhitakse kollektoriga esmalt sajuvee settebasseini. Settebasseinis toimub muda ja liiva settimine. Basseinist voolab vesi ära ülevoolu toru kaudu õliseparaatorisse. Õliseparaatoris puhastunud sajuvesi suunatakse nõrgvee ühtlustusbasseini, kus see koos nõrgveega pumbatakse Tallinna linna ühiskanalisatsiooni.

Settebasseini maht 1000 m3
Ühtlustusbasseini maht 1800 m3
Liivapüüdurid 2 x 40 m3; 1 x 32 m3; 2 x 40 m3
Tuletõrjebassein 220 m3
Tagumine tuletõrje veevõtukoht 300 m3


Ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee hulk on ca 5000 m3/kvartalis.

Vajadusel kasutatakse ladestusala (sh seal paiknevate teede) ja kompostiala niisutamiseks sajuvee settebasseini vett. Samal otstarbel võidakse vett võtta käitist ümbritsevatest veekogudest Kureloo järv (VEE2006170) ja Pärnamäe järv (VEE2006140). Veevõtt pinnaveekogudest on alla 30 kuupmeetrit ööpäevas ja seega seda loas detailselt ei käsitleta. Pinnavett võidakse võtta ka tulekustutuseks.
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
Puurkaevust võetava vee arvestust peetakse taadeldud veemõõtja alusel. Protsessides vajamineva vee ettevalmistust või töötlemist ei toimu.
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa või ehitise õiguspärast valdust tõendavad dokumendid

6.1. Vee võtmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.1.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane. Vajadusel võidakse ladestusala (sh seal paiknevate teede) ja kompostiala niisutamiseks ning tehnika pesemiseks vett võtta käitist ümbritsevatest veekogudest Kureloo järv (VEE2006170) ja Pärnamäe järv (VEE2006140). Kuid veevõtt pinnaveekogudest on alla 30 kuupmeetrit ööpäevas.

6.1.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr 1.
Veehaarde nimetus Tallinna prügila (16314)
Veehaarde kood POH0013663
Puurkaevu katastri number 16314
Puurkaevu passi number 759
Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah
Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub  
Puurkaevu L-EST koordinaadid X: 6593619, Y: 561323
Põhjaveekiht Kambriumi-Vendi (Cm-V)
Põhjaveekogum Kambrium-Vendi põhjaveekogum
Vee kasutamine joogiveena või inimesele tarbimiseks mõeldud toodete tootmiseks Jah
Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Jah
Sanitaarkaitseala vähendamise otsus
Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Hea; http://otsi.eelis.ee/PRK0016314
Veehaare paikneb jäätmekäitluskeskuse territooriumil. Teoreetiliselt on puurkaevu seisundit mõjutavateks allikatest jäätmekäitluskeskuse jäätmete käitlusalad ning prügila ladestusala. Põhja- ja pinnavee seire alusel reostust ei esine.
Veehaaret mõjutavate potentsiaalsete ohtlike reostusallikate asukoht
Veevõtuseadmete iseloomustus Pump
Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti
Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Puurkaevust võetava vee arvestust peetakse taadeldud veemõõtja alusel, fikseerides veevõtu päevikus veemõõtja näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes.
Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused
Vee töötlemistehnoloogia Ei
Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus Kontoriruumidesse minevale veetorustikule on paigaldatud filtersüsteem raua ja mangaani eraldamiseks.
Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus ja vee tehnoloogilise jaotuse skeem failina
Põhjaveevaru uuringu aruanne
Taotletav veevõtt (m³)
Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Veevõtt 2020 900 900 900 900 3 600 20  
Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 3 600
 
Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi
Ei
Puurkaevude gruppi või gruppide kirjeldus
 

6.1.3. Teave reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimise ja veekulu ning vee võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta

Reovee/heitvee käitlemise viis
ÜVK
Heitvee kogus aastas (m³)
Ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee hulk on ca 5000 m3/kvartalis.
Ettevõtte nimi, kelle kanalisatsiooni reovesi juhitakse
Tallinna Vesi AS
Sademevee käitlemise kirjeldus
Sadevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni.
Hinnanguline keskmine veekulu ühe toodanguühiku kohta
Ei ole asjakohane
Vee võtmisega kaasneva keskkonnamõju vähendamise meetmete kirjeldus
Ei ole asjakohane
Põhjaveevaru uuring
 

6.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane. Käitise heitvesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee hulk on ca 5000 m3/kvartalis Vajadusel kasutatakse ladestusala (sh seal paiknevate teede) ja kompostiala niisutamiseks ning tehnika pesemiseks sadevee kogumisbasseini vett. Samal otstarbel võidakse vett võtta käitist ümbritsevatest veekogudest Kureloo järv (VEE2006170) ja Pärnamäe järv (VEE2006140). Veevõtt pinnaveekogudest on alla 30 kuupmeetrit ööpäevas.

6.2.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane. Käitise heitvesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee hulk on ca 5000 m3/kvartalis Vajadusel kasutatakse ladestusala (sh seal paiknevate teede) ja kompostiala niisutamiseks ning tehnika pesemiseks sadevee kogumisbasseini vett. Samal otstarbel võidakse vett võtta käitist ümbritsevatest veekogudest Kureloo järv (VEE2006170) ja Pärnamäe järv (VEE2006140). Veevõtt pinnaveekogudest on alla 30 kuupmeetrit ööpäevas.

6.2.2. Heitvesi sh sademevesi

Vorm ei ole asjakohane. Käitise heitvesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee hulk on ca 5000 m3/kvartalis Vajadusel kasutatakse ladestusala (sh seal paiknevate teede) ja kompostiala niisutamiseks ning tehnika pesemiseks sadevee kogumisbasseini vett. Samal otstarbel võidakse vett võtta käitist ümbritsevatest veekogudest Kureloo järv (VEE2006170) ja Pärnamäe järv (VEE2006140). Veevõtt pinnaveekogudest on alla 30 kuupmeetrit ööpäevas.

6.2.3. Joonised, skeemid

Vorm ei ole asjakohane. Käitise heitvesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee hulk on ca 5000 m3/kvartalis Vajadusel kasutatakse ladestusala (sh seal paiknevate teede) ja kompostiala niisutamiseks ning tehnika pesemiseks sadevee kogumisbasseini vett. Samal otstarbel võidakse vett võtta käitist ümbritsevatest veekogudest Kureloo järv (VEE2006170) ja Pärnamäe järv (VEE2006140). Veevõtt pinnaveekogudest on alla 30 kuupmeetrit ööpäevas.

6.3. Veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamise, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiu või veekogusse tahkete ainete uputamise või heitmise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane. Luba ei taotleta veekogu süvendamiseks, veekogu põhja pinnase paigutamiseks, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiuks või veekogusse tahkete ainete uputamiseks või heitmiseks.

6.4. Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane. Luba ei taotleta veekogu paisutamiseks ega hüdroenergia kasutamiseks.

6.5. Põhjavee täiendamise, allalaskmise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane. Luba ei taotleta põhjavee täiendamiseks, allalaskmiseks, ümberjuhtimiseks või tagasijuhtimiseks.

6.6. Kalade kasvatamise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane. Luba ei taotleta kalade kasvatamiseks.

6.7. Laeva teenindamise või remontimise või lastimise või lossimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane. Luba ei taotleta laeva teenindamiseks või remontimiseks või lastimiseks või lossimiseks.

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)
Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

7.1. Lubatud heitkoguste projekti sissejuhatus

Põhjendus loa taotlemiseks
AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus omab keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA-18510 tava- ja ohtlike jäätmete ladestamiseks, puidu ja püsijäätmete vaheladustamiseks, aia- ja haljastusjäätmete kompostimiseks, puidujäätmete purustamiseks ja koldetuha käitlemiseks.

Käesoleva keskkonnakompleksloa välisõhu osa muutmise ajendiks on põletusseadmete heitkoguste ja naftasaaduste laadimise arvutamise metoodikate muutumine ning vajadus kajastada keskkonnaloal ka väiksemahulisi heiteallikaid nagu kasutatavate purustite diiselmootorid ja puistematerjali purustus- ja ladustusprotsessid, sh perspektiivsed uued käitluskohad.

LHK projekti koostamise käigus teostati käitise heiteallikate inventuur, mille tulemusena lisandusid mitmeid uued heiteallikad, täpsustati kõigi heiteallikate asukohti, heitkoguseid ja muid parameetreid ning korrastati nende tähistamist. Kõikide asjakohaste saasteainete kohta esitatakse uued hajumisarvutuste tulemused.
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
LHK projekti täienduste koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest:
1. Atmosfääriõhu kaitse seadus.
2. Keskkonnaministri 17.12.2019 määrus nr 73 "Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis"
3. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid";
5. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord";
6. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed"
7. Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodi".
8. Keskkonnaministri 24.11.2016. a määrus nr 59 "Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid".
9. Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid".
10. Tööstusheite seadus.
11. Keskkonnaministri 01.06.2020 määrus nr 31 "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid
12. Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"


Muud abimaterjalid ja kirjandus:
1. Kompostiauna temperatuuri mõõdistamine ja hinnang kompostimisprotsessile AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses. Uuringu aruanne. Eesti Maaülikool. Tartu 2011.
2. Metaani heitkoguste hindamine Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse AS ladestusalal. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2019.
3. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja lõhnaaine esinemise hindamine Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse AS Jõelähtme prügilas. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2019.
4 AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse keskkonnakompleksloa lähteolukorra aruanne. OÜ Adepte Ekspert. Tallinn 2015.
5. AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA-18510.
6. EPA/600/R-08-116 „Background Information Document for Updating AP42 Section 2.4 for Estimating Emissions from Municipal Solid Waste Landfills. September 2008“.
7. Biolagunevate jäätmete käitlemine, II etapp". Projekt 617539. veebruar-mai 2005 Keskkonnaministeerium, AS ENPRIMA ESTIVO.
8. Elering Gaas AS maagaasi kvaliteeditunnistused: https://elering.ee/vorgugaasi-kvaliteet
9. Euroopa Keskkonnaameti õhusaasteainete inventuuri käsiraamat https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019/part-b-sectoral-guidance-chapters/1-energy/1-a-combustion/1-a-4-small-combustion/view
10. Air pollutant emissions from stationary installations using bioenergy in the Netherlands, BOLK Phase 2. Netherlands Environmental Assessment Agency/Planbureau voor de Leefomgeving (PBL). November 2009.
Kättesaadav: https://www.rivm.nl/bibliotheek/digitaaldepot/BOLK_II_biomass_Final-Version.pdf
11. Kanada metoodika https://www.ec.gc.ca/inrp-npri/default.asp?lang=En&n=2101C0ED-7&offset=15&toc=hide
12. USA EPA metoodika „AP-42: Compilation of Air Emission Factors: 13.2.4 Aggregate Handling And Storage Piles“.
13. Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) poolt koostatud metoodikat - Pits and Quarries Guidance (http://www.ec.gc.ca/inrp-npri/default.asp?lang=En&n=A9C1EE34-1).
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Esitatud lähteandmed, sh tootmismahud, seadmete töötunnid jms, pärinevad kehtivast keskkonnakompleksloa lähtematerjalidest ning ettevõtte poolt peetavatest arvestuslikest andmetest.
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Käitise tootmisterritoorium asub aadressil Jõelähtme vald, Rebala küla, Ülgase ja Rebala külade vahelisel alal, katastriüksusel Jäätmekeskus (kat. tunnus 24504:004:0340).

Tootmisterritooriumi suurus ca 66,83 ha, millel valdaval osal paikneb jäätmete ladestusala. Lisaks paiknevad käitise territooriumil kaalumaja, eriliigiliste jäätmete vastuvõtuala, kontorihoone, töökoda ja garaaž, tootmishooned (sorteerimine) ja jäätmete töötlusalad, platsid komposteerimiseks ja tuha vanandamiseks, koostootmisjaam (kuulub Baltic Biogas OÜ-le) ja prügilagaasi tõrvik ja reovee käitlusrajatised.

Käitise territoorium piirist ca 300 m kaugusel loode suunal Ülgase küla lääneserv, ca 1,5 km kaugusel kagu suunal Rebala küla.

Käitise territoorium on vahetult ümbritsetud maa juhtotstarbe järgi üldmaaga (sihtotstarbelt maatulundusmaa). Lähimad elamud asuvad Maa-ameti kaardirakenduse järgi käitise loodepiirist ligikaudu 485 m kaugusel ja käitise territooriumi kirdenurgast ligikaudu 350 m kaugusel.

Lähimad kaitstavad loodusobjektid on ca 1 km kaugusel kirdes paiknev Natura 2000 võrgustikku kuuluv Ülgase loodusala (EE0010116) ja Ülgase looduskaitseala (KLO1000259). Liik, kelle elupaiku loodusalal kaitstakse, on Myotis dasycneme (tiigilendlane).
Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele jääb kavandatavast ladestusalast ja käitlusplatsist ca 550 m kaugusele Rebala muinsuskaitseala (reg nr 27015). Samas ei ulatu alani ühegi kultuurimälestise kaitsevööndit.
Keskkonnaregistri avalike teenuste andmetel seisuga 27.12.2017 esines käitisega samas piirkonnas (500 m mõjualas) üks õhusaasteloa kohustusega käitis - Baltic Biogas OÜ poolt hallatav prügilagaasiga töötav koostootmisjaam (õhusaasteloa nr L.ÕV/317503). Viimast heiteallikat koosmõju hindamisel ei arvestata, kuna jaama töötamisel ei tööta AS Tallina Jäätmete Taaskasutuskeskuse poolt hallatav tõrvikpõleti ja kontorihoone katlamaja ning vastupidi (tõrviku ja katlamaja kasutamisel ei tööta gaasimootor).

Reljeef maa-alal, mis hõlmab eelpool kirjeldatud piirkonda, on tasane, maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 30…76 m. Heiteallikatest lähtuvate saasteainete hajumistingimusi takistavad objektid piirkonnas puuduvad.
Prognoositav tööaeg heiteallikate kaupa
Käitis on võimeline töötama kõik päevad aastas ööpäevaringselt, st kokku kuni 8760 h/a.

Jäätmete vastuvõtt ja aktiivne käitlus (purustite töötamine, aunade segamine jms) toimub E - R: 06.00 - 21.00; L - P: 08.00 - 18.00

7.2. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Heite­allika nr plaanil või kaardil T1
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 090401 - Tahkete jäätmete kõrvaldamine maismaal - korraldatud jäätmete ladustamine prügilates
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 4.09
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kasu­tegur 0.90
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Biogaas 0.005 18.40 3 500 tuh. Nm³ 7446-09-5 Vääveldioksiid     0.011 0.191 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.175 2.756 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.123 1.932 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.008 0.129 t
124-38-9 Süsinikdioksiid       3 610.212 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.002 0.029 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.002 0.029 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.002 0.029 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 0 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil K1
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 020103b - Äri- ja avaliku teeninduse sektori katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad)
Põletusseadme katla­tüüp Kerge kütteõli katel, põletiga
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.10
Töö­tundide arv aastas 6 500
Kasu­tegur 0.90
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Kerge kütteõli 0.10 42.50 45 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.004 0.077 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0047 0.09 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.0111 0.212 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.0042 0.08 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0005 0.01 t
124-38-9 Süsinikdioksiid       137.485 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0006 0.011 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0006 0.011 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 0.383 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil G1
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 020105 - Äri- ja avaliku teeninduse sektori katlamajad - paiksed mootorid
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.006
Töö­tundide arv aastas 500
Kasu­tegur 0.90
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Diislikütus 0.10 42.50 1 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0001 0.0009 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0 0.0002 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.0018 0.013 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.0006 0.004 t
124-38-9 Süsinikdioksiid       3.146 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0001 0.0009 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0001 0.0009 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0001 0.0008 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 0.0053 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil HA3
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.348
Töö­tundide arv aastas 5 100
Kasu­tegur 1
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Diislikütus 0.01 42.50 74.875 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.1065 0.9737 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.0324 0.2959 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.007 0.0636 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0016 0.015 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0073 0.0668 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0073 0.0668 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0063 0.0573 t
124-38-9 Süsinikdioksiid     0 235.5226 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 0.3978 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil HA4
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.257
Töö­tundide arv aastas 5 100
Kasu­tegur 1
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Diislikütus 0.01 42.50 74.875 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.0786 0.9737 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.0239 0.2959 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0051 0.0636 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0012 0.015 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0054 0.0668 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0054 0.0668 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0046 0.0573 t
124-38-9 Süsinikdioksiid       235.5226 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 0.3978 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil HA2
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 2
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.35
Töö­tundide arv aastas 5 100
Kasu­tegur 1
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Diislikütus 0.01 42.50 74.875 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.1071 0.9737 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.0326 0.2959 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.007 0.0636 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0016 0.015 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0074 0.0668 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0074 0.0668 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0063 0.0573 t
124-38-9 Süsinikdioksiid     0 235.5226 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 0.3978 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil HA5
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 2
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.537
Töö­tundide arv aastas 5 100
Kasu­tegur 1
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Diislikütus 0.01 42.50 74.875 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.1643 0.9737 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.0499 0.2959 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0107 0.0636 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0025 0.015 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0113 0.0668 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0113 0.0668 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0097 0.0573 t
124-38-9 Süsinikdioksiid     0 235.5226 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 0.3978 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil HA6
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.058
Töö­tundide arv aastas 5 100
Kasu­tegur 1
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Diislikütus 0.01 42.50 74.875 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.0177 0.9737 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.0054 0.2959 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0012 0.0636 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0003 0.015 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0012 0.0668 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0012 0.0668 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.001 0.0573 t
124-38-9 Süsinikdioksiid     0 235.5226 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 0.3978 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil HA7
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.35
Töö­tundide arv aastas 5 100
Kasu­tegur 1
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Diislikütus 0.01 42.50 74.875 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.1071 0.9737 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.0326 0.2959 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.007 0.0636 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0016 0.015 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0074 0.0668 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0074 0.0668 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0063 0.0573 t
124-38-9 Süsinikdioksiid       235.5226 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 0.3978 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil HA8
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.257
Töö­tundide arv aastas 5 100
Kasu­tegur 1
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Diislikütus 0.01 42.50 74.875 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.0786 0.9737 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.0239 0.2959 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0051 0.0636 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0012 0.015 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0054 0.0668 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0054 0.0668 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0046 0.0573 t
124-38-9 Süsinikdioksiid       235.5226 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 0.3978 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil HA9
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.25
Töö­tundide arv aastas 5 100
Kasu­tegur 1
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Diislikütus 0.01 42.50 74.875 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.0765 0.9737 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.0233 0.2959 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.005 0.0636 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0012 0.015 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0053 0.0668 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0053 0.0668 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0045 0.0573 t
124-38-9 Süsinikdioksiid       235.5226 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 0.3978 kg
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7.3. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ-de) heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

7.4. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.5. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

7.6. Karjatamine (veisekasvatusel karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.7. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa (lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.8. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane, kuna käitises ei esine tehnoloogilisi äkkheiteid.

7.9. Heiteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika ja väljuvate gaaside parameetrid
SNAP kood Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Välisõhku väljutatud saasteaine
Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Kontrollimatu heide Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
020103b - Äri- ja avaliku teeninduse sektori katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad) K1 Katlamaja X: 6593073, Y: 560725 0.25 Ei 8 1,43 180 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.004 g/s 0.077 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0047 g/s 0.09 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0111 g/s 0.212 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0042 g/s 0.08 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0005 g/s 0.01 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 137.485 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0006 g/s 0.011 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0006 g/s 0.011 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.02 mg/s 0.383 kg
020105 - Äri- ja avaliku teeninduse sektori katlamajad - paiksed mootorid G1 Generaator X: 6593360, Y: 560919 0.036 Ei 2 3 180 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0001 g/s 0.0009 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0 g/s 0.0002 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0018 g/s 0.013 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0006 g/s 0.004 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 3.146 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0001 g/s 0.0009 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0001 g/s 0.0009 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0001 g/s 0.0008 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.0008 mg/s 0.0053 kg
030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid HA3 Tuha purusti X: 6593175, Y: 560644 0.10 Ei 2.5 6 180 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.1065 g/s 0.9737 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0324 g/s 0.2959 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.007 g/s 0.0636 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0016 g/s 0.015 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0073 g/s 0.0668 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0073 g/s 0.0668 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0063 g/s 0.0573 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 235.5226 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.0435 mg/s 0.3978 kg
030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid HA4 Puidu purusti X: 6593354, Y: 560619 0.10 Ei 2.5 15 180 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0786 g/s 0.9737 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0239 g/s 0.2959 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0051 g/s 0.0636 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0012 g/s 0.015 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0054 g/s 0.0668 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0054 g/s 0.0668 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0046 g/s 0.0573 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 235.5226 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.0321 mg/s 0.3978 kg
030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid HA2 Komposti purusti ja sõel X: 6593327, Y: 560682 0.10 Ei 2.5 15. 180 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.1071 g/s 0.9737 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0326 g/s 0.2959 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.007 g/s 0.0636 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0016 g/s 0.015 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0074 g/s 0.0668 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0074 g/s 0.0668 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0063 g/s 0.0573 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 235.5226 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.0438 mg/s 0.3978 kg
030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid HA5 RDF purusti X: 6593239, Y: 560746 0.10 Ei 2.5 17 180 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.1643 g/s 0.9737 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0499 g/s 0.2959 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0107 g/s 0.0636 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0025 g/s 0.015 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0113 g/s 0.0668 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0113 g/s 0.0668 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0097 g/s 0.0573 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 235.5226 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.0671 mg/s 0.3978 kg
030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid HA6 EDGE sorteerimisliini mootor X: 6593331, Y: 560650 0.10 Ei 2.5 3.6 180 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0177 g/s 0.9737 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0054 g/s 0.2959 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0012 g/s 0.0636 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0003 g/s 0.015 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0012 g/s 0.0668 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0012 g/s 0.0668 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.001 g/s 0.0573 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 235.5226 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.0073 mg/s 0.3978 kg
090401 - Tahkete jäätmete kõrvaldamine maismaal - korraldatud jäätmete ladustamine prügilates T1 Tõrvik X: 6593160, Y: 560810 0.50 Ei 6,5 14,51 380 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.011 g/s 0.191 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.175 g/s 2.756 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.123 g/s 1.932 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.008 g/s 0.129 t