Menetlus M-114282 » Taotlus T-KKL/1006501-2 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakompleksloa taotlus

1. Käitaja andmed
1.1. Registrikood / Isikukood
10450572
1.2. Ärinimi / Nimi
AS TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS
1.3. Kontaktaadress
Loovälja, Rebala küla, Jõelähtme vald, Harjumaa
1.4. Kontaktisik
Kertu Tiitso
1.5. Kontakttelefon
+372 6096018
1.6. Kontakt e-post
2. Käitise andmed
2.1. Käitise nimetus
Tallinna Prügila
2.2. Käitise aadress
Jäätmekeskus, Rebala küla, Jõelähtme vald, Harju maakond
2.3. Territoriaalkood
6882
2.4. L-EST97 koordinaadid
X: 6593482, Y: 560998
2.5. Tootmisterritooriumi pindala (ha)
66,83
2.6. Käitise tegevuse algusaeg
2.06.2003
2.7. Käitise ohtlikkus
Pole ohtlik
3. Tegevusala
3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond 3.2. Tööaeg tundides ööpäevas 3.3. Tööaeg tundides aastas 3.4. Ülesseatud tootmis­võimsus 3.5. Aastane tootmis­maht
Prügilate käitamine - Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid 24 8 760 Ladestatav kogus 4,5 miljonit tonni 25 aastast pikema aja vältel 4,5 miljonit tonni 25 aastast pikema aja vältel
Tavajäätmete käitlemine - Taaskasutamistoimingud või taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kombinatsioonid, jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist 24 8 760 Prügikütuse tootmise kogus 80000 t/a 80000 t/a
Tavajäätmete käitlemine - Kõrvaldamistoimingud, räbu ja tuha töötlemine 24 8 760 Koldetuha vanandamise kogus 70000 t/a 70000 t/a
Tavajäätmete käitlemine - Taaskasutamistoimingud või taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kombinatsioonid, bioloogiline töötlus 24 8 760 Kompostitav kogus 35000 t/a 35000 t/a

2. Käitise asukoha kirjeldus

Asukoha üldiseloomustus

AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (TJT) paikneb Harju maakonnas Jõelähtme vallas Looväljal ca 20 km kaugusel Tallinnast.
Territooriumi keskpunkt jääb Maardu linna piirist 2,6 km kaugusele, Peterburi teest 2,4 km põhja poole ja Ihasalu lahest 2,4 km edela poole. Nimetatud asukoha vahetus läheduses asuvad maa-alast põhja pool Ülgase küla (500 m elamuhoonestusest), lõuna pool Rebala küla (1500 m elamuhoonestusest) ja edela pool Võerdla küla (2000 m elamuhoonestusest). Lähimad elamud paiknevad TJTK territooriumi piirist ~300 m kaugusel kirde suunas ja 485 m kaugusel loode suunas; TJTK esimesest ladestusjärgu piirist jäävad lähimad elamu põhja suunda ~820 m kaugusele.

Käitis asub aadressil Jäätmekeskus (katastritunnus 24504:004:0340), Rebala küla, Jõelähtme vald, Harju maakond. EHAK: 6882 – Rebala küla. Kinnistu koordinaadid (L-Est) on X=6593482, Y=560998.

66,83 ha suuruse maaüksuse sihtotstarve on 100% jäätmehoidla maa. Käitis piirneb maatulundusmaadega.

Käitise vahetus läheduses ei asu kaitsealuseid looduse üksikobjekte ega Natura 2000 alasid. Lähim kaitsealune maa-ala on Ülgase looduskaitseala, mis jääb käitise ladestustalast (I järk) ca 850 m kaugusele põhja suunda.

Kliimatingimused

Harjumaad iseloomustavad meteoroloogilised näitajad on järgmised:

Olulisemad temperatuurid:
- Paljuaastane keskmine temperatuur +5C
- Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur kella 13 ajal +21C
- Kõige külmema kuu (jaanuar, veebruar) keskmine temperatuur -6,0C

Tuule kiirused:
- Kõige väiksem kuu keskmine (august) 4,4 m/s
- Kõige suurem kuu keskmine (detsember) 6,4 m/s
- Keskmine aastane kiirus 5,5 m/s

Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (%):
N      NE    E   SE    S    SW   W    NW  tuulevaikus
11,4 10,3 7,6 10,5 17,8 19,2 11,8 11,4  4,3

Sademed:
Aasta keskmine sademete hulk 559 mm

Kuu keskmine sademete hulk:
minimaalne (märts) 26 mm
maksimaalne (august) 76 mm

Muud käitise tegevusest või kohalikest oludest tingitud olulised keskkonnategurid

Jäätmekeskus on rajatud ammendatud fosforiidikarjääri, mis paikneb Ordoviitsiumi ajastu kivimite avamusalal. Aluspõhja ülemises osas levivad lubjakivid, nende all glaukoniitlubja- ja glaukoniitliivkivid. Viimase lamamiks on graptoliitargiliit (diktoneemakilt) paksusega 3-4 m. Lademe alumise osa moodustavad Kallavere kivistu liivakivid, kus paikneb fosfaate konglomeraat, mida karjääris kaevandati. Geoloogilise lõike alumises osas paiknevad paksu kihina Kambriumi sinisavid.

Hüdrogeoloogilised tingimused piirkonnas on keerulised. Looduslikult esineb kolm veehorisonti: Kvaternaari setetes, Ordoviitsiumi lubjakivides ja Kambriumi-Ordoviitsiumi liivakivides. Põhjavesi toitub sademetest ning juurdevoolavast põhjaveest. Kaevandamise käigus on kihtide looduslik lasumus rikutud ja materjal on puistangutesse paigutatud segipaisatult. Jäätmekeskuse asukoha aluspinnas koosneb 20 m paksusest, tasandatud aherainemäest, looduslik geoloogiline barjäär põhjavee kaitseks puudub. Sellest tulenevalt ei saa alal eristada klassikalisis veehorisonte ning põhjavett saab käsitleda tinglikult Kambriumi-Ordoviitsiumi vabapinnalise veehorisondina, mis toitub läbi puistangu infiltreeruvast sademeveest ja ümbritsevatelt aladelt karjääri valguvast põhjaveest. Põhjaveetase jääb prügikeha põhjast 11 m sügavusele.

Looduslik põhjavee valgumine toimub põhjast lõunasse. Karjääriveed liiguvad läände Kroodi oja suunas.

Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed

Korrektsel tegutsemisel (st kemikaalide hoiustamisel selleks ettenähtud kohtades) ei ole oodata ohtlike kemikaalide või jäätmete ladustamisest ja käitlemisest tuleneda võivat ohtu vesikeskkonnale ega pinnasele. Kemikaalide hoidlate konstruktsioonist (sh betoneeritud põranda või asfaltkatte olemasolust) ja jäätmeladestu ehitusest tulenevalt on takistatud ka õnnetusjuhtumi korral maapinnale sattuvate kemikaalide pääs keskkonda (st takistatud võimalikku keskkonnareostust põhjustavate ainete imbumine pinnasesse ning sealt edasi põhjavette).

Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus

Jäätmekeskuse kinnistu piirneb Kureloo järvega (tehisjärv, keskkonnaregistri kood VEE2006170), mille veepeegli pindala on 8,1 ha ja Pärnamäe järvega (tehisjärv, keskkonnaregistri kood VEE2006140), mille veepeegli pindala on 6,5 ha.

Pärnamäe ja Kureloo järved on tekkinud Maardu piirkonnas toimunud fosforiidi kaevandamise tagajärjel sisuliselt on järvede näol tegemist pärast vee väljapumpamise lõpetamist veega täitunud endiste fosforiidikarjääride tranšeedega, millel on järsud kaldad (30-60 kraadi).

Mõlemad järved on keskkonnaregistrisse kantud veekogudena 08.03.2006, millest alates rakenduvad Pärnamäe ja Kureloo järvedele ka veekaitsevöönd ulatusega 10 m vastavalt veeseaduse (RT I, 22.02.2019, 1) § 118 lg 2 p le 2, kalda ehituskeeluvöönd ning piiranguvöönd. Ehitisregistri andmetel on Jäätmekeskuse kinnistule rajatud esimesed Tallinna prügila jäätmekäitlusettevõtte ehitised rajatud 2003. aastal ehk enne Pärnamäe ja Kureloo järvede veeseadusest ning looduskaitseseadusest tulenevate asjakohaste piirangute rakendumist.

Vastavalt looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258, edaspidi LKS) § 38 lg 1 p le 5 on Pärnamäe ja Kureloo järvede ehituskeeluvööndi ulatuseks 25 m ning § 37 lg 1 p 3 alusel piiranguvööndi ulatus 50 m. LKS § 38 lg 3 kohaselt on kalda ehituskeeluvööndis keelatud uute ehitiste rajamine (v.a lg s 4-6 toodud erandite korral) ning § 37 lg 3 p 3 kohaselt on kalda piiranguvööndis keelatud jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas.

LKS § 35 lg 5 kohaselt üle viie meetri kõrgusel ja Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevad kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja käesoleva seaduse § des 37-39 sätestatud vööndi laiusest. Maa-ameti kaardi kohaselt esineb Pärnamäe ja Kureloo järvede kallastel Jäätmekeskuse kinnistu piirkonnas vähemalt viie meetri kõrgune kaldaastang kogu kinnistu osas. Eeltoodule tuginedes peab Pärnamäe ja Kureloo järvede kallastel, kus rakendub LKS § 35 lg-st 5 tulenev esisus, arvestama veekaitsevööndi, ehituseeluvööndi ja piiranguvööndi lähtejooni astangu ülemisest servast.

Maa-ameti Geoportaali kitsenduste kaardirakenduse kohaselt jääb jäätmekeskuse kinnistu edelaosasse puurkaev (PRK0016314) olmevee saamiseks sanitaarkaitsevööndiga 10 meetrit. 

Maaparandussüsteemi alasid ega ehitisi jäätmekeskuse territooriumil ega selle vahetus läheduses avaliku maaparandussüsteemide kaardirakenduse alusel ei paikne.
Lähim kaitstav loodusobjekt käitisele on Ülgase loodukaitseala (reg nr KLO1000259), mis jääb käitise territooriumi idapiirist ca
500…700 m kaugusele kirde suunas.

KOTKAS heiteallikate registri andmetel seisuga 03.12.2020 jääb käitise 500 m mõjualasse (reaalselt käitise territooriumile) L.ÕV/317503 Baltic Biogas OÜ heiteallikas HEIT0001343.

Reljeef maa-alal, mis hõlmab eelpool kirjeldatud piirkonda, on tasane, maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 30…76 m. Heiteallikatest lähtuvate saasteainete hajumistingimusi takistavad objektid piirkonnas puuduvad.

Käitise asukoha kaart manustena
Käitise koordinaadistatud asendiplaan

3. Käitise tegevus

Käitise tegevuse eesmärk ja põhjendus

Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS (endine Tallinna Prügila AS) põhitegevusaladeks on:

  • tavajäätmete kogumine (EMTAK: 38.11)
  • tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus (EMTAK: 38.21)
  • ohtlike jäätmete töötlus ja kõrvaldus (EMTAK: 38.22)
  • sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine (EMTAK: 38.32)
Loend peamistest tootmisetappidest

Jäätmekütuse tootmine ja jäätmekütuse jääkfraktsiooni (jäätmekompost) käitlemine, biojäätmete kompostimine, koldetuha käitlemine ja vanandamine, biogaasi tootmine, jäätmete kõrvaldamine, jäätmete eeltöötlus, pinnase parandamine.  

Tehnoloogiaprotsesside andmed
Protsessi nimetus Jäätmekütuse tootmine
Kestvus Pidev
Ainevood

Jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise protsess on kooskõlas Euroopas tunnustatud jäätmekäitlusnormidega ja aitab oluliselt kaasa jäätmete prügilasse ladestamise vähendamisel. TJT on keskendunud jäätmekütuse tootmisele. TJT omab jäätmekütuse tootmiseks spetsiaalset liini. Liinil jäätmed purustatakse, toodetakse kõrgekvaliteedilist jäätmekütust (peenike fraktsioon) ja madalakvaliteedilist jäätmekütust (suurem fraktsioon). Jäätmekütuse tootmisel eraldatakse metallid ja orgaaniline fraktsioon, mis suunatakse taaskasutusse. Stabiliseeritud orgaanilinst fraktsiooni kasutatakse prügila sulgemisel biofiltris ja kasvukihis. Stabiliseerimine toimub olemasolev kompostimisväljakul.

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus Biojäätmete kompostimine
Kestvus Pidev
Ainevood

Biolagunevate jäätmete kompostimine hõlmab nelja põhietappi: vastuvõtt, ettevalmistamine, kompostimine ja viimistlemine. 

Vastuvõtt: Jäätmete omadused ja kogus registreeritakse. Vastuvõtukontroll koosneb visuaalsetest kontrollidest. Komposti  toodetakse ainult keskkonnaministri 08.04.2013 määruse nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded” lisas 1 toodud jäätmeliikidest.

Ettevalmistus: Ettevalmistuse etapis vajadusel eemaldatakse soovimatud suured biolagunematud materjalid käsitsi. Järgneb purustamine, purustamise eesmärk on orgaaniliste jäätmete sisendi parem ettevalmistamine bioloogiline töötlemine, pakendi purustamine, lähteaine homogeniseerimine. Purustisse söödetakse jäätmed rataslaaduri abil. Peale purustamist toimub sõelumine, automaatne sorteerimine ja homogeniseerimine, mille käigus vajadusel eemaldatakse metallid, plast ja muud biolagunematud materjalid.

Kompostimine: Kompostimine ehk intensiivne lagunemine toimub esimese kahe kuni kolme nädala jooksul CORE membraankatte all. Enamik kompostimise lõhnaainete tekkest on selle faasiga seotud. Etapp toimub CORE membraankatte all, kus aeroobne lagunemine vabastab süsinikdioksiidi, vett, ammoniaak ja kuumuse, materjali temperatuur tõuseb kuni 70°C. Seda etappi nimetatakse tavaliselt puhastusfaasiks. Sellele järgneb vähem intensiivne küpsemise etapp, mis kestab kuus kuni kaksteist nädalat, kus lagunemine jätkub. Esmalt toimub see aereerimiskanalitel järgmise kolme nädala jooksul ja seejärel ümbertõstetuna veel kolme nädala jooksul.   

Kompostimisprotsessi peamiseks juhtimisvõimaluseks on veesisalduse ja temperatuuri jälgimine ning õhutamine. Õhutamine ja selle käigus hapniku kättesaadavus on oluline aeroobse lagunemise säilitamiseks vältides metaani eraldavate anaeroobsete tsoonide moodustumist. Lisaks eemaldab aereerimissüsteem samaaegselt soojuse ja niiskuse. See hoiab ära ülekuumenemise, kuid kuivatab ka materjali. Küpsemine toimub kolmnurkse kujuga aunades.

Viimistlemine: Vajadusel toimub komposti lõplik töötlemine, viimistlemine ja komposti sertifitseerimiseks ettevalmistamine. See samm sisaldab suuruse alusel klassifitseerimist ja järelejäänud lisandite (nt klaas ja plast) eemaldamist trummiekraanide ja õhuklassifikaatorite abil. Protsess lõppeb komposti sertifitseerimisega.

CORE membraankate kaitseb väljastpoolt auna ilmastiku, tuule ja vihma mõjude eest, võimaldades areneda sisekliimal, mida mikroorganismid vajavad, et jäätmed kiiresti kompostiks muuta. Arvutiga juhitav ja optimeeritud hapnikuvarustus ventilaatorite, ventilatsioonitorude või aeratsioonikanalite kaudu intensiivistab lagunemisprotsessi, vähendades seda vaid mõnele nädalale. CORE membraankattel on oluline lõhnaainete heidet vähendav toime.

Tulemuseks on Materjalide sertifitseerimiskeskuse poolt kvaliteedimärgise saanud toode - kompost. Ettevõtte on tunnustatud komposteerimisettevõttena Veterinaar- ja Toiduameti poolt. 

 

 

 




Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus Koldetuha vanandamine ja käitlemine
Kestvus Pidev
Ainevood

Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus omab tehnoloogiat Iru jäätmepõletusplokis tekkinud koldetuha käitlemiseks. Koldetuhka vanandatakse 2-3 kuud, sõltuvalt materjali omadustest. TJT kasutab koldetuha vanandamiseks spetsiaalset liini. Koldetuhk esmalt purustatakse ja sõelutakse, eraldatakse mustmetallid ja seejärel suunatakse värvilise metalli eralduse liinile.  Koldetuhka taaskasutuseks erinevates tegevusvaldkondades (nt ehitus, prügila katmine jne). Koldetuha taaskasutamine prügila sulgemisel on toodud sulgemiskavas, sulgemisprojektis ja ettevõtte kompleksloas.



Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus Biogaasi tootmine
Kestvus Pidev
Ainevood

Ladestatud jäätmetest eraldub bioloogilise reaktsiooni tagajärjel pidevalt biogaasi. TJT kogub kokku ladestusalal tekkinud prügilagaasi ning tarnib seda OÜ-le Baltic Biogaas. 

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus Jäätmete kõrvaldamine
Kestvus Pidev
Ainevood

Käitise üheks osaks on prügila ladestusala kus toimub jäätmete kõrvaldamine - ladestamine. Ladestamisele suunatakse peamiselt jäätmeid, mis ei sobi taaskasutamiseks nt võrepraht, tänavapühkmed, ohtlikest jäätmetest- asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit), segaehitusjäätmed, jäätmete sorteerimisjäägid, töödeldud jäätmed.Asbesti sisaldavate jäätmete vastuvõtmine toimub ladestusalal selleks ettevalmistatud alal. Asbestijäätmete ladestamise kohta ladestusalal muudetakse vastavalt muude jäätmete ladestamise tööjärjele ja asukohale. Asukoha koordinaadid märgistatakse ja ladestuskaardid arhiveeritakse.

Ladestusala ehitatakse välja etapiviisi vastavalt ladestatavate jäätmete kogustele. Käesolevaks ajaks on valminud ja kasutusel ladestusväljakud 1-8. Projekteerimisel on ladestusväljakud 9-11. 

Käitises ülesseatud tootmisvõimsus on 4,5 miljoni t jäätmete ladestamine 25 aastast pikema aja vältel. Aastas lubatav ladestatavate jäätmete kogus on kuni 170 000 tonni. 

Jäätmelademe stabiilsus tagatakse jäätmete tihendamisega mahumassini kuni 900 kg/mprügirulli abil. Ladestusala nõlvus on 1:3, mis tagab lademe stabiilsuse.

.

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus Jäätmekütuse jääkfraktsioon (jäätmekompost)
Kestvus Pidev
Ainevood

Segaolmejäätmete käitlemisel ja jäätmekütuse tootmisel ning jäätmete eeltöötlemisel eraldatakse orgaanilise aine sisaldusega peenfraktsioon. Orgaanika stabiliseeritakse, mis on vastavalt prügila sulgemisprojektile ette nähtud taaskasutada prügila bioaknate ehitusel ning prügila katmisel haljastuse kasvukihiks. Tegu on metaani oksüdeerivate omadustega materjaliga, mida vajalike omaduste saavutamiseks tuleb enne kasutamist käidelda-stabiliseerida. Metaani oksüdeerivas kihis elavad metanotroofsed bakterid kasutavad metaani oma elutegevuse käigus ja atmosfääri paisatakse oluliselt väiksema keskkonnamõjuga süsinikdioksiid.

Bioakna jaoks kasutatavat materjali stabiliseerimise aeg kompostimise teel kuni 1 aasta. Materjali sobilike omaduste saavutamine on võimalik ka mõnevõrra lühema ajaga, mida saab kontrollida laborianalüüsidega. Stabiliseerumiseks paigutatakse materjal auna ning lastakse sellel seista. Kompostimisele omast aunade segamist ja tuulutamist ei toimu. Vajadusel järelsõelutakse ja/või segatakse materjal enne bioaknas kasutamist. Haljastuskihi jaoks kasutatav jääkfraktsioon stabiliseeritakse analoogselt bioaknas kasutatavate jäätmetega. Kasvukihis kasutatakse orgaanikat õhukeses kihis seega on vajalik esmane stabiliseerimine 3 nädalat kui toimuvad kõige aktiivsemad protsessid, järelstabiliseerimine toimub kasvukihis.  Vajadusel järelsõelutakse materjal enne haljastuskihis kasutamist. Haljastuse jaoks on vajalik huumuserikas kasvukiht, mis täidab ühtlasi metaani oksüdeeriva kihi rolli.

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus Jäätmete eeltöötlus
Kestvus Pidev
Ainevood

Olmejäätmete eeltöötlus võib toimuda kas prügikütuse tootmise käigus või siis eraldi. Kui püprügikütust ei toodeta, siis toimub olmejäätmete eeltöötlus prügikütuse liini kasutades. Liinil jäätmed purustatakse, eraldatakse suurem fraktsioon, metallid ja orgaaniline fraktsioon, mis suunatakse stabiliseerimisele. Stabiliseeritud orgaanilinst fraktsiooni kasutatakse prügila sulgemisel biofiltris ja kasvukihis. Stabiliseerimine toimub olemasolev kompostimisväljakul.

Jäätmete sorteerimine toimub jäätmete vastuvõtu platsil (platside ja väljakute joonisel nr 16) ja ladestusalal, eraldatakse võimalikult suures osas taaskasutatavaid jäätmeid- töödeldud ja töötlemata puit, metallijäätmed, paberi- ja kartongijäätmed, klaasijäätmed, plastijäätmed, elektroonikajäätmed, ohtlikud jäätmed, mis suunatakse järelkäitlusesse või antakse üle vastavat luba omavale ettevõttele. 

 

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus Pinnase tervendamine
Kestvus Pidev
Ainevood

Pinnase tervendamist kavandatakse rajataval asfaltplatsil (plaanide ja väljakute joonisel nr 19). Protsessi sisendiks on reostunud pinnas, mis paigutatakse käitluskohas vaaludesse/ lahtisena aunadesse ning millele lisatakse tugiaineid. Vaalusid segatakse perioodiliselt.  Protsessis lisatakse pinnasele reovee puhastussetteid. Reovee puhastusette lisamine ohtlike ainetega saastunud pinnase puhastamise protsessi aitab hoida puhastusprotsessi stabiilsena ja vältida muude bioloogilist protsessi soodustavate sidusainete (mitte jäätmete) kasutamist käitlusprotsessis. 

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus Paberi - ja pakendijäätmete käitlus
Kestvus Pidev
Ainevood

Käitis tegeleb liigiti koutud jäätmete täiendava sorteerimise ja ümberpakkimisega. Teostatakse näiteks vanapaberi, papi ja kartongi või plastpakendite sorteerimist ja pressimist.

Käitlus koosneb järgnevatest etappidest:
Vastuvõtt ja mahalaadimine
Rataslaaduriga sööturisse söötmine
Konveieriga jäätmete suunamine EDGE sorteerimisliinil. Vahepeal kasutasime ka käitluse osana mobiilset sõela. 
EDGE liinil eraldatakse edasiseks taaskasutamiseks sobilikud fraktsioonid:

Peenemaid fraktsioone hoiustatakse puistes ja antakse üle jäätmekäitlejatele edasiseks taaskasutamiseks
Sobilikud fraktsioonid suunatakse pressimisele.

Jäätmete pressimine toimub telkhoones (joonisel nr 30) kahe elektrilise jäätmepressi abil. 

Pressitud jäätme pallid laetakse veokisse ja antakse üle lõplikuks käitlemiseks jäätmekäitlejatele.

Sorteerimise jääk suunatakse ladestamisele. 

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
 
Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes
55
Tavapärane tööaeg
24 h, 7 päeva nädalas
Ülesseatud tootmisvõimsused alltegevusvaldkondade kaupa

Ladestatav kogus 4,5 miljonit tonni 25 aastast pikema aja vältel

Planeeritud aastatoodangu maht

170 000 tonni

Käitisega seotud kehtivad keskkonnaload
Välisõhu saasteluba
Jäätmeluba

4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT).

PVT allikas ja valitud PVT nimetus
Jrk nr PVT allikas ja/või viide
1. Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2018/1147, 10. august 2018, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused.
2. Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded". (Prügilamäärus)
3. Keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 22 "Asbestisisaldavate jäätmete käitlusnõuded". (Asbesti määrus)
4. Keskkonnaministri 08.04.2013 määrus nr 7 "Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded". (Kompostimäärus)
5. Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on Best Available Techniques on Emission from Storage, July 2006.
6. Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on Best Available Techniques (BAT) Reference Document for Waste Treatment, October 2018.
 
Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad PVT jrk nr Vastavusmärge
Üldine keskkonnatoime Ettevõttes on rakendatud sertifitseeritud keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteem EMAS. Juhtimissüsteem vastab ISO 9001:2015, ISO 14001:2015 ja ISO 45001:2018 nõuetele. Sertifitseeritud juhtimissüsteem hõlmab:

I Juhtkonna, sh kõrgema juhtkonna pühendumuse.
II Juhtkonna määratletud keskkonna-poliitika, mis muuhulgas sisaldab käitise keskkonnatoime pidevat parandamist.
III Vajalike protseduuride, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja
kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega.
IV Protseduuride rakendamine, pöörates erilist tähelepanu sertifitseerimise
aluseks olevatele aspektidele.
V Tulemuslikkuse kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist
tähelepanu sertifitseerimise aluseks olevatele aspektidele.
VI Keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja
tõhususe hindamine kõrgema juhtkonna poolt.
BAT 1. Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT rakendada ja järgida keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi:
1. juhtkonna, sh kõrgema juhtkonna pühendumus;
2. juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat parandamist;
3. vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega;
4. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:
a. struktuur ja vastutus;
b. värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus;
c. suhtlemine;
d. töötajate kaasamine;
e. dokumentatsioon;
f. tõhus protsessijuhtimine;
g. hoolduskavad;
BAT 1. Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT rakendada ja järgida keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi:
1. juhtkonna, sh kõrgema juhtkonna pühendumus;
2. juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat parandamist;
3. vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega;
4. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:
a. struktuur ja vastutus;
b. värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus;
c. suhtlemine;
d. töötajate kaasamine;
e. dokumentatsioon;
f. tõhus protsessijuhtimine;
g. hoolduskavad;
h. valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine;
i. vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele;
5. tulemuslikkuse kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:
a. seire ja mõõtmine;
b. parandus- ja ennetusmeetmed;
c. dokumenteerimine;
d. sõltumatu (võimaluse korral) sise- või väliskontroll, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavatsuste kohaselt ning kas seda rakendatakse ja järgitakse nõuetekohaselt;
6. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine kõrgema juhtkonna poolt;
7. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine;
8. uue käitise projekteerimisel käitise tulevase sulgemise keskkonnamõjuga ning kogu selle kasutusaja jooksul avalduva keskkonnamõjuga arvestamine;
9. korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine;
10. jäämevoogude haldamine (vt BAT 2);
11. reovee- ja heitgaasivoogude inventuur (vt BAT 3);
12. jääkide haldamise kava;
13. õnnetusjuhtumitega tegelemise kava;
14. lõhnaaine esinemise vähendamise kava (vajadusel);
15. müra ja vibratsiooni tekke piiramise kava (vajadusel).
1 Vastab
Üldine keskkonnatoime Kõikide jäätmesaadetiste andmed, sh üleandja andmed, fikseeritakse kaaluprogrammis.
Kaaluprogramm näitab ära vastavuse ladestamiseks lubatud jäätmete nimekirjaga.
Jäätmete sisse- ja väljaliikumise järgimine toimub kaaluprogrammis ning iga-aastaselt vormistatakse aastaaruanne.
Juhendi „Prügilasse jäätmete vastuvõtmise kriteeriumid ja kord" p 8.1 kohaselt üldiseloomustuse viib läbi jäätmetekitaja või valdaja. Erijuhtudel kui jäätmetekitaja ja või valdaja ise ei vii läbi üldiseloomustuse kontrolli, siis prügila käitaja teeb seda ohutuskaartide alusel. Vastavuse kontrolli viib läbi prügila käitaja, kasutatakse jäätmekoode ja sellisel juhul ei viida läbi teste ja analüüse p 8.2.1. Kiirkontrollimeetoditena kasutatakse kohapealset kontrolli, kaalumistoimingu tegemisel kontrollitakse, kas jäätmed vastavad saatedokumentidele ja on samad, vajadusel veendutakse jäätmete mahalaadimisel nende vastavuses dokumentidele. Saatekirjadega jäätmekoodide korral täidetakse saatekirjad.
Prügilasse ladestamiseks lubatud jäätmete nimekiri on elektroonilisel kujul. Kui olmejäätmete hulgas ilmneb ladestamise käigus ohtlikke jäätmeid, eraldatakse need käsitsi. BAT 2. Selleks et parandada käitise üldist keskkonnatoimet, on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid:
a. Jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva heakskiitmise korra kehtestamine ja rakendamine
b. Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine
c. Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine
d. Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi kehtestamine ja rakendamine
e. Jäätmete eraldatuse tagamine
f. Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne nende segamist või jäätmesegude koostamist
g. Tahkete sisendjäätmete sortimine.

BAT 5. Selleks et vähendada jäätmete käitlemise ja teisaldamisega seotud keskkonnariske, on PVT kehtestada käitlemise ja teisaldamise kord ning seda rakendada.

§ 18_2. Ladestatavate jäätmete vastavuse kontroll
§ 24. Jäätmete prügilakõlblikkuses veendumine.
(Prügilamäärus)
1, 2 Vastab
Üldine keskkonnatoime Prügilas teostatakse tekkiva nõrgvee ja suublasse juhitava reovee seiret, põhja- ja pinnavee ning prügilagaasi seiret (sh seiretulemuste arvestus).

Tekkiva nõrgvee koostist määratakse enne, kui nõrgvesi seguneb muu reoveega. Nõrgveest seiratavad parameetrid on: elektrijuhtivus, pH, kuivjääk, BHT7, KHT, NH4+, Nüld, Cl-, SO4--, S--, TOC, raskmetallid (As, Cd, Cr, Cu, Fe, Hg, Ni, Pb, Zn).

Prügilagaasi seiret teostatakse 1 kord kvartalis - heitkogused, koostis (metaani, süsinikdioksiidi ja hapniku sisaldus) ja rõhk.

Seire teostamiseks kasutatakse spetsiaalse laborite teenuseid (nt Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ). Kompostimise protsessi ja prügilagaasi jälgimiseks on soetatud käsimõõtmise vahendid, mis võimaldavad paremini käitlusprotsesse juhtida ning gaasiseiret teostada.
Nõrgvees saasteainete kontsentratsioonide muutumist jälgitakse järjepidevalt seire käigus. BAT 3. Selleks et hõlbustada õhku ja vette paisatava heite vähendamist, on PVT luua reovee- ja heitgaasivoogude inventuuri pidevalt ajakohastatav süsteem, mis on osa keskkonnajuhtimissüsteemist (vt BAT 1) ja mis hõlmab kogu järgmist teavet:
i) teave käideldavate jäätmete omaduste ja jäätmekäitlusprotsesside kohta, sealhulgas:
a) protsesside lihtsustatud vooskeemid, milles on näidatud heite päritolu;
b) protsessi integreeritud meetodite ning reovee või heitgaaside nende tekkekohas puhastamise kirjeldused,
sealhulgas selliste meetodite ja puhastamise tulemuslikkus;
ii) teave reoveevoogude omaduste kohta, näiteks:
a) voolukiiruse, pH, temperatuuri ja elektrijuhtivuse keskmised väärtused ning nende muutlikkus;
b) asjakohaste ainete (nt KHT ja orgaanilise süsiniku kogusisaldus, lämmastikuühendid, fosfor, metallid,
prioriteetsed ained/mikrosaasteained) keskmine kontsentratsioon ja heitkogus ning nende muutlikkus;
c) andmed biokõrvaldatavuse kohta (nt BHT, BHT ja KHT suhe, Zahni-Wellensi test, bioloogilise
inhibeerimise (nt aktiivmuda inhibeerimise) võime) (vt BAT 52);
iii) teave heitgaasivoogude omaduste kohta, näiteks:
a) voolukiiruse ja temperatuuri keskmised väärtused ja nende muutlikkus;
b) asjakohaste ainete (nt orgaanilised ühendid, POSid, nt PCBd) keskmine kontsentratsioon ja heitkogus ning
nende muutlikkus;
c) süttivus, alumine ja ülemine plahvatuspiir, reaktsioonivõime;
d) muude selliste ainete sisaldus, mis võivad mõjutada heitgaasi puhastamise süsteemi või käitise ohutust
(näiteks hapnik, lämmastik, veeaur, tolm).
1 Vastab
Jäätmete ladustamine Jäätmeid ladustatakse selliselt, et need ei tekitaks täiendavaid keskkonnahäiringuid (nt pinnase, pinna- ja põhjavee reostust). Ohtlikke jäätmeid ladustatakse pakendatud kujul, nii et iga jäätmeliik on paigutatud eraldi sobivasse taarasse.   BAT 4. Selleks et vähendada jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariske, on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid:
1. Ladustamiskohtade optimeerimine;
2. Piisav ladustamismaht;
3. Ladustamistoimingute ohutus;
4. Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks.
1 Vastab
Jäätmete kõrvaldamine Tavajäätmete prügila koos vajaliku infrastruktuuri ja seadmetega: keskkonnanõuetele vastavad ladestusalad; tekkiva nõrgvee kogumissüsteem (drenaažiga ladestusalade põhjad ning ühtlustusbasseinid); spetsiaalne jäätmete kompaktor; frontaallaadur; buldooser, rattas ekskavaator. Jäätmelademe stabiilsus tagatakse jäätmete tihendamisega ja sobiva nõlvusega. Jäätmed transporditakse ladestuspaika kinniste jäätmeveokitega
või konteinerites.
Asbesti sisaldavate jäätmete vastuvõtmine toimub ladestusalal, selleks ettevalmistatud alal. Asbestijäätmete ladestamise kohta ladestusalal muudetakse vastavalt muude jäätmete ladestamise tööjärjele ja asukohale. Asukoha koordinaadid märgistatakse ja
ladestuskaardid arhiveeritakse.
Ladestatud jäätmed on eelsorditud ning eraldatud on taaskasutatavad ja prügilakõlbmatud jäätmed (sortimine toimub Tallinna prügilas). Ladestatud jäätmed tihendatakse mahu-massini vähemalt 900 kg/m3 prügirulli abil. Jäätmelade kujundatakse nõlvusega, mis tagab püsivusarvutuste põhjal piisava stabiilsusvaru. § 18. Jäätmete prügilakõlblikkus. (1) Prügilasse ladestatakse üksnes prügilakõlblikke jäätmeid.
§ 26. Ladestamine.
(1) Jäätmed ladestatakse viisil, mis tagab jäätmelademe ja sellega seotud ehitiste osade stabiilsuse nii ladestamisel kui pärast jäätmelademe või prügila sulgemist, eriti võimaliku varisemise ja lihke suhtes.
(3) Ladestatud jäätmed tihendatakse mahumassini vähemalt 900 kg/m3.
(Prügilamäärus)

§ 9. Asbestijäätmete vastuvõtmine prügilasse. Asbestijäätmete vastuvõtmisel prügilasse kontrollib prügila käitaja lisaks «Jäätmeseaduse» § 33 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri määrusega sätestatule jäätmete töötlemise ja pakendamise vastavust käesoleva määruse § 7 nõuetele.
§ 10. Prügilad asbestijäätmete ladestamiseks. (2) Asbestijäätmeid võib ladestada tavajäätmete prügilasse vastavalt «Euroopa Nõukogu otsuse 2003/33/EÜ, millega kehtestatakse jäätmete prügilatesse vastuvõtmise kriteeriumid ja kord direktiivi 1999/31/EÜ artikli 16 ja II lisa kohaselt, Lisa punktile 2.3.3 (Euroopa Ühenduse Teataja L 011, 16.01.2003 lk 11–49)».
§ 11. Asbestijäätmete ladestusala märgistamine. Asbestijäätmete ladestusala eraldatakse muust prügilaterritooriumist piirdega ja tähistatakse igast küljest siltidega, millel on selgesti loetav tekst «Ettevaatust, asbest» ning Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määruse nr 224 «Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» lisas 2 kirjeldatud hoiatusmärk.
(Asbesti määrus)
2, 3 Vastab
Jäätmete arvestus ja dokumentatsioon Peetakse arvestust vastuvõetud ja ladestatud jäätmete liigi, koguse, omaduste ja tekke kohta, jäätmete päritolu, vastuvõtmise kuupäeva ja jäätmete koguja kohta. Jäätmervestus toimub elektroonselt, kõik vajalikud andmed sisestatakse arvutisse, paberkandjal veose dokumendid (nt. jäätmete omaduste kohta) tähistatakse ja säilitakse. § 27. Ladestatud jäätmete üle arvestuse pidamine ja aruandlus.
Käitaja peab arvestust vastuvõetud ja ladestatud jäätmete liigi, koguse, omaduste ja tekke kohta, jäätmete päritolu, vastuvõtmise kuupäeva ja jäätmete koguja kohta.
(Prügilamäärus)
2 Vastab
Jäätmete kaalumine Kõik prügilasse sisenevad ja väljuvad koormad kaalutakse. Prügila on varustatud kaaludega nii sisse- kui väljasõidul, kus toimub kõikide ladestamiseks üleantavate jäätmete kaalumine. §17. Prügilasse ladestavate jäätmete massi määramine.
(1) Prügilasse ladestamiseks üle antavate jäätmete mass määratakse prügilas kaalumise teel. (2) Kaal, mida prügilas kasutatakse jäätmete massi määramiseks, peab olema taadeldud vastavalt mõõteseaduses kehtestatud nõuetele.
(Prügilamäärus)
2 Vastab
Prügila kontrollitus Prügilale on rajatud piirdeaed ja varustatud lukustatavate väravatega. Kontrollitud sissepääs prügila territooriumile - prügila väravas on mehitatud valve, kelle kasutuses on ka liiklusvahendid. Territooriumil on videovalve.   § 16. Prügila maa-ala kontrollitavus
(1) Prügila rajatakse viisil, mis välistab kõrvaliste isikute juurdepääsu prügila maa-alale käitaja teadmata.
(2) Prügila rajatakse piirde ja lukustatavate väravatega, samuti sellise sissepääsu ja valvesüsteemiga, mis võimaldab tõhusalt avastada ja takistada käitaja nõusolekuta toimuvat jäätmete ladestamist.
(Prügilamäärus)
2 Vastab
Prügila keskkonnahäiringute vähendamine Püüdevõrk, prügi pidev tihendamine, näriliste arvukuse piiramine, tolmu vähendamine. Prügi lendutõusmist takistatakse piisavasse kõrgusesse paigutatud püüdevõrkude/AIAGA. Prügila ümbritseb püüdevõrk/AED. Prügi pideva tihendamisega minimeeritakse prügilendu. Näriliste arvukuse määramiseks tehakse regulaarseid vaatlusi ning nende arvukust piiratakse spetsiaalsete tõrjemeetmetega (nt. mürksööt kaerahelbe-, vahaploki-, kontaktpulbri- ja vedeliku baasil). Tolmu vähendamiseks ladestusala vajadusel niisutatakse. § 4. Prügilast tuleneva keskkonnahäiringu vältimise või vähendamise põhimõte
(1) tuleb nii palju kui võimalik vältida või vähendada jäätmete ladestamisest ja ladestatud jäätmetest lähemas ja kaugemas tulevikus tuleneda võivat negatiivset mõju keskkonnale, eelkõige pinna- ja põhjavee ning pinnase ja õhu saastamist, kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside teket ja nendest mõjudest tulenevat ohtu inimese tervisele.

(2) Arvulise normi piiresse jääva või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu nagu hais, tolm, müra, aerosoolide teke, prügilapõlengud, ladestatud jäätmete tuulega kandumine, lindude, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks tuleb rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid, mille kulud ei ole selgelt ülemäärased.
(Prügilamäärus)
2 Vastab
Seire Tavajäätmete prügila koos vajaliku infrastruktuuri ja seadmetega. Asbesti sisaldavate jäätmete vastuvõtmine toimub ladestusalal, selleks ettevalmistatud alal. Asbestijäätmete ladestamise kohta ladestusalal muudetakse vastavalt muude jäätmete ladestamise tööjärjele ja asukohale. Asukoha koordinaadid märgistatakse ja ladestuskaardid arhiveeritakse. Seire teostamiseks kasutatakse spetsiaalse laborite teenuseid (nt Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ). BAT 6. Reoveevoogude inventuuriga kindlaks tehtud olulise vetteheite puhul (vt BAT 3) on PVT jälgida protsessi tähtsamaid parameetreid (nt reoveevool, pH, temperatuur, elektrijuhtivus, BHT) olulistes punktides (nt eeltöötlusseadmesse sissevoolu ja/või sealt väljavoolu kohas, lõpptöötlusseadmesse sissevoolu kohas, heite käitisest väljumise kohas). 1 Vastab
Seire PVT kohaselt tuleb seirata järgmisi aineid: KHT, hõljuvaine kogusisaldus, arseen (As), kaadmium (Cd), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), plii (Pb), tsink (Zn), elavhõbe (Hg), üldlämmastik (Nüld), üldfosfor (Püld), orgaanilise süsiniku kogusisaldus (TOC) (1 kord kvartalis). Seire teostamiseks kasutatakse spetsiaalse laborite teenuseid (nt Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ). BAT 7. PVT on jälgida vetteheidet vähemalt allpool esitatud sagedusega ja kooskõlas EN-standarditega. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärse teadusliku tasemega andmete saamine.
Kõik käitlusprotsessid: KHT, hõljuvaine kogusisaldus, orgaanilise süsiniku kogusissaldus (TOC).
Jäätmete bioloogiline töötlemine: üldlämmastik (Nüld), üldfosfor (Püld), arseen (As), kaadmium (Cd), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), plii (Pb), tsink (Zn), elavhõbe (Hg).
Seiret kohaldatakse üksnes otseheite korral suublasse.
1 Vastab
Seire Ressursside tarbimise jälgimine on ettevõtte kulueelarve oluline osa ning heidete tekke kohta esitatakse kord aastas Keskkonnaametile aruanded.
Keskkonnatulemuslikkuse põhinäitajatest energiatõhusus, materjalitõhusus, vesi, jäätmed ja heitmed. Jäätmete kohta koondatakse info nii vastuvõetud, taaskasutatud, ladestatud, eksporditud, teistele ettevõtetele antud kui ka ettevõtte enda tegevuses tekkinud jäätmete kohta.
Tarbitavate ressursside seire:
- põhjavee võtmisel veearvestiga, st toimub pidevalt;
- lisaks elektrienergia üldisele tarbimisele mõõdetakse-arvestatakse jäätmekütuse liini seadmete energiakulu (muud tehnoloogilised liinid elektrienergiat ei tarbi);
- diislikütuse kulu arvestatakse nii sise-transpordil kui jäätmete töötlemisel kasutatavatel seadmetel, st kõikide mehhanismide osas.
Prügikütuse, komposti ja tuha käitlemisel teostatakse eraldi ressursiseiret (nt energia-kulu üle peetakse arvestust Excel tabelis), kuid sihtarve ja meetmeid ei ole põhjust kehtestada. Juhul kui peaks esinema perioodi kokkuvõttes oluline kõrvalekalle võrreldes varasemate perioodidega, siis tehakse analüüs ja vajadusel kehtestatakse täiendavalt meetmeid.
Jääkide ja reovee tekke seire:
- mõõdetakse arvestiga Tallinna linna reovee-puhastile suunatava reovee kogust;
- peetakse arvestust sisendjäätmete sortimisel tekkivate erinevate voogude üle.
Käitise energiabilansi koostamisel arvestatakse ka prügilagaasist elektri tootmisel tekkiva jääksoojusega (elektrit toodab OÜ Baltic Biogas), mida kasutatakse töökoja ja kontorihoone kütmiseks.
Rakendatud on meetmed energiakulu vähendamiseks:
- 2018. a vahetati välja jäätmekütuse tootmis-halli valgustus LED valgustite vastu, lisaks halli I tsoonis valgustus liikumisanduritega (meetme tasuvusaeg 3 aastat);
- vananenud seadmed vahetatakse välja kaasaegsemate vastu (nt hiljuti vahetati välja prügipress, buldooser, ratas-ekskavaator ja rataslaadur, millega kaasnes diislikütuse kulu vähenemine ligikaudu neljandiku võrra).
BAT 11. PVT on jälgida vähemalt kord aastas vee, energia ja tooraine aastast tarbimist ning jääkide ja reovee aastast teket. 1 Vastab
Õhkuheide Heidete kontrolliks on soetatud kompostimise protsessi jälgimist võimaldav seade.

Biojäätmete kompostimiseks kasutatakse UTV kompostimissüsteem, mille puhul kaetakse kompostihunnikud GORE © Cover membraankattega. UTV kompostimise puhul on kuhi väljastpoolt ohutult kaitstud tuule ja vihma mõjude eest, mis tagab vajalikud tingimused kvaliteetse komposti tootmisel. Samuti takistab selline tehnoloogia lõhna levikut.
Käitises on rakendatud lõhnakaebustele reageerimise süsteem, kohalikku omavalitsust ja käitise ümbruse kogukonda teavitatakse potentsiaalselt olulise lõhna-häiringuga tegevustest.
2019.a telliti Eesti Keskkonnauuringute Keskusest täiendavad lõhnaallikate mõõtmised ja lõhna esinemise mõõtmised käitise ümbruses. AõKSi korrapäraselt jälgitakse kompostimise, tuha ja ladestamise meetmed, mis aitab korrapärasel jälgida heidet.
BAT 10. PVT on korrapäraselt jälgida lõhnaaine heidet.

BAT 12. Lõhnaaine heite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT lõhnaaine esinemise vältimise kava kehtestamine ja rakendamine ning selle korrapärane ülevaatamine keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt BAT 1); kava hõlmab kõiki järgmisi elemente:
— meetmeid ja tähtaegu hõlmav protokoll;
— lõhnaaine seire korraldamise protokoll, nagu sätestatud BAT 10-s;
— kindlakstehtud lõhnaaine esinemise juhtumitele, nt kaebustele reageerimise protokoll; — lõhnaaine esinemise vältimise ja vähendamise protokoll, mille eesmärk on lõhnaaine allika (-allikate) tuvastamine; lõhnaaine allikate osatähtsuse iseloomustamine; vältimis- ja/või vähendamismeetmete rakendamine.
(Kohaldatavus on piiratud juhtudega, kui eeldatakse lõhnaaine levikut tundlikule alale ja/või see oht on põhjendatud).
1 Vastab
Õhkuheide Hajusheite vältimine või vähendamine. Käitises on rakendatud asjakohased meetmed hajusheite vältimiseks ja vähendamiseks:
- jäätmekütuse tootmisel toimub jäätmete vastuvõtt ja sortimine viilhallis;
- kompostimisel toimub osade jäätmete kompostimine poolläbilaskvate membraanide all;
- tuha ja tuhast tekkivate metallide käitlemisel kasutatakse töötlemisliinil telkkatuseid, mis vähendab heite teket;
- puistematerjalide laadimisel langemiskõrguse minimeerimine;
- tolmu hajusheite vältimiseks toimub vajadusel jäätmete niisutamine; soetamisel on uus kastmisauto, millel olemas hüdrauliselt juhitavad veejoatorud masina ees, küljel ja taga, st kuival perioodil saab tolmamise vältimiseks kasta senisest efektiivsemalt;
- platside kastmine ja harjaminekuivadel perioodidel;
- käitlus- ja ladestuskohtade puhastamine, et vältida anaeroobsetesse tingimustesse sattumist, liikumisteede puhastamine, seadmete puhastamine; hindamisel regulaarne mehitatud puhastusvajaduse kontroll.

BAT 14. Õhku jõudva hajusheite – eelkõige tolmu, orgaaniliste ühendite ja lõhnaaine – vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni.
a. Võimalike hajusheite allikate arvu minimeerimine.
b. Eriti pihkumiskindlate seadmete valimine ja kasutamine.
c. Korrosioonitõrje.
d. Hajusheite piiramine, kogumine ja puhastamine.
e. Niisutamine.
f. Hooldus.
g. Käitlus- ja ladustamiskohtade puhastamine.
h. Pihkumise avastamise ja kõrvaldamise (LDAR) programm – kui eeldatakse orgaaniliste ühendite heidet.
Olenevalt riskist, mida jäätmed kujutavad õhku jõudva hajusheite seisukohast, on eriti asjakohane PVT 14d.
1 Vastab
Müra ja vibratsioon Rakendatud on töökorralduslikud meetmed jäätmete, sh tuha käitlemisel:
- seadmete kontroll ja hooldus;
- seadmete ja hoonete sobiv paigutus;
- seadmeid käitavad kogenud töötajad;
- öösel ei toimu mürarohkeid tegevusi.
Käitises rakendatakse kaasaegset tehnoloogiat, st võimalusel kasutatakse vähest müra tekitavaid seadmeid.
Kasutatakse seadmeid, millel on madal müratase - soetamisel on see üks kriteeriume.
  BAT 18. Müra ja vibratsiooni vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis nende vähendamiseks on PVT kasutada üht või mitut allpool nimetatud meetoditest:
a. Seadmete ja hoonete sobiv paigutus;
b. Töökorralduslikud meetmed;
c. Vähest müra tekitavad seadmed;
d. Müra ja vibratsiooni leviku tõkestamise vahendid;
e. Müra leviku tõkestamine.
1 Vastab
Jäätmete kompostimine Kõik töödeldavad jäätmed läbivad eelkontrolli ning vajadusel eelsortimist. Käitises on kindlaks määratud jäätmeliigid, mida võib kompostimisel kasutada.
Materjali paigutamine nii, et valdava tuule teele jääb võimalikult väike osa kompostitavast massist, vähendamaks heite levikut auna pinnalt. Vastuvõtuala on ümbritsetud betoonseintega, et suunata hajusheidet üles poole.
Kompostimisel tekkinud sadeveed kogutakse eraldi ja kasutatakse ladestu ning kõvakatete jm niisutamisel. Jälgitakse jäätmete niiskusesisaldust – niiskemad jäätmed segatakse kokku kuivemate jäätmetega ja/või kuivema tugimaterjaliga, et vältida nõrgvee teket.
Kompostsegu koostatakse vastavalt retseptuurile, jäätmed on peenestatud sobivale suurusele. Aunad koostatakse optimaalse kõrguse ja laiusega Jälgitakse, et aun oleks poorne. Selle tagamiseks lisatakse vajaliku koguse hakkepuitu. Jälgitakse temperatuuri ja auna õhutatust, enne ümberpööramist tehakse ööpäevane sundõhutamine.
Kompostimisprotsessis kaetakse auna poolläbilaskvate membraanidega. Arvestatakse ilmastikuolude ja ilma-ennustustega enne ulatuslikke välitingimustes toimuvaid protsesse. Näiteks aunade või hunnikute moodustamise või ümber-pööramise, purustamise või sõelumise vältimine halbade ilmastikutingimuste korral, et vältida heite levimist.
§ 3. Biolagunevate jäätmete sortimine. (1) Biolagunevatest jäätmetest komposti valmistamiseks tuleb kompostimääruse lisas 1 nimetatud biolagunevad jäätmed sortida tekkekohas ja kogumisel vältida nende segunemist muude jäätmetega.

§ 5. Biolagunevate jäätmete käitluskoha nõuded.
Biolagunevate jäätmete kompostimisel peab käitluskoht olema:
1) ümbritsetud taraga;
2) varustatud valveseadmetega või ööpäevaringse valvega;
3) vettpidava pinnakattega;
4) nõrgvee ja sademevee kogumise süsteemiga.

§ 6. Nõuded biolagunevate jäätmete kompostimisele.
(Kompostimäärus)

BAT 13. Lõhnaaine heite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada üht või mitut allpool nimetatud meetodit:
a. viibeaja vähendamine anaeroobsetes tingimustes (avatud süsteemid);
b. keemiline töötlemine;
c. aeroobse töötlemise optimeerimine.

BAT 33. Et vähendada lõhnaaine heidet ja parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT valida sisendjäätmeid. Meetod hõlmab sisendjäätmete eelnevat heakskiitmist, vastuvõtmist ja sortimist (vt BAT 2), et tagada sisendjäätmete sobivus käitlemiseks, nt seoses toitainete tasakaaluga, niiskuse või mürgiste ühenditega, mis võivad bioloogilist aktiivsust vähendada.

BAT 35. Reovee tekke ja veekasutuse vähendamiseks on PVT kasutada kõiki allpool nimetatud meetodeid: a) Reovee eraldamine; b) Vee ringlusse võtmine; c) Nõrgvee tekke minimeerimine.

BAT 36. Et vähendada õhkuheidet ja parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT jälgida ja/või kontrollida jäätmete ja protsesside põhinäitajaid: - sisendjäätmete omadused (nt süsiniku ja lämmastiku suhe, osakeste suurus); - temperatuur ja niiskussisaldus auna eri kohtades; - auna õhutatus (nt auna ümberpööramise sagedus, O2 ja/või CO2 sisaldus aunas, õhuvoogude temperatuur sundõhutamise korral); - auna poorsus, kõrgus ja laius.

BAT 37. Et vähendada välistingimustes töötlemise etappides tekkiva tolmu, lõhnaaine ja bioaerosoolide hajusheidet õhku, on PVT rakendada üht või mõlemat allpool kirjeldatud meetodit: a) Poolläbilaskvate membraankatete kasutamine. b) Toimingute kohandamine vastavalt ilmastikutingimustele.
1, 4 Vastab
Vetteheide

Nõrgvee suunamine, kogumine ja käitlemine
Prügila põhi ja küljed on kaetud vettpidavast materjalist kihi ja drenaaziga. Ladestusalalt kogutud nõrgvesi juhitakse otse või läbi ühtlustusbasseini Tallinna linna reoveepuhastile või bassein tühjendatakse paakautoga ja purgitakse lähimasse sobivasse reoveepuhastisse. Tehismaterjaliks on 2,0 mm paksune HDPE kile ja dreenkihi paksus on 0,6 m. § 11. Prügila aluse ja külgede omadused
(1) Prügila alus ja küljed peavad koosnema sellise paksusega ja filtratsioonimooduliga homogeensest kihist, mis tagab pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse.
(3) Kiht peab tagama vähemalt võrdse kaitse pinnasega, millel on järgmised näitajad:
filtratsioonimoodul ≤1,0×10–9 m/s ja paksus ≥1 m tavajäätmeprügilal;
(4) Kui geoloogiline barjäär ei vasta lõikes 3 sätestatule, tuleb rakendada abinõusid nagu tehisbarjääriga tugevdamine, mis koos geoloogilise barjääriga tagab vähemalt samaväärse kaitse.
§ 13. Abinõud nõrgvee suunamiseks, kogumiseks ja puhastamiseks
(1) Nõrgvee kogumiseks ja prügila põhja koguneva nõrgvee koguse võimalikuks vähendamiseks kaetakse prügila põhi ja küljed vettpidavast tehismaterjalist kihi ja dreenkihiga.
(Prügilamäärus)

BAT 19. Veetarbimise optimeerimiseks, tekkiva reovee koguse vähendamiseks ning pinnasesse- ja vetteheite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni:
c) Läbilaskmatud pinnad;
e) Kaetud kohad jäätmete ladustamiseks ja töötlemiseks;
f) Reovee eraldamine;
g) Sobiv äravoolutaristu;
i) Sobiv puhversäilitusmaht.
1, 2 Vastab
Nõrgvee tekke vähendamine Jäätmed tihendatakse, täitunud ladestusala suletakse vettpidava kattega võimalikult kiiresti. Ladestusaladel projekteeritud kõrguse saavutamisel rajatakse lõplik kattekiht. Nõrgvee vähendamiseks jäätmeid eeltöödeldakse. Ladestusalade sulgemiseks on koostatud sulgemisprojekt. Pinna- ja põhjavee voolamine jäätmetesse on välistatud asukohavalikuga (ladestusala on kõrgem kui veetasemed). Jäätmekäitlusplatsidelt tekkiv sademevesi kogutakse suunatakse ladestuala niisutamiseks, st sellega välditakse põhjavee kasutamist. Kompostimisväljaku, tuha vanandamise platside ja jäätmekütuse valmistamise hoone põhjad on vett mitteläbilaskvad. Diisli mahuti (paikneb hoones) ja tankla mahuti paiknevad kütust mitteläbilaskval pinnal, mahutitel on topeltseinad. Mahutid on elektrooniliste nivooanduritega, mis välistavad ületäitmise. Mehhanismide paakide jm täitmisel on püstolitel automaatlukustus. Tanklatele on tagatud regulaarse hooldus. Käitises ei ole maa-aluseid torustikke, mille kaudu toimuks kemikaalide või töötlemis-protsessi saaduste transport. Kompostiaunade all on õhutuskanalid, mis töötavad ka drenaažisüsteemina. Dreenitud vedelik juhitakse maa-alusesse settemahutisse 40 m3 ja sealt läbi õlipüüduri settebasseini. Juhul, kui reoveepumpla ei tööta, saab nõrgvett suunata kogumisbasseinidesse.

§ 28. Nõrgvee tekke vähendamine
(1) Prügila kasutusajal ja järelhoolduse perioodil:
1) vähendatakse võimalikult suures ulatuses jäätmemassi imenduva sademevee kogust;
2) välistatakse pinna- ja põhjavee voolamine ladestatud jäätmetesse.
(Prügilamäärus)

BAT 19. Veetarbimise optimeerimiseks, tekkiva reovee koguse vähendamiseks ning pinnasesse- ja vetteheite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni:
b) Vee ringlusse võtmine
f) Reovee eraldamine
1, 2 Vastab
Prügilagaasi kogumine Biogaasi kogumiseks kasutatakse vertikaalseid kogumiskaevusid, mis on plastiktoruga ühendatud kompressorjaamaga. Gaasi käideldakse gaasimootoris ja teda kasutatakse energia tootmiseks. Mootori seisakust tuleneva äkkheite vältimiseks on olemas gaasipõleti. Prügilagaasi kogumiseks kasutatakse vertikaalseid gaasikaevusid, mis ulatuvad kaks meetrit prügila aluspõhjast kuni ladestusala lõpuni. § 29. Prügilagaasi kogumine, taaskasutamine või kõrvaldamine põletamisega
(1) Käitaja korraldab prügilagaasi kogumise prügilates, kus ladestatakse biolagunevaid jäätmeid.
(2) Kogutud prügilagaas taaskasutatakse (näiteks energia tootmiseks), vajadusel seda eelnevalt töödeldes.
(3) Kogutud prügilagaas, mida ei ole võimalik taaskasutada, põletatakse.
(Prügilamäärus)

2 Vastab
Tõrvikpõletamine Prügilagaasi põletamine tõrvikus. Kui majanduslikult ei ole otstarbekas gaasi kogumine. Prügilagaasi põletamine tõrvikus toimub üldjuhul olukorras, kui gaasimootor ei
tööta (nt hooldustööd, mootori avariiline seiskamine jms). Tõrviku töötamisel
fikseeritakse tõrviku tööaeg (otseselt tõrvikusse mineva gaasi kogust ei mõõdeta). Gaasipõletit läbiv gaasi kogus 360 m3/h. Tõrvik on projekteeritud käitise tegevust ning tõrvikus põletatava prügilagaasi silmas pidades.
BAT 15. Õhkuheite ärahoidmiseks tõrvikpõletamisel on PVT kasutada tõrvikpõletamist ainult ohutuse tagamiseks või ebatavaliste töötingimuste korral (nt käivitamine, seiskamine), rakendades:
a. asjakohane käitise projekteerimine;
b. käitise töö korraldamine.

BAT 16. Tõrvikpõletamisel (kui tõrvikpõletamine on vältimatu) tekkiva õhkuheite vähendamiseks on PVT rakendada:
a. tõrvikpõletusseadmete nõuetekohane projekteerimine;
b. seire ja andmete salvestamine kui osa tõrvikpõletamise juhtimisest.
1 Vastab
Jäätmekütuse tootmine Valmiskütesesegu fraktsiooni ja koostise suurus. Jäätmekütuse segu valmistatakse vastavalt tellija poolt etteantud parameetritele. Järelpurustit kasutatakse sobiva fraktsiooniga jäätmekütuse
saamiseks.

WT BREF. Ptk 5.3.1. Jäätmekütuse valmistamine etteantud parameetritest lähtuvalt.
6 Vastab
Kütuse hoiustamine Diislikütust hoiustatakse kahes spetsiaalselt kütuse hoiustamiseks valmistatud 5 ja 10 m3 mahuga väiketanklas ning kahes 1,5 m3 mahuga teisaldatavas tanklas. Katlamajas kasutatavat diislit hoiustatakse 3 m3 mahuga mahutis, mis asub hoones. Väiketanklad on varustatud lekkevannidega, elektroonilise ületäitmise kaitseklappidega ning tasemeanduritega. Kütuse maha valgumise võimalus on ebatõenäoline.

ESB BREF. Ptk. 5.1.1.3. PVT ei käsitle väikeseid hoidmisehitisi. Kuid ka väikeste hoidmisehitiste puhul on rakendatavad järgmised meetmed:
a. mahuti valimisel tuleb arvestada seal hoiutava kemikaali omadusi;
b. lekete avastamiseks ja pinnase reostumise vältimiseks lekkevannide olemasolu.
5 Vastab
Prügila üldise seire korraldamine Pinnavee, nõrgvee, prügilagaasi, põhjavee, ilmastikuseire, jäätmelademe stabiilsuse seire ja seiretulemuste arvestus.
Prügilasse on rajatud seirekaevud: nõrgvee, pinnasevee ja põhjavee regulaarsete analüüside teostamiseks.
Seoses prügila ladestusalade laiendamisega laiendatakse põhjavee seirevõrgustikku.
Prügilagaasi kogust mõõdetakse spetsiaalse gaasimõõturiga gaasijaamas. Prügilagaasi seiret teostatakse 1 kord kvartalis - heitkogused, koostis (metaani, süsinikdioksiidi ja hapniku sisaldus) ja rõhk.
Seire teostamiseks kasutatakse spetsiaalse laborite teenuseid (nt Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ). Omaseiret korraldatakse asjaomaste seadmetega. Ilmastikuolude täpsemaks hindamiseks ettevõtte territooriumile on paigaldatud ilmajaam. Ettevõte esitab Keskkonnaametile tegevusaruannet kord aastas.
§ 37. Seire kohustuslikkus
(1) Käitaja on kohustatud korraldama pinnavee, nõrgvee, prügilagaasi, põhjavee ja jäätmelademe stabiilsuse seiret ja pidama seiretulemuste arvestust, samuti korraldama veebilansi koostamiseks vajaliku ilmastikuseire ja pidama selle tulemuste arvestust.

§ 46. Prügilagaasi seire
(2) Prügilagaasi heitkogused, koostis ja rõhk tehakse kindlaks:
1) prügila kasutusajal kord kvartalis;
(4) Metaani (CH4), süsinikdioksiidi (CO2) ja hapniku (O2) sisalduse mõõtmine on kohustuslik.
(Prügilamäärus)

2 Vastab
Heide õnnetus- ja vahejuhtumitest Ettevõttel on koostatud üldise keskkonnaalane juhtimissüsteemi käsiraamat, sh mittevastavuste vormid, registrid jt. Õnnetusjuhtumite haldamiseks (st õnnetuste ennetamiseks ja vältimiseks) on ettevõttes koostatud ja pidevalt kaasajastatud riskianalüüs ja juhend "Valmisolek hädaolukordadeks".
Tulekahjude ja õnnetusjuhtumite ennetamiseks ja tuvastamiseks kasutatavad meetmed:
- territoorium on aiaga piiratud ning kõrvalisi isikuid territooriumile ei lubata;
- jäätmete, sh tuha käitlemine toimub piiratud juurde-pääsuga alal;
- põlevmaterjalide ladustamiseks üle 1000 m3 on kooskõlastatud ladustusplaan, mis on kooskõlastatud Päästeametiga;
- käitises on vahendid tulekollete operatiivseks likvideerimiseks;
- süttimisohu vältimiseks on MBT tootmishoonesse ja RDF laohoonesse paigaldatud termokaamerad, millel on seadistatud automaatne häire aktiviseerumine, kui temperatuur tõuseb (süsteem teavitab käitise väravameeskonda ja turva-meeskonda) ning lisaks kuvatakse pidevalt reaalaja pilt värava- ja turvameeskondadele;
- jäätmete käitlemiseks kasutatakse selleks ette nähtud seadmeid (st neid ei kasutata muul otstarbel);
- igakuiselt 2 korda seiratakse kalibreeritud mehhaanilise temperatuurianduriga RDF laos oleva materjali seesmist temperatuuri ja vastavalt vajadusele segatakse laos olevat materjali;
- jäätmete vastuvõtmisel vastuvõetava jäätmevoo visuaalne pidevseire;
- kasutuses olevatel masinatel ja seadmetel on kõigil koostatud tööohutusjuhendid;
- ladestusalal hoitakse avatuna võimalikult väiksest ala;
- täitunud ladestusalad kaetakse jooksvalt vastavalt sulgemisprojektile kattematerjaliga;
- käitise territooriumi valvatakse pideva videovalvega, sh jäätmete avatud ladestusalad.
  BAT 21. Et ära hoida või piirata õnnetus- ja vahejuhtumite keskkonnamõju, on PVT kasutada kõiki allpool nimetatud meetodeid osana õnnetusjuhtumitega tegelemise kavast (vt BAT 1):
a) Kaitsemeetmed. Need hõlmavad näiteks järgmisi meetmeid:
- käitise kaitsmine pahatahtlike tegude eest;
- tulekahjude ja plahvatuste eest kaitset pakkuv süsteem, mis sisaldab seadmeid ennetamiseks, tuvastamiseks ja kustutamiseks;
- juurdepääs asjaomastele kontrolliseadmetele ja nende töövalmidus hädaolukordades.

b) Juhusliku/tahtmatu heite haldamine: Kehtestatakse kord ja tehnilised nõuded, et tegeleda õnnetus- ja vahejuhtumitest tuleneva heitega (selle levikut piirates), näiteks heitega leketest, tuletõrjeveest või kaitseklappidest.;

c) Õnnetus- ja vahejuhtumite registreerimise ja hindamise süsteem: See hõlmab järgmisi meetodeid:
- logi/päevik, milles registreeritakse kõik õnnetused, vahejuhtumid, muudatused protseduurides ja inspekteerimise tulemused;
- selliste õnnetuste ja vahejuhtumite tuvastamise, neile reageerimise ja nendest õppimise kord.

1 Vastab
Materjalide kasutus Jäätmete bioloogiline töötlemine, käitisesiseste rajatiste ehitusel ja ladestusalade sulgemisel kasutatakse võimalusel looduslike materjalide asemel sobivaid jäätmematerjale.
Jäätmematerjalide valikul arvestatakse nende omaduste sobivust ning tagatakse, et nende kasutamisega ei kaasneks käitise heidete suurenemist.
Jäätmete töötlemiseks kasutatakse muude materjalide asemel jäätmeid – saab rakendada kompostimisel, kus järelvalminud komposti sõelumisel eraldatakse hakkepuit ja kile. Eraldatud hakkepuit suunatakse uuesti biolagunevate jäätmete käitlemisel ringlusse ja sõelumisel eraldatud kile kaalutakse ja suunatakse jäätmekütuse tootmisse.
MBT töötlemisel olmejäätmetest eraldatavat stabiliseeritud orgaanilist osa ja vanandatud koldetuhka taaskasutatakse prügila katmisel.

BAT 22. Et kasutada materjale tõhusalt, on PVT asendada materjalid jäätmetega.
Jäätmete töötlemiseks kasutatakse muude materjalide asemel jäätmeid .
Mõned kohaldatavuspiirangud tulenevad saasteohust, mis kaasneb lisanditega (nt raskmetallid, POSid, soolad, patogeenid) jäätmetes, millega muid materjale asendatakse. Veel üks piirang seisneb materjale asendavate jäätmete kokkusobivuses sisendjäätmetega (vt BAT 2).
1 Vastab
Energiatõhusus Energiatõhususkava hõlmab tegevuse (või tegevuste) täpse energiatarbimise määratlemist ja arvutamist, igal aastal tulemuslikkuse põhinäitajate kindlaksmääramist. Energiabilansi andmed: teave energiatarbimise kohta seoses tarnitud energiaga. Energiabilansi andmed esitatakse EMASe raames objekti lõikes kord aastas. BAT 23. Energia tõhusaks kasutamiseks on PVT kasutada mõlemat allpool esitatud meetodit.
a) Energiatõhususkava
b) Energiabilansi andmed
1 Vastab
Pakendite korduskasutamine Jäätmete kogumisel ja ladustamisel kasutatakse ringluses olevat taarat.
Pakendeid (vaadid, konteinerid, kaubaalused) korduskasutatakse jäätmete hoiustamiseks, kui need on heas seisukorras ja puhtad. Kasutuskõlbmatuks muutunud kaubaalused purustatakse, realiseeritakse koos muu hakkepuiduga kas energiana või komposti tugiainena Pakenditelt eemaldatakse varasem märgitus ning tagatakse, et uus märgistus vastaks sealt hoitavatele jäätmetele.
  BAT 24. Et vähendada kõrvaldatavate jäätmete kogust, on PVT maksimeerida pakendite korduskasutamist osana jääkide haldamise kavast (vt BAT 1).
Pakendeid (vaadid, konteinerid, mahtlastikonteinerid, kaubaalused) korduskasutatakse jäätmete hoiustamiseks, kui need on heas seisus ja piisavalt puhtad, olenevalt (järjestikku kasutatavate) ainete kokkusobivuse kontrollist. Vajaduse korral läbivad pakendid enne korduskasutamist asjakohase töötluse (nt uuendamine, puhastamine).
Mõned kohaldatavuspiirangud tulenevad jäätmete saastumise ohust, mis kaasneb pakendite korduskasutamisega.
1 Vastab
Prügila sulgemine Prügila sulgemine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt kinnitatud sulgemiskavale. Sulgemiskava on menetluses. Sulgemisel toimub jäätmete taaskasutamine ning jäätmete taaskasutamine toimub vastavalt keskkonnakompleksloale. § 31. Prügila või selle osa sulgemine
(1) Prügila suletakse, kui: 1) prügila on saavutanud projektikohase mahu;
(2) Prügila osa suletakse, kui: 1) ladestamisala on täidetud projektkõrguseni;
§ 33. Prügila suletakse sulgemiskava alusel;
§ 35. Jäätmelademe katmine prügila sulgemisel
(1) Prügila käitaja katab ladestamise lõppemisel jäätmelademe järgmiselt:
2) tavajäätmeprügila – gaasi kogumise kihi, vettpidava mineraalkihi, vähemalt 0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga;
(Prügilamäärus)
2 Vastab

4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Vorm ei ole asjakohane.

4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT vastavusmärge Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta Rakendamise periood Meetme rakendamise tähtaeg
Abimaterjalide säästlik kasutamine Ladestatud jäätmekihi katmiseks kasutatavat kattematerjali ning kompostimisel kasutatavaid materjale tuleb ladustada selleks ettenähtud aladel, vältida segunemist teiste materjalidega. Jäätmete ladestamine ja töö töötsoonis (Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded). Vastab   Pidevalt
 
Abimaterjalide säästlik kasutamine Prügila ehitustööde ajal ja käitise territooriumil teede ja platside ehitamisel väljakaevatud pinnast kasutada ladestatud jäätmekihi igapäevaseks katmiseks ja/või prügila sulgemise kattematerjalina. Jäätmete taaskasutamine. Vastab   Pidevalt
 
Abimaterjalide säästlik kasutamine Kompost: Purustatud puitu kasutatakse optimaalselt vajaliku C:N suhte saavutamiseks. Hiljem komposti sõelumisel on suurema fraktsiooniga puitu võimalik uuesti toormega segada. Järelvalminud komposti sõelumine trummelsõelaga. Välja sõelutud puidu osa on võimalik uuesti kasutada, kompostiga segada. Vastab   Pidevalt
 
Abimaterjalide säästlik kasutamine Jäätmete ladestamine: Ladestusala katmiseks ja teede ehitamiseks kasutatakse pinnast, ehitusprahti jne. Kasutatakse võimalikult tihendatavaid ja siduvaid, kuid sealjuures ka poorseid materjale. Uuele ladestusalale minnes võetakse võimalusel üles varem kasutusel olnud ladestusala tee. Tee ülesvõtmisel kasutatakse kompaktorit ja buldooserit, materjal teisaldatakse laaduriga. Vastab   Pidevalt
 
Energia ja kütuse tõhus kasutamine Jäätmekäitlus: Mehhanismides kasutatava kütuse üle peetakse täpset arvestust ja võimalusel eelistatakse kasutada väiksema kütusekuluga seadmeid ja seadmete opereerimine on optimeeritud. Kompaktor, buldooser, laadur, laadur-ekskavaator. Vastab   Pidevalt
 
Vee säästlik kasutamine Jäätmete ladestamine ja kompostimine: Vajadusel kasutatakse ladestusala, seal paiknevate teede, komposti ja koldetuha vanandamisplatsi niisutamiseks ja tehnika pesemiseks sadevee kogumisbasseini vett. Vajadusel võimalus kasutada pinnavett. Mobiilse kastmistehnika kasutamine - paakauto mahtuvusega 14,5 m3. Vastab   Pidevalt
 
Lõhna vältimine või vähendamine Kompostimine: Jäätmed purustatakse enne auna paigutamist ning segatakse nende hulka tugimaterjali - peamiselt hakkepuitu biomassina. Tugimaterjali lisamine käib kogemuse põhjal ning kindlat reeglit ei ole, C/N tase kõigub. Komposti kvaliteedi huvides tuleks segada juba osaliselt kõdunenud hakkpuit värske hakkpuiduga ja võimaluse korral lisada sisendainena biojäätmeid /haljast materjali (puulehed, oksad, niidetud muru jne). Purustid, olemasolev kompostimistehnoloogia Vastab   Pidevalt
 
Lõhna vältimine või vähendamine Kompostimine: Suurem osa kilejäätmeid eemaldatakse sisendmaterjalist enne kui materjal paigutatakse auna. Kui kilejäätmed on enne materjali paigutamist eemaldatud, siis suureneb õhu liikuvus, ei teki anaeroobseid koldeid ning kogu aun on kaetud 5-10% hapnikusisaldusega. Puhastatakse peale iga 3 nädalase protsessi lõppu õhutuskanaleid, et õhu liikuvus ei oleks takistatud. Sisendmaterjali sõelumine trummelsõelaga. Vastab   Pidevalt
 
Müra vältimine või vähendamine Kompostimine: Laoplatsil lähtematerjali jagamine väiksemateks hunnikuteks, bioloogilise sisendmaterjali episoodiline sundõhutamine ning vajadusel mehaaniline läbisegamine selleks, et vältida anaeroobsete protsesside teket. Olemasolev kompostimistehnoloogia. Vastab   Pidevalt
 
Müra vältimine või vähendamine Kompostimine: välisõhusaaste ja lõhna vältimiseks kasutatakse membraani ja aeroobset protsessi kompostimisel, kus protsessi käigus eraldub läbi membraani CO2 ja veeaur. Ebameeldivat lõhna võib tekkida lühiajaliselt aunade segamisel, ümbertõstmisel. Olulised müra- ja vibratsiooniallikad puuduvad. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1774-2002 nõuetekohaselt ehitatud kompostimisväljak koos sade- ja nõrgvee kogumise ja ärajuhtimisega. Vastab   Pidevalt
 
Lõhna vältimine või vähendamine Gaasi kogumine: ladestusalalt kogutakse gaas vertikaalse gaasikogumissüsteemi abil. Kogutud gaas suunatakse elektri tootmisse, gaasimootori seiskumisel põletatakse küünalpõletis. Vertikaalne gaasikogumissüsteem, kompressorjaam, küünalpõleti. Vastab   Pidevalt
 
Vibratsiooni vältimine või vähendamine Jäätmekütuse tootmine: jäätmekütuse tootmisel kasutatakse tööprotsessi mille käigus jäätmed käideldakse koheselt ilma eelneva ladustamiseta. Purustid, sõel, magneteraldaja, laadur, olemasolev kompostimissüsteem. Vastab   Pidevalt
 
Lõhna vältimine või vähendamine Jäätmete ladestamine: Lõhna vältimiseks kasutatakse ladestusala jooksvat katmist inertsete materjalidega. Ebameeldivat lõhna võib tekkida lühiajaliselt teatud jäätmete ladestamisel. Kasutusel olevad seadmed ja tehnoloogia. Vastab   Pidevalt
 
Jäätmete kõrvaldamine Kompostimine: kompostimise jääkide kõrvaldamine/taaskasutamine. Jäätmete kompostimise järgselt sõelutakse kompostist välja bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed, mis ladestatakse prügila ladestusalale või suunatakse taaskasutusse või energia tootmisesse. Vastab   Pidevalt
 
Jäätmete kõrvaldamine Jäätmekütuse tootmine: Töödeldud orgaanika taaskasutamine. Taaskasutatakse vastavalt sulgemisprojektile. Kasutatavad seadmed on purustid, sõel, magneteraldi, laadur. Vastab   Pidevalt
 
Jäätmetekke minimeerimine Kompostimine: Järelvalminud komposti sõelumisel hakkepuidu ja kile eraldamine. Eraldatud hakkepuit suunatakse uuesti biolagunevate jäätmete käitlemisel ringlusse ja sõelumisel eraldatud kile kaalutakse ja suunatakse jäätmekütuse tootmisse. Järelvalminud komposti sõelumine trummelsõelaga. Välja sõelutakse kile ja puit. Puidu osa taaskasutatakse, segades seda vastuvõetavate biolagunevate jäätmetega ja kile suunatakse taaskasutusse või energia tootmisse. Jäätmeteket minimeeritakse ka asfaltplatsile (nn jäätmejaama) paigutatud kogumisvahenditega, mis võimaldab kliendil erinevad jäätmed (lehtklaas, klaaspakend jms) eelsorteeritult üle anda. Vastab   Pidevalt
 
Jäätmetekke minimeerimine Jäätmekütuse tootmine: Segaolmejäätmetest eraldatakse jäätmekütuseks sobiv põlevfraktsioon, metall ja orgaanika. Peale orgaanika töötlemist suunatakse tekkivad jäätmed taaskasutusse ja energia tootmisse. Purustid, sõel, magneteraldi, laadur. Vastab   Pidevalt
 
Jäätmete muu taaskasutamine Jäätmete ladestamine: Ladestusalale toodavate jäätmete hulgast eraldatakse taaskasutatav materjal sorteerimise teel, millega võib kaasneda purustamine, sõelumine, pressimine jne. Ladestusalale on paigaldatud eraldi konteinerid kuhu ladestusala töötajad koguvad liigiti taaskasutatavad materjalid. Vastab   Pidevalt
 
Jäätmetekke vältimine Biolagunevate jäätmete eraldi vastuvõtmine. Rajatud eraldi biolagunevate jäätmete vastuvõtuplats ja kehtestatud eraldi vastuvõtuhinnad. Vastab   Pidevalt
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Jäätmete ladestamine: Välisõhu saaste vältimiseks ja lõhna leviku tõkestamiseks kasutatakse gaasikogumissüsteemi ja ladestusala katmist inertse kattematerjaliga. Prügilagaasi kogumiseks vertikaalne gaasikogumissüsteem. Ladestusala katmiseks kasutatakse pinnast ja mineraalseid ehitusjäätmeid, mis maha laotamise järel pressitakse prügirulliga kokku ja tihendatakse. Vastab   Pidevalt
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Jäätmekütuse tootmine: Jäätmekütuse tootmine toimub suletud hoones jätkuva protsessina. Jäätmete töötlemine toimub jooksvalt, mistõttu ei teki lagunemisprotsessi. Suletud hoone, laadur, purusti, sõel ja magneteraldi. Vastab   Pidevalt
 
Pinnase kaitse Kompostimine: Kompostimisväljaku põhi on vett mitteläbilaskev. Sade- ja nõrgvee kogumine väljakult. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1774-2002 nõuetekohaselt ehitatud kompostimisväljak koos sade ja nõrgvee kogumise ja ärajuhtimisega. Vastab   Pidevalt
 
Pinna- ja põhjavee kaitse Jäätmekütuse tootmine: Suletud tootmishoone, mis on varustatud eraldi sadevee ja nõrgvee kogumisega. Eraldi nõrgvee ja sadevee kogumisega varustatud tootmishoone. Vastab   Pidevalt
 
Muud asjakohased meetmed Heitvee äravedu purgimisseadmetele korraldada ainult siis, kui tekib oht, et sadevee settebasseinid ja ühtlustusbassein täituvad ohtliku piirini. Käitaja peab tagama, et reovee äraveo teenust osutav ettevõtte viib väljapumbatud vee viidatud kohta puhastusseadme valdaja kehtestatud tingimustel.   Vastab   Pidevalt
 
Muud asjakohased meetmed Materjalide ladustamine avatud puistangutes: Esitada kompleksloa taotluse täeiendused, kui selguvad ladestusjärgu täitumise järgseks katmiseks või prügila lõplikuks sulgemiseks vajaminevate materjalide tüübid ja kogused.   Vastab   Pidevalt
 
Muud asjakohased meetmed Materjalide ladustamine avatud puistangutes: Jälgida, et puistangut ei kujundataks liiga kõrgeks, st mis põhjustaks ülemäärast tolmamist; aunades ladustamisel on soovitav aunade pikitelg kujundada valitsevate tuulte suunal.   Vastab   Pidevalt
 
Jäätmete muu taaskasutamine Tuha erifraktsioonide sorteerimine ja metallide eraldamine. Käitlus toimub väliterritooriumil või tootmishoones. Käitlusliinid on statsionaarsed või mobiilsed. Tolmuheite minimeerimiseks on kasutusel telkkatused. Vastab   Pidevalt
 
Reovee tekke vähendamine Biojäätmete vastuvõtu platsile on paigaldatud nõrgvee kogumise kanalid (õhutuskanalid) 2019 a, mis aitavad reovett optimaalselt koguda ja käitlusse suunata. Toimub. Vastab   Pidevalt
 

5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine

5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine
Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess Kogus Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Kogus Ühik Kokku Ühik Jääb tootesse, %
Toore 44013930 Saepuru kuhjades Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 1 ja nr 2 1 000 kompostimine 10 000 m³/a 100 ei määrata
Toore 44013980 Puukoor kuhjades Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 1 ja nr 2 1 000 kompostimine 10 000 m³/a 100 ei määrata
Toore 27030000 Freesturvas kuhjades Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 1 ja nr 2 1 000 kompostimine 6 000 m³/a 100 ei määrata
Abimaterjalid   Asfaltfreespuru kuhjades Asukoht muutuv vastavalt töötsoonile 3 500 Prügila siseteede ja vaheladustusplatsi rajamine      
Abimaterjalid 28416100 Kaaliumpermanganaat 0,1% lahusena mahutis Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 32 0.05 joogivee töötlemine 0.10 t/a   ei määrata
Abimaterjalid   Pinnas jm. mineraalne materjal kuhjades ladestusalal, asukoht muutuv vastavalt töötsoonidele 3 500 jäätmekihi katmine ladestusalal 7 000 m³/a 100 ei määrata
Abimaterjalid 44013980 Hakkepuit kuhjades Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 1 ja nr 2 4 000 kasutatakse täitematerjalina kompostimisel 25 000 m³/a 95 ei määrata

5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine
Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Tootmis- protsess Kokku Ühik Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr¹ Ohu­kategooria Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Kogus Ühik
Abimaterjalid 27101943 Diiselkütus Tankla Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 33 10 Masinate tankimine 600 t/a ei määrata Diislikütus 68334-30-5 Kahjulik 100
Abimaterjalid 27101947 Diiselkütus Hoones olev mahuti Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 24 väljakute joonis nr 33 3 Katlamaja 45 t/a 92 g kWh Diislikütus 68334-30-5 Kahjulik 100
Abimaterjalid 27101943 Diiselkütus Tankla Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 33 10 Masinate tankimine   ei määrata Diislikütus 68334-30-5 Kahjulik 100
Abimaterjalid 27101943 Diiselkütus Teisaldatav tankla mobiilne 1.50 Masinate tankimine   ei määrata Diislikütus 68334-30-5 Kahjulik 100
Abimaterjalid 27101943 Diiselkütus Teisaldatav tankla mobiilne 1.50 Masinate tankimine   ei määrata Diislikütus 68334-30-5 Kahjulik 100
Abimaterjalid 27101943 Diiselkütus Teisaldatav tankla mobiilne 1.50 Masinate tankimine   ei määrata Diislikütus 68334-30-5 Kahjulik 100
 
¹ CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Terviseameti veebilehel ja Euroopa Kemikaalide Ameti (European Chemicals Agency) veebilehel.

5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud

5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Mahuti Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas)
Tüüp Maht m³ Kasutusele võtmise kuupäev Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev Andmed tehnilise järelevalve kohta Andmed hoolduse kohta Nr plaanil või kaardil Kaugus reovee äravoolutorustikust m Kaugus veekogudest m Kaugus puurkaevudest m
Tankla 10
 
Diiselkütus Mahuti täitmisel Ei kuulu tehnilise järelevalve alla Hooldab OÜ Kristen Grupp Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 33 30 100 240
Hoones olev mahuti 3
 
Diiselkütus Mahuti täitmisel ja katlamaja hooldamisel Ei kuulu tehnilise järelevalve alla Hooldab OÜ Alk Pipes Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 24 30 100 200
Tankla 10
 
Diiselkütus Mahuti täitmisel Ei kuulu tehnilise järelevalve alla Hooldab OÜ Alk Pipes Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 33 30 100 240
Teisaldatav tankla 1.50
 
Diiselkütus Mahuti täitmisel Ei kuulu tehnilise järelevalve alla Hooldab OÜ Alk Pipes mobiilne      
Teisaldatav tankla 1.50
 
Diiselkütus Mahuti täitmisel Ei kuulu tehnilise järelevalve alla Hooldab OÜ Alk Pipes mobiilne      
Teisaldatav tankla 1.50
 
Diiselkütus Mahuti täitmisel Ei kuulu tehnilise järelevalve alla Hooldab OÜ Alk Pipes mobiilne      

5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil Kaitsemeetmed Märkused
Välisõhk Vesi Pinnas Pinna- ja põhjavesi
33 Tegu on kaasaegsete nõuetele vastavate kütusemahutitega. Mahutid on kinnised (nõuetele vastavate hingamisavadega) ja olulised heitmed välisõhku on välditud. Mahutid on kütuse hoiustamiseks sobilikust materjalist ja need paiknevad kõvakattelisel pinnal. Tankurite juures on kättesaadav adsorbent lekete esinemisel nende likvideerimiseks. Heitmed vette on välistatud. Mahutid on kütuse hoiustamiseks sobilikust materjalist ja need paiknevad kõvakattelisel pinnal. Tankurite juures on kättesaadav adsorbent lekete esinemisel nende likvideerimiseks. Heitmed pinnasesse on välistatud. Mahutid on kütuse hoiustamiseks sobilikust materjalist ja need paiknevad kõvakattelisel pinnal. Tankurite juures on kättesaadav adsorbent lekete esinemisel nende likvideerimiseks. Heitmed pinna- ja põhjavette on välistatud.  
24 Tegu on hoones sees paikneva nõuetele vastavate kütusemahutitega. Mahuti on kinnine (nõuetele vastavate hingamisavadega) ja olulised heitmed välisõhku on välditud. Mahuti on kütuse hoidmiseks sobilikust materjalist ja paikneb siseruumis betoneeritud põrandal. Heitmed vette on välistatud. Mahuti on kütuse hoidmiseks sobilikust materjalist ja paikneb siseruumis betoneeritud põrandal. Heitmed pinnasesse on välistatud. Mahuti on kütuse hoidmiseks sobilikust materjalist ja paikneb siseruumis betoneeritud põrandal. Heitmed pinna- ja põhjavette on välistatud.  

6. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Vee erikasutuse asukoha kirjeldus
AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (TJT) paikneb Harju maakonnas Jõelähtme vallas Looväljal ca 20 km kaugusel Tallinnast. Täpsem käitise asukoha kirjeldus on toodud taotluse punktis 2. "Käitise asukoha kirjeldus".
Vee erikasutusega kavandatava tegevuse kirjeldus
Veevarustus
Käitise territooriumil paikneb puurkaev Tallinna prügila (16314). Kaevu sanitaarkaitseala ulatus on 10 m. Veega varustatakse administratiivhoonet, töökoda/garaaži ja kaalumaja. Puurkaevust võetava vee kogus on kuni 20 m3/ööpäevas. Ühes kuus võetakse puurkaevust vett kuni 300 m3.
Võetava vee koguse suurenemine on tingitud sõidukite ja konteinerite pesemise vajadusest. Samuti on võimalik tehnoloogilise vee täiendav vajadus jäätmekäitluse protsessides (nt kavandatav kasutatud toiduõli käitlemine).
Vett kasutatakse käitise olmeveeks, sõidukite ja konteinerite pesemiseks ning perspektiivis ka jäätmekäitluse protsessides.

Reoveekanalisatsioon
Reovesi kogutakse hoonetest PVC-kanalisatsioonitoruga ning
suunatakse nõrgvee pumplasse.

Nõrgveepumpla
Ladestusala põhi on profileeritud viilkatuse kujuliselt ja sellele on paigutatud nõrgvee kogumissüsteem. Nõrgvesi suunatakse nõrgvee pumplasse. Nõrgvee pumpla on kahekambriline kahe kuivasetusega pumbaga (üks pump on reservis) klaasplastist nn turvapumpla. Pumpla on ühendatud nõrgvee basseiniga, mis toimib avariimahutina.

Basseinid
Jäätmekäitluskeskuse maa-alal on olemasolev avatud settebassein (parkimisaladelt ja teedelt kogutavast vihmaveest liiva eraldamiseks) ja ühtlustusbassein, juhuks kui pumpla rikke või tavapärasest oluliselt suuremate sademete tõttu ei õnnestu kinnistult kogutavat reovett puhastusjaama suunata.

Sajuveekanalisatsioon
Sajuveed kogutakse kõigilt asfaltkattega infrastruktuuriala teedelt ja platsidelt. Sajuvee kogumiseks on paigaldatud sajuvee restkaevud vastavalt teede ja platside kalletele. Sajuveed kogutakse ka töökodagaraaž/ hoidla mehhanismide varjualusest sajuveerennidega ja suunatakse sajuveekanalisatsiooni. Platsidel on paigutatud liivapüüdurid.

Platside sajuveed juhitakse kollektoriga esmalt sajuvee settebasseini. Settebasseinis toimub muda ja liiva settimine. Basseinist voolab vesi ära ülevoolu toru kaudu õliseparaatorisse. Õliseparaatoris puhastunud sajuvesi suunatakse nõrgvee ühtlustusbasseini, kus see koos nõrgveega pumbatakse Tallinna linna ühiskanalisatsiooni.

Settebasseini maht 1000 m3
Ühtlustusbasseini maht 1800 m3
Liivapüüdurid 2 x 40 m3; 1 x 32 m3; 2 x 40 m3
Tuletõrjebassein 220 m3
Tagumine tuletõrje veevõtukoht 300 m3


Ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee hulk on ca 5000 m3/kvartalis.

Vajadusel kasutatakse ladestusala (sh seal paiknevate teede) ja kompostiala niisutamiseks sajuvee settebasseini vett. Samal otstarbel võidakse vett võtta käitist ümbritsevatest veekogudest Kureloo järv (VEE2006170) ja Pärnamäe järv (VEE2006140). Veevõtt pinnaveekogudest on alla 30 kuupmeetrit ööpäevas ja seega seda loas detailselt ei käsitleta. Pinnavett võidakse võtta ka tulekustutuseks.
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
Puurkaevust võetava vee arvestust peetakse taadeldud veemõõtja alusel. Protsessides vajamineva vee ettevalmistust või töötlemist ei toimu.
Vee erikasutusega seotud tööde teostamise või vee erikasutusega seotud kavandatava ehitise projekt
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa või ehitise õiguspärast valdust tõendavad dokumendid

6.1. Vee võtmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.1.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane. Vajadusel võidakse ladestusala (sh seal paiknevate teede) ja kompostiala niisutamiseks ning tehnika pesemiseks vett võtta käitist ümbritsevatest veekogudest Kureloo järv (VEE2006170) ja Pärnamäe järv (VEE2006140). Kuid veevõtt pinnaveekogudest on alla 30 kuupmeetrit ööpäevas.

6.1.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr 1.
Veehaarde nimetus Tallinna prügila (16314)
Veehaarde kood POH0013663
Puurkaevu katastri number 16314
Puurkaevu passi number 759
Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah
Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub  
Puurkaevu L-EST koordinaadid X: 6593619, Y: 561323
Põhjaveekiht Kambriumi-Vendi (Cm-V)
Põhjaveekogum Kambrium-Vendi põhjaveekogum
Vee kasutamine joogiveena või inimesele tarbimiseks mõeldud toodete tootmiseks Jah
Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Jah
Sanitaarkaitseala vähendamise otsus
Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Hea; http://otsi.eelis.ee/PRK0016314
Veehaare paikneb jäätmekäitluskeskuse territooriumil. Teoreetiliselt on puurkaevu seisundit mõjutavateks allikatest jäätmekäitluskeskuse jäätmete käitlusalad ning prügila ladestusala. Põhja- ja pinnavee seire alusel reostust ei esine.
Veehaaret mõjutavate potentsiaalsete ohtlike reostusallikate asukoht
Veevõtuseadmete iseloomustus Pump
Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti
Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Puurkaevust võetava vee arvestust peetakse taadeldud veemõõtja alusel, fikseerides veevõtu päevikus veemõõtja näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes.
Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused
Vee töötlemistehnoloogia Ei
Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus Kontoriruumidesse minevale veetorustikule on paigaldatud filtersüsteem (2MN1665) raua ja mangaani eraldamiseks, mille projekteeritud jõudlus on 7,2 m3/h. Käikuandmise aasta 2002. Seade on automaatselt tagasipestav ja regenereeritav ning vajab minimaalset hooldust. Filtripesuvesi juhitakse kanalisatsiooni kaudu Tallinna Veesse.
Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus ja vee tehnoloogilise jaotuse skeem failina
Põhjaveevaru uuringu aruanne
Taotletav veevõtt (m³)
Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Veevõtt 2020 900 900 900 900 3 600 20  
Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 3 600
 
Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi
Ei
Puurkaevude gruppi või gruppide kirjeldus
 

6.1.3. Teave reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimise ja veekulu ning vee võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta

Reovee/heitvee käitlemise viis
ÜVK
Heitvee kogus aastas (m³)
Ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee hulk on ca 5000 m3/kvartalis.
Ettevõtte nimi, kelle kanalisatsiooni reovesi juhitakse
Tallinna Vesi AS
Koopia reovee ärajuhtimise lepingust selle lepingu olemasolul
Sademevee käitlemise kirjeldus
Sadevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni.
Hinnanguline keskmine veekulu ühe toodanguühiku kohta
Ei ole asjakohane
Vee võtmisega kaasneva keskkonnamõju vähendamise meetmete kirjeldus
Ei ole asjakohane
Põhjaveevaru uuring
 

6.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane. Käitise heitvesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee hulk on ca 5000 m3/kvartalis Vajadusel kasutatakse ladestusala (sh seal paiknevate teede) ja kompostiala niisutamiseks ning tehnika pesemiseks sadevee kogumisbasseini vett. Samal otstarbel võidakse vett võtta käitist ümbritsevatest veekogudest Kureloo järv (VEE2006170) ja Pärnamäe järv (VEE2006140). Veevõtt pinnaveekogudest on alla 30 kuupmeetrit ööpäevas.

6.2.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane. Käitise heitvesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee hulk on ca 5000 m3/kvartalis Vajadusel kasutatakse ladestusala (sh seal paiknevate teede) ja kompostiala niisutamiseks ning tehnika pesemiseks sadevee kogumisbasseini vett. Samal otstarbel võidakse vett võtta käitist ümbritsevatest veekogudest Kureloo järv (VEE2006170) ja Pärnamäe järv (VEE2006140). Veevõtt pinnaveekogudest on alla 30 kuupmeetrit ööpäevas.

6.2.2. Heitvesi sh sademevesi

Vorm ei ole asjakohane. Käitise heitvesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee hulk on ca 5000 m3/kvartalis Vajadusel kasutatakse ladestusala (sh seal paiknevate teede) ja kompostiala niisutamiseks ning tehnika pesemiseks sadevee kogumisbasseini vett. Samal otstarbel võidakse vett võtta käitist ümbritsevatest veekogudest Kureloo järv (VEE2006170) ja Pärnamäe järv (VEE2006140). Veevõtt pinnaveekogudest on alla 30 kuupmeetrit ööpäevas.

6.2.3. Joonised, skeemid

Vorm ei ole asjakohane. Käitise heitvesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee hulk on ca 5000 m3/kvartalis Vajadusel kasutatakse ladestusala (sh seal paiknevate teede) ja kompostiala niisutamiseks ning tehnika pesemiseks sadevee kogumisbasseini vett. Samal otstarbel võidakse vett võtta käitist ümbritsevatest veekogudest Kureloo järv (VEE2006170) ja Pärnamäe järv (VEE2006140). Veevõtt pinnaveekogudest on alla 30 kuupmeetrit ööpäevas.

6.3. Veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamise, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiu või veekogusse tahkete ainete uputamise või heitmise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane. Luba ei taotleta veekogu süvendamiseks, veekogu põhja pinnase paigutamiseks, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiuks või veekogusse tahkete ainete uputamiseks või heitmiseks.

6.4. Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane. Luba ei taotleta veekogu paisutamiseks ega hüdroenergia kasutamiseks.

6.5. Põhjavee täiendamise, allalaskmise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane. Luba ei taotleta põhjavee täiendamiseks, allalaskmiseks, ümberjuhtimiseks või tagasijuhtimiseks.

6.6. Kalade kasvatamise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane. Luba ei taotleta kalade kasvatamiseks.

6.7. Laeva teenindamise või remontimise või lastimise või lossimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane. Luba ei taotleta laeva teenindamiseks või remontimiseks või lastimiseks või lossimiseks.

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)
Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

7.1. Lubatud heitkoguste projekti sissejuhatus

Põhjendus loa taotlemiseks
AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus omab keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA-18510 tava- ja ohtlike jäätmete ladestamiseks, puidu ja püsijäätmete vaheladustamiseks, aia- ja haljastusjäätmete kompostimiseks, puidujäätmete purustamiseks ja koldetuha käitlemiseks.

Käesoleva keskkonnakompleksloa välisõhu osa muutmise ajendiks on põletusseadmete heitkoguste ja naftasaaduste laadimise arvutamise metoodikate muutumine ning vajadus kajastada keskkonnaloal ka väiksemahulisi heiteallikaid nagu kasutatavate purustite diiselmootorid ja puistematerjali purustus- ja ladustusprotsessid, sh perspektiivsed uued käitluskohad.

LHK projekti koostamise käigus teostati käitise heiteallikate inventuur, mille tulemusena lisandusid mitmeid uued heiteallikad, täpsustati kõigi heiteallikate asukohti, heitkoguseid ja muid parameetreid ning korrastati nende tähistamist. Kõikide asjakohaste saasteainete kohta esitatakse uued hajumisarvutuste tulemused.
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
LHK projekti täienduste koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest:
1. Atmosfääriõhu kaitse seadus;
2. Keskkonnaministri 17.12.2019 määrus nr 73 "Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis";
3. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid";
5. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord";
6. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed";
7. Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodi";
8. Keskkonnaministri 24.11.2016. a määrus nr 59 "Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid";
9. Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid";
10. Tööstusheite seadus;
11. Keskkonnaministri 01.06.2020 määrus nr 31 "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid";
12. Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis".


Muud abimaterjalid ja kirjandus:
1. Kompostiauna temperatuuri mõõdistamine ja hinnang kompostimisprotsessile AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses. Uuringu aruanne. Eesti Maaülikool. Tartu 2011.
2. Metaani heitkoguste hindamine Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse AS ladestusalal. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2019.
3. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja lõhnaaine esinemise hindamine Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse AS Jõelähtme prügilas. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2019.
4. AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse keskkonnakompleksloa lähteolukorra aruanne. OÜ Adepte Ekspert. Tallinn 2015.
5. AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA-18510.
6. EPA/600/R-08-116 „Background Information Document for Updating AP42 Section 2.4 for Estimating Emissions from Municipal Solid Waste Landfills. September 2008“.
7. Biolagunevate jäätmete käitlemine, II etapp". Projekt 617539. veebruar-mai 2005 Keskkonnaministeerium, AS ENPRIMA ESTIVO.
8. Elering Gaas AS maagaasi kvaliteeditunnistused: https://elering.ee/vorgugaasi-kvaliteet
9. Euroopa Keskkonnaameti õhusaasteainete inventuuri käsiraamat https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019/part-b-sectoral-guidance-chapters/1-energy/1-a-combustion/1-a-4-small-combustion/view
10. Air pollutant emissions from stationary installations using bioenergy in the Netherlands, BOLK Phase 2. Netherlands Environmental Assessment Agency/Planbureau voor de Leefomgeving (PBL). November 2009.
Kättesaadav: https://www.rivm.nl/bibliotheek/digitaaldepot/BOLK_II_biomass_Final-Version.pdf
11. Kanada metoodika https://www.ec.gc.ca/inrp-npri/default.asp?lang=En&n=2101C0ED-7&offset=15&toc=hide
12. USA EPA metoodika „AP-42: Compilation of Air Emission Factors: 13.2.4 Aggregate Handling And Storage Piles“.
13. Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) poolt koostatud metoodikat - Pits and Quarries Guidance (http://www.ec.gc.ca/inrp-npri/default.asp?lang=En&n=A9C1EE34-1).
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Esitatud lähteandmed, sh tootmismahud, seadmete töötunnid jms, pärinevad kehtivast keskkonnakompleksloa lähtematerjalidest ning ettevõtte poolt peetavatest arvestuslikest andmetest.
Lähteandmete failid
Heiteallikate asukohakaart
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Käitise tootmisterritoorium asub aadressil Jõelähtme vald, Rebala küla, Ülgase ja Rebala külade vahelisel alal, katastriüksusel Jäätmekeskus (kat. tunnus 24504:004:0340).

Tootmisterritooriumi suurus ca 66,83 ha, millel valdaval osal paikneb jäätmete ladestusala. Lisaks paiknevad käitise territooriumil kaalumaja, eriliigiliste jäätmete vastuvõtuala, kontorihoone, töökoda ja garaaž, tootmishooned (sorteerimine) ja jäätmete töötlusalad, platsid komposteerimiseks ja tuha vanandamiseks, koostootmisjaam (kuulub Baltic Biogas OÜ-le) ja prügilagaasi tõrvik ja reovee käitlusrajatised.

Käitise territoorium piirist ca 300 m kaugusel loode suunal Ülgase küla lääneserv, ca 1,5 km kaugusel kagu suunal Rebala küla.

Käitise territoorium on vahetult ümbritsetud maa juhtotstarbe järgi üldmaaga (sihtotstarbelt maatulundusmaa). Lähimad elamud asuvad Maa-ameti kaardirakenduse järgi käitise loodepiirist ligikaudu 485 m kaugusel ja käitise territooriumi kirdenurgast ligikaudu 350 m kaugusel.

Lähimad kaitstavad loodusobjektid on ca 1 km kaugusel kirdes paiknev Natura 2000 võrgustikku kuuluv Ülgase loodusala (EE0010116) ja Ülgase looduskaitseala (KLO1000259). Liik, kelle elupaiku loodusalal kaitstakse, on Myotis dasycneme (tiigilendlane).
Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele jääb kavandatavast ladestusalast ja käitlusplatsist ca 550 m kaugusele Rebala muinsuskaitseala (reg nr 27015). Samas ei ulatu alani ühegi kultuurimälestise kaitsevööndit.
Keskkonnaregistri avalike teenuste andmetel seisuga 21.04.2021 esines käitisega samas piirkonnas (500 m mõjualas) üks õhusaasteloa kohustusega käitis - Baltic Biogas OÜ poolt hallatav prügilagaasiga töötav koostootmisjaam (õhusaasteloa nr L.ÕV/317503). AS Tallina Jäätmete Taaskasutuskeskuse poolt hallatav tõrvikpõleti ja Baltic Biogas OÜ gaasimootor ei tööta reaalselt üheaegselt. Taotluses on hajuvusarvutustes siiski arvestatud, et nad võiksid üheaegselt töötada.

Reljeef maa-alal, mis hõlmab eelpool kirjeldatud piirkonda, on tasane, maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 30…76 m. Heiteallikatest lähtuvate saasteainete hajumistingimusi takistavad objektid piirkonnas puuduvad.
Prognoositav tööaeg heiteallikate kaupa
Käitis on võimeline töötama kõik päevad aastas ööpäevaringselt, st kokku kuni 8760 h/a.

Jäätmete vastuvõtt ja aktiivne käitlus (purustite töötamine, aunade segamine jms) toimub E - R: 06.00 - 21.00; L - P: 08.00 - 18.00. Projektis on arvestatud, et aktiivne käitlustegevus toimub 5500 h/a.

7.2. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Heite­allika nr plaanil või kaardil T1
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 090401 - Tahkete jäätmete kõrvaldamine maismaal - korraldatud jäätmete ladustamine prügilates
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 2.164
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kasu­tegur 0.90
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Biogaas 0.005 21.637 3 153.60 tuh. Nm³ 7446-09-5 Vääveldioksiid     0.103 3.244 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.093 2.92 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.065 2.047 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.004 0.136 t
124-38-9 Süsinikdioksiid       7 541.898 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.001 0.031 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.001 0.031 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.001 0.031 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 0 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil K1
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 020103b - Äri- ja avaliku teeninduse sektori katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad)
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.10
Töö­tundide arv aastas 6 500
Kasu­tegur 0.90
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Diislikütus 0.10 42.50 45 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.004 0.077 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0047 0.09 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.0111 0.212 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.0042 0.08 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0005 0.01 t
124-38-9 Süsinikdioksiid       137.485 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0006 0.011 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0006 0.011 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0.02 0.383 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil G1
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 020105 - Äri- ja avaliku teeninduse sektori katlamajad - paiksed mootorid
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.006
Töö­tundide arv aastas 500
Kasu­tegur 0.90
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Diislikütus 0.10 42.50 1 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0001 0.0009 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0 0.0002 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.0018 0.013 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.0006 0.004 t
124-38-9 Süsinikdioksiid       3.146 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0001 0.0009 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0001 0.0009 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0001 0.0008 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 0.0053 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil HA3
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.348
Töö­tundide arv aastas 5 500
Kasu­tegur 1
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Diislikütus 0.01 42.50 43 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.06 0.5574 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.0182 0.1694 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0039 0.0364 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0005 0.0064 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0041 0.0383 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0041 0.0383 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0035 0.0328 t
124-38-9 Süsinikdioksiid       134.9071 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0.0123 0.171 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil HA4
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.242
Töö­tundide arv aastas 5 500
Kasu­tegur 1
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Diislikütus 0.01 42.50 42.857 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.0741 0.5574 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.0225 0.1694 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0048 0.0364 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0011 0.0086 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0051 0.0383 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0051 0.0383 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0044 0.0328 t
124-38-9 Süsinikdioksiid       134.9071 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0.0303 0.2277 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil HA2
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 2
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.335
Töö­tundide arv aastas 5 500
Kasu­tegur 1
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Diislikütus 0.01 42.50 85.714 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.0741 0.5581 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.0225 0.1696 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0048 0.0365 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0011 0.0086 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0051 0.0383 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0051 0.0383 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0044 0.0328 t
124-38-9 Süsinikdioksiid     0 269.8143 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0.0303 0.228 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil HA5
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 2
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.522
Töö­tundide arv aastas 5 500
Kasu­tegur 1
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Diislikütus 0.01 42.50 85.714 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.1597 1.1147 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.0485 0.3388 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0104 0.0729 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0025 0.0171 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.011 0.0765 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.011 0.0765 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0094 0.0656 t
124-38-9 Süsinikdioksiid       269.8143 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0.0653 0.4554 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil HA6
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.058
Töö­tundide arv aastas 5 500
Kasu­tegur 1
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Diislikütus 0.01 42.50 42.857 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.0177 0.5574 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.0054 0.1694 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0012 0.0364 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0003 0.0086 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0012 0.0383 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0012 0.0383 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.001 0.0328 t
124-38-9 Süsinikdioksiid     0 134.9071 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0.0073 0.2277 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil HA8
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.242
Töö­tundide arv aastas 5 500
Kasu­tegur 1
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Diislikütus 0.01 42.50 42.857 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.0741 0.5574 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.0225 0.1694 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0048 0.0364 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0011 0.0086 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0051 0.0383 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0051 0.0383 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0044 0.0328 t
124-38-9 Süsinikdioksiid       134.9071 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0.0303 0.2277 kg
Heite­allika nr plaanil või kaardil HA9
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.335
Töö­tundide arv aastas 5 500
Kasu­tegur 1
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Diislikütus 0.01 42.50 85.714 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.0741 0.5581 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.0225 0.1696 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0048 0.0365 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0011 0.0086 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0051 0.0383 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0051 0.0383 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0044 0.0328 t
124-38-9 Süsinikdioksiid       269.8143 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0.0303 0.228 kg
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7.3. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ-de) heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

7.4. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.5. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

7.6. Karjatamine (veisekasvatusel karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.7. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa (lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.8. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane, kuna käitises ei esine tehnoloogilisi äkkheiteid.

7.9. Heiteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika ja väljuvate gaaside parameetrid
SNAP kood Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Välisõhku väljutatud saasteaine
Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Kontrollimatu heide Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
020103b - Äri- ja avaliku teeninduse sektori katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad) K1 Katlamaja X: 6593073, Y: 560725 0.25 Ei 8 1,43 180 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.004 g/s 0.077 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0047 g/s 0.09 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0111 g/s 0.212 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0042 g/s 0.08 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0005 g/s 0.01 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 137.485 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0006 g/s 0.011 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0006 g/s 0.011 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.02 mg/s 0.383 kg
020105 - Äri- ja avaliku teeninduse sektori katlamajad - paiksed mootorid G1 Generaator X: 6593508, Y: 561073 0.04 Ei 2 3 180 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0001 g/s 0.0009 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0 g/s 0.0002 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0018 g/s 0.013 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0006 g/s 0.004 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 3.146 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0001 g/s 0.0009 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0001 g/s 0.0009 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0001 g/s 0.0008 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.0008 mg/s 0.0053 kg
030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid HA2 Komposti purusti ja sõel X: 6593323, Y: 560681 0.10 Ei 2,5 15,857 180 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0741 g/s 0.5581 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0225 g/s 0.1696 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0048 g/s 0.0365 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0011 g/s 0.0086 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0051 g/s 0.0383 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0051 g/s 0.0383 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0044 g/s 0.0328 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 269.8143 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.0303 mg/s 0.228 kg
030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid HA3 Tuha purusti X: 6593175, Y: 560644 0.10 Ei 2,5 6,047 180 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.06 g/s 0.5574 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0182 g/s 0.1694 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0039 g/s 0.0364 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0005 g/s 0.0064 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0041 g/s 0.0383 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0041 g/s 0.0383 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0035 g/s 0.0573 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 101.1804 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.0123 mg/s 0.171 kg
030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid HA4 Puidu purusti X: 6593363, Y: 560067 0.10 Ei 2,5 15,857 180 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0741 g/s 0.5574 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0225 g/s 0.1694 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0048 g/s 0.0364 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0011 g/s 0.0086 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0051 g/s 0.0383 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0051 g/s 0.0383 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0044 g/s 0.0328 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 134.9071 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.0303 mg/s 0.2277 kg
030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid HA5 RDF purusti X: 6593239, Y: 560746 0.10 Ei 2,5 17,277 180 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.1597 g/s 1.1147 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0485 g/s 0.3388 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0104 g/s 0.0729 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0025 g/s 0.0171 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.011 g/s 0.0765 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.011 g/s 0.0383 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0094 g/s 0.0656 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 269.8143 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.0653 mg/s 0.4554 kg
030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid HA6 EDGE sorteerimisliini mootor X: 6593331, Y: 560650 0.10 Ei 2,5 3,579 180 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0177 g/s 0.5574 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0054 g/s 0.1694 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0012 g/s 0.0364 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0003 g/s 0.0086 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0012 g/s 0.0383 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0012 g/s 0.0383 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.001 g/s 0.0328 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 134.9071 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.0073 mg/s 0.2277 kg
090401 - Tahkete jäätmete kõrvaldamine maismaal - korraldatud jäätmete ladustamine prügilates T1 Tõrvik X: 6593160, Y: 560810 0.50 Ei 6,5 14,51 380 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.103 g/s 3.244 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.093 g/s 2.92 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.065 g/s 2.047 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.004 g/s 0.136 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 7 541.898 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.001 g/s 0.031 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.001 g/s 0.031 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.001 g/s 0.031 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0 g/s 0 kg
091006 - Muu jäätmekäitlus - biogaasi tootmine HA1 Jäätmete ladestusala X: 6593306, Y: 560825
X: 6593631, Y: 561270
  Jah     20 74-82-8 Metaan 14.208 g/s 448.052 t
7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.018