Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus
Vee erikasutusega kavandatav tegevus on Niibi turbamaardlas asuvate Niibi ja Niibi II turbatootmisalade kuivendamine ja liigse vee juhtimine suublaks olevatesse vooluveekogudesse.
OÜ KEKKILÄ-BVB EESTI omab keskkonnaluba L.VV/325020 (kehtiv kuni 31.12.2022 Niibi ja Niibi III turbatootmisaladelt sademevee juhtimiseks suublasse läbi väljalaskude LA004 ja LA077. Niibi turbatootmisalalt juhitakse sademevesi väljalaskmesse LA004 ning Niibi III mäeeraldiselt juhitakse sademevesi väljalaskmesse LA077. Kuna Niibi ja Niibi II sademevesi juhitakse olemasolevasse väljalaskmesse LA004, siis on otstarbekas mõlemale mäeeraldistele taotleda ühine veeluba Niibi turbatootmisala keskkonnaloa kooseisus.
Turbavarude ammendamise tõttu Niibi tootmisala pindala väheneb, kuid sealt ärajuhitavale veele lisandub Niibi II turbatootmisaladelt ärauhitav vesi. Niibi ja Niibi II turbatootmisaladelt ärajuhitava sademevee koguse leidmiseks korrutame turbatootmisalade valgala pindala (~238 ha) sellele langeva pikaajalise keskmise sademete hulgaga, millest on maha võetud aurumise osakaal. Lääne-Nigula meteoroloogiajaama andmetel oli aastatel 2011 - 2020 piirkonna aastane keskmine sademete hulk 704 mm. Aurumine on keskmiselt 450 mm/aastas.
QNiibi,NiibiII = 2 380 000 m2 x 0,254 m/a = ~605 tuh m3/a
Suublasse juhitava vee kogus sõltub sademete hulgast, mis kvartalite lõikes erineb oluliselt. Sellest tulenevalt palume jätta väljalaskmetesse juhitava vee kvartaalsed kogused lahtised ning määrata loaga aastane tootmisalalt ärajuhitav vee kogus.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Turba tootmisel reovett ei teki. Turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademete ja lume sulamise veest ning erineb looduslikust pinnaveest peamiselt kõrgenenud heljumi, lämmastiku- ja fosforiühendite sisalduste ning orgaanilise aine sisalduse poolest. Turbatootmisalal töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Avarii korral reostus lokaliseeritakse ja likvideeritakse koheselt.
Heljumi setitamiseks on rajatud settebasseinid ja/või lodupuhasti, kus keskmine voolukiirus on alla 1 cm/s, et tagada heljumi välja settimine. Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt vähemalt üks kord aastas. Lodupuhasti sette kogumise varu on nendes niivõrd suur, et nende settest puhastamine ei ole vajalik. Vee väljavoolu settebasseinist või lodupuhastist reguleeritakse kolmnurk ülevooluga.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Turba tootmisel reovett ei teki. Turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademete ja lume sulamise veest ning erineb looduslikust pinnaveest peamiselt kõrgenenud heljumi, lämmastiku- ja fosforiühendite sisalduste ning orgaanilise aine sisalduse poolest. Turbatootmisalal töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Avarii korral reostus lokaliseeritakse ja likvideeritakse koheselt.
Heljumi setitamiseks on rajatud settebasseinid ja/või lodupuhasti, kus keskmine voolukiirus on alla 1 cm/s, et tagada heljumi välja settimine. Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt vähemalt üks kord aastas. Lodupuhasti sette kogumise varu on nendes niivõrd suur, et nende settest puhastamine ei ole vajalik. Vee väljavoolu settebasseinist või lodupuhastist reguleeritakse kolmnurk ülevooluga.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
Seire
Keskkonnaministri 08.11.2019. aasta määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtuse1” § 7 lõike 2 kohaselt kohalduvad turbatootmisalalt ärajuhitavale veele sademeveele esitatud piirmäärad ehk turbatootmisalalt tohib suublasse juhtida vett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000 - 9999 ie (välja arvatud heljumi ja naftasaaduste sisaldused). Lõike 7 alusel on sademeveele loaga kohustuslik määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Lõike 8 alusel on turbatootmisalalt ärajuhitavale sademeveele kohustuslik loaga määrata lisaks määruse nr 61 § 7 lõikes 7 nimetatule ka üldlämmastiku (Nüld) ja üldfosfori (Püld) sisaldusete piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Nimetatud näitajaid seiratakse väljalasku LA004 üks kord poolaastas (II ja III kvartalis).
Suublaseiret teostatakse Salajões enne ning pärast turbatootmisalalt ärajuhitava vee sissevoolu. Seiratavad näitajad on ammoonium (NH4), biokeemiline hapnikutarve (BHT5), heljum, pH, keemiline hapnikutarve (KHT), üldfosfor (Püld), üldlämastik (Nüld), lahustunud hapnik. Seiret teostatakse üks kord poolaastas (II ja III kvartalis).
Pinnavee taseme seiret teostatakse Kitsejärves, Kaevandu ja Kasetuka järvedes sagedusega 1 x kuus.
Põhjavee seiret teostatakse hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevudes HG 1, HG 6, HG 7, HG 8B, HG 9A, HG 9C 2 x aastas (suurvee ajal - aprill ja aktiivse tootmise perioodil - juuli/august). Kaks uut seirekaevu tuleb rajada Soolu küla ja Suur-Nõmmküla piirkonda. Seiratavad näitajad on põhjavee tase, temperatuur, pH, elektrijuhtivus, Na, K, NH4, Ca, Mg, Fe2+, Feüld, Cl, SO4, NO3, NO2, HCO3, üldkaredus, F, PHT, kuivjääk, värvus, heljum, hägusus.
Veeproove tuleb võtta vastavalt keskkonnaministri 03.10.2019. a määrusele nr 49 „Proovivõtumeetodid“. Proovivõtja peab olema atesteeritud ja analüüsid tuleb teostada akrediteeritud laboris. Detailne seirekirjeldus antakse seirekavas, mis tuleb esitada Keskkonnaametile ja kohalikule omavalitsusele hiljemalt nelja kuu jooksul alates keskkonnaloa väljastamises.
