Niibi turbatootmisala paikneb Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Niibi külas kohaliku tähtsusega Niibi turbamaardla keskosas riigile kuuluval Niibi turbamaardla (katastritunnus 43601:001:0222, sihtotstarve turbatööstusmaa 100%, pindala 130,67 ha) katastriüksusel, mis on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas ja mille volitatud asutuseks on Maa-amet.
Taotletavast alast lõunas asuv Niibiraba (43601:001:0223, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 139,04 ha) kinnistu on ammendatud ja korrastatud.
Lisaks ammendatud turbatootmisalale ümbritseb mäeeraldist Haapsalu metskond 3 (katastritunnus 55201:001:3571, sihtostarve maatulundusmaa) katastriüksus, mille põhja- ja läänepoolsele osale taotleb arendaja Niibi II turbatootmisala kaevandamise luba.
Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 11,1 - 14,8 m, tõustes üldiselt põhja suunas. Madalamad on ammendatud väljakud, tootmisväljakute keskosad ning turbaploki lõikamise augud. Ala kujutab endast freesturba ja plokkturba tootmisala, mis on ümbritsetud kogujakraavidega. Aktiivses tootmises on veel 68,95 ha väljakuid. Ülejäänud tootmisväljakud on ammendatud ja osaliselt ka korrastatud. Niibi turbatootmisala jaoks on välja ehitatud tootmisala teenindusteed, laoplatsid ning kuivendusvõrk ja settebasseinid.
Tootmisalast läände jääb turbatöötlemise tehas. Niibi turbatoomisalast 2,5 - 4 km raadiusesse lääne ja lõuna poole jäävad Niibi, Väike-Nõmmküla, Suur-Nõmmküla ja Soolu külad. Haapsalu linn jääb tootmisalast ligikaudu
25 km kaugusele edela suunda. Tootmisalalt viib kohalik Niibi raba tee (nr 5520015) ~3 km kaugusele Harju-Risti-Riguldi-Võntküla kõrvalmaanteele (nr 11230), mis suundub edasi Keila-Haapsalu tugimaanteele (nr 17). Taotletavale ja endisele mäeeraldisele on ehitatud kruuskattega tee.
Tootmisala kuivendusveed juhitakse kogujakraavide abil lõunasse, eesvooluks olevasse Salajõe jõkke (edaspidi Salajõgi), millel on 100 m laiune kalda piiranguvöönd. Piirkonnas paiknead mitmed, 50 m laiuse kalda piiranguvööndiga rabajärved: Rootsiküla järv, Linaleojärv, Kaevandu järv kaks nimetut järve. Kitsendusi põhjustavaid objekte alal ei ole. Ligikaudu 3 km kaugusel edelas ja läänes asuvad kaitstavad looduse üksikobjektid (Väike Patstein ja Suur Patstein). Tootmisalast ~4,5 km kaugusel edelas asub Silma looduskaitseala, ~2,5 km kaugusel idas Leidisoo looduskaitseala ning ~4 km kaugusel lõunas Sajajõe maastikukaitseala. Pärandkultuuri objektidest asuvad mäeeraldisest umbes 2 km raadiuses Varkla, Pikasilla, Soari ja Klee talukohad, Niibi raba turbavõtuaugud, Soolu maaparandus ja Suurjärv. ~1 km kaugusele edelasse uuritavast alast jääb kanakulli (Accipiter gentilis) elupaik (tunnus KLO9112644).
Lähimad majapidamised jäävad alast enam kui 1,4 km kaugusele edelasse ja lõunasse.

Vee erikasutusega kavandatav tegevus on Niibi turbamaardlas asuvate Niibi ja Niibi II turbatootmisalade kuivendamine ja liigse vee juhtimine suublaks olevatesse vooluveekogudesse.
OÜ KEKKILÄ-BVB EESTI omab keskkonnaluba L.VV/325020 (kehtiv kuni 31.12.2022 Niibi ja Niibi III turbatootmisaladelt sademevee juhtimiseks suublasse läbi väljalaskude LA004 ja LA077. Niibi turbatootmisalalt juhitakse sademevesi väljalaskmesse LA004 ning Niibi III mäeeraldiselt juhitakse sademevesi väljalaskmesse LA077. Kuna Niibi ja Niibi II sademevesi juhitakse olemasolevasse väljalaskmesse LA004, siis on otstarbekas mõlemale mäeeraldistele taotleda ühine veeluba Niibi turbatootmisala keskkonnaloa kooseisus.

Turbavarude ammendamise tõttu Niibi tootmisala pindala väheneb, kuid sealt ärajuhitavale veele lisandub Niibi II turbatootmisaladelt ärauhitav vesi. Niibi ja Niibi II turbatootmisaladelt ärajuhitava sademevee koguse leidmiseks korrutame turbatootmisalade valgala pindala (~238 ha) sellele langeva pikaajalise keskmise sademete hulgaga, millest on maha võetud aurumise osakaal. Lääne-Nigula meteoroloogiajaama andmetel oli aastatel 2011 - 2020 piirkonna aastane keskmine sademete hulk 704 mm. Aurumine on keskmiselt 450 mm/aastas.

QNiibi,NiibiII = 2 380 000 m2 x 0,254 m/a = ~605 tuh m3/a

Suublasse juhitava vee kogus sõltub sademete hulgast, mis kvartalite lõikes erineb oluliselt. Sellest tulenevalt palume jätta väljalaskmetesse juhitava vee kvartaalsed kogused lahtised ning määrata loaga aastane tootmisalalt ärajuhitav vee kogus.

 

Niibi turbatootmisala puhul on tegemist pikaajaliselt töös olnud alaga ning käesoleval juhul nähakse ette mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala vähendamist ning korrastatud (Keskkonnaameti Hiiu-Saare-Lääne regiooni 30. november 2011 korraldus nr HLS 1-15/11/418) ala välja jätmist. Pindala vähenemisega kaasneb looduskeskkonna koormuse vähenemine. Samuti kavatsetakse lisaks settebasseinidele kasutusele võtta parema efektiivsusega lodupuhasti. Teisalt soovitakse kaevandamist jätkata pikema perioodi vältelt, mistõttu väljakujunenud olukord jätkub.
Arvestades, et Niibi tootmisala moodustab taotletava Niibi II tootmisalaga ühtse süsteemi ning kasutab sama taristut, siis on sobilik lähtuda Niibi II kaevandamise loa taotluse raames läbi viidud keskkonnamõju hindamise tulemustest. KMH aruanne on lisatud taotlusele digitaalse lisana. Järgnevalt on toodud kokkuvõte KMH tulemustest ja KKA seatud nõuetest. Kuivõrd tootmisalad moodustavad ühtse terviku on asjakohe nõuded
rakendada üheselt.

Turba tootmisel reovett ei teki. Turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademete ja lume sulamise veest ning erineb looduslikust pinnaveest peamiselt kõrgenenud heljumi, lämmastiku- ja fosforiühendite sisalduste ning orgaanilise aine sisalduse poolest. Turbatootmisalal töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Avarii korral reostus lokaliseeritakse ja likvideeritakse koheselt.
Välisõhk.
Turbatootmisel tekkivad müra- ja tolmutasemed ei ületa lubatavaid piire
lähimate elamute piirkonnas.
- Kaevise väljaveoks kasutatavate teede tolmuteket tuleb vältida teede veega niisutamisega või kloriididega töötlemisega. Kui viimast varianti kasutada koos niisutusega, on efekt pikemaajalisem.
- Tootmisalalt tuleva müra vähendamiseks tuleb valida tootmiseks parim võimalik tehnika, mis tekitab vähimat müra ja vibratsiooni ning on kütusesäästlikum.

Heljumi setitamiseks on rajatud settebasseinid ja/või lodupuhasti, kus keskmine voolukiirus on alla 1 cm/s, et tagada heljumi välja settimine. Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt vähemalt üks kord aastas. Lodupuhasti sette kogumise varu on nendes niivõrd suur, et nende settest puhastamine ei ole vajalik. Vee väljavoolu settebasseinist või lodupuhastist reguleeritakse kolmnurk ülevooluga.

Tuleohutus.
See on kogu turbatootmisperioodil ning eriti kuivadel ilmastikutingimustel,
pidev ja potentsiaalne negatiivne ohutegur. Tuleohutuse tagamiseks on oluline hoida kõrget töökultuuri ja jälgida KMH aruande soovitusi ning vastavatest normdokumentidest kinni pidamist.
- Tuletõrjetehnika ja –ehitised peavad olema mäeeraldise erinevates osades, mis võimaldab vajadusel kiirelt reageerida. Masinate remont peab toimuma vaid selleks ettenähtud platsidel, mis on varustatud võimaliku avariireostuse likvideerimise jaoks vajalike vahenditega (absorbeeruvad ained).

Seire
Keskkonnaministri 08.11.2019. aasta määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtuse1” § 7 lõike 2 kohaselt kohalduvad turbatootmisalalt ärajuhitavale veele sademeveele esitatud piirmäärad ehk turbatootmisalalt tohib suublasse juhtida vett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000 - 9999 ie (välja arvatud heljumi ja naftasaaduste sisaldused). Lõike 7 alusel on sademeveele loaga kohustuslik määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Lõike 8 alusel on turbatootmisalalt ärajuhitavale sademeveele kohustuslik loaga määrata lisaks määruse nr 61 § 7 lõikes 7 nimetatule ka üldlämmastiku (Nüld) ja üldfosfori (Püld) sisaldusete piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Nimetatud näitajaid seiratakse väljalasku LA004 üks kord poolaastas (II ja III kvartalis).

Suublaseiret teostatakse Salajões enne ning pärast turbatootmisalalt ärajuhitava vee sissevoolu. Seiratavad näitajad on ammoonium (NH4), biokeemiline hapnikutarve (BHT5), heljum, pH, keemiline hapnikutarve (KHT), üldfosfor (Püld), üldlämastik (Nüld), lahustunud hapnik. Seiret teostatakse üks kord poolaastas (II ja III kvartalis).

Pinnavee taseme seiret teostatakse Kitsejärves, Kaevandu ja Kasetuka järvedes sagedusega 1 x kuus.

Põhjavee seiret teostatakse hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevudes HG 1, HG 6, HG 7, HG 8B, HG 9A, HG 9C 2 x aastas (suurvee ajal - aprill ja aktiivse tootmise perioodil - juuli/august). Kaks uut seirekaevu tuleb rajada Soolu küla ja Suur-Nõmmküla piirkonda. Seiratavad näitajad on põhjavee tase, temperatuur, pH, elektrijuhtivus, Na, K, NH4, Ca, Mg, Fe2+, Feüld, Cl, SO4, NO3, NO2, HCO3, üldkaredus, F, PHT, kuivjääk, värvus, heljum, hägusus.
Veeproove tuleb võtta vastavalt keskkonnaministri 03.10.2019. a määrusele nr 49 „Proovivõtumeetodid“. Proovivõtja peab olema atesteeritud ja analüüsid tuleb teostada akrediteeritud laboris. Detailne seirekirjeldus antakse seirekavas, mis tuleb esitada Keskkonnaametile ja kohalikule omavalitsusele hiljemalt nelja kuu jooksul alates keskkonnaloa väljastamises.
Tuleohutus:
- Tuletõrjetehnika ja –ehitised peavad olema mäeeraldise erinevates osades, mis võimaldab vajadusel kiirelt reageerida. Masinate remont peab toimuma vaid selleks ettenähtud platsidel, mis on varustatud võimaliku avariireostuse likvideerimise jaoks vajalike vahenditega (absorbeeruvad ained).

Välisõhk:
Turbatootmisel tekkivad müra- ja tolmutasemed ei ületa lubatavaid piire
lähimate elamute piirkonnas.
Kaevise väljaveoks kasutatavate teede tolmuteket tuleb vältida teede veega niisutamisega või kloriididega töötlemisega. Kui viimast varianti kasutada koos niisutusega, on efekt pikemaajalisem.
Tootmisalalt tuleva müra vähendamiseks tuleb valida tootmiseks parim võimalik
tehnika, mis tekitab vähimat müra ja vibratsiooni ning on kütusesäästlikum.