Menetlus M-114718 » Taotlus T-KL/1003335-4 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1003335-4
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
AS E-Piim Tootmine
Kontaktisik
Ilmar Rohtmets
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
 
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
E-Piim Tootmine AS üheks tegevuseks on piimatööstuse reovee ja Järva-Jaani alevi reovee puhastamine. Reovee puhastamisjaam asub kinnistul Põllu 17, Järva-Jaani alevik, Järva vald (tunnus : 25701:001:0098). Ettevõte soovib reoveepuhastusjaamas teostada tekkiva reoveesette taaskasutamist ehk aeroobset käitlemist kompostimisena.

Reoveesette taaskasutamine seisneb sette aunkompostimises asfaltkattega ladustamisplatsil. Sete paigutatakse ladustamisplatsile vaaludena ning segatakse eelnevalt tugiainetega (turvas, puulehed, põhk, hein). Kompostimise käigus tekkinud stabiliseeritud komposti kasutatakse valla avalike haljasalade hooldamiseks ning stabiliseeritud komposti kasutamine toimub vastavalt keskkonnaministri 31.07.2019 vastu võetud määrusele „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“. Sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta peetakse päevikut. Samuti tagatakse enne sette põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamist sette proovide võtmine ja analüüsimine.

Jäätmeloa taotlemise põhjus tuleneb jäätmeseaduse §73 lg2 p2, mille alusel on jäätmeluba nõutav jäätmete taaskasutamiseks.

Käesoleva taotluse koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest:
• Jäätmeseadus
• Keskkonnaministri 14.12.2015. a määrus nr 70 Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu
• Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa
andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"
• Vabariigi Valitsuse 08.12.2011 määrus nr 148 Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud


Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Aunkompostimine toimub välitingimustes. Aunade segamise käigus võib tekkida lõhnahäiringuid. Sellest tulenevalt välditakse aunade segamist õhtusel ajal, nädalavahetuseti, riigipühadel ja ebasoodsate ilmastikuolude korral (nt lähimate elamute poole puhuv tuul). Eeldatavalt on lõhnahäiringud lühiajalised (st segamise ja ladustamise hetkel) ning ei ületa kehtivaid piirnorme. Lõhnahäiringu vähendamiseks kaetakse settevaalud turbaga.
Kavandatava jäätmekäitlusalase tegevusega ei ole oodata müra, tolmu ega vibratsiooni emissioone tasemel, mis võiksid ületada kehtivaid piirnorme.
Komposteerimisel eraldub välisõhku saasteainet ammoniaak. Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ lisa kohaselt on vajalik täita keskkonnaloa taotluse eriosa ÕHK kui ammoniaagi summaarne heitkogus on rohkem kui 1 tonn aastas. Reoveepuhasti territooriumil on kavandatava tegevusega oodata ammoniaagi summaarset heitkogust 0.111 tonni aastas (vastav arvutuskäik on lisatud peatükki 7 "Taotluse lisad") .


Käitis/tegevuskoht
Nimetus
E-Piim Tootmine AS Järva-Jaani
Aadress
Pikk tn 16, Järva-Jaani alev, Järva vald, Järva maakond
Territoriaalkood
2341
Katastritunnus(ed)
25701:001:0220, 25701:001:0098
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6546640, Y: 607994
X: 6546640, Y: 607994
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Pikk tn 16 (25701:001:0220). Puudutatud veekogud: Järva-Jaani kraav (VEE1124300), Piirdemetsa kraav (VEE1124202) kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Pikk tn 16 (25701:001:0220). Puudutatud veekogud: Järva-Jaani kraav (VEE1124300), Piirdemetsa kraav (VEE1124202)
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Põllu 17 kompostimisväljak
Kood JKK5100087
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Järva maakond, Järva vald, Järva-Jaani alev, Põllu tn 17 25701:001:0098
X: 6546470, Y: 607744
X: 6546470, Y: 607744
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 10512 - Juustu- ja kohupiimatootmine
Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U9 - Bioloogiline töötlus
Asukoha üldiseloomustus Asukoht alevi servas. Lähima elamu asub ca 120 meetri kaugusel.

Territoorium on piiratud võrkaiaga ja väravad lukustatakse, kui töötajad territooriumilt lahkuvad. Territooriumil on video valve. Kõrvalistele isikutele pole territooriumile läbipääs võimaldatud.
Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus
Kirjeldus

Asfaltkattega kompostimisväljaku pindala on 750m2. Kompostimisväljak on nõuetekohase kaldega ja äravoolukraaviga.Sade ja imbvesi liigub betoneeritud kraavist pumplasse ja sealt puhastisse tagasi. Plats on olnud kasutuses flotamuda nõrgväljakuna. Käesoleval ajal veetakse flotamuda otse Aravete biojaama. Killustikupõhjal väljakule hakkame ladustama komposteerimisturvast ja täiteaineid.Joonis ja pilt lisas.
Seotud failid
Lisa 1: Asendiplaan.pdf
Lisa 2: Asendiplaan___kompostimisvaljak.png
Lisa 3: Asfaltkattega_kompostimisvaljaku_pilt.jpg
Lisa 4: 01_Kompostimisvaljak.jpg
Lisa 5: 02_Kompostimisvaljak.jpg
 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
Reoveesette käitlemine R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus 300 300

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Põllu 17 kompostimisväljak
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
19 08 12 - Tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11* 300 300   300 300 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Jrk nr Jäätmekäitlustoimingu nimetus Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, joonised, skeemid
1. Biolagunevate jäätmete käitlemine R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus Reoveesette stabiliseerimiseks paigutatakse reoveesete ladustamisplatsile vaaludena ning segatakse tugiainetega. Komposti segamiseks kasutatakse frontaallaadurit.
Täiendav segamine toimub kevad-suvi-sügis perioodil (talveperioodil segamist ei toimu). Lisaks teostatakse igakuiselt sette temperatuuri mõõtmist 1 meetri sügavuselt (temperatuur peab olema üle 55 kraadi Celsiuse järgi). Kogu sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta peetakse päevikut.

Komposteerimisprotsess asfaltplatsil toimub kokku ligikaudu 1-2 aastat, pärast mida on saavutatud sette stabiliseerimine.

Pärast sette stabiliseerimist võetakse settest analüüsid Keskkonnaministri 31.07.2019. a määruses nr 29 sätestatu alusel, et veenduda selle vastavuses määruse nr 29 nõuetele. Komposti kasutamine haljastuses toimub ainult kooskõlas eelpool nimetatud määruse nõuetega.

Komposti segamine frontaallaaduri abil
 
Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta
 

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Põllu 17 kompostimisväljak
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates) Üheaegne ladustamise kogus Jäätmeliik Põlev­materjal Üheaegne ladustamise kogus
Tonni m³ Tonni m³
1
X: 6546465, Y: 607751
X: 6546487, Y: 607775
X: 6546465, Y: 607751
X: 6546487, Y: 607775 		  üks aasta 0   19 08 12 - Tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11* Ei 0  
Seotud failid
Failid
Lisa 6: Asendiplaan___kompostimisvaljak.png

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid
Kirjeldus
Peamine keskkonnahäiring on reoveesette ladustamisel ja segamisel tekkiv lõhnahäiring, mis on otseselt seotud ka ilmastikutingimustega. Lõhnahäiringute vältimiseks kaetakse kompostimisvaalud peale segamist freesturbaga. Reostunud vesi suunatakse tagasi puhastisse.
Mürahäiringud tegevusega ei kaasne.
Tolmu levimist ei kaasne.
 
Meetmed keskkonnariski vähendamiseks
Jrk nr Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika Meetme rakendamise tähtaeg
1. Lõhnahäiringute leevendamine Aunade segamist ei teostata tugeva tuule korral, võimalusel ka nädalavahetustel, riigipühadel ja õhtustel aegadel. Peale segamist kaetakse aunad freesturbaga. Laadur. Vastavalt vajadusele.
 

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Põllu 17 kompostimisväljak
Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid
Jäätmekäitluse lõpetamisel Tegevuse lõpetamisel tuleb käitluskoht korrastada ning kõik jäätmed üle anda vastavat õigust omavatele isikutele. Enne tegevuse lõpetamist
 

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Vorm ei ole asjakohane.

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Vorm ei ole asjakohane.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Vorm ei ole asjakohane.

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Vorm ei ole asjakohane.

3.11. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vorm ei ole asjakohane.

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane.

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Vorm ei ole asjakohane.

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Vorm ei ole asjakohane.

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.3. Äkkheide vette

Vorm ei ole asjakohane.

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
HEIT0003752 SA-20 SA-20 Tahkekütusekatla korsten
X: 6546661, Y: 607949
X: 6546661, Y: 607949 		0.60 35 6.57 150 030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
HEIT0003751 SA-10 SA-10 Põlevkiviõli katla korsten
X: 6546650, Y: 608001
X: 6546650, Y: 608001 		1.50 35 1.62 165 030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
  A1 A1 Kompostimisväljak
X: 6546451, Y: 607696
X: 6546477, Y: 607763
X: 6546451, Y: 607696
X: 6546477, Y: 607763 		      20 091005 - Muu jäätmekäitlus - kompostimine

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
15.41
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Puiduhake   20 200 tonni
Freesturvas   14 013 tonni
Kerge kütteõli   25 tonni
Põlevkiviõli (raske fraktsioon)   60 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Jah
Keskmise võimsusega põletusseadmed
Heiteallika kood Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
  6.98 1 8 700 85
01.07.2015
Puiduhake 20 200 tonni
Freesturvas 14 013 tonni
  5.06 1 720 85
01.07.2015
Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 60 tonni
  3.37 1 8 700 85
01.07.2015
Kerge kütteõli 25 tonni
 
Suure võimsusega põletus­seade
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
LEMMA OÜ
Registrikood/isikukood
11453673
Postiaadress
Värvi 5, Tallinn, Harjumaa 10621
Telefon
56640060
E-posti aadress
[email protected]
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
LHK projekti koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest:
- Atmosfääriõhu kaitse seadus
- Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“
- Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“
- Keskkonnaministri määrus 24.11.2016 nr 59 Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid
- Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid
- Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest
väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Põletusseadmete andmed ja aastas tarbitavate kütuste liik ja kogused on saadud katlamaja käitajalt.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
AS E-Piim Tootmine tootmisterritoorium paikneb Järva-Jaani alevi loodeosas asuval kinnistul, mille aadress on Pikk 16 ja katastritunnus 25701:001:0220. Tootmisterritoorium paikneb tasasel maa-alal, maapinna absoluutse kõrgusega ligikaudu 94-95 m. Käitise tootmisterritooriumi ümbritsevad lõuna suunast tootmis- ja elamumaad, läänekaarte suundadest üldkasutatav maa, põhja suunast tootmismaa ja idakaarte suundadest piirneb tootmisterritoorium Pikk tänavaga. Järva-Jaani alevi elamumaad jäävad käitise tootmisterritooriumist valdavalt lõuna ja kagu suundadesse. Lähim kaugus saasteallikatest (olemasoleva katlamaja korsten) tootmisterritooriumi lõunapiiri läheduses paiknevate
elamuteni (Pikk 18) on 90 m. Järva-Jaani ühiskondlikud hooned (kool, lasteaed) ja käitise tootmisterritooriumist kirde suunda.
Käitise lähiümbruse (kuni 800 m raadiuses) maapinna absoluutsed kõrgused oluliselt ei muutu lõuna, lääne ja põhja suundades. Idakaarte suundades maapinna absoluutsed kõrgused mõnevõrra suurenevad kuni 106 m. Reljeefi muutused territooriumi lähimas ümbruses ei ületa
50 m ühe kilomeetri kohta. Seega pole vajalik arvesse võtta tootmisterritooriumi lähema ümbruse reljeefi mõju saate-ainete hajumisele.
Suuremad paiksed saasteallikad käitise tootmisterritooriumi lähiümbruses puuduvad.
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Lisa 7: Asukohakaart.pdf
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Lisa 8: Asendiplaan.pdf
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Hajuvusarvutustes võetakse arvesse maapinna reljeefi vastavalt kõrgusmudelile (5 m täpsusega andmed) ning maapinna karedustegurit vastavalt piirkonna maakattele. Paiksete heiteallikate heite leviku modelleerimiseks kasutatavad hajuvusmudelid ei ole võimelised arvestama hoonete mõju hajuvustingimustele ja seega nende olemasolu või puudumine ei mõjuta hajuvusarvutusi. Eelnevalt lähtuvalt puuduvad piirkonnas hajuvustingimusi oluliselt mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid.
Ilmastikutingimuste iseloomustus

Tuulte roos lisatud punktis 4.4.17

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Põletusseadme puhul heitkoguseid mõõdetud ei ole, lähtutud on kehtivast arvutusmetoodikast (keskkonnaministri määrus nr 59) ja KOTKAS arvutusmoodulist. Tabelis 4.4.7 arvutab KOTKAS süsteem CO2 väärtuse g/s, mis ei ole aga asjakohane (CO2 g/s puudub õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused). Tabelis on märgitud CO2 0 g/s.

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Heitkoguste määramisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit ja põletusseadmete tööst välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused on määratud arvutuslikul meetodil lähtudes keskkonnaministri 24.11. 2016. a määrusest nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“.

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Põletusseadmete saasteainete heitkoguste arvutamiseks on kasutatud KOTKAS süsteemi arvutusmoodulit. Lisaks on taotlusele lisatud Exceli arvutustabel.
Saasteainete aastaste koguste arvutamisel on lähtutud olukorrast, kus põhikatlas kasutatakse kütusena puiduhaket või turvast. Aastaste ja hetkeliste koguste arvutamisel on lähtutud sellest, kumba kütuse heiteid on suuremad. Puiduhakke ja turbaga kütmisel hetkelisi ja aastaseid saasteainete koguseid ei liideta, arvutustes valitakse kahest kütusest suurimat heidet tekitav kütus. 

Manused
Lisa 9: AS_E_Piim_Tootmine_arvutustabel_28.09.2021.xlsx

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heite­allikas Püüdeseade
Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine
CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik
SA-20 Tahkekütusekatla korsten Elektrifilter 1 Kontrollitakse visuaalselt üks kord aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 92 %  
PM10 Peened osakesed (PM10) 92 %  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 92 %  
 
Muud heite vähendamise meetmed
 

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas SA-20 Tahkekütusekatla korsten
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 90
Juuni 80
Juuli 80
August 80
September 90
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas SA-10 Põlevkiviõli katla korsten
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 90
Juuni 80
Juuli 80
August 80
September 90
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas A1 Kompostimisväljak
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas SA-20 Tahkekütusekatla korsten
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 6.98
Töö­tundide arv aastas 8 700
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
Elektrifilter, 1tk      
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Puiduhake 0.05 10.20 20 200 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.081 g/s 2.39 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0642 g/s 1.895568 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0659 g/s 1.945018 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 1.4658 g/s 43.2684 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 8.376 g/s 247.248 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.1187 g/s 3.50268 t
BC Must süsinik 0 g/s 0.284335 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.1885 mg/s 5.56308 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0039 mg/s 0.115382 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.0907 mg/s 2.67852 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.007 mg/s 0.20604 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.1396 mg/s 4.1208 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 3.5738 mg/s 105.49248 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.1605 mg/s 4.73892 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.1396 mg/s 4.1208 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0.0035 mg/s 0.10302 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.698 µg/s 20.604 mg
1336-36-3 Polüklooritud bifenüülid (PCB-d) 0 mg/s 0.000001 kg
50-32-8 Benso(a)püreen 0.0698 mg/s 2.0604 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.1117 mg/s 3.29664 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0349 mg/s 1.0302 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0279 mg/s 0.82416 kg
118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) 0 mg/s 0.00103 kg
7664-41-7 Ammoniaak 0.2583 g/s 7.62348 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0768 g/s 2.26644 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 0 t
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 0 g/s 22 572.423744 t
Freesturvas 0.35 12.80 14 013 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.158 g/s 4.061 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0815 g/s 2.095 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0826 g/s 2.123698 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 1.9614 g/s 50.401958 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 8.376 g/s 215.23968 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.1396 g/s 3.587328 t
BC Must süsinik 0 g/s 0.13408 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.698 mg/s 17.93664 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0628 mg/s 1.614298 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.007 mg/s 0.179366 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0279 mg/s 0.717466 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.1396 mg/s 3.587328 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2.094 mg/s 53.80992 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.1396 mg/s 3.587328 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.0698 mg/s 1.793664 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0.014 mg/s 0.358733 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.698 µg/s 17.93664 mg
1336-36-3 Polüklooritud bifenüülid (PCB-d) 0.0012 mg/s 0.030492 kg
50-32-8 Benso(a)püreen 0.0907 mg/s 2.331763 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.1187 mg/s 3.049229 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0628 mg/s 1.614298 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0419 mg/s 1.076198 kg
118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) 0 mg/s 0.000111 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 3.8172 g/s 98.091 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 18 993.036349 t
Põletusseade
Heite­allikas SA-20 Tahkekütusekatla korsten
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 3.37
Töö­tundide arv aastas 150
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Kerge kütteõli 0.001 42.50 25 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.1348 g/s 0.0425 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0202 g/s 0.006375 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0202 g/s 0.006375 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.3741 g/s 0.117938 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.1415 g/s 0.044625 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0169 g/s 0.005312 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0337 mg/s 0.010625 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0003 mg/s 0.000106 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.001 mg/s 0.000319 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.15 mg/s 0.047281 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.0202 mg/s 0.006375 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0169 mg/s 0.005312 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.0674 mg/s 0.02125 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.674 mg/s 0.2125 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0337 µg/s 0.010625 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0.0034 mg/s 0.001062 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0034 mg/s 0.001062 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0034 mg/s 0.001062 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0034 mg/s 0.001062 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0016 g/s 0.0005 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 76.3028 t
Põletusseade
Heite­allikas SA-10 Põlevkiviõli katla korsten
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 5.06
Töö­tundide arv aastas 720
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 0.80 40.50 60 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.2024 g/s 0.0972 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0304 g/s 0.01458 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0304 g/s 0.01458 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.5617 g/s 0.26973 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.2125 g/s 0.10206 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0253 g/s 0.01215 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0506 mg/s 0.0243 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0005 mg/s 0.000243 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.0015 mg/s 0.000729 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.2252 mg/s 0.108135 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.0304 mg/s 0.01458 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0253 mg/s 0.01215 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.1012 mg/s 0.0486 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 1.012 mg/s 0.486 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0506 µg/s 0.0243 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0.0051 mg/s 0.00243 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0051 mg/s 0.00243 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0051 mg/s 0.00243 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0051 mg/s 0.00243 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 1.999 g/s 0.96 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 187.864272 t
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
SA-20, SA-10 630-08-0 Süsinikmonooksiid 8.377 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 63.705 0.006
SA-20, SA-10 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.188 mg/s 1 aasta 0.50 µg/m³ 0.059 0.118
SA-20, SA-10 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 1.012 mg/s 1 aasta 20 ng/m³ 0.214 0.011
SA-20, SA-10 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.091 mg/s 1 aasta 5 ng/m³ 0.029 0.006
SA-20, SA-10 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.161 mg/s 24 tundi 0.10 µg/m³ 0.001 0.01
1 aasta 0.01 µg/m³ 0 0
SA-20, SA-10 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.14 mg/s 24 tundi 2 µg/m³ 0.001 0
SA-20, SA-10 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 3.574 mg/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.015 0
SA-20, SA-10 7446-09-5 Vääveldioksiid 3.818 g/s 1 tund 350 µg/m³ 47.922 0.137
24 tundi 125 µg/m³ 15.898 0.127
SA-20, SA-10, A1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 1.962 g/s 1 tund 200 µg/m³ 24.626 0.123
1 aasta 40 µg/m³ 0.624 0.016
SA-20, SA-10, A1 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.14 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 1.757 0
24 tundi 2 000 µg/m³ 0.583 0
SA-20, SA-10 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.082 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.026 0.001
SA-20, SA-10 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.083 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.346 0.007
1 aasta 40 µg/m³ 0.026 0.001
 
Koosmõju kirjeldus
Aluseks võttes KOTKS registri (seisuga 20.07.2021), puuduvad naabrusesse jäävad heitallikad. Kuna soojusseadmed korraga ei tööta, siis on koosmõjus arvesse võetud põhikatla (SA-20) välisõhku eralduvad saasteainete hetkelised heitkogused. Avariikatla (SA-10) ja põhikatla (SA-20) eelsoojendusseade (3,37 MWth) töötamisel jäävad saasteainete kontsentratsioonid madalamaks kui põhikatla (SA-20 6,98 MWth) töötamisel.
Koosmõju tabelist on jäetud välja saasteained, mille aastane kogus ei ületa 1 kg/a või millel puudub õhukvaliteedi piirväärtus.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest ja keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häringutasemed" nõuetest.

Määruses nr 81 ei ole esitatud lõhnaainete eriheiteid keskmise võimsusega põletusseadmetele ning käitis ei emiteeri saasteaineid, mis võiksid põhjustada olulist lõhnahäiringut ehk puuduvad saasteained, millel oleks madal lõhnalävi. Eelnevast tulenevalt ei ole oodata, et põletusseadme tegevus põhjustaks piirkonnas häiringutaset ületavat lõhnahäiringut.
Aunkompostimine toimub välitingimustes. Aunade segamise käigus võib tekkida lõhnahäiringuid. Sellest tulenevalt välditakse aunade segamist õhtusel ajal, nädalavahetuseti, riigipühadel ja ebasoodsate ilmastikuolude korral (nt lähimate elamute poole puhuv tuul). Eeldatavalt on lõhnahäiringud lühiajalised (st segamise ja ladustamise hetkel) ning ei ületa kehtivaid piirnorme. Lõhnahäiringu vähendamiseks kaetakse settevaalud turbaga.
Kavandatava jäätmekäitlusalase tegevusega ei ole oodata müra, tolmu ega vibratsiooni emissioone tasemel, mis võiksid ületada kehtivaid piirnorme.
Komposteerimisel eraldub välisõhku saasteainet ammoniaak. Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ lisa kohaselt on vajalik täita keskkonnaloa taotluse eriosa ÕHK kui ammoniaagi summaarne heitkogus on rohkem kui 1 tonn aastas. Reoveepuhasti territooriumil on kavandatava tegevusega oodata ammoniaagi summaarset heitkogust 0.111 tonni aastas (vastav arvutuskäik on lisatud peatükki 7 "Taotluse lisad") .

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Hajuvusarvutuste teostamisel lülitati käitise tootmisterritooriumi ulatuses arvutus välja.

Arvutamiseks valitud meteoaasta
2018-2020
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu
  • Õhutemperatuur
  • Õhuniiskus
  • Õhurõhk
  • Sademed
  • Tuul: suund, kiirus
  • Päikesepaiste kestus
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Väike-Maarja meteoroloogiajaam
Ärina küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond
Laius: N 59°08´29´´
Pikkus: E 26°13´51´´
Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 120,70 m (EH2000)

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Kliimaandmetena kasutati lähima (Väike-Maarja) meteoroloogiajaama viimase kolme aasta vajalikke kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Maa-ameti vastavast andmebaasist, mis on kättesaadav https://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=607#tab3. Kasutati 5 m võrgustikuga andmeid.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Ettevõttest 500 meetri kaugusel ei asu teisi ettevõtteid, mis väljutaksid välisõhku Scanmet OÜ-ga samaseid saasteaineid, seetõttu koosmõju teiste ettevõtetega ei vaadelda.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Tegemist on töötava ettevõttega (katlamajaga), millele on väljastatud välisõhu saasteluba L.ÕV/326392. Tehnoloogias ja kütuste kogusetes muutusi ei ole, seega ei muutu välisõhu saastatuse tase.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 84 §18` (27.12.2016), koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile. Käesolevas projektis ei ületa ühegi saasteaine kontsentratsioon 30% piir või sihtväärtusest. 
Hajuvusarvutusi ei teostatud saasteainete osas, mille heitkogus jääb alla 1 kg/a.

Manused
Lisa 10: Lammastikdioksiid_1_tunni_kontsentratsioon.pdf
Lisa 11: Kroomi__VI__uhendid__umberarvutatuna_kroomiks_24_tunni_kontsentratsioon.pdf
Lisa 12: Kaadmium_ja_anorgaanilised_uhendid__umberarvutatuna_kaadmiumiks_1_aasta_kontsentratsioon.pdf
Lisa 13: Nikkel_ja_lahustavad_uhendid__umberarvutatuna_nikliks_1_aasta_kontsentratsioon.pdf
Lisa 14: Eriti_peened_osakesed_1_aasta_kontsentratsioon.pdf
Lisa 15: Peened_osakesed_1_aasta_kontsentratsioon.pdf
Lisa 16: Plii_ja_anorgaanilised_uhendid__umberarvutatuna_pliiks_1_aasta_kontsentratsioon.pdf
Lisa 17: Lammastikdioksiid_1_aasta_kontsentratsioon.pdf
Lisa 18: Vaaveldioksiid_1_tunni_kontsentratsioon.pdf
Lisa 19: Susinikmonooksiid_8_tunni_kontsentratsioon.pdf
Lisa 20: Peened_osakesed_24_tunni_kontsentratsioon.pdf
Lisa 21: Vaaveldioksiid_24_tunni_kontsentratsioon.pdf

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Hajumissarvutuste kohaselt jäävad saasteainete kontsentratsioonid väljapool käitise tootmisterritooriumit ja lähima elamu juures alla kehtestatud piirväärtuste.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Heitallika kasutamisega ei ole ette näha välisõhus leviva müra suurenemisega. Seadmed asuvad tootmisterritooriumil asuvas katlamajas siseruumides.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Kõrgeim kontsentratsioon piirväärtuse suhtes saavutatakse vääveldioksiidi (1 ja 24 tunni kontsentratsioon) ja lämmastikdioksiidi (1 tunni kontsentratsioon) osas . Suurima panuse heiteallikatest annab põhikatel (SA-20), kui kütusena kasutatakse turvast.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Meetmeid ei ole vaja rakendada, õhukvaliteedi piirväärtuste ületamise ohtu ei ole. Vajalik on tavapärane põletusseadme korrashoid ja nõuetekohase kütuse kasutamine.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Seire ettepanekut ei tehta, vajadus puudub. Olemasolevatele keskmise võimsusega põletusseadmetele seirekohustuse rakendumisel tuleb seda järgida.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Õhu saasteainete heitnormidest kinnipidamist kontrollitakse ettevõtte poolt olemas olevate võimaluste piires ja vahenditega. Arvestades saasteainete heitkoguseid, siis täiendavaid meetmeid heitmete vähendamiseks ei ole vaja ette näha.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid.
Muud heite vähendamise meetmed
Muid heitmete vähendamis meetmeid ei rakendata.
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
Kontrollimatuid heiteid ei teki.

5.4.18. Lisad

LHK projekti täiendavad andmed
- Tuulte roos
LHK projekti lisad
Lisa 22: Tuulte_roos.pdf

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
SA-20 Tahkekütusekatla korsten PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.158 g/s 4.061 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.082 g/s 2.096 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.083 g/s 2.124 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 1.962 g/s 50.52 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 8.377 g/s 247.293 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.14 g/s 3.593 t  
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.188 mg/s 17.947 kg  
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.063 mg/s 1.614 kg  
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.091 mg/s 2.679 kg  
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.14 mg/s 4.127 kg  
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 3.574 mg/s 105.498 kg  
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.161 mg/s 4.76 kg  
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.674 mg/s 4.333 kg  
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.258 g/s 7.623 t  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 3.818 g/s 98.092 t  
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 19 069.339 t  
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s 22 572.424 t  
SA-10 Põlevkiviõli katla korsten PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.202 g/s 0.097 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.03 g/s 0.015 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.03 g/s 0.015 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.562 g/s 0.27 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.213 g/s 0.102 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.025 g/s 0.012 t  
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.051 mg/s 0.024 kg  
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.001 mg/s 0.0002 kg  
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.002 mg/s 0.001 kg  
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.03 mg/s 0.015 kg  
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.025 mg/s 0.012 kg  
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.101 mg/s 0.049 kg  
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 1.012 mg/s 0.486 kg  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 1.999 g/s 0.96 t  
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 187.864 t  
A1 Kompostimisväljak 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.0035 g/s 0.111 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.0001 g/s 0.003 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0002 g/s 0.007 t  
 
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 50.793 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 19 257.203 t
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 22 572.424 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 247.395 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 17.971 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 1.6142 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 4.819 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 2.68 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 4.809 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 4.142 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 105.51 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 99.052 t
7664-41-7 Ammoniaak 7.734 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 3.612 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 4.158 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 2.139 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.111 t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus
Riigilõiv
Lisa 23: Maksekorraldus___riigiloiv.bdoc
NH3 kogus kompastimisel
Lisa 24: E_Piim_Tootmine_AS___kompostimise_heitkoguste_abikalkulaator.xlsx