Menetlus M-114919 » Taotlus T-KL/1007212-7 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1007212-6
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Aktsiaselts Harku Karjäär
Kontaktisik
Aljona Bukaty
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
AS Harku Karjäär taotleb maavara kaevandamiseks keskkonnaluba üleriigilise tähtsusega Harku lubjakivimaardlas (registrikaart 0161) kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamiseks aktiivse tarbevaru ploki 12 piires ehk Harku VII mäeeraldises.
Parandustaotluse selgitus
Täideti taotluse eriosa - õhk ning teostati saasteainete heitkoguste arvutused ja nende hajumine, samuti müra hajumise hinnang.

Täideti taotluse eriosa - vesi järgnevalt:
Tabel 4.1 – lisatud joonised („Settetiik.pdf“ ja „Veekorvaldus_Naistesoo.pdf“) punkti „Vee erikasutusega seotud tööde teostamise või vee erikasutusega seotud kavandatava ehitise projekt“ ning lisatud kirjeldus puntki „Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta“.
Tabel 4.1 – lisatud fail selgitusega maaomaniku nõusoleku küsimisest.
Tabel 4.3 – muudetud väljalasu koordinaadid
Tabel 4.3.2 – lisatud seirepunkt (reoveepuhasti sissevool) ning muudetud nii sissevoolu kui väljalasu seirepunktide koordinaate. Lisatud reovee/sademevee puhastuse skeem (settebassein.pdf) ning täiendatud seadme tüübi kirjeldust.
Tabel 4.3.2 – lisatud andmed sademete juurdevoolu kohta (lahter reovee kogus ja koostise muutmine aasta, kuu või ööpäeva jooksul.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
AS Harku Karjäär taotleb maavara kaevandamiseks keskkonnaluba üleriigilise tähtsusega Harku lubjakivimaardlas (registrikaart 0161) kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamiseks aktiivse tarbevaru ploki 12 piires ehk Harku VII mäeeraldises. Ettevõte soovib taotletavast mäeeraldisest saadavast materjalist toota kõrge kvaliteediga lubjakivi killustikku eesmärgiga rahuldada enda koostööpartnerite ehitusmaterjalide vajadust peamisel Tallinnas ning Harju maakonnas laiemalt. Kavandatav tegevus oleks loogiline jätk taotleja aastakümnete pikkusele tegevusele Harku lubjakivimaardlas. AS-il Harku Karjäär on kavandatava tegevuse elluviimiseks olemas teadmised, masinapark ja infrastruktuur antud maardlas.
Antud juhul on tegemist uue taotlusega kuna eelmine taotlus tagastati KMH menetluses tekkinud tõrgete tõttu. ASi Harku Karjäär kaevandamise taotlus on endiselt sama.
Kavandatava karjääri peamine teeninduspiirkond (50 km raadiuses) on Harju maakonna kesk- ja lääneosa sh Tallinn, Rapla maakonna põhjaosa ning Lääne maakonna kirdeosa. Tallinna ja Harjumaa puhul on tegemist piirkonnaga kus ehitusmaterjalide nõudlus on Eesti suurim.
Kaevandamiseks taotletava maavaravaru näol on tegemist riigile kuuluva maavaraga, mille tõttu on loa andjal kohustus hinnata enne maavara kasutusele võtmist riigi huvi. Teisalt on loa taotleja kohustus esitada sisuline põhjendus maavara kasutusele võtmiseks. Planeeritava Harku VII lubjakivikarjääri teeninduspiirkonna varustuskindluse hinnang on antud loa andja poolt kinnitatud dokumendis „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluse menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest “ toodud printsiipe arvestades.
Analüüsitud piirkonnas (50 km ulatuses) asub mitmeid karbonaatsete kivimite karjääre, kuid mõned on madalamargilise ehituslubjakiviga. Kõrgemargilise karbonaatse kivimi maardlate varu on piiratud. Harku VII lubjakivikarjääri teeninduspiirkonna ehk peamiselt Tallinna ja Harjumaa kõrgemargilise lubjakiviga varustavad karjäärid ammendatakse 15 aasta pärast. See tähendab, et Harku VII lubakivikarjääri teeninduspiirkonna varustuskindlus ei ole piisav. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020 näeb ette, et kui (lubjakivi) varu jätkub 10–20 aastaks, tuleb hakata tegema ettevalmistusi uue ressursi kasutusele võtmiseks.
Taotletav mäeeraldis, pindalaga 26,90 ha, hõlmab nii pindalaliselt kui ka läbilõikes Harku lubjakivimaardla aktiivse tarbevaru (aT) plokki 12. Ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru ploki 12 varud kinnitati Eesti Maavarade Komisjoni 09.03.2005. a protokollilise otsusega nr 0250 (tekstilisa 1).
Mäeeraldise teenindusmaa on põhja, lääne ja lõuna suunas piiritletud eramaadega ja ida suunas Harku-Rannamõisa teekaitsevööndiga. Teenindusmaa 15 m laiust riba, mis ei asu mäeeraldisel, on võimalik kasutada mäeeraldisel eemaldatava katendi ladustamispaigana ja toodangu laona. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 27,63 ha.
Tagamaks külgnevate alade maapinna stabiilsuse tuleb mäeeraldise piirile jätta hoidetervikud. Eelmainitu tõttu ei ole võimalik kogu lubjakivi aktiivsest tarbevaru väljata. Hoidetervik tuleb jätta sellises laiuses, et oleks tagatud mäeeraldisest väljapoole jäävate purdsetete looduslik seisund. Selle tõttu tuleb jätta mäeeraldise piiresse sellise laiusega lubjakivist hoidetervik, mis vastab purdsetete looduslikule püsikaldenurgale. Antud tingimustes on nõlvuseks 1:2. Lubjakivi osas ei ole tervikule kaldenurka arvestatud. Karjääri kasuliku kihi keskmine paksus on 10,9 m. Tervik tuleb jätta laiuses 1,3 m ja pikkuses 2 234 m. Vastavalt eelmainitule on maavara kaevandatav varu mäeeraldise piires 2 936 000 - (10,9 × 1,3 × 2 234) = 2 904 tuh m3.
Kaevandamise luba taotletakse 30. aastaks keskmise aastatoodangu mahuga 100 tuh m3. Taotletava kehtivusaja valimisel on arvestatud ettevalmistustööde ja korrastamistööde ajakuluga.
Tuleb arvestada, et sõltuvalt keskkonnamõju hindamise tulemustest võib kaevandatava varu kogus väheneda tulenevalt vajadusest jätta puhverala Vatsla küla ja kavandatava tegevuse vahele.
Töid tuleb mäeeraldise piires alustada metsa raadamise ja seejärel pinnakatte eemaldamisega. Pinnakatte keskmine paksus on 0,65 m, millest kasvukiht on 0,24 m. Pinnakatte maht mäeeraldise piires on 175 tuh m3, sh kasvukihi maht 65 tuh m3. Kasvukiht ja ülejäänud pinnakate eemaldatakse pärast metsa raadamist ning ladustatakse puistangutes karjääri teenindusmaale, sealjuures kasvukiht ja ülejäänud katend eraldi. Eemaldatud katendit kasutatakse tulevikus ammendatud karjääriala korrastamiseks.
Kasulikku kihti raimatakse peamiselt puur-lõhketöödega. Tundlikes piirkondade (näiteks Vatsla küla lähedal) võib osutuda vajalikuks kasutada ka hüdrovasarat, et vältida lõhkamisega kaasnevate maavõngete mõju hoonete konstruktsioonidele. Puur-lõhketööde aluseks on koostatavad kaevandamise ja lõhketööde projektid.
Maavara raimamiseks lõhkamisega puuritakse lasundisse vastavalt projektis arvutatud vahekaugustele laenguaukude võrk. Laenguaukude sügavus vastab kaevandatava kihi ehk astangu paksusele, millele lisandub vajadusel ülepuure. Lõhkamisel kasutatakse viitemeetodit, mis tagab üheaegselt lõhatava lõhkeaine ohutu koguse ning seeläbi on võimalik vähendada lõhketöödest tulenevat lööklainet, maavõnkeid, müra, tolmu ja lõhkegaase. Projekt kooskõlastatakse Tarbijakaitse -ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.
Lõhatud kaevis töödeldakse purustus-sorteerimissõlmes ja kaubastatakse erinevate killustiku fraktsioonidena. Purustus-sorteerimissõlmes tekkivad võimalikud jäägid (sõelmed) kasutatakse ära korrastamisel või turustatakse. Purustus-sorteerimissõlm on võimalik asetada karjääri põhja (mobiilne) või kasutada Harku lubjakivikarjääris asuvat purustus-sorteerimissõlme. Viimasel juhul on vajalik korraldada kaevise vedu Harku lubjakivikarjääri (konveier, autotransport).
Arvestades mäeeraldise paiknemist Harku tee ja Vatsla küla vahel on mõistlik alustada mäetöödega mõlemast mäeeraldise küljest maksimaalsel kaugusel ehk mäeeraldise keskelt, kus on varasemalt lubjakivi kaevandatud 0,2 ha suuruselt alalt. Sellisel juhul on edasise tranšee rajamine mäetehniliselt lihtsam. Avamistranšee suunduks mööda mäeeraldise pikemat telge kagu-loode suunas.
Toodangu transpordiks kasutatakse kas mäeeraldisest vahetult idas kulgevat Harku- Rannamõisa teed, kuhu tuleb karjäärist rajada maha- ja pealesõit või Harku karjääri väljaveoskeemi.
Täpne kaevandamise tehnoloogia määratakse kaevandamise projektis. Kaevandamise projekti oluliseks sisendiks on kaevandamise loa eritingimused, mis tulenevad keskkonnamõju hindamise soovitustest.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§6 lg28, edaspidi KeHJS) kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevus. Taotletava mäeeraldise pindala on 26,90 ha. Seega, vastavalt KeHJS § 3 lg 1 p 1 algatatakse kavandatavale tegevusele keskkonnamõju hindamine. Eeltoodud põhjustel vaadeldakse käesolevas taotluses kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid vaid põgusalt.
Lubjakivi kaevandamise peamised keskkonda mõjutavateks teguriteks on veetaseme alanemine, müra, vibratsiooni ja tolmu tekitamine ning loodusliku maastikureljeefi muutmine.
Karjääri voolav vesi tuleb välja pumbata ja ära juhtida. Karjäärivesi moodustub koguseliselt enamus osas sademeveest, vähesel määral ka põhjaveest. Sellega kaasnevateks keskkonnamõjudeks on veetaseme alanemine karjääri ümbruses ja ning ärajuhitava vee kvantitatiivne ja kvalitatiivne mõju eesvooludele. Karjääri ümber tekkiv depressioonilehter võib ulatuda mitmesaja meetri kaugusele. Depressioonilehter tekib veekihis, milles kaevandamine toimub ehk antud juhul Ordoviitsiumi veekihis. See omakorda võib põhjustada antud mõjualas pinnasevee kiiremat infiltreerumist ja selles kihis olevate kaevude kuivaks jäämist. Enamus piirkonna puurkaeve asub alumises ehk Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksis, milleni karjääri kuivendamise mõju ei ulatu. Kui kaevandamine peaks põhjustama puurkaevude kuivaks jäämist, siis peab loa omaja rajama uued puuraugud sügavamatesse veekihtidesse, kuhu mõju ei ulatu.
Karjäärist välja pumbatav vesi tuleb ära juhtida looduslikku eesvoolu. See omakorda suurendab eesvoolu koormust ja võib mõjutada selle kvaliteeti, kuna karjäärist ärajuhitava vee omadused on mõnevõrra erinevad kui pinnaseveel (suurem heljumi sisaldus ja karedus). Vett saab ära juhtida karjääriala loodenurgast 400 m kaugusel läänes voolavasse Kodasema peakraavi, kui ka Harku karjääri. Viimane võimaldab kasutada juba toimivat veekõrvaldussüsteemi.
Kavandamise käigus tekib müra ja vibratsioon peamiselt kolmest allikast: transpordist, kaevandamismasinate töötamisest ja lõhketöödest. Lõhketöödest põhjustatud müra ja vibratsioon on hetkeline, põhjustades küll ärritust, aga ei ületa normtasemeid. Transpordimüra ja -vibratsioon on sama, kui mistahes muu autoliikluse põhjustatud müra ja vibratsioon. Olulisem on mäeeraldisel töötavate karjäärimasinate tekitatav müra. Põhilised müraallikad karjääris on ekskavaator, frontaallaadur, purustus-sorteerimissõlm jne.
Lisaks mürale tekitavad masinad ka tolmu. Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks tolmuallikateks kaevise ja toodangu transportimine karjääri sise- ja väljaveoteedel ning kaevise töötlemis- ning laadimisprotsessid. Lisaks tekib tolmu puur- ja lõhketöödel. Kuivades tingimustes tuulise ilmaga võib lõhkamisel tekkiv tolmupilv 100–150 m laiuse vööndina levida lõhkamise kohast 600–800 m kaugusele. Tuulevaikse ilmaga langeb tolm lõhkamiskoha vahetus-lähedusse tagasi. Kaevandusmasinate tekitatud tolmu hulk kaevise laadimisel ja töötlemisel on väike ja suurem osa settib maha masinate töökoha läheduses 50–100 m kaugusel. Materjali transportimisel mööda pehme kattega teid on tolmu levimise ulatus kuival perioodil 150–200 m. Erinevalt mürast on tolm füüsiline mõjutegur, mida on võimalik hõlpsamalt ohjata ja leevendada (soolamine, niisutamine).
Puur-lõhketöödega raimamise peamiseks negatiivseks keskkonnamõjuks on maavõnked ja kivimikildude laialipaiskumine. Lõhkamisel tekkivad maavõnked kujutavad ohtu läheduses asuvatele hoonetele ja nende konstruktsioonidele. Lõhketööde mõju vähendamiseks kasutatakse lühiviitlõhkamist, millega reguleeritakse tekitatavate maavõngete sagedust ja levimise pikkust. Lõhketööde tegemine on Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse kohaselt kõrge ohutasemega töö, mille tõttu on lõhketööde läbiviijalt nõutud pädevuse tunnistamine. Lisaks peab olema lõhketööde läbi viimiseksTarbijakaitse -ja Tehnilise Järelevalve Ameti heaks kiidetud projekt. Antud projektis määratakse olemasolevates kitsendustest lähtuvalt maksimaalset korraga lõhatavad lõhkeaine kogused ja lõhketööde ohualad. Sealjuures arvestatakse lõhatava materjali omapäraga ja tundlike objektide paiknemise kaugusega. Lisaks lõhkamisega kaasnevatele maavõngetele, paiskuvad lõhkamisel ka laiali kivimikillud, mis on ohtlikud tööde ohualas viibivatele inimestele ja tehnikale.
Põhjavee kihtide avamisega ja kokku puutumisega suureneb selle reostamise oht. Peamine reostusoht võib tekkida olukorras, kui toimub mõne karjäärimasina avarii ja kütus ning õli satuvad vette. Karjäärimasinatest põhjustatud võimalikke avariisid saab ennetada perioodilise hoolduse ja ülevaatusega, mida tuleb teha vastaval hooldusplatsil, kus peavad olema ka õli kogumise ja tõrje vahendid. Juhul kui siiski peaks kaevandustööde käigus avarii tekkima, tuleb reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluse litsentsi omavale ettevõttele. Nende meetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida olulise mõju tekkimist põhja- ja pinnaveele ning otsene oht reostuse tekkeks puudub.
Eemaldatav kattepinnas on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Katendit saab kasutada ala korrastamisel. Kaevise rikastamine ehk antud juhul lubjakivi purustamine ja sõelumine on seaduse mõistes jäätmete tekitamine. Purustamise ja sõelumisega üle jäänud kõige peenemat fraktsioon saab ära kasutada täitepinnasena ning ala korrastamisel. Ohtlikke jäätmeid kaevandamisel ei teki. Kaevandamisjäätmekava vajadust hinnatakse täpsemalt KMH käigus.
Kõikki lühidalt eelkirjeldatud mõjusid tuleb detailsemalt hinnata keskkonnamõju hindamise käigus. Ühtlasi antakse hindamise käigus soovitusi (leevendus- ja kompensatsioonimeetmed, alternatiivid, seire jne) kas ja kuidas on võimalik kasutusele võtta Harku VII lubjakivikarjäär nii, et tegevus ei ületaks keskkonnataluvuse piire.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Harku VII mäeeraldis
Aadress
Järvesilma, Vatsla küla, Saue vald, Harju maakond
Territoriaalkood
9146
Katastritunnus(ed)
72601:001:1201
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6584733, Y: 530970
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Järvesilma (72601:001:1201). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Järvesilma (72601:001:1201).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajaline
Kehtivus aastates
30 aastat
Alates
 
Kuni
 

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus uus
Kood  
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Järvesilma, Vatsla küla, Saue vald, Harju maakond 72601:001:1201 X: 6584733, Y: 530970
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 08111 - Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine
Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U16 - Tavajäätmete käitluskoht
Asukoha üldiseloomustus Tegemist on lubjakivi karjääri kaevandamisloa taotlusega ja taotlemise hetkeks ei ole veel selge tekkivate jäätmete kogus ja kasutusviis. See selgub loa taotlusele algatatava keskkonnamõju hindamise käigus - kui suur saab olema karjäär, kui sügavale minnakse, mida hakatakse peale sõelmetega jne.
 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
Tagasitäide R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 20 000 50 000
Ladustamine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas. 20 000 50 000

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus uus
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 20 000 20 000 0 0 20 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks  

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Täidetakse pärast keskkonnamõju hindamise läbiviimist ja andmete täpsustamist.

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus uus
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates) Üheaegne ladustamise kogus Jäätmeliik Põlev­materjal Üheaegne ladustamise kogus
Tonni Tonni
72601:001:1201 X: 6584733, Y: 530970 Katendi ladustamine selleks ettenähtud alal. Tegu on saastumata pinnasega. Kaevandamisloa kehtivuse jooksul 50 000   01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed Ei 50 000  
Seotud failid
Failid
Lisa 1: AME_53020.pdf

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid
Kirjeldus
Raimamine, purustamine, sõelumine, transport.
 
Meetmed keskkonnariski vähendamiseks
Jrk nr Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika Meetme rakendamise tähtaeg
1. keskkonnamõju hindamine Viiakse läbi keskkonnamõju hindamine, et täpsustada riski põhjustavad tegevused, riski suurused ja riski maandavad meetmed. Keskkonnamõju hindamine vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. 2023
 

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus uus
Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid
keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamine vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele, mille abil tuvastatakse mõju ning mõju leevendavad meetmed. Keskkonnamõju hindamine vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele.
 

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Jrk nr 1.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia jäätmeteke
Tehniline varustatus jäätmete üle peetakse arvestust
Parim võimalik tehnika kaevandusjäätmekäitlusele puudub parim võimalik tehnika dokument
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga kaevandusjäätmekäitlusele puudub parim võimalik tehnika dokument
 

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Vorm ei ole asjakohane.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Täidetakse pärast keskkonnamõju hindamise läbiviimist ja andmete täpsustamist.

3.11. Lisad

Täidetakse pärast keskkonnamõju hindamise läbiviimist ja andmete täpsustamist.

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus
Mäeeraldis asub õhukese pinnakattega alal, kus pinnakatte paksus ei ületa ühte meetrit. Pinnakate koosneb rohke karbonaatse jämepurruga saviliivmoreenist ja õhukesest kasvukihist.
Taotletav ala asub Harku kõlviku idaosas, Kõrgekalda kihistu avamusalal. Ala lõunaosas avaneb õhukese kihina Viivikonna kihistu. Aluspõhja kivimite pealispinna reljeef on tasane (absoluutkõrgus 29–30 m). Aluspõhja kõrgendikul ala lõunaosas ulatub absoluutne kõrgus 32,5 meetrini.
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
Maapinnalt esimesi aluspõhjakivimeid iseloomustab vähene veeandvus. Ordoviitsiumi veekihi põhjavesi on survetu ja sügavus jääb 0,5–3,0 m sügavusele lubjakivi pealispinnalt (vabapinnalise põhjavee absoluuttase on 25–29 m). Veesisaldus sõltub sademetest. Ordoviitsiumi regionaalse veepideme moodustavad Varangu lademe savid ja Pakeordi lademe diktüoneemakilt paksusega 4–6 m. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks levib Ordoviitsiumi veepideme all survelisena ja selle 20 m paksuse kompleksi moodustavad Ordoviitsiumi Pakeordi lademe ja Alam-Kambriumi liivakivid ning nõrgalt tsementeerunud aleuroliidid. Veekompleksi põhjavee survepind jääb 14–18 m sügavusele maapinnast. Tegemist on ümbruskonna põhilise veevarustuse allikaga.
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart
Lisa 2: karjaarid.jpeg
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Lisa 3: vastus.txt
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
Kuivendusvesi juhitakse kavandatava karjääri loodeossa rajatavasse settebasseini ning sealt mööda olemasolevat nimeta kraavi karjääriala loodenurgast 400 m kaugusel läänes voolavasse Naistesoo (Kodasema) peakraavi. Settetiigi asukoht ning suublaks olevad veekogud on toodud joonistel failides "Veekorvaldus_Naistesoo.pdf" ja "Settetiik.pdf".
Täpne veekõrvalduse lahendus, sh mäeeraldisesisesed kuivenduskraavide asukohad, settebasseini dimensioonid ja asukoht töötatakse välja paralleelselt keskkonnamõju hindamisega.
Põhjaveetaseme seireks rajatakse uus seirepuurauk kaevandamisalast läänesuuda koordinaatidega X 6584809; Y 530310 (asukoht on toodud joonisel failis "Settetiik.pdf"). Põhjaveetaseme mõõtmise sagedus on üks kord päevas nivooanduriga. Täpne seirepuurkaevu asukoht töötatakse välja paralleelselt keskkonnamõju hindamisega.
Vee erikasutusega seotud tööde teostamise või vee erikasutusega seotud kavandatava ehitise projekt
Vee erikasutusest mõjutatud maaomanike nõusolek

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Täidetakse pärast keskkonnamõju hindamise läbiviimist ja andmete täpsustamist.

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Vormi ei kuvata, sest selle andmed on märgitud mitte-avalikustatavaks

Mitte avalikustamise põhjus:
Veeloa taotluse sisu on liialt ebatäpne ja võib tekitada arusaamatust. Täpsemad andmed töötatakse välja keskkonnamõju hindamise käigus. KMH avalikustatakse. Seeläbi tekib huvitatud osapooltel juurdepääs olulisele infole.

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Vormi ei kuvata, sest selle andmed on märgitud mitte-avalikustatavaks

Mitte avalikustamise põhjus:
Veeloa taotluse sisu on liialt ebatäpne, ja võib tekitada arusaamatust. Täpsemad andmed töötatakse välja keskkonnamõju hindamise käigus. KMH avalikustatakse. Seeläbi tekib huvitatud osapooltel juurdepääs olulisele infole.

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi uus
Reoveepuhasti kood uus
Väljalaskme nimi uus
Väljalaskme kood uus
Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6584875, Y: 530591
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2024-2054 60 000 190 000 100 000 70 000 420 000 1 003 Arvestuslik
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2024-2054 heljum 40 mg/l    
2024-2054 pH 6-9 9 pH ühik    
2024-2054 BHT7 15 mg/l    
2024-2054 KHT 125 mg/l    
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2024-2054 13 870 13 870 13 870 13 870 55 480 152 Arvestuslik
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2024-2054 0 0 mg/l    
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Ajas keskmistatud X: 6584829, Y: 530925 heljum   kord viie aasta jooksul
Ajas keskmistatud X: 6584829, Y: 530925 pH   kord viie aasta jooksul
Ajas keskmistatud X: 6584829, Y: 530925 BHT7   kord viie aasta jooksul
Ajas keskmistatud X: 6584829, Y: 530925 KHT   kord viie aasta jooksul
 
Suubla
Suubla nimi uus
Suubla kood uus
Pinnaveekogumi nimi  
Pinnaveekogumi kood  
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund  
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus  
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Ajas keskmistatud X: 6584875, Y: 530591 Heljum   kord viie aasta jooksul
Ajas keskmistatud X: 6584875, Y: 530591 pH (proovivõtul)   kord viie aasta jooksul
Ajas keskmistatud X: 6584875, Y: 530591 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)   kord viie aasta jooksul
Ajas keskmistatud X: 6584875, Y: 530591 Keemiline hapnikutarve (KHT)   kord viie aasta jooksul
 

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Reoveepuhasti jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi uus
Reoveepuhasti kood uus
Kas reoveepuhastil on olemas kasutusluba? Ei
Põhjendus, kui kasutusluba puudub Tegemist on uue karjääri rajamise taotlusega. Vastavalt VeeS §18 lg 2 ei ole kaevandusvesi heitvesi.
Kanalisatsiooni asukoha skeem
Reoveepuhasti reoveekogumisala
Puhastit teenindatavad reoveekogumisalad
Puhasti teenindatav reoveekogumisala nimetus Puhasti teenindatav reoveekogumisala kood Puhasti teenindatava reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides
     
Prognoositav reovee vooluhulk (m³)
Periood I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2024-2054 60 000 190 000 100 000 70 000 420 000 1 003 Arvestuslik
Reovee kogus ja koostise muutumine aasta, kuu või ööpäeva jooksul Reovee kogus sõltub sademete hulgast. Suuremate sademete korral on heljumi kontsentratsioon väiksem aga vee kogus suurem.
Eeltoodud prognoositava vooluhulga puhul on arvestatud sademevee ja lumesulavee kogustega. Keskmine sademete juurdevool on 152 m3/d.
Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis 0
Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis 0
Reostuskoormus
Reostuskoormuse inimekvivalentides määramise viis 0
Reostuskoormuse määramise meetod arvutuslik
Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused
Reoveesete
Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus (m³/a) 0
Reoveesette käitlemise ja kasutamise viis  
Setteproovide tulemused
Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus %  
Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis  
 
Kogumiskaevude kirjeldus  
Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus
Reovee/sademevee puhastamiseviis mehaaniline
Reovee formeerumise ja kanalisatsiooni skeem
Lisa 8: Settetiik.pdf
Seadme tüüp Settetiik. Täpne veekõrvalduse lahendus, sh settetiigi dimensioonid ja asukoht töötatakse välja paralleelselt keskkonnamõju hindamisega.
Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d 0
Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d 0
Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides  
Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 0
Reovee järelpuhastus  
Puhastusprotsessi projektikohane puhastusaste % selgub KMH käigus
Puhastusprotsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l 0
Puhastusprotsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l 0
Puhastusprotsess
Saasteaine Puhastus­protsessi projektikohane puhastusaste % Puhastus­protsessi tegelik puhastusaste % Puhastus­protsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l Puhastus­protsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l
       
Seirepunktid
Seire allikas Seire tüüp Koordinaadid Teostatud omaseire analüüsiaktid
reoveepuhasti sissevool Ajas keskmistatud X: 6584867, Y: 530649
reoveepuhasti väljalask (suublasse) Ajas keskmistatud X: 6584875, Y: 530591

4.3.3. Äkkheide vette

Täidetakse pärast keskkonnamõju hindamise läbiviimist ja andmete täpsustamist.

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
  1 Puur-lõhketööd X: 6584694, Y: 530978
X: 6584736, Y: 531002
      20 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
  2 Purustus-sorteerimissõlm X: 6584678, Y: 531044
X: 6584711, Y: 531087
      10 040618 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - lubjakivi ja dolomiidi kasutamine (k.a karjäärid)
  3 Mootor X: 6584708, Y: 531069 2 2 0.50 150 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
08111 - Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
0.50
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Diislikütus   68.20 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Ei
 
Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Vormi ei kuvata, sest selle andmed on märgitud mitte-avalikustatavaks

Mitte avalikustamise põhjus:
Alale plaanitakse lubjakivikarjääri. Loa taotluse koostamise hetkeks ei ole karjääri suurus ja tootmismaht selge. Loa taotlusesse on sisestatud indikatiivne informatsioon, mida täpsustatakse keskkonnamõju hindamise käigus. Selgelt on teada, et karjääri avamine põhjustab saasteainete heidet välisõhku. Loa taotluses esitatud üldistatud informatsioon oleks avalikkusele eksitav. Koostatava KMH käigus viiakse läbi avalikke arutelusid, mis annavad huvitatud osapooltele võimaluse informatsiooni saada ja ettepanekuid esitada.

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heite­allikas Püüdeseade
Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine
CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik
Puur-lõhketööd Tekstiilfiltrid 12 Eraldi kontrolli sageduse määramine ei ole vajalik, kuna seadmeid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab tööefektiivsuse. PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 99.5 %  
PM10 Peened osakesed (PM10) 99.5 %  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 99.5 %  
 
Muud heite vähendamise meetmed
 

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Puur-lõhketööd
Koormus Tööstus üks vahetus E-L
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 0 0 0
09 - 10 0 0 0
10 - 11 100 100 0
11 - 12 100 100 0
12 - 13 100 100 0
13 - 14 100 100 0
14 - 15 0 0 0
15 - 16 0 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Purustus-sorteerimissõlm
Koormus Tööstus üks vahetus E-L
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 100 100 0
08 - 09 100 100 0
09 - 10 100 100 0
10 - 11 100 100 0
11 - 12 100 100 0
12 - 13 100 100 0
13 - 14 100 100 0
14 - 15 100 100 0
15 - 16 100 100 0
16 - 17 100 100 0
17 - 18 100 100 0
18 - 19 100 100 0
19 - 20 100 100 0
20 - 21 100 100 0
21 - 22 100 100 0
22 - 23 100 100 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Mootor
Koormus Tööstus üks vahetus E-L
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 100 100 0
08 - 09 100 100 0
09 - 10 100 100 0
10 - 11 100 100 0
11 - 12 100 100 0
12 - 13 100 100 0
13 - 14 100 100 0
14 - 15 100 100 0
15 - 16 100 100 0
16 - 17 100 100 0
17 - 18 100 100 0
18 - 19 100 100 0
19 - 20 100 100 0
20 - 21 100 100 0
21 - 22 100 100 0
22 - 23 100 100 0
23 - 24 0 0 0
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas Mootor
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 0.50
Töö­tundide arv aastas 1 625
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Jah
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Diislikütus 0.10 43 68.20 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.02 g/s 0.117304 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0.017596 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.003 g/s 0.017596 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0555 g/s 0.325519 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.021 g/s 0.123169 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0025 g/s 0.014663 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.005 mg/s 0.029326 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0001 mg/s 0.000293 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.0002 mg/s 0.00088 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0223 mg/s 0.130501 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.003 mg/s 0.017596 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0025 mg/s 0.014663 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.01 mg/s 0.058652 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.10 mg/s 0.58652 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.005 µg/s 0.029326 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0.0005 mg/s 0.002933 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0005 mg/s 0.002933 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0005 mg/s 0.002933 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0005 mg/s 0.002933 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0233 g/s 0.1364 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0101 g/s 217.049937 t
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
1 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.003 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.645 0.013
1 aasta 40 µg/m³ 0.007 0
1 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.006 0
1, HEIT0000346 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.163 g/s 8 tundi 10 mg/m³ 0.048 0.005
1 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.005 g/s 1 tund 350 µg/m³ 1.353 0.004
24 tundi 125 µg/m³ 1.008 0.008
1, HEIT0000346 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.142 g/s 1 tund 200 µg/m³ 51.575 0.258
1 aasta 40 µg/m³ 0.871 0.022
3 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.002 g/s 24 tundi 2 000 µg/m³ 0.557 0
1 tund 5 000 µg/m³ 1.189 0
3 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.021 g/s 8 tundi 10 mg/m³ 0.01 0.001
3 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.023 g/s 24 tundi 125 µg/m³ 5.192 0.042
1 tund 350 µg/m³ 11.09 0.032
3, HEIT0000346 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.197 g/s 1 tund 200 µg/m³ 51.574 0.258
1 aasta 40 µg/m³ 0.916 0.023
2, 3 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.015 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.276 0.011
2, 3 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.096 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 28.339 0.567
1 aasta 40 µg/m³ 1.946 0.049
 
Koosmõju kirjeldus
Koosmõju tekib Airviro moodulis tehtud arvutuste kohaselt peenete osakeste (PM10), eriti peenete osakeste (PM2,5), süsinikoksiidi (CO), vääveldioksiidi (SO2), lämmastikdioksiidi (NO2) osas. Kõige suuremad kontsentratsioonid eeldatavalt peenete osakeste (PM10) osas. Saasteainete piirväärtusi arvutuste kohaselt ei ületata.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Saasteainete heitkoguste ja müra seire
Heiteallikas Seiratav näitaja Seire sagedus Saasteaine
CAS nr Nimetus Selgitused (vajaduse korral)
Purustus-sorteerimissõlm Müra Selgub täpsemalt keskkonnamõju hindamise käigus, eeldatavalt 2 korda aastas (II või III kvartalis) tootmisterritooriumi piiril võimalusel lähimate majapidamiste õuealade suunas. Mõõtmiste ajal peaks karjäär töötama tavapäraselt.    

Mõõta tuleb päevast mürataset. Juhul kui töötatakse ka õhtusel ajal (ajavahemikus 19-23), tuleb mõõta ka õhtust mürataset ning protokollis
esitada hinnatud kogupäevane müratase.

 
Õhukvaliteedi seire
Saasteaine Seire sagedus Välisõhu kvaliteedi pidevseire jaama asukoht Andmete hõive kriteeriumid
CAS nr Nimetus L-EST97 koordinaadid Seireandmete edastamine Avalikustamine
PM10 Peened osakesed (PM10) Selgub täpsemalt keskkonnamõju hindamise käigus, eeldatavalt 2 korda aastas (II või III kvartalis) tootmisterritooriumi piiril võimalusel lähimate majapidamiste õuealade suunas. Mõõtmiste ajal peaks karjäär töötama tavapäraselt. Seiretulemuste protokoll edastatakse Keskkonnaametile. Ettevõte eraldiseisvalt seiretulemusi avalikustada ei plaani.
 

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Täidetakse pärast keskkonnamõju hindamise läbiviimist ja andmete täpsustamist.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Taotluse koostamisel on kasutatud Airviro programmi.

Arvutamiseks valitud meteoaasta
Viimase 3 aasta meteoandmed (Tallinn-Harku meteoroloogiajaam).
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Automaatselt vastavalt Airviro moodulile.

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Tallinn-Harku meteoroloogiajaam

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Automaatselt vastavalt AIrviro moodulile.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta
Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Foonallikatena on käsitletud kõiki heiteallikaid, mis jäävad heiteallikateregistri kohaselt käitise tootmisterritooriumist 500 m raadisusesse. Harku VII lubjakivikarjäärist 500 m raadiusesse jääb E-Betoonelement OÜ.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist
Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Hajumisarvutuste kaarid on leitavad Airviro moodulist, manusena on lisatud väljavõtted piltidena.

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Tegemist on uue taotletava alaga, kus eelnevalt saasteainete osas seiret teostatud ei ole. Airviro moodulis teostatud arvutuste kohaselt ei ületata käitise heiteallikate töötamisel saasteainetele kehtestatud piirväärtusi. Lähimate elumajade juures ülenormatiivsed kontsentratsioonid eeldatavalt ei levi.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Modelleeritud müratasemete hajumise kohaselt müra normtasemeid (60 dB päevasel ajal) väljaspool käitist ega lähimate tundlike objektide (majapidamiste) juures ei ületata.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Purustus-sorteerimissõlme opereerimisest tulenevalt on eeldatavalt suurim tahkete osakeste heide. Valdavalt sadestub enamus saasteainete heitkogusest maha heiteallika läheduses ning edasikanne kaugemale võib esineda tugeva tuule korral.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
1. Vajadusel (kuival perioodil) purustus-sorteerimissõlmest ja killustiku laadimisest tuleneva tolmu minimeerimiseks niisutada toodangut ja teid.
2. Võimalusel hoida purustus-sorteerimissõlm karjääri põhjas.
3. Kasutada kvaliteetset kütust.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Õhukvaliteedi omaseiret teostada 2 x aastas (II ja III) kvartalis tootmisterritooriumi piiril võimalusel lähimate majapidamiste õueala suunas. Mõõtmiste ajal peaks karjäär töötama tavapäraselt. Selgub täpsemalt keskkonnamõju hindamise käigus.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Töödeldava materjali niisutamine, laoplatside ja teede niisutamine.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Üheks võimalikuks keskkonnahäiringuks on lõhketööd ning sellega kaasnevad maavõnked. Lõhketööd tuleb läbi viia vastavalt kehtivatele nõuetele ning tingimustele ja kooskõlastada ümbruskonna taristu omanikega.
Muud heite vähendamise meetmed
 

5.4.18. Lisad

Täidetakse pärast keskkonnamõju hindamise läbiviimist ja andmete täpsustamist.

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Müratase väljas­pool käitise tootmis­territooriumi (dB) Müra vähendamise meetmed Meetme rakendamise sagedus ja tähtaeg Müra vähendamise kava või meetmete vajaduse puudumise põhjendus Päevane tase (7.00-23.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB Öine tase (23.00-7.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB
Purustus-sorteerimissõlm X: 6584692, Y: 531064 54 Selgub keskkonnamõju hindamise käigus. Eeldatavalt rakendatakse tavapäraseid meetmeid nagu katendivallid, müraallikate paigutus karjääris jne. Sõltuvalt meetmest ja perioodiliselt või pidevalt Esialgse prognoosi kohaselt ei ole müra levikut tõkestavate meetmete rakendamine vajalik, kui suurim müraallikas (purustus-sorteerimissõlm) paikneb mäeeraldise keskel. Mäetööde liikumisel karjääri piiride lähistele võib osutuda vajalikuks meetmete rakendamine, mille täpne vajadus selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise käigus. 60 45
 
Müraallikate kaart
Müra piir- või sihtväärtus
60

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Mootor PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.02 g/s 0.117304 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.017596 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 0.017596 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.0555 g/s 0.325519 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.021 g/s 0.123169 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0025 g/s 0.014663 t  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.0233 g/s 0.1364 t  
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.0101 g/s 217.049937 t  
Purustus-sorteerimissõlm PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.214 g/s 1.248 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.093 g/s 0.564 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.012 g/s 0.069 t  
Puur-lõhketööd PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.0054 g/s 0.029 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.0032 g/s 0.015 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.0018 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.0213 g/s 1.54 t  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.005 g/s 0.05 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.0006 g/s 0.36 t  
 
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.685519 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 217.049937 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 1.663169 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.1864 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.014663 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 1.394304 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.596596 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.088396 t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 161
Maardla nimetus Harku
Maardla osa nimetus  
Maardla põhimaavara lubjakivi
Mäeeraldise nimetus Harku VII lubjakivikarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 26.90
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 27.63
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 339
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 65
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve üld- ja teedeehitus
Minimaalne tootmismaht aastas  
Keskmine tootmismaht aastas 100 000
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
12 plokk 0803 - ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 2 936 tuh m³
09.03.2005
 
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 0803 - ehituslubjakivi 100 tuh m³ 2 904 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Harku Karjäär AS
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number puudub
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg
09.03.2005
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Harku lubjakivimaardla Vatsla uuringuala geoloogilineuuring
Geoloogiafondi number 7630
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 05-250
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev
09.03.2005
 
Kaevandatud maa korrastamine

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri
Lisa 17: Seletuskiri.pdf
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri
GIS ja CAD failid

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Kavandatav tegevus ületab KeHJS §6 lg1 p28 künnist.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus
Mõjuala kirjeldus on toodud seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus on toodud seletuskirjas.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta on toodud seletuskirjas.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
Puuduvad.

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus
Riigilõivu tasumise kinnitus.
Lisa 20: Rahandusm.pdf