Tagasi menetluse vaatesse Taotlused ja menetlused » Menetlus M-114925
Taotlus T-KL/1007245-2

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1007245-2
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
PAUNVERE AGRO OÜ
Kontaktisik
Katrin Tootsman
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
 
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Paunvere Agro OÜ on põllumajandusettevõte, mis tegeleb piimakarjakasvatusega. Ettevõtte farmide sõnniku hoiustamiseks on ettevõte rajamas oma kasutatavate põllumassiivide juurde vedelsõnnikumahutit hõlbustamaks sõnniku laialivedu.
Käesoleva keskkonnaloa taotluse eesmärgiks on taotleda keskkonnaluba paiksele heiteallikale (vedelsõnnikumahutile) aadressil Kiisli, Vaidavere küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond.

Paunvere Argo OÜ keskkonnaloa taotlemise põhjuseks on 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“. Õhusaasteluba on vajalik määruse nr 67: § 2 järgi, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Nimetatud määruse kohaselt on ammoniaagi künniskogus 1 tonn/aastas. Vedelsõnnikumahutilt eraldub aastas üle 1 tonni ammoniaaki.

Rajatav vedelsõnnikumahuti on planeeritud Kiisli (57802:003:0128) kinnistu loode-läänenurka, 9m Rehe teest ja 9m naaberkinnistu piirist.
Rajatavasse vedelsõnniku mahutisse transporditakse Paunvere Agro OÜ farmikomplekside vedelsõnnik ning sõnnik ladustatakse suvisel perioodil (21.03-31.10) ümbruskonnas paiknevatele põldudele.

Kiisli katastriüksusele rajatava vedelsõnnikumahuti mahtuvus on 8000 m3. Tegu on ringja betoonist PVC kattega vedelsõnnikumahutiga. Vedelsõnnikumahuti pindala on 2034,8 m², kõrgus 8,5 m (seinte kõrgus maapinnast 4 m), pikkus 50,9 m, laius 50,9 m ning sügavus on 0,5 m. Mahutil on 120 mm paksune fiiberbetoonist põrand, mis on toetub min. 200 mm paksusele killustikalusele. Mahuti keskele rajatakse 400x400mm ristlõikega raudbetoonist post kõrgusega 9m. Mahuti kaetakse PVC kattega, mis toetatakse mahuti keskel raudbetoon postidele ja seotakse mahuti perimeetril raudbetoon seina.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Vedelsõnnikumahuti käitamisel ei ole oodata ülenormatiivseid müra- ja vibratsioonitasemeid. Tegevusega võib kaasneda lõhnahäiring. Lõhnahinnang on kirjeldatud taotluse vormil 4.4.14.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Paunvere Agro Kiisli sõnnikuhoidla
Aadress
Kiisli, Vaidavere küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond
Territoriaalkood
8872
Katastritunnus(ed)
57802:003:0128
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6504589, Y: 655948
X: 6504589, Y: 655948
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk.
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 

5. Eriosa - Õhk

5.1. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
01411 - Piimakarjakasvatus
Põletusseade
Ei
Keskmise võimsusega põletus­seade
Ei
Suure võimsusega põletus­seade
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.2. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
  V1 Vedelsõnnikumahuti
X: 6504568, Y: 655948
X: 6504599, Y: 655991
X: 6504568, Y: 655948
X: 6504599, Y: 655991 		  4   20 100501 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - lüpsilehmad

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

LHK projekti koostaja
Nimi
LEMMA OÜ
Registrikood/isikukood
11453673
Postiaadress
Värvi 5, Tallinn, Harjumaa 10621
Telefon
5279790
E-posti aadress
info@lemma.ee
Sissejuhatus
Põhjendus loa taotlemiseks
Uue heiteallika rajamine.
Paunvere Argo OÜ saasteloa taotlemise põhjuseks on 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“. Õhusaasteluba on vajalik määruse nr 67: § 2 järgi, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Nimetatud määruse kohaselt on ammoniaagi künniskogus 1 tonn/aastas. Vedelsõnnikumahutilt eralduv ammoniaagi kogus on üle 1 tonni aastas.
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
LHK projekti koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest:

- Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016
- Keskkonnaministri määrus 14.12.2016 nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“
- Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“
- Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 74 „Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid“
- Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“.
- Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 66 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“.
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Pekko Projekt OÜ. 2019. Paunvere Agro OÜ Vedelsõnnikumahuti V=8000m3. Põhiprojekt
Lähteandmete failid
Lisa 1: P18583_PP_AR_EK_3_01_V04_SELETUSKIRI_2019_01_15.pdf
Lisa 2: P18583_PP_AR_EK_5_01_V01_MAHUTIPLAANLOIGEVAADE_2018_12_03.pdf
Lisa 3: P18583_PP_AS_4_02_V02_ASENDIPLAAN_2019_01_10.pdf
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Paunvere Agro OÜ planeeritav vedelsõnnikumahuti paikneb aadressil Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Vaidavere küla, Kiisli (katastritunnus 57802:003:0128). Antud katastriüksusel (57802:003:0128) paikneb põllumaa, mis kagust ja loodest on piiritletud põllumaaga, kirdest piiritletud Veski teega (57802:003:0156) ja edelast Rehe teega (57802:003:0158). Maatulundusmaast lääne suunas on transpordimaa ning ida suunas on samuti transpordimaa. Lähim elamu asub heiteallikast umbes 200 m kaugusel.
Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas.
Lisa 4: asukoha_kaart.pdf
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Lisa 5: Heiteallikate_asendiplaan.pdf
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Hajuvusarvutustes võetakse arvesse maapinna reljeefi vastavalt kõrgusmudelile ning maapinna karedustegurit vastavalt piirkonna maakattele. Paiksete heiteallikate heite leviku modelleerimiseks kasutatavad hajuvusmudelid ei ole võimelised arvestama hoonete mõju hajuvustingimustele ja seega nende olemasolu või puudumine ei mõjuta hajuvusarvutusi. Eelnevalt lähtuvalt puuduvad piirkonnas hajuvustingimusi oluliselt mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid.
Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos)

Tuulteroos on lisatud erali failina.

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Kas soovite kasutada salvestamisel automaatset saasteainete eeltäitmist ja heitkoguste arvutamist?
Ei
 
Heite­allikas Toodangu- või vanuserühm Aasta­loomade või lindude arv Söötmis­päevade arvu summa Pidamisviis, sõnniku eemaldamise tehnoloogia Karja­tamis­tegur Sõnniku tüüp Sõnnikuhoidla tüüp Lämmastiku mass välja­heites, kg Välisõhku väljutatud saasteaine
Heite­allikas (looma­pidamis­hoone) Sõnniku­hoidla Hoone tüüp CAS nr Nimetus Heitkogus aastas tonnides
Vedelsõnnikumahuti Vedelsõnnikumahuti Veised - Lehmad (10000 kg) 357 365 Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu 1 Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, jäik betoon- või telkkatus 153.60 Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 1.024
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 7.497
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.0548

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Vedelsõnnikumahuti
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.10. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.11. Välisõhus leviv müra

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed ”. Lõhnaainetele on kehtestatud piirväärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Lõhnatunni ja astronoomilise tunni vahe seisneb asjaolus, et üks lõhnatund on teoreetiline suurus, mille juures eeldatakse, et kui välimõõtmistel tehti kindlaks, et lõhn esines mõõtepunktis 3x10 minutilise perioodi jooksul rohkem kui 50% ajast, siis loetakse see lõhnatunniks. Lõhna tugevuse väljendamiseks on kasutusel Euroopa lõhnaühik (OUe), mis on selline lõhnaainete kogus, mille aurustumisel 1 m3 neutraalsesse gaasi kutsub lõhnaeksperdis esile füsioloogilise reageeringu ehk lõhna tuvastamise ning lõhna kontsentratsioon 1 OUe/m3 on tuvastatav 50 % lõhnaekspertidest.
Ebameeldiva lõhna põhjustavad väävelvesiniku, ammoniaagi ja LOÜ esinemine sõnniku laguproduktides. LOÜ-dest saab välja tuua järgmised ühendid: lenduvad orgaanilised happed, indool, skatool, fenoolid, lenduvad amiinid, metüülmerkaptaan, kokku umbes 200 ühendit.

Lõhnaainete hajumise arvutamiseks on kasutatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrust nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“.
Lõhnaaine välisõhus esinemise hindamise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudeli Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Gaussi difusioonivõrrandi mudelil põhinevaid arvutiprogramme on lubatud kasutada vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrusele nr. 84.

Mudelarvutustes on modelleerimisvõrgustiku ruudu suuruseks valitud 50 × 50 m. Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati Maa-ameti maapinna kõrgusmudelit eraldusvõimega 10 m.
Meteoroloogiliste andmetena on kasutatud Viljandi meteoroloogiajaamamasti 2020 a andmeid, mis on võetud ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa. Leiti tunni maksimaalne protsentiil 85 % usaldusnivool.

Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed”. Lõhnaainetele on kehtestatud piirväärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest.
Erinevat tüüpi sõnnikuhoidlate lõhnaemissioonid on saadud Saksamaa dokumendist T. Heidenreich „GV- Schlüssel und Emissionsfaktoren Tierhaltung. Ermittlung der Emissionsfaktoren.“, 2008 , mille andmeid (Excel fail) kasutati Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt „Lõhnaaine heitkoguse arvutamise metoodika koostamine“ aruandes ning milles olevad eriheited kanti ka keskkonnaministri 27.12.2016 määrusesse nr 81. Antud kirjandusallikas näitab lõhnainete keskmiseks emissiooniks naturaalkoorikuga lehmasõnniku vedelsõnnikuhoidlast 1 OU/s*m2. Allikas puudub lõhnaemissiooni hinnang PVC kattega sõnnikuhoidlale. Tõenäoliselt jääb lõhnaheide sellise hoidla puhul tunduvalt madalamaks kui naturaalkoorikuga hoidla puhul. Lõhnahäiringu konservatiivseks hindamiseks on siiski käesolevas hinnangus lähtutud heitkogusest 1 OU/s*m2.

Lõhnaainetele on kehtestatud piirväärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta tundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsioon võib olla üle 0,25 OUe/m3 mitte rohkem kui 15% aasta lõhnatundidest (protsentiil 85).
Lõhnatundide ületamise häiringutase lähimate elamuteni ei ulatu.
Tulemuste tõlgendamisel tuleb võtta arvesse, et lõhnatundide ületamise isojoon (15%) ei ole häiringujoon, vaid lõhna tajumise joon. Samuti võib lõhna mõju inimestele olla erinev ning sõltub inimese tundlikkusest.
Manused
Lisa 6: Lohnaained_Paunvere.pdf

5.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Mõõtmisi ei ole teostatud

Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Saasteainete heitkoguste hindamisel sõnnikuhoidlast kasutati keskkonnaministri 14.12.2016 määrusega nr 66 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid“ kinnitatud hindamismetoodikat. Arvutustes on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit.

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Kavandatav sõnnikuhoidla ei ole otseselt seotud laudaga ja seal peetavate loomadega. Sõnnikuhoidlasse veetakse eri vanuse ja toodangurühmadega loomade sõnnikut. Keskkonnaministri 14.12.2016. a määruse nr 66 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ metoodika alusel on sõnnikuhoidlate heitkoguse leidmiseks vaja teada sellega seotud loomade arvu.  Sellest lähtuvalt arvutatakse hoidlaga teoreetiliselt seotud loomade arv.

Maaeluministri 30.09.2019 määruse nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika” lisa 1 kohaselt tekitab piimalehm 22.9 tonni sõnnikut aastas. Vedelsõnnikumahuti mahtuvus on 8000 m3 ehk mahuti mahutab 8000/22.9=357 piimalehma aastase vedelsõnniku.  

Vedelsõnnikumahutit kasutavad peamiselt Paunvere Agro OÜ Järvapera veisefarm, kus piimalehmade pidamisviisiks on: vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu. Toodanguklassiks on võetud 10 000 kg aastas.

Saasteainete heitkoguste hindamisel sõnnikuhoidlast kasutati keskkonnaministri 14.12.2016 määrusega nr 66 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid“ kinnitatud hindamismetoodikat. Arvutustes on kasutatud KOTKAS süsteemi looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste kalkulaatorit.

Sõnnikuhoidlale on kavandatud PVC katus. Sellest lähtuvalt on hoidla määruse 66 lisa tabeli 5 liigituse alusel käsitletav kui vedelsõnnikuhoidla, jäiga betoon- või telkkatusega.

Lämmastiku sisaldus väljaheites (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:

MNväljaheited = L × qN, kus:

L – aastaloom või aastalind, tk;

qN – väljaheites sisalduva lämmastiku eriheide, kg-des aastalooma või aastalinnu kohta vastavalt määruse 66 lisa tabelis 9 esitatule.

Loomakasvatushoonest eralduv ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse lähtudes lämmastiku sisaldusest väljaheites järgmise valemiga:

MNH3laut = MNväljaheited × klaut × sk, kus:

MNväljaheited – arvutatakse vastavalt eespool esitatud valemitele, kg;

klaut – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides, mis on esitatud määruse 66 lisa tabelites 2-4;

aastaringse laudaspidamise korral sk=1.

Loomakasvatushoonest eralduv metaani heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:

MCH4laut = L × qCH4laut × sk, kus:

L – aastaloom või aastalind, tk;

qCH4laut –määruse lisa tabelis 6 esitatud eriheide, kg/aastaloom;

aastaringse laudaspidamise korral sk=1.

Sõnnikuhoidlast eralduv ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:

MNH3sõnnikuhoidla = (MNväljaheited × sk – MNH3laut / 1,214) × ksõnnikuhoidla / 100, kus:

MNväljaheited – arvutatakse vastavalt eespool esitatud valemitele, kg;

aastaringse laudaspidamise korral sk=1;

MNH3laut – arvutatakse vastavalt eelpool esitatud valemile, kg;

1,214 – ammoniaagilt lämmastikule ülemineku tegur;

ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides vastavalt määruse 66 lisa tabelis 5esitatule.

Sõnnikuhoidlast eralduv metaani heitkogus (kg/aastas) arvutakse järgmise valemiga:

MCH4sõnnikuhoidla = L × qCH4sõnnikuhoidla × sk, kus:

L – aastaloom või aastalind, tk;

qCH4sõnnikuhoidla –määruse lisa tabelis esitatud eriheide, kg/aastaloom või kg/aastalind;

aastaringse laudaspidamise korral sk=1.

Sõnnikuhoidlast eralduv dilämmastikoksiidi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:

MN2Osõnnikuhoidla = MNväljaheited × sk × ksõnnikuhoidla / 100, kus:

MNväljaheited – arvutatakse vastavalt eelpool esitatud valemitele, kg;

ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine dilämmastikoksiidina protsentides vastavalt määruse lisa tabelis 8 esitatule;

aastaringse laudaspidamise korral sk=1.

Kuna luba taotletakse ainult sõnnikuhoidlale, siis esitatakse taotluses ka heitmetena ainult sõnnikuhoidlast eralduvad saasteainete kogused.

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Aermod

Arvutamiseks valitud meteoaasta
2020
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Õhutemperatuur
Õhuniiskus
Õhurõhk
Sademed
Tuul: suund, kiirus
Pilved: hulk, kõrgus

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Viljandi meteoroloogiajaam
Musta tee 9, Viljandi linn, Viljandi maakond 
Laius: N 58°22´40´´
Pikkus: E 25°36´01´´
Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 86,33 m

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Meteoroloogiliste andmetena on kasutatud Viljandi meteoroloogiajaamamasti 2020 a andmeid, mis on võetud ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa.. Andmeid töödeldi tarkvaraga AERMET.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati Maa-ameti maapinna kõrgusmudelit eraldusvõimega 10 m.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Piirkonnas ei paikne teisi teadaolevaid paikseid heiteallikaid, millega koosmõju esineda võiks.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Heiteallika töölerakendamisel ei ole oodada õhukvaliteedi ega lõhnaainete normtasemete ületamist. Vedelsõnnikuhoidla rajatakse PVC kattega, mis vähendab oluliselt saasteainete ja lõhna heidet.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Saasteainete osas hajuvusarvutusi ei teostatud, sest puuduvad saasteained, millele oleks kehtestatud piirväärtus. Lõhna hajuvuskaart on esitatud vormi 4.4.14.

5.4.16. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist ei esine. Heiteallikast ei emiteerita saasteaineid millele oleks kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Teatud määral müra võib kaasneda ajutiselt ehitustegevuse ajal. Ehitustegevusega kaasnev mõju on lühiajalise iseloomuga ja väheoluline kuna ehitusala paikneb elamutest eemal.
Vedelsõnnikulaguuni kasutamisel tekitavad müra sõnnikut transportivad veokid, kuid sellest tulenevalt ei ole oodata müra normtasemete ületamist.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Käitisel on ainult üks heiteallikas (vedelsõnnikuhoidla).
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Meetmeid ei ole vaja rakendada, õhukvaliteedi piirväärtuste ületamise ohtu ei ole.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Seire ettepanekut ei tehta, vajadus puudub.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Piirväärtust ei ületata, meetmeid ei ole vaja rakendada.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid.
Muud heite vähendamise meetmed
Hoidlale on kavandatud PVC kate.
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
Kontrollimatuid heiteid ei teki.

5.4.17. Lisad

LHK projekti täiendavad andmed
 
LHK projekti lisad
Lisa 7: Tuulteroos_Paunvere.pdf

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Heite piir­väärtus, mg/Nm³ Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Vedelsõnnikumahuti 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.032 g/s 1.024 t    
74-82-8 Metaan Tavaheide 0.238 g/s 7.497 t    
10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) Tavaheide 0.002 g/s 0.0548 t    
 
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.0548 t
74-82-8 Metaan 7.497 t
7664-41-7 Ammoniaak 1.024 t

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane.

8. Taotluse lisad

Vorm ei ole asjakohane.
Klienditoe tööaeg:
E-R 09:00-16:00
Väljaspool tööaega vastab telefonile automaatvastaja.
Aastaaruandluse info leiad siit

tel: 662 5999
e-post: klienditugi@keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet
Roheline 64, 80010 Pärnu
KEMIT