Menetlus M-115217 » Taotlus T-KL/1005937-2 Tagasi menetluse vaatesse

. Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number

T-KL/1005937-2

Taotluse liik

Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi

Agricom Tehnika Osaühing

Kontaktisik

Madis Olt

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Ettevõte Agricom Tehnika OÜ (reg nr 10871658), mille põhitegevusala on muud kaeve- ja mullatööd (EMTAK 43129), soovib taotleda keskkonnaluba puidujäätmete taaskasutamiseks.

Ettevõtel on õigus kasutada Jõhvi vallas, Edise külas Aiandi keskus 5 ja Aiandi keskus 11 kinnistuid, kus soovitakse teostada erinevat liiki puidujäätmete (metsamajandamisjäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmete hulgast välja sorteeritud puidujäätmed, kasutuskõlbmatud puitpakendid jne) purustamist, mille tulemusel tekib puiduhake. Saadud puiduhake soovitakse müüa energiakasutuseks vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale ettevõttele. Puidujäätmeid soovitakse vastu võtta nii elanikelt kui ettevõtetelt.

Korraga on territooriumil kavas üheaegselt hoida kuni 3125 t (12 500 m3) puidujäätmeid ning taaskasutamisele ehk purustamisele suunamise aeg on kuni 1 nädal.

Ettevõte teostab järgnevaid jäätmete taaskasutustoiminguid:
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokku pressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas

Ettevõtte tegevus vastab Jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 2, mille alusel on jäätmeluba nõutav jäätmete taaskasutamiseks.

Käesoleva taotluse koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest:
• Jäätmeseadus
• Keskkonnaministri 14.12.2015. a määrus nr 70 Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu
• Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"
• Vabariigi Valitsuse 08.12.2011 määrus nr 148 Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Jäätmete purustamisel väljub välisõhku heitmeid (puidutolm) ja tekib müra.
Tekkida võivate saasteainete heitkoguseid hinnatakse põhjalikumalt taotluse eriaosas 4 "Õhk".

Kavandatava tegevusega ei ole oodata ülenormatiivseid lõhna ja vibratsiooni tasemeid.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus

Agricom Tehnika OÜ Edise puidujäätmete vastuvõtt

Aadress

Aiandi keskus 11, Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond

Territoriaalkood

1524

Katastritunnus(ed)

25201:001:0016

Objekti L-EST97 koordinaadid

X: 6586869, Y: 691785

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk ja 2 auku. Puudutatud katastriüksused: Aiandi keskus 11 (25201:001:0016), Aiandi keskus 5 (25201:001:0024).

Loa taotletav kehtivusaeg

Tähtajatu

Kehtivus aastates

Alates

Kuni

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Käitluskoha jrk nr

Nimetus

Edise puidujäätmete vastuvõtt

Kood

Aadress ja katastritunnus

Aadress	Katastritunnus	Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Aiandi keskus, Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond	25201:001:0024	X: 6586984, Y: 691656 X: 6586984, Y: 691656

Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK)

16109 - Muude puidutöötlemissaaduste tootmine, sh hakkepuit, puitvill jms

Käitluskohas käideldavad jäätmed

Teiste (sh oma)

Jäätmekäitluskoha tegevusliik

U16 - Tavajäätmete käitluskoht

Asukoha üldiseloomustus

Ettevõtel on õigus kasutada Jõhvi vallas, Edise külas Aiandi keskus 5 ja Aiandi keskus 11 kinnistuid. Aiandi keskus 5 kinnistu on 40% tootmismaa ja 60% maatulundusmaa sihtotstarbega ning Aiandi keskus 11 kinnistu 100% tootmismaa sihtotstarbega. Ettevõtte kasutuses olev territoorium piirneb lõunast transpordimaa ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega, läänest ja edelast maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutega ning põhjast ja idast peamiselt elamumaa sihtotstarbega kinnistutega. Lähimad elumaja hooned (Edise küla väike kortermajade kompleks) asuvad küll Aiandi keskus 5 kinnistu piirist 10-15 meetri kaugusel, kuid puidujäätmete vastuvõtuplatsist (kus toimub ka purustamine ja ladustamine) u 120 - 150 m kaugusel põhjasuunas.

Piirkonnas on kõik vajalikud kommunikatsioonid: vesi, kanalisatsioon, side, gaas.
Aiandi keskus 5 kinnistul asuvas kontorihoones on olemas ühisveevärk ja kanalisatsioon.

Ettevõtte territooriumil ei asu loodusvarasid. Ettevõtte territooriumil ei paikne märgalasid, pinnavorme ega metsi, mis saaksid ettevõtte tegevuse tõttu mõjutatud. Ettevõtte territooriumi läheduses puuduvad keskkonnaregistri andmetel looduskaitseliste piirangutega alad, Natura 2000 kaitsealad, kaitsealuste liikide kasvupaigad ning teised nähtused, millega kaasneksid looduskaitselised kitsendused. Põhjavesi on käitluskoha piirkonnas kaitsmata.

Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus

Kirjeldus

Jäätmekäitluskoha territooriumile on tagatud sissepääs ida poolt Tallinn-Narva teelt. Sissesõidutee laius on u 6m. Tuletõrje veevõtukoht asub Aiandi keskus 5 kinnistul ning tuletõrje liikumisteel puuduvad takistused. (vt joonis Plan2)

Kinnistutel olev aluspind koosneb osaliselt betoonplaatidest ning osaliselt tagasitäidetud killustikust. Jäätmekäitluse ala on aiaga piiratud ning kontorihoone külge on paigaldatud elektrooniline valve. Sademevee kogumissüsteemid käitlusterritooriumil puuduvad.

Puidujäätmete ladustamine ja taaskasutamine toimub 100% välitingimustes. Kokku on territooriumil 2 puidujäätmete vastuvõtu platsi ja reservis olev ladustusala (vaata asukohaplaan). Vastuvõtuplatsil tähisega E toimub peamiselt puidujäätmete purustamine. Nii sissetulevaid jäätmeid kui purustatud haket hoiustatakse hunnikutes.
Puidujäätmed on eelsorditud ning jagunevad kemikaalidega töötlemata jäätmeteks (peamiselt metsamajandusjäätmed) ning potentsiaalselt kemikaalidega (värvitud, lakitud, liimitud, õlitatud jne) töödeldud jäätmeteks, milleks võivad olla puitpakendid ning ehitus- ja lammutusprotsessi käigus tekkinud jäätmed. Tegemist on tavajäätmetega ning ohtlikke jäätmeid ettevõte vastu ei võta. Keemiliselt töödeldud ja töötlemata puidujäätmed sorditakse, hakitakse ja ladustatakse eraldi hunnikutesse.

Ettevõtte lahtioleku aeg klienditele: E-R 09.00-16.00 (elanikelt, ettevõtetelt ja tarnijatelt puidujäätmete vastuvõtt)
Ettevõtte tööaeg: E-R: 08.00 - 20.00 (teostatakse hakkimise, ümberlaadimise, segamise jms töid)

Seotud failid

Lisa 1: Skeem.pdf

Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused

Jäätmekäitlustehnoloogia	Toiming	Tegelik (t/a)	Maksimaalne (t/a)
Puidujäätmetest hakkepuidu tegemine	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub	23 363	30 000

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr

Käitluskoha nimetus

Edise puidujäätmete vastuvõtt

Jäätmeliik	Sissetulek kokku	Sissetulek (t/a)		Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele	Väljaminek (t/a)
		Tekib	Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)		Taaskasutatakse		Kõrvaldatakse
		Tekib	Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)		Kogus	R-kood	Kogus	D-kood
03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed	6 500		6 500	6 500	6 500	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
15 01 03 - Puitpakendid	1 000		1 000	1 000	1 000	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
17 02 01 - Puit	15 000		15 000	15 000	15 000	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06*	800	800		800	800	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*	90	90		90
02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu)	60		60	60	60	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
19 12 02 - Mustmetallid	10	10		10
20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37*	3		3	3	3	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Jrk nr	Jäätmekäitlustoimingu nimetus	Toimingu kood	Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus	Tehnilise varustuse kirjeldus	Lisadokumendid, joonised, skeemid
1.	Puidujäätmetest hakkepuidu tegemine	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub	Kogumine: Jäätmekäitluskohas kogutakse puidujäätmeid nii ettevõtetelt kui eraisikutelt. Selleks, et jäätmete üleandmine toimuks nõuetekohaselt, on sissesõidutee vahetus lähedusse paigaldatud käitluskoha territooriumi plaan/infotahvel, mis sisaldab muuhulgas ka käitluskohas liikumise skeemi ning puidujäätmete üleandmise-vastuvõtmise korda. Jäätmekoorma saabumisel ettevõtte käitluskohta teostab platsi vanem koheselt jäätmekoorma visuaalse vaatluse ning suunab seejärel koorma vastavasse ladustamiskohta (metsamajandusjäätmete ning ehitus- ja lammutustööde käigus tekkinud puidujäätmeid ei ladustata koos). Ehitus- ja lammutusprotsesside käigus tekkinud puidujäätmetele teostatakse täiendav visuaalne vaatlus, et välistada ohtlike puidujäätmete esinemine, Juhul kui vaatluse / sortimise käigus leitakse ka ohtlikke jäätmeid, ladustatakse need ajutiselt territooriumil asuvasse metallist vahetuskonteinerisse ning antakse üle edasiseks käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba omavale ettevõttele. Hakkepuidu tootmine: Hakkepuidu tootmine toimub eelsorditud puidujäätmetest. Eelsorditud puidujäätmed jagunevad kemikaalidega töötlemata jäätmeteks (peamiselt metsamajandusjäätmed) ning potentsiaalselt kemikaalidega (värvitud, lakitud, liimitud, õlitatud jne) töödeldud jäätmeteks, milleks võivad olla puitpakendid ning ehitus- ja lammutusprotsessi käigus tekkinud jäätmed. Puidujäätmeid purustatakse mobiilse puiduhakkuriga ning purustatakse fraktsiooni 40-120 mm, mis on võimalik müüa keskkonnaluba või registreeringut omavatele ettevõtetele edasiseks taaskasutamiseks küttematerjalina. Keemiliselt töödeldud puidujäätmetest toodetud puiduhakkest võetakse analüüse veendumaks, et puiduhake vastab biomassile kehtestatud piirmääradele (Soome puidumääruse tabel 10 piirmäärad https://energia.fi/files/847/VTT_M_01931_Kaytosta_poistetun_puun_soveltamisohje_Lokakuu2014_liitteet.pdf). Kui puiduhake ei vasta biomassile kehtestatud nõuetele, klassifitseeritakse see C-kategooria puidujäätmeks ning antakse üle vastavat keskkonna või -kompleksluba omavale ettevõttele edasiseks käitlemiseks. Ajutine ladustamine: Nii sissetulevad puidujäätmeid kui purustatud puidujäätmeid hoiustatakse puistes. Kuna puitmaterjali niiskussisaldus on suur, pole oodata ka olulist tolmu teket puitmaterjali ladustamisel. Korraga ladustatakse ettevõtte territooriumil maksimaalselt 3125 t või 12 500 m3 põlevjäätmeid (puidujäätmeid). Päästeameti Ida päästekeskus on Agricom Tehnika poolt esitatud puidujäätmete ladustamise plaani kooskõlastanud 22.09.2021 kirjaga nr 7.2-7.3/7779-2.	Mobiilne puiduhakkur metsamajandusjäätmete purustamiseks. Mobiilne eel- ja järelpurusti koos metalli eraldaja (magnetiga) Frontaallaadur (hakkepuidu koorma laadimiseks puisteveokitele) Ekskavaator haaratsitega (jäätmete tõstmiseks purustisse) Puisteveokid (90m3, liikuva põhjaga)

Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr

Käitluskoha nimetus

Edise puidujäätmete vastuvõtt

Ladustamiskoht						Jäätmeliigid
Number plaanil või kaardil	L-EST97 koordinaadid	Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele	Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates)	Üheaegne ladustamise kogus		Jäätmeliik	Põlevmaterjal	Üheaegne ladustamise kogus
Number plaanil või kaardil	L-EST97 koordinaadid	Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele		Tonni	m³	Jäätmeliik	Põlevmaterjal	Tonni	m³
1	X: 6586868, Y: 691753 X: 6586868, Y: 691753		3 kuud	3 125	12 500	03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed	Jah	755	3 020
						15 01 03 - Puitpakendid	Jah	500	2 000
						17 02 01 - Puit	Jah	1 400	5 600
						19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06*	Jah	400	1 600
						20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37*	Jah	3	12
						19 12 02 - Mustmetallid	Ei	2.50	1.50
						02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu)	Jah	30	120
						03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*	Jah	37	148

Seotud failid

Failid

Lisa 2: Plan2.pdf

Lisa 3: Agricom_Tehnika_OU___finantstagatise_vaartuse_arvutustabel_23.09.2021.xlsx

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid

Kirjeldus

Kavandatava jäätmekäitlusega (jäätmete purustamine ja ajutine ladustamine) kaasnevateks võimalikeks keskkonnahäiringuteks on müra ja tolm. Tekkida võivate saasteainete heitkoguseid hinnatakse põhjalikumalt taotluse eriaosas 4 "Õhk".

Keskkonnahäiringuid soodustavateks teguriteks on ebasoodne tuulesuund ja tuulekiirus.

Kavandatava tegevusega ei ole oodata ülenormatiivseid lõhna ja vibratsiooni tasemeid.

Meetmed keskkonnariski vähendamiseks

Jrk nr	Meede/Tegevus	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika	Meetme rakendamise tähtaeg
1.	Võimaliku mürahäiringu ennetamine	Ettevõte tegeleb puidujäätmete purustamisega üksnes E-R: 08.00 - 20.00. Väljaspool määratud tööaega purustamis- ja laadimistöid ei teostata.	puudub	pidev
2.	Võimaliku mürahäiringu ennetamine	Ebasoodsa tuulesuuna ja tuulekiiruse korral purustamis- ja laadimistöid ei teostada, et vältida ülenormatiivse mürataseme jõudmist lähimate elamuteni.	puudub	vastavalt vajadusele
3.	Võimaliku mürahäiringu ennetamine	Kinnistu idaküljele rajatakse puidujäätmetest ja -hakkest müratõkkevall, et vältida ülenormatiivse mürataseme jõudmist lähimate elamuteni.	Puidujäätmetest ja -hakkest müratõkkevall	enne jäätmekäitlusega alustamist
4.	Võimaliku tolmuhäiringu ennetamine	Kuivade ilmade korral puidujäätmete ja -hakke hunnikute immutamine uduvihmutusseadmega.	uduvihmutusseadmed	vastavalt vajadusele

Keskkonnaseire kava ja andmed keskkonnaseireks kasutatavate seadmete kohta

Jrk nr	Seiratav näitaja	Seire viis	Seire sagedus	Kasutatavad seadmed	Seirepunkti number	Seirepunkti koordinaadid L-EST97
1.	Puidutolm	Visuaalne	igapäevaselt	puudub	Aiandi Keskus 5	X: 6587052, Y: 691623 X: 6587052, Y: 691623
2.	Müra	Mõõtmine	vastavalt vajadusele	müramõõtja	Aiandi Keskus 5	X: 6587052, Y: 691623 X: 6587052, Y: 691623

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr

Käitluskoha nimetus

Edise puidujäätmete vastuvõtt

Tegevus	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamine	Failid
Jäätmekäitluse alustamine	Puidujäätmete käitlemise territoorium on aiaga piiratud ning videovalvega. Sissepääsutee juures on olemas käitluskoha infotahvel/plaan klientidele. Kinnistu idaosasse on rajatud puidujäätmetest ja -hakkest muratõkkevall. Jäätmekäitlusega tegelevad töötajad on juhendatud ning varustatud vajaliku tööriietuse ja töövahenditega.	Enne jäätmekäitlustöödega alustamist
Jäätmekäitluse lõpetamine	Jäätmete sattumisel väljaspoole jäätmekäitluskohta koristab ettevõte saastunud ala ja paigutab jäätmed tagasi selleks ettenähtud jäätmekäitluskohale. Jäätmekäitluse lõpetamisel korrastatakse kogu territoorium viisil, mis tagab territooriumi kasutamise muul otstarbel või teiste isikute poolt.	Jäätmekäitluse lõpetamisel

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Vorm ei ole asjakohane, kuna ei teostata direktiivis 2010/75/EL loetletud tegevusi, millele tuleb PVT rakendada. (tavajäätmete taaskasutusse võtmine on tootmisvõimsusega alla 75 tonni ööpäevas)

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Vorm ei ole asjakohane.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad

Heiteallikas					Väljuvate gaaside parameetrid			Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood	Nr plaanil või kaardil	Nimetus	L-EST97 koordinaadid	Ava läbimõõt, m	Väljumiskõrgus, m	Joonkiirus, m/s	Temperatuur, °C	SNAP kood	Lisategevuse SNAP
	V1	V1 Purusti asukoht1	X: 6586939, Y: 691361 X: 6586955, Y: 691376 X: 6586939, Y: 691361 X: 6586955, Y: 691376				20	040620 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - puidutöötlemine (saagimine, freesimine jms)
	V1	V1 Purusti asukoht 2	X: 6586868, Y: 691618 X: 6586879, Y: 691629 X: 6586868, Y: 691618 X: 6586879, Y: 691629				20	040620 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - puidutöötlemine (saagimine, freesimine jms)
	V1	V1 Purusti asukoht 3	X: 6586875, Y: 691719 X: 6586887, Y: 691731 X: 6586875, Y: 691719 X: 6586887, Y: 691731				20	040620 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - puidutöötlemine (saagimine, freesimine jms)
	V4	V4 Puidu hoiustamine	X: 6586918, Y: 691351 X: 6586954, Y: 691433 X: 6586918, Y: 691351 X: 6586954, Y: 691433				20	090402 - Tahkete jäätmete kõrvaldamine maismaal - mittekorraldatud jäätmete ladustamine
	V5	V5 Puidu hoiustamine	X: 6586859, Y: 691661 X: 6586895, Y: 691783 X: 6586859, Y: 691661 X: 6586895, Y: 691783				20	090402 - Tahkete jäätmete kõrvaldamine maismaal - mittekorraldatud jäätmete ladustamine

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
16109 - Muude puidutöötlemissaaduste tootmine, sh hakkepuit, puitvill jms

Põletusseade

Keskmise võimsusega põletusseade

Suure võimsusega põletusseade

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Seakasvatus

Veisekasvatus

Kodulinnukasvatus

E-PRTR registri kohustuslane

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi

Agricom Tehnika OÜ

Registrikood/isikukood

10871658

Postiaadress

Mõisa tee 10, Erra, Lüganuse vald, 43131 Ida-Viru maakond

Telefon

5106133

E-posti aadress

[email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

LHK projekti koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest:
- Atmosfääriõhu kaitse seadus
- Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“
- Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“

Tehnoloogilised kaardid

Lisa 4: Skeem__1_.pdf

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Lähteandmed purustatava ja hoiustatava materjali, purusti võimsuse ja purustuskohtade kohta on saadud ettevõtte esindajalt.

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus

Ehitisregistri andmetel asub Aiandi keskus 5 kinnistul hoone (ehitusregistri kood: 02004093, elamu 6 krt). Kinnistu Aiandi keskus 5 sihtotstarve on maatulundusmaa 60% ja tootmismaa 40%. Ehitisregistri andmetel asub
Aiandi keskus 11 kinnistul hoone (ehitusregistri kood: 102025685, kasvuhoone nr 23) ja rajatis (ehitusregistri kood: 220431407, Bio-25. Kinnistu Aiandi keskus 11 sihtotstarve on tootmismaa 100%.
Aiandi keskus 5 kinnistu külgneb põhja suunas kinnistutega Kalmupõllu (kü tunnus: 25201:001:0025, maatulundusmaa 100%), Aiandi keskus 10 (kü tunnus: 25201:001:0002, elamumaa 100%), Aiandi keskus 8 (kü tunnus: 25201:001:0003, elamumaa 100%), Aiandi keskus 6 (kü tunnus: 25201:001:0020, elamumaa 100%), Aiandi keskus 1a (kü tunnus: 25201:001:0009, elamumaa 100%) ja Aiandi keskus 2 (kü tunnus: 25201:001:0035, elamumaa 100%). Ida suunas külgneb käsitletav ala kinnistutega Aiandi keskus 3 (kü tunnus: 25201:001:0005, elamumaa 100%), Aiandi keskus 4 (kü tunnus: 25201:001:0006, elamumaa 100%), 1 Tallinn-Narva tee (kü tunnus: 25201:001:0015, transpordimaa 100%), Aiandi keskus 7 (kü tunnus: 25201:001:0030, ärimaa 100%) ja Aiandi keskus 11 (kü tunnus: 25201:001:0016, tootmismaa 100%). Lõuna suunas
külgneb käsitletav ala kinnistutega 13215 Aiandi tee L1 (kü tunnus: 25201:005:0269, transpordimaa 100%), Aiandi keskus 16 (kü tunnus: 25201:001:0040, transpordimaa 100%) ja Aiandi keskus 17 (kü tunnus: 25201:001:0022, tootmismaa 100%). Lääne suunas külgneb käsitletav
ala kinnistuga Aiandi keskus 18 (kü tunnus: 25201:001:0023, maatulundusmaa 100%). Käsitletava ala keskel paiknevad kinnistud Aiandi keskus 5a (kü tunnus: 25201:001:1100, tootmismaa 100%) ja Aiandi alajaam (kü tunnus: 25201:001:1000, tootmismaa 100%). Aiandi keskus 11 kinnistu külgneb põhja suunas kinnistuga Aiandi keskus 7 (kü tunnus:
25201:001:0030, ärimaa 100%) ning ida suunas kinnistutega 1 Tallinn-Narva tee (kü tunnus: 25201:001:0015, transpordimaa 100%), Aiandi keskus 13 (kü tunnus: 25201:001:0017, jäätmehoidla maa 100%) ja Aiandi keskus 15 (kü tunnus: 25201:001:0013, tootmismaa 100%). Aiandi keskus 11 kinnistu külgneb lõuna suunas kinnistuga 13215 Aiandi tee L1 (kü tunnus: 25201:005:0269, transpordimaa 100%) ja lääne suunas kinnistuga Aiandi keskus 5 (kü tunnus: 25201:001:0024, maatulundusmaa 60% ja tootmismaa 40%).
Lähim eluhoone jääb Aiandi keskus 5 kinnistust ca 3 m kaugusele põhja suunda (Aiandi keskus 6) ning Aiandi keskus 11 kinnistust ca 90 m kaugusele põhja suunda (Aiandi keskus 6).
Maa-ameti geoportaali looduskaitse kaardirakenduse kohaselt ei asu käsitletavatel kinnistutel ega nende vahetus läheduses looduskaitsealuseid objekte. Kultuurimälestiste kaardirakenduse kohaselt ei asu tootmisterritooriumil kultuurimälestisi. Lähima kultuurimälestise
(arheoloogiamälestis Kivikalme (registrinumber 8985)) kaitsevöönd jääb Aiandi keskus 5 kinnistust ca 32 m põhja suunda ning Aiandi keskus 11 kinnistust ca 310 m loode suunda.

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 5: Asukohakaart.pdf

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 6: Asendiplaan.pdf

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Hajuvusarvutustes võetakse arvesse maapinna reljeefi vastavalt kõrgusmudelile (5 m täpsusega andmed) ning maapinna karedustegurit vastavalt piirkonna maakattele. Paiksete heiteallikate heite leviku modelleerimiseks kasutatavad hajuvusmudelid ei ole võimelised arvestama hoonete mõju hajuvustingimustele ja seega nende olemasolu või puudumine ei mõjuta hajuvusarvutusi. Eelnevalt lähtuvalt puuduvad piirkonnas hajuvustingimusi oluliselt mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid.

Ilmastikutingimuste iseloomustus

Tuulte roos

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Puidu purustamine:
Heitmete arvutamisel on kasutatud Kanada metoodikat, mis on leitav https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant-release-inventory/report/tools-calculating-emissions/wood-products-operations.html.

Puidu ladustamine (sh puidu laadimine):
Hollandi metoodikas on antud eriheite väärtused erinevatele, peamiselt bioloogilistele puistematerjalidele, sealhulgas ka tahketele biokütustele. Eriheite väärtused on antud erinevate tolmamisklasside alusel, eri tolmuliikide suhtes.
Hakkepuiduna käsitletakse metoodika tabeli 3-2 alusel väikesefraktsioonilist puidu haket, milles on suuremaid osiseid. Sellise puidu niiskussisaldus on metoodikas <25%. Puiduhake vastab metoodikas tolmuklassile S5 (tabel 3-10 ja 3-11), mille eriheitmed on PMsum 10 g/t. Hoiustamise eriheide arvestab kuhja ja kuhjast materjali laadimist. Arvutusmetoodika saadav: https://www.rivm.nl/bibliotheek/digitaaldepot/BOLK_II_biomass_Final-Version.pdf

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Vastavalt eelpooltoodud metoodikale on leitud eriheited puidu purustamisel:

PMsum	0.118	kg/t
PM10	0.091	kg/t
PM2.5	0.008	kg/t

Kuiva puidu kogus:
niiskusesisaldus 25%
t/a = 23363 t/a x 25% = 17522,25 t/a

Tonni aastas leiame järgmise valemiga:
t/a=eriheide*aastane käideldava materjali kogus(t)/1000
PMsum = 0,118 x 17522,25 / 1000 = 2,068 t/a
PM10 = 0,091 x 17522,25 / 1000 = 1,595 t/a
PM2,5 = 0,008 x 17522,25 /1000 = 0,140 t/a

Purusti tööaeg:
Purusti tootlikus 25 t/h ehk 23363 / 25 = 935 h/a
Grammi sekundis leiame järgmise valemiga:
g/s = saasteaine kogus aastas x 1000000/ (3600 x tööaeg) ehk
PMsum = 2,068 x 1000000 / (3600 x 935) = 0,6146 g/s
PM10 = 1,595 x 1000000 / (3600 x 935) = 0,474 g/s
PM2,5 = 0,140 x 1000000/ (3600 x 935) = 0,0417 g/s
Purustamine võib toimuda kolmes erinevas kohas, korraga mitmes kohas purustamist ei toimu.

Puidu ladustamisel (sh puidu laadimisel) eralduvd saasteained leiame eelmises punktis toodud metoodika ja arvutusvalemite kohaselt:
Eriheited vastavalt metoodikale

Eriheide hoiustamisel
PMsum	0.0100	kg/t
PM10	0.0005	kg/t
PM2.5	ei ole määratud

PMsum = 0,01 x 17522,25 / 1000 = 0,031 t/a
PM10 = 0,0005 x 17522,25 / 1000 = 0,002 t/a

PMsum = 0,031 x 1000000 / (3600 x 935) = 0,001 g/s
PM10 = 0,0005 x 1000000 / (3600 x 935) = 0,0001 g/s

Puitu ladustatakse kahel erineval kohal (heitallikad V4 ja V5)
Laoplatsil hoitavad puidukogused jaotuvad: V4 - 1/5 osa ja V5 - 4/5 osa, ehk
V4:
PMsum = 0,031 / 5 = 0,0063 t/a
PM10 = 0,002 / 5 = 0,0003
V5:
PMsum = (0,031 / 5) x 4 = 0,025 t/a
PM10 = (0,002 / 5) x 4 = 0,001 t/a

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Heiteallikas	V1 Purusti asukoht1
Koormus	Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	0	0	0
01 - 02	0	0	0
02 - 03	0	0	0
03 - 04	0	0	0
04 - 05	0	0	0
05 - 06	0	0	0
06 - 07	0	0	0
07 - 08	0	0	0
08 - 09	46	0	0
09 - 10	46	0	0
10 - 11	46	0	0
11 - 12	46	0	0
12 - 13	46	0	0
13 - 14	46	0	0
14 - 15	46	0	0
15 - 16	46	0	0
16 - 17	0	0	0
17 - 18	0	0	0
18 - 19	0	0	0
19 - 20	0	0	0
20 - 21	0	0	0
21 - 22	0	0	0
22 - 23	0	0	0
23 - 24	0	0	0


Heiteallikas	V4 Puidu hoiustamine
Koormus	Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	V5 Puidu hoiustamine
Koormus	Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	Saasteaine				Õhukvaliteedi tase
Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	CAS nr	Nimetus	Summaarne hetkeline heitkogus M	Ühik	Keskmistamisaeg	Õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus	Ühik	Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm	Suhe Cm / Keskmistamisaeg
V1	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.042	g/s	1 aasta	25	µg/m³	0.304	0.012
V1, V4, V5	PM10	Peened osakesed (PM10)	0.474	g/s	24 tundi	50	µg/m³	26.824	0.536
V1, V4, V5	PM10	Peened osakesed (PM10)	0.474	g/s	1 aasta	40	µg/m³	8.862	0.222

Koosmõju kirjeldus

Vastavalt KOTKAS registrile (seisuga 29.09.2021) lähemal kui 500 m koosmõjusse kaasatavaid käitisi ei ole. Seega koosmõju teiste ettevõtetega ei ole arvestatud, kuna foonisaaste kohta mõõtmisandmed puuduvad on saasteainete foonitase loetud nulliks.
Koosmõju tabelisse on märgitud suurim välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase, mis tekib purustuskohal nr 2. Teistes purustuskohtades jääb välisõhu maksimaalne saastatuse tase väiksemaks. Vastav tabel esitatud Tabelis 4.4.15 alampunktis Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Hajuvusarvutuste teostamisel lülitati käitise tootmisterritooriumi ulatuses arvutus välja.

Arvutamiseks valitud meteoaasta

2018-2020

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Õhutemperatuur
Õhuniiskus
Õhurõhk
Sademed
Tuul: suund, kiirus
Pilved: hulk, kõrgus
Nähtavuskaugus
Atmosfäärinähtused

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Jõhvi meteoroloogiajaam

Puru tee 11, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond

Laius: N 59°19´44´´
Pikkus: E 27°23´54´´
Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 72,68 m (EH2000)

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Kliimaandmetena kasutati (Jõgeva) meteoroloogiajaama kolme järjestikuse aasta vajalikke kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa
Ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Maa-ameti vastavast andmebaasist, mis on kättesaadav https://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=607#tab3. Kasutati 5 m võrgustikuga andmeid.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Seireandmed puuduvad, mõjualas ei paikne teisi heiteallikaid, mis väljutavad samaseid saasteaineid (Kotkas register seisuga 29.09.2021), seega foonisaaste on loetud nulliks.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Arvestades kasutatava purustusmaterjali planeeritavat hulka ja nende kasutuse iseloomu, ei ole ette näha ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumist pärast heiteallika töölerakendamist.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 84 §18` (27.12.2016), koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile. Hajuvusarvutustes on kasutataud peenetel osadel (PM10) protsentiili 90,4. 30% piirväärtuse ületavad peened osakesed 24 tunni kontsentratsioonil kõigis kolmes purustuskohas (korraga purustatakse ainult ühes purustuskohas.
Välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase vastavalt:

	Saasteaine	Keskmistamise aeg	Siht- või piirväärtus, µg/m³	Välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase ∑Cm µg/m³	Suhtarv
V1, V4, V5	Peenosakesed	24h	50	20.531	0.411
	Peenosakesed	1a	40	7.511	0.188
	Eriti peened osakesed	1a	25	0.304	0.012
V2, V4, V5	Peenosakesed	24h	50	26.824	0.536
	Peenosakesed	1a	40	8.862	0.222
	Eriti peened osakesed	1a	25	0.304	0.012
V3, V4, V5	Peenosakesed	24h	50	21.387	0.428
	Peenosakesed	1a	40	7.138	0.178
	Eriti peened osakesed	1a	25	0.304	0.012

PM2,5 kontsentratsioonid jäävad alla 30% piir või sihtväärtuse.

Manused

Lisa 7: Purustuskoht_nr_1_peenosakesed_24_h_kontsentratsioon.pdf

Lisa 8: Purustuskoht_nr_2_peenosakesed_24_h_kontsentratsioon.pdf

Lisa 9: Purustuskoht_nr_3_peenosakesed_24_h_kontsentratsioon.pdf

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Hajumissarvutuste kohaselt jäävad saasteainete kontsentratsioonid väljapool käitise tootmisterritooriumit ja lähima elamu juures alla kehtestatud piirväärtuste.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Taotlusele lisatud mürahinnang.(4.4.11)

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Hajumisarvutuste tulemustest nähtub, et puidupurustist väljutatavate saasteainete heitkogused ei põhjusta õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist ja välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase jääb oluliselt alla piirväärtust.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Õhu saasteainete heitnormidest kinnipidamist kontrollitakse ettevõtte poolt olemas olevate võimaluste piires ja vahenditega. Arvestades saasteainete heitkoguseid, siis täiendavaid meetmeid heitmete vähendamiseks ei ole vaja ette näha.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Seirejaama ei kavandata.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Ebasoodsateks ilmastikuoludeks on kuiv ja tuuline ilm. Puidu purustamise aeg valida eelistatavalt perioodi, kus ei esine tugevat tuult (üle 15 m/s) ning ei ole eelnenud pikka kuiva perioodi.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid.

Muud heite vähendamise meetmed

Muid heitmete vähendamis meetmeid ei rakendata.

Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa

Kontrollimatuid heiteid ei teki.

5.4.18. Lisad

LHK projekti täiendavad andmed

Tuulte roos

LHK projekti lisad

Lisa 10: Tuulte_roos.pdf

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Müraallika nimetus	Müraallika koordinaadid	Müratase väljaspool käitise tootmisterritooriumi (dB)	Müra vähendamise meetmed	Päevane tase (7.00-23.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB
Purusti asukoht 1	X: 6586939, Y: 691361 X: 6586939, Y: 691361	45	Mürahinnangu põhjal ei teki II kategooria aladel müra piirväärtust ületavaid müratasemeid.	45
Purusti asukoht 2	X: 6586868, Y: 691618 X: 6586868, Y: 691618	40	Mürahinnangu põhjal ei teki II kategooria aladel müra piirväärtust ületavaid müratasemeid.	40
Purusti asukoht 3	X: 6586875, Y: 691719 X: 6586875, Y: 691719	40	Mürahinnangu põhjal ei teki II kategooria aladel müra piirväärtust ületavaid müratasemeid.	40

Müraallikate kaart

Lisa 11: Murahinnang_Agricom_Tehnika_OU.pdf

Müra piir- või sihtväärtus

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas	Välisõhku väljutatud saasteaine
	CAS nr	Nimetus	Heite liik	Heitkogus				Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³	Kanda vormile 5.6
				Hetkeline		Aastas
				Kogus	Mõõtühik	Kogus	Mõõtühik
V1 Purusti asukoht1	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.6149	g/s	2.068	t
	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.474	g/s	1.595	t
	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	Tavaheide	0.0417	g/s	0.14	t
V4 Puidu hoiustamine	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.001	g/s	0.0063	t
V4 Puidu hoiustamine	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.0001	g/s	0.0003	t
V5 Puidu hoiustamine	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.001	g/s	0.025	t
V5 Puidu hoiustamine	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.0001	g/s	0.001	t

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr	Nimetus	Heitkogus aastas
CAS nr	Nimetus	Kogus	Mõõtühik
PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	2.0993	t
PM10	Peened osakesed (PM10)	1.5963	t
PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.14	t

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Ettevõtte kavandatavaks tegevuseks on eri liiki puidujäätmete taaskasutamine. Ettevõtel on õigus kasutada Jõhvi vallas, Edise külas Aiandi keskus 5 ja Aiandi keskus 11 kinnistuid, kus soovitakse teostada erinevat liiki puidujäätmete (metsamajandamisjäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmete hulgast välja sorteeritud puidujäätmed, kasutuskõlbmatud puitpakendid jne) purustamist, mille tulemusel tekib puiduhake. Saadud puiduhake soovitakse müüa energiakasutuseks vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale ettevõttele. Puidujäätmeid soovitakse vastu võtta nii elanikelt kui ettevõtetelt.

Puidujäätmete ladustamine ja taaskasutamine toimub 100% välitingimustes. Kokku on territooriumil 3 puidujäätmete vastuvõtu platsi. Nii sissetulevaid jäätmeid kui purustatud jäätmeid hoiustatakse hunnikutes.
Puidujäätmed on eelsorditud ning jagunevad kemikaalidega töötlemata jäätmeteks (peamiselt metsamajandusjäätmed) ning potentsiaalselt kemikaalidega (värvitud, lakitud, liimitud, õlitatud jne) töödeldud jäätmeteks, milleks võivad olla puitpakendid ning ehitus- ja lammutusprotsessi käigus tekkinud jäätmed. Tegemist on tavajäätmetega ning ohtlikke jäätmeid ettevõte vastu ei võta. Keemiliselt töödeldud ja töötlemata puidujäätmed sorditakse, hakitakse ja ladustatakse eraldi hunnikutesse.

Kavandatav aastane tootmismaht on kuni 25 000 tonni. Korraga on territooriumil kavas üheaegselt hoida kuni 910 t (2316 m3) puidujäätmeid ning taaskasutamisele ehk purustamisele suunamise aeg on kuni 1 nädal.

Ettevõttes töötab 2021 seisuga 12 inimest, kellest enamik on vahetult seotud kas siis hakkepuidu tootmisega, veoga või varustamise ja tehnika remondiga.

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus

Jäätmekäitlusalane tegevus toimub Aiandi keskus 5 ja Aiandi keskus 11 kinnistutel. Lähimad elumaja hooned (Edise küla väike kortermajade kompleks) asuvad küll Aiandi keskus 5 kinnistu piirist 10-15 meetri kaugusel, kuid reaalsest jäätmete käitlemise (purustamise ja ladustamise) kohast u 100-150 m kaugusel.

Ettevõtte territooriumil ei asu loodusvarasid. Ettevõtte territooriumil ei paikne märgalasid, pinnavorme ega metsi, mis saaksid ettevõtte tegevuse tõttu mõjutatud. Ettevõtte territooriumi läheduses puuduvad keskkonnaregistri andmetel looduskaitseliste piirangutega alad, Natura 2000 kaitsealad, kaitsealuste liikide kasvupaigad, väärtuslikud kooslused ning teised nähtused, millega kaasneksid looduskaitselised kitsendused. Põhjavesi on käitluskoha piirkonnas kaitsmata.

Kavandatud tegevus asub Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127) alusel Edise piirkonna segahoonestusalal. Tegevus ei ole vastuolus Jõhvi valla üldplaneeringuga.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus

Kavandatava jäätmekäitlusega (puidujäätmete purustamine ja ajutine ladustamine) ei avaldata olulist mõju atmosfäärile, põhja- ja pinnaveele, pinnasele, maastikele, looduslikele aladele, looduslikule mitmekesisusele....

Kavandatav jäätmekäitlus avaldab mõju välisõhule, kuna tegevuse käigus on oodata nii müra kui puidutolmu esinemist.

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Kavandatav tegevus omab mõju välisõhu kvaliteedile, kuna tegevusega võib kaasneda saasteainete ehk puidutolmu heidet õhku ning müra.

Õhu osa järeldused? Ei oma olulist KKmõju?

Kavandatav tegevus ei oma olulist mõju atmosfäärile, maastikule, pinnasele, põhja- ja pinnaveele, looduslikele aladele ega looduslikule mitmekesisusele.

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed

Puuduvad

Muu eelhinnangu info

Lisa 12: Johvi_valla_uldplaneering_SELETUSKIRI.pdf

Lisa 13: Johvi_valla_uldplaneering_Kaart_1_vald.jpg

Lisa 14: Kaart_4_Edise.jpg

Lisa 15: Kitsenduste_kaardilt_ky_trykis.pdf

8. Taotluse lisad

Nimetus	Manus
Kasutamiskokkulepe	Lisa 16: AIANDI_KESKUS_5_ja_11_kasutamisekokkulepep.asice
Päästeameti põlevmaterjalide plaani kooskõlastus	Lisa 17: Polevmaterjalide_ladustamise_plaani_koosk....asice