Tagasi menetluse vaatesse Taotlused ja menetlused » Menetlus M-115494

Taotlus T-KL/1007515-2

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number

T-KL/1007515-2

Taotluse liik

Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi

MKJ Baltic OÜ

Kontaktisik

Jevgeni Judin

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

MKJ Baltic OÜ taotleb keskkonnaluba metalljäätmete käitlemiseks ja ladustamiseks.

Ettevõtte põhitegevuseks on tava(metalli)jäätmete vastuvõtmine, sorteerimine ning taaskasutusse, sh korduskasutusse suunamine.

Metallijäätmete käitlus seisneb peamiselt erinevate metallijäätmete kogumises, vastuvõtus, ladustamises, vajadusel sorteerimises eesmärgiga suunata maksimaalne kogus taaskasutatavat materjali edasisele ümbertöötlemisele.

Metallijäätmete käitlemne toimub honne sees, milles on betoneeritud põrand. Ettevõtte territoorium on asfalteeritud. Plaanitakse territooriumil paigaldada konterid jäätmete kogumiseks, kuhu toodav metall ladustatakse. Kui on vaja, siis lõigatakse vastavalt vajadusele gabariiti hoones. Värvilist metalli suunatakse ja hoiustatakse lukustatavas konteineris.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Ettevõtte jäätmekäitlusprotsessid on kontrollitud, teostatud pädevaid inimesi ja töökorras tehnikat kasutades ning seetõttu puuduvad ka olulised keskkonnahäiringud. Vähesel määral võib jäätmekäitlus tekitada müra- või tolmu, kuid see ei kandu kasutatavalt piiratud territooriumilt (hoones sees) väljapoole.

Jäätmekäitlusest tuleneda võivate keskkonnahäiringute vältimiseks järgitakse ettevõttes rangelt Eestis kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte ning jäätmekäitluses rakendatavaid parimaid tehnoloogiaid, püüdes viimaseid juurutada võimaluste piires ka oma ettevõtte igapäevatöös.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus

Jordi jäätmekäitluskoht

Aadress

Jordi tee, Kotinuka küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond

Territoriaalkood

3477

Katastritunnus(ed)

25201:005:0411

Objekti L-EST97 koordinaadid

X: 6586200, Y: 694808

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk.

Loa taotletav kehtivusaeg

Tähtajatu

Kehtivus aastates

Alates

Kuni

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Käitluskoha jrk nr

Nimetus

Jordi metallijäätmete käitlemine Jordi tee7, Kotinuka küla, 41546 Jõhvi vald.

Kood

Aadress ja katastritunnus

Aadress	Katastritunnus	Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Jordi tee, Kotinuka küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond	25201:005:0386	X: 6586153, Y: 694493 X: 6586153, Y: 694493

Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK)

38211 - Tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus

Käitluskohas käideldavad jäätmed

Teiste (sh oma)

Jäätmekäitluskoha tegevusliik

U11 - Metallijäätmete käitluskoht

Komplekstegevus

K1 - Jäätmekäitluskeskus

Asukoha üldiseloomustus

Kavandatav jäätmekäitluskoht asub Jordi tee 7, Kotinuka külas, Jõhvi vallas Jõhvi linna piiri vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteest põhja pool. Kinnistu kuulub ettevõttele ning territooriumi sihtotstarve on 80% tootmismaa ja 20% ärimaa.
Ettevõtte territoorium asub Jõhvi linna tööstuspargis, mis piirneb põhja ja ida suunas transpordimaa, lääne suunas tootmismaa ning lõuna suunas üldkasutatava maaga.
Ettevõtte territooriumil ei paikne märgalasid, pinnavorme ega metsi, mis saaksid kavandatava tegevuse tõttu mõjutatud. Lähim elamumaapiirkond (Jõhvi linn) jääb lõunasse teisele poole maanteed, umbes 200 m kaugusele

Vastavalt Maa-ameti kaardile ei jää kinnistu ja lähiümbruse alale looduskaitse ja Natura alasid, kaitstavaid üksikobjekte, kaitstavate liikide elupaiku ja kasvukohti, samuti kultuurimälestisi. Territooriumi edalasuunas u 50m läheduses asub Jöördi oja. Vastavalt Maa-ameti andmetele poõhjavesi on nõrgalt kaitstud.

Vastavalt Jõhvi Tööstuspargi DP-le territooriumidest sademeveesi ärajuhtimine on DP alal lahendatakse kraavidega, kust juhitakse sademevesi Jöördi ojja (Kohtla-Järve kraavi).

Ettevõtte veevarustus ja tekkiva reovee ärajuhtimine on lahendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni baasil. Ettevõttel on sõlmitud leping OÜ-ga Järve Biopuhastus.

Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus

Kirjeldus

Ettevõtte käitlusala (Jordi tee7, Kotinuka küla, 41546 Jõhvi vald) on asfalteeritud ja ettevõtte parkla territooriumilt sademevesi suunatakse vertikaalplaneeringu ja drenaažtorustiku abil õlipüüduri kaudu kraavi. Kogu kinnistu territoorium on ümbritsetud aiaga, valgustatud ja varustatud videovalvega. Olemas suletav ja lukustatav värav. Kinnistul elektrieneriaga varustatud.

Ettevõtte jäätmekäitlus hakkab toimuma hoones (eraldi boksis). Hoone põrand on betoonist aluskattega, hoone on suletav/lukustatav ning varustatud liikumisanduritega valvesüsteemiga (häirele reageerib turvaettevõtte patrull).

Jäätmekäitlus (vastuvõtt, sorteerimine/demonteerimine, ajutine ladustamine, vajadusel gabariiti lõikamine) toimub ainult hoone sees. Väliplatsil jäätmekäitlusalane tegevus puudub.

Mustmetallid hoiustatakse valdavalt konteinerites, värviline metall, sh alumiinium ja metallpakendid hoiustatakse liigiti konteinerites. Peenosakesi sisaldavad jäätmed (näiteks metalli tolm, kübemed, metalli viilmed ja treilaastud)houstatakse konteineris.

Jäätmekäitluskoha tööaeg
E-R 8.00-17.00
L-P vastavalt vajadusele (lahtiolekuajad võivad muutuda vastavalt hooajale ning turusituatsioonidele).

Seotud failid

Lisa 1: 2._Asend.pdf

Lisa 2: 5._Tehnovorkude_koondplaan.pdf

Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused

Jäätmekäitlustehnoloogia	Toiming	Tegelik (t/a)	Maksimaalne (t/a)
Jäätmete sorteerimine ning edasisele taaskasutamisele suunamine	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub	2 967	4 000
Jäätmete korduskasutusse suunamine	R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine	245	500

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr

Käitluskoha nimetus

Jordi metallijäätmete käitlemine Jordi tee7, Kotinuka küla, 41546 Jõhvi vald.

Jäätmeliik	Sissetulek kokku	Sissetulek (t/a)		Väljaminek (t/a)
		Tekib	Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)	Taaskasutatakse		Kõrvaldatakse
		Tekib	Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)	Kogus	R-kood	Kogus	D-kood
02 01 10 - Metallijäätmed	10		10	10	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
10 10 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed	10		10	10	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud	20		20	20	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
12 01 04 - Värvilise metalli tolm ja kübemed	20		20	20	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
16 01 18 - Värvilised metallid	5		5	5	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15*	50		50	50	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
	50		50	5	R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine
16 03 04 02 - Vasest ja vasesulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 02	10		10	10	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
17 04 01 - Vask, pronks, valgevask	330		330	330	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
17 04 01 - Vask, pronks, valgevask	330		330	30	R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine
17 04 02 - Alumiinium	300		300	300	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
17 04 02 - Alumiinium	300		300	30	R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine
17 04 03 - Plii	100		100	100	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
17 04 03 - Plii	100		100	10	R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine
17 04 05 - Raud ja teras	600		600	600	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
17 04 05 - Raud ja teras	600		600	60	R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine
17 04 06 - Tina	2		2	2	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
17 04 06 - Tina	2		2	0.20	R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine
17 04 07 - Metallisegud	900		900	900	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
17 04 07 - Metallisegud	900		900	90	R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine
17 04 11 - Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10*	80		80	80	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
17 04 11 03 - Isolatsioonita vaskkaablid või elektrijuhtmed	20		20	20	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
19 10 02 - Värviliste metallide jäätmed	100		100	100	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
19 12 03 - Värvilised metallid	200		200	200	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
20 01 40 - Metallid	10		10	10	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
17 04 04 - Tsink	70		70	70	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
17 04 04 - Tsink	70		70	7	R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine
02 01 10 04 - Plii- ja pliisulamijäätmed	10		10	10	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Jrk nr	Jäätmekäitlustoimingu nimetus	Toimingu kood	Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus	Tehnilise varustuse kirjeldus	Lisadokumendid, joonised, skeemid
1.	Metallijäätmete vastuvõtt, sorteerimine ning edasiste taaskasutamisele suunamine	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub	Jäätmed võetakse vastu käitluskohas, kaalutakse hoones, kontrollitakse metallijäätmete kiirgustaset ning vormistatakse vajalikud kaalumis- jm. vastuvõtudokumendid. Kõrgema kiirgustasemega metallijäätmeid vastu ei võeta ning sellest informeeritakse Keskkonnaameti Kiirgusosakonda ning oodatakse juhiseid edasiseks tegutsemiseks. Vastuvõetud metallijäätmed käideldakse (sorteerimine, ladustamine) betoonpõrandatega hoones sees. Vastuvõetud metallijäätmed sorteeritakse (R12s) margilisuse järgi ning ladustatakse sorteerimise järgselt vastavalt jäätmeliigile hoones konteineritesse. Vajadusel teostatakse sealsamas hoones eelnevalt ka gabariiti lõikamine, eraldades samaaegselt ka mittemetalsed jäätmed, mis ladustatakse sarnaselt metallijäätmetega eraldi, vastavalt jäätmeliigile. Kaablitel eemaldatakse võimalusel isolatsioonikiht kaablikoorimisnugade või kaablikoorimismasinaga. Sorteerimistegevus on ette nähtud selleks, et eraldada üleandjate-jäätmekäitlejate hooletuse tõttu koguste sisse sattunud ekslikult mittemetalseid esemeid/osi/detaile. Samuti ei võeta vastu sõidukite jäätmeid, milles võivad sisalduda ohtlikud ained. Peale ajutist ladustamist toimub kõikide sorteeritud jäätmete üleandmine teistele vastavaid keskkonnalubasid omavatele isikutele. Transpordil kasutatakse nii omi kui ka teenusepakkujate veokeid.	Metallkonteinerid jäätmete ladustamiseks või veoks (renditavad) Vedu teostatakse oma transpordivahendiga või ostetakse teenust. Kahveltõstuk Kiirgusmõõteriist (portatiivne) Kaal Erinevad käsitööriistad, lõikurid jms. elektriseadmed
2.	Jäätmete korduskasutusse suunamine	R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine	Metallijäätmetest sorteeritakse hoones võimalusel ja vajadusel välja koheselt taasringlusesse sobivad metallijäätmed (näiteks torud, metallosad jms. kasutamiseks ehitusettevõtetes, metallitööstustes. Need detailid/osad ladustatakse eraldi ning realiseeritakse/müüakse kaubana. Sorteeritud jäätmed antakse üle vastavaid keskkonnalubasid omavale isikule.	Metallkonteinerid jäätmete ladustamiseks või veoks (renditavad) Vedu teostatakse oma transpordivahendiga või ostetakse teenust. Kahveltõstuk Kaal Erinevad käsitööriistad, lõikurid jms. elektriseadmed

Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr

Käitluskoha nimetus

Jordi metallijäätmete käitlemine Jordi tee7, Kotinuka küla, 41546 Jõhvi vald.

Ladustamiskoht						Jäätmeliigid
Number plaanil või kaardil	L-EST97 koordinaadid	Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele	Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates)	Üheaegne ladustamise kogus		Jäätmeliik	Põlevmaterjal	Üheaegne ladustamise kogus
Number plaanil või kaardil	L-EST97 koordinaadid	Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele		Tonni	m³	Jäätmeliik	Põlevmaterjal	Tonni	m³
Hoone	X: 6586214, Y: 694631 X: 6586228, Y: 694650 X: 6586214, Y: 694631 X: 6586228, Y: 694650	Betoonpõrandatega tööstushoone. Vastavus keskkoonnanormidele - vastab Hoones sees on jäätmed ladustatud virnastatult või konteinerites (jäätmed koodiga 120107, 12 01 03)	Transpordiks piisava koguse tekkimisel, kuid mitte kauem kui 2 aastat.	350	450	02 01 10 - Metallijäätmed	Ei	5	6
						20 01 40 - Metallid	Ei	5	6
						02 01 10 04 - Plii- ja pliisulamijäätmed	Ei	5	6
						17 04 04 - Tsink	Ei	5	5
						19 12 03 - Värvilised metallid	Ei	5	6
						19 10 02 - Värviliste metallide jäätmed	Ei	5	6
						17 04 11 03 - Isolatsioonita vaskkaablid või elektrijuhtmed	Ei	11	25
						17 04 11 - Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10*	Ei	11	25
						17 04 07 - Metallisegud	Ei	100	85
						17 04 06 - Tina	Ei	5	5
						17 04 05 - Raud ja teras	Ei	100	85
						17 04 03 - Plii	Ei	100	85
						17 04 02 - Alumiinium	Ei	100	120
						17 04 01 - Vask, pronks, valgevask	Ei	100	75
						16 03 04 02 - Vasest ja vasesulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 02	Ei	0.30	0.50
						16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15*	Ei	0.50	1
						16 01 18 - Värvilised metallid	Ei	5	6
						12 01 04 - Värvilise metalli tolm ja kübemed	Ei	5	6
						12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud	Ei	5	7
						10 10 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed	Ei	5	6

Seotud failid

Failid

Lisa 3: Tagatise_vajadus.docx

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid

Kirjeldus

Kavandatava tegevuse - metalljäätmete kogumise, ladustamise ning edasiseks käitlemiseks üleandmisega (laadimisega) seotud suurimaks ohuks on pinnasereostus. Kuna kogu jäätmete käitlemine toimub hoone sees ja hoone põrand on betoneeritud, seega oht pinnasele puudub. Ettevõtte territoorium on asfalteeritud, seega reostuse oht autotranspordist on minimaalne. Ettevõttel on olemas absorbent lekete koristamiseks.

Muude metallijäätmete kogumise ja käitlemise suurimaks keskkonnahäiringuks on võimalik müra, mis on tongitud transpordist. Jäätmekäitlustegevus toimub ainult toomishoone sees.
Ettevõtte tegevusega võib kaasneda müra (pressimine, tükeldamine, laadimine), kuid eeldatavalt ei ületa müratase kinnistu piiril sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Mürataseme mõõtmisi ei ole tehtud.
Igapäevasel tegevusel on keskkonnamõju vähe oluline, kuna ei ületa tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi ega sea ohtu inimese tervist ja heaolu. Piiriülene mõju puudub.

Meetmed keskkonnariski vähendamiseks

Jrk nr	Meede/Tegevus	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika	Meetme rakendamise tähtaeg
1.	Keskkonnaohutuse tagamine	Keskkonnaohutus on tagatud koolitatud personali tegevusega ning käitluskoha ehituslike tingimustega (sh betoonkattega hoone ja asfalteeritud territoorium). Jäätmete vedu teostatakse tehniliselt korras sõidukitega, kus on olemas ohutuspakett (tulekustuti, absorbendid).	Personali regulaarne koolitamine, taadeldud ja kontrollitud elektrilised- ja käsitööriistad, käitluskohas ehituslikult keskkonnahoidlikud lahendused (mahutid, betoonkattega plats, lekete likvideerimise vahendid). Ettevõtte personal peab olema vähemalt 18-aastane ja saanud vastava väljaõppe. Töötajad kannavad spetsiaalseid töö- ja kaitseriideid, jalanõusid ning teisi kaitsevahendeid.	Pidev
2.	Tuleohutuse tagamine	Tööde tegemisel juhindutakse Eestis kehtivatest tuleohutuse normatiividest. Kinnistul on kategooriliselt keelatud kasutada lahtist tuld ja suitsetada. Kui tekkinud avariid ei suudeta peatada või on toimunud suurem õnnetus, siis pöördutakse Päästeteenistuse poole.	Käitluskohtades on esmased tule- ja avarii likvideerimise vahendid (tulekustuti, liiv, vesi).	Pidev
3.	Turvalisuse tagamine	Kõrvaliste isikute sissepääsu tõkestamine.	Territoorium on piiratud aiaga. Töövälisel ajal suletakse väravad. Valve.	Pidev
4.	Jäätmete nõuetekohane ladustamine	Jäätmed ladustatakse vastavale liigile sobivasse mahutisse. Jäätmete segunemise vältimine. Kõik vastuvõetud jäätmed suunatakse edasisele käitlusele (või ringlusse).	Jäätmete kaalumine ja dokumenteerimine vastuvõtul, käideldavate jäätmete koguste arvestus. Jäätmete vedu edasisse käitluskohta teostatakse vastavalt vajadusele, jälgides ajutise ladustamise piirkoguseid. Jäätmete üheaegselt kogust kinnistul hoitakse minimaalsena läbi regulaarse veo. Jälgitakse, et eriliigilised jäätmed oleksid ladustatud nõuetekohaselt. Olmeprügi kogumiseks on ettevõtte territooriumile paigaldatud olmejäätmete konteiner, mida tühjendatakse lepingu alusel.	Pidev

Keskkonnaseire kava ja andmed keskkonnaseireks kasutatavate seadmete kohta

Jrk nr	Seiratav näitaja	Seire viis	Seire sagedus	Kasutatavad seadmed	Seirepunkti number	Seirepunkti koordinaadid L-EST97
1.	Tuleoht, müra, tolm	Visuaalne vaatlus	Jäätmekäitlustoimingute teostamise ajal vastavalt vajadusele	Visuaalne vaatlus	1	X: 6586211, Y: 694657 X: 6586211, Y: 694657
2.	Kiirgus	Radioaktiivsuse mõõtmine	Metallijäätmete vastuvõtmisel	Portatiivne seade	1	X: 6586211, Y: 694657 X: 6586211, Y: 694657

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr

Käitluskoha nimetus

Jordi metallijäätmete käitlemine Jordi tee7, Kotinuka küla, 41546 Jõhvi vald.

Tegevus	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamine
Jäätmete käitlus ja õnnetuste ennetamine	Ettevõte on varustatud nõuetele vastavate seadmete (sh konteinerite), ehitiste, rajatiste, veokiga ning töötajad vajalike töövahendite, töötingimuste ja väljaõppega. Kõikide tegevuste juures arvestatakse kehtivate tervise-, keskkonnakaitse- ja tuleohutusnormatiividega, järgitakse tuleohutusnõudeid (sh tule tegemine ja suitsetamine keelatud).	Pidevalt
Jäätmekäitluse lõpetamine	Jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale isikule ning territoorium ja hooned korrastatakse viisil, mis tagab nende piisava puhtuse kasutamaks neid uuel otstarbel või teiste isikute poolt.	Jäätmekäitluse lõpetamisel
Jäätmekäitluskoha järelhooldus	Tegevuse lõpetamisel pole täiendavaid järelhoolde meetmeid vaja rakendada, kuna käitise tegevuse lõpetamisel ei ole ette näha jääksaaste ega jääkreostuse esinemist.	Tegevuse lõpetamisel

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga


Jrk nr	1.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia	Jäätmete vastuvõtt, registreerimine, dokumentide vormistamine
Tehniline varustatus	Jäätmepartiid kontrollitakse visuaalselt. Jäätmed identifitseeritakse koolitatud personali poolt, tegevused registreeritakse. Identifitseeritud jäätmed paigutatakse vastavatesse kogumiskohtadesse. Vastuvõetud jäätmete liik, kogus, jms dokumenteeritakse. Jäätmete päritolu, vastuvõtu kuupäeva ja jäätmete koguja osas peetakse arvestust.
Parim võimalik tehnika	Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on the Best Available Techniques for Waste Treatments Industries, August 2006. Töötajatel teadmised jäätmetest, vastuvõtmis-protseduurid. Visuaalne kontroll, kõigi jäätmete registreerimine. Arvestuse pidamine vastuvõetud jäätmete liikide, koguste, omaduste ja tekke kohta, samuti jäätmete päritolu, vastuvõtmise kuupäeva ja jäätmete koguja kohta. (BAT 6 lk 515; BAT 7e lk 515; BAT 7f lk 515; BAT 8e lk 515; BAT 9c lk 516; BAT 12a, d lk 517)
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga	vastab
Jrk nr	2.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia	Jäätmete hoiustamine ja käitlemine
Tehniline varustatus	Jäätmete hoiustamine toimub hoones selleks ettenähtud konteinerites. Käitluskohas on olemas absorbent lekete likvideerimiseks.
Parim võimalik tehnika	Jäätmekäitluse korralduslike meetmete ja üldise tehnoloogiliste nõuete osas on PVT võrdlemisel lähtutud kohaldatavast juhendmaterjalist Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on the Best Available Techniques for Waste Treatments Industries, August 2006. Meetmed vältimaks jäätmete hoiustamisest põhjustatud probleeme. BAT 24a lk 518; BAT 25, 27 lk 519; BAT 31a ja b lk 520.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga	vastab

Jrk nr	3.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia	Tahkete sisendjäätmete sortimine
Tehniline varustatus	Jäätmete esmane visuaalne kontroll väravas, seejärel käsitsi sorteerimine liigiti, eriliigiliste metallijäätmete käsitsi sorteerimine vastavalt liigile ja suurusele. Nõuetele vastavad tööalad/pinnad ja konteinerid.
Parim võimalik tehnika	KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1147, 10. august 2018, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused (teatavaks tehtud numbri C(2018) 5070 all) Tahkete sisendjäätmete sortimise eesmärk on hoida ära soovimatu materjali jõudmine järgneva(te)sse jäätmekäitlusetappi(desse). See võib hõlmata järgmist: käsitsi eraldamine visuaalse kontrolli käigus; mustmetallide, värviliste metallide või kõigi metallide eraldamine; BAT 2g lk 48.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga	vastab

Jrk nr	4.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia	Piisav ladustamismaht
Tehniline varustatus	Peetakse arvestust jäätmete sisse- ja väljamineku üle, et jälgida maksimaalseid üheaegseid jäätmekoguseid. Piisava koguse tekkimisel tellitakse jäätmete vedu.
Parim võimalik tehnika	KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1147, 10. august 2018, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused (teatavaks tehtud numbri C(2018) 5070 all) Jäätmete kuhjumise vältimiseks võetakse meetmeid, näiteks: jäätmete maksimaalne ladustamismaht on selgelt kindlaks määratud, võttes arvesse jäätmete omadusi (nt seoses tuleriskiga) ja käitlusvõimsust, ning seda ei ületata; ladustatud jäätmete kogust kontrollitakse regulaarselt, et see ei ületaks maksimaalset lubatud ladustamismahtu; jäätmete maksimaalne viibeaeg on selgelt kindlaks määratud. BAT 4b lk 49
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga	vastab

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Jrk nr	Võimalik hädaolukord	Hädaolukorra tekkimise võimaluse selgitus	Rakendatavad meetmed
1.	Tulekahju/pinnasereostus	Kavandatava tegevusel oht keskkonnale puudub. Võimalike lekete operatiivseks koristamiseks on olemas absorbendid ning territooriumil järgitakse tuleohutusnõudeid.	Ettevõtja tagab kõik endast oleneva vältimaks õnnetust. Kui õnnetus siiski toimub, teeb kõik endast oleneva õnnetuse mõju vähendamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks. Ettevõtte töötajad läbivad ohtlike jäätmete käitlemiseks vajaliku koolituse ning järgivad ettenähtud ohutusnõudeid, sh on töötajad varustatud isikukaitsevahenditega (sh kindad, tööriietus, turvajalanõud). Käitluskohtas on olemas absorbent ja tulekustutid. Ettevõtte territooriumil on suitsetamine ja lahtise tule kasutamine keelatud. Tuleohu korral kasutatakse esmaseid tule- ja avarii likvideerimise vahendeid (tulekustuti jms). Kui tekkinud avariid ei suudeta peatada või on toimunud suurem õnnetus, siis pöördutakse Päästeameti poole. Tööde tegemisel juhindutakse Eestis kehtivatest tuleohutuse normatiividest. Põhilised nõuded, mida järgitakse on järgmised: kinnistule on varutud nõuetekohased ja sobilikud tulekustutid (6 kg pulberkustutid). Tulekustutid käivad regulaarses kontrollis enne nende aegumist; rakendatakse ettevaatusabinõusid tuleohtlike olukordade vältimiseks; suitsetamine ja lahtise leegi kasutamine jäätmete käitlemisel on kategooriliselt keelatud; Kogutud jäätmete üleandmine edasisele käitlejale teostatakse sagedusega, mis välistab jäätmete kogumiseks kasutatavate konteinerite ületäitumise, mis tooks kaasa vajaduse leidmaks jäätmete ladustamiseks teisi võimalusi. Jäätmete ajutise hoiustamise kestvust ning kogust püütakse hoida minimaalsena. Kinnistud on ümbritsevast eraldatud aiaga, et takistada kõrvaliste isikute ja ettevõtteväliste sõidukite liikumist objektil. Tööpäeva lõppedes lukustatakse kõik sissepääsud ning territoorium pannakse valve alla.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 11 lg 3 kohaselt KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 61 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 kohaselt tuleb KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg-s 21 viidatud tegevuse korral anda eelhinnang ja otsustada KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 6 lg 2 loetelu on KeHJS § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224).
Ettevõtte poolt taotletav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuste nimistusse. Ettevõtte taotletav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p-s 11 nimetatud valdkonda, kuid ei ole nimetatud määruses nr 224. Samuti ei ole tegemist KeHJS § 6 lg-s 21 nimetatud tegevusega. Määruse nr 224 § 1 lg 1 ning § 10 p-de 1 ja 2 kohaselt tuleb anda eelhinnang jäätmekäitluskoha rajamisel, laiendamisel või rekonstrueerimisel, välja arvatud KeJHS § 6 lg 1 p-s 23 nimetatud juhul ning ööpäevas kuni 100 tonni tavajäätmete põletamisel või keemilisel töötlemisel.

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus

Ettevõte asub Jõhvi linna piirist üle Tallinn-Narva maantee kirde suunas. Territooriumist lääne suunas asub suletud
Kotinuka prügila ja tegutsev Uikala prügila (Toila vald). Territooriumist umbes kilomeetri kaugusel loode suunas asub Kotinuka küla keskus.

Territooriumist kirde suunas voolab Jöördi oja ning Pühajõgi, lõunasse üle Tallinn-Narva maantee (E20) jääb Jõhvi linna eramutega hoonestatud ala (lähim elamu on üle maantee ca 400 m kaugusel DP ala piirist) ning kaubandusettevõtted, ida suunas asub tankla.

Ettevõtte territooriumi läheduses ei paikne muinsuskaitsealuseid objekte ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid, kultuurimälestisi ega ka nende kaitsevööndeid. Seega muinsuskaitselised
piirangud antud alal puuduvad. Alal asuvad pärandkultuuri objektid – Jordi tee ja Jordi metsavahikoht. Jordi tee puhul
on maa-ameti andmetel tegu põlise metsateega, millest on säilinud 20-50 %.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus

Territooriumi detailplaneering ning Jõhvi vallas, Kotinuka külas, „Jõhvi äri- ja logistikapargi maa-ala“ detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine ARUANNE leitav siin: https://wd.johvi.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=219829&tid=1611&u=20210329142954&desktop=1017&r_url=%2F%3Fpage%3Dpub_list_dynobj%26pid%3D%26tid%3D1611%26u%3D20210329142954

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Ettevõte oma tegevuse käigus loodusressursse ei kasuta. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika.

Vee ja pinnase kaitseks ei ole vaja täiendavaid meetmeid kasutusele võtta, kuna tegevus toimub betoneeritud põrandaga hoones ja jäätmed suunatakse topeltpõhjaga merekonteineritesse, mis asuvad hoones.

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas.

Ettevõtte tegevusega võib kaasneda müra, kuid eeldatavalt ei ületa müratase kinnistu piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid.
Eeldatavalt ei kaasne tegevusega vibratsiooni. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne.

Ettevõte järgib ettenähtud ohutusnõudeid, ettevõtte töötajad on läbinud vastava koolituse ning kasutatavad seadmed vastavad selleks tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele. Nimetatud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust.

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed

Ettevõtte poolt kavandatud tegevus toimub hoone sees ning ettevõtte tegevus ei avalda mõju põhjavee ja pinnase kvaliteedile, kui
ettevõte juhindub käitise töös ettevõttele kehtivatest parima võimaliku tehnika dokumentidest ja seadustest.

Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub.

Ettevõtte kavandatava tegevusega puudub piiriülene ning oluline kumulatiivne mõju.
Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi.
Ettevõtte tegevuste muudatustega ei kaasne piirkonnale täiendavat keskkonnamõju ning säilib praegune olukord.

8. Taotluse lisad

Nimetus	Manus
Maksekorraldus	Lisa 4: maksekorraldus.pdf

Klienditoe tööaeg:
E-R 09:00-16:00
Väljaspool tööaega vastab telefonile automaatvastaja.
Aastaaruandluse info leiad siit

tel: 662 5999
e-post: [email protected]

Keskkonnaamet
Roheline 64, 80010 Pärnu
KEMIT