Menetlus M-116644 » Taotlus T-KL/1008555-3 Tagasi menetluse vaatesse

. Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number

T-KL/1008555-3

Taotluse liik

Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi

Aktsiaselts Läätsa Kalatööstus

Kontaktisik

Taavi Tamm

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Ettevõte tegeleb kala ja kreveti töötlemisega. Töö käib ühes vahetuses kl 5-16, viis päeva nädalas, kaksteist kuud aastas. Aastane tööaeg on seega 2860 tundi.
Käitis kujutab endast üht tootmisüksust, mis on varustatud põletusseadmega (>1 MWth), kahe puurkaevuga (veetarve 20000 m3/a), sademevee väljalasuga ning kus toimub kogu tootmisprotsess ning valmistoodangu pakendamine ja ladustamine.
Tootmismahud on:
krevett - 1000 t/a;
külmtöödeldud kala - 300 t/a;
kuumtöödeldud kala - 100 t/a.

Töötlemise esimene etapp on toorme vastuvõtt ja sorteerimine. Teises etapis toimub toodangu külmutamine ja pakendamine. Kala pestakse ja nõrutatakse. Külmutamisele minev kala doseeritakse pakendisse ja külmutatakse. Vürtsikala tootmisel lisatakse maitse- ja säilitusaineid, doseeritakse pakendisse (ämbrisse) ja kaanetatakse. Krevettide puhul eraldatakse vurrud ja glasuuritakse puhta joogiveega, misjärel need külmutatakse.
Heitallikaks on kala kuumtöötlemisseade e fritüür. Fritüüri maht on 10 l, töötlemine toimub toiduõlis temperatuuril u 170oC, tootlikkus on kuni 60 kg/h. Keeduaur tõmmatakse läbi rasvaeraldaja kubusse ning väljutatakse läbi korstna kõrgusega 5 m ja suudme läbimõõduga 0,25 m. Heitõhu mahtkiirus on 0,6 m3/s, joonkiirus 12,2 m/s. Fritüür töötab tööpäeviti kuni 7 tundi e 1700 h/a.

Valdav enamus külmseadmeid on kinnised, st freooni lisamise vajadus puudub. Külmseadmes kasutatakse külmagendina freooni R-404a, mida on süsteemis kuni 950 kg. Freooni lisatud ei ole.

Lisaks freoonil töötavatele külmseadmetele on ettevõttes ammoniaagil töötav külmhoone. Võrreldes eelmise olukorraga on kahest kambrist töös ainult üks. Süsteemis on kuni 1 tonn ammoniaaki, mille pihkumine võib olla kuni 5% aastas e 50 kg/a. Hooldus spetsialiseerunud firma poolt on kord kuus. Ammoniaagi taset kontrollitakse automaatselt ning lekete puhul toimub automaatne alarmeerimine.

Põletusseade on vedelgaasil töötav veekatel CPA-900, mille installeeritud soojusvõimsus on 1,023 MWth. Korsten on kõrgusega 11,4 m, suudme läbimõõt on 0,4 m. Väljuvate suitsugaaside temperatuur maksimaalsel koormusel on 180oC. Suitsugaaside mahtkiirus on 0,3 Nm3/s (0,5 m3/s - 180oC juures), joonkiirus 4 m/s.

Vee erikasutus seisneb vee võtmisest põhjaveekihist kala töötlemiseks ja sademevee ärajuhtimises Liivi lahte.
Peamiselt kasutatakse vett mereandide glasuurimisel ja mitmesugustes pesemisprotsessides. Mereandide glasuurimisel pihustatakse vett jahutustunnelist väljunud tootele, kus vett kulub 1500 l/h. Kala külmutamisele järgneval glasuurimisel kulub vett 2000 l/h. Antud töö on hooajaline (talveperiood) ja tehakse peamiselt talvel. Kaste ja kandikuid pestakse masinaga. Selleks kulub 1000 l/h. Konteinereid pestakse käsitsi, kasutades veetrassi ühendatud kastmisvoolikuid ja survepesurit. Selleks kulub maksimaalselt 7500 l/h. Töö lõppedes pestakse kõik masinad, seadmed, seinad ja põrandad. Pesemine toimub osaliselt käsitsi, osaliselt survepesurit kasutades. Pesemiseks võib kuluda kuni 15000 l vett.
Sademevett puhastatakse füüsikalisel meetodil (settimine).
Sademevee puhastamiseks kasutatav seade on kahe vaheseinaga raudbetoonist septik (SA 109), ruumalaga 24 m3 ja mõõtmetega 2 000 x 2 000 x 6 000 mm.
See on ehitis (soomusteeraldaja), mida varem kasutati kalade vastuvõtul pumbatud merevee merre tagasi juhtimisel. Septik asub mere kaldal paadisadama muuli alguses. Sademeveed, mis suunatakse Liivi lahte läbi septiku, kogutakse kokku umbes 0,6 ha suuruselt alalt.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Ettevõttele kuuluvad heiteallikad asuvad Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Läätsa külas, katastriüksusel tunnusega 72101:002:0479. Tootmisterritoorium (joonisel on piiritletud oranži joonega) piirneb merega idas, tootmismaaga kagus, elamumaaga lõunas, transpordimaaga läänes, jäätmehoidla maaga põhjas.

Lähim saastetundlik objekt (elamu) paikneb heiteallika (korsten) suhtes lõunas, 150 m kaugusel. Laste- ja tervishoiasutuste läheduses paiknemise kohta andmeid ei ole.

Samalaadseid heiteallikaid läheduses ei asu.

Märkimisväärseid lõhna- ja müraallikaid käitises pole, samuti pole esinenud ka vastavasisulisi kaebusi.
Fritüüri käitamisel võib eeldada mõningat lõhnaainete emissiooni, kuid väike toodangu maht ja napid töötunnid ei luba prognoosida märkimisväärse häiringu teket ümbruskonnas.
Müra tekitavad seadmed paiknevad tootmishoonete sees. Avatud müraallikatest on ainult transpordivahendid, kuid pole mingit eeldust arvata, et need võivad tekitada ülenormatiivset mürataset.
Ettevõtte kinnistul asuvast veehaardest (kaks puurkaevu, millest üks on reservis) vajatakse põhjavett kuni 20 000 m3 aastas.

Sademevee väljalask (SA109) suubub Kura kurgu hoiualale (registrikood: KLO2000316), mille koosseisus on kaitse alla võetud Natura 2000 võrgustikku kuuluv Kura kurgu linnuala (registrikood: RAH0000132). Sademevee suublasse juhtimisega seotud rajatised asusid vaadeldaval alal juba hoiualade moodustamisel, mistõttu on välistatud, et Aktsiaseltsi Läätsa kalatööstus tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele või kaitstavatele loodusobjektidele (määruse nr 224 § 15 p 8).

Käitis/tegevuskoht

Nimetus

LÄÄTSA KALATÖÖSTUS

Aadress

Kalatööstuse, Läätsa küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Territoriaalkood

4661

Katastritunnus(ed)

72101:002:0479

Objekti L-EST97 koordinaadid

X: 6446456, Y: 397060

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kalatööstuse (72101:002:0479). Puudutatud veekogud: Laidunina - Roomassaare rand (VEE3406010)

Loa taotletav kehtivusaeg

Tähtajatu

Kehtivus aastates

Alates

Kuni

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus

Ettevõte asub Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Läätsa külas, katastriüksusel tunnusega 72101:002:0479. Tootmisterritoorium piirneb merega idas, tootmismaaga kagus, elamumaaga lõunas, transpordimaaga läänes, jäätmehoidla maaga põhjas.

Lähim saastetundlik objekt (elamu) paikneb tootmishoonete suhtes lõunas, u 150 m kaugusel. Laste- ja tervishoiasutuste läheduses paiknemise kohta andmeid ei ole.

Ettevõttel on olemas oma kahel puurkaevul põhinev veevarustus ja tsentraalne kanalisatsioon (AS Kuressaare Veevärk). Osa sadeveest juhitakse sademeveekanalisatsiooni kaudu Laidunina- Roomassaare merealale.

Lähtuvalt Lääne-Eesti veemajanduskavast on Siluri Saaremaa põhjaveekogumi nii koguseline kui keemiline seisund hea. Läätsa kalatööstuse piirkond asub puurkaevu registriandmete alusel ning VeeS § 26-13 lg 3 p 2 toodud kriteeriumitest lähtuvalt maapealse reostuse eest suhteliselt kaitstud põhjaveega alal.

Vee seisundi hindamise ja abinõude planeerimise ning rakendamise eesmärgil on veekogud jaotatud või liidetud osadeks ehk pinnaveekogumiteks. Veekogumi seisundit hinnatakse „ökoloogilise seisundina“ ja „keemilise seisundina“. Laidunina-Roomassaare ranna mereala kuulub Lääne-Eesti vesikonda ning Liivi lahe veekogumisse nimetusega „Liivi lahe loodepoolne rannikuvesi“ ja koodiga EE_17. Liivi lahe rannikuvesi on mesohaliinne madal, varjatud ja sesoonselt kihistunud veekogum. Lääne-Eesti veemajanduskavas on Liivi lahe rannikuvee ökoloogiline seisund 2013-2015 seire ja uuringute tulemuste põhjal hinnatud 2015. aastal kesiseks, kuna füüsikalis-keemilised näitajad ja fütoplankton ei vasta hea veeklassi näitajatele. Veekogumi keemiline seisund on halb elavhõbeda sisalduse tõttu vee elustikus. Veekogu mitte hea seisundi põhjused on ebaselged, kuid Lääne-Eesti veemajanduskavas välja on toodud mererajatised, meretransport sadamad, maismaalt tulevat koormust (punktreostusallikad, hajukoormus). Vajalik veekogumi täiendavad uuringud veekogumi mittehea seisundi põhjuse tuvastamiseks. Veemajanduskava toob välja asjaolu, et saastainete koormust veekogumile on vajalik piirata ja vältida korrastades veekogumiga seotud reoveekäitlust. Oluline on täita stabiilselt seadusest tulevad nõuded saasteainete suublasse juhtimisel.

Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta

Läätsa kalatööstuse pk nr 11749 vesi sisaldab 2012. ja 2015. aastal võetud veeproovide analüüsitulemuse alusel ülemäära kloriide (760 – 855 mg/l), boori (1,4 mg/l) ja naatriumi (294,2 mg/l), rauda (260 ug/l), omab selgelt eristatavat lõhna (3 palli).
Põhjavee kvaliteet on SM 02.01.2003 määrus nr 1 alusel on hinnatav III kvaliteediklassi kuuluvaks, kuigi kloriidide sisaldus ületab III põhjavee kvaliteediklassi näitajaid. § 8 lg 4 p 2 alusel tuleb üks kord aastas määrata põhjaveeproovist loas nimetatud joogiveeallika kvaliteedi näitajad.

Laidunina-Roomassaare ranna mereala kuulub Lääne-Eesti vesikonda ning Liivi lahe veekogumisse nimetusega „Liivi lahe loodeosa rannikuvesi“ ja koodiga EE_17. Liivi lahe rannikuvesi on mesohaliinne madal, varjatud ja sesoonselt kihistunud veekogum. Lääne-Eesti veemajanduskavas on Liivi lahe rannikuvee ökoloogiline seisund 2013-2015 seire ja uuringute tulemuste põhjal hinnatud 2015. aastal kesiseks, kuna füüsikalis-keemilised näitajad ja fütoplankton ei vasta hea veeklassi näitajatele. Veekogumi keemiline seisund on halb elavhõbeda sisalduse tõttu vee elustikus. Veekogu mitte hea seisundi põhjused on ebaselged, kuid Lääne-Eesti veemajanduskavas välja on toodud mererajatised, meretransport sadamad, maismaalt tulevat koormust (punktreostusallikad, hajukoormus). Vajalik veekogumi täiendavad uuringud veekogumi mittehea seisundi põhjuse tuvastamiseks. Veemajanduskava toob välja asjaolu, et saastainete koormust veekogumile on vajalik piirata ja vältida korrastades veekogumiga seotud reoveekäitlust.

Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart

Lisa 1: Veeobjektide_plaan.docx

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid

Lisa 2: kinnistu_kanne_21.docx

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta

Läätsa kalatööstuse veehaarsesse kuuluv pk nr 11749 on rajatud 1972. aastal, puurkaevu sügavus on 65 m ning veehaardesse kuuluv pk nr 11853 on rajatud 1957. aastal, puurkaevu sügavus on 63 m. Kuna veevajaduse rahuldab veevõtt ühest kaevust (pk nr 11749), siis teine veehaardesse kuuluv kaev (pk nr 11853) on hetkel reservis. Mõlemad puurkaevud avavad siluri veekihti ning võetav vesi on sarnase kvaliteediga. Esitatud vee erikasutusloa taotluse alusel soovib ettevõte võtta põhjavett kuni 139 m3/ööpäevas s.o 12500 m3/kvartalis ja 50000 m3/aastas. Võetav vesi mõõdetakse kasutusel olevale puurkaevule 2019. aastal taadeldud veearvestiga.
Pk-st nr 11749 veevõtt katab taotletava põhjavee hulga ning see on vastavuses kaevu projekteeritud tootlikkusega (keskmiselt 5 l/s, s.o kuni 432 m3/ööp). Veehaardest taotletav veevõtt on kooskõlas Läätsa kalatööstuse veehaardele Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 404 kuni 2022. aasta lõpuni kinnitatud põhjavee tootmisveevaruga, mis on 1500 m3 ööpäevas.
Ettevõtte põhjaveevõtt on vähenenud võrreldes 1997. aastaga, mil hinnati põhjaveearu ning ettevõtte vajas tootmiseks rohkem vett kui 500 m3 ööpäevas. Ettevõtte veetarbimine on olnud alates 2007. aastast alla 21 000 m3 aastas ehk alla 100 m3 ööpäevas ning pikaajaline perspektiivne põhjaveevõtt jääb samaks.

Läätsa kalatööstuse 0,6 ha suuruselt kõvakattega kaetud territooriumilt kogutakse sademetena langenud vesi sademeveekanalisatsiooni kaudu Laidunina- Roomassaare merealale ning suublasse juhitav sademeveehulk on hinnatav 3540 m3 aastas. Ettevõtte territooriumi kasutavad erinevad transpordivahendid ning saastatud sademevee tekke vältimiseks või sademevees reoainete koguse vähendamiseks, tuleb kõvakattega alasid, millelt sademevett ära juhitakse regulaarselt kuivalt puhastada

Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid

Lisa 3: veproov_21LA.pdf

Lisa 4: sadevesi_Laatsa.pdf

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane.

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr

Veehaarde nimi

Läätsa (11749)

Veehaarde kood

POH0001961

Puurkaevu katastrinumber

11749

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid

X: 6446541, Y: 396956

Põhjaveekiht

Silur (S)

Põhjaveekogum

Siluri Saaremaa põhjaveekogum (S_Saaremaa)

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast?

Jah

Joogivee kasutamine või tootmine

Jah

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud?

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord

Territooriumil asub kaks puurkaevu. POH0001961 asub kalatööstuse territooriumi loodepoolses osas ja on kasutusel.
POH0000696 asub samuti kalatööstuse loodepoolses osas ja on hetkel reservis. Kaevude omavaheline kaugus on 53 m.
Puurkaevude kaitsealad on raadiustega 50 m, mis osaliselt kattuvad. Kasutusel olev puurkaevu manteltoru ümbritsev pinnas on kaetud killustikuga, kaldega manteltorust eemale. Välismõjude eest on kaev kaitstud sandwich materjalist valmistatud kastiga. Reservis oleva puurkaevu manteltoru on suletud metallplaadiga ja ümbritsev pinnas kaetud killustikuga.

Veevõtuseadmete iseloomustus

kaevu kaitsetsooni jääb osa materjalide laost, milles hoitakse tootmiseks vajalikke pakkematerjale (plastkile, kartong, abimaterjalid) ning hetkel mittekasutusel olevaid seadmeid.

Võetava vee koguse määramise viis

Veearvesti

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id)

veearvesti paigaldatud märtsis 2019.a

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused

Lisa 5: veproov_21LA.pdf

Toimub võetava vee töötlemine

Taotletav veevõtt (m³)

Vee kasutusala	Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Veevõtt	2021	5 000	5 000	5 000	5 000	20 000	55

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³

20 000

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi?

Jah

Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus

grupp1 - POH0001961, POH0000696.

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Reovee/heitvee käitlemise viis

Suublasse juhtimine

Heitvee kogus aastas (m³)

Pindala, kust sadevesi kogutakse on u 6000 m2. Aasta keskmine sademehulk on 590 mm (Sõrve, 1991-2020) http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed/
Selle alusel on sademevee kogus 3540 m3/a.

Ettevõtte nimi, kelle kanalisatsiooni reovesi juhitakse

AS Kuressaare Veevärk

Sademevee käitlemise kirjeldus

6000 m2 pinnalt juhitakse sademevesi kanalisatsiooni. Ülejäänud territooriumile tekkiv sademevesi imbub pinnasesse.

Vee võtmisega kaasneva keskkonnamõju vähendamise meetmete kirjeldus

Põhjaveevaru uuring

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr

Reoveepuhasti nimi

Läätsa kalatööstuse sademevee puhasti

Reoveepuhasti kood

PUH0741090

Väljalaskme nimi

Läätsa kalatööstuse sademevesi

Väljalaskme kood

SA109

Väljalaskme tüüp

Sademevee väljalask

Väljalaskme koordinaadid

X: 6446442, Y: 397143

Taotletav vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik	Aine kogus t/kv	Aine kogus t/a

Prognoositav sademevee vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis
2021					3 540

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik
2021	Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)	15	mg/l
2021	Üldlämmastik (Nüld)	45	mg/l
2021	Heljum	40	mg/l
2021	Nafta (merel)	5	mg/l
2021	Keemiline hapnikutarve (KHT)	125	mg/l
2021	Üldfosfor (Püld)	1	mg/l

Väljalaskme seirepunkt

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus
Üksikproov	X: 6446442, Y: 397143 X: 6446442, Y: 397143	BHT7, Heljum, Keemiline hapnikutarve (KHT), Nafta, Vesinikioonide kontsentratsioon(pH), Üldfosfor (Püld), Üldlämmastik (Nüld)		kord/a

Suubla

Suubla nimi

Laidunina - Roomassaare rand

Suubla kood

VEE3406010

Pinnaveekogumi nimi

Liivi lahe loodeosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood

EE_17

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Laidunina-Roomassaare ranna mereala kuulub Lääne-Eesti vesikonda ning Liivi lahe veekogumisse nimetusega „Liivi lahe rannikuvesi“ ja koodiga EE_12. Liivi lahe rannikuvesi on mesohaliinne madal, varjatud ja sesoonselt kihistunud veekogum. Lääne-Eesti veemajanduskavas6 on Liivi lahe rannikuvee ökoloogiline seisund 2013-2015 seire ja uuringute tulemuste põhjal hinnatud 2015. aastal kesiseks, kuna füüsikalis-keemilised näitajad ja fütoplankton ei vasta keskkonnaministri 28.07.2009 määruses nr 447 sätestatud hea veeklassi näitajatele. Veekogumi keemiline seisund on halb elavhõbeda sisalduse tõttu vee elustikus. Veekogu mitte hea seisundi põhjused on ebaselged, kuid Lääne-Eesti veemajanduskavas8 välja on toodud mererajatised, meretransport sadamad, maismaalt tulevat koormust (punktreostusallikad, hajukoormus). Vajalik veekogumi täiendavad uuringud veekogumi mittehea seisundi põhjuse tuvastamiseks. Veemajanduskava toob välja asjaolu, et saastainete koormust veekogumile on vajalik piirata ja vältida korrastades veekogumiga seotud reoveekäitlust. Oluline on täita stabiilselt seadusest tulevad nõuded saasteainete suublasse juhtimisel.

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala ha

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Reoveepuhasti jrk nr

Reoveepuhasti nimi

Läätsa kalatööstuse sademevee puhasti

Reoveepuhasti kood

PUH0741090

Kas reoveepuhastil on olemas kasutusluba?

Kanalisatsiooni asukoha skeem

Reoveepuhasti reoveekogumisala

Puhastit teenindatavad reoveekogumisalad

Puhasti teenindatav reoveekogumisala nimetus	Puhasti teenindatav reoveekogumisala kood	Puhasti teenindatava reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides

Prognoositav reovee vooluhulk (m³)

Periood	I kvartalis	II kvartalis	III kvartalis	IV kvartalis	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis
2021	885	885	885	885	3 540	65	Arvestuslik

Reovee kogus ja koostise muutumine aasta, kuu või ööpäeva jooksul

Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis

Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis

Reostuskoormus

Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused

Reoveesete

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus (m³/a)

Reoveesette käitlemise ja kasutamise viis

Setteproovide tulemused

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus %

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis

Kogumiskaevude kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamiseviis

mehaaniline

Reovee formeerumise ja kanalisatsiooni skeem

Lisa 6: Sademevee_puhastamise_skeem.jpg

Seadme tüüp

septik

Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d

1 090

Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d

Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides

Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides

Reovee järelpuhastus

Puhastusprotsessi projektikohane puhastusaste %

Puhastusprotsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l

Puhastusprotsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l

5.50

Puhastusprotsess

Saasteaine	Puhastusprotsessi projektikohane puhastusaste %	Puhastusprotsessi tegelik puhastusaste %	Puhastusprotsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l	Puhastusprotsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l

Seirepunktid

Seire allikas	Seire tüüp	Koordinaadid	Teostatud omaseire analüüsiaktid
reoveepuhasti väljalask (suublasse)	Üksikproov	X: 6446442, Y: 397143 X: 6446442, Y: 397143	Lisa 7: sadevesi_Laatsa.pdf

4.3.3. Äkkheide vette

Vorm ei ole asjakohane.

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad

Heiteallikas					Väljuvate gaaside parameetrid			Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood	Nr plaanil või kaardil	Nimetus	L-EST97 koordinaadid	Ava läbimõõt, m	Väljumiskõrgus, m	Joonkiirus, m/s	Temperatuur, °C	SNAP kood	Lisategevuse SNAP
HEIT0004845	1	Katlamaja korsten, õlikatel CPA-900	X: 6446443, Y: 397016 X: 6446443, Y: 397016	0.40	11.40	4	180	030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
HEIT0004847	3	Ventilatsioonikorsten, kala kuumtöötlemine	X: 6446447, Y: 397026 X: 6446447, Y: 397026	0.25	5	12.20	170	040627 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - liha, kala jne praadimine/suitsutamine/kuivatamine/konserveerimine (suitsutusseadmed, kus kütuste ei kasutata)
	2	ammoniaagil töötav külmhoone	X: 6446540, Y: 397029 X: 6446540, Y: 397029	10	4	1	20	060503 - HFC, N2O, NH3, PFC ja SF6 kasutamine - külmutus- ja jahutusseadmed (freoonivabad)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
10201 - Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine
35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

Põletusseade

Jah

Põletusseadme summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth

1.023

Kütuse liik	Kütuseliigi täpsustus	Kütuseliigi aastakulu
Kütuse liik	Kütuseliigi täpsustus	Kogus	Ühik
Vedeldatud naftagaas (LPG)		40	tonni

Keskmise võimsusega põletusseade

Jah

Keskmise võimsusega põletusseadmed

Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth	Keskmise võimsusega põletusseadmete arv	Eeldatav töötundide arv aastas	Keskmine koormus, %	Käitamise alguskuupäev	Kasutatav kütus või jäätmed
					Kütuse liik	Kütuseliigi aastakulu
					Kütuse liik	Kogus	Ühik
1.023	1	8 000	50	02.05.2005	Vedeldatud naftagaas (LPG)	40	tonni

Suure võimsusega põletusseade

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Seakasvatus

Veisekasvatus

Kodulinnukasvatus

E-PRTR registri kohustuslane

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi

Tontkandlane OÜ

Registrikood/isikukood

14240955

Postiaadress

Pärna 28a-1, Tartu 50604

Telefon

5038040

E-posti aadress

[email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

• Atmosfääriõhu kaitse seadus
• Tööstusheite seadus
􀀀 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise
meetodid https://www.riigiteataja.ee/akt/108032019006
􀀀 Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete
mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid
􀀀 Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 “Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused,
millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016005
􀀀 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 “ Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning
õhukvaliteedi hindamispiirid https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044
􀀀 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 “Õhukvaliteedi hindamise kord“
https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016062
􀀀 Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis https://www.riigiteataja.ee/akt/125102019001
􀀀 Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 "Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid." https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017018

EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook – 2019 https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019/part-b-sectoral-guidance-chapters/2-industrial-processes/2-h-other-industry-production/2-h-2-food-and/view (2.H.2 Food and beverages industry).

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Algandmed (materjalide liigid ja kulu, töörežiim jms) on saadud heiteallikate valdaja esindaja käest ning on esitatud vastavates peatükkides

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus

Ettevõttele kuuluvad heiteallikad asuvad Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Läätsa külas, katastriüksusel tunnusega 72101:002:0479. Tootmisterritoorium (Joonisel piiritletud oranži joonega) piirneb merega idas, tootmismaaga kagus, elamumaaga lõunas, transpordimaaga läänes, jäätmehoidla maaga põhjas.
Reljeef maa-alal, mis hõlmab 0,57 km diameetriga ringi (kõrgeima saasteallika 50-ne kordne kaugus), on tasane.
Lähim õhusaaste suhtes tundlik objekt (elamu) paikneb heiteallika (korsten) suhtes lõunas, 150 m kaugusel. Laste- ja tervishoiuasutuste läheduses paiknemise kohta andmeid ei ole.
Samalaadseid heiteallikaid läheduses ei asu.

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 8: Asukohakaart.docx

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 9: Heiteallikate_plaan.docx

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

pole

Ilmastikutingimuste iseloomustus

Saaremaad (Kuressaaret) iseloomustavad pikaajalised (1971-2000) meteoroloogilised näitajad on järgmised:

Tabel 1.2. Saaremaa (Kuressaare) klimaatilised näitajad

Temperatuurid:
Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur	+ 6.4^oC
Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur	+ 20,7^oC
Kõige külmema kuu (veebruar) keskmine temperatuur	- 6.2^oC
Tuule kiirused ja tuulevaikuse sagedus (%):
Keskmine aastane kiirus	5,0 m/s
Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (%):
N NO O SO S SW W NW tuulevaikus 10 8 9 11 13 20 16 12 1
Sademed:
Aasta keskmine sademete hulk	617 mm

Joonis 1.1 Saaremaa tuuleroos

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Saasteainete heitkoguste arvestamisel põletusseadmetest on kasutatud keskkonnaministri 24.11.2016 määrust nr 59 “Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid”.

LOÜ-de heitkoguste arvutamisel kala kuumtöötlemisel on lähtutud: EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook – 2019 https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019/part-b-sectoral-guidance-chapters/2-industrial-processes/2-h-other-industry-production/2-h-2-food-and/view (2.H.2 Food and beverages industry).

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Tegevusest põhjustatud välisõhu saastamine

Välisõhu saasteallikaks on vedelgaasil töötav põletusseade, ammoniaagil töötav külmhoone ning kala kuumtöötlemise heitava.

Põletusseadmed

Saasteainete heitkoguste arvestamisel on kasutatud keskkonnaministri 24.11.2016 määrust nr 59 “Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid”.

Saasteaine heitkogust määratakse arvutuslikult järgmiselt:

Arvutatakse kütusekulu ümber soojusühikutesse (B₁)

B₁ = B x Q^r (GJ), kus

B – kütusekulu vaadeldaval perioodil (t)

Q^r- kütuse alumine kütteväärtus (MJ/kg)

B₁ = 40×46,08 = 1843 GJ

b. Leitakse saasteaine eriheite väärtus - q_i

Vastavalt metoodikale on gaasil töötava põletusseadme puhul antud järgmised eriheited (q_I), mis on toodud Tabelis 3.1.

c. Arvutatakse vastava saasteaine heitkogus M_I, kasutades järgnevat valemit:

M_I = 10^-6 x B₁ x q_I (t), kus

B₁ – kütusekulu vaadeldaval perioodil (GJ);

q_I – i-nda saasteaine eriheide (g/GJ).

CO₂ arvutamine

Vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr. 86 leitakse süsinikdioksiidi heitkogus järgnevalt:

Mc = 10^-3 x B₁ x q_c x Kc, kus

Mc - süsiniku heitkogus gigagrammides (GgC);

B₁ – kütusekulu (TJ);

q_c – süsiniku eriheide (tC/TJ);

Kc – oksüdeerunud süsiniku osa.

Vedelgaasil on on q_c – 17,2 (tC/TJ), Kc – 1.

Mco = Mc x 3,664, kus

Mco – CO₂ heitkogus (GgCO₂);

Mc – süsiniku heitkogus gigagrammides (GgC).

Heiteallikast eralduvate heitkoguste hetkväärtused g/s

Vastavalt metoodikale arvutatakse hetkeline heitkogus iga komponendi jaoks lähtuvalt põletusseadme võimsusest:

M=10^-3Pq (g/s), kus

P on põletusseadme soojusvõimsus MW_th

q on vastava saastekomponendi eriheide g/GJ.

Arvutustes on kasutatud maksimaalvõimsust 1,023 MW_th.

Nende saasteainete puhul, mille kohta on kehtestatud aastakeskmised piirväärtused, on eraldi arvutatud ka aastakeskmised hetkelised heitkogused. St et tunnikeskmine heitkogus on korrutatud aastakeskmise koormuskoefitsiendiga, mis antud juhul on 0,5. Katelde juures on kasutatud ka ajalist koefitsienti eeldusel, et iga katel töötab 8000 h aastas, st 8000/8760=0,913.

Tabel 3.1. Saasteainete eriheite väärtused ja heitkogused LPG põletamisel HA-1

Saasteaine	Eriheide (g/GJ)	Heitkogus (g/s)	Heitkogus (g/s) aastakeskmine	Heitkogus (t/a)
NOx	42,4	0,044	0,020	0,079
TO	0,45	0,000		0,0008
peenosakesed	0,45	0,0005	0,0002	0,0008
eriti peened osakesed	0,45	0,0005	0,0002	0,0008
CO	30	0,031		0,055
SO2	0,51	0,0005		0,0009
LOÜ	2	0,002		0,004
Raskmetallid	mg/GJ	mg/s		kg/a
Hg	0,1	0,00010		0,00018
Cd	0,00025	0,00000	0,000000	0,00000
Pb	0,0015	0,00000	0,000001	0,00000
Cu	0,00076	0,00000		0,00000
Zn	0,015	0,00002		0,00003
As	0,12	0,00012	0,000056	0,00022
Cr	0,00076	0,00000	0,000000	0,00000
Ni	0,00051	0,00000	0,000000	0,00000
Se	0,011	0,00001		0,00002
CO₂	-	-		103,328

Külmutusseadmed

Heiteallikas nr 2. Ammoniaagi pihkumine on arvestatud 5% üldkogusest, mis maksimaalselt saab olla 1 tonn. Seega arvestuslik kadu 50 kg/a e 0,050 t/a.

Ühtlase pihkumise korral on ammoniaagi hetkeline kadu 0,002 g/s (50000 g/a / 8760 h/3600 s/h).

Kala kuumtöötlemine

Heiteallikas nr 3. Kala kuumtöötlemise juures on kasutatud Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodilist kogumikku EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook – 2019 https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019/part-b-sectoral-guidance-chapters/2-industrial-processes/2-h-other-industry-production/2-h-2-food-and/view (2.H.2 Food and beverages industry).

Kala kuumtöötlemisel eralduva NMVOC eriheiteks on määratud 0,3 kg/Mg toodangu kohta.

Toodangu juures 100 t/a on NMVOC heitkogus 0,030 t/a. bvvc

Tootmise intensiivsuse juures 60 kg/h moodustab hetkeline heitkogus 0,005 g/s (0,06 t/h x 0,3 kg/Mg / 3,6).

Manused

Lisa 10: VEDELGAAS_FRIT__LAATSA_21.xlsx

Lisa 11: Tegevusest_pohjustatud_valisohu_saastamine_Laatsa.docx

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Heiteallikas	Katlamaja korsten, õlikatel CPA-900
Koormus	Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	0
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	0	0	0
01 - 02	0	0	0
02 - 03	0	0	0
03 - 04	0	0	0
04 - 05	0	0	0
05 - 06	0	0	0
06 - 07	100	0	0
07 - 08	100	0	0
08 - 09	100	0	0
09 - 10	100	0	0
10 - 11	100	0	0
11 - 12	100	0	0
12 - 13	100	0	0
13 - 14	100	0	0
14 - 15	75	0	0
15 - 16	50	0	0
16 - 17	0	0	0
17 - 18	0	0	0
18 - 19	0	0	0
19 - 20	0	0	0
20 - 21	0	0	0
21 - 22	0	0	0
22 - 23	0	0	0
23 - 24	0	0	0


Heiteallikas	Ventilatsioonikorsten, kala kuumtöötlemine
Koormus	Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	0
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	0	0	0
01 - 02	0	0	0
02 - 03	0	0	0
03 - 04	0	0	0
04 - 05	0	0	0
05 - 06	0	0	0
06 - 07	100	0	0
07 - 08	100	0	0
08 - 09	100	0	0
09 - 10	100	0	0
10 - 11	100	0	0
11 - 12	100	0	0
12 - 13	100	0	0
13 - 14	100	0	0
14 - 15	75	0	0
15 - 16	50	0	0
16 - 17	0	0	0
17 - 18	0	0	0
18 - 19	0	0	0
19 - 20	0	0	0
20 - 21	0	0	0
21 - 22	0	0	0
22 - 23	0	0	0
23 - 24	0	0	0


Heiteallikas	ammoniaagil töötav külmhoone
Koormus	Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade

Heiteallikas

Katlamaja korsten, õlikatel CPA-900

Põletusseadmete arv

Soojussisendile vastav nimi-soojus-võimsus, MWth

1.023

Töötundide arv aastas

8 000

Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist?

Jah

Püüdeseade

Püüdeseade	Püütav saasteaine
Püüdeseade	CAS nr	Saasteaine nimetus	Projekteeritud puhastusaste, %

Kasutatav kütus ja jäätmed

Kasutatav kütus või jäätmed					Saasteaine
Kütuse liik	Väävlisisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³	Kogus aastas		Välisõhku väljutatud heide						Kanda vormile 5.5
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus	Ühik	Aastas	Ühik
Vedeldatud naftagaas (LPG)	0.001	46.08	40	tonni	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.0005	g/s	0.000829	t
					PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.0005	g/s	0.000829	t
					PM10	Peened osakesed (PM10)	0.0005	g/s	0.000829	t
					10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.0438	g/s	0.078889	t
					630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.0307	g/s	0.055296	t
					NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.002	g/s	0.003686	t
					BC	Must süsinik	0	g/s	0.000045	t
					7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0	mg/s	0.000003	kg
					7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks	0.0001	mg/s	0.000184	kg
					7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	0	mg/s	0	kg
					7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	0.0001	mg/s	0.000221	kg
					7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0	mg/s	0.000001	kg
					7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	0	mg/s	0.000028	kg
					7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0	mg/s	0.000001	kg
					7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0	mg/s	0.000001	kg
					7782-49-2	Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks	0	mg/s	0.00002	kg
					PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	0.0005	µg/s	0.000922	mg
					50-32-8	Benso(a)püreen	0	mg/s	0.000001	kg
					205-99-2	Benso(b)fluoranteen	0	mg/s	0.000002	kg
					207-08-9	Benso(k)fluoranteen	0	mg/s	0.000002	kg
					193-39-5	Indeno(1,2,3-cd)püreen	0	mg/s	0.000002	kg
					7446-09-5	Vääveldioksiid	0.0005	g/s	0.00094	t
					124-38-9	Süsinikdioksiid	0.0176	g/s	116.159939	t

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	Saasteaine				Õhukvaliteedi tase
Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	CAS nr	Nimetus	Summaarne hetkeline heitkogus M	Ühik	Keskmistamisaeg	Õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus	Ühik	Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm	Suhe Cm / Keskmistamisaeg
1	630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.031	g/s	8 tundi	10	mg/m³	0.024	0.002
1	7446-09-5	Vääveldioksiid	0	g/s	1 tund	350	µg/m³	1.50	0.004
1	7446-09-5	Vääveldioksiid	0	g/s	24 tundi	125	µg/m³	0.40	0.003
1	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.044	g/s	1 tund	200	µg/m³	34	0.17
1	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.044	g/s	1 aasta	40	µg/m³	0.70	0.018
1, 3	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.007	g/s	1 tund	5 000	µg/m³	6	0.001
1, 3	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.007	g/s	24 tundi	2 000	µg/m³	1.50	0.001
1	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0	g/s	1 aasta	25	µg/m³	0.10	0.004
1	PM10	Peened osakesed (PM10)	0	g/s	24 tundi	50	µg/m³	0.40	0.008
1	PM10	Peened osakesed (PM10)	0	g/s	1 aasta	40	µg/m³	0.10	0.002

Koosmõju kirjeldus

Saadud kontsentratsioonid ei ületa väljaspool tootmisterritooriumit tunni-, ööpäeva- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtust.
Kõige lähemal normatiivsele tasemele väljaspool tootmisterritooriumit on NOx maksimaalne kontsentratsioon.

Antud juhul ühegi saasteaine kontsentratsioon ei ületa 30% ÕPV-st. Saasteainete kontsentratsiooni maksimumid ei ulatu lähima elamupiirkonnani, tekkides kuni 115 m raadiuses heiteallikatest, väljaspool tootmisterritooriumit,. Valdavate tuulte alla mõjupiirkonna ulatuses elamuid ei jää. Saasteainete maksimaalväärtused on elamualal tagasihoidlikud ning ei kujuta ohtu inimese tervisele.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Fritüüri käitamisel võib eeldada mõningat lõhnaainete emissiooni, kuid väike toodangu maht ja töötunnid ei luba prognoosida märkimisväärse häiringu teket ümbruskonnas. Hajumisarvutuste alusel jääb LOÜ-de kontsentratsioon maksimaalselt 6 µg/m3, elamute juures u 3 µg/m3. Taolise kontsentratsiooni juures on häirivad ainult tugevalõhnalised ühendid, mille esinemist märkimisväärses koguses ei saa eeldada.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Õhukvaliteedi taseme määramiseks kasutati maailmas enimlevinud Gaussi saastelehviku kontseptsioonil baseeruvat arvutusmeetodit AEROPOL 5.3.1.

Arvutamiseks valitud meteoaasta

2014-16

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Kasutatud parameetrid on: tuule kiirus ja suund tasemel 2 ja 10 m, välisõhu temperatuur, pilvisus, soojusvoog, sademed.

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Pärnu

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

EMHI andmed

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

ei kasutattud

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Koosmõju avaldada võivad heiteallikad puuduvad.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Saasteainete saastetaseme väärtus väljaspool tootmisterritooriumit on normatiivne, mis näitab heiteallikate parameetrite vastavust saasteainete emiteeritavatele heitkogustele. Üleminek kütteõlilt vedelgaasile omab positiivset mõju välisõhu kvaliteedile.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Õhukvaliteedi hindamise korra alusel, https://www.riigiteataja.ee/akt/108122017007 Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 84 sätestab:
§181. Õhukvaliteedi arvutusliku hindamise tulemuste esitamine saasteaine hajumiskaardil
Saasteaine hajumiskaart koostatakse iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile.
Antud juhul ühegi saasteaine puhul ei saavutata kontsentratsiooni 30% ÕPV-st.

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Müra tekitavad seadmed paiknevad tootmishoonete sees. Avatud müraallikatest on ainult transpordivahendid, kuid pole mingit eeldust arvata, et need võivad tekitada ülenormatiivset mürataset.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

LOÜ-de osas on suurima panusega fritüür.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Täiendavad välisõhu saastamise piiramise ja jälgimise meetmed ei ole vajalikud.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Saasteainete leviku modelleerimisel saadud saasteainete hajumistulemuste põhjal ei ole ettevõtte omaseiret otstarbekas rakendada.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Täiendavad välisõhu saastamise piiramise ja jälgimise meetmed ei ole vajalikud.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

ei ole ette näha

Muud heite vähendamise meetmed

5.4.18. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas	Välisõhku väljutatud saasteaine
	CAS nr	Nimetus	Heite liik	Heitkogus				Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³	Kanda vormile 5.6
				Hetkeline		Aastas
				Kogus	Mõõtühik	Kogus	Mõõtühik
Katlamaja korsten, õlikatel CPA-900	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.0005	g/s	0.000829	t
	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	Tavaheide	0.0438	g/s	0.078889	t
	630-08-0	Süsinikmonooksiid	Tavaheide	0.0307	g/s	0.055296	t
	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.002	g/s	0.003686	t
	7446-09-5	Vääveldioksiid	Tavaheide	0.0005	g/s	0.00094	t
	124-38-9	Süsinikdioksiid	Tavaheide	0.0176	g/s	116.159939	t
ammoniaagil töötav külmhoone	7664-41-7	Ammoniaak	Tavaheide	0.002	g/s	0.05	t
Ventilatsioonikorsten, kala kuumtöötlemine	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.005	g/s	0.03	t

Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa

Kontrollimatu heide pärineb ammoniaagil töötavast külmhoonest. Ammoniaagi heitkogus sõltub külmseadmete tehnilisest seisukorrast. Tihendite vananemisel võib ammoniaagi pihkumine suureneda. Heitkoguse määramine toimub vastavalt ammoniaagi lisamisele külmseadmes. Hajusheide toimub läbi avatud uste.

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr	Nimetus	Heitkogus aastas
CAS nr	Nimetus	Kogus	Mõõtühik
10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.078889	t
124-38-9	Süsinikdioksiid	116.159939	t
630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.055296	t
7446-09-5	Vääveldioksiid	0.00094	t
7664-41-7	Ammoniaak	0.05	t
NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.033686	t
PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.000829	t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane.

8. Taotluse lisad

Vorm ei ole asjakohane.