Tagasi menetluse vaatesse Taotlused ja menetlused » Menetlus M-116644
Taotlus T-KL/1008555-3

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1008555-3
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Aktsiaselts Läätsa Kalatööstus
Kontaktisik
Taavi Tamm
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
 
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Ettevõte tegeleb kala ja kreveti töötlemisega. Töö käib ühes vahetuses kl 5-16, viis päeva nädalas, kaksteist kuud aastas. Aastane tööaeg on seega 2860 tundi.
Käitis kujutab endast üht tootmisüksust, mis on varustatud põletusseadmega (>1 MWth), kahe puurkaevuga (veetarve 20000 m3/a), sademevee väljalasuga ning kus toimub kogu tootmisprotsess ning valmistoodangu pakendamine ja ladustamine.
Tootmismahud on:
krevett - 1000 t/a;
külmtöödeldud kala - 300 t/a;
kuumtöödeldud kala - 100 t/a.

Töötlemise esimene etapp on toorme vastuvõtt ja sorteerimine. Teises etapis toimub toodangu külmutamine ja pakendamine. Kala pestakse ja nõrutatakse. Külmutamisele minev kala doseeritakse pakendisse ja külmutatakse. Vürtsikala tootmisel lisatakse maitse- ja säilitusaineid, doseeritakse pakendisse (ämbrisse) ja kaanetatakse. Krevettide puhul eraldatakse vurrud ja glasuuritakse puhta joogiveega, misjärel need külmutatakse.
Heitallikaks on kala kuumtöötlemisseade e fritüür. Fritüüri maht on 10 l, töötlemine toimub toiduõlis temperatuuril u 170oC, tootlikkus on kuni 60 kg/h. Keeduaur tõmmatakse läbi rasvaeraldaja kubusse ning väljutatakse läbi korstna kõrgusega 5 m ja suudme läbimõõduga 0,25 m. Heitõhu mahtkiirus on 0,6 m3/s, joonkiirus 12,2 m/s. Fritüür töötab tööpäeviti kuni 7 tundi e 1700 h/a.

Valdav enamus külmseadmeid on kinnised, st freooni lisamise vajadus puudub. Külmseadmes kasutatakse külmagendina freooni R-404a, mida on süsteemis kuni 950 kg. Freooni lisatud ei ole.

Lisaks freoonil töötavatele külmseadmetele on ettevõttes ammoniaagil töötav külmhoone. Võrreldes eelmise olukorraga on kahest kambrist töös ainult üks. Süsteemis on kuni 1 tonn ammoniaaki, mille pihkumine võib olla kuni 5% aastas e 50 kg/a. Hooldus spetsialiseerunud firma poolt on kord kuus. Ammoniaagi taset kontrollitakse automaatselt ning lekete puhul toimub automaatne alarmeerimine.

Põletusseade on vedelgaasil töötav veekatel CPA-900, mille installeeritud soojusvõimsus on 1,023 MWth. Korsten on kõrgusega 11,4 m, suudme läbimõõt on 0,4 m. Väljuvate suitsugaaside temperatuur maksimaalsel koormusel on 180oC. Suitsugaaside mahtkiirus on 0,3 Nm3/s (0,5 m3/s - 180oC juures), joonkiirus 4 m/s.

Vee erikasutus seisneb vee võtmisest põhjaveekihist kala töötlemiseks ja sademevee ärajuhtimises Liivi lahte.
Peamiselt kasutatakse vett mereandide glasuurimisel ja mitmesugustes pesemisprotsessides. Mereandide glasuurimisel pihustatakse vett jahutustunnelist väljunud tootele, kus vett kulub 1500 l/h. Kala külmutamisele järgneval glasuurimisel kulub vett 2000 l/h. Antud töö on hooajaline (talveperiood) ja tehakse peamiselt talvel. Kaste ja kandikuid pestakse masinaga. Selleks kulub 1000 l/h. Konteinereid pestakse käsitsi, kasutades veetrassi ühendatud kastmisvoolikuid ja survepesurit. Selleks kulub maksimaalselt 7500 l/h. Töö lõppedes pestakse kõik masinad, seadmed, seinad ja põrandad. Pesemine toimub osaliselt käsitsi, osaliselt survepesurit kasutades. Pesemiseks võib kuluda kuni 15000 l vett.
Sademevett puhastatakse füüsikalisel meetodil (settimine).
Sademevee puhastamiseks kasutatav seade on kahe vaheseinaga raudbetoonist septik (SA 109), ruumalaga 24 m3 ja mõõtmetega 2 000 x 2 000 x 6 000 mm.
See on ehitis (soomusteeraldaja), mida varem kasutati kalade vastuvõtul pumbatud merevee merre tagasi juhtimisel. Septik asub mere kaldal paadisadama muuli alguses. Sademeveed, mis suunatakse Liivi lahte läbi septiku, kogutakse kokku umbes 0,6 ha suuruselt alalt.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Ettevõttele kuuluvad heiteallikad asuvad Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Läätsa külas, katastriüksusel tunnusega 72101:002:0479. Tootmisterritoorium (joonisel on piiritletud oranži joonega) piirneb merega idas, tootmismaaga kagus, elamumaaga lõunas, transpordimaaga läänes, jäätmehoidla maaga põhjas.

Lähim saastetundlik objekt (elamu) paikneb heiteallika (korsten) suhtes lõunas, 150 m kaugusel. Laste- ja tervishoiasutuste läheduses paiknemise kohta andmeid ei ole.

Samalaadseid heiteallikaid läheduses ei asu.

Märkimisväärseid lõhna- ja müraallikaid käitises pole, samuti pole esinenud ka vastavasisulisi kaebusi.
Fritüüri käitamisel võib eeldada mõningat lõhnaainete emissiooni, kuid väike toodangu maht ja napid töötunnid ei luba prognoosida märkimisväärse häiringu teket ümbruskonnas.
Müra tekitavad seadmed paiknevad tootmishoonete sees. Avatud müraallikatest on ainult transpordivahendid, kuid pole mingit eeldust arvata, et need võivad tekitada ülenormatiivset mürataset.
Ettevõtte kinnistul asuvast veehaardest (kaks puurkaevu, millest üks on reservis) vajatakse põhjavett kuni 20 000 m3 aastas.

Sademevee väljalask (SA109) suubub Kura kurgu hoiualale (registrikood: KLO2000316), mille koosseisus on kaitse alla võetud Natura 2000 võrgustikku kuuluv Kura kurgu linnuala (registrikood: RAH0000132). Sademevee suublasse juhtimisega seotud rajatised asusid vaadeldaval alal juba hoiualade moodustamisel, mistõttu on välistatud, et Aktsiaseltsi Läätsa kalatööstus tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele või kaitstavatele loodusobjektidele (määruse nr 224 § 15 p 8).
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
LÄÄTSA KALATÖÖSTUS
Aadress
Kalatööstuse, Läätsa küla, Saaremaa vald, Saare maakond
Territoriaalkood
4661
Katastritunnus(ed)
72101:002:0479
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6446456, Y: 397060
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kalatööstuse (72101:002:0479). Puudutatud veekogud: Laidunina - Roomassaare rand (VEE3406010) kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kalatööstuse (72101:002:0479). Puudutatud veekogud: Laidunina - Roomassaare rand (VEE3406010)
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus
Ettevõte asub Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Läätsa külas, katastriüksusel tunnusega 72101:002:0479. Tootmisterritoorium piirneb merega idas, tootmismaaga kagus, elamumaaga lõunas, transpordimaaga läänes, jäätmehoidla maaga põhjas.

Lähim saastetundlik objekt (elamu) paikneb tootmishoonete suhtes lõunas, u 150 m kaugusel. Laste- ja tervishoiasutuste läheduses paiknemise kohta andmeid ei ole.

Ettevõttel on olemas oma kahel puurkaevul põhinev veevarustus ja tsentraalne kanalisatsioon (AS Kuressaare Veevärk). Osa sadeveest juhitakse sademeveekanalisatsiooni kaudu Laidunina- Roomassaare merealale.

Lähtuvalt Lääne-Eesti veemajanduskavast on Siluri Saaremaa põhjaveekogumi nii koguseline kui keemiline seisund hea. Läätsa kalatööstuse piirkond asub puurkaevu registriandmete alusel ning VeeS § 26-13 lg 3 p 2 toodud kriteeriumitest lähtuvalt maapealse reostuse eest suhteliselt kaitstud põhjaveega alal.

Vee seisundi hindamise ja abinõude planeerimise ning rakendamise eesmärgil on veekogud jaotatud või liidetud osadeks ehk pinnaveekogumiteks. Veekogumi seisundit hinnatakse „ökoloogilise seisundina“ ja „keemilise seisundina“. Laidunina-Roomassaare ranna mereala kuulub Lääne-Eesti vesikonda ning Liivi lahe veekogumisse nimetusega „Liivi lahe loodepoolne rannikuvesi“ ja koodiga EE_17. Liivi lahe rannikuvesi on mesohaliinne madal, varjatud ja sesoonselt kihistunud veekogum. Lääne-Eesti veemajanduskavas on Liivi lahe rannikuvee ökoloogiline seisund 2013-2015 seire ja uuringute tulemuste põhjal hinnatud 2015. aastal kesiseks, kuna füüsikalis-keemilised näitajad ja fütoplankton ei vasta hea veeklassi näitajatele. Veekogumi keemiline seisund on halb elavhõbeda sisalduse tõttu vee elustikus. Veekogu mitte hea seisundi põhjused on ebaselged, kuid Lääne-Eesti veemajanduskavas välja on toodud mererajatised, meretransport sadamad, maismaalt tulevat koormust (punktreostusallikad, hajukoormus). Vajalik veekogumi täiendavad uuringud veekogumi mittehea seisundi põhjuse tuvastamiseks. Veemajanduskava toob välja asjaolu, et saastainete koormust veekogumile on vajalik piirata ja vältida korrastades veekogumiga seotud reoveekäitlust. Oluline on täita stabiilselt seadusest tulevad nõuded saasteainete suublasse juhtimisel.
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
Läätsa kalatööstuse pk nr 11749 vesi sisaldab 2012. ja 2015. aastal võetud veeproovide analüüsitulemuse alusel ülemäära kloriide (760 – 855 mg/l), boori (1,4 mg/l) ja naatriumi (294,2 mg/l), rauda (260 ug/l), omab selgelt eristatavat lõhna (3 palli).
Põhjavee kvaliteet on SM 02.01.2003 määrus nr 1 alusel on hinnatav III kvaliteediklassi kuuluvaks, kuigi kloriidide sisaldus ületab III põhjavee kvaliteediklassi näitajaid. § 8 lg 4 p 2 alusel tuleb üks kord aastas määrata põhjaveeproovist loas nimetatud joogiveeallika kvaliteedi näitajad.

Laidunina-Roomassaare ranna mereala kuulub Lääne-Eesti vesikonda ning Liivi lahe veekogumisse nimetusega „Liivi lahe loodeosa rannikuvesi“ ja koodiga EE_17. Liivi lahe rannikuvesi on mesohaliinne madal, varjatud ja sesoonselt kihistunud veekogum. Lääne-Eesti veemajanduskavas on Liivi lahe rannikuvee ökoloogiline seisund 2013-2015 seire ja uuringute tulemuste põhjal hinnatud 2015. aastal kesiseks, kuna füüsikalis-keemilised näitajad ja fütoplankton ei vasta hea veeklassi näitajatele. Veekogumi keemiline seisund on halb elavhõbeda sisalduse tõttu vee elustikus. Veekogu mitte hea seisundi põhjused on ebaselged, kuid Lääne-Eesti veemajanduskavas välja on toodud mererajatised, meretransport sadamad, maismaalt tulevat koormust (punktreostusallikad, hajukoormus). Vajalik veekogumi täiendavad uuringud veekogumi mittehea seisundi põhjuse tuvastamiseks. Veemajanduskava toob välja asjaolu, et saastainete koormust veekogumile on vajalik piirata ja vältida korrastades veekogumiga seotud reoveekäitlust.
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
Läätsa kalatööstuse veehaarsesse kuuluv pk nr 11749 on rajatud 1972. aastal, puurkaevu sügavus on 65 m ning veehaardesse kuuluv pk nr 11853 on rajatud 1957. aastal, puurkaevu sügavus on 63 m. Kuna veevajaduse rahuldab veevõtt ühest kaevust (pk nr 11749), siis teine veehaardesse kuuluv kaev (pk nr 11853) on hetkel reservis. Mõlemad puurkaevud avavad siluri veekihti ning võetav vesi on sarnase kvaliteediga. Esitatud vee erikasutusloa taotluse alusel soovib ettevõte võtta põhjavett kuni 139 m3/ööpäevas s.o 12500 m3/kvartalis ja 50000 m3/aastas. Võetav vesi mõõdetakse kasutusel olevale puurkaevule 2019. aastal taadeldud veearvestiga.
Pk-st nr 11749 veevõtt katab taotletava põhjavee hulga ning see on vastavuses kaevu projekteeritud tootlikkusega (keskmiselt 5 l/s, s.o kuni 432 m3/ööp). Veehaardest taotletav veevõtt on kooskõlas Läätsa kalatööstuse veehaardele Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 404 kuni 2022. aasta lõpuni kinnitatud põhjavee tootmisveevaruga, mis on 1500 m3 ööpäevas.
Ettevõtte põhjaveevõtt on vähenenud võrreldes 1997. aastaga, mil hinnati põhjaveearu ning ettevõtte vajas tootmiseks rohkem vett kui 500 m3 ööpäevas. Ettevõtte veetarbimine on olnud alates 2007. aastast alla 21 000 m3 aastas ehk alla 100 m3 ööpäevas ning pikaajaline perspektiivne põhjaveevõtt jääb samaks.

Läätsa kalatööstuse 0,6 ha suuruselt kõvakattega kaetud territooriumilt kogutakse sademetena langenud vesi sademeveekanalisatsiooni kaudu Laidunina- Roomassaare merealale ning suublasse juhitav sademeveehulk on hinnatav 3540 m3 aastas. Ettevõtte territooriumi kasutavad erinevad transpordivahendid ning saastatud sademevee tekke vältimiseks või sademevees reoainete koguse vähendamiseks, tuleb kõvakattega alasid, millelt sademevett ära juhitakse regulaarselt kuivalt puhastada
Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane.

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr 1.
Veehaarde nimi Läätsa (11749)
Veehaarde kood POH0001961
Puurkaevu katastrinumber 11749
Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Ei
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6446541, Y: 396956
Põhjaveekiht Silur (S)
Põhjaveekogum Siluri Saaremaa põhjaveekogum (S_Saaremaa)
Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Jah
Joogivee kasutamine või tootmine Jah
Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei
Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Territooriumil asub kaks puurkaevu. POH0001961 asub kalatööstuse territooriumi loodepoolses osas ja on kasutusel.
POH0000696 asub samuti kalatööstuse loodepoolses osas ja on hetkel reservis. Kaevude omavaheline kaugus on 53 m.
Puurkaevude kaitsealad on raadiustega 50 m, mis osaliselt kattuvad. Kasutusel olev puurkaevu manteltoru ümbritsev pinnas on kaetud killustikuga, kaldega manteltorust eemale. Välismõjude eest on kaev kaitstud sandwich materjalist valmistatud kastiga. Reservis oleva puurkaevu manteltoru on suletud metallplaadiga ja ümbritsev pinnas kaetud killustikuga.
Veevõtuseadmete iseloomustus kaevu kaitsetsooni jääb osa materjalide laost, milles hoitakse tootmiseks vajalikke pakkematerjale (plastkile, kartong, abimaterjalid) ning hetkel mittekasutusel olevaid seadmeid.
Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti
Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) veearvesti paigaldatud märtsis 2019.a
Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused
Toimub võetava vee töötlemine Ei
Taotletav veevõtt (m³)
Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Veevõtt 2021 5 000 5 000 5 000 5 000 20 000 55  
Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 20 000
Põhjaveevaru uuringu aruanne
 
Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi?
Jah
Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus
grupp1 - POH0001961, POH0000696.

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Reovee/heitvee käitlemise viis
Suublasse juhtimine
Heitvee kogus aastas (m³)
Pindala, kust sadevesi kogutakse on u 6000 m2. Aasta keskmine sademehulk on 590 mm (Sõrve, 1991-2020) http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed/
Selle alusel on sademevee kogus 3540 m3/a.
Ettevõtte nimi, kelle kanalisatsiooni reovesi juhitakse
AS Kuressaare Veevärk
Sademevee käitlemise kirjeldus
6000 m2 pinnalt juhitakse sademevesi kanalisatsiooni. Ülejäänud territooriumile tekkiv sademevesi imbub pinnasesse.
Vee võtmisega kaasneva keskkonnamõju vähendamise meetmete kirjeldus
 
Põhjaveevaru uuring
 

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi Läätsa kalatööstuse sademevee puhasti
Reoveepuhasti kood PUH0741090
Väljalaskme nimi Läätsa kalatööstuse sademevesi
Väljalaskme kood SA109
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6446442, Y: 397143
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
             
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
         
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2021         3 540    
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2021 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l    
2021 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l    
2021 Heljum 40 mg/l    
2021 Nafta (merel) 5 mg/l    
2021 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l    
2021 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l    
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov X: 6446442, Y: 397143 BHT7, Heljum, Keemiline hapnikutarve (KHT), Nafta, Vesinikioonide kontsentratsioon(pH), Üldfosfor (Püld), Üldlämmastik (Nüld)   kord/a
 
Suubla
Suubla nimi Laidunina - Roomassaare rand
Suubla kood VEE3406010
Pinnaveekogumi nimi Liivi lahe loodeosa rannikuvesi
Pinnaveekogumi kood EE_17
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Laidunina-Roomassaare ranna mereala kuulub Lääne-Eesti vesikonda ning Liivi lahe veekogumisse nimetusega „Liivi lahe rannikuvesi“ ja koodiga EE_12. Liivi lahe rannikuvesi on mesohaliinne madal, varjatud ja sesoonselt kihistunud veekogum. Lääne-Eesti veemajanduskavas6 on Liivi lahe rannikuvee ökoloogiline seisund 2013-2015 seire ja uuringute tulemuste põhjal hinnatud 2015. aastal kesiseks, kuna füüsikalis-keemilised näitajad ja fütoplankton ei vasta keskkonnaministri 28.07.2009 määruses nr 447 sätestatud hea veeklassi näitajatele. Veekogumi keemiline seisund on halb elavhõbeda sisalduse tõttu vee elustikus. Veekogu mitte hea seisundi põhjused on ebaselged, kuid Lääne-Eesti veemajanduskavas8 välja on toodud mererajatised, meretransport sadamad, maismaalt tulevat koormust (punktreostusallikad, hajukoormus). Vajalik veekogumi täiendavad uuringud veekogumi mittehea seisundi põhjuse tuvastamiseks. Veemajanduskava toob välja asjaolu, et saastainete koormust veekogumile on vajalik piirata ja vältida korrastades veekogumiga seotud reoveekäitlust. Oluline on täita stabiilselt seadusest tulevad nõuded saasteainete suublasse juhtimisel.
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus  
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
   
 

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Reoveepuhasti jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi Läätsa kalatööstuse sademevee puhasti
Reoveepuhasti kood PUH0741090
Kas reoveepuhastil on olemas kasutusluba? Ei
Kanalisatsiooni asukoha skeem
Reoveepuhasti reoveekogumisala
Puhastit teenindatavad reoveekogumisalad
Puhasti teenindatav reoveekogumisala nimetus Puhasti teenindatav reoveekogumisala kood Puhasti teenindatava reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides
     
Prognoositav reovee vooluhulk (m³)
Periood I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2021 885 885 885 885 3 540 65 Arvestuslik
Reovee kogus ja koostise muutumine aasta, kuu või ööpäeva jooksul  
Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis  
Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis  
Reostuskoormus
Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused
Reoveesete
Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus (m³/a)  
Reoveesette käitlemise ja kasutamise viis  
Setteproovide tulemused
Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus %  
Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis  
 
Kogumiskaevude kirjeldus  
Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus
Reovee/sademevee puhastamiseviis mehaaniline
Reovee formeerumise ja kanalisatsiooni skeem
Seadme tüüp septik
Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d 1 090
Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d 19
Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides  
Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 0
Reovee järelpuhastus  
Puhastusprotsessi projektikohane puhastusaste % 50
Puhastusprotsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l 15
Puhastusprotsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l 5.50
Puhastusprotsess
Saasteaine Puhastus­protsessi projektikohane puhastusaste % Puhastus­protsessi tegelik puhastusaste % Puhastus­protsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l Puhastus­protsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l
       
Seirepunktid
Seire allikas Seire tüüp Koordinaadid Teostatud omaseire analüüsiaktid
reoveepuhasti väljalask (suublasse) Üksikproov X: 6446442, Y: 397143

4.3.3. Äkkheide vette

Vorm ei ole asjakohane.

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
HEIT0004845 1 Katlamaja korsten, õlikatel CPA-900 X: 6446443, Y: 397016 0.40 11.40 4 180 030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
HEIT0004847 3 Ventilatsioonikorsten, kala kuumtöötlemine X: 6446447, Y: 397026 0.25 5 12.20 170 040627 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - liha, kala jne praadimine/suitsutamine/kuivatamine/konserveerimine (suitsutusseadmed, kus kütuste ei kasutata)
  2 ammoniaagil töötav külmhoone X: 6446540, Y: 397029 10 4 1 20 060503 - HFC, N2O, NH3, PFC ja SF6 kasutamine - külmutus- ja jahutusseadmed (freoonivabad)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
10201 - Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine
35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
1.023
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Vedeldatud naftagaas (LPG)   40 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Jah
Keskmise võimsusega põletusseadmed
Heiteallika kood Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
  1.023 1 8 000 50
02.05.2005
Vedeldatud naftagaas (LPG) 40 tonni
 
Suure võimsusega põletus­seade
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

LHK projekti koostaja
Nimi
Tontkandlane OÜ
Registrikood/isikukood
14240955
Postiaadress
Pärna 28a-1, Tartu 50604
Telefon
5038040
E-posti aadress
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
• Atmosfääriõhu kaitse seadus
• Tööstusheite seadus
􀀀 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise
meetodid https://www.riigiteataja.ee/akt/108032019006
􀀀 Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete
mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid
􀀀 Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 “Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused,
millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016005
􀀀 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 “ Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning
õhukvaliteedi hindamispiirid https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044
􀀀 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 “Õhukvaliteedi hindamise kord“
https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016062
􀀀 Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis https://www.riigiteataja.ee/akt/125102019001
􀀀 Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 "Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid." https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017018

EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook – 2019 https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019/part-b-sectoral-guidance-chapters/2-industrial-processes/2-h-other-industry-production/2-h-2-food-and/view (2.H.2 Food and beverages industry).
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Algandmed (materjalide liigid ja kulu, töörežiim jms) on saadud heiteallikate valdaja esindaja käest ning on esitatud vastavates peatükkides
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Ettevõttele kuuluvad heiteallikad asuvad Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Läätsa külas, katastriüksusel tunnusega 72101:002:0479. Tootmisterritoorium (Joonisel piiritletud oranži joonega) piirneb merega idas, tootmismaaga kagus, elamumaaga lõunas, transpordimaaga läänes, jäätmehoidla maaga põhjas.
Reljeef maa-alal, mis hõlmab 0,57 km diameetriga ringi (kõrgeima saasteallika 50-ne kordne kaugus), on tasane.
Lähim õhusaaste suhtes tundlik objekt (elamu) paikneb heiteallika (korsten) suhtes lõunas, 150 m kaugusel. Laste- ja tervishoiuasutuste läheduses paiknemise kohta andmeid ei ole.
Samalaadseid heiteallikaid läheduses ei asu.
Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas.
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
pole
Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos)

Saaremaad (Kuressaaret) iseloomustavad pikaajalised (1971-2000) meteoroloogilised näitajad on järgmised:

Tabel 1.2. Saaremaa (Kuressaare) klimaatilised näitajad

Temperatuurid:

Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur         

+ 6.4oC

Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur

+ 20,7oC

Kõige külmema kuu (veebruar) keskmine temperatuur

-  6.2oC

Tuule kiirused ja tuulevaikuse sagedus (%):

Keskmine aastane kiirus

5,0 m/s

Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (%):

N             NO          O             SO          S             SW          W            NW         tuulevaikus

10           8             9             11           13           20           16           12           1

Sademed:

Aasta keskmine sademete hulk        

617 mm

 

 

 

                                               

                                   

Joonis 1.1      Saaremaa tuuleroos

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Saasteainete heitkoguste arvestamisel põletusseadmetest on kasutatud keskkonnaministri 24.11.2016 määrust nr 59 “Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid”.

LOÜ-de heitkoguste arvutamisel kala kuumtöötlemisel on lähtutud: EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook – 2019 https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019/part-b-sectoral-guidance-chapters/2-industrial-processes/2-h-other-industry-production/2-h-2-food-and/view (2.H.2 Food and beverages industry).

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Tegevusest põhjustatud välisõhu saastamine

 

Välisõhu saasteallikaks on vedelgaasil töötav põletusseade, ammoniaagil töötav külmhoone  ning kala kuumtöötlemise heitava.

 

Põletusseadmed

Saasteainete heitkoguste arvestamisel on kasutatud keskkonnaministri 24.11.2016 määrust nr 59 “Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid”.

  1. Saasteaine heitkogust määratakse arvutuslikult järgmiselt:

Arvutatakse kütusekulu ümber soojusühikutesse (B1)

B1 = B x Qr (GJ), kus

B – kütusekulu vaadeldaval perioodil (t)

Qr- kütuse alumine kütteväärtus (MJ/kg)

B1 = 40×46,08 = 1843 GJ

  1. b. Leitakse saasteaine eriheite väärtus - qi

Vastavalt metoodikale on gaasil töötava põletusseadme puhul antud järgmised eriheited (qI), mis on toodud Tabelis 3.1.

  1. c. Arvutatakse vastava saasteaine heitkogus MI, kasutades järgnevat valemit:

MI = 10-6 x B1 x qI (t), kus

B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil (GJ);

qI – i-nda saasteaine eriheide (g/GJ).


  1. CO2 arvutamine

Vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr. 86 leitakse süsinikdioksiidi heitkogus järgnevalt:

Mc = 10-3 x B1 x qc x Kc, kus

Mc - süsiniku heitkogus gigagrammides (GgC);

B1 – kütusekulu (TJ);

qc – süsiniku eriheide (tC/TJ);

Kc – oksüdeerunud süsiniku osa.

Vedelgaasil on on qc – 17,2 (tC/TJ), Kc – 1.

 

Mco = Mc x 3,664, kus

Mco – CO2 heitkogus (GgCO2);

Mc – süsiniku heitkogus gigagrammides (GgC).

 

  1. Heiteallikast eralduvate heitkoguste hetkväärtused g/s

Vastavalt metoodikale arvutatakse hetkeline heitkogus iga komponendi jaoks lähtuvalt põletusseadme võimsusest:

M=10-3Pq (g/s), kus

P on põletusseadme soojusvõimsus MWth

q on vastava saastekomponendi eriheide g/GJ.

 

Arvutustes on kasutatud maksimaalvõimsust  1,023 MWth.

Nende saasteainete puhul, mille kohta on kehtestatud aastakeskmised piirväärtused, on eraldi arvutatud ka aastakeskmised hetkelised heitkogused. St et tunnikeskmine heitkogus on korrutatud aastakeskmise koormuskoefitsiendiga, mis antud juhul on 0,5. Katelde juures on kasutatud ka ajalist koefitsienti eeldusel, et iga katel töötab 8000 h aastas, st 8000/8760=0,913.

Tabel 3.1. Saasteainete eriheite väärtused ja heitkogused LPG põletamisel HA-1

Saasteaine

Eriheide (g/GJ)

Heitkogus (g/s)

Heitkogus (g/s) aastakeskmine

Heitkogus (t/a)

NOx

42,4

0,044

0,020

0,079

TO

0,45

0,000

 

0,0008

peenosakesed

0,45

0,0005

0,0002

0,0008

eriti peened osakesed

0,45

0,0005

0,0002

0,0008

CO

30

0,031

 

0,055

SO2

0,51

0,0005

 

0,0009

LOÜ

2

0,002

 

0,004

Raskmetallid

mg/GJ

mg/s

 

kg/a

Hg

0,1

0,00010

 

0,00018

Cd

0,00025

0,00000

     0,000000  

0,00000

Pb

0,0015

0,00000

     0,000001  

0,00000

Cu

0,00076

0,00000

 

0,00000

Zn

0,015

0,00002

 

0,00003

As

0,12

0,00012

     0,000056  

0,00022

Cr

0,00076

0,00000

     0,000000  

0,00000

Ni

0,00051

0,00000

     0,000000  

0,00000

Se

0,011

0,00001

 

0,00002

CO2

-

-

 

103,328 

 

Külmutusseadmed

 

Heiteallikas nr 2. Ammoniaagi pihkumine on arvestatud 5% üldkogusest, mis maksimaalselt saab olla 1 tonn. Seega arvestuslik kadu 50 kg/a e 0,050 t/a.

Ühtlase pihkumise korral on ammoniaagi hetkeline kadu 0,002 g/s (50000 g/a / 8760 h/3600 s/h).

 

Kala kuumtöötlemine

 

Heiteallikas nr 3. Kala kuumtöötlemise juures on kasutatud Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodilist kogumikku EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook – 2019 https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019/part-b-sectoral-guidance-chapters/2-industrial-processes/2-h-other-industry-production/2-h-2-food-and/view (2.H.2 Food and beverages industry).

Kala kuumtöötlemisel eralduva NMVOC eriheiteks on määratud 0,3 kg/Mg toodangu kohta.

Toodangu juures 100 t/a on NMVOC heitkogus 0,030 t/a.  bvvc

Tootmise intensiivsuse juures 60 kg/h moodustab hetkeline heitkogus 0,005 g/s (0,06 t/h x 0,3 kg/Mg / 3,6).

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Katlamaja korsten, õlikatel CPA-900
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 0
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 75 0 0
15 - 16 50 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Ventilatsioonikorsten, kala kuumtöötlemine
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 0
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 75 0 0
15 - 16 50 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas ammoniaagil töötav külmhoone
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas Katlamaja korsten, õlikatel CPA-900
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 1.023
Töö­tundide arv aastas 8 000
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Jah
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Vedeldatud naftagaas (LPG) 0.001 46.08 40 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0005 g/s 0.000829 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0005 g/s 0.000829 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0005 g/s 0.000829 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0438 g/s 0.078889 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0307 g/s 0.055296 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.002 g/s 0.003686 t
BC Must süsinik 0 g/s 0.000045 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0 mg/s 0.000003 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0001 mg/s 0.000184 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0 mg/s 0 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0001 mg/s 0.000221 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0 mg/s 0.000001 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0 mg/s 0.000028 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0 mg/s 0.000001 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0 mg/s 0.000001 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0 mg/s 0.00002 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0005 µg/s 0.000922 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0.000001 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.000002 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.000002 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0.000002 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0005 g/s 0.00094 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0176 g/s 116.159939 t
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
1 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.031 g/s 8 tundi 10 mg/m³ 0.024 0.002
1 7446-09-5 Vääveldioksiid 0 g/s 1 tund 350 µg/m³ 1.50 0.004
24 tundi 125 µg/m³ 0.40 0.003
1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.044 g/s 1 tund 200 µg/m³ 34 0.17
1 aasta 40 µg/m³ 0.70 0.018
1, 3 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.007 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 6 0.001
24 tundi 2 000 µg/m³ 1.50 0.001
1 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.10 0.004
1 PM10 Peened osakesed (PM10) 0 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.40 0.008
1 aasta 40 µg/m³ 0.10 0.002
 
Koosmõju kirjeldus
Saadud kontsentratsioonid ei ületa väljaspool tootmisterritooriumit tunni-, ööpäeva- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtust.
Kõige lähemal normatiivsele tasemele väljaspool tootmisterritooriumit on NOx maksimaalne kontsentratsioon.

Antud juhul ühegi saasteaine kontsentratsioon ei ületa 30% ÕPV-st. Saasteainete kontsentratsiooni maksimumid ei ulatu lähima elamupiirkonnani, tekkides kuni 115 m raadiuses heiteallikatest, väljaspool tootmisterritooriumit,. Valdavate tuulte alla mõjupiirkonna ulatuses elamuid ei jää. Saasteainete maksimaalväärtused on elamualal tagasihoidlikud ning ei kujuta ohtu inimese tervisele.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Fritüüri käitamisel võib eeldada mõningat lõhnaainete emissiooni, kuid väike toodangu maht ja töötunnid ei luba prognoosida märkimisväärse häiringu teket ümbruskonnas. Hajumisarvutuste alusel jääb LOÜ-de kontsentratsioon maksimaalselt 6 µg/m3, elamute juures u 3 µg/m3. Taolise kontsentratsiooni juures on häirivad ainult tugevalõhnalised ühendid, mille esinemist märkimisväärses koguses ei saa eeldada.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Õhukvaliteedi taseme määramiseks kasutati maailmas enimlevinud Gaussi saastelehviku kontseptsioonil baseeruvat arvutusmeetodit AEROPOL 5.3.1.

Arvutamiseks valitud meteoaasta
2014-16
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Kasutatud parameetrid on: tuule kiirus ja suund tasemel 2 ja 10 m, välisõhu temperatuur, pilvisus, soojusvoog, sademed.

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Pärnu

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

EMHI andmed

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

ei kasutattud

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Koosmõju avaldada võivad heiteallikad puuduvad.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Saasteainete saastetaseme väärtus väljaspool tootmisterritooriumit on normatiivne, mis näitab heiteallikate parameetrite vastavust saasteainete emiteeritavatele heitkogustele. Üleminek kütteõlilt vedelgaasile omab positiivset mõju välisõhu kvaliteedile.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Õhukvaliteedi hindamise korra alusel, https://www.riigiteataja.ee/akt/108122017007 Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 84 sätestab:
§181. Õhukvaliteedi arvutusliku hindamise tulemuste esitamine saasteaine hajumiskaardil
Saasteaine hajumiskaart koostatakse iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile.
Antud juhul ühegi saasteaine puhul ei saavutata kontsentratsiooni 30% ÕPV-st.

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Saadud kontsentratsioonid ei ületa väljaspool tootmisterritooriumit tunni-, ööpäeva- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtust.
Kõige lähemal normatiivsele tasemele väljaspool tootmisterritooriumit on NOx maksimaalne kontsentratsioon.

Antud juhul ühegi saasteaine kontsentratsioon ei ületa 30% ÕPV-st. Saasteainete kontsentratsiooni maksimumid ei ulatu lähima elamupiirkonnani, tekkides kuni 115 m raadiuses heiteallikatest, väljaspool tootmisterritooriumit,. Valdavate tuulte alla mõjupiirkonna ulatuses elamuid ei jää. Saasteainete maksimaalväärtused on elamualal tagasihoidlikud ning ei kujuta ohtu inimese tervisele.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Müra tekitavad seadmed paiknevad tootmishoonete sees. Avatud müraallikatest on ainult transpordivahendid, kuid pole mingit eeldust arvata, et need võivad tekitada ülenormatiivset mürataset.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
LOÜ-de osas on suurima panusega fritüür.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Täiendavad välisõhu saastamise piiramise ja jälgimise meetmed ei ole vajalikud.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Saasteainete leviku modelleerimisel saadud saasteainete hajumistulemuste põhjal ei ole ettevõtte omaseiret otstarbekas rakendada.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Täiendavad välisõhu saastamise piiramise ja jälgimise meetmed ei ole vajalikud.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
ei ole ette näha
Muud heite vähendamise meetmed
 

5.4.18. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Katlamaja korsten, õlikatel CPA-900 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.0005 g/s 0.000829 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.0438 g/s 0.078889 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.0307 g/s 0.055296 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.002 g/s 0.003686 t  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.0005 g/s 0.00094 t  
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.0176 g/s 116.159939 t  
ammoniaagil töötav külmhoone 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.002 g/s 0.05 t  
Ventilatsioonikorsten, kala kuumtöötlemine NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.005 g/s 0.03 t  
 
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
Kontrollimatu heide pärineb ammoniaagil töötavast külmhoonest. Ammoniaagi heitkogus sõltub külmseadmete tehnilisest seisukorrast. Tihendite vananemisel võib ammoniaagi pihkumine suureneda. Heitkoguse määramine toimub vastavalt ammoniaagi lisamisele külmseadmes. Hajusheide toimub läbi avatud uste.
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.078889 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 116.159939 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.055296 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.00094 t
7664-41-7 Ammoniaak 0.05 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.033686 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.000829 t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane.

8. Taotluse lisad

Vorm ei ole asjakohane.