Tagasi menetluse vaatesse Taotlused ja menetlused » Menetlus M-116902
Taotlus T-KL/1008916-3

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1008818
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
AS Utilitas Eesti
Kontaktisik
Endel Varik
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Seoses katlamajja paigaldatava lisakatla (gaasikatel soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 2,162 MWth) on vaja muuta hetkel kehtivat keskkonnaluba nr L.ÕV/323401.
Parandustaotluse selgitus
Keskkonnaloa taotlust muudetud vastavalt Keskkonnaameti e kirjale 31.12.2021.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
AS Utilitas Eesti kuulub Utilitas kontserni, mille põhitegevusalaks on elektri- ja soojusenergia tootmine ning kaugkütteteenuse osutamine. Kütuste põletamisega seotud heiteallikaks on käitises katlamaja, kuhu on kokku paigaldatud neli (lisaks olemasolevale kolmele katlale lisatakse juurde üks gaasikatel 2,162 MWth) katelt kõik kokku summaarse soojussisendile vastava võimsusega 23,792 MWth. Katlamaja ühes ruumis paiknevad maagaasil töötavad kaks teraskatelt Viessman Vitomax 200 soojussisendile vastava võimsustega 8,676 MWth ja 5,895 MWth. Mõlema katla suitsugaasid on juhitud eraldi korstnatesse, mille kõrgus on mõlemal 19 m ning heitgaaside väljumisava diameeter on vastavalt 0,9 m ja 0,7 m. Katlamaja teises ruumis paikneb 2013. aastal paigaldatud üks tahke kütusega köetav kuumaveekatel Danstoker VHS 25-900, soojussisendile vastava võimsusega 7,059 MWth. Tahkekütuse katlas on ettenähtud võimaldada kasutada puiduhaket või tükkturvast.
Tahke kütuse põlemisel tekkinud suitsugaaside puhastamiseks on katlamajja paigaldatud püüdeseade (multitsüklon MC-42). Tahke kütuse katla järele on paigaldatud elektrifilter ning suitsugaaside pesur.
AS Utilitas Eesti Jõgeva osakonna katlamaja töötab elamute ja muude hoonete soojusenergiaga varustamise režiimil, seega on katlamaja maksimaalsed koormused talveperioodil. Suveperioodil töötab katlamaja hoonete sooja tarbeveega varustamise režiimil. Tahkekütuse katel katab Jõgeva linna kaugküttevõrgu baaskoormust kütteperioodil. Talvise tipukoormuse katmiseks käivitatakse üks gaasikatel (olemasolevad maagaasiga köetavad katlad on reserv- ja tipukoormuse katlad). Väiksemat gaasikatelt kasutatakse suveperioodil sooja tarbevee soojuskoormuse katmiseks. Tipukoormuse katmiseks kasutatakse korraga ainult ühte maagaasiga köetavat katelt. Avariiolukorras (ei tööta tahkekütuse katel) talveperioodil võivad mõlemad gaasikatlad töötada lühiajaliselt maksimaalsel väljundkoormusel kuni 13 MW. Gaasikatlaid kasutatakse ka soojusvõrgu alla 1 MW jäävate koormuste korral.
Ettevõttele väljastatud keskkonnaloa L.ÕV/323401 muutmist taotletakse seoses katlamajja paigaldatava lisa gaasikatlaga, mille soojusvõimus sisseantud kütuse koguse järgi on 2,162 MWth. Paigaldatava põletusseadme komplekt (katel + põleti) on toodetud aastal 1997. Põletusseade on leidnud kasutust varasemalt teises katlamajas. Suitsugaaside väljutamiseks paigaldatakse eraldi korsten (HA-40).
Ettevõtte territooriumil asub puurkaev katastrinumbriga 12111. Puurkaevust saadavat vett kasutatakse katlamajas trassitäiteks, soojusseadmete läbipesuks, filtrite pesuks ja olmevajadusteks. Käitis on ühendatud ka linna ühisveevärgiga, käitisest tulenev reovesi suunatakse linna ühiskanalisatsiooni.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Põletusseadmete töö puhul ei ole korrektse hoolduse korral oodata
ülenormatiivseid müratasemeid. Küttesüsteemi rajamisel on lahendatud müraemissiooni küsimused ning sellega on tagatud, et seadmed ei hakka põhjustama piirnorme ületavat müra katlamaja naabruses paiknevatel aladel. Samuti ei ole tegevusega kaasnevana oodata ülenormatiivset vibratsiooni teket või lõhnahäiringut.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Utilitas Eesti AS, Aia 50 Jõgeva katlamaja
Aadress
Aia tn 50, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond
Territoriaalkood
2262
Katastritunnus(ed)
24901:001:0210
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6514010, Y: 637380
X: 6514010, Y: 637380
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Aia tn 50 (24901:001:0210). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Aia tn 50 (24901:001:0210).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus
Utilitas Eesti AS Jõgeva katlamaja puurkaev asub Jõgeva linna läänepoolses osas Tallinna maantee, Jõgeva-Mustvee maantee ja Aia tänava vahelisel alal, aadressil Aia tn 50. Puurkaev asub kinnistul, mille katastritunnus on 24901:001:0210. Maapinna absoluutne kõrgus on ligikaudu 72 m. Territoorium piirneb põhja suunal garaažide maa-alaga, kirde ja ida suunal valdavalt elamumaadega ning lääne- ja lõunasuunal üldkasutatavate maadega. Jõgeva linna elamumaad jäävad kinnistust valdavalt lääne suunda. Lähimad elamumaad samas suunas asuvad puurkaevust umbes 100 m kaugusel kinnistutel Pae 7 ja Aia 46. Tootmisterritooriumist umbes 1600 m kaugusele ida suunda jääb raudtee ning 2300 m kaugusele Pedja jõgi. Tootmisterritooriumi lähiümbruses kuni 1000 m raadiuses maapinna absoluutsed kõrgused oluliselt ei muutu. Maapinna absoluutsed kõrgused jäävad valdavalt vahemikku 72-82 m. Maapinna reljeefi muutused käitise tootmisterritooriumi lähimas ümbruses ei ületa 50 m ühe kilomeetri kohta. Ettevõttest ca 3 kilomeetri kaugusel lääne suunas asub Siimusti-Kurista maastikukaitseala (kood KLO1000631) ja 2,8 kilomeetri kaugusel loode suunas Kuritsa mõisa park Kurista mõisa park (kood KLO1200471).
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
Mõjutatavas pinnaveekogus/põhjaveekihis ei ole teostatud taotleja poolt viimase kuue aasta jooksul seiret.
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart
Lisa 1: Puurkaevu_asendiplaan.pdf
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Lisa 2: Kinnistusraamat_Aia_50.pdf
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
Vett võetakse sügavveepumba abil. Vett kasutatakse katelde ja soojustrassi täiteks. Soojuskandja ehk vesi, mis suunatakse trassi täiteks pehmendatakse veepehmendi abil.

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane.

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr 1.
Veehaarde nimi Utilitas Eesti pk 1 (12111)
Veehaarde kood POH0001436
Puurkaevu katastrinumber 12111
Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah
Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub  
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid
X: 6514020, Y: 637432
X: 6514020, Y: 637432
Põhjaveekiht Silur-Ordoviitsium
Põhjaveekogum Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Ei
Joogivee kasutamine või tootmine Ei
Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei
Sanitaarkaitseala vähendamise otsus
Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord on hea.
Veehaaret mõjutavate potentsiaalsete ohtlike reostusallikate asukoht
Veevõtuseadmete iseloomustus Süvaveepump Danfoss SP-27-9, 15 m3/h
Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti
Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Veemõõtja DN40 (804002159), viimane taatlus 11.2020, järgmine taatlus 11.2025.
Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused
Lisa 3: Vee_analuus_AS_Utilitas_Eesti_Jogeva_osakond_Aia_50_2021.pdf
Toimub võetava vee töötlemine Jah
Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus Vee pehmendus soojusseadmete veele.
Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus failina
Põhjaveevaru uuringu aruanne
Taotletav veevõtt (m³)
Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Veevõtt 2021 3 600 3 600 3 600 3 600 14 400 39.50  
Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 14 400
 
Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi?
Ei
Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus
 

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Vorm ei ole asjakohane.

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

4.3.2. Reovee ja sademevee puhastamine

Ei ole asjakohane

4.3.3. Äkkheide vette

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk

5.1. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
23.792
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Puiduhake 14 950 tonni
Tükkturvas 10 850 tonni
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 5 000 tuh. Nm³

Keskmise võimsusega põletus­seade
Jah
Vanus Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv Seadme liik Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu Kütuseliigi osakaal, %
Kogus Ühik
Olemasolev seade 7.059 1 Muu põletusseade 8 600 80
01.07.2013
Puiduhake 14 950 tonni 100
Tükkturvas 10 850 tonni 100
Olemasolev seade 8.676 1 Muu põletusseade 5 000 40
01.07.2003
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 1 400 tuh. Nm³ 100
Olemasolev seade 5.895 1 Muu põletusseade 8 700 60
01.07.2003
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 2 100 tuh. Nm³ 100
Olemasolev seade 2.162 1 Muu põletusseade 8 000 60
01.07.1997
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 1 500 tuh. Nm³ 100

Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.2. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
HEIT0002807 HA-10 HA-10 Katlamaja korsten 1
X: 6514031, Y: 637381
X: 6514031, Y: 637381 		0.80 45 5.92 56 010203b - Piirkondlikud katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad)
HEIT0002808 HA-20 HA-20 Katlamaja korsten 2
X: 6514018, Y: 637394
X: 6514018, Y: 637394 		0.90 19 6.463 170 010203b - Piirkondlikud katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad)
HEIT0002809 HA-30 HA-30 Katlamaja korsten 3
X: 6514020, Y: 637399
X: 6514020, Y: 637399 		0.70 19 7.26 170 010203b - Piirkondlikud katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad)
  HA-40 HA-40 Katlamaja korsten 4
X: 6514009, Y: 637408
X: 6514009, Y: 637408 		0.35 13 10.65 170 010203b - Piirkondlikud katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad)

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

LHK projekti koostaja
Nimi
LEMMA OÜ
Registrikood/isikukood
11453673
Postiaadress
Värvi 5, Tallinn, Harjumaa 10621
Telefon
56640060
E-posti aadress
ain@lemma.ee
Sissejuhatus
Põhjendus loa taotlemiseks
Utilitas Eesti AS vajab õhusaasteluba tulenevalt 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ § 3 lõikest 1, mille kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Antud juhul on kõigi kasutatavate põletusseadmete võimsused üle 1 MWth.
Õhusaasteloa muutmist taotletakse seoses olemasolevatele kateldele lisaks paigutatava täiendava maagaasil töötava katlaga (HA-40, 2,162 MWth). Maagaasil töötava katla lisandumisel suureneb käitise võimsus ning sellest tulenevalt välisõhku heidetavate saasteainete kogus.
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
LHK projekti koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest:
- Atmosfääriõhu kaitse seadus
- Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“
- Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“
- Keskkonnaministri määrus 24.11.2016 nr 59 Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid
- Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid
- Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest
väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Põletusseadmete andmed on saadud katlamaja käitajalt. Kütusekulu on käitaja poolt prognoositud vastavalt põletusseadme töötundidele ja aastas plaanitavale soojusenergia tootmismahule.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Utilitas Eesti AS Jõgeva võrgupiirkonna katlamaja asub Jõgeva linna läänepoolses osas Tallinna maantee, Jõgeva-Mustvee maantee ja Aia tänava vahelisel alal, aadressil Aia tn 50. Katlamaja, asub kinnistul, mille katastritunnus on 24901:001:0210. Katlamaja tootmisterritoorium paikneb suhteliselt tasasel maa-alal, maapinna absoluutne kõrgus on ligikaudu 72 m. Katlamaja tootmisterritoorium piirneb põhja suunal garaažide maa-alaga, kirde ja ida suunal valdavalt elamumaadega ning lääne- ja lõunasuunal üldkasutatavate maadega. Jõgeva linna elamumaad jäävad katlamaja asukohast valdavalt lääne suunda. Lähimad elamumaad samas suunas asuvad katlamajast umbes 90 m kaugusel kinnistutel Pae 7 ja Aia 46. Katlamaja tootmisterritooriumist umbes 1600 m kaugusele ida suunda jääb raudtee ning 2300 m kaugusele Pedja jõgi. Katlamaja tootmisterritooriumi lähiümbruses kuni 1000 m raadiuses maapinna absoluutsed kõrgused oluliselt ei muutu. Maapinna absoluutsed kõrgused jäävad valdavalt vahemikku 72-82 m. Maapinna reljeefi muutused käitise tootmisterritooriumi lähimas ümbruses ei ületa 50 m ühe kilomeetri kohta. Seega ei ole tootmisterritooriumi lähema ümbruse reljeefi mõju saateainete hajumisele arvesse võetud. Ettevõttest ca 3 kilomeetri kaugusel lääne suunas asub Siimusti-Kurista maastikukaitseala (kood KLO1000631) ja 2,8 kilomeetri kaugusel loode suunas Kuritsa mõisa park Kurista mõisa park (kood KLO1200471).
Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas.
Lisa 4: Asukohakaart.pdf
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Lisa 5: Asendiplaan.pdf
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Hajuvusarvutustes võetakse arvesse maapinna reljeefi vastavalt kõrgusmudelile (5 m täpsusega andmed) ning maapinna karedustegurit vastavalt piirkonna maakattele. Paiksete heiteallikate heite leviku modelleerimiseks kasutatavad hajuvusmudelid ei ole võimelised arvestama hoonete mõju hajuvustingimustele ja seega nende olemasolu või puudumine ei mõjuta hajuvusarvutusi. Eelnevalt lähtuvalt puuduvad piirkonnas hajuvustingimusi oluliselt mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid.
Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos)

Tuulte roos lisas 4.4.17

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heite­allikas Püüdeseade
Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine
CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste, % Tegelik puhastusaste, %
HA-10 Katlamaja korsten 1 Multitsüklon 1 Kontrollitakse visuaalselt üks kord aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 85 17.30
PM10 Peened osakesed (PM10) 85 9.60
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 85 12.40
Elektrifilter 1 Kontrollitakse visuaalselt üks kord aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 98 98.50
PM10 Peened osakesed (PM10) 98 98.10
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 98 98.10
Suitsugaasipesur 1 Kontrollitakse visuaalselt üks kord aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 50 14.30
PM10 Peened osakesed (PM10) 50 61
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 50 52.50
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 50 2.10
7446-09-5 Vääveldioksiid 70 45.90
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 70 31.10
630-08-0 Süsinikmonooksiid 50 16.20
 
Muud heite vähendamise meetmed
 

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas HA-10 Katlamaja korsten 1
Koormus
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 80
Märts 70
Aprill 50
Mai 40
Juuni 0
Juuli 0
August 0
September 40
Oktoober 50
November 80
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas HA-20 Katlamaja korsten 2
Koormus
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 90
Märts 70
Aprill 60
Mai 50
Juuni 0
Juuli 0
August 0
September 50
Oktoober 75
November 90
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas HA-30 Katlamaja korsten 3
Koormus
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 80
Aprill 70
Mai 55
Juuni 30
Juuli 30
August 30
September 55
Oktoober 80
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas HA-40 Katlamaja korsten 4
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 80
Aprill 70
Mai 55
Juuni 30
Juuli 30
August 30
September 55
Oktoober 80
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas HA-20 Katlamaja korsten 2
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 8.676
Töö­tundide arv aastas 5 000
Kasu­tegur 0.899
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade
 
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline heitkogus, täpsus 0,001 Ühik Aastas Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 34 1 400 tuh. Nm³ PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0039 g/s 0.02142 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0039 g/s 0.02142 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0039 g/s 0.02142 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 200 146.626 0.3713 g/s 2.03728 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.2603 g/s 1.428 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0174 g/s 0.0952 t
BC Must süsinik     0 g/s 0.001157 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks     0 mg/s 0.000071 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks     0.0009 mg/s 0.00476 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks     0 mg/s 0.000012 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks     0.001 mg/s 0.005712 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks     0 mg/s 0.000036 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks     0.0001 mg/s 0.000714 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks     0 mg/s 0.000036 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 mg/s 0.000024 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks     0.0001 mg/s 0.000524 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid     0.0043 µg/s 0.0238 mg
50-32-8 Benso(a)püreen     0 mg/s 0.000027 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen     0 mg/s 0.00004 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen     0 mg/s 0.00004 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen     0 mg/s 0.00004 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0044 g/s 0.024276 t
124-38-9 Süsinikdioksiid     0 g/s 2 668.41792 t
Põletusseade
Heite­allikas HA-30 Katlamaja korsten 3
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 5.895
Töö­tundide arv aastas 8 700
Kasu­tegur 0.899
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade
 
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline heitkogus, täpsus 0,001 Ühik Aastas Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 34 2 100 tuh. Nm³ PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0027 g/s 0.03213 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0027 g/s 0.03213 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0027 g/s 0.03213 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 200 146.626 0.2523 g/s 3.05592 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.1769 g/s 2.142 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0118 g/s 0.1428 t
BC Must süsinik     0 g/s 0.001735 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks     0 mg/s 0.000107 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks     0.0006 mg/s 0.00714 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks     0 mg/s 0.000018 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks     0.0007 mg/s 0.008568 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks     0 mg/s 0.000054 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks     0.0001 mg/s 0.001071 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks     0 mg/s 0.000054 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 mg/s 0.000036 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks     0.0001 mg/s 0.000785 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid     0.0029 µg/s 0.0357 mg
50-32-8 Benso(a)püreen     0 mg/s 0.00004 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen     0 mg/s 0.00006 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen     0 mg/s 0.00006 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen     0 mg/s 0.00006 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.003 g/s 0.036414 t
124-38-9 Süsinikdioksiid     0 g/s 4 002.62688 t
Põletusseade
Heite­allikas HA-40 Katlamaja korsten 4
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 2.162
Töö­tundide arv aastas 8 000
Kasu­tegur 0.925
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade
 
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline heitkogus, täpsus 0,001 Ühik Aastas Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 34 1 500 tuh. Nm³ PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.001 g/s 0.02295 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.001 g/s 0.02295 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.001 g/s 0.02295 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 250 146.626 0.0925 g/s 2.1828 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.0649 g/s 1.53 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0043 g/s 0.102 t
BC Must süsinik     0 g/s 0.001239 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks     0 mg/s 0.000076 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks     0.0002 mg/s 0.0051 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks     0 mg/s 0.000013 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks     0.0003 mg/s 0.00612 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks     0 mg/s 0.000039 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks     0 mg/s 0.000765 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks     0 mg/s 0.000039 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 mg/s 0.000026 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks     0 mg/s 0.000561 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid     0.0011 µg/s 0.0255 mg
50-32-8 Benso(a)püreen     0 mg/s 0.000029 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen     0 mg/s 0.000043 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen     0 mg/s 0.000043 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen     0 mg/s 0.000043 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0011 g/s 0.02601 t
124-38-9 Süsinikdioksiid     0 g/s 2 859.0192 t
Põletusseade
Heite­allikas HA-10 Katlamaja korsten 1
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 7.059
Töö­tundide arv aastas 8 600
Kasu­tegur 0.85
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade
Multitsüklon, 1tk
Elektrifilter, 1tk
Suitsugaasipesur, 1tk
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline heitkogus, täpsus 0,001 Ühik Aastas Ühik
Puiduhake 0.005 8.23 14 950 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 50 6.988 0.0183 g/s 0.319 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.008 g/s 0.139 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0081 g/s 0.141 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 650 241.98 0.634 g/s 11.05 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     9.875 g/s 172.125 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0322 g/s 0.562 t
BC Must süsinik     0 g/s 0.021 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks     0.1906 mg/s 3.322 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks     0.004 mg/s 0.068902 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks     0.0918 mg/s 1.5995 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks     0.0071 mg/s 0.123 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks     0.1412 mg/s 2.4608 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks     3.6141 mg/s 62.9957 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks     0.1624 mg/s 2.8299 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0.1412 mg/s 2.4608 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks     0.0035 mg/s 0.0615 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid     0.7059 µg/s 12.30385 mg
1336-36-3 Polüklooritud bifenüülid (PCB-d)     0 mg/s 0.000001 kg
50-32-8 Benso(a)püreen     0.0706 mg/s 1.230385 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen     0.1129 mg/s 1.968616 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen     0.0353 mg/s 0.615192 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen     0.0282 mg/s 0.492154 kg
118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB)     0 mg/s 0.000615 kg
7664-41-7 Ammoniaak     0.2612 g/s 4.552424 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0478 g/s 0.834 t
124-38-9 Süsinikdioksiid     0 g/s 0 t
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist     0 g/s 13 479.3106 t
Tükkturvas 0.35 10.35 10 850 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 50 13.639 0.0357 g/s 0.568 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0101 g/s 0.161 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0102 g/s 0.162 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 650 323.792 0.8483 g/s 13.496 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     9.8754 g/s 157.103 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0379 g/s 0.604 t
BC Must süsinik     0 g/s 0.01 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks     0.7059 mg/s 11.2298 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks     0.0635 mg/s 1.0107 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks     0.0071 mg/s 0.1123 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks     0.0282 mg/s 0.4492 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks     0.1412 mg/s 2.246 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks     2.1177 mg/s 33.6893 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks     0.1412 mg/s 2.246 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0.0706 mg/s 1.123 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks     0.0141 mg/s 0.2246 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid     0.7059 µg/s 11.22975 mg
1336-36-3 Polüklooritud bifenüülid (PCB-d)     0.0012 mg/s 0.019091 kg
50-32-8 Benso(a)püreen     0.0918 mg/s 1.459868 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen     0.12 mg/s 1.909058 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen     0.0635 mg/s 1.010678 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen     0.0424 mg/s 0.673785 kg
118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB)     0 mg/s 0.00007 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 1 100 986.14 2.5837 g/s 41.1024 t
124-38-9 Süsinikdioksiid     0 g/s 11 891.1374 t
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.10. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.11. Välisõhus leviv müra

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm µg/m³ Suhe Cm / Keskmistamisaeg
HA-20, HA-10, HA-30, HA-40 630-08-0 Süsinikmonooksiid 10.191 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 49.812 0.005
HA-10, H20 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.706 mg/s 1 aasta 0.50 µg/m³ 0 0
HA-10, H20 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.141 mg/s 1 aasta 0.02 µg/m³ 0 0
HA-10, H20 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.092 mg/s 1 aasta 0.005 µg/m³ 0 0
HA-10, H20 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.162 mg/s 24 tundi 0.10 µg/m³ 0 0
1 aasta 0.01 µg/m³ 0 0
HA-10, H20 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.141 mg/s 24 tundi 2 µg/m³ 0 0
HA-10, H20 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 3.614 mg/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.011 0
HA-20, HA-10, HA-30, HA-40 7446-09-5 Vääveldioksiid 2.589 g/s 1 tund 350 µg/m³ 26.388 0.075
24 tundi 125 µg/m³ 7.812 0.062
HA-20, HA-10, HA-30, HA-40 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 1.293 g/s 1 tund 200 µg/m³ 71.488 0.357
1 aasta 40 µg/m³ 3.046 0.076
HA-20, HA-10, HA-30, HA-40 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2.924 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 3 871.342 0.774
24 tundi 2 000 µg/m³ 680.226 0.34
HA-20, HA-10, HA-30, HA-40 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.012 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.003 0
HA-20, HA-10, HA-30, HA-40 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.012 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.069 0.001
1 aasta 40 µg/m³ 0.003 0
 
Koosmõju kirjeldus
Koosmõju tabelist on jäetud välja saasteained, mille aastane kogus ei ületa 1 kg/a või millel puudub õhukvaliteedi piirväärtus. Hajuvusarvutuses on arvesse võetud halvimat olukorda, kus käitise kaks heiteallikat HA-10 ja HA-20 töötavad korraga (tükkturbaga töötav katel ja gaasikatel). Korraga võivad töötada ka heitallikad HA-20, HA-30 ja Ha-40, kuid saasteainete kontsentratsioonid ei ületa sel juhul tahkekütuse katla (HA-10) saasteainete kogust (g/s) tükkturba kasutamisel. Koosmõjus on arvesse võetud heitallikate koostöötamisel halvim võimalik variant saasteainete kaupa kaasa arvatud naaberkäitised HEIT0005340, HEIT0005339, HEIT0005115, HEIT0005116, HEIT0005117 ja HEIT0005118.

5.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest ja keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häringutasemed" nõuetest.
Määruses nr 81 ei ole esitatud lõhnaainete eriheiteid keskmise võimsusega põletusseadmetele ning käitis ei emiteeri saasteaineid, mis võiksid põhjustada olulist lõhnahäiringut ehk puuduvad saasteained, millel oleks madal lõhnalävi. Eelnevast tulenevalt ei ole oodata, et põletusseadme tegevus põhjustaks piirkonnas häiringutaset ületavat lõhnahäiringut.

5.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel

19. ja 20. jaanuaril 2021. aastal teostati Tamult AS tellimusel saasteallika (Utilitas Eesti AS Jõgeva osakonna katlamaja nr 1) emissioonimõõtmised aadressil Aia tn 50, 48304 Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond.
Mõõtetulemused lisatud failis.

Manused
Lisa 6: Tamult_AS_Emissioonimootmiste_aruanne_2021.pdf
Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu

19. jaanuaril 2021. aastal teostati emissioonimõõtmised mõõtepunktidest:
Mõõtepunkt #1 (gaasikäik katla järel), kell 13.12 13.41 (14.00)
Mõõtepunkt #2 (gaasikäik pärast multitsüklonit ja suitsuimejat), kell 13.15 14.35 (14.30)
20. jaanuaril 2021. aastal teostati emissioonimõõtmised mõõtepunktidest:
Mõõtepunkt #3 (gaasikäik pärast elektrifiltrit), kell 9.55 12.01 (16.05)
Mõõtepunkt #4 (gaasikäik pärast suitsugaaside kondensaatorit), kell 13.05 17.24
Kõikidest mõõtepunktidest teostati füüsikaliste parameetrite mõõtmised ning tahkete osakeste
(PMsum) ja tahkete peenosakeste (PM10, PM2.5) proovivõtt. Mõõtepunktides #3 ja #4 määrati lisaks
emissioonigaaside koostis ning teostati LOÜ proovivõtt.

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Heitkoguste määramisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit ja põletusseadmete tööst välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused on määratud arvutuslikul meetodil lähtudes keskkonnaministri 24.11. 2016. a määrusest nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“.

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Heitkoguste määramisel on kasutatud Tamult AS poolt Utilitas Eesti AS Jõgeva osakonna katlamaja emissioonimõõtmisi (19. jaanuar 2021). Mõõtmised teostati ajal, mil kasutati tahkekütusekatlas puiduhaket. Puiduhakkega kütmisel on vastavalt mõõtmistulemustele arvutatud eriheited Eriheidete arvutamiseks on kasutatud Keskkonnaministri määruses nr 59 (edaspidi määrus 59) toodud valemit (§3 lg 5))
Vastavalt mõõtmistulemustele on arvutatud puiduhakke põletamisel saateainete eriheited (exeli tabel, tööleht "Eriheitmete arvutus", Tabel 1.1.).

  qi = ci [Vg + (α–1) × V] / Qri, kus

ci – i-nda saasteaine sisaldus kuivades suitsugaasides, mg/Nm3 (teisendustegurid on käesoleva määruse lisas 10) – raskmetallid µg/Nm3;
Vg – 1 kg kütuse põlemisel tekkivate kuivade suitsugaaside maht, Nm3/kg;
V – 1 kg kütuse põlemiseks vajalik teoreetiline õhukogus, Nm3/kg;
α – liigõhutegur α = CO2max / CO2 ≈ 20,9 / (20,9 – O2)
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg;


Tükkturbaga kütmisel eriheidete leidmine:
Eriheited puiduhakkega põletamisel on võetud määrusest nr 59 (Lisa nr 6) biomassi eriheited puhastuseta põletusseadmele ja eelmises punktis arvutatud puiduhakkega põletamisel arvutatud eriheitmed, mille alusel on arvutatud puhastusprotsent (exeli tabel tööleht "Eriheited arvutus" Tabel nr 1.2. Tükkturba põletamisel eriheidete arvutamisel on võetud määrusest nr 59 Lisa nr 5 eriheited, millest on lahutatud eelpool arvutatud puhastusprotsent ja arvutatud tükkturba põletamisel eriheited. 
Kuna vääveldioksiidil puudub määruse Lisas nr 5 eriheide, siis vääveldioksiidi kogus aastas on leitud vastavalt eelpooltoodud määruses toodud valemile  

MSO2 = 0,02 × B × Sr × (1–η), t, kus

B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Sr – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent;
η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk,

Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus MpSO2 tahke kütuse ja vedelkütuse põletamisel arvutatakse kütuse väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit:

MpSO2 = 20 × P × Sr × (1–η) / Qri, g/s, kus

P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
Sr – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent;
η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk;
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg.

Arvestades puhastusseadmete püüdeprotsenti (arvutatud vastavalt mõõtmistulemustele puiduhakkega) on arvutatud tükkturbaga kütmisel vääveldioksiidi hetkelised ja aastased heitkogused (exeli tabel, tööleht HA-10 püüdeseadmega, tabel 2.1).

Prognoositavad saasteainete kontsentratsioonid on arvutuslikud, kasutades mõõtmistulemusi. Arvutuseks on kasutatud Keskkonnaameti juhendit "Keskmise võimsusega põletusseadmeid puudutavate nõuete rakendamine" 20. detsember 2021. 

Gaaside mahtkiirus normaaltingimustel VmN (Nm3 /s) = Vm (m3 /s) · 273 (K) / gaaside temperatuur (K)

Saasteaine kontsentratsioon (mg/Nm3 ) = saasteaine hetkeline heitkogus (g/s) / VmN (Nm3 /s) · 1000 (mg/g)
Arvutused koos selgitustega on lisatud exeli tabelis, tööleht "Piirväärtuste arvutus".

Manused
Lisa 7: Utilitas_Eesti_AS_Aia_50_Jogeva_arvutustabel_15.01.2022.xlsx
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Hajuvusarvutuste teostamisel lülitati käitise tootmisterritooriumi ulatuses arvutus välja.

Arvutamiseks valitud meteoaasta
2018-2020
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu
  • Õhutemperatuur
  • Õhuniiskus
  • Õhurõhk
  • Sademed
  • Tuul: suund, kiirus
  • Päikesepaiste kestus
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Jõgeva meteoroloogiajaam
Mustvee mnt. 21-7, Jõgeva
Laius: N 58°44´59´´
Pikkus: E 26°24´54´´
Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 70,29 m (EH2000)

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Kliimaandmetena kasutati lähima (Jõgeva) meteoroloogiajaama viimase kolme aasta vajalikke kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Maa-ameti vastavast andmebaasist, mis on kättesaadav https://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=607#tab3. Kasutati 5 m võrgustikuga andmeid.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Koosmõjusse on kaasatud alljärgnevad ettevõtted:

1 HEIT0005340 Neste Eesti AS Diislimahuti tuulutustoru
2 HEIT0005339 Neste Eesti AS Bensiinimahuti tuulutustoru
3 HEIT0005115 SR Carman OÜ Ahi Viadrus 22 korsten
4 HEIT0005116 SR Carman OÜ Värvikambri põleti korsten
5 HEIT0005117 SR Carman OÜ Ettevalmistusala ventilatsioon
6 HEIT0005118 SR Carman OÜ Värvikambri ventilatsioon
Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Tegemist on töötava ettevõttega. Kasutusele võetakse uus lisaks olemasolevatele kateldele veel üks maagaasil töötav katel. Arvestades kasutatava kütusekoguse planeeritavat hulka ja nende kasutuse iseloomu, ei ole ette näha ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumist pärast heiteallika töölerakendamist. Paigaldatavat katelt (2,17 MWth) hakatakse kasutama olukordades, kus tekib vajadus soojusvõrku anda väiksem kogus soojusenergiat (seda just suvisel perioodil).

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 84 §18` (27.12.2016), koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile.
30% piirväärtuse ületavad lämmastikdioksiid 1 tunni kontsentratsioon ja mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite 1 tunni ja 24 tunni kontsentratsioon.  Mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite osas annab suurimat kontsentratsiooni käitisest 460m kaugusel asuv Neste Eesti AS bensiinimahuti tuulutustoru (HEIT0005339). Käitise enda mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite kontsentratsioon jääb alla 30% piirväärtusest.   
Hajuvusarvutusi ei teostatud saasteainete osas, mille heitkogus jääb alla 1 kg/a.

Manused
Lisa 8: Lammastikdioksiid_1_tunni_kontsentratsioon.pdf
Lisa 9: Mittemetaansed_lenduvad_orgaanilised_uhendid_1_tunni_kontsentratsioon.pdf
Lisa 10: Mittemetaansed_lenduvad_orgaanilised_uhendid_24_tunni_kontsentratsioon.pdf

5.4.16. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Tootmisterritooriumist väljaspool ja lähedalasuvate elamute juures ei esine õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Heitallika kasutuselevõtuga ei ole ette näha välisõhus leviva müra suurenemisega. Seadmed asuvad tootmisterritooriumil asuvas katlamajas siseruumides.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Heiteallikatest suurimat osakaalu omavad heitallikad HA-10 ja HA-20 ning nende koostööl. Saasteainetest suurimat osakaalu omavad mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid ja lämmastikdioksiid.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Meetmeid ei ole vaja rakendada, õhukvaliteedi piirväärtuste ületamise ohtu ei ole. Vajalik on tavapärane põletusseadmete ja puhastusseadmete korrashoid ja nõuetekohase kütuse kasutamine.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Seire ettepanekut ei tehta, vajadus puudub. Olemasolevatele keskmise võimsusega põletusseadmetele seirekohustuse rakendumisel tuleb seda järgida.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Piirväärtust ei ületata, meetmeid ei ole vaja rakendada. Kuna tegemist on soojusettevõttega, kes väljastab soojusenergiat kütteks, siis ei saa arvestada ebasoodsate ilmastikutingimustel soojusenergia vähendatud tootmisega.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid.
Muud heite vähendamise meetmed
Muid heitmete vähendamis meetmeid ei rakendata.
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
Kontrollimatuid heiteid ei teki.

5.4.17. Lisad

LHK projekti täiendavad andmed
Tuulte roos
LHK projekti lisad
Lisa 11: Tuulte_roos.pdf

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Heite piir­väärtus, mg/Nm³ Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
HA-20 Katlamaja korsten 2 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.0039 g/s 0.021 t    
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.0039 g/s 0.021 t    
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.0039 g/s 0.021 t    
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.3713 g/s 2.037 t 200  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.2603 g/s 1.428 t    
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0174 g/s 0.095 t    
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.0044 g/s 0.024 t    
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 2 668.418 t    
HA-10 Katlamaja korsten 1 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.0357 g/s 0.568 t 50  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.0101 g/s 0.161 t    
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.0102 g/s 0.162 t    
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.8483 g/s 13.496 t 650  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 9.8754 g/s 172.129 t    
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0379 g/s 0.604 t    
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.7059 mg/s 11.23 kg    
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.0635 mg/s 1.011 kg    
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.0918 mg/s 1.60 kg    
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.1412 mg/s 2.461 kg    
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 3.6142 mg/s 62.996 kg    
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.1624 mg/s 2.83 kg    
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.1412 mg/s 2.461 kg    
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.2612 g/s 4.552 t    
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 2.5837 g/s 41.102 t 650  
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.204 g/s 11 891.137 t    
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s 13 479.311 t    
HA-30 Katlamaja korsten 3 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.0027 g/s 0.032 t    
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.0027 g/s 0.032 t    
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.0027 g/s 0.032 t    
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.2523 g/s 3.056 t 200  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.1769 g/s 2.142 t    
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0118 g/s 0.143 t    
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.003 g/s 0.036 t    
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 4 002.627 t    
HA-40 Katlamaja korsten 4 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.001 g/s 0.023 t    
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 0.023 t    
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s 0.023 t    
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.0925 g/s 2.183 t 250  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.0649 g/s 1.53 t    
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0043 g/s 0.102 t    
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.0011 g/s 0.026 t    
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 2 859.019 t    
 
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 20.772 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 21 421.201 t
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 13 479.311 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 177.229 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 11.23 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 1.011 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2.461 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 1.60 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2.83 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 2.461 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 62.996 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 41.188 t
7664-41-7 Ammoniaak 4.552 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.944 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.644 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.238 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.237 t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane
Klienditoe tööaeg:
E-R 09:00-16:00
Väljaspool tööaega vastab telefonile automaatvastaja.
Aastaaruandluse info leiad siit

tel: 662 5999
e-post: klienditugi@keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet
Roheline 64, 80010 Pärnu
KEMIT