3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond | 3.2. Tööaeg tundides ööpäevas | 3.3. Tööaeg tundides aastas | 3.4. Ülesseatud tootmisvõimsus | 3.5. Aastane tootmismaht |
---|---|---|---|---|
Metallide tootmine ja töötlemine - Metallide või plastide elektrolüütiline või keemiline pinnatöötlus, kus töötlemisvannide kogumaht ületab 30 m³ | 24 | 8 736 | Käitises ülesseatud metallide elektrolüütilise töötluse vannide maht on 80.08 m³. | Käideldava materjali maht 11000 tonnini aastas, lahustite kasutamine kuni 42,625 tonni/a. |
HANZA Mechanics Narva AS (endine Metalliset Eesti AS) Kulgu tn 5 kinnistu asub Narva linna lõunaosas (katastritunnus 51106:001:0059). Ettevõtte territooriumi pindalaks on 32984 m², sellest 6043 m² on ehitiste alune maa.
Ettevõtte territoorium on sihtotstarbelt 100 % tootmismaa. Käitise territooriumit ümbritsevad alad on samuti valdavalt kasutusel tootmismaadena. Kinnistu külgneb põhjast ja läänest Kulgu tänavaga ja idast raudteega. Lähim elamu paikneb ettevõtte territooriumi piirist ca 189 m kaugusel (Betooni 5, Narva).
Käitis asub Narva linna üldplaneeringu kohaselt Narva linna tööstuspiirkonnas.
HANZA Mechanics Narva AS tegutseb antud käitises alates 2016. aastast, enne seda oli käitise omanikuks Metalliset Eesti AS, kes tegutses alal alates 2005. aastast. Enne seda tegutses alal teadaolevalt puidutöötlusega tegelev ettevõte.
Käitise territooriumil ega sellega vahetult piirneval alal ei ole veekogusid. Lähim veekogu on Narva veehoidla umbes 300 m kaugusel lõunasuunal, loodesuunal asuvad Paemurru tiigid (Kadastiku t). Territoorium asub pindmise reostuse eest nõrgalt kaitstud põhjaveega ala.
Veehaaret HANZA Mechanics Narva AS ei oma. Veevarustuseks on veetud liin naaberettevõttest, mis vahendab vett Narva linna vee-ettevõtjalt. Samuti ei paikne käitise alal ega selle kontaktvööndis puurkaeve.
Loodus- ja muinsuskaitsealuseid alasid ega üksikobjekte Kulgu t 5 kinnistul ega sellega piirneval alal ei ole. Lähim looduskaitsealune ala jääb 890 m ida suunas ja selleks on Narva jõe kanjoni maastikukaitseala. Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid käitise teoreetilises mõjupiirkonnas ei esine.
Lähimad kultuurimälestised jäävad u 500 m kaugusele ida suunas, tegu on Kreenholmi hoonete ja rajatistega.
Geograafilisele piirkonnale iseloomulik saasteainete hajumist arvestav atmosfääri stratifikatsiooni koefitsient A = 160.
Paikkonna reljeefi arvestav koefitsient on 1;
Narva linna kliimat iseloomustab soe suvi ja mõõdukalt pehme talv. Klimaatilised tingimused Narva Ilmajaama paljuaastaste vaatluste andmetel on järgmised:
Lähima meteoroloogiajaama tuulteroos. Riigi Ilmateenistuse Narva meteoroloogiajaama andmetel koostatud.
Käitis paikneb Narva linna lõuanaosas kergelt lainja reljeefiga moreentasandikul, kus nüüdisaegne maapinna absoluutkõrgus on 24,8…25,5 m.
Ala pindmise kihu moodustab platsidel-teedel asfaldist ja killustikust, kohati ka betoonist koosnev 0,4 m paksune teekate, mujal kuni 1,9 m paksune ebaühtlase koostisega täitepinnas. Täitepinnas koosneb liiva, savimölli ja mulla ebaühtlase tihedusega segust, milles esineb kruusa, veeriseid, munakaid, lahmakaid, ehitusprahti jne.
Looduslikest pinnastest esineb geoloogilises lõikes täitepinnase all 0,5…1,7 m sitket, kohati pehmet, möllsavi, mille all lamab 0,7…2,5 m moreeni kiht. Moreeni puhul on tegemist sitke ja poolkõva savimölliga, mille jämepurdse materjali (kruus, veerised, lahmakad) sisaldus on 20-30 %. Sageli esineb moreenis ka liivapesasid.
Aluspõhja moodustab alal Keskordoviitsiumi Lasnamäe lademe kesktugev lubjakivi, mis algab maapinnalt 3,9…4,9 m sügavuselt. Lubjakivi on õhukese- või keskmiskihiline ja küllaltki lõheline. Lubjakivikompleksi kogupaksus piirkonnas on u 10 m.
2010 a veebruaris on pinnaseveetase 2…2,6 m sügavusel maapinnast (22,6…22,85 m absoluutkõrgusel). Pinnasevee prognoosne tasememaksimum ulatub absoluutkõrguseni 24,0 m. Täitepinnases esineb lumesula- ja sajuperioodidel ajutise iseloomuga ülavett. Pinnasevesi voolab/filtreerub põhja ja kirde suunas, Narva jõe poole. Territoorium asub pindmise reostuse eest nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
Ettevõtte tegevusel tekkida võiv pinnase- ja põhjaveereostus on ebatõenäoline, arvestades käesoleval ajal valitud meetmeid reostuse vältimiseks.
Peamiseks keskkonda mõjutavaks aspektiks on käitises välisõhu heitmed, mistõttu lähtutakse käitise mõjupiirkonna määratlemisel õhusaasteallikate mõjupiirkonnast. Ettevõtte kõrgeima saasteallika kõrgus on 10 m. Kõige kõrgema saasteallika ava kõrgus korrutatakse 50-kordse kõrgusega maapinnast ehk 10m*50=500m, mis loetakse ettevõtte teoreetiliseks mõjualaks.
Reljeef maa-alal, mis hõlmab käsitletavat piirkonda, on tasandikuline, maapinna kõrguste vahe ei ületa 50 m 1 km kohta. Lähtuvalt eelnevast ei ole vaja saasteainete hajumisarvutuste tegemisel arvestada maapinna reljeefsusteguriga. Samuti puuduvad ümbruses olulised tehnogeensed objektid, mis mõjutaksid saaste levikut.
HANZA Mechanics Narva AS põhitegevusalaks on mujal liigitamata metalltoodete tootmine (25991). Tegeletakse metallitöötluse ja metallpindade katmisega (25611) ning mehaaniline metallitöötlusega (25621).
THS § 19 lg 2 p 2 kohaselt on kompleksluba nõutav metallide tootmise ja töötlemise tegevusvaldkonnas, mille alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused sätestab Vabariigi Valitsuse 06.06.2013. aasta määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ (edaspidi nimetatud määrus nr 89). Ettevõtte tegevus kuulub määruse nr 89 § 3 lg 9 alla metallide või plastide elektrolüütiline või keemiline pinnatöötlus, kus töötlemisvannide kogumaht ületab 30 m³.
Käitises ülesseatud metallide elektrolüütilise töötluse vannide maht on 80.08 m³.
Ettevõte tegeleb metallist toodete galvaanilise pinnakatmisega, pulber- ja vedelvärvimise, keevitustööde, metallide plasma- ja gaasilõikusega, mehhaanilise puhastusega (haalvepuhastus) ning metalldetailde koostega.
Protsessi nimetus | Galvaanika |
---|---|
Kestvus | 24 h ööpäevas, 7 päeva nädalas, 8760 tundi aastas |
Ainevood |
Galvaanikaks nimetatakse elektrokeemilist protsessi, kus metallpind kaetakse teisest metallist kaitsva kihiga. Käitis teostab praeguseks ainult tinatamist ja tsinkimist. Metalle töödeldakse nende pinnaomaduste parendamiseks: korrosioonitõrje, vastupidavus, kulumiskindlus, väljanägemine, peegeldusvõime ning parem haarduvus. Galvaanimisprotsess on vajalik metalli pinnale teatud kattematerjali kihi ladestamiseks, et anda sellele soovitud omadusi. Metallide pinnatöötlemisel on oluline roll metallide eluea pikendamisel. Edukaks galvaanimiseks on oluline metallist valmistoodete pinna puhtus, kuna õli molekulaarsed kihid võivad takistada kattega haardumist. Galvaanimise puhul on pinna puhastusprotsessid eeltöötlemise osadeks. Galvaanimise protsess jaguneb kolme etappi.
Eeltöötluse eesmärk on valmistada detailid ette katmiseks õhukese metallikihiga st puhastada. Eeltöötluse käigus kasutatakse happelisi ja leeliselisi lahuseid detailide puhastamiseks välisest mustusest ja oksiididest. Meetoditeks on:
Pinnakatmisprotsessis asetatakse kaetavad esemed metallisoolasid sisaldavasse elektrolüüsivanni katoodina. Süsteemist alalisvoolu läbijuhtimisel sadenevad metalliioonid (M+) katoodile ehk kaetava detaili pinnale. Sadenevad ioonid saadakse metalli lahustumisel anoodist (kattemetall).
Järeltöötluse eesmärgiks on parandada eseme välimust, suurendada eseme korrosioonikindlust ja dekoratiivsust. Seejärel detailid kuivatatakse soojapuhuriga. Galvaaniline katmine toimub kahel liinil: trummel- ja riputusliinil. Riputusliinil ehk suurel liinil on 17 kemikaalidega töötlusvanni, 9 loputusvanni ja 8 töötluskohta suurusega 2,7 x 1,6 x 1,2 m. Kogu vanniruum on võimalike lekete püüdmiseks ümbritsetud nn tilgavanniga. Töötluskoha suurus võimaldab töödelda detaile suurusega 2,4 x 1,4 x 0,7 m. Trummelliinil ehk väiksel liinil on 8 töötlusvanni, 6 loputusvanni ja 5 täiendavat töötluskohta. Töötlusvanni suurus on 2,3 x 0,95 x 0,8 m, mis võimaldab ühe töötlemiskorra ajal töödelda umbes 120 kg tooteid. Nii trummel- kui riputusliini tööprotsess on põhijoontes sarnane, hõlmates eeltöötluse, tsinkimise või tinatamise ja järeltöötluse. Mõlemad liinid on varustatud automaatsete juhtimis- ja jälgimissüsteemidega (transport ja sissekastmine), riputatud detaili vabastamiskoha ning töötlemisprotsessis vajalike kemikaalide ladustamis- ja transpordisüsteemiga. Liinid töötavad automaatselt operaatori poolt sisestatud lähteandmete alusel. Sisestatud lähteandmete järgimist ja liini tööprotsesside toimimist jälgib automaatika, mis vajadusel takistab valede andemete sisestamist või seiskab rikke tekkimisel liini. Lahuseid segatakse pidevalt suruõhu abil (välja arvatud pesuvannid ja HCl vannidel). Galvaanika protsessidest eralduvad heitmed välisõhku läbi ventilatsioonide 101 ja 102. Protsessis kasutatavale loputusveele lisatakse vastavalt tehnoloogilistele nõuetele puhast vett ja kasutatud loputusvesi juhitakse tsinkimistsehhi reovee puhastusjaama ning seejärel kanalisatsiooni kaudu AS-i Narva Vesi puhastusjaama. Mehhaaniline puhastus on protsess, mille käigus töödeldava detaili pind puhastatakse mustusest, värvist või määrdeainetest haavelpuhastuse. Kambri ventilatsiooniseadmed on varustatud tolmupüüdeseadmetega. 1.1. Haavelpuhastus Kasutatakse läbikäidavat tüüpi haavlijoa kambrit. Teenindavad inimesed viibivad kambri sees. Düüsi diameeter haavlijoa aparaadil on d=10 mm (sellest oleneb tahkete abrasiivsete osakeste heitkogus). Puhastatavaks pinnaks on teras. Haavlite kuluks on 100 kg/h, haavlid on korduskasutuses. Mehaanilise pinnatöötluse protsessis tekib tolmu, s.o tahkeid osakesi. Osa tekkivast tahkete osakeste kogusest imetakse sundventilatsiooni abil välisõhku, jämedam tolm sadeneb kambris. Kasutatud haavlid kogutakse separaatoris, kus eraldatakse tolm. Välisõhku suunatav õhk läbib kassettfiltri. Haavelduskambri ventilatsioon on heiteallikas 104 ja 115. 2. Märgvärvimine Detailide eeltöötlusele järgneb detaili värvimine koos kuivamisega. Värvimine ja kuivamine viiakse läbi vastavalt kliendi spetsifikatsioonile, millega seatakse ette töödeldava pinna kvaliteedinõuded. Näiteks, kas pind on vaja eelnevalt kruntvärviga kruntida või on vaja katta pinda värviga mitu korda. Sellest lähtuvalt võib värvimise ja kuivamise protsess toimuda ühes või mitmes järjestikuses tsüklis. Ettevõttes kasutatakse värvimiseks kahte värvimiskambrit. Värvimiskambrite mahud on: esimene (nn uus kamber) – 462,4 m3, teine (nn vana kamber) – 363,1 m3. Uue värvikambri kõrval asub laoruum kemikaalide (värvide, lahustite jm) hoidmiseks. Mõlemal värvikambril on omab iseseisev ventilatsioonisüsteem: 105 - nn vana kamber ja 106 - nn uus kamber. Temperatuur värvimiskambris on värvimise ja kruntimise ajal 20°C, detailide kuivamisel 50°C. Saasteainete hajumisarvutustes arvestatakse, et väljuva gaasi temperatuur on 200°C, sest sellises olukorras on väljuva gaasi ning välistemperatuuri vahe väiksem ja hajumistingimused halvimad. Värvikambrid (MIH15-V-LTO) on varustatud seadmetega sisseimetava õhu ja väljuva õhu puhastamiseks tolmust ning tahketest osakestest. Selleks kasutatakse laefiltreid filtreerimise klassiga EU-5 (ASHRAE filtration Standard) ja põrandafiltreid (värvikambrite alaosas) klassiga EU-3 ja Andrea (firma Pekotek Ltd, Soome) pabervärvipüüniseid. Filtrid on ette nähtud värvitolmu püüdmiseks. Filtermaterjalina kasutatakse 100% polüesterkangast, mida vahetatakse tavaliselt iga 1–3 kuu tagant, ka 6 kuu tagant. Värvimise etapis kantakse värv töödeldavale pinnale värvimisaparaadiga, mille tööpõhimõtteks on suruõhuga värvi pihustamine detaili pinnale. Kasutatakse värvimisaparaate Merkuur 40:1 ja President 30:1. Esimene neist on pidevalt kasutuses, teine on kui varuseade. Pärast värvimist toimub samas kambris detaili kuivatamine temperatuuril 50°C. Olenevalt detailist on kuivamise aeg 5–5,25 tundi. Kuivatamisele võib vajadusel järgneda uue värvikihi pealekandmine ja uus kuivamine. Neid tsükleid võib olla üks või mitu. Järgneval joonisel on kujutatud pinnatöötlusprotsesside põhimõtteline plokk-skeem. Tavapäraselt järgneb detailide mehhaanilisele eeltöötlusele märgvärvimine. Samas sõltub iga detaili puhul protsess detaili eripäradest. Märgvärvimise asemel võib toimuda ka näiteks pulbervärvimine. Pulbervärvimine on värvimismeetod, kus värvidena kasutatakse lahustiteta pulbrilises olekus värve. Värvimise käigus pihustatakse detaili puhastatud pinnale elektriliselt laetud pulbervärvi Selleks, et pulbrist moodustuks tugev, ühtlane värvikiht, kuumutatakse teda kõvenemisahjus 200°C juures umbes 15 min. jooksul. Tulemuseks on ühtlane, tugev ja kõrgekvaliteediline värvikiht. Tootmisliin on transportööritüüpi, milles detailid kinnitatakse transportöörikonksude külge ja veetakse läbi kogu protsessi. Pulbervärvimise protsess on praktiliselt kinnine süsteem ja jaguneb laias laastus kolmeks etapiks:
Eeltöötluses kasutatakse määrdeainete eemaldusainet ja pesukemikaale. Kemikaalidest tehakse vesilahus (pesulahus) ja toode kastetakse lahusesse. Detailide puhastamiseks kasutatakse vett. Pesemine toimub vastavas masinas (washer).
Järeltöötluse käigus sulatatakse detaili pinnaga nakkunud värvipulber ahjus (190–220°C juures) detaili pinda katvaks kileks. Ahju soojendamiseks kasutatakse kuuma õhku, mida saadakse kütteseadmes propaani põletamisel saadavast soojusest. Edasi järgneb detailide jahutamine. Ettevõttel on senini kasutusel olnud üks pulbervärvimisliin (heiteallikas 113). Käesoleva taotlusega nähakse ette uue pulbervärvimisliini rajamist (heiteallikas 109). Pulbervärvimise protsessis kasutatakse detailide loputuseks vett. Veekasutuse maht on 1000 m3/a (85 m3/kuus). Protsessi loputusvesi on osaliselt korduvkasutuses. Kasutatud loputusvesi suunatakse reoveekanalisatsiooni. 3.1. Pulbervärvimise kütteseadmed Vanal pulbervärvimise liinil on kasutusel kolm vedelgaasil töötavat põletit. Põletite soojusvõimsused on 800 kW, 120 KW, 160 kW. Põletite kogusoojusvõimsus on 1080 kW ehk 1,08 MW. Põletite suitsugaaside väljutusava on heiteallikas 112. Uue pulbervärvimise liini jaoks on kavandatud neli vedelgaasil töötavat põletit, igaüks soojusvõimsusega 270 kW. Põletite kogusoojusvõimsus on 1080 kW ehk 1,08 MW. Põletite suitsugaaside väljutusava on heiteallikas 107. Keevituskohtade (postide) arv on 30. Kasutatakse TIG ja MAG (MIG) gaasielektri-kaarkeevitust (Gas metal arc welding). Kõik keevituspostid on varustatud poolautomaat-keevitusseadmetega ja kohalike lokaalsete õhupuhastusfiltritega. Keevistraadi kulu aastas on 100 tonni. Keevituspostid on varustatud lokaalsete filtersüsteemidega Statiflex 6000-MS+, mis on spetsiaalselt välja töötatud MIG/MAG ja TIG keevitusel tekkiva (suitsu) püüdmiseks, s.o õhu puhastamiseks tahketest osakestest, sh peentest tolmuosakestest (PM10), suitsust, tolmust ja lõhnadest. Samuti tekib gaasi-elektrikaarkeevitusel vähesel määral gaasilisi saastekomponente, mis filtris ei neeldu. Lokaalseid filterseadmeid läbinud õhk suunatakse tootmisruumi, kus seguneb ruumiõhuga ja läbib teistkordse puhastuse üldventilatsiooni filtris enne suunamist. Igas keevituspostis tehakse ka ettevalmistustöid ja detailide lihvimist lihvmasinaga. Lihvimisringi diameeter on keskmiselt d=125 mm. Tekkinud tolm imetakse samuti läbi lokaalsete Statiflex süsteemide ja edasi suunatakse analoogselt keevitussuitsuga ruumi üldventilatsiooni kaudu atmosfääri. Lihvimistolm on samuti põhiliselt peentolm (PM10). Keevituse ja lihvimise heitmede eraldatakse läbi heiteallikate 103 ja 108. 5.1. Plasmalõikamine Plasma all mõistetakse kõrge temperatuurini kuumenenud, osaliselt ioniseerunud, osaliselt dissotsioneerinud, elektrit juhtivat gaasi, milline moodustub erilistest molekulidest, aatomitest, ioonidest ja elektronidest. Plasma ülesanne lõikeprotsessis on lõigatava aine sulatamine ja lõikejääkide äratoimetamine. Plasmalõikus on sulatuslõikus, kus kuuma plasmakaare energia abil sulatatakse lõigatavasse detaili lõikejoon, erinedes sellega põlevgaasilõikusest, kus lõikeprotsessis lõigatav materjal lihtsalt põletatakse pealevoolavas lõikegaasisegus oleva hapniku abil. Plasma moodustamiseks on vajalik gaas, sobivas koguses energiat ja plasmalõikepea. Plasmagaas ioniseerub suudmikus. Plasma kontsentreerumine põhineb suudmiku ehituses. Plasmajuga on niivõrd kuum, et sellega saab lõigata dielektrikke, näiteks plasti. Metallide lõikuse korral lisaenergiana kasutatakse elektrikaart, mis tekib elektroodi ja lõigatava metalli vahel. Et kaarlahenduse ja plasma ühiselt toodetud soojusenergiat saaks võimalikult kontsentreerunult suunata lõigatavasse pinda, kasutatakse peene lõikeavaga suudmikku [www.aga.ee]. Plasmalõikuse gaasina kasutatakse lämmastikku. 5.2. Gaasilõikus Gaasilõikus on põlemisprotsess. Hapnikujuga oksüdeerib lõigatava materjali, moodustades põlemiseks vajaliku soojuse ja eemaldab põlemisjäägid (šlakk) lõikejoontest. Lõikamiskiirusele avaldab suurt mõju lõikehapniku puhtus. Mida puhtam on gaas, seda suurem on lõikamiskiirus ja produktiivsus. Enne lõikamist kuumutatakse teras hapniku-põlevgaasileegi abil süttimistemperatuurini [www.aga.ee]. Gaasilõikuse gaasina kasutatakse hapnikku. Plasma- ja gaasilõikuse heitgaasid väljuvad läbi heitallikate 108 ja 110 Koosteosakonnas toimub seadmete ja sõlmede kokkupanek. Selleks kasutatakse elektrilisi käsitööriistu. Abimaterjalidena kasutatakse vähesel määral väiketaaras kemikaale nagu liimid, lahustid vms. Kooste vahetuste arv sõltub tellimuste mahust ja arvust. Tavapärane on töötamine ühes kuni kahes vahetuses, võimalik on töö ka kolmes vahetuses. Ettevõttel on kasutusel diiselkütuse tankla ettevõtte enda sõidukite (minilaadurid jms) tankimiseks. Tankla mahutab korraga kuni 2,5 m3 kütust. Tankla on tähistatud heiteallikana 114. |
Ainevood - manused |
|
Muu asjakohane informatsioon |
Käitises ülesseatud metallide elektrolüütilise töötluse vannide maht on 80.08 m³.
Käitises ülesseatud metallide elektrolüütilise töötluse vannide maht on 80.08 m³
Jrk nr | PVT allikas ja/või viide |
---|---|
1. | STM BREF– Surface Treatment of Metals and Plastic (Metallide ja plastide pinnatöötluse parimat võimalikku tehnikat käsitlev dokument), August 2006. |
2. | STS BREF– Surface Treatment Using Organic Solvents (Pinnatöötlus orgaaniliste lahustite kasutamisega). August 2007. |
3. | ESAB: Welding and cutting risks and measurements (http://www.esb.com).Welding and cutting – risks and measures. |
4. | BGI 593: Hazardous substances in welding and allied processes. BG-information, 2007. Quelle (www.arbeitssicherheit.de). |
Tootmisetapid | Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused | Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad | PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad | PVT jrk nr | Vastavusmärge |
---|---|---|---|---|---|
Käitise juhtimine, tegevuste planeerimine, töötajate koolitus | ISO 9001:2008 standardi nõuetele vastav kvaliteedi juhtimise süsteem.
ISO 14001:2004 nõuetele vastav keskkonnajuhtimise süsteem |
Rahvusvahelistele standarditele vastavad keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemid, juhtimissüsteemide integreerimine. Keskkonnaalaste protseduuride, keskkonnapoliitika ja hea tootmistava reeglite protseduuride järgimine, olemasolevate protseduuride täiustamine ja kehtestatud ning läbiviidavate protseduuride täitmise kontroll. Lähtutakse auditi tulemustest. Tootmisprotsesside pidev seire ja igakülgne analüüs | STM BREF, ptk 5.1.1.1-ISO 9001:2008, ISO 14001:2004. Rahvusvahelistele standarditele vastavad keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemid, juhtimissüsteemide integreerimine. | 1 | Vastab |
Omaseire, järelevalve heidete üle | ISO 9001:2008, ISO 14001:2004 | Toimub materjalide, energiakasutuse, toodangu, jäätmete, heitmete jt sisendite ning väljundite kvantitatiivse ja kvalitatiivse arvestuse pidamine, aruannete esitamine keskkonnaametile vastavalt seadusele. | STM BREF, ptk 5.1.1.2 Sertifitseeritud juhtimissüsteemi olemasolu, korrapärase arvestuse pidamine tootmissisendite ja väljundite üle, aruannete esitamine, heidete piiramine. | 1 | Vastab |
Kemikaalide ladustamine | Eraldi hoidmiskohad tahkete ja vedelate kemikaalide hoidmiseks | Kemikaalide hoidmine toimub originaalpakendites, ümberlaadimist ei toimu. | STM BREF, ptk 5.1.2.1 Lekete vältimine. | 1 | Vastab |
Vannides olevate lahuste segamine | Madalsurve õhu abil segamine, v.a HCl söövitamise ja pesu vannid. | Madalsurve õhu abil vannides olevate lahuste segamine. PVT ei ole nende lahuste segamine õhuga, mis võivad põhjustada õhuheite suurenemist, nt Cr(VI) ja NH4 sisaldavad lahused. Cr(VI) ja NH4 lahuseid ei kasutata. | STM BREF, ptk 5.1.10 Madalsurve õhu abil vannides olevate lahuste segamine. PVT ei ole nende lahuste segamine õhuga, mis võivad põhjustada õhuheite suurenemist. | 1 | Vastab |
Energiakasutus- elektrienergia | Elektrikulu registreerimine. Elektrikulu optimeerimine. | Elektrienergia kokkuhoid. | STM BREF, ptk 5.1.1.4 PVT on eeldatava energiakulu välja arvestamine, selleks et oleks protsessi kõrvalekaldeid võimalik avastada nt suurema elektrikulu järgi. | 1 | Vastab |
Energiakasutus- soojendamine | Vannide soojendamine elektriga, temperatuuri jälgimine manuaalselt. Lahuse koostise regulaarne jälgimine. | Tulekahju vältimine pideva tava- või automaatse seire/vaatluse abil, et vältida mahuti tühjaks saamist. | STM BREF, ptk 5.1.4.2 Elektriga soojendamise puhul vannide pidev jälgimine vaatluse või automaatse seire abil, et vältida mahuti tühjaks saamisest põhjustatud süttimist. | 1 | Vastab |
Veekasutus- mõõtmine | Vee ja teiste materjalide kasutamise jälgimine veemõõtja abil ja nende kulu minimeerimine. | Vee kasutamise jälgimine veemõõtja abil. | STM BREF ptk 5.1.5.1 Vee kulu jälgimine ja kasutuse vähendamine. | 1 | Vastab |
Veekasutus- väljakande vähendamine | Loputusvee väljakande vähendamine riputusliinil. Loputusvee väljakande vähendamine trummelliinil. | Riputusliinile asetatakse detailid selliselt, et need ei haara kaasa lahust. Hüdrofoobsed plastikust (pehmest plastikust) trumlid. Madala kontsentratsiooniga lahuste kasutamine; kemikaalide kontsentratsioonide regulaarne kontrollimine, optimaalse temperatuuri hoidmine – väiksem viskoossus. | STM BREF ptk 5.1.5.2, 5.1.5.3, 5.1.5.3.1 Materjali kaasaskande vähendamine, viskoossuse vähendamine. | 1 | Vastab |
Veekasutus- loputusvee kasutuse minimeerimine | Loputusvee väljakande vähendamine. | Mitme järjestikuse loputusvanni kasutamine veekulu vähendamiseks. | STM BREF, ptk 5.1.5.4 Vee tarbimise vähendamine loputusvannidest vee väljakande vähendamisega. | 1 | Vastab |
Materjalide kasutamise miniemerimine | Vannides olevate lahuste kontsentratsioonide regulaarne jälgimine. Vee ja muude materjalide kasutuskoguste registreerimine. | Materjalide säästlik kasutamine. Materjalikao vähendamine vannidest väljakande näol läbi mitmekordse loputuse, kontsentratsioonide ja kasutuskoguste registreerimine jt | STM BREF: ptk 4.1.3, ptk 5.1.6, ptk 5.1.6.1. Materjalide kasutamise vähendamine ja taasväärtustamine. Materjalide kasutamise efektiivisused protsessis: tsinkimisel 70% passiveerimisega koos (kõik protsessid), 80% ilma passiveerimiseta (kõik protsessid), elektrolüütiline nikeldamine 80-85%. | 1 | Vastab |
Kemikaalide asendamine pinnatöötlus protsessides ja rasvaärastusel. | Rasvaärastus, söövitamine, tsinkimine, nikeldamine, tinatamine, passiveerimine. NaOH lahusega rasvaärastus. | Leeliseline pesu, söövitamine happelises keskkonnas, tsink- kloriidvannid, tinatamine happelises keskkonnas, passiveerimisvannid (kollane ja sinine passiveerimine). | STM BREF: ptk 5.2.5.3, 5.2.5.7 Ohtlike kemikaalide asendamine pinnatöötluses vähemohtlike ainetega. Tsüaniidiühendite vältimine tsinkimisel. Tsüaniidiühendite ja lahustite vältimine rasvaärastusel. | 1 | Vastab |
Rasvaärastuslahuste kasutuses hoidmine | Rakendatakse nii mitmeastmelist rasvaeemaldust kui ka elektrolüütilist rasvaärastust | Keskkonnasõbralike rasvaeemaldusmeetodite kasutamine. | STM BREF: ptk 5.2.7 Mitmeastmeline rasvaeemaldus; elektrolüütiline rasvärastus. | 1 | Vastab |
Energiakasutus- soojendamine | Isoleeritud mahutite kasutamine | Soojuskadude vältimine. Soojendatavate mahutite isoleerimine. | STM BREF ptk 5.1.4.3 Soojakadude vältimine. | 1 | Vastab |
Söövituslahuste kasutusea pikendamine ja taaskasutamine. | Söövitusvannide puhul lisatakse söövitavat ainet kogu aeg juurde kuni vanni saastumiseni ja siis vahetatakse vanni sisu uue lahuse vastu välja. | Kaheastmelise söövitusvanni kasutamine. | STM BREF: ptk 5.28. Mitmeastmeline söövitusvann
|
1 | Vastab |
Reovee käitlemine | Veekasutuse minimeerimine, ohtlike ainete kasutamise vähendamine. Väljuvas reovees pH ja Zn sisalduse pidev jälgimine ja regulaarsed analüüsid põhiparameetrite suhtes (metallide sisaldus jne) | Ainete sisaldus kanalisatsiooni minevas vees on: Cd<0,1 mg/l;Cu<0,2 mg/l; Ni 2 mg/l; Sn -, Zn <2 mg/l. | STM BREF: ptk 5.1.8.3. Ainete sisaldus kanalisatsiooni minevas vees peaks PVT rakendamise korral olema järgmine (saavutatud tase PVT tehastes): Cd 0,1-0,2; mg/l,Cu 0,2-2,0 mg/l; Ni 0,2-2,0 mg/l; Sn 0,2-2,0 mg/l; Zn 0,2-2,0 mg/l. | 1 | Vastab |
Reovee käitlemine | Väljuva reovee pH ja Zn sisalduse pidev jälgimine ja regulaarsed analüüsid põhiparameetrite suhtes (metallide sisaldus jne). | Ainete sisaldus kanalisatsiooni minevas vees on: Cd <0,1 mg/l; Cu <0,2 mg/l; Ni 2 mg/l; Sn -, Zn <2 mg/l. | STM BREF: ptk 5.1.8.3. Ainete sisaldus kanalisatsiooni minevas vees peaks PVT rakendamise korral olema järgmine (saavutatud tase PVT tehastes): Cd 0,1-0,2; mg/l, Cu 0,2-2,0 mg/l; Ni 0,2-2,0 mg/l; Sn 0,2-2,0 mg/l; Zn 0,2-2,0 mg/l. | 1 | Vastab |
Heide välisõhku | Kohtäratõmme töötlemisvannide külgedelt. Galvaanikaliinid asuvad eraldi hoones. Eraldatud suurest metallitöötlemise hallist seinaga. | Õhuheite vähendamine. | STM BREF: p 5.1.10 Õhuheite vähendamine.
|
1 | Vastab |
Keevitamine | Kasutatakse poolautomaatkeevitust. Keevitustraadi OK Autrod ja Weld G3Sil kasutamine. | Madala saasteainete sisaldusega keevitustraadi kasutamine. Standardile vastava keevitustraadi kasutamine. Keevitusaerosooli vähendamine. Tervisele ja keskkonnale ohutumad keevitusgaasid. | ESAB lk 5 kasutada piisava võimsusega ja õige tüüpi äratõmmet, et vältida tervisele ohtlike gaaside kogunemist töökohal. Lk 7 p 3 kasuta õige suurusega keevitustraati, et vältida tuleohtu | 3 | Vastab |
Heide välisõhku | Keevituspostid on varustatud kõrge efektiivsusega kohtfiltritega. | Puhastusseadmete kasutamine keevitusaerosooli püüdmiseks. Lokaalsed õhupuhastusseadmed (polüesterfiltrid, tselluloospaber), kassettfiltrid. | BGI593: Hazardous substances in welding and allied processes, p 9.2 (Selection of low fume emissioon metals), p 9.1.5 (Extraction) Puhastusseadmete kasutamine keevitusaerosooli püüdmiseks. Lokaalsed õhupuhastusseadmed (polüesterfiltrid, tselluloospaber), kassettfiltrid puhastusastmega 99%. | 4 | Vastab |
Gaasi- ja plasmalõikus, heitgaaside vähendamine | Kasutatakse gaasi- ja plasmalõikusmasinaid. | Saasteainete heitkoguste (Mn, Fe, NO2, CO) vähendamine välisõhku metallide plasma- ja gaasilõikuselt. Kõrge puhastusastmega puhastusseadmed. Hapnikplasmalõikuri plasmajuga on keskkonnast ekraniseeritud. Lõikemasinate heitgaasid puhastatakse filtrites Downflo DFPRO, mis tagab peentolmu sisalduse väljuvas õhus < 1 mg/m3 | ESAB Saasteainete heitkoguste (Mn, Fe, NO2, CO) vähendamine välisõhku metallide plasma- ja gaasilõikuselt. Kõrge puhastusastmega puhastusseadmed. | 3 | Vastab |
Haavlijoaga (haavlitega) detailide puhastamine | Purustatud terasest 0,4-0,5 mm diameetriga haavlite kasutamine läbikäidavas haavelpuhastuskambris. | Haavlite korduvkasutus. Toormaterjali kasutamise minimeerimine. | STS BREF p 9.2 Haavlite korduvkasutus.
|
2 | Vastab |
Heide välisõhku- haavlitega detailide puhastamine | Kambri üldventilatsioon, tootlikkus kuni 4000 Nm3/h. Kassettfilter FV-62EX HPS, vastab Pekotek OÜ Ltd kvaliteedistandardile Pekotek KDF-Filter. | Õhu puhastussüsteemide kasutamine.Tolmu heitkoguse vähendamine. | STS BREF p 21.1 Õhu puhastussüsteemide kasutamine. Tolmu kontsentratsioon väljuvas õhus <3 mg/Nm3. | 2 | Vastab |
Vedelikvärvimine värvimiskambrites | Kasutatakse standardseid värvimiskambreid Painting Chamber MIH15-V-LTO ja värvimisaparaate Merkuur ja President. | LOÜde aastane heitkogus on 43,883 t/a. Süsiniku kontsentratsioon on 73,619 mg C/m3. | STS BREF ptk 21.13 LOÜ emissiooni vähendamiseks madala lahustisisaldusega värvide kasutamine. Värvide LOÜ sisaldus vahemikus 0,1 - 0,33 kg LOÜ/kg kuivaine kohta. | 2 | Vastab |
Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus | Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika | PVT vastavusmärge | Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta | Rakendamise periood | Meetme rakendamise tähtaeg |
---|---|---|---|---|---|---|
Toorme säästlik kasutamine | Metallide lõikamiseks kasutatakse automaatpinke | Vastab |
|
|||
Kemikaalide säästlik kasutamine | Jälgitakse kulunorme ja kasutatakse Benchmarker´ite meetodit materjalide kasutuskoguste jälgimisel | Vastab |
|
|||
Abimaterjalide säästlik kasutamine | Kulunormide jälgimine, aruandlus | Vastab |
|
|||
Vee säästlik kasutamine | Vee kulu on minimeeritud | Vastab |
|
|||
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Keevituspostid on koondatud gruppideks, millised on varustatud lokaalsete tolmu-ja suitsupüüdeseadmetega | Püüdeseadmed Statiflex 6000-MS+ | Vastab |
|
||
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Lehtmetalli l'ikamiseks kasutatakse kõrgefektiivseid hapnikplasmalõikureid. Plasmajuga on keskkonnast ekraniseeritud | Plasma-Oxygen-Cutting, firma MetalMaster Company | Vastab |
|
||
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Filtrid metalliaurude ja –oksiidide püüdmiseks | Filtrid Downflo DFPRO 4 IP, MetalMaster Company, või firma KEMPER | Vastab |
|
||
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Tootmisruumi üldventilatsioon- enne suunamist välisõhku puhastatakse väljutatav õhk aerosoolist | Filterseade VS 150 B.FLT F5 klassiga EU5 vastavalt ASHRAE standardile 52.1 | Vastab |
|
||
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Vedelikvärvimise värvikambrid on varustatud väljuva õhu puhastussüsteemiga | Filtrid Andrea (Pekotek Ltd, Soome), filterkotid FV-45 ja F-85 peentolmu püüdmiseks | Vastab |
|
||
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Pulbervärvimine- filtrite kasutamine (peentolmufiltrid) | Kassettfiltrid HEPA tüüpi, kottfiltrid (tüüp EU-5) | Vastab |
|
||
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Haavelpuhastus- filtrite kasutamine (peentolmufiltrid) | Separaator, kassettfiltrid (Pekotek OÜ Ltd kvakiteedistandard) | Vastab |
|
||
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Galvaanika- kastmis-, eel- ja järeltöötluse protsesside organiseerimine selliselt, et heited oleksid minimaalsed. Töökohtade ventileerimine | Metallipindade galvaanilisel katmisel ei esine reeglina olulist saasteainete eraldumist ja välisõhu saastet. | Vastab |
|
||
Energia ja kütuse kasutamise vähendamine | Isoleeritud mahutite kasutamine, galvaanikas vannide elektrisoojendite, elektrikulude jälgimine ja kokkuhoid. | Ventilatsiooniõhu kasutamine ruumide kütteks pärast puhastust. | Vastab |
|
||
Jäätmetekke minimeerimine | Jäätmeid tekib väheses koguses | Vastab |
|
|||
Jäätmetekke vältimine | Jäätmeid tekib väheses koguses | Vastab |
|
|||
Jäätmete kõrvaldamine | Jäätmed antakse üle litsentseeritud jäätmekäitlejale | Vastab |
|
|||
Reovee tekke vähendamine | Puhastusseadmetes käideldud vesi korduvkasutatakse süsteemis, jahutusvett ei kasutata | Vee korduvkasutus | Vastab |
|
||
Pinnase kaitse | Heitvett veekogusse ega pinnasesse ei juhita. Jälgitakse kulunorme ja kasutatakse Benchmarker´ite meetodit materjalide kasutuskoguste jälgimisel | Vastab |
|
|||
Lõhna vältimine või vähendamine | Lõhnaprobleemid puuduvad | PVT ei määratle |
|
|||
Müra vältimine või vähendamine | Müraprobleemid puuduvad | PVT ei määratle |
|
|||
Vibratsiooni vältimine või vähendamine | Vibratsiooni probleemid puuduvad | PVT ei määratle |
|
|||
Kaug- ja piiriülese saastuse minimeerimine | Ei rakendata, kaug- ja piiriülene saaste puudub | PVT ei määratle |
|
|||
Jäätmete muu taaskasutamine | Kõik metallijäätmed suunatakse taaskasutusse. | Vastab |
|
Toore, abimaterjal või pooltoode | Säilitamine | Kasutamine | |||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Liik | KN kaubakood | Nimetus | Säilitamisviis, mahuti tüüp | Nr plaanil või kaardil | Maksimaalne üheaegselt hoitav | Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess | Kogus | Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta | |||
Kogus | Ühik | Kokku | Ühik | Jääb tootesse, % | |||||||
Toore | Omatoodetud või tellija poolt tarnitud metalldetailid ja -konstruktsioonid | Lehtmetalli rullid, lehed jt. siseruumis | 2 | 975 000 | t | Metalli mehaaniline töötlemine | 3 900 000 | t/a | 95 | ||
Abimaterjalid | Metallhaavlid (graanulid) läbimõõduga 0,4–0,05 mm – purustatud teras | Kotid siseruumis | 1,8 | 7.50 | t | Värvitavate pindade mehhaaniline puhastamine (haavlijoa kamber) | 24 | t/a | 0 | ||
Abimaterjalid | Keevitustraat | Rullid siseruumis | 2 | 10 | t | Metalldetailide keevitamine | 100 | t/a | 90 | ||
Abimaterjalid | Kaaliumkloriid | Originaalpakend | 10 | 0.50 | m³ | Tsinkimine | 3 | m³/a | 0 | ||
Abimaterjalid | Pulbervärv Infralit | Kotid, kastid | 5 | 5 | t | Pulbervärvimine | 90 | t/a | 95 | 200 g/m2 | |
Abimaterjalid | Soola tabletid vee pehmendamiseks | Originaalpakend | 2 | 0.10 | t | Vee pehmendamine | 300 | t/a | 0 | ||
Abimaterjalid | LANTHANE TR 175 PART B | Originaalpakend | 10 | 0.20 | m³ | Galvaanika | 2 | m³/a | 0 | ||
Abimaterjalid | ZETAPLUS 450 BASE | Originaalpakend | 10 | 0.10 | t | Galvaanika | 1 | t/a | 0 | ||
Abimaterjalid | Värv- TEKNOCRYL AQUA 2K 2520-05 | Originaalpakend | 5 | 0.10 | m³ | Värvimine | 0.74 | m³/a | 95 |
Toore, abimaterjal või pooltoode | Säilitamine | Kasutamine | Ohtlik aine | |||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Liik | KN kaubakood | Nimetus | Säilitamisviis, mahuti tüüp | Nr plaanil või kaardil | Maksimaalne üheaegselt hoitav | Tootmis- protsess | Kokku | Ühik | Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta | Nimetus | CAS, EINECS või ELINCS nr¹ | Ohukategooria | Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, % | |
Kogus | Ühik | |||||||||||||
Abimaterjalid | 28 | PRESOL 3475 | Originaalpakendis | 10 | 1.50 | m³ | Galvaanika | 1.50 | m³/a | Naatriumkarbonaat | 497-19-8 | silmaärritus 2 | 50 | |
Naatriumhüdroksiid | 1310-73-2 | nahasöövitus 1A | 25 | |||||||||||
Naatriummetasilikaat 5H2O | 10213-79-3 | nahasöövitus 2, STOT SE 3 | 3 | |||||||||||
sulfoonhapped, C14-C16-alkaan hüdroksü-, C14-C16- alkeen-, naatriumi soolad | 68439-57-6 | silmakahjustus 1, nahaärritus 2 | 3 | |||||||||||
2-(2-Butoksüetoksü)etanool | 112-34-5 | silmaärritus 2 | 3 | |||||||||||
2-propüülheptanool | 166736-08-9 | silmakahjustus 1, akuutne toksilisus 4 | 3 | |||||||||||
2-Butoksüetanool | 111-76-2 | akuutne toksilisus 4, nahaärritus 2, silmaärritus 2 | 3 | |||||||||||
isotridekaan-1-ool | 27458-92-0 | silmakahjustus 1, akuutne toksilisus 4 | 3 | |||||||||||
Abimaterjalid | 3810 | STARGLO MSA 1 | Originaalpakendis | 10 | 0.10 | m³ | Galvaanika | 1 | m³/a | 2-propeenhappe, 2-metüül-, ning 2-propeenhappe ja N-oktüül-2-propeenamiidi kopolümeer | 9036-19-5 | silmakahjustus 1 | 20 | |
Abimaterjalid | 3810 | STARGLO MSA 3 | Originaalpakend | 10 | 0.10 | m³ | Galvaanika | 1 | m³/a | naatriummetaakrülaat | 5536-61-8 | nahaärritus 2, silmaärritus 2, STOT SE 3 | 10 | |
1-naftaaldehüüd | 66-77-3 | akuutne toksilisus 4, nahaärritus 2, silmaärritus 2, STOT SE 3 | 3 | |||||||||||
2-propeenhappe, 2-metüül-, ning 2-propeenhappe ja N-oktüül-2-propeenamiidi kopolümeer | 9036-19-5 | silmakahjustus 1, | 10 | |||||||||||
Abimaterjalid | 2815 | ELEKTROLYTISCHES ENTFETTUNGSSALZ EC-205 | Originaalpakendis | 10 | 0.10 | m³ | Galvaanika | 1 | m³/a | Naatriumkarbonaat | 497-19-8 | silmaärritus 2 | 50 | |
Naatriumhüdroksiid | 1310-73-2 | nahasöövitus 1A | 100 | |||||||||||
Polüetüleen glükool tridetsüül karboksümetüül eeter | 56388-96-6 | nahaärritus 2, silmaärritus 2 | 2.50 | |||||||||||
Abimaterjalid | 28070000 | Väävelhappe lahus | Originaalpakendis | 10 | 0.10 | m³ | Galvaanika | 1 | m³/a | Väävelhape | 7664-93-9 | nahasöövitus 1A | 51 | |
Abimaterjalid | 381400 | ZETAPLUS 600 MIX | Originaalpakendis | 10 | 0.10 | t | Galvaanika | 1 | t/a | 1-methoxy-2-propanol | 107-98-2 | tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 | 20 | |
4-phenylbutenone | 122-57-6 | nahaärritus 2, silmaärritus 2, naha tundlikkust põhjustav 1 | 5 | |||||||||||
naatrium-p-kumenesulfonaat | 15763-76-5 | silmade ärritus 2 | 5 | |||||||||||
Naatriumbensoaat | 532-32-1 | silmaärritus 2 | 3 | |||||||||||
1'-atsetaftoon | 941-98-0 | akuutne toksilisus 4, nahaärritus 2, silmaärritus 2 | 2.50 | |||||||||||
butüülglükool | 111-76-2 | akuutne toksilisus 4, nahaärritus 2, silmaärritus 2 | 3 | |||||||||||
Abimaterjalid | 28080000 | Lämmastikhape | Originaalpakend | 10 | 0.035 | t | Galvaanika | 1 | m³/a | Lämmastikhape | 7697-37-2 | silmakahjustus 1, nahasöövitus 1A, | 65 | |
Abimaterjalid | 28 | Bonderite m-nt 40042 | Originaalpakend | 5 | 0.70 | m³ | Pulbervärvi pesu | 0.70 | m³/a | 2-divesinikheksafluorotsirkonaat | 12021-95-3 | akuutne toksilisus 3, nahasöövitus 1B, | 3 | |
Fosforhape | 7664-38-2 | nahasöövitus 1B, akuutne toksilisus 4 | 3 | |||||||||||
Naatrium 3-nitrobenseensulfonaat | 127-68-4 | silmaärritus 2, nahka sensibiliseeriv 1 | 1 | |||||||||||
Maleiinhape | 110-16-7 | akuutne toksilisus 4, silmaärritus 2, STOT SE 3, nahaärritus 2, nahka sensibiliseeriv 1 | 0.10 | |||||||||||
Abimaterjalid | 27111219 | Vedelgaas (propaan) | Mahuti | 7 | 5 | m³ | Pulbervärvi põletite küte | 65 | t/a | Propaan | 74-98-6 | Eriti tuleohtlik gaas 1 | 100 | |
Abimaterjalid | 2707 | Diisel | Mahuti | 12 | 2.50 | t | Sisesõidukite kütus | 30 | t/a | diisel | 68334-30-5 | 1. kategooria | 100 | |
Abimaterjalid | 28 | Bonderite a-ad 0508 | Originaalpakend | 5 | 0.10 | t | Pulbervärvi pesu | 0.124 | m³/a | rasvalkohol -EO-PO | 68439-51-0 | Kahjulik veeorganismidele, pikaajaline toime. 3 | 40 | |
Kookosrasvhappe alküülamiinid, | 61791-14-8 | Kahjulik veeorganismidele, pikaajaline toime. 3, akuutne toksilisus 4, silmakahjustus 1 | 20 | |||||||||||
2-(2-Butoksüetoksü)etanool | 112-34-5 | silmaärritus 2 | 20 | |||||||||||
Abimaterjalid | 28151100 | Naatriumhüdroksiid 50% | Originaalpakend | 10 | 0.10 | t | Galvaanika | 0.522 | t/a | Naatriumhüdroksiid | 1310-73-2 | 1A kategooria | 51 | |
Abimaterjalid | 3810 | STARGLO MSA 2 | Originaalpakend | 10 | 0.10 | m³ | Galvaanika | 1 | m³/a | Metakrüülhape (2-Metüülpropeenhape) | 79-41-4 | akuutne toksilisus 4, nahasöövitus 1A | 10 | |
Ammoniaak | 7664-41-7 | akuutne toksilisus 4, nahasöövitus 1B | 5 | |||||||||||
Abimaterjalid | 28044000 | Hapnik | Balloonid | 13 | 6 | m³ | Lõigatava materjali oksüdeerimiseks | 6.534 | m³/a | Hapnik | 7782-44-7 | Rõhu all olevadgaasid 1 | 100 | |
Abimaterjalid | 28 | Värv- TEKNOZINC 90 SE või sarnased | Originaalpakend | 5 | 0.10 | m³ | Vedelvärvimine | 0.30 | m³/a | Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks | 7440-66-6 | Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime. | 75 | |
Ksüleen (dimetüülbenseen) | 1330-20-7 | Tuleohtlik vedelik ja aur.H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust.H315 - Põhjustab nahaärritust.H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni. | 10 | |||||||||||
Fenool, 4,4'-(1-metüületülideen)bis-, polümeer koos 2,2'-[(1-metüületülideen)bis(4,1-fenüülneoksümetüleen)]bis[oksiraan | 25036-25-3 | Põhjustab tugevat silmade ärritust. Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni. | 10 | |||||||||||
Tsinkoksiid | 1314-13-2 | Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime. 1 | 5 | |||||||||||
Metüülisobutüülketoon | 108-10-1 | H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur.H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust.H315 - Põhjustab nahaärritust. | 3 | |||||||||||
Etüülbenseen | 100-41-4 | tuleohtlik vedelik 2, akuutne toksilisus 4, STOT RE 2 | 3 | |||||||||||
Abimaterjalid | 3814 00 | Lahusti- TEKNOSOLV 9506 ja sarnased | Originaalpakend | 5 | 1 | m³ | Vedelvärvimine | 10.424 | m³/a | Lahustibensiin (nafta), kerge aromaatne | 64742-95-6 | tuleohtlik vedelik 3, STOTS SE 3, sissehingamisel mürgine 1, krooniline kahjulik mõju veeorganismidele 2 | 50 | |
Ksüleen (dimetüülbenseen) | 1330-20-7 | Tuleohtlik vedelik ja aur.H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust.H315 - Põhjustab nahaärritust.H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni. | 45 | |||||||||||
Isobutanool | 78-83-1 | tuleohtlik vedelik 3, nahaärritus 2, silmakahjustus 1, STOT SE 3, | 50 | |||||||||||
Etüülbenseen | 100-41-4 | tuleohtlik vedelik 2, akuutne toksilisus 4, STOT RE 2, mürgine sissehingamisel 1 | 9.90 | |||||||||||
1-Metoksü-2-propanool | 107-98-2 | tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 | 5 | |||||||||||
Abimaterjalid | 2707 10 | Kõvendi- TEKNOZINC 50 SE / 80 SE / 90 SE HARDENER ja sarnased | Originaalpakend | 5 | 1 | m³ | Vedelvärvimine | 13.349 | m³/a | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 1330-20-7 | tuleohtlik vedelik 3, STOTS SE 3, sissehingamisel mürgine 1, krooniline kahjulik mõju veeorganismidele 2 | 50 | |
1-Metoksü-2-propanool | 107-98-2 | tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 | 25 | |||||||||||
Etüülbenseen | 100-41-4 | tuleohtlik vedelik 2, akuutne toksilisus 4, STOT RE 2, mürgine sissehingamisel 1 | 10 | |||||||||||
2,4,6-Tris(dimetüülaminometüül)fenool | 90-72-2 | akuutne toksilisus 4, nahasöövitus 1C, silmakahjustus 1 | 2.90 | |||||||||||
Abimaterjalid | 28 | Värv- TEKNOPLAST PRIMER 3 ja sarnased | Originaalpakend | 5 | 10 | m³ | Vedelvärvimine | 193.526 | m³/a | Isobutanool | 78-83-1 | tuleohtlik vedelik 3, nahaärritus 2, silmakahjustus 1, STOT SE 3, | 7.80 | |
Fenool, 4,4'-(1-metüületülideen)bis-, polümeer koos 2,2'-[(1-metüületülideen)bis(4,1-fenüülneoksümetüleen)]bis[oksiraan] | 25036-25-3 | Põhjustab tugevat silmade ärritust. Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni. | 25 | |||||||||||
Ksüleen (dimetüülbenseen) | 1330-20-7 | Tuleohtlik vedelik ja aur.H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust.H315 - Põhjustab nahaärritust.H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni. | 25 | |||||||||||
Lahustibensiin (nafta), kerge aromaatne | 64742-95-6 | tuleohtlik vedelik 3, STOTS SE 3, sissehingamisel mürgine 1, krooniline kahjulik mõju veeorganismidele 2 | 7.90 | |||||||||||
bis[4-(2,3-Epoksüpropoksü)fenüül]propaan | 1675-54-3 | nahaärritus 2, silmaärritus 2, nahka sensibiliseeriv 1, veekeskkonale püsiv mõju 2, tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 | 10 | |||||||||||
1-Metoksü-2-propanool | 107-98-2 | tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 | 4.20 | |||||||||||
Etüülbenseen | 100-41-4 | tuleohtlik vedelik 2, akuutne toksilisus 4, STOT RE 2, mürgine sissehingamisel 1 | 3 | |||||||||||
Abimaterjalid | 28 | Värv- TEKNODUR COMBI 3430-05 ja sarnased | Originaalpakend | 5 | 1 | m³ | Vedelvärvimine | 7.394 | m³/a | n-Butüülatsetaat | 123-86-4 | tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 | 25 | |
2-Metoksü-1-metüületüülatsetaat | 108-65-6 | tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 | 10 | |||||||||||
Ksüleen (dimetüülbenseen) | 1330-20-7 | tuleohtlik vedelik ja aur.H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust.H315 - Põhjustab nahaärritust.H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni. | 5 | |||||||||||
Etüülbenseen | 100-41-4 | tuleohtlik vedelik 2, akuutne toksilisus 4, STOT RE 2, mürgine sissehingamisel 1 | 3 | |||||||||||
Abimaterjalid | 28 | Värv- INERTA MASTIC MIOX ja sarnased | Originaalpakend | 5 | 0.10 | m³ | Pulbervärvimine | 0.25 | m³/a | bis[4-(2,3-Epoksüpropoksü)fenüül]propaan | 1675-54-3 | nahaärritus 2, silmaärritus 2, nahka sensibiliseeriv 1, veekeskkonale püsiv mõju 2, tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 | 50 | |
Ksüleen (dimetüülbenseen) | 1330-20-7 | tuleohtlik vedelik ja aur.H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust.H315 - Põhjustab nahaärritust.H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni. | 18 | |||||||||||
Kašupähkel, pähklikoorevedelik, oligomeernereaktsioonisaadused 1-kloro-2-ga,3-epoksüpropaan | 68413-24-1 | nahka sensibiliseeriv 1 | 25 | |||||||||||
Etüülbenseen | 100-41-4 | tuleohtlik vedelik 2, akuutne toksilisus 4, STOT RE 2, mürgine sissehingamisel 1 | 3 | |||||||||||
1-Metoksü-2-propanool | 107-98-2 | tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 | 3 | |||||||||||
Abimaterjalid | 28 | TEKNOCRYL 2K 2540-05 | Originaalpakend | 5 | 0.10 | m³ | Vedelvärvimine | 1.704 | m³/a | n-Butüülatsetaat | 123-86-4 | tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 | 25 | |
Lahustibensiin (nafta), kerge aromaatne | 64742-95-6 | tuleohtlik vedelik 3, STOTS SE 3, sissehingamisel mürgine 1, krooniline kahjulik mõju veeorganismidele 2 | 10 | |||||||||||
2-Metoksü-1-metüületüülatsetaat | 108-65-6 | tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 | 10 | |||||||||||
Ksüleen (dimetüülbenseen) | 1330-20-7 | tuleohtlik vedelik ja aur.H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust.H315 - Põhjustab nahaärritust.H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni. | 3 | |||||||||||
Abimaterjalid | 28 | HARDENER 008 5600 | Originaalpakend | 7 | 0.10 | m³ | Pulbervärvimine | 0.218 | m³/a | m-ksüleeni, o-ksüleeni, p-ksüleenija etüülbenseeni reaktsioonimass | 1330-20-7 | tuleohtlik vedelik ja aur.H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust.H315 - Põhjustab nahaärritust.H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni. | 50 | |
n-Butanool | 71-36-3 | tuleohtlik vedeli 3, akuutne toksilisus 4, nahaärritus 2, silmakahjustus 1, STOT SE 3 | 10 | |||||||||||
1-Metoksü-2-propanool | 107-98-2 | tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 | 8.40 | |||||||||||
2,4,6-Tris(dimetüülaminometüül)fenool | 90-72-2 | akuutne toksilisus 4, nahaärritus 2, silmaärritus 2 | 5 | |||||||||||
Abimaterjalid | 28112100 | Süsihappegaas | Balloonid | 6 | 5 | m³ | MIG/MAG keevitamisel kasutatakse kaitsegaasidena | 37.259 | m³/a | Süsinikdioksiid | 124-38-9 | Sisaldab külmutatud gaasi; võib põhjustadakülmapõletusi või -kahjustusi. | 100 | |
Abimaterjalid | 28042100 | Argoon | Balloonid | 6 | 6 | m³ | MIG/MAG keevitamisel kasutatakse kaitsegaasidena | 9.768 | m³/a | argoon | 7440-37-1 | plahvatusohtlik, kui kuumutada | 100 | |
Abimaterjalid | 28043000 | Lämmastik | Balloonid | 13 | 6 | m³ | Metallilõikus | 12 | m³/a | Lämmastik | 7727-37-9 | plahvatusohtlik, kui kuumutada | 100 | |
Abimaterjalid | 29012900 | Atsetüleen | Balloonid | 6 | 6 | m³ | Metallilõikus | 12 | m³/a | Atsetüleen | 74-86-2 | Väga tuleohtlik | 100 | |
Abimaterjalid | 28042910 | LASERMIX® 312 | Balloonid | 6 | 6 | m³ | Metallilõikus | 12 | m³/a | heelium | 7440-59-7 | Plahvatusohtlik | 65 | |
Lämmastik | 7727-37-9 | Plahvatusohtlik | 31 | |||||||||||
Abimaterjalid | 28042100 | Mison 18 | Balloonid | 6 | 6 | m³ | Metallilõikus | 12 | m³/a | argoon | 7440-37-1 | plahvatusohtlik, kui kuumutada | 82 | |
Abimaterjalid | 28042100 | Varigon H35 | Balloonid | 6 | 6 | m³ | Metallilõikus | 12 | m³/a | argoon | 7440-37-1 | plahvatusohtlik, kui kuumutada | 65 | |
Vesinik | 1333-74-0 | tuleohtlik gaas, surveall olev gaas | 35 | |||||||||||
Abimaterjalid | 28042100 | Mison He | Balloonid | 6 | 6 | m³ | Metallilõikus | 12 | m³/a | argoon | 7440-37-1 | plahvatusohtlik, kui kuumutada | 70 | |
heelium | 7440-59-7 | Plahvatusohtlik | 30 |
Mahuti | Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus | Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus | Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas) | |||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tüüp | Maht m³ | Kasutusele võtmise kuupäev | Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev | Andmed tehnilise järelevalve kohta | Andmed hoolduse kohta | Nr plaanil või kaardil | Kaugus reovee äravoolutorustikust m | Kaugus veekogudest m | Kaugus puurkaevudest m | |
Maapealne metallmahuti | 5 |
22.05.2013
|
Süsihappegaas | Inspecta Auditi, tehtud 19.05.2021 | Kasutuskontroll. Survekatse | Seadme hooldus kahe aasta tagant. | 6 | 5 | 654 | 788 |
Balloonid | 0.05 |
22.05.2013
|
Argoon | Inspecta Auditi, tehtud 19.05.2021 | Kasutuskontroll. Survekatse | Seadme hooldus kahe aasta tagant. | 6 | 5 | 654 | 788 |
Maapealne metallmahuti | 5 |
19.05.2014
|
Propaan | Inspecta Auditi, tehtud 19.05.2021 | Kasutuskontroll. Survekatse | Seadme hooldus kahe aasta tagant. | 7 | 24 | 715 | 707 |
Maapealne metallmahuti | 2.50 |
26.01.2017
|
Diiselkütus | Maamasin OÜ hoodus 06.04.2021 | Lekketest visuaalne ülevaatus | Seadme hooldus kaks korda aastas | 12 | 18 | 683 | 724 |
Balloonid | 0.05 |
26.11.2008
|
Hapnik | Inspecta Auditi, tehtud 19.05.2021 | Kasutuskontroll. Survekatse | Seadme hooldus kahe aasta tagant. | 13 | 5 | 724 | 706 |
Balloonid | 0.05 |
12.03.2017
|
Lämmastik | Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel | Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel | Vastavalt vajadusele | 13 | 5 | 724 | 706 |
Balloonid | 0.05 |
03.07.2019
|
Atsetüleen | Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel | Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel | Vastavalt vajadusele | 6 | 5 | 654 | 788 |
Balloonid | 0.05 |
12.03.2017
|
Lasermix 312 | Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel | Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel | Vastavalt vajadusele | 6 | 5 | 654 | 788 |
Balloonid | 0.05 |
12.03.2017
|
Mison 18 | Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel | Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel | Vastavalt vajadusele | 6 | 5 | 654 | 788 |
Balloonid | 0.05 |
12.03.2017
|
Variogon H35 | Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel | Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel | Vastavalt vajadusele | 6 | 5 | 645 | 788 |
Balloonid | 0.05 |
12.03.2017
|
Mison He | Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel | Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel | Vastavalt vajadusele | 6 | 5 | 645 | 788 |
Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil | Kaitsemeetmed | Märkused | |||
---|---|---|---|---|---|
Välisõhk | Vesi | Pinnas | Pinna- ja põhjavesi | ||
6 | Balloonid asuvad väljaspool hooneid, asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku. | Balloonid asuvad väljaspool hooneid, asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku. | Balloonid asuvad väljaspool hooneid, asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku. | Balloonid asuvad väljaspool hooneid, asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku. | |
13 | Balloonid asuvad väljaspool hooneid, asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku. | Balloonid asuvad väljaspool hooneid, asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku. | Balloonid asuvad väljaspool hooneid, asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku. | Balloonid asuvad väljaspool hooneid, asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku. | |
7 | Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku. | Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku. | Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku. | Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku. | |
12 | Mahuti asub betoneeritud platsil, on varustatud taseme- ja lekkeanduriga | Mahuti asub betoneeritud platsil, on varustatud taseme- ja lekkeanduriga | Mahuti asub betoneeritud platsil, on varustatud taseme- ja lekkeanduriga | Mahuti asub betoneeritud platsil, on varustatud taseme- ja lekkeanduriga |
Heiteallika nr plaanil või kaardil | 112 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood | 030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad) | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põletusseadme katlatüüp | Muu | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põletusseadmete arv | 3 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth | 1.08 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Töötundide arv aastas | 8 760 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kasutegur | 1 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Püüdeseade | Puhastuseta | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? | Jah | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Heiteallika nr plaanil või kaardil | Lahusteid sisaldav kemikaal | Lahusteid sisaldava kemikaali kasutamine | Välisõhku väljutatud LOÜ-de heitkogus saasteainete kaupa | ||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Nimetus | Tüüp | Liik | LOÜ-de sisaldus, massi % | Tegevusala või tehnoloogiaprotsess | Kemikaali kogus aastas, tonni | Töötundide arv | Ohulaused (H) | CAS nr | Nimetus | Heitkogus | |||
SNAP kood | Nimetus | Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) | Tonni/a (täpsus 0,001) | ||||||||||
105 | TEKNOZINC 90 SE | Veepõhine | Värv | 15.679 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 0.423 | 211 | 1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.054 | 0.041 | |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.016 | 0.012 | ||||||||||
100-41-4 | Etüülbenseen | 0.016 | 0.012 | ||||||||||
105 | TEKNOSOLV 9506 | Lahustipõhine | Lahusti | 95.556 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 2.074 | 1 037 | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.166 | 0.62 | |
1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.149 | 0.558 | ||||||||||
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.138 | 0.617 | ||||||||||
100-41-4 | Etüülbenseen | 0.033 | 0.123 | ||||||||||
105 | TEKNOCRYL AQUA 2K 2520-05 | Veepõhine | Värv | 5.733 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 0.556 | 278 | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.032 | 0.032 | |
105 | TEKNOZINC 50 SE / 80 SE / 90 SE HARDENER | Lahustipõhine | Muu kemikaal | 62 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 0.028 | 14 | 1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.203 | 0.01 | |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.101 | 0.005 | ||||||||||
100-41-4 | Etüülbenseen | 0.041 | 0.002 | ||||||||||
105 | TEKNOSOLV 9521 | Lahustipõhine | Lahusti | 100 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 2.617 | 1 309 | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.435 | 2.048 | |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.121 | 0.569 | ||||||||||
105 | TEKNOPLAST PRIMER 3 | Veepõhine | Värv | 29.067 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 144.725 | 8 784 | 1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.084 | 21.956 | |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.067 | 17.477 | ||||||||||
100-41-4 | Etüülbenseen | 0.01 | 2.635 | ||||||||||
105 | TEKNOPLAST HARDENER | Veepõhine | Muu kemikaal | 53 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 1.322 | 661 | 1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.084 | 21.956 | |
100-41-4 | Etüülbenseen | 0.04 | 0.096 | ||||||||||
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.052 | 0.125 | ||||||||||
105 | TEKNOPLAST PRIMER 7-02 | Veepõhine | Värv | 16.875 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 0.16 | 80 | 1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.045 | 0.013 | |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.036 | 0.01 | ||||||||||
100-41-4 | Etüülbenseen | 0.013 | 0.004 | ||||||||||
105 | TEKNODUR HARDENER 0010 | Veepõhine | Muu kemikaal | 21.364 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 0.11 | 55 | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.08 | 0.016 | |
123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 0.025 | 0.005 | ||||||||||
1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.014 | 0.003 | ||||||||||
105 | TEKNOPLAST HS 150 | Veepõhine | Värv | 18 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 0.206 | 103 | 1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.077 | 0.029 | |
100-41-4 | Etüülbenseen | 0.012 | 0.004 | ||||||||||
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.012 | 0.004 | ||||||||||
105 | TEKNODUR COMBI 3430-05 | Veepõhine | Värv | 26.20 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 3.024 | 1 512 | 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 0.084 | 0.46 | |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.034 | 0.186 | ||||||||||
1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.017 | 0.092 | ||||||||||
100-41-4 | Etüülbenseen | 0.01 | 0.055 | ||||||||||
105 | INERTA MASTIC MIOX | Veepõhine | Värv | 18.143 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 0.14 | 70 | 1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.02 | 0.005 | |
100-41-4 | Etüülbenseen | 0.003 | 0.001 | ||||||||||
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.005 | 0.001 | ||||||||||
105 | INERTA MASTIC HARDENER | Veepõhine | Muu kemikaal | 6.80 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 0.292 | 146 | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.031 | 0.016 | |
1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.006 | 0.003 | ||||||||||
105 | NITROLAHUSTI 646 | Lahustipõhine | Lahusti | 98.837 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 2.724 | 1 362 | 108-88-3 | Tolueen (Metüülbenseen) | 0.265 | 1.30 | |
123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 0.114 | 0.557 | ||||||||||
141-78-6 | Etüülatsetaat (Etüületanaat) | 0.057 | 0.278 | ||||||||||
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.076 | 0.371 | ||||||||||
67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 0.038 | 0.186 | ||||||||||
105 | TEKNODUR 0050 | Veepõhine | Värv | 30 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 0.047 | 24 | 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 0.08 | 0.007 | |
1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.032 | 0.003 | ||||||||||
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.046 | 0.004 | ||||||||||
100-41-4 | Etüülbenseen | 0.01 | 0.001 | ||||||||||
105 | TEKNOCRYL 2K 2540-05 | Veepõhine | Värv | 31.80 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 1.278 | 639 | 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 0.091 | 0.21 | |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.074 | 0.171 | ||||||||||
1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.011 | 0.025 | ||||||||||
105 | TEKNODUR HARDENER 7230 | Veepõhine | Muu kemikaal | 21.364 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 1.601 | 801 | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.08 | 0.231 | |
123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 0.025 | 0.072 | ||||||||||
1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.014 | 0.04 | ||||||||||
105 | TEKNODUR COMBI 3430-39 | Veepõhine | Värv | 34.846 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 0.022 | 11 | 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 0.107 | 0.004 | |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.066 | 0.003 | ||||||||||
1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.021 | 0.001 | ||||||||||
105 | Teknos Teknodur combi 0550-05 | Veepõhine | Värv | 34.846 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 4.025 | 2 012 | 1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.161 | 1.163 | |
100-41-4 | Etüülbenseen | 0.032 | 0.233 | ||||||||||
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.001 | 0.007 | ||||||||||
105 | TEKNOPLAST PRIMER 2 | Veepõhine | Värv | 31.571 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 0.20 | 100 | 1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.093 | 0.034 | |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.071 | 0.025 | ||||||||||
100-41-4 | Etüülbenseen | 0.011 | 0.004 | ||||||||||
105 | TEKNODUR HARDENER 0100/0200 | Veepõhine | Muu kemikaal | 32.364 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 0.242 | 121 | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.154 | 0.067 | |
123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 0.026 | 0.011 | ||||||||||
105 | Inerta 51 | Veepõhine | Värv | 27.40 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 0.182 | 91 | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.09 | 0.03 | |
1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.048 | 0.016 | ||||||||||
100-41-4 | Etüülbenseen | 0.014 | 0.005 | ||||||||||
105 | Teknoheat 650 | Veepõhine | Värv | 55.727 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 0.05 | 25 | 1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.193 | 0.017 | |
100-41-4 | Etüülbenseen | 0.039 | 0.003 | ||||||||||
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.077 | 0.007 | ||||||||||
105 | TEKNODUR COMBI 3430-02 | Veepõhine | Värv | 26.333 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 1.315 | 657 | 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 0.091 | 0.216 | |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.037 | 0.087 | ||||||||||
1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.018 | 0.043 | ||||||||||
105 | Hardener 008 5600 | Veepõhine | Muu kemikaal | 52.421 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 0.105 | 52 | 1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.213 | 0.04 | |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.078 | 0.015 | ||||||||||
105 | TEKNODUR COMBI 3430-40 | Veepõhine | Värv | 29.286 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 0.49 | 245 | 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 0.094 | 0.083 | |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.038 | 0.034 | ||||||||||
1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.019 | 0.017 | ||||||||||
100-41-4 | Etüülbenseen | 0.011 | 0.01 | ||||||||||
105 | TEKNOCRYL hardener 2K | Veepõhine | Muu kemikaal | 48.40 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 0.211 | 106 | 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 0.177 | 0.067 | |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.092 | 0.035 | ||||||||||
105 | Teknodur Combi 3430-09 | Veepõhine | Värv | 31.923 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 0.53 | 265 | 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 0.103 | 0.098 | |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.042 | 0.04 | ||||||||||
1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.021 | 0.02 | ||||||||||
100-41-4 | Etüülbenseen | 0.012 | 0.012 | ||||||||||
106 | TEKNOZINC 90 SE | Veepõhine | Värv | 15.679 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 0.423 | 211 | 1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.054 | 0.041 | |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.016 | 0.012 | ||||||||||
100-41-4 | Etüülbenseen | 0.016 | 0.012 | ||||||||||
106 | TEKNOSOLV 9506 | Lahustipõhine | Lahusti | 95.556 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 2.074 | 1 037 | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.166 | 0.62 | |
1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.149 | 0.558 | ||||||||||
100-41-4 | Etüülbenseen | 0.033 | 0.123 | ||||||||||
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.183 | 0.682 | ||||||||||
106 | TEKNOCRYL AQUA 2K 2520-05 | Veepõhine | Värv | 5.733 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 0.556 | 278 | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.032 | 0.032 | |
106 | TEKNOZINC 50 SE / 80 SE / 90 SE HARDENER | Lahustipõhine | Muu kemikaal | 62 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) | Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine | 0.028 | 14 | 1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.203 | 0.01 | |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.101 | 0.005 | ||||||||||
100-41-4 | Etüülbenseen | 0.041 | 0.002 | ||||||||||
106 | TEKNOSOLV 9521 | Lahustipõhine | Lahusti | 100 | 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) |