Menetlus M-117648 » Taotlus T-KKL/1007726 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakompleksloa taotlus

1. Käitaja andmed
1.1. Registrikood / Isikukood
11011627
1.2. Ärinimi / Nimi
HANZA Mechanics Narva AS
1.3. Kontaktaadress
Kulgu tn 5, Narva linn, Ida-Viru maakond
1.4. Kontaktisik
Marina Sevastjanova
1.5. Kontakttelefon
+3723578662
1.6. Kontakt e-post
2. Käitise andmed
2.1. Käitise nimetus
HANZA Mechanics Narva AS Narva metalltoodete tehas
2.2. Käitise aadress
Kulgu tn 5, Narva linn, Ida-Viru maakond
2.3. Territoriaalkood
0511
2.4. L-EST97 koordinaadid
X: 6587501, Y: 737429
2.5. Tootmisterritooriumi pindala (ha)
3.2984
2.6. Käitise tegevuse algusaeg
2005
2.7. Käitise ohtlikkus
Pole ohtlik
3. Tegevusala
3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond 3.2. Tööaeg tundides ööpäevas 3.3. Tööaeg tundides aastas 3.4. Ülesseatud tootmis­võimsus 3.5. Aastane tootmis­maht
Metallide tootmine ja töötlemine - Metallide või plastide elektrolüütiline või keemiline pinnatöötlus, kus töötlemisvannide kogumaht ületab 30 m³ 24 8 736 Käitises ülesseatud metallide elektrolüütilise töötluse vannide maht on 80.08 m³. Käideldava materjali maht 11000 tonnini aastas, lahustite kasutamine kuni 42,625 tonni/a.

2. Käitise asukoha kirjeldus

Asukoha üldiseloomustus

HANZA Mechanics Narva AS (endine Metalliset Eesti AS) Kulgu tn 5 kinnistu asub Narva linna lõunaosas (katastritunnus 51106:001:0059). Ettevõtte territooriumi pindalaks on 32984 m², sellest 6043 m² on ehitiste alune maa.

Ettevõtte territoorium on sihtotstarbelt 100 % tootmismaa. Käitise territooriumit ümbritsevad alad on samuti valdavalt kasutusel tootmismaadena. Kinnistu külgneb põhjast ja läänest Kulgu tänavaga ja idast raudteega. Lähim elamu paikneb ettevõtte territooriumi piirist ca 189 m kaugusel (Betooni 5, Narva).

Käitis asub Narva linna üldplaneeringu kohaselt Narva linna tööstuspiirkonnas.

HANZA Mechanics Narva AS tegutseb antud käitises alates 2016. aastast, enne seda oli käitise omanikuks Metalliset Eesti AS, kes tegutses alal alates 2005. aastast. Enne seda tegutses alal teadaolevalt puidutöötlusega tegelev ettevõte.

Käitise territooriumil ega sellega vahetult piirneval alal ei ole veekogusid. Lähim veekogu on Narva veehoidla umbes 300 m kaugusel lõunasuunal, loodesuunal asuvad Paemurru tiigid (Kadastiku t). Territoorium asub pindmise reostuse eest nõrgalt kaitstud põhjaveega ala.

Veehaaret HANZA Mechanics Narva AS ei oma. Veevarustuseks on veetud liin naaberettevõttest, mis vahendab vett Narva linna vee-ettevõtjalt. Samuti ei paikne käitise alal ega selle kontaktvööndis puurkaeve.

Loodus- ja muinsuskaitsealuseid alasid ega üksikobjekte Kulgu t 5 kinnistul ega sellega piirneval alal ei ole. Lähim looduskaitsealune ala jääb 890 m ida suunas ja selleks on Narva jõe kanjoni maastikukaitseala. Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid käitise teoreetilises mõjupiirkonnas ei esine.

Lähimad kultuurimälestised jäävad u 500 m kaugusele ida suunas, tegu on Kreenholmi hoonete ja rajatistega.  

Kliimatingimused

Geograafilisele piirkonnale iseloomulik saasteainete hajumist arvestav atmosfääri stratifikatsiooni  koefitsient A = 160.

Paikkonna reljeefi arvestav koefitsient on 1;

Narva linna kliimat iseloomustab soe suvi ja mõõdukalt pehme talv. Klimaatilised tingimused Narva Ilmajaama paljuaastaste vaatluste andmetel on järgmised:

  • aasta keskmine õhutemperatuur  4,2 oC
  • külmema kuu (jaanuar) keskmine temperatuur  -7,6 oC
  • soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur (kell 13:00)  20,8 oC
  • soojema kuu (juuli) ööpäeva keskmine temperatuur 17,2 oC
  • tuule maksimaalne kiirus 95% tõenäosusega 9,0 m/s
  • tuule keskmine kiirus 4,4 m/s
  • aastane sademete hulk 642 mm


Lähima meteoroloogiajaama tuulteroos. Riigi Ilmateenistuse Narva meteoroloogiajaama andmetel koostatud.

Muud käitise tegevusest või kohalikest oludest tingitud olulised keskkonnategurid

Käitis paikneb Narva linna lõuanaosas kergelt lainja reljeefiga moreentasandikul, kus nüüdisaegne maapinna absoluutkõrgus on 24,8…25,5 m.

Ala pindmise kihu moodustab platsidel-teedel asfaldist ja killustikust, kohati ka betoonist koosnev 0,4 m paksune teekate, mujal kuni 1,9 m paksune ebaühtlase koostisega täitepinnas. Täitepinnas koosneb liiva, savimölli ja mulla ebaühtlase tihedusega segust, milles esineb kruusa, veeriseid, munakaid, lahmakaid, ehitusprahti jne.

Looduslikest pinnastest esineb geoloogilises lõikes täitepinnase all 0,5…1,7 m sitket, kohati pehmet, möllsavi, mille all lamab 0,7…2,5 m moreeni kiht. Moreeni puhul on tegemist sitke ja poolkõva savimölliga, mille jämepurdse materjali (kruus, veerised, lahmakad) sisaldus on 20-30 %. Sageli esineb moreenis ka liivapesasid.

Aluspõhja moodustab alal Keskordoviitsiumi  Lasnamäe lademe kesktugev lubjakivi, mis algab maapinnalt 3,9…4,9 m sügavuselt. Lubjakivi on õhukese- või keskmiskihiline ja küllaltki lõheline. Lubjakivikompleksi kogupaksus piirkonnas on u 10 m.

2010 a veebruaris on pinnaseveetase 2…2,6 m sügavusel maapinnast (22,6…22,85 m absoluutkõrgusel). Pinnasevee prognoosne tasememaksimum ulatub absoluutkõrguseni 24,0 m. Täitepinnases esineb lumesula- ja sajuperioodidel ajutise iseloomuga ülavett. Pinnasevesi voolab/filtreerub põhja ja kirde suunas, Narva jõe poole. Territoorium asub pindmise reostuse eest nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

 
Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed

Ettevõtte tegevusel tekkida võiv pinnase- ja põhjaveereostus on ebatõenäoline, arvestades käesoleval ajal valitud meetmeid reostuse vältimiseks.

Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus

Peamiseks keskkonda mõjutavaks aspektiks on käitises välisõhu heitmed, mistõttu lähtutakse käitise mõjupiirkonna määratlemisel õhusaasteallikate mõjupiirkonnast. Ettevõtte kõrgeima saasteallika kõrgus on 10 m. Kõige kõrgema saasteallika ava kõrgus korrutatakse 50-kordse kõrgusega maapinnast ehk 10m*50=500m, mis loetakse ettevõtte teoreetiliseks mõjualaks.

Reljeef maa-alal, mis hõlmab käsitletavat piirkonda, on tasandikuline, maapinna kõrguste vahe ei ületa 50 m 1 km kohta. Lähtuvalt eelnevast ei ole vaja saasteainete hajumisarvutuste tegemisel arvestada maapinna reljeefsusteguriga. Samuti puuduvad ümbruses olulised tehnogeensed objektid, mis mõjutaksid saaste levikut.

Käitise asukoha kaart manustena
Käitise koordinaadistatud asendiplaan

3. Käitise tegevus

Käitise tegevuse eesmärk ja põhjendus

HANZA Mechanics Narva AS põhitegevusalaks on mujal liigitamata metalltoodete tootmine (25991). Tegeletakse metallitöötluse ja metallpindade katmisega (25611) ning mehaaniline metallitöötlusega (25621).

THS § 19 lg 2 p 2 kohaselt on kompleksluba nõutav metallide tootmise ja töötlemise tegevusvaldkonnas, mille alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused sätestab Vabariigi Valitsuse 06.06.2013. aasta määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ (edaspidi nimetatud määrus nr 89). Ettevõtte tegevus kuulub määruse nr 89 § 3 lg 9 alla metallide või plastide elektrolüütiline või keemiline pinnatöötlus, kus töötlemisvannide kogumaht ületab 30 m³.

Käitises ülesseatud metallide elektrolüütilise töötluse vannide maht on 80.08 m³.

Loend peamistest tootmisetappidest

Ettevõte tegeleb metallist toodete galvaanilise pinnakatmisega, pulber- ja vedelvärvimise, keevitustööde, metallide plasma- ja gaasilõikusega, mehhaanilise puhastusega (haalvepuhastus) ning metalldetailde koostega. 

Tehnoloogiaprotsesside andmed
Protsessi nimetus Galvaanika
Kestvus 24 h ööpäevas, 7 päeva nädalas, 8760 tundi aastas
Ainevood

Galvaanikaks nimetatakse elektrokeemilist protsessi, kus metallpind kaetakse teisest metallist kaitsva kihiga. Käitis teostab praeguseks ainult tinatamist ja tsinkimist.

Metalle töödeldakse nende pinnaomaduste parendamiseks: korrosioonitõrje, vastupidavus, kulumiskindlus, väljanägemine, peegeldusvõime ning parem haarduvus.

Galvaanimisprotsess on vajalik metalli pinnale teatud kattematerjali kihi ladestamiseks, et anda sellele soovitud omadusi. Metallide pinnatöötlemisel on oluline roll metallide eluea pikendamisel. Edukaks galvaanimiseks on oluline metallist valmistoodete pinna puhtus, kuna õli molekulaarsed kihid võivad takistada kattega haardumist. Galvaanimise puhul on pinna puhastusprotsessid eeltöötlemise osadeks.

Galvaanimise protsess jaguneb kolme etappi.

  • Eeltöötlus – detailide puhastamine.

Eeltöötluse eesmärk on valmistada detailid ette katmiseks õhukese metallikihiga st puhastada.

Eeltöötluse käigus kasutatakse happelisi ja leeliselisi lahuseid detailide puhastamiseks välisest mustusest ja oksiididest. Meetoditeks on:

  • leeliseline määrdeainete ja rasvade eemaldamine,
  • elektrolüütiline pesemine,
  • soolhappe abil toimuv detaili pinna söövitus ja pesemine.
  • Tsinkimine, tinatamine – detaili katmine metallikihiga elektrolüüsi abil.

Pinnakatmisprotsessis asetatakse kaetavad esemed metallisoolasid sisaldavasse elektrolüüsivanni katoodina. Süsteemist alalisvoolu läbijuhtimisel sadenevad metalliioonid (M+) katoodile ehk kaetava detaili pinnale. Sadenevad ioonid saadakse metalli lahustumisel anoodist (kattemetall).

  • Järeltöötlus – pinna järeltöötlus ja kuivatamine.

Järeltöötluse eesmärgiks on parandada eseme välimust, suurendada eseme korrosioonikindlust ja dekoratiivsust. Seejärel detailid kuivatatakse soojapuhuriga.

Galvaaniline katmine toimub kahel liinil: trummel- ja riputusliinil.

Riputusliinil ehk suurel liinil on 17 kemikaalidega töötlusvanni, 9 loputusvanni ja 8 töötluskohta suurusega  2,7 x 1,6 x 1,2 m. Kogu vanniruum on võimalike lekete püüdmiseks ümbritsetud nn tilgavanniga. Töötluskoha suurus võimaldab töödelda detaile suurusega 2,4 x 1,4 x 0,7 m.

Trummelliinil ehk väiksel liinil on 8 töötlusvanni, 6 loputusvanni ja 5 täiendavat töötluskohta. Töötlusvanni suurus on 2,3 x 0,95 x 0,8 m, mis võimaldab ühe töötlemiskorra ajal töödelda umbes 120 kg tooteid.

Nii trummel- kui riputusliini tööprotsess on põhijoontes sarnane, hõlmates eeltöötluse, tsinkimise või tinatamise ja järeltöötluse. Mõlemad liinid on varustatud automaatsete juhtimis- ja jälgimissüsteemidega (transport ja sissekastmine), riputatud detaili vabastamiskoha  ning töötlemisprotsessis vajalike kemikaalide ladustamis- ja transpordisüsteemiga. Liinid töötavad automaatselt operaatori poolt sisestatud lähteandmete alusel. Sisestatud lähteandmete järgimist ja liini tööprotsesside toimimist jälgib automaatika, mis vajadusel takistab valede andemete sisestamist või seiskab rikke tekkimisel liini.

Lahuseid segatakse pidevalt suruõhu abil (välja arvatud pesuvannid ja HCl vannidel).

Galvaanika protsessidest eralduvad heitmed välisõhku läbi ventilatsioonide 101 ja 102.

Protsessis kasutatavale loputusveele lisatakse vastavalt tehnoloogilistele nõuetele puhast vett ja kasutatud loputusvesi juhitakse tsinkimistsehhi reovee puhastusjaama ning seejärel kanalisatsiooni kaudu AS-i Narva Vesi puhastusjaama.

1. Eeltöötlus - detailide mehhaaniline puhastus

Mehhaaniline puhastus on protsess, mille käigus töödeldava detaili pind puhastatakse mustusest, värvist või määrdeainetest haavelpuhastuse. Kambri ventilatsiooniseadmed on varustatud tolmupüüdeseadmetega.

1.1. Haavelpuhastus

Kasutatakse läbikäidavat tüüpi haavlijoa kambrit. Teenindavad inimesed viibivad kambri sees. Düüsi diameeter haavlijoa aparaadil on d=10 mm (sellest oleneb tahkete abrasiivsete osakeste heitkogus). Puhastatavaks pinnaks on teras. Haavlite kuluks on 100 kg/h, haavlid on korduskasutuses.

Mehaanilise pinnatöötluse protsessis tekib tolmu, s.o tahkeid osakesi. Osa tekkivast tahkete osakeste kogusest imetakse sundventilatsiooni abil välisõhku, jämedam tolm sadeneb kambris. Kasutatud haavlid kogutakse separaatoris, kus eraldatakse tolm. Välisõhku suunatav õhk läbib kassettfiltri.

Haavelduskambri ventilatsioon on heiteallikas 104 ja 115.

2. Märgvärvimine

Detailide eeltöötlusele järgneb detaili värvimine koos kuivamisega. Värvimine ja kuivamine viiakse läbi vastavalt kliendi spetsifikatsioonile, millega seatakse ette töödeldava pinna kvaliteedinõuded. Näiteks, kas pind on vaja eelnevalt kruntvärviga kruntida või on vaja katta pinda värviga mitu korda. Sellest lähtuvalt võib värvimise ja kuivamise protsess toimuda ühes või mitmes järjestikuses tsüklis.

Ettevõttes kasutatakse värvimiseks kahte värvimiskambrit. Värvimiskambrite mahud on: esimene (nn uus kamber) – 462,4 m3, teine (nn vana kamber) – 363,1 m3. Uue värvikambri kõrval asub laoruum kemikaalide (värvide, lahustite jm) hoidmiseks.

Mõlemal värvikambril on omab iseseisev ventilatsioonisüsteem: 105 - nn vana kamber ja 106 - nn uus kamber.

Temperatuur värvimiskambris on värvimise ja kruntimise ajal 20°C, detailide kuivamisel 50°C. Saasteainete hajumisarvutustes arvestatakse, et väljuva gaasi temperatuur on 200°C, sest sellises olukorras on väljuva gaasi ning välistemperatuuri vahe väiksem ja hajumistingimused halvimad.

Värvikambrid (MIH15-V-LTO) on varustatud seadmetega sisseimetava õhu ja väljuva õhu puhastamiseks tolmust ning tahketest osakestest. Selleks kasutatakse laefiltreid filtreerimise klassiga EU-5 (ASHRAE filtration Standard) ja põrandafiltreid (värvikambrite alaosas) klassiga EU-3 ja Andrea (firma Pekotek Ltd, Soome) pabervärvipüüniseid. Filtrid on ette nähtud värvitolmu püüdmiseks.

Filtermaterjalina kasutatakse 100% polüesterkangast, mida vahetatakse tavaliselt iga 1–3 kuu tagant, ka 6 kuu tagant.

Värvimise etapis kantakse värv töödeldavale pinnale värvimisaparaadiga, mille tööpõhimõtteks on suruõhuga värvi pihustamine detaili pinnale. Kasutatakse värvimisaparaate Merkuur 40:1 ja President 30:1. Esimene neist on pidevalt kasutuses, teine on kui varuseade.

Pärast värvimist toimub samas kambris detaili kuivatamine temperatuuril 50°C. Olenevalt detailist on kuivamise aeg  5–5,25 tundi. Kuivatamisele võib vajadusel järgneda uue värvikihi pealekandmine ja uus kuivamine. Neid tsükleid võib olla üks või mitu.

Järgneval joonisel on kujutatud pinnatöötlusprotsesside põhimõtteline plokk-skeem. Tavapäraselt järgneb detailide mehhaanilisele eeltöötlusele märgvärvimine. Samas sõltub iga detaili puhul protsess detaili eripäradest. Märgvärvimise asemel võib toimuda ka näiteks pulbervärvimine.

3. Pulbervärvimine

Pulbervärvimine on värvimismeetod, kus värvidena kasutatakse lahustiteta pulbrilises olekus värve. Värvimise käigus pihustatakse detaili puhastatud pinnale elektriliselt laetud pulbervärvi Selleks, et pulbrist moodustuks tugev, ühtlane värvikiht, kuumutatakse teda kõvenemisahjus  200°C juures umbes 15 min. jooksul. Tulemuseks on ühtlane, tugev ja kõrgekvaliteediline värvikiht.

Tootmisliin on transportööritüüpi, milles detailid kinnitatakse transportöörikonksude külge ja veetakse läbi kogu protsessi. Pulbervärvimise protsess on praktiliselt kinnine süsteem ja jaguneb laias laastus kolmeks etapiks:

  • Eeltöötlus – detailide puhastamine töötluseks.

Eeltöötluses kasutatakse määrdeainete eemaldusainet ja pesukemikaale. Kemikaalidest tehakse vesilahus (pesulahus) ja toode kastetakse lahusesse. Detailide puhastamiseks kasutatakse vett. Pesemine toimub vastavas masinas (washer).

  • Pulbri pihustamine – pulbervärvi suunamine pihustisse ja elektrilise laengu abil detaili pinnale. Pulbri pihustamisel nakkub elektrilise laenguga pulbervärv detaili pinnale. Töö toimub vastavas kambris.
  • Järeltöötlus – pulbervärvi kinnitamine kuumutamisega ja jahutamine.

Järeltöötluse käigus sulatatakse detaili pinnaga nakkunud värvipulber ahjus (190–220°C juures) detaili pinda katvaks kileks. Ahju soojendamiseks kasutatakse kuuma õhku, mida saadakse kütteseadmes propaani põletamisel saadavast soojusest. Edasi järgneb detailide jahutamine.

Ettevõttel on senini kasutusel olnud üks pulbervärvimisliin (heiteallikas 113). Käesoleva taotlusega nähakse ette uue pulbervärvimisliini rajamist (heiteallikas 109).

Pulbervärvimise protsessis kasutatakse detailide loputuseks vett. Veekasutuse maht on 1000 m3/a (85 m3/kuus). Protsessi loputusvesi on osaliselt korduvkasutuses. Kasutatud loputusvesi suunatakse reoveekanalisatsiooni.

3.1. Pulbervärvimise kütteseadmed

Vanal pulbervärvimise liinil on kasutusel kolm vedelgaasil töötavat põletit. Põletite soojusvõimsused on 800 kW, 120 KW, 160 kW. Põletite kogusoojusvõimsus on 1080 kW ehk 1,08 MW. Põletite suitsugaaside väljutusava on heiteallikas 112.

Uue pulbervärvimise liini jaoks on kavandatud neli vedelgaasil töötavat põletit, igaüks soojusvõimsusega 270 kW. Põletite kogusoojusvõimsus on 1080 kW ehk 1,08 MW. Põletite suitsugaaside väljutusava on heiteallikas 107.

4. Keevitamine

Keevituskohtade (postide) arv on 30. Kasutatakse TIG ja MAG (MIG) gaasielektri-kaarkeevitust (Gas metal arc welding). Kõik keevituspostid on varustatud poolautomaat-keevitusseadmetega ja kohalike lokaalsete õhupuhastusfiltritega. Keevistraadi kulu aastas on 100 tonni.

Keevituspostid on varustatud lokaalsete filtersüsteemidega Statiflex 6000-MS+, mis on spetsiaalselt välja töötatud MIG/MAG ja TIG keevitusel tekkiva (suitsu) püüdmiseks, s.o õhu puhastamiseks tahketest osakestest, sh peentest tolmuosakestest (PM10), suitsust, tolmust ja lõhnadest. Samuti tekib gaasi-elektrikaarkeevitusel vähesel määral gaasilisi saastekomponente, mis filtris ei neeldu.

Lokaalseid filterseadmeid läbinud õhk suunatakse tootmisruumi, kus seguneb ruumiõhuga ja  läbib teistkordse puhastuse üldventilatsiooni filtris enne suunamist.

Igas keevituspostis tehakse ka ettevalmistustöid ja detailide lihvimist lihvmasinaga. Lihvimisringi diameeter on keskmiselt d=125 mm. Tekkinud tolm imetakse samuti läbi lokaalsete Statiflex süsteemide ja edasi suunatakse analoogselt keevitussuitsuga ruumi üldventilatsiooni kaudu atmosfääri. Lihvimistolm on samuti põhiliselt peentolm (PM10).

Keevituse ja lihvimise heitmede eraldatakse läbi heiteallikate 103 ja 108.

5. Lehtmetalli lõikus

5.1. Plasmalõikamine

Plasma all mõistetakse kõrge temperatuurini kuumenenud, osaliselt ioniseerunud, osaliselt dissotsioneerinud, elektrit juhtivat gaasi, milline moodustub erilistest molekulidest, aatomitest, ioonidest ja elektronidest. Plasma ülesanne lõikeprotsessis on lõigatava aine sulatamine ja lõikejääkide äratoimetamine.

Plasmalõikus on sulatuslõikus, kus kuuma plasmakaare energia abil sulatatakse lõigatavasse detaili lõikejoon, erinedes sellega põlevgaasilõikusest, kus lõikeprotsessis lõigatav materjal lihtsalt põletatakse pealevoolavas lõikegaasisegus oleva hapniku abil. Plasma moodustamiseks on vajalik gaas, sobivas koguses energiat ja plasmalõikepea.

Plasmagaas ioniseerub suudmikus. Plasma kontsentreerumine põhineb suudmiku ehituses. Plasmajuga on niivõrd kuum, et sellega saab lõigata dielektrikke, näiteks plasti. Metallide lõikuse korral lisaenergiana kasutatakse elektrikaart, mis tekib elektroodi ja lõigatava metalli vahel. Et kaarlahenduse ja plasma ühiselt toodetud soojusenergiat saaks võimalikult kontsentreerunult suunata lõigatavasse pinda, kasutatakse peene lõikeavaga suudmikku [www.aga.ee].

Plasmalõikuse gaasina kasutatakse lämmastikku.

5.2. Gaasilõikus

Gaasilõikus on põlemisprotsess. Hapnikujuga oksüdeerib lõigatava materjali, moodustades põlemiseks vajaliku soojuse ja eemaldab põlemisjäägid (šlakk) lõikejoontest. Lõikamiskiirusele avaldab suurt mõju lõikehapniku puhtus. Mida puhtam on gaas, seda suurem on lõikamiskiirus ja produktiivsus. Enne lõikamist kuumutatakse teras hapniku-põlevgaasileegi abil süttimistemperatuurini [www.aga.ee]. Gaasilõikuse gaasina kasutatakse hapnikku.

Plasma- ja gaasilõikuse heitgaasid väljuvad läbi heitallikate 108 ja 110

6. Kooste

Koosteosakonnas toimub seadmete ja sõlmede kokkupanek. Selleks kasutatakse elektrilisi käsitööriistu. Abimaterjalidena kasutatakse vähesel määral väiketaaras kemikaale nagu liimid, lahustid vms. Kooste vahetuste arv sõltub tellimuste mahust ja arvust. Tavapärane on töötamine ühes kuni kahes vahetuses, võimalik on töö ka kolmes vahetuses.

7. Diiselkütuse tankla

Ettevõttel on kasutusel diiselkütuse tankla ettevõtte enda sõidukite (minilaadurid jms) tankimiseks. Tankla mahutab korraga kuni 2,5 m3 kütust. Tankla on tähistatud heiteallikana 114.

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
 
Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes
260
Tavapärane tööaeg
24 tundi ööpäevas kuni 7 päeval nädalas ehk kuni 8736 tundi aastas
Ülesseatud tootmisvõimsused alltegevusvaldkondade kaupa

Käitises ülesseatud metallide elektrolüütilise töötluse vannide maht on 80.08 m³.

Planeeritud aastatoodangu maht

Käitises ülesseatud metallide elektrolüütilise töötluse vannide maht on 80.08 m³

Käitisega seotud kehtivad keskkonnaload
Vee erikasutusluba
Välisõhu saasteluba
Jäätmeluba

4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT).

PVT allikas ja valitud PVT nimetus
Jrk nr PVT allikas ja/või viide
1. STM BREF– Surface Treatment of Metals and Plastic (Metallide ja plastide pinnatöötluse parimat võimalikku tehnikat käsitlev dokument), August 2006.
2. STS BREF– Surface Treatment Using Organic Solvents (Pinnatöötlus orgaaniliste lahustite kasutamisega). August 2007.
3. ESAB: Welding and cutting risks and measurements (http://www.esb.com).Welding and cutting – risks and measures.
4. BGI 593: Hazardous substances in welding and allied processes. BG-information, 2007. Quelle (www.arbeitssicherheit.de).
 
Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad PVT jrk nr Vastavusmärge
Käitise juhtimine, tegevuste planeerimine, töötajate koolitus ISO 9001:2008 standardi nõuetele vastav kvaliteedi juhtimise süsteem.
ISO 14001:2004 nõuetele vastav keskkonnajuhtimise süsteem
Rahvusvahelistele standarditele vastavad keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemid, juhtimissüsteemide integreerimine. Keskkonnaalaste protseduuride, keskkonnapoliitika ja hea tootmistava reeglite protseduuride järgimine, olemasolevate protseduuride täiustamine ja kehtestatud ning läbiviidavate protseduuride täitmise kontroll. Lähtutakse auditi tulemustest. Tootmisprotsesside pidev seire ja igakülgne analüüs STM BREF, ptk 5.1.1.1-ISO 9001:2008, ISO 14001:2004. Rahvusvahelistele standarditele vastavad keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemid, juhtimissüsteemide integreerimine. 1 Vastab
Omaseire, järelevalve heidete üle ISO 9001:2008, ISO 14001:2004 Toimub materjalide, energiakasutuse, toodangu, jäätmete, heitmete jt sisendite ning väljundite kvantitatiivse ja kvalitatiivse arvestuse pidamine, aruannete esitamine keskkonnaametile vastavalt seadusele. STM BREF, ptk 5.1.1.2 Sertifitseeritud juhtimissüsteemi olemasolu, korrapärase arvestuse pidamine tootmissisendite ja väljundite üle, aruannete esitamine, heidete piiramine. 1 Vastab
Kemikaalide ladustamine Eraldi hoidmiskohad tahkete ja vedelate kemikaalide hoidmiseks Kemikaalide hoidmine toimub originaalpakendites, ümberlaadimist ei toimu. STM BREF, ptk 5.1.2.1 Lekete vältimine. 1 Vastab
Vannides olevate lahuste segamine Madalsurve õhu abil segamine, v.a HCl söövitamise ja pesu vannid. Madalsurve õhu abil vannides olevate lahuste segamine. PVT ei ole nende lahuste segamine õhuga, mis võivad põhjustada õhuheite suurenemist, nt Cr(VI) ja NH4 sisaldavad lahused. Cr(VI) ja NH4 lahuseid ei kasutata. STM BREF, ptk 5.1.10 Madalsurve õhu abil vannides olevate lahuste segamine. PVT ei ole nende lahuste segamine õhuga, mis võivad põhjustada õhuheite suurenemist. 1 Vastab
Energiakasutus- elektrienergia Elektrikulu registreerimine. Elektrikulu optimeerimine. Elektrienergia kokkuhoid. STM BREF, ptk 5.1.1.4 PVT on eeldatava energiakulu välja arvestamine, selleks et oleks protsessi kõrvalekaldeid võimalik avastada nt suurema elektrikulu järgi. 1 Vastab
Energiakasutus- soojendamine Vannide soojendamine elektriga, temperatuuri jälgimine manuaalselt. Lahuse koostise regulaarne jälgimine. Tulekahju vältimine pideva tava- või automaatse seire/vaatluse abil, et vältida mahuti tühjaks saamist. STM BREF, ptk 5.1.4.2 Elektriga soojendamise puhul vannide pidev jälgimine vaatluse või automaatse seire abil, et vältida mahuti tühjaks saamisest põhjustatud süttimist. 1 Vastab
Veekasutus- mõõtmine Vee ja teiste materjalide kasutamise jälgimine veemõõtja abil ja nende kulu minimeerimine. Vee kasutamise jälgimine veemõõtja abil. STM BREF ptk 5.1.5.1 Vee kulu jälgimine ja kasutuse vähendamine. 1 Vastab
Veekasutus- väljakande vähendamine Loputusvee väljakande vähendamine riputusliinil. Loputusvee väljakande vähendamine trummelliinil. Riputusliinile asetatakse detailid selliselt, et need ei haara kaasa lahust. Hüdrofoobsed plastikust (pehmest plastikust) trumlid. Madala kontsentratsiooniga lahuste kasutamine; kemikaalide kontsentratsioonide regulaarne kontrollimine, optimaalse temperatuuri hoidmine – väiksem viskoossus. STM BREF ptk 5.1.5.2, 5.1.5.3, 5.1.5.3.1 Materjali kaasaskande vähendamine, viskoossuse vähendamine. 1 Vastab
Veekasutus- loputusvee kasutuse minimeerimine Loputusvee väljakande vähendamine. Mitme järjestikuse loputusvanni kasutamine veekulu vähendamiseks. STM BREF, ptk 5.1.5.4 Vee tarbimise vähendamine loputusvannidest vee väljakande vähendamisega. 1 Vastab
Materjalide kasutamise miniemerimine Vannides olevate lahuste kontsentratsioonide regulaarne jälgimine. Vee ja muude materjalide kasutuskoguste registreerimine. Materjalide säästlik kasutamine. Materjalikao vähendamine vannidest väljakande näol läbi mitmekordse loputuse, kontsentratsioonide ja kasutuskoguste registreerimine jt STM BREF: ptk 4.1.3, ptk 5.1.6, ptk 5.1.6.1. Materjalide kasutamise vähendamine ja taasväärtustamine. Materjalide kasutamise efektiivisused protsessis: tsinkimisel 70% passiveerimisega koos (kõik protsessid), 80% ilma passiveerimiseta (kõik protsessid), elektrolüütiline nikeldamine 80-85%. 1 Vastab
Kemikaalide asendamine pinnatöötlus protsessides ja rasvaärastusel. Rasvaärastus, söövitamine, tsinkimine, nikeldamine, tinatamine, passiveerimine. NaOH lahusega rasvaärastus. Leeliseline pesu, söövitamine happelises keskkonnas, tsink- kloriidvannid, tinatamine happelises keskkonnas, passiveerimisvannid (kollane ja sinine passiveerimine). STM BREF: ptk 5.2.5.3, 5.2.5.7 Ohtlike kemikaalide asendamine pinnatöötluses vähemohtlike ainetega. Tsüaniidiühendite vältimine tsinkimisel. Tsüaniidiühendite ja lahustite vältimine rasvaärastusel. 1 Vastab
Rasvaärastuslahuste kasutuses hoidmine Rakendatakse nii mitmeastmelist rasvaeemaldust kui ka elektrolüütilist rasvaärastust Keskkonnasõbralike rasvaeemaldusmeetodite kasutamine. STM BREF: ptk 5.2.7 Mitmeastmeline rasvaeemaldus; elektrolüütiline rasvärastus. 1 Vastab
Energiakasutus- soojendamine Isoleeritud mahutite kasutamine Soojuskadude vältimine. Soojendatavate mahutite isoleerimine. STM BREF ptk 5.1.4.3 Soojakadude vältimine. 1 Vastab
Söövituslahuste kasutusea pikendamine ja taaskasutamine. Söövitusvannide puhul lisatakse söövitavat ainet kogu aeg juurde kuni vanni saastumiseni ja siis vahetatakse vanni sisu uue lahuse vastu välja. Kaheastmelise söövitusvanni kasutamine. STM BREF: ptk 5.28. Mitmeastmeline söövitusvann


1 Vastab
Reovee käitlemine Veekasutuse minimeerimine, ohtlike ainete kasutamise vähendamine. Väljuvas reovees pH ja Zn sisalduse pidev jälgimine ja regulaarsed analüüsid põhiparameetrite suhtes (metallide sisaldus jne) Ainete sisaldus kanalisatsiooni minevas vees on: Cd<0,1 mg/l;Cu<0,2 mg/l; Ni 2 mg/l; Sn -, Zn <2 mg/l. STM BREF: ptk 5.1.8.3. Ainete sisaldus kanalisatsiooni minevas vees peaks PVT rakendamise korral olema järgmine (saavutatud tase PVT tehastes): Cd 0,1-0,2; mg/l,Cu 0,2-2,0 mg/l; Ni 0,2-2,0 mg/l; Sn 0,2-2,0 mg/l; Zn 0,2-2,0 mg/l. 1 Vastab
Reovee käitlemine Väljuva reovee pH ja Zn sisalduse pidev jälgimine ja regulaarsed analüüsid põhiparameetrite suhtes (metallide sisaldus jne). Ainete sisaldus kanalisatsiooni minevas vees on: Cd <0,1 mg/l; Cu <0,2 mg/l; Ni 2 mg/l; Sn -, Zn <2 mg/l. STM BREF: ptk 5.1.8.3. Ainete sisaldus kanalisatsiooni minevas vees peaks PVT rakendamise korral olema järgmine (saavutatud tase PVT tehastes): Cd 0,1-0,2; mg/l, Cu 0,2-2,0 mg/l; Ni 0,2-2,0 mg/l; Sn 0,2-2,0 mg/l; Zn 0,2-2,0 mg/l. 1 Vastab
Heide välisõhku Kohtäratõmme töötlemisvannide külgedelt. Galvaanikaliinid asuvad eraldi hoones. Eraldatud suurest metallitöötlemise hallist seinaga. Õhuheite vähendamine. STM BREF: p 5.1.10 Õhuheite vähendamine.
1 Vastab
Keevitamine Kasutatakse poolautomaatkeevitust. Keevitustraadi OK Autrod ja Weld G3Sil kasutamine. Madala saasteainete sisaldusega keevitustraadi kasutamine. Standardile vastava keevitustraadi kasutamine. Keevitusaerosooli vähendamine. Tervisele ja keskkonnale ohutumad keevitusgaasid. ESAB lk 5 kasutada piisava võimsusega ja õige tüüpi äratõmmet, et vältida tervisele ohtlike gaaside kogunemist töökohal. Lk 7 p 3 kasuta õige suurusega keevitustraati, et vältida tuleohtu 3 Vastab
Heide välisõhku Keevituspostid on varustatud kõrge efektiivsusega kohtfiltritega. Puhastusseadmete kasutamine keevitusaerosooli püüdmiseks. Lokaalsed õhupuhastusseadmed (polüesterfiltrid, tselluloospaber), kassettfiltrid. BGI593: Hazardous substances in welding and allied processes, p 9.2 (Selection of low fume emissioon metals), p 9.1.5 (Extraction) Puhastusseadmete kasutamine keevitusaerosooli püüdmiseks. Lokaalsed õhupuhastusseadmed (polüesterfiltrid, tselluloospaber), kassettfiltrid puhastusastmega 99%. 4 Vastab
Gaasi- ja plasmalõikus, heitgaaside vähendamine Kasutatakse gaasi- ja plasmalõikusmasinaid. Saasteainete heitkoguste (Mn, Fe, NO2, CO) vähendamine välisõhku metallide plasma- ja gaasilõikuselt. Kõrge puhastusastmega puhastusseadmed. Hapnikplasmalõikuri plasmajuga on keskkonnast ekraniseeritud. Lõikemasinate heitgaasid puhastatakse filtrites Downflo DFPRO, mis tagab peentolmu sisalduse väljuvas õhus < 1 mg/m3 ESAB Saasteainete heitkoguste (Mn, Fe, NO2, CO) vähendamine välisõhku metallide plasma- ja gaasilõikuselt. Kõrge puhastusastmega puhastusseadmed. 3 Vastab
Haavlijoaga (haavlitega) detailide puhastamine Purustatud terasest 0,4-0,5 mm diameetriga haavlite kasutamine läbikäidavas haavelpuhastuskambris. Haavlite korduvkasutus. Toormaterjali kasutamise minimeerimine. STS BREF p 9.2 Haavlite korduvkasutus.
2 Vastab
Heide välisõhku- haavlitega detailide puhastamine Kambri üldventilatsioon, tootlikkus kuni 4000 Nm3/h. Kassettfilter FV-62EX HPS, vastab Pekotek OÜ Ltd kvaliteedistandardile Pekotek KDF-Filter. Õhu puhastussüsteemide kasutamine.Tolmu heitkoguse vähendamine. STS BREF p 21.1 Õhu puhastussüsteemide kasutamine. Tolmu kontsentratsioon väljuvas õhus <3 mg/Nm3. 2 Vastab
Vedelikvärvimine värvimiskambrites Kasutatakse standardseid värvimiskambreid Painting Chamber MIH15-V-LTO ja värvimisaparaate Merkuur ja President. LOÜde aastane heitkogus on 43,883 t/a. Süsiniku kontsentratsioon on 73,619 mg C/m3. STS BREF ptk 21.13 LOÜ emissiooni vähendamiseks madala lahustisisaldusega värvide kasutamine. Värvide LOÜ sisaldus vahemikus 0,1 - 0,33 kg LOÜ/kg kuivaine kohta. 2 Vastab

4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Vorm ei ole asjakohane.

4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT vastavusmärge Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta Rakendamise periood Meetme rakendamise tähtaeg
Toorme säästlik kasutamine Metallide lõikamiseks kasutatakse automaatpinke   Vastab    
 
Kemikaalide säästlik kasutamine Jälgitakse kulunorme ja kasutatakse Benchmarker´ite meetodit materjalide kasutuskoguste jälgimisel   Vastab    
 
Abimaterjalide säästlik kasutamine Kulunormide jälgimine, aruandlus   Vastab    
 
Vee säästlik kasutamine Vee kulu on minimeeritud   Vastab    
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Keevituspostid on koondatud gruppideks, millised on varustatud lokaalsete tolmu-ja suitsupüüdeseadmetega Püüdeseadmed Statiflex 6000-MS+ Vastab    
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Lehtmetalli l'ikamiseks kasutatakse kõrgefektiivseid hapnikplasmalõikureid. Plasmajuga on keskkonnast ekraniseeritud Plasma-Oxygen-Cutting, firma MetalMaster Company Vastab    
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Filtrid metalliaurude ja –oksiidide püüdmiseks Filtrid Downflo DFPRO 4 IP, MetalMaster Company, või firma KEMPER Vastab    
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Tootmisruumi üldventilatsioon- enne suunamist välisõhku puhastatakse väljutatav õhk aerosoolist Filterseade VS 150 B.FLT F5 klassiga EU5 vastavalt ASHRAE standardile 52.1 Vastab    
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Vedelikvärvimise värvikambrid on varustatud väljuva õhu puhastussüsteemiga Filtrid Andrea (Pekotek Ltd, Soome), filterkotid FV-45 ja F-85 peentolmu püüdmiseks Vastab    
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Pulbervärvimine- filtrite kasutamine (peentolmufiltrid) Kassettfiltrid HEPA tüüpi, kottfiltrid (tüüp EU-5) Vastab    
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Haavelpuhastus- filtrite kasutamine (peentolmufiltrid) Separaator, kassettfiltrid (Pekotek OÜ Ltd kvakiteedistandard) Vastab    
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Galvaanika- kastmis-, eel- ja järeltöötluse protsesside organiseerimine selliselt, et heited oleksid minimaalsed. Töökohtade ventileerimine Metallipindade galvaanilisel katmisel ei esine reeglina olulist saasteainete eraldumist ja välisõhu saastet. Vastab    
 
Energia ja kütuse kasutamise vähendamine Isoleeritud mahutite kasutamine, galvaanikas vannide elektrisoojendite, elektrikulude jälgimine ja kokkuhoid. Ventilatsiooniõhu kasutamine ruumide kütteks pärast puhastust. Vastab    
 
Jäätmetekke minimeerimine Jäätmeid tekib väheses koguses   Vastab    
 
Jäätmetekke vältimine Jäätmeid tekib väheses koguses   Vastab    
 
Jäätmete kõrvaldamine Jäätmed antakse üle litsentseeritud jäätmekäitlejale   Vastab    
 
Reovee tekke vähendamine Puhastusseadmetes käideldud vesi korduvkasutatakse süsteemis, jahutusvett ei kasutata Vee korduvkasutus Vastab    
 
Pinnase kaitse Heitvett veekogusse ega pinnasesse ei juhita. Jälgitakse kulunorme ja kasutatakse Benchmarker´ite meetodit materjalide kasutuskoguste jälgimisel   Vastab    
 
Lõhna vältimine või vähendamine Lõhnaprobleemid puuduvad   PVT ei määratle    
 
Müra vältimine või vähendamine Müraprobleemid puuduvad   PVT ei määratle    
 
Vibratsiooni vältimine või vähendamine Vibratsiooni probleemid puuduvad   PVT ei määratle    
 
Kaug- ja piiriülese saastuse minimeerimine Ei rakendata, kaug- ja piiriülene saaste puudub   PVT ei määratle    
 
Jäätmete muu taaskasutamine Kõik metallijäätmed suunatakse taaskasutusse.   Vastab    
 

5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine

5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine
Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess Kogus Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Kogus Ühik Kokku Ühik Jääb tootesse, %
Toore   Omatoodetud või tellija poolt tarnitud metalldetailid ja -konstruktsioonid Lehtmetalli rullid, lehed jt. siseruumis 2 975 000 t Metalli mehaaniline töötlemine 3 900 000 t/a 95  
Abimaterjalid   Metallhaavlid (graanulid) läbimõõduga 0,4–0,05 mm – purustatud teras Kotid siseruumis 1,8 7.50 t Värvitavate pindade mehhaaniline puhastamine (haavlijoa kamber) 24 t/a 0  
Abimaterjalid   Keevitustraat Rullid siseruumis 2 10 t Metalldetailide keevitamine 100 t/a 90  
Abimaterjalid   Kaaliumkloriid Originaalpakend 10 0.50 Tsinkimine 3 m³/a 0  
Abimaterjalid   Pulbervärv Infralit Kotid, kastid 5 5 t Pulbervärvimine 90 t/a 95 200 g/m2
Abimaterjalid   Soola tabletid vee pehmendamiseks Originaalpakend 2 0.10 t Vee pehmendamine 300 t/a 0  
Abimaterjalid   LANTHANE TR 175 PART B Originaalpakend 10 0.20 Galvaanika 2 m³/a 0  
Abimaterjalid   ZETAPLUS 450 BASE Originaalpakend 10 0.10 t Galvaanika 1 t/a 0  
Abimaterjalid   Värv- TEKNOCRYL AQUA 2K 2520-05 Originaalpakend 5 0.10 Värvimine 0.74 m³/a 95  

5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine
Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Tootmis- protsess Kokku Ühik Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr¹ Ohu­kategooria Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Kogus Ühik
Abimaterjalid 28 PRESOL 3475 Originaalpakendis 10 1.50 Galvaanika 1.50 m³/a   Naatriumkarbonaat 497-19-8 silmaärritus 2 50
Naatriumhüdroksiid 1310-73-2 nahasöövitus 1A 25
Naatriummetasilikaat 5H2O 10213-79-3 nahasöövitus 2, STOT SE 3 3
sulfoonhapped, C14-C16-alkaan hüdroksü-, C14-C16- alkeen-, naatriumi soolad 68439-57-6 silmakahjustus 1, nahaärritus 2 3
2-(2-Butoksüetoksü)etanool 112-34-5 silmaärritus 2 3
2-propüülheptanool 166736-08-9 silmakahjustus 1, akuutne toksilisus 4 3
2-Butoksüetanool 111-76-2 akuutne toksilisus 4, nahaärritus 2, silmaärritus 2 3
isotridekaan-1-ool 27458-92-0 silmakahjustus 1, akuutne toksilisus 4 3
Abimaterjalid 3810 STARGLO MSA 1 Originaalpakendis 10 0.10 Galvaanika 1 m³/a   2-propeenhappe, 2-metüül-, ning 2-propeenhappe ja N-oktüül-2-propeenamiidi kopolümeer 9036-19-5 silmakahjustus 1 20
Abimaterjalid 3810 STARGLO MSA 3 Originaalpakend 10 0.10 Galvaanika 1 m³/a   naatriummetaakrülaat 5536-61-8 nahaärritus 2, silmaärritus 2, STOT SE 3 10
1-naftaaldehüüd 66-77-3 akuutne toksilisus 4, nahaärritus 2, silmaärritus 2, STOT SE 3 3
2-propeenhappe, 2-metüül-, ning 2-propeenhappe ja N-oktüül-2-propeenamiidi kopolümeer 9036-19-5 silmakahjustus 1, 10
Abimaterjalid 2815 ELEKTROLYTISCHES ENTFETTUNGSSALZ EC-205 Originaalpakendis 10 0.10 Galvaanika 1 m³/a   Naatriumkarbonaat 497-19-8 silmaärritus 2 50
Naatriumhüdroksiid 1310-73-2 nahasöövitus 1A 100
Polüetüleen glükool tridetsüül karboksümetüül eeter 56388-96-6 nahaärritus 2, silmaärritus 2 2.50
Abimaterjalid 28070000 Väävelhappe lahus Originaalpakendis 10 0.10 Galvaanika 1 m³/a   Väävelhape 7664-93-9 nahasöövitus 1A 51
Abimaterjalid 381400 ZETAPLUS 600 MIX Originaalpakendis 10 0.10 t Galvaanika 1 t/a   1-methoxy-2-propanol 107-98-2 tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 20
4-phenylbutenone 122-57-6 nahaärritus 2, silmaärritus 2, naha tundlikkust põhjustav 1 5
naatrium-p-kumenesulfonaat 15763-76-5 silmade ärritus 2 5
Naatriumbensoaat 532-32-1 silmaärritus 2 3
1'-atsetaftoon 941-98-0 akuutne toksilisus 4, nahaärritus 2, silmaärritus 2 2.50
butüülglükool 111-76-2 akuutne toksilisus 4, nahaärritus 2, silmaärritus 2 3
Abimaterjalid 28080000 Lämmastikhape Originaalpakend 10 0.035 t Galvaanika 1 m³/a   Lämmastikhape 7697-37-2 silmakahjustus 1, nahasöövitus 1A, 65
Abimaterjalid 28 Bonderite m-nt 40042 Originaalpakend 5 0.70 Pulbervärvi pesu 0.70 m³/a   2-divesinikheksafluorotsirkonaat 12021-95-3 akuutne toksilisus 3, nahasöövitus 1B, 3
Fosforhape 7664-38-2 nahasöövitus 1B, akuutne toksilisus 4 3
Naatrium 3-nitrobenseensulfonaat 127-68-4 silmaärritus 2, nahka sensibiliseeriv 1 1
Maleiinhape 110-16-7 akuutne toksilisus 4, silmaärritus 2, STOT SE 3, nahaärritus 2, nahka sensibiliseeriv 1 0.10
Abimaterjalid 27111219 Vedelgaas (propaan) Mahuti 7 5 Pulbervärvi põletite küte 65 t/a   Propaan 74-98-6 Eriti tuleohtlik gaas 1 100
Abimaterjalid 2707 Diisel Mahuti 12 2.50 t Sisesõidukite kütus 30 t/a   diisel 68334-30-5 1. kategooria 100
Abimaterjalid 28 Bonderite a-ad 0508 Originaalpakend 5 0.10 t Pulbervärvi pesu 0.124 m³/a   rasvalkohol -EO-PO 68439-51-0 Kahjulik veeorganismidele, pikaajaline toime. 3 40
Kookosrasvhappe alküülamiinid, 61791-14-8 Kahjulik veeorganismidele, pikaajaline toime. 3, akuutne toksilisus 4, silmakahjustus 1 20
2-(2-Butoksüetoksü)etanool 112-34-5 silmaärritus 2 20
Abimaterjalid 28151100 Naatriumhüdroksiid 50% Originaalpakend 10 0.10 t Galvaanika 0.522 t/a   Naatriumhüdroksiid 1310-73-2 1A kategooria 51
Abimaterjalid 3810 STARGLO MSA 2 Originaalpakend 10 0.10 Galvaanika 1 m³/a   Metakrüülhape (2-Metüülpropeenhape) 79-41-4 akuutne toksilisus 4, nahasöövitus 1A 10
Ammoniaak 7664-41-7 akuutne toksilisus 4, nahasöövitus 1B 5
Abimaterjalid 28044000 Hapnik Balloonid 13 6 Lõigatava materjali oksüdeerimiseks 6.534 m³/a   Hapnik 7782-44-7 Rõhu all olevadgaasid 1 100
Abimaterjalid 28 Värv- TEKNOZINC 90 SE või sarnased Originaalpakend 5 0.10 Vedelvärvimine 0.30 m³/a   Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 7440-66-6 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime. 75
Ksüleen (dimetüülbenseen) 1330-20-7 Tuleohtlik vedelik ja aur.H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust.H315 - Põhjustab nahaärritust.H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni. 10
Fenool, 4,4'-(1-metüületülideen)bis-, polümeer koos 2,2'-[(1-metüületülideen)bis(4,1-fenüülneoksümetüleen)]bis[oksiraan 25036-25-3 Põhjustab tugevat silmade ärritust. Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni. 10
Tsinkoksiid 1314-13-2 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime. 1 5
Metüülisobutüülketoon 108-10-1 H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur.H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust.H315 - Põhjustab nahaärritust. 3
Etüülbenseen 100-41-4 tuleohtlik vedelik 2, akuutne toksilisus 4, STOT RE 2 3
Abimaterjalid 3814 00 Lahusti- TEKNOSOLV 9506 ja sarnased Originaalpakend 5 1 Vedelvärvimine 10.424 m³/a   Lahustibensiin (nafta), kerge aromaatne 64742-95-6 tuleohtlik vedelik 3, STOTS SE 3, sissehingamisel mürgine 1, krooniline kahjulik mõju veeorganismidele 2 50
Ksüleen (dimetüülbenseen) 1330-20-7 Tuleohtlik vedelik ja aur.H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust.H315 - Põhjustab nahaärritust.H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni. 45
Isobutanool 78-83-1 tuleohtlik vedelik 3, nahaärritus 2, silmakahjustus 1, STOT SE 3, 50
Etüülbenseen 100-41-4 tuleohtlik vedelik 2, akuutne toksilisus 4, STOT RE 2, mürgine sissehingamisel 1 9.90
1-Metoksü-2-propanool 107-98-2 tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 5
Abimaterjalid 2707 10 Kõvendi- TEKNOZINC 50 SE / 80 SE / 90 SE HARDENER ja sarnased Originaalpakend 5 1 Vedelvärvimine 13.349 m³/a   Ksüleen (dimetüülbenseen) 1330-20-7 tuleohtlik vedelik 3, STOTS SE 3, sissehingamisel mürgine 1, krooniline kahjulik mõju veeorganismidele 2 50
1-Metoksü-2-propanool 107-98-2 tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 25
Etüülbenseen 100-41-4 tuleohtlik vedelik 2, akuutne toksilisus 4, STOT RE 2, mürgine sissehingamisel 1 10
2,4,6-Tris(dimetüülaminometüül)fenool 90-72-2 akuutne toksilisus 4, nahasöövitus 1C, silmakahjustus 1 2.90
Abimaterjalid 28 Värv- TEKNOPLAST PRIMER 3 ja sarnased Originaalpakend 5 10 Vedelvärvimine 193.526 m³/a   Isobutanool 78-83-1 tuleohtlik vedelik 3, nahaärritus 2, silmakahjustus 1, STOT SE 3, 7.80
Fenool, 4,4'-(1-metüületülideen)bis-, polümeer koos 2,2'-[(1-metüületülideen)bis(4,1-fenüülneoksümetüleen)]bis[oksiraan] 25036-25-3 Põhjustab tugevat silmade ärritust. Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni. 25
Ksüleen (dimetüülbenseen) 1330-20-7 Tuleohtlik vedelik ja aur.H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust.H315 - Põhjustab nahaärritust.H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni. 25
Lahustibensiin (nafta), kerge aromaatne 64742-95-6 tuleohtlik vedelik 3, STOTS SE 3, sissehingamisel mürgine 1, krooniline kahjulik mõju veeorganismidele 2 7.90
bis[4-(2,3-Epoksüpropoksü)fenüül]propaan 1675-54-3 nahaärritus 2, silmaärritus 2, nahka sensibiliseeriv 1, veekeskkonale püsiv mõju 2, tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 10
1-Metoksü-2-propanool 107-98-2 tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 4.20
Etüülbenseen 100-41-4 tuleohtlik vedelik 2, akuutne toksilisus 4, STOT RE 2, mürgine sissehingamisel 1 3
Abimaterjalid 28 Värv- TEKNODUR COMBI 3430-05 ja sarnased Originaalpakend 5 1 Vedelvärvimine 7.394 m³/a   n-Butüülatsetaat 123-86-4 tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 25
2-Metoksü-1-metüületüülatsetaat 108-65-6 tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 10
Ksüleen (dimetüülbenseen) 1330-20-7 tuleohtlik vedelik ja aur.H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust.H315 - Põhjustab nahaärritust.H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni. 5
Etüülbenseen 100-41-4 tuleohtlik vedelik 2, akuutne toksilisus 4, STOT RE 2, mürgine sissehingamisel 1 3
Abimaterjalid 28 Värv- INERTA MASTIC MIOX ja sarnased Originaalpakend 5 0.10 Pulbervärvimine 0.25 m³/a   bis[4-(2,3-Epoksüpropoksü)fenüül]propaan 1675-54-3 nahaärritus 2, silmaärritus 2, nahka sensibiliseeriv 1, veekeskkonale püsiv mõju 2, tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 50
Ksüleen (dimetüülbenseen) 1330-20-7 tuleohtlik vedelik ja aur.H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust.H315 - Põhjustab nahaärritust.H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni. 18
Kašupähkel, pähklikoorevedelik, oligomeernereaktsioonisaadused 1-kloro-2-ga,3-epoksüpropaan 68413-24-1 nahka sensibiliseeriv 1 25
Etüülbenseen 100-41-4 tuleohtlik vedelik 2, akuutne toksilisus 4, STOT RE 2, mürgine sissehingamisel 1 3
1-Metoksü-2-propanool 107-98-2 tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 3
Abimaterjalid 28 TEKNOCRYL 2K 2540-05 Originaalpakend 5 0.10 Vedelvärvimine 1.704 m³/a   n-Butüülatsetaat 123-86-4 tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 25
Lahustibensiin (nafta), kerge aromaatne 64742-95-6 tuleohtlik vedelik 3, STOTS SE 3, sissehingamisel mürgine 1, krooniline kahjulik mõju veeorganismidele 2 10
2-Metoksü-1-metüületüülatsetaat 108-65-6 tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 10
Ksüleen (dimetüülbenseen) 1330-20-7 tuleohtlik vedelik ja aur.H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust.H315 - Põhjustab nahaärritust.H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni. 3
Abimaterjalid 28 HARDENER 008 5600 Originaalpakend 7 0.10 Pulbervärvimine 0.218 m³/a   m-ksüleeni, o-ksüleeni, p-ksüleenija etüülbenseeni reaktsioonimass 1330-20-7 tuleohtlik vedelik ja aur.H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust.H315 - Põhjustab nahaärritust.H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni. 50
n-Butanool 71-36-3 tuleohtlik vedeli 3, akuutne toksilisus 4, nahaärritus 2, silmakahjustus 1, STOT SE 3 10
1-Metoksü-2-propanool 107-98-2 tuleohtlik vedelik 3, STOT SE 3 8.40
2,4,6-Tris(dimetüülaminometüül)fenool 90-72-2 akuutne toksilisus 4, nahaärritus 2, silmaärritus 2 5
Abimaterjalid 28112100 Süsihappegaas Balloonid 6 5 MIG/MAG keevitamisel kasutatakse kaitsegaasidena 37.259 m³/a   Süsinikdioksiid 124-38-9 Sisaldab külmutatud gaasi; võib põhjustadakülmapõletusi või -kahjustusi. 100
Abimaterjalid 28042100 Argoon Balloonid 6 6 MIG/MAG keevitamisel kasutatakse kaitsegaasidena 9.768 m³/a   argoon 7440-37-1 plahvatusohtlik, kui kuumutada 100
Abimaterjalid 28043000 Lämmastik Balloonid 13 6 Metallilõikus 12 m³/a   Lämmastik 7727-37-9 plahvatusohtlik, kui kuumutada 100
Abimaterjalid 29012900 Atsetüleen Balloonid 6 6 Metallilõikus 12 m³/a   Atsetüleen 74-86-2 Väga tuleohtlik 100
Abimaterjalid 28042910 LASERMIX® 312 Balloonid 6 6 Metallilõikus 12 m³/a   heelium 7440-59-7 Plahvatusohtlik 65
Lämmastik 7727-37-9 Plahvatusohtlik 31
Abimaterjalid 28042100 Mison 18 Balloonid 6 6 Metallilõikus 12 m³/a   argoon 7440-37-1 plahvatusohtlik, kui kuumutada 82
Abimaterjalid 28042100 Varigon H35 Balloonid 6 6 Metallilõikus 12 m³/a   argoon 7440-37-1 plahvatusohtlik, kui kuumutada 65
Vesinik 1333-74-0 tuleohtlik gaas, surveall olev gaas 35
Abimaterjalid 28042100 Mison He Balloonid 6 6 Metallilõikus 12 m³/a   argoon 7440-37-1 plahvatusohtlik, kui kuumutada 70
heelium 7440-59-7 Plahvatusohtlik 30
 
Ohutuskaardid
Lisa 9: propaan.pdf
Lisa 31: Diislikutus.pdf
¹ CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Terviseameti veebilehel ja Euroopa Kemikaalide Ameti (European Chemicals Agency) veebilehel.

5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Vorm ei ole asjakohane.

5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Mahuti Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas)
Tüüp Maht m³ Kasutusele võtmise kuupäev Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev Andmed tehnilise järelevalve kohta Andmed hoolduse kohta Nr plaanil või kaardil Kaugus reovee äravoolutorustikust m Kaugus veekogudest m Kaugus puurkaevudest m
Maapealne metallmahuti 5
22.05.2013
Süsihappegaas Inspecta Auditi, tehtud 19.05.2021 Kasutuskontroll. Survekatse Seadme hooldus kahe aasta tagant. 6 5 654 788
Balloonid 0.05
22.05.2013
Argoon Inspecta Auditi, tehtud 19.05.2021 Kasutuskontroll. Survekatse Seadme hooldus kahe aasta tagant. 6 5 654 788
Maapealne metallmahuti 5
19.05.2014
Propaan Inspecta Auditi, tehtud 19.05.2021 Kasutuskontroll. Survekatse Seadme hooldus kahe aasta tagant. 7 24 715 707
Maapealne metallmahuti 2.50
26.01.2017
Diiselkütus Maamasin OÜ hoodus 06.04.2021 Lekketest visuaalne ülevaatus Seadme hooldus kaks korda aastas 12 18 683 724
Balloonid 0.05
26.11.2008
Hapnik Inspecta Auditi, tehtud 19.05.2021 Kasutuskontroll. Survekatse Seadme hooldus kahe aasta tagant. 13 5 724 706
Balloonid 0.05
12.03.2017
Lämmastik Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel Vastavalt vajadusele 13 5 724 706
Balloonid 0.05
03.07.2019
Atsetüleen Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel Vastavalt vajadusele 6 5 654 788
Balloonid 0.05
12.03.2017
Lasermix 312 Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel Vastavalt vajadusele 6 5 654 788
Balloonid 0.05
12.03.2017
Mison 18 Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel Vastavalt vajadusele 6 5 654 788
Balloonid 0.05
12.03.2017
Variogon H35 Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel Vastavalt vajadusele 6 5 645 788
Balloonid 0.05
12.03.2017
Mison He Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel Tootja pakend, kontrollitakse tootmisel Vastavalt vajadusele 6 5 645 788

5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil Kaitsemeetmed Märkused
Välisõhk Vesi Pinnas Pinna- ja põhjavesi
6 Balloonid asuvad väljaspool hooneid, asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku. Balloonid asuvad väljaspool hooneid, asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku. Balloonid asuvad väljaspool hooneid, asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku. Balloonid asuvad väljaspool hooneid, asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku.  
13 Balloonid asuvad väljaspool hooneid, asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku. Balloonid asuvad väljaspool hooneid, asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku. Balloonid asuvad väljaspool hooneid, asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku. Balloonid asuvad väljaspool hooneid, asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku.  
7 Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku. Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku. Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku. Mahuti on varustatud kaitseklappidega , ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku.  
12 Mahuti asub betoneeritud platsil, on varustatud taseme- ja lekkeanduriga Mahuti asub betoneeritud platsil, on varustatud taseme- ja lekkeanduriga Mahuti asub betoneeritud platsil, on varustatud taseme- ja lekkeanduriga Mahuti asub betoneeritud platsil, on varustatud taseme- ja lekkeanduriga  

6. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Vee erikasutuse asukoha kirjeldus
Asukoha kirjeldus on esitatud taotluse peatükis 2 "Käitise asukoha kirjeldus".
Vee erikasutusega kavandatava tegevuse kirjeldus
HANZA Mechanics Narva AS ei võta ei pinna- ega põhjavett, vaid saab kogu kasutatava vee ühisveevärgist. Veesisenditoru algab Kulgu tänavalt olemasolevast veevõtukaevust-liitumispunktist ja suundub tsehhis paiknevasse veemõõdusõlme.
Viimaste aastate veetarve on olnud reaalselt 11-13 000 m3. Maksimaalne võimalik veetarve võib käitises olla üle kahe korra suurem.
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
Galvaanikatsehhis kulub vett loputusvannide loputusvee puhtana hoidmiseks. Igasse loputusvanni lisatakse vett pidevalt juurde. Kasutatud loputusvesi suunatakse ettevõtte sisesesse puhastusseadmesse.
Ööpäevane veekulu sõltub vahetuste arvust. Kolme vahetuse korral kulub vett maksimaalselt 66 m3 päevas. Seega on maksimaalne aastane veekulu galvaanikatsehhis 28 000 m3. Reaalselt on veetarve jäänud viimastel aastatel alla 9000 m3/a.
Pulbervärvimise protsessi juures kasutatakse vett detailide pesuks ja loputamiseks. Osa vett on korduvkasutuses. Maksimaalne veekulu on 1000 m3/a. Pulbervärvimise juures kasutatavat loputusvett kasutatakse osaliselt korduvalt. Veest eraldatakse eelnevalt sadestamise teel saasteained.
Olmevett vajatakse töötajate olmevajaduste rahuldamiseks. Ettevõtte olmevee aastane vajadus ligikaudu 1 500 m3. Olmes kasutatakse vett säästvalt.
Tootmisprotsessis kasutatav vesi ja olmevesi peavad olema puhtad ning joogivee kvaliteediga. Veevärgist võetavat vett ei töödelda.
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa või ehitise õiguspärast valdust tõendavad dokumendid

6.1. Vee võtmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.1.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane.

6.1.2. Veevõtt põhjaveekihist

Vorm ei ole asjakohane.

6.1.3. Teave reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimise ja veekulu ning vee võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta

Reovee/heitvee käitlemise viis
ÜVK
Heitvee kogus aastas (m³)
30 500
Ettevõtte nimi, kelle kanalisatsiooni reovesi juhitakse
AS Narva Vesi
Sademevee käitlemise kirjeldus
Sadevee hulk, mis suunatakse kanalisatsiooni, ei ole suur. Eeldades, et keskmine sademe hulk aastas on 700 mm ja aurumine on sellest orienteeruvalt 50%, siis saab territooriumil (3,3 ha oleva sadevee hulga arvutada järgmiselt: 0,35 x 33000 = 11550 m3/aastas. Arvestades, et 7% territooriumist on kaetud haljastusega ja seal vesi imbub pinnasesse, siis juhitakse kanalisatsiooni 93% sademetest, seega:11 550 x 0,93 = 10742 m3/aastas.
Hinnanguline keskmine veekulu ühe toodanguühiku kohta
2,77 m3/t toodangu kohta
Vee võtmisega kaasneva keskkonnamõju vähendamise meetmete kirjeldus
Vee kulu on minimeeritud.
Põhjaveevaru uuring
 

6.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane. HANZA Mechanics Narva AS ei suuna heitvett suublasse. Tekkiv reovesi suunatakse ühiskanalisatsiooni.

6.2.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.2. Heitvesi sh sademevesi

Vorm ei ole asjakohane. HANZA Mechanics Narva AS ei suuna heitvett suublasse. Tekkiv reovesi suunatakse ühiskanalisatsiooni.

6.2.3. Joonised, skeemid

Vee tehnoloogilise jaotuse ja reovee formeerumise skeem

6.3. Veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamise, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiu või veekogusse tahkete ainete uputamise või heitmise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.4. Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.5. Põhjavee täiendamise, allalaskmise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.6. Kalade kasvatamise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.7. Laeva teenindamise või remontimise või lastimise või lossimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)
Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

7.1. Lubatud heitkoguste projekti sissejuhatus

Põhjendus loa taotlemiseks
Käesolev lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) on koostatud Hanza Mechanics AS (reg nr 11011627) tellimusel ja lähteandmete alusel käitise õhuheitmetele keskkonnakaitselise hinnangu andmiseks. HANZA Mechanics Narva AS tegevusaladeks on: mujal liigitamata metalltoodete tootmine EMTAK – 25991. Tegeletakse ka metallitöötluse ja metallpindade katmisega (25611) ning mehaanilise metallitöötlusega (25621).
Käitise põhitegevuseks on metallitoodete valmistamine ja valmistoodete pinnatöötlus märg- ja pulbervärvimisega, samuti toodete koostamine. Lisaks teostatakse tellimusel kliendi tarnitud toodete pinnakatmist (tsinkimine, nikeldamine, tinatamine jne). Valmistatakse pinnatud ja pindamata metalldetaile vastavalt kliendi tellimusele.
Ettevõttes töötab 260 inimest. Tööaeg on 8760 tundi aastas.

Käesoleva projektiga muudetakse kompleksloa välisõhu osa. Töö eesmärgiks on määrata HANZA Mechanics Narva AS tegevusest atmosfääri paisatavate heitmete kogused, kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ja hajuvus ebasoodsate ilmastikutingimuste juures.
Saasteainete heitkoguse määramine on teostatud arvestuslikul meetodil Eestis kehtivate metoodika ja saasteainete piirkontsentratsioonide normatiivide alusel.
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
Õhuheitmetele keskkonnakaitselise hinnangu andmisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest:
• Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 01.01.2017
• Keskkonnaministri 01. jaanuari 2017. a määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”.
• Keskkonnaministri 01. jaanuari 2017. a määrus nr 74 „Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid”.
• Keskkonnaministri 01. jaanuar 2017. a määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”.
• Keskkonnaministri 01. jaanuari 2017. a määrus nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“.
• Keskkonnaministri 01. jaanuari 2017 määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“.
• Keskkonnaagentuur. Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides näidete ja kommentaaridega. Kinnitatud 16.04.2013 a Keskkonnaministeeriumi kirjaga nr 12-3/13/3094-2.
• Eestis ei ole seadusandlusega kehtestatud keevitusprotsessidest ja metalli puhastusprotsessidest lähtuvale välisõhu saastele arvutusmetoodikat. Andmed metallitöötlusprotsessides tekkivate saasteainete ja nende eriheidete kohta on käesolevas LHK projektis saadud järgmistest dokumentidest:
• „МЕТОДИКА РАСЧЕТА ВЫДЕЛЕНИЙ (ВЫБРОСОВ) ЗАГРЯЗНЯЮЩИХ ВЕЩЕСТВ В АТМОСФЕРУ ПРИ СВАРОЧНЫХ РАБОТАХ (ПО ВЕЛИЧИНАМ УДЕЛЬНЫХ ВЫДЕЛЕНИЙ)“ Санкт-Петербург 2000, Разработан: НИИ Атмосфера.
• USEPA. 1997. Emission Factor Documentation for AP-42. Section 13.2.6. Abrasive blasting. Final Report.
Kättesaadav: http://www.epa.gov/ttnchie1/ap42/ch13/bgdocs/b13s02-6.pdf
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Saasteainete heitkoguste arvutamiseks on lähteandmed saadud Hanza Mechanics AS käest. Heitkoguste arvutamisel on lähtutud kasutatava kütuse (maagaasi) kogusest, põletusseadme nimisoojusvõimsustest. Galvaanika saasteainete heitkoguste määramisel lähtutakse käsiraamatus "Справочник Н.ф.Тищенко Охрана атмосферного воздха. Расчет содержания вредных веществ и их распределение в воздхе. Москва 1991 „ХИМИЯ“ esitatud metoodikast (lk68-74). Saasteaine kogus on saadud eriheite, vanni pindala ja tööaja korrutisena.
Osad kasutatavad kemikaalid sisaldavad ka ohutuskaartide kohaselt lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Kemikaalides sisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite arvutamisel on lähtutud Keskkonnaagentuuri koostatud metoodikast "Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides näidete ja kommentaaridega (uuendatud detsember 2019).
Heiteallikate asukohakaart
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Heiteallikatest 750 meetri raadiuses (kõrgeima paikse heiteallika 50 kordne kõrgus 15m*50=750) oleva maa-ala reljeef on tasandikuline, maapinna kõrguste vahe ei ületa 50 m 1 km kohta. Lähtuvalt sellest ei ole vaja saasteainete hajumisarvutuste tegemisel arvestada maapinna reljeefsustegurit. Samuti puuduvad mõjupiirkonnas olulised tehnogeensed objektid, mis mõjutaksid saasteainete levikut.
Prognoositav tööaeg heiteallikate kaupa
Käitises toimub töö kuni kolmes 8h vahetuses 24 h ööpäevas vastavalt töömahtudele. ehk 8760 tundi aastas.

7.2. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Heite­allika nr plaanil või kaardil 112
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 3
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 1.08
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kasu­tegur 1
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Jah
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Vedeldatud naftagaas (LPG) 0 46 200 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0005 0.00414 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0005 0.00414 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0005 0.00414 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.0462 0.39376 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.0324 0.276 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0022 0.0184 t
BC Must süsinik     0 0.000224 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks     0 0.000014 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks     0 0.00092 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks     0 0.000002 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks     0 0.001104 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks     0 0.000007 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks     0 0.000138 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks     0 0.000007 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 0.000005 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks     0 0.000101 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid     0 0.0046 mg
50-32-8 Benso(a)püreen     0 0.000005 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen     0 0.000008 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen     0 0.000008 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen     0 0.000008 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0006 0.004692 t
124-38-9 Süsinikdioksiid     0.0186 1 739.37408 t
VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel       0.1104 t
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7.3. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ-de) heitkogused

Kas soovite kasutada salvestamisel automaatset heitkoguste arvutamist?
Ei
 
Heite­allika nr plaanil või kaardil Lahusteid sisaldav kemikaal Lahusteid sisaldava kemikaali kasutamine Välisõhku väljutatud LOÜ-de heitkogus saasteainete kaupa
Nimetus Tüüp Liik LOÜ-de sisaldus, massi % Tegevusala või tehnoloogiaprotsess Kemi­kaali kogus aastas, tonni Töö­tundide arv Ohulaused (H) CAS nr Nimetus Heitkogus
SNAP kood Nimetus Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Tonni/a (täpsus 0,001)
105 TEKNOZINC 90 SE Veepõhine Värv 15.679 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 0.423 211 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.054 0.041
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.016 0.012
100-41-4 Etüülbenseen 0.016 0.012
105 TEKNOSOLV 9506 Lahustipõhine Lahusti 95.556 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 2.074 1 037 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.166 0.62
1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.149 0.558
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.138 0.617
100-41-4 Etüülbenseen 0.033 0.123
105 TEKNOCRYL AQUA 2K 2520-05 Veepõhine Värv 5.733 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 0.556 278 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.032 0.032
105 TEKNOZINC 50 SE / 80 SE / 90 SE HARDENER Lahustipõhine Muu kemikaal 62 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 0.028 14 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.203 0.01
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.101 0.005
100-41-4 Etüülbenseen 0.041 0.002
105 TEKNOSOLV 9521 Lahustipõhine Lahusti 100 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 2.617 1 309 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.435 2.048
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.121 0.569
105 TEKNOPLAST PRIMER 3 Veepõhine Värv 29.067 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 144.725 8 784 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.084 21.956
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.067 17.477
100-41-4 Etüülbenseen 0.01 2.635
105 TEKNOPLAST HARDENER Veepõhine Muu kemikaal 53 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 1.322 661 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.084 21.956
100-41-4 Etüülbenseen 0.04 0.096
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.052 0.125
105 TEKNOPLAST PRIMER 7-02 Veepõhine Värv 16.875 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 0.16 80 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.045 0.013
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.036 0.01
100-41-4 Etüülbenseen 0.013 0.004
105 TEKNODUR HARDENER 0010 Veepõhine Muu kemikaal 21.364 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 0.11 55 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.08 0.016
123-86-4 n-Butüülatsetaat 0.025 0.005
1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.014 0.003
105 TEKNOPLAST HS 150 Veepõhine Värv 18 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 0.206 103 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.077 0.029
100-41-4 Etüülbenseen 0.012 0.004
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.012 0.004
105 TEKNODUR COMBI 3430-05 Veepõhine Värv 26.20 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 3.024 1 512 123-86-4 n-Butüülatsetaat 0.084 0.46
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.034 0.186
1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.017 0.092
100-41-4 Etüülbenseen 0.01 0.055
105 INERTA MASTIC MIOX Veepõhine Värv 18.143 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 0.14 70 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.02 0.005
100-41-4 Etüülbenseen 0.003 0.001
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.005 0.001
105 INERTA MASTIC HARDENER Veepõhine Muu kemikaal 6.80 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 0.292 146 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.031 0.016
1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.006 0.003
105 NITROLAHUSTI 646 Lahustipõhine Lahusti 98.837 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 2.724 1 362 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 0.265 1.30
123-86-4 n-Butüülatsetaat 0.114 0.557
141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0.057 0.278
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.076 0.371
67-64-1 Atsetoon (2-Propanoon) 0.038 0.186
105 TEKNODUR 0050 Veepõhine Värv 30 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 0.047 24 123-86-4 n-Butüülatsetaat 0.08 0.007
1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.032 0.003
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.046 0.004
100-41-4 Etüülbenseen 0.01 0.001
105 TEKNOCRYL 2K 2540-05 Veepõhine Värv 31.80 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 1.278 639 123-86-4 n-Butüülatsetaat 0.091 0.21
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.074 0.171
1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.011 0.025
105 TEKNODUR HARDENER 7230 Veepõhine Muu kemikaal 21.364 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 1.601 801 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.08 0.231
123-86-4 n-Butüülatsetaat 0.025 0.072
1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.014 0.04
105 TEKNODUR COMBI 3430-39 Veepõhine Värv 34.846 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 0.022 11 123-86-4 n-Butüülatsetaat 0.107 0.004
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.066 0.003
1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.021 0.001
105 Teknos Teknodur combi 0550-05 Veepõhine Värv 34.846 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 4.025 2 012 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.161 1.163
100-41-4 Etüülbenseen 0.032 0.233
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.001 0.007
105 TEKNOPLAST PRIMER 2 Veepõhine Värv 31.571 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 0.20 100 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.093 0.034
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.071 0.025
100-41-4 Etüülbenseen 0.011 0.004
105 TEKNODUR HARDENER 0100/0200 Veepõhine Muu kemikaal 32.364 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 0.242 121 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.154 0.067
123-86-4 n-Butüülatsetaat 0.026 0.011
105 Inerta 51 Veepõhine Värv 27.40 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 0.182 91 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.09 0.03
1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.048 0.016
100-41-4 Etüülbenseen 0.014 0.005
105 Teknoheat 650 Veepõhine Värv 55.727 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 0.05 25 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.193 0.017
100-41-4 Etüülbenseen 0.039 0.003
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.077 0.007
105 TEKNODUR COMBI 3430-02 Veepõhine Värv 26.333 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 1.315 657 123-86-4 n-Butüülatsetaat 0.091 0.216
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.037 0.087
1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.018 0.043
105 Hardener 008 5600 Veepõhine Muu kemikaal 52.421 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 0.105 52 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.213 0.04
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.078 0.015
105 TEKNODUR COMBI 3430-40 Veepõhine Värv 29.286 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 0.49 245 123-86-4 n-Butüülatsetaat 0.094 0.083
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.038 0.034
1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.019 0.017
100-41-4 Etüülbenseen 0.011 0.01
105 TEKNOCRYL hardener 2K Veepõhine Muu kemikaal 48.40 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 0.211 106 123-86-4 n-Butüülatsetaat 0.177 0.067
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.092 0.035
105 Teknodur Combi 3430-09 Veepõhine Värv 31.923 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 0.53 265 123-86-4 n-Butüülatsetaat 0.103 0.098
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.042 0.04
1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.021 0.02
100-41-4 Etüülbenseen 0.012 0.012
106 TEKNOZINC 90 SE Veepõhine Värv 15.679 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 0.423 211 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.054 0.041
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.016 0.012
100-41-4 Etüülbenseen 0.016 0.012
106 TEKNOSOLV 9506 Lahustipõhine Lahusti 95.556 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 2.074 1 037 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.166 0.62
1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.149 0.558
100-41-4 Etüülbenseen 0.033 0.123
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.183 0.682
106 TEKNOCRYL AQUA 2K 2520-05 Veepõhine Värv 5.733 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 0.556 278 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.032 0.032
106 TEKNOZINC 50 SE / 80 SE / 90 SE HARDENER Lahustipõhine Muu kemikaal 62 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus) Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 0.028 14 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.203 0.01
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.101 0.005
100-41-4 Etüülbenseen 0.041 0.002
106 TEKNOSOLV 9521 Lahustipõhine Lahusti 100 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)