Menetlus M-117977 » Taotlus T-KL/1010469-3 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1010469
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Lipland OÜ
Kontaktisik
Valentina Mikko
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Ettevõte soovib tõsta jäätmete koodiga 07 02 13 vastu võetavat kogust 1000-lt tonnilt 1500-le tonnile ning vähendada teiste vastuvõetavate jäätmete kogust 3600-lt tonnilt 1200-le tonnile.
Ettevõte taotleb olemasoleva jäätmeloa muutmist ning tähtaja pikendamist 15 aasta võrra. Ettevõte võtab seejuures arvesse Tartu üldplaneeringuga 2040+ kavandatud soovi muuta ala tulevikus elamurajooniks.
Parandustaotluse selgitus
Ettevõte soovib suurendada 07 02 13 koodiga jäätmete vastuvõtu tonnaaži ning pikendada ühtlasi peatselt lõppema hakkavat jäätmeluba.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Lipland OÜ tegeleb plastijäätmete (peamiselt tootmisjäägi ja tootmispraagi) ümbertöötlemisega. Toodang suunatakse tagasi tootmisprotsessi. Plast sorteeritakse markide järgi ,suuremad plastijäägid tükeldatakse kasutadas elektrilisi saage. Tükeldatud jäätmed granuleeritakse granulaatoris või purustatakse purustamismasinaga ning suunatakse tagasi tootmisprotsessi. Nii granuleerimine kui purustamine toimub siseruumides ja suletud süsteemides. Reaalne tootmismaht kokku on ca 1200 tonni aastas. Kuivõrd taotluse puntis 3.1. küsitavat "tegelikku tootmismahtu" ei tohi ületada, on märgitud tegeliku tootmismahu lahtrisse maksimaalne maht, mida ettevõte võiks vajadusel toota.
Ettevõte kasutab aeg-ajalt tootmises plasti mehhaanilist purustamist, kuid suund on täismahus granuleerimisele üle minna.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tootmisega on kaasnenud teatud müra, vibratsiooni ning tolmu häiringud. Ettevõte on juba teinud tegevusi selleks, et neid häiringuid vähendada. Kuna loamenetlus on olnud aegavõttev, siis enamik müra-, tolmu- ja vibratsiooni vähendamiseks taotluses ette nähtud tegevusi on juba ellu viidud: tootmine on viidud sisetingimustesse, tootmishoonele on lisatud mitmekordsed uksed, mootorsaed on asendatud elekrtiliste saagidega, parandatud on sisekliimat konditsioneeri lisamise teel, väljas tööd tegevatele tõstukitele on pandud õhkrehvid. Tolmu ja ebemete kogumiseks on tellitud Kärcheri kuivpuhastushari. Ettevõtte hinnangul on aidanud kasutusele võetud meetmed märkimisväärselt vähendada keskkonnahäiringuid häiringuid kohalikele elanikele. Kodanikud on probleemina välja toonud ka liikluskoormuse. Liikluskoormus on tegelikult marginaalne, 1-2 autot nädalas. Enamik Kartuli tänaval parkivatest raskeveokitest ei ole seotud ettevõtte tegevusega.
Uue aspektina on kohalikud elanikud välja toonud mure plasti tolmu ohtlikkuse kohta inimorganismile. Plasti käitlemine toimub kinnistes süsteemides ning siseruumis, mis vähendab plasti töötlemisega seonduvaid riske keskkonnale piisavalt. (Sellest pikemalt p-s 7).
Kohalike elanike poolt on välja toodud ka mure tootmise tuleohtlikkuse osas. 19.10.2022 aset leidnud avalikul koosolekul viidatud tulekahju põhjuste uurimisel selgus, et tuli sai alguse ettevõtte kinnistuga piirneval kinnistul paiknevast praakalajaamast ja päästetöötajad kasutasid ettevõtte kinnistut päästetööde käigus.
Kindlasti on asjakohane kodanike viide visuaalsele häiringule. Ettevõte kavandab mitmeid tegevusi visuaalse häiringu vähendamiseks.


Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Lipland OÜ
Aadress
Oa tn 13, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond
Territoriaalkood
8151
Katastritunnus(ed)
79513:011:0004
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6475108, Y: 658875
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Oa tn 13 (79513:011:0004). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Oa tn 13 (79513:011:0004).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajaline
Kehtivus aastates
15 aastat
Alates
 
Kuni
 

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Vorm ei ole asjakohane.

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed

Vorm ei ole asjakohane.

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Oa 13 plastijäätmete käitluskoht
Kood JKK7800110
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Oa tn 13 79513:011:0004 X: 6475109, Y: 658867
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 38321 - Sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine
Käitluskohas käideldavad jäätmed Teiste (sh oma)
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U16 - Tavajäätmete käitluskoht
Asukoha üldiseloomustus Jäätmekäitluskoht asub Tartu linnas, Oa tn 13. Kinnistu suurus on 3415 m2 ning kinnistualuse maa maakasutussihtotstarve on 100 % tootmismaa. Kinnistu piirneb põhjasuunal Emajõega (sihtotstarbeta maa) ning läänest üldkasutatava maaga. Kinnistust ida ja lõunasuunal asuvad elamumaa maasihtotstarbega maad. Lähimad elamud jäävad paarikümne meetri kaugusele tootmishoonest. Vastavalt Tartu üldplaneeringule 2040+ on kinnistule antud elamumaa juhtotstarve. Vastavalt planeerimisseaduse seletuskirjale on maakasutuse juhtotstarve ÜP-ga määratav territooriumi valdav (tavaliselt vähemalt 51%) kasutamise funktsioon, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidi põhisuunad. Erinev juhtotstarve ei muuda kinnistuomaniku õigust kasutada oma kinnistut vastavalt kehtivale maasihtotstarbele.
Kinnistul puuduvad looduskaitselised ning muinsuskaitselised objektid. Kinnistust kirdesse jäävad muinsuskaitsealused eramud, kinnistul toimuv tegevus ei mõjuta nimetatud objekte. Kinnistu asub suures osas Emajõe ranna- ja kaldapiirangu vööndis ning väike osa kinnistust jääb ka ehituskeeluvööndisse. Ehituskeelu alasse jääval kinnistuosal puuduvad ehitised. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub kinnistu keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.

Kinnistut läbivad või on selle vahetus lähenduses järgmised piiranguid kaasa toovad trassid:
M217102209 elektriõhuliin alla 1 kV;
202008091235 maagaasi jaotustorustik Tartu Paremkalda I B3;
35647 ja 11131 vee- ja kanalisatsioonitrassid;
MKL121325068 ja M217102209 elektripaigaldised;
202008091235 gaasipaigaldis;
9124442 sideehitis.
Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele jäävadnimetataud piirnevad kaitsevööndid kinnistu piiridega, v.a hoonet teenindavad trassid ja ehitised.



Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus
Kirjeldus

Kinnistu on eraldatud piirdeaiaga, kinnistule pääseb läbi liugvärava. Territoorium on asfalteeritud. 
Tööstushoone on ehitatud telliskividest, põrand kaetud betooniga. Olemas on tsentraalne vesi ja kanalisatsioon ja sademeveekogumissüsteem.
Jäätmed ladustatakse territooriumil,siseruumides hoitakse ainult valmistoodangud..
Plastjäätmete vastuvõtt ja valmistoodangu väljastamine toimub E-R 8-16.30.
Töötamine toimub vahetustega ööpäevaringselt. 


Seotud failid
 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
Granuleerimine R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel 2 000 2 000
Purustatud helbed R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel 100 700
Tükeldamine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 100 2 000

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Oa 13 plastijäätmete käitluskoht
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
07 02 13 - Plastijäätmed 1 500   1 500   1 500 R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel  
1 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
15 01 02 - Plastpakendid 800 100 700 100 700 R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel  
700 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
16 01 19 - Plastid 100   100   100 R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel  
100 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
16 03 06 - Orgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 05* 100   100 100    
17 02 03 - Plastid 100   100   100 R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel  
100 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
19 12 04 - Plastid ja kummi 100   100   100 R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel  
100 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Jrk nr Jäätmekäitlustoimingu nimetus Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, joonised, skeemid
1. Granuleerimine R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel Plastid võetakse vastu ja sorteeritakse markide kaupa vastavalt tootmiseesmärgile. Ettevõte on spetsialiseerunud puhta plasti (tootmisjäägid) ja praaktoodete ümbertöötlemisele, mis on vaheetapiks plasti uuesti tootmisesse suunamisel samal eesmärgil. Seetõttu puudub vajadus ka plaste täeindavalt puhastada ja kuivatada. Vajadusel plast tükeldatakse elektrimootoriga saega sisetingimustes. Sööturisse lähevad ca 40x50 cm suurused plastitükid. Granuleerimine toimub ekstraheerimise käigus ja 100 % kinnises süsteemis. Graanuleid ei värvita. Ka graanulite jahutamiseks kasutav vesi ringleb kinnises süsteemis. Saastunud vee käitlemiseks tellitakse teenus sisse vastavat luba omavalt ettevõttelt.
Ganuleerimiseks kasutatakse granulaatoreid Erema ja NGR
2. Purustamine R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel Teatud plastjäätmed sorteritrakse ja (vajadusel) lõigatakse väiksemateks tükkideks enne purustamist. Purustisse lähevad ca 40x50 cm tükid. Purustis purustatakse plast helvesteks, misjärel pakendatakse helbed big-bag kottidesse. Purustamine toimub kinnises süsteemis mehaaniliselt. Purustatud materjal juhitakse otse big-bagidesse. Pakkimisel eralduda võivad plastiosaksed püütakse kinni spetsiaalse filtri abil.


Purustamiseks kasutatakse tootmisseadmeid :Vespa 45/80,Vespa 40/60 ja Weima
3. Tükeldamine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub Suuremad plasti tükid lõigatakse väiksemateks elektriliste saagide või elektrilise lintsae abil. Elektrilised saed
Elektriline lintsaag
 
Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta
Ringlusesse võetakse kogu ümbertöötlemisele suunatav plast 100%-liselt. Pakend antakse üle pakendi taaskasutusse suunamiseks.

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Oa 13 plastijäätmete käitluskoht
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates) Üheaegne ladustamise kogus Jäätmeliik Põlev­materjal Üheaegne ladustamise kogus
Tonni Tonni
1 X: 6475120, Y: 658859 Ladustamiskoht on asfalteeritud ja eraldatud piirdeaiaga. Kuna ettevõte kasutab ainult ühte liiki jäätmeid - plastijäätmed - oma tootmistegevuses ning finantstagatisega on seega tagatud ühtlaselt kõigi jäätmete korraga ladustamise määr, siis puudub vajadus täiendavalt määratleda erinevate jäätmete ladustamiskohti ning ettevõte on määranud ladustamiskohana kogu oma territooriumi. 3 kuud kuni aasta 200 600 07 02 13 - Plastijäätmed Ei    
15 01 02 - Plastpakendid Ei    
16 01 19 - Plastid Ei    
16 03 06 - Orgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 05* Ei    
17 02 03 - Plastid Ei    
19 12 04 - Plastid ja kummi Ei    
Seotud failid
Failid

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid
Kirjeldus
Ettevõtte tegevusega ei kaasne keskkonnariske. Ettevõtte tegevuse käigus ei emiteerita välisõhku saasteaineid ning ettevõtte tootmisega kaasnev veekasutus toimub samuti kinnises süsteemis ning tootmisvesi käideldakse eraldi olmeveest vastavat luba omava ettevõtte poolt.
Loamenetluse käigus läbi viidud avalikul arutelul kerkis esile küsimus tootmise käigus tekkivate mikroplastide, eriti ftalaatide, mõjust inimese tervisele ja keskkonnale .

Vastavalt Supilinna Seltsi poolt viidatud Joana Correia artiklile, on mikroplasti põhilised allikad tänavatolm, autokummide tolm, sünteetilised riided (artikli autori arvates üks põhilisi saasteallikaid), vette visatud plastik (näitena on toodud ookeanis olev plast), emissioonid tootmisprotsessil, prügimäelt, aiandusest (nt kasvualusena kasutatav tehisvill), isegi autoistmetest eralduvad plastiosakesed jne. Artikkel toob eriliselt välja tehistektsiilide tootmise ja kasutamisega seonduvad ohud ja saaste.
Ülal nimetatud artikli osas 2.2 on refereeritud erinevaid uuringuid ja öeldud, et plastide sisaldus linnaõhus sõltub asustuse tihedusest, ruumiõhus kipub see olema suurem, kui välisõhus (Higher concentrations of airborne microplastics have been found indoors /.../ it follows that indoor exposure to airborne micro-plastics appears to be more relevant.). Seega mõjutab meie tervist kordades enam meie kodune siseõhk, tulenevalt sellest kui suures osas me oleme oma kodu sisustanud plastipõhiste tehismaterjalidega, kui see, milline on välisõhk.

Vastavalt allviidatud teadusartiklitele, emiteerub plastitolm (nanoosakesed, k.a. flataadid) keskkonda eelkõige kuumutusprotsessis läbi põletusseadme korstna või koos tootmises kasutatava jahutusveega, kui see suunatakse otse suublasse. Suurem osa teadusuuringutest on tehtud Hiinas ning käsitlevad olukordi, kus tootmismahud ulatuvad sadadesse tuhandetesse tonnidesse.

Plastid võivad sisaldada ftalaate. Kuigi Euroopa Liit ei ole ftalaatide kasutamist keelustanud, on ftalaatide võimalik ohtlikkus olnud arutluse all juba pikemat aega ning kaasaegne plasti sisendmaterjal enam üldjuhul ftalaate ei sisalda.

Kuna ettevõtte tootmine toimub kinnistes süsteemides, siseruumides ja kontrollitavates tingimustes, siis mikroplastide emissioonist tulenev keskkonnaoht on välistatud, kindlasti ei ole see piisav, et mõjutada Supilinna elanike tervist. Granuleerimisel kasutatav jahutusvesi ringleb kinnises süsteemis ning süsteemist kogutakse see eraldi kokku ja antakse otse üle vastavat luba omavale ettevõttele. Purustamine toimub samuti kinnises süsteemis. Tükeldamine toimub siseruumides, tükeldamise osakaal ettevõtte tegevuses on väike. Ettevõtte poolt läbiviidud uuringu põhjal saab väita, et ükski ettevõtte tänastest parneritest oma toodangus ftalaate sisaldavat sisendmaterjali tootmises ei kasuta.

Kasutatud kirjandus:
Joana Correia, Airborne microplastics: Consequences to human health? Environmental Pollution, Volume 234, March 2018, Pages 115-126
Huang, De-Yin; Zhou, Shun-Gui; Hong, Wei; Feng, Wei-Feng; Tao, Liang, Pollution characteristics of volatile organic compounds, polycyclic aromatic hydrocarbons and phthalate esters emitted from plastic wastes recycling granulation plants in Xingtan Town, South China. Published in: Atmospheric Environment, June 2013, ScienceDirect.
Anatolii A. Loishyn, Ivan M. Tkach, Vitalii S. Chornyi, Maksym H. Tyshchenko, Nataliya M. Tarasenko, Oleksandr Biletskyi, Analysis of Plastic Waste Processing Methods. TEM Journal. Volume 9, Issue 4, Pages 1460‐1466, ISSN 2217‐8309, DOI: 10.18421/TEM94‐18, November 2020.
jt.

 
Meetmed keskkonnariski vähendamiseks
Jrk nr Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika Meetme rakendamise tähtaeg
1. Ehitustehnilised parendused Ettevõte viib plasti lõikamisega seotud tegevused siseruumidesse. Hallile paigaldatakse ka uus uks (topeltuksed), millel on paremad helitehnilised parameetrid. Lisaks paigaldatakse hoonesse konditsioneer, mis vähendab suviti vajadust avatud ustega tööd teha. Seega eelduslikult väheneb märgatavalt mürahäiring. Puudub 2022
2. Tootmistehnilised parendused Elektrilintsae soetamine, asendamaks hetkel kasutuses olevat bensiinimootoriga saagi. Elektrilintsaag tekitab märkimisväärselt vähem müra kui bensiinimootoriga saag. Elektriline lintsaag 2022
3. Tootmissisese transpordivahendi parendamine Tõstukile õhkkummide muretsemine vibratsiooni vähendamise eesmärgil. Puudub 2023
4. Üldise visuaali parandamine Üldise visuaali parandamine ning territooriumi korrashoid. Tolmu kogumiseks soetame Karcher kuivkoristusharja. 2022
 
Keskkonnaseire kava ja andmed keskkonnaseireks kasutatavate seadmete kohta
Jrk nr Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus Kasutatavad seadmed Seirepunkti number Seirepunkti koordinaadid L-EST97
1. Müra mürataseme mõõtmine vastavalt vajadusele müramõõtur 1 X: 6475126, Y: 658858
2. Tolm, lenduvad jäätmed visuaalne igapäevaselt - 1 X: 6475126, Y: 658858

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Oa 13 plastijäätmete käitluskoht
Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid
Territooriumi korrastamine Tegevuse lõpetamisel antakse üle kasutamata tootmise sisendmaterjal (plastijäätmed) selleks vastavat luba omavale ettevõttele ja territoorium korrastatakse. Kuna kinnistu kuulub ettevõtte omanikele, siis plaanitakse kaugemas tulevikus, lähtudes Tartu linna üldplaneeringust 2040+, alale rajada korterelamud. Tegevuse lõpetamisel.Jäätmeloa lõppemisel.
 

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Jrk nr 1.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Plastijäätmete purustamine helvesteks
Tehniline varustatus Purustamiseks kasutatakse tootmisseadmeid :Vespa 45/80,Vespa 40/60 ja Weima

Parim võimalik tehnika Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2010/75/EL komisjoni poolsele rakendusotsusele 2018/1147 (direktiiv tööstusheite
kohta), millega on kehtestatud jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PTV) alased järeldused, ei kohaldu taotleja poolt tehtavatele
tegevustele, kuivõrd ettevõtte käitlusmahud jäävad alla õigusaktiga
sätestatud künniseid
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga -
 
Jrk nr 2.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Plastijäätmete granuleerimine
Tehniline varustatus Granuleerimiseks kasutatakse granulaatoreid Erema ja NGR
Parim võimalik tehnika Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2010/75/EL komisjoni poolsele rakendusotsusele 2018/1147 (direktiiv tööstusheite
kohta), millega on kehtestatud jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PTV) alased järeldused, ei kohaldu taotleja poolt tehtavatele
tegevustele, kuivõrd ettevõtte käitlusmahud jäävad alla õigusaktiga
sätestatud künniseid
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga -
 

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Vorm ei ole asjakohane.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Ei ole asjakohane

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Ei ole asjakohane

4.3.3. Äkkheide vette

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.2. Käitise kategooria

Ei ole asjakohane

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Ei ole asjakohane

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Ei ole asjakohane

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Ei ole asjakohane

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Ei ole asjakohane

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Ei ole asjakohane

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Ei ole asjakohane

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Ei ole asjakohane

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Ei ole asjakohane

5.4.18. Lisad

Ei ole asjakohane

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Ei ole asjakohane

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Ei ole asjakohane

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Ei ole asjakohane

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

Ei ole asjakohane

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Lipland OÜ töötleb ümber plasti tootmise jääke, seisma jäänud kaupa ning praaktooteid, eesmärgiga ümbertöödeldud plast tagasi tootmisesse suunata. Ettevõte on valdkonnas tegutsenud aastaid ning käeoleva keskkonnaloa taotluse näol on tegemist jätkuloa taotlusega. Plasti ümbertöötlemine toimub partnerettevõtte plastitootmise protsessi vahetu osana, töödeldud plast antakse tagasi plasti ümber töötlemiseks üle andnud ettevõttele, kus see suunatakse tootmisesse vajadusel koos esmase toormega. Ettevõttele üle antud plast vajadusel tükeldatakse ja söödetakse granuleerimisseadmesse. Granuleerimine toimub kinnise protsessina.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus
Ettevõte asub Tartus, Supilinna territooriumil, Kartuli ja Oa tänava ristumiskohas. Tegemist on Nõukogude Eesti aegse tootmiskompleksiga, mis asub 100% tootmismaa maasihtotstarbega maal. Tootmismaa piirneb loodes üldkasutatava maaga ning muudes suundades elamumaa sihtotstarvet kandvate maadega. Lipland OÜ tegevus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Tartu üldplaneering 2040+ kohaselt näeb Tartu Linnavolikogu ala j u h t otstarbena ette ala elamumaana kasutusse võtmist, mida ettevõte juhtkond tulevikku silmas pidades ei välista. Kuivõrd tootmisalal on toimnud plastide töötlemine pea viimased 20 aastat, siis, vaatamata asjaolule, et ettevõte saab suure päraselt aru linna arendussuundadest ja kohalike elanike vajadustest, ei ole ettevõtte seisukohalt võimalik tootmist lihtsalt lõpetada, ilma et oleks olemas ettevõtluse seisukohast aktsepteeritav alternatiiv, mis praegu puudub.
Riiklikus mastaabis on ettevõtte tegevusel ülioluline roll plastijäätmete kui ühtede kõige probleemsemate jäätmete ringlusesse suunajana.

Kinnistu asub pea tervenisti Emajõe kaldapiiranguvööndis nind jääb nurkapidi ehituskeeluvööndisse. Kinnistu piirneb läänest ja lõunast A ja B kategooria gaasitorustikuga "Maagaasi jaotustorustik Tartu Parem kalda IB3", maa-aluse vee ja kanalisatsiooni vabavoolse torustikuga 250 mm kuni 1000 mm, üle 2 m sügavusel ja elektri õhuliiniga alla 1 kV. Kinnistust edelasse jääb elektrialajaam-jaotusseade Oa 16 (Veeriku). Võrgurajatised ja alajaam jäävad väljapoole kinnistu piire nind ei mõjuta kinnistu kasutamist, v.a gaasitorustiku kaitseala, mis piirab kinnistu loodenurga kasutamist ca 10 meetri ulatuses.
Kinnistul või kinnistu lähialas puuduvad looduskaitselised väärtused. Kinnistust kirdesse jäävad muinsuskaitse alla määratud kinnismälestised, Lähim neist on Elamu Tartus, Emajõe 9.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse põhjaveekaardile (1:400 000) asub kinnistu keskmiselt kaitstud põhjaveega alal, kus moreeni ulatub 10-20 meetrini ja savikiht on 2-5 meetrit. Alal asuvad poorsete kivimite põhjaveekihid.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Ettevõtte tegevusega ei kaasne välisõhku saasteainete emiteerimist, sest nii plastide purustamine kui granuleerimine toimuvad kinnises süsteemis. Samuti ei esine ohtu põhjaveele, kuivõrd granuleerimisel jahutamiseks kasutatav vesi ringleb samuti kinnises süsteemis ning selle vee käitlemiseks kutstakse kohale vastavat luba omav ettevõte. Läheduses puuduvad looduskaitselised objektid, mida tegevus mõjutada võib.

Ettevõte on juba müra vältmiseks investeerinud kaasaegsetesse lõikeseadmetesse ning viinud oma tootmise siseruumidesse. Ettevõte on paigaldanud tootmishoonesse konditsioneeri, et vähendada müra levikut õhutamise eesmärgil avatud ustest. Ettevõte plaanib müra ja vibratsiooni vähendamiseks investeerida platsi katte parandamisesse.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Ettevõtte tegevusega ei kaasne välisõhku saasteainete emiteerimist, sest nii plastide purustamine kui granuleerimine toimuvad kinnises süsteemis. Samuti ei esine ohtu põhjaveele, kuivõrd granuleerimisel jahutamiseks kasutatav vesi ringleb samuti kinnises süsteemis ning selle vee käitlemiseks kutstakse kohale vastavat luba omav ettevõte. Läheduses puuduvad looduskaitselised objektid, mida tegevus mõjutada võib.

Ettevõte on juba müra vältmiseks investeerinud kaasaegsetesse lõikeseadmetesse ning viinud oma tootmise siseruumidesse. Ettevõte on paigaldanud tootmishoonesse konditsioneeri, et vähendada müra levikut õhutamise eesmärgil avatud ustest. Ettevõte plaanib müra ja vibratsiooni vähendamiseks investeerida platsi katte parandamisesse.

Ettevõte plaanib korrastada ettevõtte tegevusala piirneva tara ja investeerida ümbruse korrastamisesse.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
Meetmed ja erisused puuduvad.

8. Taotluse lisad

Vorm ei ole asjakohane.