Menetlus M-118193 » Taotlus T-KKL/1010443 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakompleksloa taotlus

1. Käitaja andmed
1.1. Registrikood / Isikukood
11287855
1.2. Ärinimi / Nimi
Kivisalu Capital OÜ
1.3. Kontaktaadress
Alliku sigala, Veelikse küla, Mulgi vald, Viljandi maakond
1.4. Kontaktisik
Rünno Patune
1.5. Kontakttelefon
+372 56640008
1.6. Kontakt e-post
2. Käitise andmed
2.1. Käitise nimetus
Veelikse sigala
2.2. Käitise aadress
Alliku sigala, Veelikse küla, Mulgi vald, Viljandi maakond
2.3. Territoriaalkood
9167
2.4. L-EST97 koordinaadid
X: 6442045, Y: 573266
2.5. Tootmisterritooriumi pindala (ha)
8,95
2.6. Käitise tegevuse algusaeg
2011
2.7. Käitise ohtlikkus
Pole ohtlik
3. Tegevusala
3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond 3.2. Tööaeg tundides ööpäevas 3.3. Tööaeg tundides aastas 3.4. Ülesseatud tootmis­võimsus 3.5. Aastane tootmis­maht
Sea-, veise- ja linnukasvatus - Sigade intensiivkasvatus käitises kohtade arvuga rohkem kui 2000 seale kehamassiga üle 30 kg või 750 emisele 24 8 760 Veelikse sigalas 7164 nuumiku kohta Ligikaudu 21500 nuumikut aastat

2. Käitise asukoha kirjeldus

Asukoha üldiseloomustus

Käitiseks on Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala Alliku sigala kinnistul (katastritunnus 10501:004:0087) Veelikse külas Mulgi vallas (endises Abja vallas) Viljandi maakonnas.
Alliku sigala kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa (100%). Kinnistu pindala on 8,95 ha millest 3,06 ha on õuemaa, 0,96 ha haritav ja 0,85 ha metsamaa  ning 4,08 ha jääb muu maa alla.

Veelikse sigala on edela suunas asuvast Mõisaküla linna piirist ca 3,3 km ja ida suunas asuvast Abja-Paluoja linna piirist ca 5,5 km kaugusel. Sigala mõjupiirkonda jääb Veelikse küla keskosa seal asuvate üksikute elamute (lähim elamu Alliku kinnistul asub sigala piirist ca 140 m kaugusel ida suunas) ja taluhoonetega.
Lüütre oru kaitseala asub ca 3,2 km ja Vaida paljand ca 1,3 km kaugusel Veelikse sigalast põhja suunas .[2]
Sigala maaüksusel puuduvad looduslikud veekogud. Alliku sigala kinnistu vahetus läheduses ida suunas möödub Hendrikhansu oja / Sarja oja (registrikood: VEE1136900), mille valgala pindala on 39.6 km2 ning pikkus 18 km. Oja suubub Halliste jõkke.[3]

Alliku sigala kinnistu idaosas ja lähiümbruses asuvad  III kategooria kaitsealuste liikide Rana temporaria (rohukonn) ja Pelophylax lessonae (tiigikonn) elupaigad.

Sigala läheduses on pärandkultuuriobjektidena: põline talukoht Alliku talukoht (registreerimisnumber: 105:TAK:025) ja Alliku talu laut (registreerimisnumber: 105:LAU:004), mõisaaegne tootmishoone Veelikse meierei (registreerimisnumber:105:MTH:005) ning Veelikse postijaam (registreerimisnumber: 105:POJ:002). Sigalast kaugemal asub mitmeid teisigi pärandkultuuriobjekte.[1],[4]
Sigala vahetus läheduses ei ole kultuurimälestisi, kuid sigalast ca 1 km lõuna suunas asub  arheoloogiamälestisena kalmistu (registreerimisnumber: 13206) ja ca 1,7 km kaugusel ehitismälestisena Laatre raudteejaama hoone, 1925. a. (registreerimisnumber: 14448).

[1] Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
[2] Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee
[3] Veekogude täpsem info EELIS andmebaasist: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?id=-668549228&state=1;-164545161;est;eelisand;
[4] EELIS infoleht, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?id=-294849174&state=1;-425747645;est;eelisand

Kliimatingimused

Veelikse sigalale kliimavaatluste läbiviimise kohaks on valitud Keskkonnaagentuuri (KAUR) Riigi Ilmateenistuse Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam.

Kliima kirjeldamiseks on alljärgnevalt toodud keskmine, maksimaalne ja minimaalne temperatuur, sademete hulk ning tuule kiirus perioodil 1981–2010 Tartu-Tõravere meteoroloogiajaama andmetel.

Aasta keskmine ööpäevane temperatuur piirkonnas oli 5,8°C. Kõige soojem kuu oli juuli, mil ööpäevane keskmine temperatuur oli 17,6°C. Absoluutne maksimaalne õhutemperatuur oli juulis 34,2°C ning keskmine maksimaalne temperatuur oli sel kuul 22,7°C. Kõige külmem oli veebruarikuu, keskmiselt -5,3°C. Absoluutne minimaalne õhutemperatuur oli veebruaris - 35,8°C ja keskmine minimaalne temperatuur oli -8,2°C.

Suvekuudel (juuni–august) oli keskmine maapinna temperatuur 18–21°C. Detsembrist märtsini langes keskmine mullatemperatuur alla 0°C.

Mõõdetud aastane keskmine sademete hulk piirkonnas oli 680 mm, mis ületas Eesti keskmist (672 mm). Sademeterikkaim kuu oli august (86 mm) ning kõige sademetevaesem kuu oli aprill (30 mm). Suurimad ööpäevased sademete maksimumid olid juunis (keskmiselt 62,7 mm).

Tuulte suuna, tugevuse ja sageduse ilmestamiseks on ELLE OÜ koostanud tuuleroosi 2014.–2016. aasta andmete põhjal. Vaatlused toimusid iga tunni tagant. Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus on toodud tuuleroosil protsentides (%). Valdavad tuuled on edelasuunast.

Keskmine tuule kiirus aastatel 1981–2010 oli 3,2 m/s. Tugevamad tuuled puhusid talvekuudel, mõnevõrra tuulevaiksem oli suvekuudel. Maksimaalne tuule kiirus on Tõraveres mõõdetud juunis (28 m/s).

 

Muud käitise tegevusest või kohalikest oludest tingitud olulised keskkonnategurid

Mulgi valla endine Abja valla osa asub Sakala kõrgustiku madalamas, edelaosas, kus maastiku ilmestab põhjas Halliste ürgorg, millesse suubuvad Pöögle, Kuustle, Tikuti, Lüütre jt sälkorud.
Orgudevaheline lava on kergelt lainjas või kühmjas. Kõrgemad alad on Halliste 37 m ü m ja Saate 98 m ü m. Lääneosale on iseloomulikud madalad põhja-lõuna sihilised voored. Valla lõunaosa hõlmab Penuja tasandik.
Mets võtab enda alla 13 402 ha (46 %). Haritavat maad on 9935 ha.
Veelikse sigala paikneb Sakala kõrgustikul, mis asub kesk-devoni ladestiku Aruküla lademel. Aluspõhjaks on Aruküla lademe punakas- kuni lillakaspruunid aleuroliididnkoos peeneteraliste kollakate liivakividega. Sigala territooriumil on pinnas kaldega ida-kagu suunaline.
Esimesed 20 m on geoloogilises läbilõikes liivsavi ja saviliiv kruusa ja munakatega, sellele järgnevad 40 m on savi aleuroliidi ja liivakivi vahekivi vahe kihtidega ning selle kihi all lasub savi liivakivi vahekihtidega.
Sigala alal ning põhja-, lõuna-, ida- ja lääne piiril on põhiliselt gleistunud kahkjad leetunud mullad. Vähesel määral on kompleksi loode oasas leostunud ja leetjad gleimullad ning edelas vähesel määral kahkjad leetunud gleimullad. Veelikse sigala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega soisel alal.

Endine Abja vald kuulub klimaatiliselt Lõuna - Eesti regiooni. Valla kliima on suhteliselt ühtlane. Valla territooriumil on klimaatilised olud sarnased Sakala kõrgustiku kliimale pehmelt kontinentaalne. Piirkonnale on iseloomulik mõõdukalt külm talv, väheste sademetega jahe kevad, mõõdukalt soe, algul suhteliselt kuiv, aga teisel poolel vihmane suvi ning pikk soe sügis. Aasta keskmine õhutemperatuur, taandatud 70-aastasele ajavahemikule, on 4,9°. Lumikate kestab keskmiselt 110-120 päeva, paksus 30- 40 cm. Pilviseid päevi on aastas keskmiselt 186, täielikult selgeid 23. Valdavad tuuled on edelast, keskmine tuulte kiirus aastas 3,1 m/sek. Üle 8-pallise kiirusega tuuli on aastas 1-2 päeva.

Endine Abja vald kuulub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda. Suuremad looduslikud järved on Laatre Vanamõisa järv (209853) ja Kõrvi järv (209855). Tähtsamad paisjärved on Abja -Paluoja linnas asuv Abja paisjärv (201071) ning Hendrikhansu ojal asuvat kaks paisjärve: Sarja veskijärv (201051) ja Veelikse paisjärv (201052 ), mis on ka valla suurim 3,8 ha. Vooluveekogudest on suurimad Halliste jõgi (11360), Pöögle oja (11363), Lüütre oja (11367), Hendrikhansu oja (11369), Tõlla oja (11393), Neitsi oja (11375), Kaerasaadu oja (114600) ning Lätti Burtnieki järve suubuv Penuja oja (11532). Kõik eelpol nimetatud veekogud on ka avalikult kasutatavad veekogud.

Suurem osa endise Abja valla territooriumist on suhteliselt kaitstud või keskmiselt kaitstud põhjavee ala. Nõrgalt kaitstud põhjavee ala on Veelikse ja Pöögle ümbrus ja Kamarast põhja ja ida suunas jääv ala. Sinna piirkonda jäävad ka üksikud kaitsmata põhjaveega alad. Peamiseks kasutatavaks loodusressursiks on põhjavesi, mida kasutatakse majandus- ja joogiveena.
Enamik ühisveevärke saavad vee 60-80 m sügavustest puurkaevudest siluri või devoni põhjaveekihtidest. Eratarbijad võtavad vett 10…20 m sügavustest puurkaevudest. Sellise sügavusega kaevude vee omadused on muutlikud ning sõltuvad suuresti kaevu asukohast.
Vee kvaliteeti on vähe uuritud. Reeglina on see tarbijaid rahuldav.

Loodusobjektidest tähelepanuväärsemateks on Atika külas asuvad Lopa paljandid –kõige pikem koobastik Eestis, Sarja külas asuv Hendrikhansu põrgu – kõige laiem paljand Eestis, aga ka Penuja külas asuvad Matu koobas ja Penuja koobas. Nimetada tuleb kivikalmet Abjaku ja Põlde külas, ohvrikivi Atika külas, ohvripuud Saate külas.
Endises Abja vallas asuvad kaitsealad:
• Sarja külas, Lüütre oru kaitseala;
• Osaliselt ulatub Raamatu külla Sanga looduskaitseala;
• Põlde külas, Abja Lastekodu park;
• Abja valla piiriga piirneb vahetult Halliste vallas asuv Kariste järve hoiuala, mis on loodud Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi kaitseks, suurusega 65 ha.
Kaitstavaks elupaigatüübiks on looduslikult rohketoitelised järved (3150).

Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuulub Pöögle oja Kassepa veehoidla paisust suubumiseni Halliste jõkke. Endises Abja vallas on järgmised kaitstavad looduskaitsealused üksikobjektid, kaitsevööndiga 50 m:
• Atika külas, Lopa paljand;
• Penuja külas, Penuja tamm;
• Räägu külas, Losu kuusk ehk "Hiiekuusk";
• Saate külas, Öövesti jalakas ehk Ohvrijalakas;
• Sarja külas, Hendrikhansu "Põrgu" (astang);
• Veelikse külas, Vaida paljand.

Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed

Aluspõhjaliste veehorisontide reostusoht on tänu paksule pinnakattele minimaalne. Seega on Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all inimmõjude eest piisavalt kaitstud. Nende seisundi halvenemist pole ette näha.

Eesti Geoloogiakeskuse “Eesti põhjavee kaitstuse kaardi” (mõõtkava 1:400000) hinnangu kohaselt on põhjavesi alal nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus; moreeni 2-10 m; savi, liivsavi <2 m). 

Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus

Heiteallikate mõju on iseloomustatud Mulgi vallas Veelikse külas maa-alal raadiusega kuni 0,6 km (50x7,8 m ja
allikatevahelise kaugus).
Heiteallikate poolt mõjutatud maa-ala asub Veelikse küla keskosas koos ümbruses asuvate põllu- ja metsamaadega.
Ala on osaliselt hoonestatud tootmishoonetega ja üksikute eramutega.
Mõjutatud maa-ala läbivad Valga-Uulu T-6 ja Veelikse-Laatre T-24203 tee.
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala heiteallikad asuvad maatulundusmaal, mida ümbritseb maatulundus- ja tootmismaa ning kaugemal ka elamumaa. Lähim elamu (Allika kinnistul) asub sigala kinnistu piirist ca 140 m kaugusel ida suunas.
Heiteallikaid ümbritsev maastik on suhteliselt tasane (kõrguste vahe ei ületa 50 m) ja saasteainete hajumisel reljeefist tingitud tegurit arvestada ei ole vaja, sest puuduvad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid.

 

Käitise asukoha kaart manustena
Käitise planeerimise, projekteerimise ning ehitamisega seotud asutuste andmed
Nimi Agorek OÜ
Aadress Jäneda loss, Jäneda, Tapa vald, Lääne-Virumaa, 73602
Telefon 389 8221, 5691 8454
E-post [email protected]

3. Käitise tegevus

Käitise tegevuse eesmärk ja põhjendus

Kivisalu Capital OÜ poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on nuumikute kasvatamine veelikse sigalas.
Sigalas on peale rekonstrueerimist kohti 7164 nuumseale.

Loend peamistest tootmisetappidest
Sigade intensiivkasvatuse peamised tootmisetapid on:
1. sigade pidamine:
*söötade hoidmine
*söötmine;
2. sõnnikukäitlus
*sõnniku eemaldamine lautadest;
*sõnniku hoidmine.

Sigade intensiivkasvatuse tugitegevused on:
1. sööda varumine ja sisseostmine;
2. veevarustus;
3. ventilatsiooniseadmete käitamine;
4. jäätmekäitlus;
5. segaolmejäätmed;
6. loomsed jäätmed;
7. ohtlikud jäätmed;
8. veterinaaria tugiteenus;
9. sõnniku laotamine põldudele.
Tehnoloogiaprotsesside andmed
Protsessi nimetus Sigade intensiivkasvatus (nuumikud 25 kg - 115 kg)
Kestvus Aastaringselt ehk 8760 tundi aastas(24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas)
Ainevood

Sisse: võõrdepõrsad >25 kg  kuni 21500 tk, jõusööt kuni 7800 t/a, vesi kuni 26400 m3 /a.
Desifitseerimisained, energia, seadmed, vasuaosad jm.

Välja: kuni 21500 nuumikut aastas.

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon

Seafarmi rekonstrueerimistööde käigus lammutatakse üks amortiseerunud sigala ning muid mittevajalikke väljaehitusi ja farmi laiendatakse kahe sigala võrra, mille käigus rekonstrueeritakse laudad nr 1, 3 ja 5 ning ehitatakse uued laudad nr 2 ja 4. Lisaks ehitatakse juurde üks vedelsõnnikuhoidla. Rekonstrueerimise käigus võetakse kasutusele tuletõrje veevõtukohana endine betoonist maasisene sõnnikuhoidla.
Seafarmi rekonstrueerimistööde valmimine sõltub ehitus- ja keskonnaloa saamisest ning kavandatud hiljemalt 2025. aastaks.

Kuni farmi rekonstrueerimiseni on lautades nr 3, nr 4 sektsioonis 1 ja 2 pidamisviisiks rühmsulud, betoonpõrandad, allapanuta, sõnnikueemaldus kettkraapsüsteemiga (asub sulust väljaspool), mida kasutatakse mitu korda päevas. Sõnnikulaguuni sõnnikuhoidlana ei kasutata.

 
Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes
3
Tavapärane tööaeg
24 h
Ülesseatud tootmisvõimsused alltegevusvaldkondade kaupa

Alltegevusvaldkondi ei ole

Planeeritud aastatoodangu maht

kuni 21500 nuumikut aastas

Käitisega seotud kehtivad keskkonnaload
Vee erikasutusluba
Välisõhu saasteluba
Jäätmeluba

4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT).

PVT allikas ja valitud PVT nimetus
Jrk nr PVT allikas ja/või viide
1. PVT - järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta 2017/302
 
Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad PVT jrk nr Vastavusmärge
Juhtimine Integreeritud juhtimissüsteemi rakendamine 1) Juhtkond ehk juhttöötjad on pühendunud;
2) põhineb heaperemehelikkusele;
3) konkreetse vajaduse tekkimisel, näiteks uute tehnoloogia tegevuse rakendamisel;
4) kõik nimetatud aspektid korra rakendamisel on tähelepanu keskmes;
5) tegutsemise tulemuslikkuse kontroll toimub läbi toodangu näitajate, mida seiratakse iga peävaselt ja iga nädalaselt;
6) pidevalt toimub käitise keskkonnasäästliku tegevuse täiustamine;
7) toimub oraganisatsioonis vastava valdkonnaspesialisti poolt ja näiteks läbi juhtkonna strateegiate ja investeeringute;
8) pole asjakohane;
9) ei kohaldu;
10) PVT 10;
11) PVT 12
PVT 1. 1) juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; 2) juhtkonna poolt sellisekeskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas näeb ette käitise keskkonnasäästlikkuse pidevat täiustamist; 3) vajaliku korrad, eesmärkide ja
sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; 4) korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) väljaõpe, teadlikkus ja pädevus; c) kommunikatsioon; d) töötajate kaasamine; e) dokumenteerimine, f) tõhus protsessijuhtimine; g) hoolduskavad; h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele; 5) täitmise kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist
tähelepanu järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmine; b) parandus- ja ennetusmeetmed; c) dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) sise- või väliskontroll, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavatsuste kohaselt ja kas seda rakendatakse ning järgitakse nõuetekohaselt; 6) keskkonnajuhtimissüsteemi
ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt;
7) puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; 8) uute seadmete projekteerimise ajal
seadmete tulevase demonteerimise ning kogu nende tööea jooksul aset leidva
keskkonnamõjuga arvestamine; 9) korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside rakendamine; 10) müratekke piiramise kava rakendamine (vt PVT 9); 11) lõhnatekke piiramise kava rakendamine (vt PVT 12).
1 Vastab
Juhtimine Hea töökorraldus kus järgitakse ettevõtte tegevuse põhimõtteid.
Kivisalu Capital OÜ rakendatud juhtpõhimõtted on:
• Täita klientidele lubatud mahud ja kvaliteet;
• Toota võimalikult madala omahinnaga kontraktorpõrsaid ja nuumsigu;
• Tagada kõigi tegevuste pidev parendamine eesmärgi püstitamise ja elluviimise kaudu;
• Järgida oma tegevuses keskkonna – ja tööohutusalaste õigusaktide ja haldusaktide nõudeid.
• Vähendada ja ennetada tootmisprotsessist ja muudest tegevustest tulenevaid keskkonnamõjusid ning tööohutusealaseid riske.
a)sigalate ja sõnnikuhoidlate rajamisel arvestatakse, et nende kasutamisel oleksid kauguste vahemaad sööda, sõnniku jm transportimiseks võimalikud väikesed.
Arvestatakse, kust poolt on põhiliselt tuuled, kus asuvad lähimad elumajad ning territooriumipiir;
b) Veelikse sigalas töötab 3 töötajat. Töötajate koolitusvajadus määratletakse töötaja tööle asumisel ning vajadusel koolitatakse töötajat kohapeal. Töötjad viiakse kurrsi asjaomaste määrustega, loomakasvatusega, loomatervishoiuga ja loomade heaolu, sõnnikukäitluse, töötajate turvalisusega.
Koolitus hõlmab ka sõnnikuvedu ja –laotamist, tegevuste kavandamist, hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra ohjamist, seadmete remonti ja hooldust;
c) Ettevõte omab hädaolukordade lahendamise plaani. Tulekahju ennetamiseks ja selle puhul tegutsemiseks on tuleohutusjuhend ning laohoones ka tuletõrjesignalisatsioon. Tulekahju korral tegutsemiseks on hoonetesse paigaldatud tulekustutid;
d) Farm omab seadmete hooldus- ja remondikava. Töötajate tööülesannete hulka kuulub masinate ja seadmete jooksev kontroll ja hooldus ning vajadusel remontimine ja teatamine. Lekkekindlad sõnnikuhoidlad;
e) Surnud loomad kogutakse eraldi konteinerisse ning antakse üle Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud ettevõttele.
PVT 2. a) Käitisele või käitiseosale sobiva asukoha valimine ja tegevuse ruumiline korraldamine nii, et: vähendada loomade ja materjalide (sealhulgas sõnniku) vedu; tagada piisav kaugus kaitset vajavatest tundlikest aladest; võtta arvesse valitsevaid ilmastikutingimusi (nt tuul ja sademed); arvestada käitise potentsiaalset tulevast arenguvõimet; vältida vee saastamist;
b) Õpetada ja koolitada personali, eelkõige seoses järgmisega: asjaomased määrused, loomakasvatus, loomatervishoid ja loomade heaolu, lauda sisenen sõnnikukäitlus, töötajate turvalisus; sõnnikuvedu ja -laotamine; tegevuste kavandamine; hädaolukorraks valmistumine ja hädaolukorra ohjamine;seadmete remont ja hooldus;
c) Koostada hädaolukorra lahendamise kava selliste ootamatute heidete ja juhtumitega tegelemiseks nagu veekogu saastamine. See võib hõlmata järgmist: käitise plaan, millel on näidatud äravoolusüsteemid ja vee- /heitveeallikad; tegevuskavad teatavatele võimalikele sündmustele (nt tulekahju, vedelsõnnikuhoidla lekkimine või purunemine, kontrollimatu äravool sõnnikuaunast, õli mahavoolamine) reageerimiseks; kättesaadavad seadmed reostusjuhtumiga tegelemiseks (nt seadmed dreenide sulgemiseks, kraavide tammistamiseks,varilauad õlireostuse piiramiseks);
d) Korrapäraselt kontrollida, parandada ja hooldada hooneid ja seadmeid, nagu: vedelsõnnikuhoidlad, et varakult kindlaks teha kahjustused, seisukorra halvenemine või leke; vedelsõnnikupumbad, segistid, separaatorid, niisutid; vee ja söödaga varustamise süsteemid; ventilatsiooni-süsteem ja temperatuuriandurid; silod ja transpordiseadmed (nt ventiilid, torud); õhupuhastussüsteemid (nt korrapärane kontrollimine). See võib hõlmata
käitise puhtust ja kahjuritõrjet;
e) Ladustada lõppnud loomad sellisel viisil, et vältida või vähendada heidet.
1 Vastab
Söötmise korraldamine Kvaliteetne sööt a) Kasutatakse erinevaid söötasid mitmefaasilisel söötmisel. Söötades on fosforit ca 0,38 – 0,6% ning proteiini 14-17,5%. Toorproteiini ja fosfori sisaldus söötades viiakse nii minimaalseks kui võimalik;
b) Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid söötasid. Söödaratsioonid on koostatud vastavalt sigade kasvufaasile;
c) Asendamatute aminohapete lisamine vähese toorvalgusisaldusega söödale;
d) Kasutatavad söödad sisaldavad aineid, mis söötmis-skeemide kasutamise tagajärjel suurendavad toitefaktorite kasutamise efektiivsust ja vähendavad seetõttu toiteelementide sisaldust väljaheidetes (lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, arginiin, isoleutsiin, valiin, monokaltsium fosfaat).

Lämmastiku ja fosfori eritumist hinnatakse läbi vedelsõnniku proovi/analüüsi, millest määratakse üldlämmastiku ja üldfosfori tasemed. Vastavalt tulemusele toimub laotusnormi määramine haritava maa hektrarile. Samuti kui vedelsõnnik on läbinud biogaasi kääritid, siis analüüsitakse digestaati ja vastavalt tulemustele määratakse laotusnorm. Analüüsid tehakse enne vedelsõnniku laotushooaega.

Sõnniku kogus ühe loomakoha kohta on 1,5 t (Põllumajandusministri 30.09.2019 määrus nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika” Lisa 9). N-sisaldus kg/t on nuumsigade puhul 5,5 (määrus nr 73, Lisa 3).
Seega üldlämmastiku kogus nuumsigadel Veelikse sigalas: 5,5 *1,5 = 8,25 kg N/loomakoht/aasta P-sisaldus kg/t on nuumsigade puhul 1,27.
Seega üldfosfori kogus nuumsigadel Veelikse sigalas: 1,5 * 1,27 = 1,9 kg P/loomakoht/aasta P = P2O5 x 0,44 (1)
1,9/0,44= 4,32 kg P2O5/loomakoht/aasta
(1) http://eur-lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/?
uri=CELEX%3A31976L0116
PVT 3 a)Vähendada toorvalgu sisaldust, kasutades tasakaalustatud
lämmastikusisaldusega sööta, mis põhineb energiavajadustel ja seeditavatel
aminohapetel; b) Mitmeetapiline söötmine söödaratsiooniga, mis on
kohandatud konkreetse kasvatusperioodi nõuetele; c) Asendamatute aminohapete
kontrollitud koguste lisamine vähese toorvalgusisaldusega söödale; d) Kasutada lubatud
söödalisandeid, mis vähendavad eritatavat üldlämmastikku. PVT ga saavutatav
eritatud üldlämmastiku kogus nuumsigadel: 7 -13 kg N/loomakoht/aasta.
PVT 4 a)mitmeetapiline söötmine söödaratsiooniga, mis on kohandatud
konkreetse kasvatusperioodi nõuetele; b) kasutada lubatud söödalisandeid, mis
vähendavad eritatavat üldfosforit (nt fütaas); c) Kasutada hästi seeditavaid
anorgaanilisi fosfaate tavapäraste fosforiallikate osaliseks asendamiseks
söödas. PVT ga saavutatav eritatud üldfosfori kogus nuumsigadel: 3,5 -5,4 kg P2O5.
1 Vastab
Veekasutus Veetarbimine sigalas. Veekasutus käitises:
a) veekulu üle peetakse arvestust paigaldatud veearvestite põhjal, mis asub seafarmi sisenval veetrassil puurekaevus. Andmed dokumenteeritakse;
b) jooturite järelevalvet teostab operaator või tehnik, kes vaatab süsteemid iga päev üle. Toimub kiire lekete avastamine ja likvideerimine;
c) lauda sektsioonide pesul kasutatakse nii niiutussüsteemi kui ka survepesurit;
d) vee põhikasutus on sigade joogivesi, mis peab pidevalt saadaval olema (joogivee tarbimise piiramist ei teostata). Sigade jootmiseks kasutatakse nippeljootureid;
e) jooturite järelevalvet teostab operaator, kes vaatab süsteemid iga päev üle ja vajadusel kalibreerib;
f) ei kohaldu - boiohtusalane risk liiga suur.
Käitises kulub vett kuni 26 358 m3 aastas.
PVT 5 a) Dokumenteerida veekasutust; b) teha kindlaks veelekked ja need kõrvaldada; c) kasutada loomakasvatushoone ja seadmete puhastamiseks kõrgsurvepuhasteid; d) valida konkreetse loomakategooria puhul sobivad seadmed(nt nippeljooturid) ja kasutada neid, tagades samal ajal vee kättesaadavuse (piiramatu jootmine) ; e) joogivee-seadmete korrapärane kalibreerimine, et vajadusel tõestada nende korrasolekut; f) taaskasutada puhastusveena saastamata vihmavett ei kohaldu bioohu/riski tõttu. 1 Vastab
Reoveekäitlemine Reovee tekke vähendamine a) Sigala on tervik kinnine hoone ning reostuvad alasi ei ole;
b) sigalate pesuks kasutatakse survepesurit;
c) sademeveed suunatakse rohealadele.
PVT 6 Heitvee tekke vähendamiseks: a) hoida reostuvad jalutus- ja puhkealad
võimalikult väiksed; b) viia veekasutus miinimumini; c) eraldada saastamata
vihmavesi reoveevoogudest, mida on vaja puhastada -ei kohaldu sest on
bioriskiga
1 Vastab
Energikasutus Energikastus sigalas Energiakasutus käitises:
a, b) Kasutatakse vastavalt sigalate suurusele optimaalse võimsusega ventilatsioonisüsteemi. Ventilatsioonisüsteem töötab automaatselt vastavalt sigadele sobiva etteantud reziimi alusel; c) sigalad on soojustatud;
d) valgustuses LED-lampide kasutamine;
e) ei kohaldu;
f) soojuse saamiseks soojuspumpade kasutamine;
g) ei kohaldu;
h) ei kohaldu.
PVT 8 a) Suure tõhususega kütte-/jahutus- ja ventilatsiooni-süsteemid;
b) kütte-/jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide optimeerimine ja juhtimine;
c) loomapidamishoone seinte, põranda ja/või lae soojustamine; d) energiatõhusa
valgustuse kasutamine; e) soojusvahetite kasutamine (õhk-õhk; õhk-vesi; õhk-maa)- ei kohaldu ; f) soojuse saamiseks soojuspumpade kasutamine; g) soojuse taaskasutamine köetud ja jahutatud, allapanuga kaetud põrandatega (Combideck-süsteem) -ei kohaldu ; h) loomuliku ventilatsiooni kasutamine -ei kohaldu .
1 Vastab
Müra Müra vähendamine Sigala vahetus läheduses eluhooneid pole on vaid tootmisterritooriumid ja maatulundusmaad:
b) Hoone on optimaalse kasutusega ja kõik üksused üksteisele võimalikult lähedal;
c) Hoonete uksed on suletult. Mürarikaste tegevuste läbiviimist välditakse nädalavahetustel ja ööist aega;
d) Müraallikad sigalates on söötmis-, ventilatsiooni- ja sõnnikueemaldamisseadmed. Ventilatsiooniseadmed — sisse ja välja-lülitamine toimub automaatselt;
e) hoonete seinad on heli summutavad;
f) müra levikut vähendab hoone kasutuse ajal kaebuste korral rajada kõrghaljastus.
PVT 10 Müra ärahoidmiseks või, kui see ei ole võimalik, selle
vähendamiseks: a) tagada käitise või käitiseosa piisav kaugus tundlikest aladest; b) seadmeteasukoht: suurendades kaugust müra tekitaja ja vastuvõtja vahel; viies miinimumini sööda tarnimise torude pikkuse; paigaldades söödakonteinerid või -silod, et viia sõidukite liikumine käitises miinimumini; c) töökorralduslikud meetmed; d) vähest
müra tekitavad seadmed; e) müratõrjeseadmed; f) müra vähendamine.
1 Vastab
Tolmuheide õhku Tolmu vähendavate meetmete kasutamine a) 1,2. ei kohaldu;
3. kasutatakse piiramatut söötmist;
4. söötmiseks kasutatakse vedelsööta;
5. söödapunkritesse sööda ladustamisel kasutatakse tolmuseparaatoreid;
6. kasutatakse optimaalseid ventilatsioonisüsteeme; b,c) ei kohaldu.
PVT 11 a) Vähendada tolmu teket loomakasvatushoones: 1. kasutada jämedamat allapanumaterjali; 2. kasutada värske allapanu laotamisel vähe tolmu tekitavat tehnikat; 3. kohaldada piiramatut söötmist; 4. kasutada vedelsööta, granuleeritud sööta või lisada kuivsööda-süsteemi taimeõlilisandeid või sideaineid; 5. varustada pneumaatiliselt täidetavad kuivsöödalaod tolmuseparaatoritega; 6. projekteerida hoones väikese õhuvoolukiirusega ventilatsioonisüsteem ja seda käitada;
b) Vähendada loomapidamishoones tolmu kontsentratsiooni, kasutades ühte järgmistest tehnikatest: 1. vee pihustamine; 2. õli pihustamine; 3. ionisatsioon;
c) Heitõhu käitlemine õhupuhastussüsteemi abil, nagu: 1. vesipüüdur; 2. kuivfilter; 3. märgskraber; 4. happepõhine märgskraber; 5. bioskraber (ehk niisutusega õhubiofilter); 6. kahe- või kolmeetapiline õhupuhastussüsteem; 7. biofilter
1 Vastab
Lõhnaheide Lõhnaheidet
vähendavate
meetmete kasutamine
a) Käitis asub piisavalt kaugel tundlikest aladest;
b) Käitises on kasutusel täisrest-põrandal pidamine. Loomi ja pidamispindasid hoitakse kuiva ja puhtana, sõnniku eemaldamine välisesse hoidlasse pärast sektsioonide tühjendamist, sigalates kasutatakse sobiva temperatuuri hoidmiseks optimaalset ventilatsiooni, sõnnikule tekib peale loomulik koorik;
c) kasutatakse optimaalset ventilatsiooni-süsteemi. Kasutusel on nii seinaventilaatorid kui ka kasutusel asuvad ventilaatorid;
d) ei kohaldu;
e) 1. sõnnikuhoidlad on kaetud loomuliku koorikuga vms;
2. sõnnikuhoidlad asuvad valitsevate tuulte suhtes selliselt, et sõnnikuhoidlatelt pärinevale heitele jäävad osaliselt ette sigalad;
f) ei kohaldu;
g) vedelsõnniku laotamisel viiakse see koheselt mulda või laotakase lohisvooliklaotuirga taime juurele.
PVT 13 a) Tagada käitise või käitiseosa piisav kaugus tundlikest aladest; b) kasutada pidamissüsteemi, mille puhul rakendatakse üht järgmistest põhimõtetest või nende kombinatsiooni: loomade ja pindade kuiva ja puhtana hoidmine; heidet tekitava sõnnikupinna vähendamine; sõnniku sagedane eemaldamine välisesse (kaetud) sõnnikuhoidlasse; sõnniku temperatuuri langetamine ja sisekeskkonna temperatuuri langetamine; sõnnikupinna kohal õhu voolu kiiruse vähendamine; allapanupõhistes süsteemides allapanu hoidmine kuivana ja aeroobsetes tingimustes;
c) optimeerida heitõhu loomapidamishoonest väljutamise tingimusi ühe või mitme järgmise tehnika abil: väljalaskekõrguse suurendamine; vertikaalse väljalaskega ventilatsiooni kiiruse suurendamine; välistõkete tõhus paigaldamine, et parandada väljuva õhuvoolu segunemist; deflektori katete lisamine seinte alumistes osades paiknevatele väljalaskeavadele, et heitõhku maapinna poole suunata; heitõhu hajutamine loomapidamishoone küljel, mille fassaad avaneb tundlikust alast vastaspoole; paigutada loomulikult ventileeritava hoone
katuseharja telg risti valitseva tuulesuunaga;
d) kasutada õhupuhastussüsteemi, nagu: bioskraber; biofilter; kahe- või kolmeetapiline õhupuhastussüsteem;
e) sõnniku ladustamiseks kasutada ühte või mitut järgnevalt loetletud tehnikat:
1. katta ladustatud läga või tahesõnnik; 2. valida hoidla asukoht, võttes arvesse üldist
tuulesuunda ja/või võtta meetmeid tuule kiiruse vähendamiseks lao ümber ja kohal;
3. viia läga segamine miinimumini;
f) töödelda sõnnikut ühega järgmistest tehnikatest, et vähendada lõhnaheidet sõnniku laotamise ajal: 1. läga aeroobne kääritamine; 2. kompostida tahesõnnik; 3. anaeroobne kääritamine;
g) sõnniku laotamiseks kasutada ühte või mitut järgnevalt loetletud tehnikat: 1. kasutada
lailaoturit (lohisvoolik) või laoturit, millega läga viiakse pinnase pinnalähedasse või süvakihti; 2. viia sõnnik mulda võimalikult kiiresti.
1 Vastab
Vedelsõnniku käitlemine Lägahoidlast lähtuva ammoniaagi õhkuheite vähendamine Lägahoidlad on projekteeritud ning hallatakse järgnevalt:
1. Lägahoidlad on projekteeritud selliselt, et hoidlate pind oleks optimaalselt väike, millega vähendatakse heidet tekitavat pinda;
2. Välised sõnnikuhoidlad ei ole maksimaalselt täis, kuna on projekteeritud varuga;
3. Läga segatakse ainult enne sõnniku väljavedu b) Lägahoidlad on vedelas faasis kaetud c) Ei kohaldu.
PVT 16 a) Lägahoidla asjakohane projekteerimine ja haldamine, kasutades järgmiste
tehnikate kombinatsiooni: 1. Vähendada heidet tekitava pinna pindala ja lägahoidla mahu
suhet 2. Vähendada tuule kiirust ja õhuvahetust läga pinnal, käitades hoidlat väiksema
täituvuse tasemega 3. Viia läga segamine miinimumini b) Katta lägahoidla.
Selleks võib kasutada ühte järgmistes tehnikatest: 1. Kõva kate 2. Painduvad katted 3. Ujuvkatted, nagu: plastikgraanulid; kerged puistmaterjalid; painduvad ujuvkatted;
geomeetrilise kujuga plastikplaadid; täispuhutav kate; looduslik koorik; põhk c) Läga hapestamine
1 Vastab
Vedelsõnniku käitlemine Vedelsõnniku ladustamisest lähtuvate saasteainete pinnasesse- ja vetteheite vältimine või vähendamine a) Kasutusel olev hoidlad on vastupidavad mehaanilisele, keemilisele ja soojusmõjule;
b) läga mahub hoidlatesse varuga ära;
c) läga teisaldamiseks rajatud süsteemid on lekkekindlad;
d) ei kohaldu;
e) hoidlatel on kontrollkaevud;
f) hoidlate seisukorda kontrollitakse vähemalt üks kord aastas pärast tühjendamist.
Käitises on kasutuses kaks ringja põhiplaaniga vedelsõnnikuhoidlat, mille maht on 2x4500=9000 m3 ja reservhoidlana põrandaalused sõnnikukanalid, mille maht on kuni 3000 m3.
Käitises tekib vedelsõnnikut aastas 10746 ehk 8 kuuga 7146 m3, seega mahutavad ringjad sõnnikuhoidlad vähemalt 8 kuu sõnniku ja koos reservhoidlaga (4500+4500+3000=12000) mahub hoidlatesse kogu aastas tekkiv sõnnikukogus koos tekkiva reoveega.
PVT 18 Et vältida läga kogumisest, torustikust ning hoidlast ja/või muldvallidega
ümbritsetud hoidlast (laguun) lähtuvat pinnasesse- ja vetteheidet, on PVT kombineerida
allpool nimetatud tehnikaid. a) Kasutada hoidlaid, mis suudavad vastu pidada mehaanilisele, keemilisele ja soojusmõjule b) Valida hoidla, millel on piisav mahutavus läga
hoidmiseks ajavahemikel, kui selle laotamine ei ole võimalik c) Ehitada lekkekindlad rajatised ja seadmed läga kogumiseks ja teisaldamiseks (nt süvendid, kanalid, rennid, drenaaž, pumbajaamad) d) Ladustada läga muldvalliga ümbritsetud hoidlas (laguun), millel on savi või plastvooderdusega (või kahekordse vooderdusega) läbilaskmatu põhi ja läbilaskmatud seinad e) Paigaldada lekketuvastussüsteem, nt selline, mis koosneb geomembraanist, drenaažikihist ja drenaažitorustiku süsteemist f) Kontrollida hoidlate
struktuurilist terviklikkust vähemalt üks kord aastas.
1 Vastab
Vedelsõnniku käitlemine Vedelsõnniku kasutamine ja laotamine põldudel Sõnniku äravedu ja laotamine on reguleeritud lepingutega, käitises sõnnikulaotamist ei toimu.

Sõnniku laotamine: Lämmastiku-, fosfori- ja mikroobsete patogeenide pinnasesse- ja vetteheite vältimine/vähendamine a)sõnnikut ei laotata maadele, kus võivad olla äravooluohud. Samuti arvestatakse ilmastikutingimustega ning veekaitsealadega; b)sõnnikulaotuspinnad asuvad teineteisest eemal. Sõnnikut ei laotata vooluveekogude, allikate, puuraukude jne läheduses; c) sõnnikut ei laotata maadele, kus võivad olla äravooluohud. Laotamisel jälgitakse ilmastikutingimusi, laotamist ei toimu üle ujutatud aladele ega külmunud või lumega kaetud aladele. Lisaks arvestatakse sõnniku lämmastiku- ja fosforisisaldust, mulla omadusi, hooajaga seotud nõudeid põllukultuuridele, ilmastiku- ja põllutingimusi, analüüsitakse sõnniku toimeaineid 1 kord aastas; f) sõnniku laotamise järgselt kontrollitakse aeg-ajalt põlde; g) sõnniku-hoidlatele on hea ligipääs; h) Sõnnikulaotur on töökorras. Sõnniku laotatakse kaks korda aastas, kevadel ja sügisel; kasutakse lohisvooliklaotureid kui ka otse mulda viimise laoturit.
PVT 20 a) hinnata sõnnikut vastuvõtvat maad, et teha kindlaks äravooluohud,
võttes arvesse järgmist: mullatüüp, põllu seisukord ja kalle; ilmastikutingimused;
põllu kuivendamine ja niisutamine; külvikorrasüsteemid; veevarud ja veekaitsealad;
b) hoida piisavat kaugust järgmiste alade vahel: põllud, kuhu sõnnik
laotatakse ja alad, kus on oht äravooluks vette, nagu vooluveekogud, allikad,
puuraugud jne ning naabruses asuvad valdused (sealhulgas hekid);
c) vältida sõnniku laotamist seal, kus on oluline äravooluoht. Sõnnikut ei laotata eelkõige siis, kui: 1) põld on üle ujutatud, külmunud või kaetud lumega; 2) mulla seisund (nt
veega küllastatus või tihenemine) koos põllu kalde ja/või põllu drenaažiga on selline, et
on suur äravoolu- või drenaažisüsteemi sattumise oht; 3) võib eeldada äravoolu
prognoositavate vihmasadude tõttu;
d) kohandada sõnniku laotamise kiirust, võttes arvesse sõnniku lämmastiku- ja fosforisisaldust ning mulla omadusi (nt toitainesisaldus), hooajaga seotud nõudeid põllukultuuridele, ilmastiku- ja põllutingimusi, mis võivad põhjustada äravoolu;
e) viia sõnniku laotamine kooskõlla põllukultuuride toitainetevajadusega;
f) kontrollida korrapäraste vaheaegade järel põlde, kuhu sõnnik laotatakse, et teha kindlaks märgid äravoolust ja vajaduse korral nõuetekohaselt reageerida;
g) tagada piisav juurdepääs sõnnikuhoidlale, et sõnnikut saaks laadida tõhusalt, heidet
tekitamata;
h) kontrollida, et sõnnikulaotus-masinad oleksid töökorras, ning seada nõuetekohane laotuskiirus.
1 Vastab
Vedelsõnniku käitlemine Sõnnikulaotamisets lähtuva ammoniaagi heite vähendamine Sõnniku äravedu ja laotamine on reguleeritud lepingutega, käitises sõnnikulaotamist ei toimu.

Vedelsõnnik viikase kohaselt mulda
PVT 21 a) Läga lahjendamine, millele järgnevad tehnikad, nagu madalrõhul veega niisutamise süsteem; b) Vedelsõnniku laotur, kohaldades üht järgmistest tehnikatest: 1) lohisvoolik; 2) lohisking; c) Pinnalähedase sissepritsega lägalaotur (avatud pilu); d) Süvasissepritsega lägalaotur (suletud pilu); e) Läga hapestamine.
PVT 22 viia sõnnik mulda niipea kui võimalik
1 Vastab
Kogu tootmisprotssesist lähtuv heide Ammoniaagi heite vähendamine Saasteainete heitkoguste seiret teostatakse arvutuslikult üks kord kvartalis. PVT 23 kogu seakasvatusega seotud tootmisprotsessist lähtuva ammoniaagiheite vähendamiseks on PVT kogu tootmisprotsessist lähtuva ammoniaagiheite vähendamise hindamine või arvutamine, kasutades käitises rakendatud PVT-d 1 Vastab
Heite ja tootmisprotsessi näitajate seire Sõnnikuga erituva üldlämmastiku ja üldfosfori seire a) sigalas viiakse sõnnikuga erituva üldlämmastiku ja üldfosfori seiret läbi arvutuslikult vähemalt kord aastas;
b) ei kohaldu.
PVT 24 on sõnnikuga erituva üldlämmastiku ja üldfosfori seire, kasutades ühte järgmistest tehnikatest vähemalt kord aastas: a) arvutamine, kasutades lämmastiku ja fosfori massibilanssi, mis põhineb söödakulul, toorvalgu sisaldusel söödas, üldfosforil ja loomade jõudlusel; b) hindamine, kasutades sõnniku üldlämmastiku ja üldfosfori analüüside tulemusi. 1 Vastab
Heite ja tootmisprotsessi näitajate seire Ammoniaagi õhuheite seire a) ei kohaldu;
b) saasteainete heitkoguste seiret teostatakse Veelikse sigalas üks kord kvartalis;
c) ei kohaldu
PVT 25 on ammoniaagi õhkuheite seire, kasutades ühte järgmistest tehnikatest:a) hindamine massibilansi põhjal, mis põhineb eritumisel ja igas sõnnikukäitlusetapis olemasoleval üldlämmastikul (või üldisel ammoniakaalsel lämmastikul) üks kord aastas iga loomakategooria puhul; b) arvutamine ammoniaagi kontsentratsiooni ja ventilatsiooni kiiruse mõõtmise andmetest iga kord, kui on toimunud oluline muutus; c) hindamine heitetegurite põhjal üks kord aastas iga loomakategooria puhul 1 Vastab
Heite ja tootmisprotsessi näitajate seire Omaseire korraldamine Omaseire korraldamine: käitises toimub kõikide PVT -s 29 toodud sisendite ja
väljundite arvestus iga kuiselt ning vähemalt üks kord aastas.
PVT 29 on protsessi näitajate jälgimine vähemalt üks kord aastas:
a) vee tarbimine; b) elektrienergia kulu; c) kütusekulu; d) sissetulevate ja väljaminevate loomade arv; e) söödakulu; f) sõnniku tekkimine
1 Vastab
Seafarmist tekkiv ammoniaagi heide Käitisest pärit ammoniaagi õhuheite vähendamine Lamamisala ja restiala optiimalne ning piisav. Loomad peavad pesa puhtana. Ei vaja sügavallapanu. Sõnnik valgub isevoolselt kanalisse. Lauda pesutsükklel algab niisutamisega ning seejärel pestakse lauda invetar survepesuriga.

Pidamisviisist lähtuvalt on tehnoloogilise veekasutus viidud miinimumini, sest sigade lamamisala on kuiv ning ammoniaagi heide lauda õhku on väga minimaalne. Ammoniaagi õhkuheide antud seafarmis on 1,056 kg /NH3/loomakoht/aastas.

PVT 30 a) Üks järgmistest tehnikatest, mille puhul rakendatakse üht järgmistest põhimõtetest või nende kombinatsiooni: i) vähendada ammoniaagiheidet tekitavat pinda; ii)
suurendada läga (sõnniku) välisesse hoidlasse eemaldamise sagedust; iii) eraldada uriin
roojast; iv) hoida allapanu puhas ja kuiv 0. Sügav lägakanal (täis- või osalise restpõranda
korral) üksnes juhul, kui kasutatakse koos täiendava leevendamismeetmega, nt: söötmise
korralduse tehnikate kombinatsioon; õhupuhastussüsteem; läga pH vähendamine; 1. Vaakumsüsteem sagedase lägaeemalduse jaoks (täis- või osalise restpõranda korral)
läga jahutamine 2. Kaldseinad sõnnikurennis (täis- või osalise restpõranda korral) 3.
Skreeperseade sagedase lägaeemalduse jaoks (täis- või osalise restpõranda 4. Sagedane lägaeemaldus loputamisega (täis- või osalise restpõranda 5. Väiksem sõnnikukanal (osalise restpõranda korral) 6. Täisallapanusüsteem (kõva betoonpõranda korral) 7. Kuut/kaetud latter (osalise restpõranda korral) 8. Põhu juurdevoolu süsteem (kõva betoonpõranda korral) 9. Kumer põrand ja eraldatud sõnniku- ja veerennid (osalise
restpõrandaga sulgude puhul) 10. Allapanuga sulud, kus tekib kombineeritud
sõnnik (läga ja tahesõnnik) 11. Söötmis-/lamamislatrid kõval põrandal (allapanu-põhiste
sulgude korral) 12. Sõnniku nõrgumisküna (täis- või osalise restpõranda korral) 13. Sõnniku kogumine vette 14. V-kujulised sõnnikutransportöörid (osalise restpõranda korral) 15. Vee- ja sõnnikurennide kombinatsioon (täis- või osalise restpõranda korral) 16. Allapanuga väliaedik (kõva betoonpõranda korral) b) Läga jahutamine c) Kasutada õhupuhastussüsteemi, nagu: 1) happeline märgpuhasti; 2) kahe- või kolmeetapiline
õhupuhastussüsteem; 3) bioskraber (ehk niisutusega õhubiofilter d) Läga hapestamine e) Kasutada sõnnikurennis ujuvaid palle. Parima võimaliku tehnika rakendamisega saavutatav sigalast lähtuva ammoniaagi õhkuheite tase nuumsigade puhul on 0,1-2,6 kg
NH3/loomakoht/aasta.
Olemasoleva käitise või käitiseosa puhul, kus kasutatakse sügavat kanalit koos söötmise korralduse tehnikatega, on PVT ga saavutatava heitetasemete vahemiku suurim väärtus 3,6 kg NH3/loomakoht/aasta ja võõrdepõrastel 0,7 kg NH3/loomakoht/aasta.
1 Vastab

4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Antud käitises ja tegevuses on rakendatud PVT

4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT vastavusmärge Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta Rakendamise periood Meetme rakendamise tähtaeg
Kemikaalide säästlik kasutamine Sigalate pesul toimub kemikaalide optimaalne kasutus ja arvestuse pidamine kulu kohta. Kemikaalide peamiselt desifitseerivate ainte kasutuskoguste jälgimine. Kuluarvestus. Vastab    
 
Toorme säästlik kasutamine Optimaalne söötmine vastavalt loomade füsioloogilisele toitefaktorite tarbele. Söötade jaotamine toimub täpselt etteantud retseptide järgi. Söödaautomaadid võimaldavad söötasid doseerida vastavalt eri sigade vajadusele. Söödaratsioonide koostamine vastavalt loomade füsioloogiliste vajaduste alusel moodustatud gruppidele. Suletud söödasüsteemide ja söödaautomaatide kasutamine. Vastab    
 
Abimaterjalide säästlik kasutamine Erimeetmeid abimaterjalide säästlikuks kasutamiseks ei kasutata. Kasutatavate pakke- ja veomaterjalide üle peetakse arvestust ja kasutamist optimeeritakse vastavalt olukordadele. Arvestuse pidamine kulude kohta. Kvaliteetsete abimaterjalide hankimine ja nende kasutusea pikendamine. Kuluarvestus. Vastab    
 
Vee säästlik kasutamine Veesäästlike seadmete (survepesurid jms) kasutamine. Veekulu pidev jälgimine. Lauda leotussüteemi ja surevepesuri ning nippeljooturid kasutamine. Kuluarvestus. Vastab    
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Loomasulgude puhtus ja vedelsõnniku pumpamine toimub vastavalt vajadusele Sigade lamamisala puhtus ja söödakünade puhtuse hoidmine Vastab    
 
Energia ja kütuse tõhus kasutamine Erimeetmeid energia kasutamise vähendamiseks ei kasutata. Energia kasutamise aspektist on PVT rakendatud: sigalad on piisava soojustusega, kasutatakse vastavalt sigala suurusele optimaalse võimsusega ventilatsioonisüsteemi ning valgustused on madala energiatarbega. Energiakulu hoitakse optimaalsel tasemel kaasaegsel tehnilisel tasemel seadmete kasutamisega ja seadmete õigeaegse hooldamise ja remondi kaudu. Toimub elektrienergia tarbimise mõõtmine ja analüüs. Kütuse säästlikuks kasutamiseks ostetakse kaasegsed masinad, mis on kütusekasutamise seisukohast ökonoomsed. Välditakse raiskamist ja masinatel ei lasta tühjalt käia. Toimub pidev kütuse kasutamise analüüs. Kokkuvõttes toimub kaasaegse ja keskkonnasäästliku tehnika ja lahenduste kasutamine. Sigalates optimaalse ventilatsiooni, luminofoorlampide kasutamine.
Elektriarvestid.
Vastab    
 
Jäätmetekke minimeerimine Toorme ja abimaterjalide säästlik kasutamine. Veterinaarse tugiteenuse nõuetekohane rakendamine. Täpne arvestuse pidamine vajalike koguste kohta. Sisseostetavate ja pakendatud söödalisandite ja veterinaarravimite optimaalne varumine, et vältida nende kasutuskõlbmatuks muutumine. Segaolmejäätmete tekke minimeerimine. Sööda, kemikaalide jne pakendite kogumine ja tagastamine Kuluarvestus Vastab    
 
Reovee tekke vähendamine Tehnoloogilise vee kulu vähendamine Survepesurid; täisautomaatne pumpla; lekete
vältimine
Vastab    
 
Pinnase kaitse Pinnareostuse vältimine Lekete ja avariide vältimine sigalates ja
abirajatistes.
Vastab    
 
Pinna- ja põhjavee kaitse Puurkaevu sanitaarkaitseala korrasoleku kontroll. Pideva jälgimine Vastab    
 
Lõhna vältimine või vähendamine Lõhna lendumise vähendamine sigalatest, sõnnikuhoidlatest ja laotamisel. Sõnnikuhoidlatel loomulik koorik. Sigalate
inventari ja konstruktsioonide regulaarne
puhastamine, vahetult peale laotamist
sõnniku mulda viimine, või otse mulda
viimine, laotamiseks sobiva ilma valimine
Vastab    
 
Muud asjakohased meetmed Mõningase tolmu emissiooni vältimiseks on kuivsöödapunkrites tolmuseparaatorid. Mõnekuuliste Kinnised kuivsööda-punkrid Vastab    
 
Muud asjakohased meetmed Töötajate pädevuse tagamine Regulaarne juhendamine ja kontroll Vastab    
 

5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine

5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine
Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess Kogus Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Kogus Ühik Kokku Ühik Jääb tootesse, %
Toore 12149090 Sigade jõusööt Söödapunkrid   100 t Seakasvatus , söötmine 7 800 t/a 100  

5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine
Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Tootmis- protsess Kokku Ühik Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr¹ Ohu­kategooria Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Kogus Ühik
Abimaterjalid 38089410 Globacid AG tarnija plastik kanistrid   0.10 t DesifDesovahend 2 t/a   Glutaaraldehüüd 111-30-8 T+ 30
Kvaternaarsed ammooniumühendid, Bensüül-C12-C18-alküüldimetüül 68391-01-5 Väga mürgine 25
 
Ohutuskaardid
¹ CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Terviseameti veebilehel ja Euroopa Kemikaalide Ameti (European Chemicals Agency) veebilehel.

5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Vorm ei ole asjakohane.

5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Mahuti Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas)
Tüüp Maht m³ Kasutusele võtmise kuupäev Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev Andmed tehnilise järelevalve kohta Andmed hoolduse kohta Nr plaanil või kaardil Kaugus reovee äravoolutorustikust m Kaugus veekogudest m Kaugus puurkaevudest m
Toote pakendis plastikakanister 0.025
28.12.2018
Desinfitseerimisvahendid Mahutid ei kuulu tehnilise järelevalve kohustuse alla Mahutid ei kuulu tehnilise järelevalve kohustuse alla Mahuteid ei hooldata       100

5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Vorm ei ole asjakohane.

6. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Vee erikasutuse asukoha kirjeldus
Veelikse sigala puurkaev asub Veelikse-Farmi kinnistul (registriosa 1314039; katastriüksus 10501:004:0700; 16,42
ha; maatulundusmaa 100%).
Veelikse-Farmi kinnistu omanikega Jüri Patune ja Vivian Patune on sõlmitud leping puurkaevu kasutamise kohta.
Puurkaevu sanitaarkaitseala asub looduslikul rohumaal ning sanitaarkaitsealal ja vahetus ümbruses ei ole potentsiaalselt ohtlikke reostusallikaid (põllumajanduse loomakasvatushooned ja rajatised (silo-, sõnniku-, väetisehoidlad jms), reovee kanalisatsioonirajatisi, jäätmekäitluskohti, naftasaaduste kätlemisrajatisi jm).
Puurkaev asub Veelikse sigala loomapidamishoonetest ja -rajatistest ca 90 m kaugusel lõuna suunas.
Vee erikasutusega kavandatava tegevuse kirjeldus
Veelikse sigalas tarbitakse põhjavett üle 5 m3 /ööpäevas.
Vett kasutatakse seakavatuse ja olme tarbeks.
Veevõtt Veelikse sigala puurkaevust on kavandatud aastas kuni 26358, kvartalis kuni 6590 ja ööpäevas kuni 73 m3.
Vett kasutatakse Veelikse sigalas kuni 7164 nuumiku pidamisel ja Kivisalu Capital OÜ töötajate (3 inimest) olmevajadusteks.
Farmis tekkiv reovesi juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse.
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
Veelikse sigalas on kasutusel üks puurkaev, katastrinumbriga 6976 (projekti nr 1664), mis on rajatud 1965.a ja mille sügavus on 95 m. Vett võetakse Kesk-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (23§2013).
Kaevust võetava vee kogust mõõdetakse veearvestiga.
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa või ehitise õiguspärast valdust tõendavad dokumendid

6.1. Vee võtmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.1.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane.

6.1.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr 1.
Veehaarde nimetus Veelikse sigala (6976)
Veehaarde kood POH0016948
Puurkaevu katastri number 6976
Puurkaevu passi number  
Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah
Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub  
Puurkaevu L-EST koordinaadid X: 6441846, Y: 573249
Põhjaveekiht Kesk-Devon (D2)
Põhjaveekogum Kesk-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
Vee kasutamine joogiveena või inimesele tarbimiseks mõeldud toodete tootmiseks Jah
Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei
Sanitaarkaitseala vähendamise otsus
Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Hea
Veehaaret mõjutavate potentsiaalsete ohtlike reostusallikate asukoht
Veevõtuseadmete iseloomustus Puurkaevus on kasutusel süvaveepump Pedrollo 4PD/2
Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti
Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Veearvesti mark ja taatlemine Veelikse sigala pumbamajas.
Zenner M21 0102 2021 8 ZRI00 1277 2944
Taadeldud 2021 aastal.
Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused
Vee töötlemistehnoloogia Ei
Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus  
Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus ja vee tehnoloogilise jaotuse skeem failina
Põhjaveevaru uuringu aruanne
Taotletav veevõtt (m³)
Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Veevõtt 2024 6 590 6 590 6 590 6 590 26 360 72.20  
Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 26 360
 
Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi
Ei
Puurkaevude gruppi või gruppide kirjeldus
 

6.1.3. Teave reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimise ja veekulu ning vee võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta

Reovee/heitvee käitlemise viis
Heitvee kogus aastas (m³)
kuni 108
Ettevõtte nimi, kelle kanalisatsiooni reovesi juhitakse
 
Sademevee käitlemise kirjeldus
Sademevesi katustelt, teedelt ja kõvakattega platsidelt suunatakse vertikaalplaneerimisega laudahoonetest eemale haljasalale.
Hinnanguline keskmine veekulu ühe toodanguühiku kohta
 
Vee võtmisega kaasneva keskkonnamõju vähendamise meetmete kirjeldus
Veekulu pidev jälgimine ning arvestuse pidamine. Veesäästlike seadmete kasutamine (automaatsed grupijooturid, survepesur). Vett tarbitakse vastavalt vajadusele.
Torustike korrasoleku seire ja seadmete regulaarne hooldus. Pidev tehnoloogiliste seadmete kontroll ja lekete kohene likvideerimine.
Põhjaveevaru uuring
 

6.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.2. Heitvesi sh sademevesi

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.3. Joonised, skeemid

Vorm ei ole asjakohane.

6.3. Veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamise, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiu või veekogusse tahkete ainete uputamise või heitmise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.4. Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.5. Põhjavee täiendamise, allalaskmise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.6. Kalade kasvatamise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.7. Laeva teenindamise või remontimise või lastimise või lossimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)
Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

7.1. Lubatud heitkoguste projekti sissejuhatus

Põhjendus loa taotlemiseks
Kivisalu Capital OÜ taotleb keskkonnakompleksloa nr KKL/319482 muudatust seoses Veelikse sigalas seakasvatuse
laiendamisega ja et ettevõtte tegevus viia kooskõlla atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle rakendusaktide nõuetega jm keskkonnaalaste õigusaktidega.
Sigala rekonstrueerimise käigus rajatakse olemasolevatesse ja rajatavatesse lautadesse senise 4115 nuumikukohale täiendavad nuumikukohad kokku kuni 7164 kohta.
Rajatakse täiendav ringja põhiplaaniga 4500 m3 mahtuvusega vedelsõnnikuhoidla ja reservhoidlaks jäetakse lautade põrandaalused sõnnikukanalid, mille maht ca 3000 m3 ja mida saab kasutada eriolukorras ringjate hoidlate hoolduse, remondi või täitumise korral (ilm ei võimalda näiteks läga laotamist jms)
Laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla võetakse rekonstrueerimise käigus kasutusele tuletõrje veevõtukohana.
Seega on künniskogus — 2000 siga — ületatud ja ettevõte vajab tegutsemiseks keskkonnakompleksluba.
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
Atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle rakendusaktid.
Lubatud heitkoguste projekt on koostatud vastavalt keskkonnaministri määruses nr 74 „Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid1” esitatud nõuetele ja vormile.
Saasteainete (NH3, CH4 ja N2O) heitkogused on arvutatud keskkonnaministri määruses nr 66 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades.
Õhukvaliteeti hinnatakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord1”.
Piir- ja sihtväärtuste arvestamisel on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“.
Saasteainete hajumisarvutusi maapinnalähedases õhukihis pole tehtud, kuna alates 09.03.2019 loobuti ammoniaagi sihtväärtusest seniks, kuni on selge, millised meetmed on tõhusad ja mõistlikud ammoniaagi ökoloogilise mõju vähendamiseks, ning lõhnahäiringu kaudu on nagunii ammoniaagiheited piiratavad.
Saasteainete eraldumise kiirus sõnnikuhoidla pinnalt esitatakse hinnangulisena. Kuna saasteained eralduvad loomuliku protsessina, siis on kiirused väga väikesed. M innesotas tehtud uuringute käigus kindlaks määratud saasteaine eraldumine toimus kiirusega 0,03 m3/s (0,33 m2-lt), mis teeb joonkiiruseks 0,09 m/s (0,03 m3/s / 0,33 m2 = 0,09 m/s) (Odor Control Technology Evaluation: Geotextile Fabric Cover. Bicodo, J. R., Clanton, C. J.).
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Peale rekonstrueerimist on Veelikse sigalas (ühenduskoridoriga ühendatud 5 lauta) rühmasulgudes pidamisega laudas nr 1 -1200, laudas nr 2 ja 4 -1768, lauda nr 3 -1468 ning laudas nr 5 -960 nuumikukohta , kokku 7164 nuumikukohta.
Sigade poolt toodetav sõnnik kogutakse täisrestpõrandate alla ehitatud vannidesse kust vedelsõnnik juhitakse vaakumsüseemiga kogujatorusse. Sõnnikukanalite põhja on paigaldatud vedelsõnnikujahutustorustik.
Laudast tulevad trassid juhitakse peatrassi, mis paigaldatakse lauda koridoris olevasse sõnnikukanalisse. Sealt edasi valgub sõnnik olemasolevasse pumplasse, kust see pumbatakse olemasolevasse vedelsõnnikuhoidlasse (mahtuvusega 4500 m3) ja/või rajatavasse vedelsõnnikuhoidlasse (samuti mahtuvusega 4500 m3).
Seakasvatuse välisõhku saastavateks objektideks on Veelikse sigala kuni 7164 nuumikukohaga koos kahe vedelsõnnikuhoidlaga:
-lauda nr 1 koondallikas nr 1 on ava läbimõõduga
2,160 m, kõrgusega maapinnast ca 7,8 m ja väljuva õhu joonkiirusega 10,338 m/s, mis koosneb 10 üksikust ventavast
läbimõõduga 0,73 (4 tk) ja 0,65 (6 tk) m;
-lauda nr 2 koondallikas nr 2 on ava läbimõõduga
2,394 m, kõrgusega maapinnast ca 7,8 m ja väljuva õhu joonkiirusega 12,920 m/s, mis koosneb 12 üksikust ventavast
läbimõõduga 0,73 (6 tk) ja 0,65 (6 tk) m;
-lauda nr 3 koondallikas nr 3 on ava läbimõõduga
2,394 m, kõrgusega maapinnast ca 6,75 m ja väljuva õhu joonkiirusega 10,587 m/s, mis koosneb 12 üksikust ventavast
läbimõõduga 0,73 (6 tk) ja 0,65 (6 tk) m;
-lauda nr 4 koondallikas nr 4 on ava läbimõõduga
2,394 m, kõrgusega maapinnast ca 6,7 m ja väljuva õhu joonkiirusega 12,920 m/s, mis koosneb 12 üksikust ventavast
läbimõõduga 0,73 (6 tk) ja 0,65 (6 tk) m;
-lauda nr 5 koondallikas nr 5 on ava läbimõõduga
1,693 m, kõrgusega maapinnast ca 5,2 m ja väljuva õhu joonkiirusega 12,920 m/s, mis koosneb 6 üksikust ventavast
läbimõõduga 0,73 (3 tk) ja 0,65 (3 tk) m;
-olemasoleva vedesõnnikulhoidla pindallikas nr 6 läbimõõduga 38,31 m ja kõrgusega 4 m;
-rajatava vedesõnnikulhoidla pindallikas nr 7 läbimõõduga 38,31 m ja kõrgusega 4 m.
Sõnnikuhoidla joonkiiruseks on 0,09 m/s (0,03 m3/s / 0,33 m2 = 0,09 m/s) (Odor Control Technology Evaluation: Geotextile Fabric Cover. Bicodo, J. R., Clanton, C. J.).
Heiteallikate asukohakaart
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Heiteallikate mõju on iseloomustatud Mulgi vallas Veelikse külas maa-alal raadiusega kuni 0,6 km (50x7,8 m ja allikatevahelise kaugus).
Heiteallikate poolt mõjutatud maa-ala asub Veelikse küla keskosas koos ümbruses asuvate põllu- ja metsamaadega. Ala on osaliselt hoonestatud tootmishoonetega ja üksikute eramutega.
Mõjutatud maa-ala läbivad Valga-Uulu T-6 ja Veelikse-Laatre T-24203 tee.
Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala heiteallikad asuvad maatulundusmaal, mida ümbritseb maatulundus- ja tootmismaa ning kaugemal ka elamumaa.
Lähim elamu (Allika kinnistul) asub sigala kinnistu piirist ca 140 m kaugusel ida suunas.
Heiteallikaid ümbritsev maastik on suhteliselt tasane (kõrguste vahe ei ületa 50 m) ja saasteainete hajumisel reljeefist tingitud tegurit arvestada ei ole vaja, sest puuduvad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid.
Prognoositav tööaeg heiteallikate kaupa
Iga päev 00.00-24.00 ehk 8760 tundi aastas (24 tundi päevas 7 päeva nädalas.

7.2. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

7.3. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ-de) heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

7.4. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.5. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa

Kas soovite kasutada salvestamisel automaatset saasteainete eeltäitmist ja heitkoguste arvutamist?
Jah
 
Heite­allikas SNAPi kood Toodangu- või vanuserühm Aasta­loomade või lindude arv Söötmis­päevade arv Pidamisviis, sõnniku eemaldamise tehnoloogia Karja­tamis­tegur Sõnniku tüüp Sõnnikuhoidla tüüp Välisõhku väljutatud saasteaine
Nr plaanil või kaardil (looma­pidamis­hoone) Nr plaanil või kaardil (sõnniku­hoidla) Hoone tüüp CAS nr Nimetus Heitkogus aastas tonnides
1 6 ja 7 100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead Sead - Nuumsead 1 200 438 000 Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi jahutamine 1 Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 1.267
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 1.80
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 1.163
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 6.60
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.013
2 6 ja 7 100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead Sead - Nuumsead 1 768 645 320 Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi jahutamine 1 Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 1.867
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 2.652
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 1.713
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 9.724
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.019
3 6 ja 7 100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead Sead - Nuumsead 1 468 535 820 Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi jahutamine 1 Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 1.55
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 2.202
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 1.423
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 8.074
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.016
4 6 ja 7 100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead Sead - Nuumsead 1 768 645 320 Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi jahutamine 1 Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 1.867
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 2.652
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 1.713
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 9.724
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.019
5 6 ja 7 100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead Sead - Nuumsead 960 700 800 Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi jahutamine 1 Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 1.014
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 1.44
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.93
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 5.28
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.01

7.6. Karjatamine (veisekasvatusel karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.7. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa (lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.8. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane.

7.9. Heiteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika ja väljuvate gaaside parameetrid
SNAP kood Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Välisõhku väljutatud saasteaine
Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Kontrollimatu heide Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead 1 Laut nr 1 X: 6442058, Y: 573215 2.16 Ei 7,80 10,33764 20 7664-41-7 Ammoniaak 0.0402 g/s 1.267 t
74-82-8 Metaan 0.0571 g/s 1.80 t
100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead 2 Laut nr 2 X: 6441985, Y: 573215 2.394 Ei 7,80 12,91956 20 7664-41-7 Ammoniaak 0.0592 g/s 1.867 t
74-82-8 Metaan 0.0841 g/s 2.652 t
100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead 3 Laut nr 3 X: 6441979, Y: 573245 2.394 Ei 6,75 10,58738 20 7664-41-7 Ammoniaak 0.0492 g/s 1.55 t
74-82-8 Metaan 0.0698 g/s 2.202 t
100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead 4 Laut nr 4 X: 6442058, Y: 573246 2.394 Ei 6,70 12,91956 20 7664-41-7 Ammoniaak 0.0592 g/s 1.867 t
74-82-8 Metaan 0.0841 g/s 2.652 t
100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead 5 Laut nr 5 X: 6441980, Y: 573276 1.693 Ei 5,20 12,91956 20 7664-41-7 Ammoniaak 0.0321 g/s 1.014 t
74-82-8 Metaan 0.0457 g/s 1.44 t
100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead 6 Vedelsõnnikuhoidla olemasolev X: 6442033, Y: 573309
X: 6442071, Y: 573309
38.31 Ei 4 0,09 20 7664-41-7 Ammoniaak 0.1101 g/s 3.471011 t
74-82-8 Metaan 0.6247 g/s 19.701 t
10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.0012 g/s 0.037826 t
100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead 7 Vedelsõnnikuhoidla ehitatav X: 6442081, Y: 573308
X: 6442119, Y: 573308
38.31 Ei 4 0,09 20 7664-41-7 Ammoniaak 0.1101 g/s 3.471011 t
10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.0012 g/s 0.037826 t
74-82-8 Metaan 0.6247 g/s 19.701 t
 
Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7.10. Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika päevade ja kuude lõikes

Heite­allikas Tööajaline dünaamika kuude lõikes, protsentides hetkelisest heitkogusest Päevade lõikes
Nr plaanil või kaardil Nimetus Jan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets E - R L P
1 Laut nr 1 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
2 Laut nr 2 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
3 Laut nr 3 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
4 Laut nr 4 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
5 Laut nr 5 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
6 Vedelsõnnikuhoidla olemasolev 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
7 Vedelsõnnikuhoidla ehitatav 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100

7.11. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane. Püüdeseadmeid ei ole

7.12. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise mudelid või hajumisarvutus-programmid
Gaussi difusioonivõrrandi mudel
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid
Tartu Ülikooli arvutusprogramm AEROPOL versioon 5.3.
 
Arvutusmeetod
Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutatav arvutusmeetod Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutatav määramismeetod Iga välisõhku väljutatud saasteaine heitkoguse arvutuslik maksimaalväärtus
CAS kood Nimetus Heitkogus t/a Heitkogus g/s Ettepanekud heitkoguste seire korraldamiseks
Loomakasvatuse metoodika (riiklik) Arvutusmeetod 7664-41-7 Ammoniaak 14.507 0.46  
74-82-8 Metaan 50.148 1.59  
10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.076 0.002  
 
Meetodite kirjeldus ja lisainformatsioon
Sigade elutegevusest lähtuvate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika.
Saasteainete (NH3, CH4) heitkogused on arvutatud keskkonnaministri määruses esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades.
Eriheitel põhineva meetodi kasutamise korral arvutatakse lämmastikusisaldus väljaheites (kg/aastas) järgmise valemiga:
M Nväljaheited = L × qN,
kus:
L –aastaloom, tk;
qN – väljaheites sisalduva lämmastiku eriheide, kg-des aastalooma kohta määruse nr 66 lisa tabelis 9 esitatu põhjal.
Loomakasvatushoonest väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse, lähtudes lämmastikusisaldusest väljaheites, järgmise valemiga:
M NH3laut = M Nväljaheited × klaut / 100,
kus:
M Nväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitega, kg;
klaut – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides, mis on esitatud määruse nr 66 lisa tabelites 2 4;
Loomakasvatushoonest väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:
M CH4laut = L × qCH4laut,
kus:
L – aastaloom, tk;
qCH4laut –määruse ntr 66 lisa tabelis 6 esitatud eriheide, kg/aastaloom.
Heitkoguste arvutamise näide
Heitkoguste arvutamise näide S1 põhjal
Lämmastikusisaldus väljaheites (kg/aastas):
M Nväljaheited = 7164 × 10,56 = 75651,84 kg/a
Loomakasvatushoonest väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas):
M NH3laut = 75651,84 × 10 / 100 = 7565,184 kg/a
Loomakasvatushoonest väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas):
M CH4laut = 7164 × 1,5 = 10746 kg/a

7.13. Saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse heiteallika kohta

Vorm ei ole asjakohane. Saasteainete hajumisarvutusi maapinnalähedases õhukihis pole tehtud, kuna alates 09.03.2019 loobuti ammoniaagi sihtväärtusest seniks, kuni on selge, millised meetmed on tõhusad ja mõistlikud ammoniaagi ökoloogilise mõju vähendamiseks, ning lõhnahäiringu kaudu on nagunii ammoniaagiheited piiratavad.

7.14. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Vorm ei ole asjakohane. Saasteainete hajumisarvutusi maapinnalähedases õhukihis pole tehtud, kuna alates 09.03.2019 loobuti ammoniaagi sihtväärtusest seniks, kuni on selge, millised meetmed on tõhusad ja mõistlikud ammoniaagi ökoloogilise mõju vähendamiseks, ning lõhnahäiringu kaudu on nagunii ammoniaagiheited piiratavad.

7.15. Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemuste analüüs

Vorm ei ole asjakohane. Saasteainete hajumisarvutusi maapinnalähedases õhukihis pole tehtud, kuna alates 09.03.2019 loobuti ammoniaagi sihtväärtusest seniks, kuni on selge, millised meetmed on tõhusad ja mõistlikud ammoniaagi ökoloogilise mõju vähendamiseks, ning lõhnahäiringu kaudu on nagunii ammoniaagiheited piiratavad.

7.16. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane. Regulaarselt seiratakse välisõhu saasteainete heitme ja heiteallikatega seotud seadmete korrasolekut. Saasteainete heitkoguste seiret teostatakse arvutuslikult üks kord kvartalis. Õhukvaliteedi taset ja müra ettevõtte tootmisterritooriumil otseste mõõtmistega ei seirata, mistõttu ei esitata ka sellekohaseid tabeleid.

7.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Kui asjakohane, vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõikes 3 kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele.
Väljaspool tootmisterritooriumi piiri
Saasteainete hajumisarvutusi maapinnalähedases õhukihis pole tehtud, kuna alates 09.03.2019 loobuti ammoniaagi sihtväärtusest seniks, kuni on selge, millised
meetmed on tõhusad ja mõistlikud ammoniaagi ökoloogilise mõju vähendamiseks, ning lõhnahäiringu kaudu on nagunii ammoniaagiheited piiratavad.
Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures
Saasteainete hajumisarvutusi maapinnalähedases õhukihis pole tehtud, kuna alates 09.03.2019 loobuti ammoniaagi sihtväärtusest seniks, kuni on selge, millised
meetmed on tõhusad ja mõistlikud ammoniaagi ökoloogilise mõju vähendamiseks, ning lõhnahäiringu kaudu on nagunii ammoniaagiheited piiratavad.
Muu
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Saasteainete hajumisarvutusi maapinnalähedases õhukihis pole tehtud, kuna alates 09.03.2019 loobuti ammoniaagi sihtväärtusest seniks, kuni on selge, millised
meetmed on tõhusad ja mõistlikud ammoniaagi ökoloogilise mõju vähendamiseks, ning lõhnahäiringu kaudu on nagunii ammoniaagiheited piiratavad.
Seakasvatuses on suurima levikuga saasteaineks ammoniaak, mida väljub käitise loomapidamishoonete ja rajatiste
heiteallikatest.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Õhukvaliteedi parendamist on võimalik saavutada parimat võimalikku tehnikat, keskkonnaalaseid nõudeid ning head tootmistava rakendades ja järgides. Ka seadmete regulaarne kontroll ja hooldus ning optimaalsete töörežiimide valimine aitavad vältida ja vähendada saasteainete heidet välisõhku.
Muuhulgas rakendatakse heite vältimiseks ja vähendamiseks käitises erinevaid tehnikaid:
• söödaratsiooni edaspidine kontroll ja täiustamine, silmas pidades lõhnainete lähtekomponentide mõistlikku vähendamist;
• puhtuse jälgimine lautades;
• sõnniku õigeaegne eemaldamine lautadest;
• sõnnikuhoidlate laotamiseelne tühjendamine viiakse läbi jälgides tuulesuunda ja –tugevust;
• jälgitakse naturaalkooriku seisukorda;
• laotuskoht ja -aeg valitakse arvestades ilmastikutingimustega ja elamute paiknemisega;
• seadmete profülaktiline hooldus.
Ilmastikutingimusi tuleks jälgida ka sõnniku väljaveo ja laotamise ajal, et sellest tegevusest lähtuv lõhn häiriks võimalikult vähe farmi ja laotuspindade lähedal asuvaid elanikke. Seega tuleks jälgida tuule suunda ja võimalusel vältida laotamist sellisel ajal, kui tuul kannab lõhna elumajade suunas.

Müra tekib seadmete tööajal, kuid ei põhjusta eeldatavalt normtaseme ületamist, kuna igapäevased mürarikkamad tegevused toimuvad suletud ustega hoonete sees.
Käitises tegeletakse sigade kasvatusega, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu. Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest – vastuvõtja sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne.
Lõhnahäiringu vähendamiseks on käitise territooriumi ja lähimate elamute vahele looduslik kõrghaljastus (mets jms).
Veelikse sigala on olemasolev töötav farm, mistõttu selle olemasolu ja lõhnafooniga on piirkonnas eeldatavalt teatud määral harjutud.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste ja müra omaseireks ning seirejaama asukohaks
Regulaarselt seiratakse välisõhu saasteainete heitme ja heiteallikatega seotud seadmete korrasolekut. Seiratakse näiteks tehnoloogia toimimist ja vastavust etteantud parameetritele. Toimub optimaalsete töörežiimide valimine.
Käitise poolt põhjustatava saastetasemete mõju suurust hinnatakse vajadustmööda ja lubatud heitkoguste projekti koostamisel, arvutuslikult.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Ebasoodsad ilmastikutingimused on sellised meteoroloogilised tingimused, mis võivad omavahelises lühiajalises koostoimes põhjustada teatud piirkonna õhukvaliteedi halvenemist maapinnalähedases õhukihis.
Tänase seisuga on Eesti Vabariigis loomata ebasoodsatest ilmastikutingimustest teavitamise kord ja ettevõttel puudub tegelikult võimalus rakendada ennetavaid meetmeid.
Kuna Veelikse sigala heiteallikatest väljutatavad saasteained ei põhjusta õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtuste ületamist ning käitise tegevusega ei kaasne lõhnaaine esinemist ja keskkonnahäiringu tekkimist, ei kavanda ettevõtja lähiajal rakendada välisõhu saastamise vähendamiseks jm täiendavaid meetmeid ka ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemisel.
Käitaja üheks vähestest võimalustest on jälgida tuule suunda ja võimalusel vältida sõnnikukäitlemist (väljavedu, laotamist) sellisel ajal, kui tuul puhub elumajade suunas.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Teave tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta pole teada. Ebasoodne mõju inimese varale või
kultuuripärandile jms on vähetõenäoline või ebaoluline.

7.18. Täiendavad andmed

Kasutatud kirjanduse loetelu
• Asjakohased õigusaktid
• PVT-JÄRELDUSED KODULINDUDE JA SIGADE INTENSIIVKASVATUSE KOHTA
• Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.emhi.ee/
• Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
LHK projekti koostaja
Nimi
OÜ KB Environ
Registrikood/isikukood
11107190
Postiaadress
Pikk tn 82-77, 50606 Tartu linn
Telefon
5646 3070
E-posti aadress
 
Mudeldatud hajumisarvutuse kaardipilt
LHK projekti täiendavad andmed
Saasteainete hajumisarvutusi maapinnalähedases õhukihis pole tehtud, kuna alates 09.03.2019 loobuti ammoniaagi
sihtväärtusest seniks, kuni on selge, millised meetmed on tõhusad ja mõistlikud ammoniaagi ökoloogilise mõju
vähendamiseks, ning lõhnahäiringu kaudu on nagunii ammoniaagiheited piiratavad.

8. Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

8.1. Tegevuskoha põhi- ja kõrvaltegevus(ed) vastavalt E-PRTR määruse I lisale

Tegevuskoha põhitegevus Tegevuskoha kõrvaltegevus
Tegevuse nimetus
Intensiivne loomakasvatus ja vesiviljelus Sigade intensiivkasvatus tootmisvõimsusega, mis ületab 2000 tarbeseakohta (kaaluga üle 30 kg)

8.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jäätmeliik Sissetulek Väljaminek
Tekib (t/a) Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) (t/a) Kokku Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Antakse teistele ettevõtjatele (t/a) Kokku Ladustamine
Kogus (t/a) R-kood Kogus (t/a) D-kood
20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) 10   10     10 10 0
02 01 10 06 - Segametallijäätmed 10   10     10 10 0

8.3. Andmed jäätmete kogumise ja veo ning ladestamise ja vahetu keskkonda viimise kohta kalendriaasta jooksul

Jäätmeliik Jäätmete kogumise viis Veetav kogus (t/a) Veok Jäätmevedaja Jäätmeveo sihtkoht
Jäätmekäitluskoht Aadress Jäätmeid vastuvõttev ettevõtja Keskkonda viimine, t/a
Ärinimi või nimi Äriregistri või isikukood
20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) Soreteeritult konteiner 10 jäätmeveok Veoettevõtja Viljandi teenindusplats Musta tee 9, 71008 Viljandi Eesti Keskkonnateenused AS 10 277 820  
02 01 10 06 - Segametallijäätmed Sorteeritult laos 10 jäätmeveok Veoettevõtja Viljandi teenindusplats Vaksali 44, Viljandi, 71012 Viljandi maakond AS Kuusakoski 10 167 439  
 

8.4. Korraldatava jäätmekäitluse selgitus ja tehnilise varustuse kirjeldus

Vorm ei ole asjakohane. Luba ei taotleta “Jäätmeseaduse” § 73 lõikes 2 loetletud jäätmekäitlustoiminguteks.

8.5. Tootmistegevuse selgitus koos jäätmete moodustumisega seotud toorme ning tehnoloogiaprotsesside iseloomustusega

Vorm ei ole asjakohane. Luba ei taotleta jäätmete tekitamiseks “Jäätmeseaduse” § 75 lõikes 1 loetletud valdkondades. § 75. Jäätmeluba jäätmete tekitamiseks [Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

8.6. Jäätmete koostise ning jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogia iseloomustus

Jäätmete keemiline koostis Segaolmejäätmed -keemiline koostis teadmata
Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus Kogumine farmi terriooriumil asuvasse vastavasse mahutisse ja üleandmine jäätmekäitlejale
Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d) Olmejäätmete kogumine jäätmemahutisse
Jäätmete keemiline koostis Segametallijäätmed -seadmete kasutamisel tekkivad metallijäätmed koosnevad erinevatest metallidest (teras, värvilised metallid)
Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus Kogumine farmi terriooriumil eraldatud alale või laos asuvasse vastavasse mahutisse ja üleandmine jäätmekäitlejale
Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d) Metallijäätmete kogumine territooriumile või lattu

8.7. Jäätmekäitluskohtade kirjeldus

Vorm ei ole asjakohane.

8.8. Andmed isikute kohta, kellele kavatsetakse jäätmed üle anda

Isik Aadress
Eesti Keskkonnateenused AS Musta tee 9, 71008 Viljandi
AS Kuusakoski Vaksali 44, Viljandi, 71012 Viljandi maakond

8.9. Ettepanekud jäätmekäitluskoha või jäätmetekkekoha omaseireks

Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus
Jäätmetekkekohtade pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire jäätmemahutite hermeetilisuse visuaalne kontroll Pidev

8.10. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Seotud failid
Jäätmemahutite paigaldamine Jäätmemahutite paigaldamine ohutusnõudeid järgides turvalisele ja sobivale kohale tagamaks jäätmete ohutu käitlemise.
Jäätmemahutite märgistamine vastavalt jäätmeliigile ja töötajate informeerimine.
Arendaja poolt jäätmekäitluse alustamisel
Jäätmekäitluskohtade koristamine Jäätmete sorteerimine ja kokku kogumine eraldi mahutitesse ning nende üle andmine jäätmekäitlusluba või -litsentsi omavale ettevõttele. Arendaja poolt jäätmekäitluse lõpetamisel

8.11. Andmed jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiva soojuse kasutamise kohta

Vorm ei ole asjakohane.

8.12. Andmed põletamisel tekkivate, taaskasutatavate, sealhulgas ringlusse võetavate ja kõrvaldatavate jäätmete koguse ning jäätmete tekke vältimise ja vähendamise meetmete kohta

Vorm ei ole asjakohane.

8.13. Õhu- ja veeheite piirväärtusest kinnipidamiseks ja põletusprotsessi reguleerimiseks vajalike ning tehnoloogiaparameetrite mõõtmise regulaarsust ja täpsust tagavate mõõteseadmete nimistu koos tehnilise iseloomustusega

Vorm ei ole asjakohane.

8.14. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Vorm ei ole asjakohane.

8.15. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Vorm ei ole asjakohane.

8.16. Taotleja kirjalik tõendus, et tal on tegutsemiseks vajaliku oskusega personal taotluses märgitud tegevusalal ning tema tegevus vastab keskkonnakaiste- ja tööohutusalastes õigusaktides kehtestatud nõuetele

Vorm ei ole asjakohane.

8.17. Prügila või jäätmehoidla töö korraldamisel õnnetuste vältimiseks ja nende kahjulike tagajärgede piiramiseks rakendatavad meetmed

Vorm ei ole asjakohane.

9. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Vorm ei ole asjakohane.

10. Äkkheide vette

Vorm ei ole asjakohane.

11. Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine

11.1. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

11.2. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa

Tootmisetapp või kasutusala Energia tarbimine, MWh/a
Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a
Oma­toodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Oma­toodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Oma­toodang Muu tarnija Kokku
Valgustus   100   100       0     0
Ventilatsioon   150   150       0     0
Seakasvatus   630   630       0     0
Kokku
0
880
880
0
0
0
0
0
0

12. Välisõhus leviv lõhn, vibratsioon ja müra

12.1. Lõhna esinemine välisõhus

Lõhna allikas Nr plaanil või kaardil Lõhnaaine või ainete segu Kasutatud määramis- meetodid Määramise teostaja Määramise tulemused (lõhna esinemissagedus ja tugevus) Lõhna vähendamise tegevuskava olemasolu või vajaduse põhjendus
Laudahooned 1 kuni 5 Lõhnaühendid Arvutusliku modelleerimine programmiga Aeropol OÜ KB Environ Lubatud lõhnatundide ületamist ei esine väljaspool tootmisterritooriumi ega lähimate elamute juures. Modelleerimise tulemusel on ühe lõhnatunni tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsioon maksimaalselt kuni 0,055 OU/m3, mis tekib Veelikse sigala territooriumist ida suunas Hendrikhansu oja ääres. Sõnniku piisavalt sage eemaldamine sigalatest, puhtad loomad, seadmed, konstrukstsioonid. Vedelsõnnikuhoidla kaetud pealt ujuvkattega (koorik), sõnniku segamine hoidlas vaid enne hoidla tühjendamist, laotamiseks sobiva ilma valimine.
 
Lõhnaaine esinemise hindamine
Käitise tegevusega võib kaasneda võimalike lõhnaainete esinemine, kuid eeldatavasti ei toimu lõhnaaine häiringutaseme ületamist vastuvõtja juures.

12.2. Vibratsioon

Vorm ei ole asjakohane. Loomapidamishoones puuduvad olulised vibratsiooniallikad ning vibratsiooni taset ei ole mõõdetud. Teataval määral võib vibratsiooni allikaks olla transport, transpordi vibratsiooni teket vähendab transpordivahendite (traktorid) väike liikumiskiirus, võimaliku vibratsiooni vältimiseks hoitakse transpordivahendite liikumisteid korras.

12.3. Välisõhus leviv müra

Vorm ei ole asjakohane. Seadmete tööajal tekib küll müra, kuid mis ei põhjusta eeldatavalt normtaseme ületamist ning on tootmistegevuses seadmete käitamisel loomulik osa. Seega pole müra levikut taotlusmaterjalides pikemalt käsitletud ja hinnatud.

13. Käitise omaseire

Käitaja organisatsioonilise ülesehituse kirjeldus, millel on eristatavad käitises keskkonnajuhtimisega seotud ametikohad
Veelikse puhul on tegemist traditsioonilise ülesehitusega seakasvatusega. Keskkonnajuhtimisega tegeleb käitise juhataja.
Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise ülevaade
ISO 14001 standardi või EMAS määruse nõuetele vastavat keskkonnajuhtimissüsteemi pole käitises rakendatud. Täidetakse käitise tegevust reguleerivate Eesti Vabariigi keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid, kaasa arvatud aruandluskohustus. Järgitakse head põllumajandustava.
Andmed vastutuse ja volituste kohta avariide või avariiohu käsitlemisel ja põhjuste uurimisel
Vastutus ja volitused avariide või avariiohu käsitlemisel ja põhjuste uurimisel on käitise juhatajal.
Andmed korraldatud ja kavandatud keskkonnaalase koolituse kohta
Üldise keskkonnaohutuse seisukohalt on olulisim järgida kehtestatud eeskirju ja nõudeid. Keskkonnaoht on võimalik tavaolukorrast kõrvalekaldumise puhul, seda nii õnnetusjuhtumite puhul kui ka inimlikest eksitustest ja hooletusest tulenevalt. Avariiolukordade võimaliku esinemise minimeerimiseks tuleb tagada pidev süsteemi kontroll ja töötajate koolitus.
Eraldi keskkonnaalase koolituse plaani pole koostatud.
Töötajate koolitusvajadus määratletakse töötaja tööle asumisel ning vajadusel koolitatakse töötajat kohapeal, et töötaja
oskaks näha seoseid erinevate tootmistsükli alaosade vahel. Töötajatele tehakse esmane instrueerimine enne tööle
asumist ja igakordselt enne uute tööülesannete täitmist.
Andmed veesaaste omaseire kohta
Omaseire punktide tekstiline selgitus
Käitise tegevuse käigus ei juhita heitvett ega saasteaineid suublasse, seega ei toimu ka veesaaste omaseiret ning vastavat tabelit ei esitata.
Saastetaseme fooniandmed ning saastetaseme muutumise hinnang
Käitise tegevuse käigus ei juhita heitvett ega saasteaineid suublasse, seega ei toimu ka veesaaste omaseiret ning vastavat tabelit ei esitata.
Lisaandmed veekogu ja põhjavee seisundile avaldatava mõju kohta
Käitise tegevuse käigus ei juhita heitvett ega saasteaineid suublasse, seega ei toimu ka veesaaste omaseiret ning vastavat tabelit ei esitata.
Andmed pinnase ja põhjavee saastatuse omaseire kohta
Omaseire punktide tekstiline selgitus
Käitise tegevuse käigus ei juhita saasteaineid pinnasesse ja põhjavette, seega ei toimu ka pinnase ja põhjavee omaseiret ning vastavat tabelit ei esitata.
Saastetaseme fooniandmed ning saastetaseme muutumise hinnang
Käitise tegevuse käigus ei juhita saasteaineid pinnasesse ja põhjavette, seega ei toimu ka pinnase ja põhjavee omaseiret ning vastavat tabelit ei esitata.
Lisaandmed veekogu ja põhjavee seisundile avaldatava mõju kohta
Käitise tegevuse käigus ei juhita saasteaineid pinnasesse ja põhjavette, seega ei toimu ka pinnase ja põhjavee omaseiret ning vastavat tabelit ei esitata.
Andmed saastatuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hoolduse ja kontrolli kohta
Omaseire punktide tekstiline selgitus
Jäätmekäitluses jäätmemahutite kasutamine keskkonnaohutuse tagamiseks. Kontrollitakse mahutite korrasolekut vastavalt vajadusele.
Vedelsõnnikuhoidlatel naturaalkoorik keskkkonnaohutuse tagamiseks. Tagatakse keskkonnaohutus. Mõõdetavaks näitajaks on cm, mõõtmise sagedus vastavalt vajadusele. Mõõteseadmeks joonlaud.
Saastetaseme fooniandmed ning saastetaseme muutumise hinnang
Puuduvad
Lisaandmed veekogu ja põhjavee seisundile avaldatava mõju kohta
Puuduvad

13.1. Veesaaste omaseire

Vorm ei ole asjakohane.

13.2. Pinnase ja põhjavee saastatuse omaseire

Põhjaveekiht või proovivõtupunkti sügavus Mõõtepunkti asukoht Saasteaine
Nr plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid CAS, EINECS või ELINCS nr Nimetus Seire sagedus Kasutatavad mõõteriistad ja seadmed Analüüsi tegev labor
Nimetus, tüüp Kalibreerimis- sagedus
Kesk-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas PK1 X: 6441846, Y: 573249 - Värvus Üks kord viie aasta jooksul     akrediteeritud labor
- Elektrijuhtivus Üks kord viie aasta jooksul     akrediteeritud labor
- Escherichia coli Üks kord viie aasta jooksul     akrediteeritud labor
pH - pH 6-9 Vesinikioonide kontsentratsioon Üks kord viie aasta jooksul     akrediteeritud labor
- Lõhn Üks kord viie aasta jooksul     akrediteeritud labor
- Maitse Üks kord viie aasta jooksul     akrediteeritud labor
- Kolooniate arv 22 ºC juure Üks kord viie aasta jooksul     akrediteeritud labor
- Coli-laadsed bakterid Üks kord viie aasta jooksul     akrediteeritud labor
- Hägusus Üks kord viie aasta jooksul     akrediteeritud labor

13.3. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll

Vorm ei ole asjakohane.

13.4. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine
Tootmise seire T oorme ja abimaterjali tarbimise jälgimine.
Õigete töövõtete kasutamise jälgimine.
Seadmete korrasoleku jälgimine.
Pidev.
Jooksvalt analüüsitakse sigade sööda omastamist ning toodangut, jälgitakse sigalate temperatuuri- ja
niiskusrežiimi. Registreeritakse tõrked seadmestikus ning tõrgete põhjused.
Jäätmetekke seire Tekkivate jäätmekoguste jälgimine ja arvestus. Pidev
Jäätmekäitluskoha seire Keskkonnaohutuse nõuetele vastavuse jälgimine. Peale hoidla tühjendamist kontrollitakse visuaalselt betoonpindade kvaliteeti, sidusust,
virtsakaevude veepidavust. Koostatakse ülevaatuse akt.
Heitetekke seire Organoleptiline Pidev
Müra- ja vibratsiooni seire Organoleptiline Pidev
Lõhna seire Organoleptiline. Kaebuste registreerimine ja analüüs. Perioodiline
Muud asjakohased meetmed Sigalate põrandate, sõnnikueemaldus-. Ja söötmisseadmete jms seisundi jälgimine. Igapäevane
Muud asjakohased meetmed Sigade joogivee kvaliteedi kontroll, sh mikrobioloogiliste näitajate osas (vett
kontrollitakse ja analüüsitakse vähemalt üks kord aastas bakterioloogiliselt).
Regulaarne

14. Avariide vältimine ja tagajärgede piiramine (vesi, jäätmed, õhk)

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Võimaliku avarii ohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Vastutaja ametikoht Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus Viimase ülevaatuse kuupäev
Seakasvatus Tulekahju Tuleohutuseeskirjade nõuete täitmine Tegutsemine vastavalt
tuleohutuseeskirjadele
Juhtuse liige Regulaarne
11.05.2021
Seakasvatus Haiguste puhan Talitaja jälgib pidevalt loomi ning teavitab loomulikust situatsioonist
kõrvalekalletest koheselt ettevõtte juhtkonda. T alitaja ei lase lautadesse kõrvalisi
isikuid, loomi ega linde, pidevalt teostatakse näriliste tõrjet.
Haigete loomade eemaldamine teistest ja paigutamine eraldi Juhatuse liige Regulaarme
11.05.2021
Seaakasvatus Elektrikatkestus ja Pidev tehnika korrasoleku kontroll ning seadmete hooldus- ja remonditööd,
avariigeneraatori olemasolu.
Töötaja teavitab koheselt juhtkonda, kes teavitab Eesti Energia AS-i. Juhatuse liige Regulaarne
11.05.2021
Jootmis ja söötmisüsteemid Trasside lekked T rasside korrasoleku kontroll ning seadmete hooldus- ja remonditööd Otsitakse üles lekke asukoht ja kõrvaldatakse leke Juhatuse liige Regulaarne
11.05.2021
Sõnniku eemaldamine Elektrikatkestus ja Pidev tehnika korrasoleku kontroll ning seadmete hooldus- ja remonditööd Töötaja teavitab koheselt juhtkonda, kes teavitab Eesti Energia AS-i. Juhatuse liige Regulaarne
11.05.2021
Sõnniku ladustamine Sõnnikuhoidla lekkimine Pidev sõnnikuhoidlate täituvuse kontroll Sõnniku laialivalgumine piiratakse turba või põhuga ning koheselt asutakse hoidla remontimisele. Juhatuse liige Regulaarne
11.05.2021
Tööõnnetused Töötajate vigastused Töötajate instrueerimine, sisekorra eeskirjade rakendamine. Töötajate instrueerimine, sisekorra eeskirjade rakendamine. Juhatuse liige Regulaarne
11.05.2021

15. Tegevushälbed

Tegevushälbe liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede
Puhastustööd Sõnniku eemaldamine sigalatest.
Sigalate puhastamine.
Sõnniku eemaldamisel tehnoloogiliste tingimuste täitmine.
Seadme puhastamise ja remondi käigus tekkivad jäätmed kogutakse ning antakse üle farmi teenindavale jäätmekäitlusettevõttele.
Sõnniku ja virtsajäätmed suunatakse sõnnikuhoidlatesse.
Lekked Sigade jootmine, sõnniku ladustamine Remonditööd vastavalt konkreetsele lekkele.
Tootmisseadmete rikked Sõnniku eemaldamine. Sigade jootmine.
Toodangu hoiustamine
Hooldus- ja remonditööd vastavalt konkreetsele rikkele. Vajadusel avariigeneraatori rentimine.
Tehnoloogiaseadmete töö alustamine Sigade söötmine, jootmine, sõnnikukäitlus Kasutuseeskirjade järgimine
Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine Sigade söötmine, jootmine, sõnnikukäitlus Kasutuseeskirjade järgimine
Muud tööd Sigade pidamine Haiguskahtluse korral alustatakse koheselt veterinaarset menetlust.

16. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral ja järelhoolde meetmed

Tootmistegevuse või selle osa likvideerimise ajal ja pärast tegevuse täielikku lõpetamist kasutusele võetavate keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmete loend ja kirjeldus
• Sigalates olevad sead realiseeritakse (sead müüakse).
• Sigalad ja sõnnikuhoidlad tühjendatakse sõnnikust ning puhastatakse, sõnnik käideldakse vastavalt nõuetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise.
• Sigalad puhastatakse muudest abimaterjalidest.
• Söödahoidlad tühjendatakse (söödad müüakse).
• Muu farmis kasutusel olev tehnika (nt mobiilsed seadmed) müüakse või võetakse kasutusele teistes käitise osades.
• Kütus ja muud kemikaalid müüakse.
• Puurkaev suletakse (lülitatakse välja elektrivarustus, suletakse kraanid ja lukustatakse pumbamaja) ja tagatakse kõrvaliste isikute juurdepääsu vältimine.
• Veetorustik ja pumplad tühjendatakse.
• Käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale.
• Kõik loomapidamishooned ja muud ehitised ning rajatised suletakse kõrvaliste isikute ja loomade juurdepääsu vältimiseks.
• Tagatakse territooriumil kõrvaliste isikute viibimise vältimine kuni käitise likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule.
• Farmihoonete lammutamisel ohtlike jäätmete tekkimisel tagatakse nende eraldi kogumine ning tava- ja ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine.
Kava tegevuse täieliku lõpetamise järgseks perioodiks, sealhulgas järelhoolde ja võimalikust jääksaastest lähtuva ohu vältimiseks rakendatavad meetmed
Käitise tegevuse lõpetamise järgselt tagatakse hoonete, rajatiste ja seadmete seisundi säilimine ja välditakse jääksaaste teke regulaarse ülevaatusega, mis viiakse läbi üks kord nädalas. Ülevaatuse teostab käitaja poolt määratud isik, kelle nimi, amet ja kontaktandmed edastatakse kohalikule omavalitsusele, piirkondlikule Keskkonnainspektsioonile ja Keskkonnaametile käitise sulgemisel koos sulgemisel rakendatavate meetmete täpsustatud kirjeldusega.

17. Lähteolukorra aruanne

Käitise tegevuskoha lähteolukorra aruanne

18. Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Vorm ei ole asjakohane.

19. Kirjandus ja sisu üldarusaadav lühikokkuvõte

Kasutatud kirjanduse ja metoodikate loetelu
PVT - järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta 2017/302
Avalikud andmebaasid ja registrid:
Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.emhi.ee/;
EELIS infoleht, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/;
Eesti Looduse Infosüsteem, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx;
Keskkonnalubade Infosüsteem, http://klis2.envir.ee;
Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee;
Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/;
Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee;
VEKA, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx;
Muud materjalid:
Eesti põhjavee kaitstuse kaart, http://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf
Tehniliste üksikasjadeta kokkuvõte
Keskkonnakompleksloa muudatust taotletakse Kivisalu Capital OÜ Veelikse sigala tegevusele. Ettevõtte põhitegevusalaks on on sigade intensiivkasvatus. Veelikse sigalas peetakse kuni 7164 nuumsiga. Kavandatav tegevus hõlmab rekonstrueeritud ning laiendatud sigala ning vedelsõnnikuhoidla kasutuselevõttu.
Sigade intensiivkasvatuse peamised tootmisetapid on:
*sigade pidamine:
**söötade hoidmine (ja segamine);
**söötmine ja jootmine;
*sõnnikukäitlus:
**sõnniku eemaldamine laudast;
**sõnniku hoiustamine.
Sigade intensiivkasvatuse tugitegevused on:
*sööda varumine ja sisseostmine;
*veevarustus ja reoveekäitlus;
*ventilatsiooniseadmete käitamine;
*valgustus;
*jäätmekäitlus:
**segaolmejäätmed;
**loomsed jäätmed;
**ohtlikud jäätmed;
*veterinaaria tugiteenus;
*sõnniku laotamine põldudele.
Veelikse sigalas kasutatav tehnika vastab parimale võimalikule tehnikale (PVT). Kivisalu Capital OÜ omab piisavat kogemust
seakasvatuse valdkonnas. Sigalas peetakse loomi kooskõlas hea põllumajandustava põhimõtetega.
Olulisim negatiivne keskkonnamõju tuleneb käitise sõnnikutekkest ja –käitlusest.
Olulisuselt järgmine negatiivne keskkonnamõju tuleneb käitise veekasutusest. Veelikse sigala veevarustusallikana kasutatav puurkaev (katastri nr 6976) on käitise tegevuseks piisava tootlikkusega.
Käitise jäätmekäitlus on korraldatud vastavalt kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetele.
Käitises kasutusel olev tehnika ning rakendatavad võtted tagavad tekkiva negatiivse keskkonnamõju leevendamise sellisel määral, et nii sotsiaalse kui ka looduskeskkonna kvaliteet tegevuskohas ei ületa taluvusläve.

20. Taotlusele lisatavad dokumendid

Kavandatava tehnoloogia, meetodite ja meetmete alternatiivide lühikirjeldus, sh mittetehniline kokkuvõte
 
Dokumendid, mis tõendavad käitise asukoha maatüki õiguspärast valdust või muud õiguslikku alust tegutseda käitise asukohas loa alusel