Menetlus M-119153 » Taotlus T-KL/1010591-2 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1010591
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
OÜ Lasita Maja
Kontaktisik
MARKO SINIVÄLI
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
OÜ Lasita Maja kasutuses oleval tootmisterritooriumil on sademvee kanalisatsioon, mis kogub territooriumi sademee ja juhib selle maaparandussüsteemi Haage I eesvoolu (kood
2103900020130002).
Õhuloa muutmise taotlus on esitatud seoses OÜ Lasita Maja tootmishoonesse värimisliini ja -kambrite rajamisega.
Parandustaotluse selgitus
Keskkonnaameti 08.03.2022 kirjas nr DM-119153-2 on loetletud rida puudusi OÜ Lasita Maja keskkonnaloa nr L.ÕV/324680 muutmise taotluses. Nende hulgas ka:
2. Tabelis 5.4.7. „Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused" korrigeerida PMsum hetkeline heitkogus ja heitkogus aastas.
Kui püüdeseadme dokumentatsioonis ei ole toodud ära efektiivsust fraktsiooni kaupa, saab PMsum-ile sätestatud efektiivsust rakendada vaid just sellele fraktsioonile. Samas tuleb jälgida, et PMsum heide ei saa taotluses, LHK projektis ega loal jääda väiksemaks kui PM10 ega PM2,5 heitkogus. Juhul, kui arvutuste järgi selline tulemus saadakse, siis tuleb PMsum heitkoguseks märkida vähemalt sama kogus, mis on PM10-l (mis sisaldab ka juba PM2,5) Abimaterjaliks võib kasutada Keskkonnaameti 28.05.2019 juhendit „Püüdeseadme arvestamine saasteaine heite leidmisel tsükloniga põletusseadmetele" (Leitav Keskkonnaameti kodulehelt >Keskkonnakasutus, keskkonnatasu>Õhk ja kliima>Õhusaasteluba>Juhendid ja abimaterjalid>Kuidas arvestada tsükloniga)
4. Tabel 5.6. „Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas". Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 lg 2 p 3 kohaselt kantakse taotlusele väljutatavate saasteainete nimetused ning andmed saasteainete heitkoguste kohta, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm. Eemaldada saasteained, mida tekib alla 1 kg aastas.
5. Lisada tabelitesse 5.4.8. „Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused" ja 5.5. „Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa" ainegrupp lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC). NMVOC sisaldab kõiki LOÜsid, sealhulgas ka eraldi piirväärtusega aineid.

OÜ Lasita Maja on keskkonnaloa muutmise taotluses esitanud andmed vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 “Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis” 4. peatükis esitatud nõuetele.
OÜ Lasita Maja on taotluse esitamisel keskkonnaotsuste infosüsteemi Kotkas-programmi (kotkas.70009445) kaudu järginud kõiki juhiseid andmete sisestamisel.

Taotluse esitajal puudub võimalus tabelis 5.6. esitatud andmete muutmiseks, Kotkas-programm genereerib selle tabeli automaatselt sh ka tabelis 5.4.7. automaatselt arvutatud andmete üle kandmisel tabelisse 5.6. Tabelis 5.4.7. pole võimalik andmeid muuta ja seda saab teha vaid tabelis 5.5. Jääb arusaamatuks miks peab seda käsitsi tegema, kui on olemas juhend, mille järgi peaks isegi Kotkas-programm sellega hakkama saama.

Teiseks jääb täiesti arusaamatuks Keskkonnaameti kirja punktis 5. esitatud nõue, kuna puuduvad selgitused/juhised, kuidas seda täiendavalt teha, kui tabelisse 5.4.8. andmete sisestamisel ja salvestamisel on kasutada automaatset heitkoguste arvutamist. Lisaks puuduvad viited õigusaktidele ja muudele juhistele sellise kohustuse kohta.

Kui Keskkonnaameti töötajatel on erisoove Kotkas-programmi toimimise kohta (nt taotluses olevate andmete koondamist ja süstematiseerimist enne loale kandmist jm), palume vastavate ettepanekutega pöörduda otse programmi arendaja poole. OÜ Lasita Maja puuduvad võimalused/juurdepääs Kotkas-programmi parendamiseks.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
OÜ Lasita Maja valmistab üle 350 erineva puitmaja mudeli. Tootmisbaasis on võimalik toota 19 / 21 / 28 / 34 / 40 / 44/ 70 ja 92 mm seinapaksusega eriilmelisi puitehitisi, alustades aiamajade, kuuride, suvemajade, saunade, paviljonide, garaažide ja lastemajadega ning lõpetades eriprojektidega.
Majade valmistamisel on kasutusel kaasaegsed tootmisseadmed.
Vajadusel kasutatakse puitdetailide viimistlemisel peamisel veepõhiseid värve, Puitdetailide viimistlemiseks on Makor värviliin ja kaks värvimiskambrit koos värvipihustussüsteemidega.
Kahes vahetuses töötamisel on lahusteid sisaldavate materjalide kulu kuni 82000 L/a (ca 95 t/a), mis sisaldavad kuni 9,5 t lahusteid.
LOÜd eraldub välisõhku kolmest heiteallikast (värviliini allikad nr 3 ja 4 ning kahe värvimiskambri ühine allikas - nr 6).
Heitallikate parameetrid on esitatud tabelis 4.2.
Tootmishoones on erinevad ruumid puitmaterjalide töötlemiseks ja abi/laoruumid ning töötajate olmeruumid.
Majade valmistamise peamised tootmisetapid:
-SAAGIMINE ja LIHVIMINE
-PRESSIMINE ja LIIMIMINE
-FREESIMINE, PUURIMINE jm
-VIIMISTLEMINE
-MONTAAŽ
-PAKKIMINE,
-LADUSTAMINE, TRANSPORT.
Saagimise, lihvimise, freesimise, puurimise saepuru ja puidutolmu pneumotranspordisüsteemid tagastavad tsehhist väljatõmmatava õhu peale filtrites puhastamist tagasi tootmisruumidesse. Filtrist suunatakse saepuru/puidutolm mobiilsesse ja filterkangaga kaetud saepurukonteinerisse.
Tootmine on kavandatud kahes vahetuses tööpäevadel kuni 4000 tundi aastas (vt tabel 4.3.6).
Katlamajas asub LAKA PS veekatel võimsusega kuni 2 MW, mille kütuse (hakkpuit) kulu on olenevalt kütteväärtusest (kütteväärtusel 12 MJ/kg) ca 600 kg/h. Katlamajas kütusena kasutatava biokütuse (puidujäätmed) kulu on olenevalt kütteväärtusest ca 5100 t aastas. Katel toodab sooja vaid OÜ Lasita Maja omatarbeks.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
OÜ Lasita Maja kasutuses olevad tootmishooned asuvad Tartu maakonnas Tartu linnas Pihva külas Risu tee 2 (endine Uue-Peetsokilgi) kinnistul (registrikood 83101:004:0283 ja registriosa nr 2960004), mille omanikuks on Pan-Estonian OÜ, OÜ Lasita Maja kasutab 04.05.2011.a. sõlmitud lepingu alusel.
100% tootmismaal asuvat Risu tee 2 kinnistut ümbritsevad tootmis-, maatulundus- ja transpordimaad. Lähim elamu asub Risu tee 1 kinnistul ca 23 m kaugusel Risu tee 2 kinnistu piirist.
Vastavalt Maa-ameti kaardile ei jää kinnistu ja selle vahetu lähiümbruse alale (raadiusega vähemalt 750 m) looduskaitse ja Natura alasid ega kaitstavaid üksikobjekte, kaitstavate liikide elupaiku ja kasvukohti, samuti kultuurimälestisi.
Lähimaks pinnaveekoguks on Haage paisjärv, mis asub kinnistu idapiirist ligikaudu 0,55 km kaugusel kagu suunas.
Igapäevasel tegevusel on keskkonnamõju vähe oluline, kuna ei ületa tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi ega sea ohtu inimese tervist ja heaolu. Piiriülene mõju puudub.
Suurim tegevusega kaasnev keskkonnahäiring võib olla LOÜ-heitmed puitpindade värvimisel. Samas on kasutusel vesibaasil värvid, mille LOÜde sisaldus on väga väike.
Kogu tootmine toimub hoones sees ning suurtes kogustes spetsiifilisi ja puhastamist vajavaid ebameeldiva lõhnaga õhuheitmeid ei teki ning hoones tekkiv müra väljaspoole kinnistut ei levi.
Ei ole ette näha, et käitaja tootmise poolt tekitatav müra võiks
häiriv olla, kuna tootmine toimub hoones.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
OÜ Lasita Maja
Aadress
Risu tee 2, Pihva küla, Tartu linn, Tartu maakond
Territoriaalkood
6155
Katastritunnus(ed)
83101:004:0283
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6471212, Y: 651710
X: 6471212, Y: 651710
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Risu tee 2 (83101:004:0283). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Risu tee 2 (83101:004:0283).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed

Ei ole asjakohane

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus
OÜ Lasita Maja kasutuses olevad tootmishooned asuvad Tartu maakonnas Tartu linnas Pihva külas Risu tee 2 (endine Uue-Peetsokilgi) kinnistul (registrikood 83101:004:0283 ja registriosa nr 2960004), mille omanikuks on Pan-Estonian OÜ, OÜ Lasita Maja kasutab 04.05.2011.a. sõlmitud lepingu alusel.
100% tootmismaal asuvat Risu tee 2 kinnistut ümbritsevad tootmis-, maatulundus- ja transpordimaad. Lähim elamu asub Risu tee 1 kinnistul ca 23 m kaugusel Risu tee 2 kinnistu piirist.
Vastavalt Maa-ameti kaardile ei jää kinnistu ja selle vahetu lähiümbruse alale (raadiusega vähemalt 750 m) looduskaitse ja Natura alasid ega kaitstavaid üksikobjekte, kaitstavate liikide elupaiku ja kasvukohti, samuti kultuurimälestisi.
Lähimaks pinnaveekoguks on Haage paisjärv, mis asub kinnistu idapiirist ligikaudu 0,55 km kaugusel kagu suunas.
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
OÜ Lasita Maja poolt ei ole teostatud varasemalt seiret maaparandussüsteemi eesvoolu kraavi Ilmatsalu jõe seisundi kohta. Tartu Maaparandubüroo 23.03.2006 käskkirjaga nr 10-1/16 on kooskõlastatud OÜ Lasita Maja (endine omanik AS Glaskek Tartu) sademevee torustiku asukoht.
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart
Lisa 1: LasitaMaja_asendiplaan.pdf
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Lisa 2: RisuTee2kinnistuRegister_2960004.pdf
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
OÜ Lasita Maja kasutuses oleval tootmisterritooriumil on sademvee kanalisatsioon, mis kogub territooriumi sademee ja juhib selle maaparandussüsteemi Haage I eesvoolu (kood
2103900020130002).
Sademevee seirepunktiks on kogumistiigist väljavoolu kanalisatsioonikaev SK 31.
Vee erikasutusest mõjutatud maaomanike nõusolek
Lisa 3: TartuMaaparandusburooDokumendid_arhiivist_23032006.pdf
Lisa 4: PTA_kooskolastus.bdoc
Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid
Lisa 5: LasitaMaja_sademevee_arvestamise_metoodika.pdf

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Reovee/heitvee käitlemise viis
Heitvee kogus aastas (m³)
 
Ettevõtte nimi, kelle kanalisatsiooni reovesi juhitakse
 
Sademevee käitlemise kirjeldus
OÜ Lasita Maja kasutuses oleval tootmisterritooriumil on sademvee kanalisatsioon, mis kogub territooriumi sademee ja juhib selle maaparandussüsteemi Haage I eesvoolu (kood2103900020130002).
Vee võtmisega kaasneva keskkonnamõju vähendamise meetmete kirjeldus
 
Põhjaveevaru uuring
 

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi puudub
Reoveepuhasti kood puudub
Väljalaskme nimi UUS
Väljalaskme kood UUS
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid
X: 6471749, Y: 652433
X: 6471749, Y: 652433
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
             
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
         
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2022 9 801 9 801 9 801 9 801 39 204   Arvestuslik
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2022 Heljum 40 mg/l    
2022 Naftasaadused 5 mg/l    
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov
X: 6471382, Y: 651757
X: 6471382, Y: 651757 		Heljum   kord aastas
Üksikproov
X: 6471382, Y: 651757
X: 6471382, Y: 651757 		Naftasaadused   kord aastas
 
Suubla
Suubla nimi UUS
Suubla kood UUS
Pinnaveekogumi nimi Ilmatsalu jõgi
Pinnaveekogumi kood VEE1039000
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Tugevasti muudetud veekogu.
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus  
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
   
 

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.3. Äkkheide vette

Vorm ei ole asjakohane.

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
HEIT0003108 1 Katlamaja korsten
X: 6471305, Y: 651702
X: 6471305, Y: 651702 		0.50 15 5.17 130 030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
HEIT0003107 2 Puidutööstuse 4 saepurukonteinerit koondallikana
X: 6471283, Y: 651710
X: 6471283, Y: 651710 		4.978 2.50 0.128 20 040620 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - puidutöötlemine (saagimine, freesimine jms)
HEIT0003106 3 Puidutööstuse 2 saepurukonteinerit
X: 6471261, Y: 651677
X: 6471261, Y: 651677 		3.52 2.50 0.128 20 040620 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - puidutöötlemine (saagimine, freesimine jms)
  4 Makor värviliini 1. ava
X: 6471203, Y: 651658
X: 6471203, Y: 651658 		0.80 11 22.105 20 060107 - Värvi kasutamine - puit
  5 Makor värviliini 2. ava
X: 6471226, Y: 651660
X: 6471226, Y: 651660 		0.80 11 22.105 20 060107 - Värvi kasutamine - puit
  6 Värvikambrid
X: 6471260, Y: 651650
X: 6471260, Y: 651650 		0.40 6 16.579 20 060107 - Värvi kasutamine - puit

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
16232 - Kokkupandavate puitehitiste (saunad, suvilad, majad) ja nende elementide tootmine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
2
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Puidujäätmed   5 100 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Jah
Keskmise võimsusega põletusseadmed
Heiteallika kood Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
  2 1 8 760 90
01.01.2014
Puidujäätmed 5 100 tonni
 
Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Jah
Tegevusala, tehnoloogiaprotsess või seade Tegevusalal orgaaniliste lahustite aastakulu, tonni
Puitpinna katmine 9.448

Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Heiteallika keskkonnaregistri kood Kirjeldus Selgitused ja põhjus, miks heiteallikat loalt eemaldada soovitakse
HEIT0003103 HEIT0003103, Retsirkulatsioonifiltri klapiava nr 1 (6), kaugus 45m, 1.00⌀, 5.00m, 10.61m/s, 20.00℃, Lasita Maja Production AS <p>Puudub vajadus klappide kasutamiseks, kuna tootmises kasutatakse värviliinide ventilatsiooni.</p>
HEIT0003102 HEIT0003102, Retsirkulatsioonifiltri klapiava nr 2 (7), kaugus 44m, 1.00⌀, 5.00m, 10.61m/s, 20.00℃, Lasita Maja Production AS <p>Puudub vajadus klappide kasutamiseks, kuna tootmises kasutatakse värviliinide ventilatsiooni.</p>
HEIT0003101 HEIT0003101, Retsirkulatsioonifiltri klapiava nr 3 (8), kaugus 44m, 1.00⌀, 5.00m, 10.61m/s, 20.00℃, Lasita Maja Production AS <p>Puudub vajadus klappide kasutamiseks, kuna tootmises kasutatakse värviliinide ventilatsiooni.</p>
HEIT0003105 HEIT0003105, Puidutööstuse saepurukonteiner (4), kaugus 68m, 3.52⌀, 2.50m, 0.13m/s, 20.00℃, Lasita Maja Production AS <p>4st saepurukonteinerist koosnevas grupis on korraga tööst/täitmisel 2 tükki, millest on moodustatud koondallikas nr 3</p>
HEIT0003104 HEIT0003104, Puidutööstuse saepurukonteiner (5), kaugus 64m, 3.52⌀, 2.50m, 0.13m/s, 20.00℃, Lasita Maja Production AS <p>2 saepurukonteinerit uues kohas allikana nr 3</p>

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
OÜ KB Environ
Registrikood/isikukood
11107190
Postiaadress
Pikk tn 82-77, 50606 Tartu linn
Telefon
5646 3070
E-posti aadress
[email protected]
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
- Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 01.01.2017;
- Keskkonnaministri 01. jaanuari 2017. a määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”;
- Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise
kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis";
- Keskkonnaministri 01. jaanuar 2017. a määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”;
- keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid";
- keskkonnaministri 24.11.2016. a määrus nr 59 "Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid".- Keskkonnaagentuur. Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides näidete ja kommentaaridega. Viimati uuendatud: detsember 2019.
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Lähteandmete aluseks on võetud tootmisruumide suurused ja -seadmete võimsused ning tootmismahu prognoosid tulevikuks ja kavandatud kasutatavate abimaterjalide kogused.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
OÜ Lasita Maja kasutuses olevad tootmishooned asuvad Tartu maakonnas Tartu linnas Pihva külas Risu tee 2 (endine Uue-Peetsokilgi) kinnistul (registrikood 83101:004:0283 ja registriosa nr 2960004), mille omanikuks on Pan-Estonian OÜ, OÜ Lasita Maja kasutab 04.05.2011.a. sõlmitud lepingu alusel.
100% tootmismaal asuvat Risu tee 2 kinnistut ümbritsevad tootmis-, maatulundus- ja transpordimaad. Lähim elamu asub Risu tee 1 kinnistul ca 23 m kaugusel Risu tee 2 kinnistu piirist.
Vastavalt Maa-ameti kaardile ei jää kinnistu ja selle vahetu lähiümbruse alale (raadiusega vähemalt 750 m) looduskaitse ja Natura alasid ega kaitstavaid üksikobjekte, kaitstavate liikide elupaiku ja kasvukohti, samuti kultuurimälestisi.
Lähimaks pinnaveekoguks on Haage paisjärv, mis asub kinnistu idapiirist ligikaudu 0,55 km kaugusel kagu suunas.
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Lisa 6: LasitaMaja_asukoha_kaart.pdf
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Lisa 7: LasitaMaja_heiteallikate_asendiplaan.pdf
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid.
Hajuvusarvutustes on võetud arvesse maapinna reljeefi vastavalt kõrgusmudelile (5 m täpsusega andmed) ning maapinna karedustegurit vastavalt piirkonna pinnakattele ja lähedal asuvaid hooneid.
Paiksete heiteallikate heite leviku modelleerimiseks kasutatavad hajuvusmudelid ei ole võimelised arvestama
kaugemal asuvate hoonete mõju hajuvustingimustele ja seega nende olemasolu või puudumine ei mõjuta hajuvusarvutusi.
Eelnevalt lähtuvalt puuduvad piirkonnas hajuvustingimusi oluliselt mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid.
Ilmastikutingimuste iseloomustus

Tuulte suuna, tugevuse ja sageduse ilmestamiseks on ELLE OÜ koostanud tuuleroosi 2014.–2016. aasta andmete põhjal. Vaatlused toimusid iga tunni tagant. Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus on toodud tuuleroosil protsentides (%). Valdavad tuuled on edelasuunast. Keskmine tuule kiirus aastatel 1981–2010 oli 3,2 m/s.
Tugevamad tuuled puhusid talvekuudel, mõnevõrra tuulevaiksem oli suvekuudel. Maksimaalne tuule kiirus on Tõraveres mõõdetud juunis (28 m/s).
Tuulteroos on esitatud Lisade punktis 4.4.17.

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Heitkogused on saadud arvutuslikult, mõõtmisi ei ole teostatud.

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Arvutusmetoodikad on esitatud keskkonnaministri 27.12.2016. a määruses nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" ja 24.11.2016. a määruses nr 59 "Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid.

Välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite kogused on leitud materjalide ohutuskaartidel oleva info alusel ja heitkoguste arvutamisel on lähtutud massibilansimeetodist (Metoodika (keskkonnaagentuur.ee).

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Arvutusmetoodikad on esitatud keskkonnaministri 27.12.2016. a määruses nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" ja 24.11.2016. a määruses nr 59 "Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid. Arvutamisel on kasutatud Kotkas-programmi automaatset heitkoguste arvutamist.

Puidutolmu heitkogus läbi filterkanga on leitud järgmiselt:

  • tolmu eraldamiseks saepurukonteinerist on kasutatava õhu kogus 4500 / 3600 = 1,25 m3/s temperatuuril 20 °C,
  • vastavalt filterkanga tehnilistele andmetele on maksimaalne väljutatava tolmu hulk 20 mg/Nm3.
  • maksimaalse konteinerist väljutatava tolmu heitkoguse on leitud järgmiselt:

1,25 m3/s x 20 mg/Nm3 = 25 mg/s = 0,025 g/s

Ühe konteineri täitmiseks kulub 2,5 tundi ja üks ventilaatori suudab aastas täita kuni 1600 konteineri ning väljutatava tolmu aastane heitkogus kokku on leitud järgnevalt:

                                   4000 t/a / 2,5h = 1600 tk

0,025 g/s  x 3600 s/h x 2,5 h x 1600 tk = 360000 g/a = 0,360 t/a.

Makor värviliini värvikulu on kuni 50 liitrit tunnis siis nt aastas 10000 liitri kasutamiseks kulub:
10000 / 50 = 200 (100+100) tundi.

Värvikambris kasutatava värvipüstoli värvikulu tunnis on kuni 5 liitrit. Värvikambrites kasutatakse hinnanguliselt kuni 10% värvi kogusest:
10000 x 10% = 1000 l/a / 5 l/h = 200 h/a

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heite­allikas Püüdeseade
Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine
CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik
Katlamaja korsten Hekotekimultitsüklon 1 vastavalt vajadusele PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 95 %  
Puidutööstuse 4 saepurukonteinerit koondallikana Saepurukonteineri filter 4 vastavalt vajadusele PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 98 %  
Puidutööstuse 2 saepurukonteinerit Saepurukonteineri filter 2 vastavalt vajadusele PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 98 %  
 
Muud heite vähendamise meetmed
 

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Katlamaja korsten
Koormus
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Puidutööstuse 4 saepurukonteinerit koondallikana
Koormus Tööstus kaks vahetust E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 100 0 0
20 - 21 100 0 0
21 - 22 100 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Puidutööstuse 2 saepurukonteinerit
Koormus Tööstus kaks vahetust E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 100 0 0
20 - 21 100 0 0
21 - 22 100 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Makor värviliini 1. ava
Koormus Tööstus kaks vahetust E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 100 0 0
20 - 21 100 0 0
21 - 22 100 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Makor värviliini 2. ava
Koormus Tööstus kaks vahetust E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 100 0 0
20 - 21 100 0 0
21 - 22 100 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Värvikambrid
Koormus Tööstus kaks vahetust E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 100 0 0
20 - 21 100 0 0
21 - 22 100 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas Katlamaja korsten
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 2
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Jah
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
Hekotekimultitsüklon, 1tk      
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Puidujäätmed 0.05 12 5 100 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0145 g/s 7.30422 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.23 g/s 7.038 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.236 g/s 7.2216 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.42 g/s 12.852 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 2.40 g/s 73.44 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.034 g/s 1.0404 t
BC Must süsinik 0 g/s 1.0557 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.054 mg/s 1.6524 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0011 mg/s 0.034272 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.026 mg/s 0.7956 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.002 mg/s 0.0612 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.04 mg/s 1.224 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 1.024 mg/s 31.3344 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.046 mg/s 1.4076 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.04 mg/s 1.224 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0.001 mg/s 0.0306 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.20 µg/s 6.12 mg
1336-36-3 Polüklooritud bifenüülid (PCB-d) 0 mg/s 0 kg
50-32-8 Benso(a)püreen 0.02 mg/s 0.612 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.032 mg/s 0.9792 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.01 mg/s 0.306 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.008 mg/s 0.2448 kg
118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) 0 mg/s 0.000306 kg
7664-41-7 Ammoniaak 0.074 g/s 2.2644 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.022 g/s 0.6732 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 0 t
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 0.0598 g/s 6 704.68032 t
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Kas soovite kasutada salvestamisel automaatset heitkoguste arvutamist?
Jah
 
Heite­allikas Lahusteid sisaldav kemikaal Lahusteid sisaldava kemikaali kasutamine Välisõhku väljutatud LOÜ-de heitkogus saasteainete kaupa
Nimetus Tüüp Liik LOÜ-de sisaldus, massi % Tegevusala või tehnoloogiaprotsess Kemi­kaali kogus aastas, tonni Töö­tundide arv aastas Ohulaused (H) CAS nr Nimetus Heitkogus
SNAP kood Nimetus Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001) Aastane heitkogus, tonni/a (täpsus vähemalt 0,0001)
Makor värviliini 1. ava INPEX Vacumat Finish WM Top Coat UV Veepõhine Värv 6 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 7.931 150 H301 - Allaneelamisel mürgine
H302 - Allaneelamisel kahjulik
H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur
H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur
H314 - Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi
H315 - Põhjustab nahaärritust
H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni
H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi
H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust
H330 - Sissehingamisel surmav
H331 - Sissehingamisel mürgine
H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust
H361 - Arvatavasti kahjustab viljakust või loodet (märkida spetsiifiline toime, kui see on teada) (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud)
H400 - Väga mürgine veeorganismidele
H410 - Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime
H412 - Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime 		5131-66-8 1-Butoksü-2-propanool 0.367 0.1983
34590-94-8 Dipropüleenglükoolmonometüüleeter (DPGME) 0.367 0.1983
121-44-8 triethylamine 0.147 0.0793
Makor värviliini 2. ava INPEX Vacumat Finish WM Top Coat UV Veepõhine Värv 6 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 7.931 150 5131-66-8 1-Butoksü-2-propanool 0.367 0.1983
34590-94-8 Dipropüleenglükoolmonometüüleeter (DPGME) 0.367 0.1983
121-44-8 triethylamine 0.147 0.0793
Värvikambrid INPEX Vacumat Finish WM Top Coat UV Veepõhine Värv 6 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 1.762 300 5131-66-8 1-Butoksü-2-propanool 0.041 0.044
34590-94-8 Dipropüleenglükoolmonometüüleeter (DPGME) 0.041 0.044
121-44-8 triethylamine 0.016 0.0176
Makor värviliini 1. ava INPEX Universal Finish WM Veepõhine Värv 5 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 15.66 300 H301 - Allaneelamisel mürgine
H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur
H311 - Nahale sattumisel mürgine
H314 - Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi
H315 - Põhjustab nahaärritust
H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni
H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi
H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust
H330 - Sissehingamisel surmav
H400 - Väga mürgine veeorganismidele
H410 - Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime
H412 - Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime 		5131-66-8 1-Butoksü-2-propanool 0.362 0.3915
34590-94-8 Dipropüleenglükoolmonometüüleeter (DPGME) 0.362 0.3915
Makor värviliini 2. ava INPEX Universal Finish WM Veepõhine Värv 5 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 15.66 300 5131-66-8 1-Butoksü-2-propanool 0.362 0.3915
34590-94-8 Dipropüleenglükoolmonometüüleeter (DPGME) 0.362 0.3915
Värvikambrid INPEX Universal Finish WM Veepõhine Värv 5 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 3.48 600 5131-66-8 1-Butoksü-2-propanool 0.04 0.087
34590-94-8 Dipropüleenglükoolmonometüüleeter (DPGME) 0.04 0.087
Makor värviliini 1. ava Laqvin Fast Dry Combi Bas A Veepõhine Värv 1.789 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 11.07 200 H301 - Allaneelamisel mürgine
H302 - Allaneelamisel kahjulik
H312 - Nahale sattumisel kahjulik
H314 - Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi
H315 - Põhjustab nahaärritust
H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni
H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi
H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust
H330 - Sissehingamisel surmav
H331 - Sissehingamisel mürgine
H332 - Sissehingamisel kahjulik
H372 - Kahjustab elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) 		111-76-2 2-Butoksüetanool 0.275 0.198
Makor värviliini 2. ava Laqvin Fast Dry Combi Bas A Veepõhine Värv 1.789 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 11.07 200 111-76-2 2-Butoksüetanool 0.275 0.198
Värvikambrid Laqvin Fast Dry Combi Bas A Veepõhine Värv 1.789 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 2.46 400 111-76-2 2-Butoksüetanool 0.031 0.044
Makor värviliini 1. ava INPEX Tauch & Flut Deckfarbe WM Schwedenrot 008 Veepõhine Värv 4 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 5.625 100 H301 - Allaneelamisel mürgine
H302 - Allaneelamisel kahjulik
H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur
H311 - Nahale sattumisel mürgine
H314 - Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi
H315 - Põhjustab nahaärritust
H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni
H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi
H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust
H330 - Sissehingamisel surmav
H400 - Väga mürgine veeorganismidele
H410 - Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime
H412 - Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime 		5131-66-8 1-Butoksü-2-propanool 0.312 0.1125
34590-94-8 Dipropüleenglükoolmonometüüleeter (DPGME) 0.312 0.1125
Makor värviliini 2. ava INPEX Tauch & Flut Deckfarbe WM Schwedenrot 008 Veepõhine Värv 4 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 5.625 100 5131-66-8 1-Butoksü-2-propanool 0.312 0.1125
34590-94-8 Dipropüleenglükoolmonometüüleeter (DPGME) 0.312 0.1125
Värvikambrid INPEX Tauch & Flut Deckfarbe WM Schwedenrot 008 Veepõhine Värv 4 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 1.25 200 5131-66-8 1-Butoksü-2-propanool 0.035 0.025
34590-94-8 Dipropüleenglükoolmonometüüleeter (DPGME) 0.035 0.025
Makor värviliini 1. ava ASPOSOL D60S Lahustipõhine Muu kemikaal 100 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 2.214 1 800 H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav
EUH066 - Korduv kokkupuude võib põhjustada naha kuivust või lõhenemist 		64742-48-9 Tööstusbensiin, hüdreeritud, raske 0.342 2.214
Makor värviliini 2. ava ASPOSOL D60S Lahustipõhine Muu kemikaal 100 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 2.214 1 800 64742-48-9 Tööstusbensiin, hüdreeritud, raske 0.342 2.214
Värvikambrid ASPOSOL D60S Lahustipõhine Muu kemikaal 100 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 0.492 400 64742-48-9 Tööstusbensiin, hüdreeritud, raske 0.342 0.492
Värvikambrid Atsetoon Lahustipõhine Lahusti 100 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 0.791 4 000 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur
H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust
H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust
EUH066 - Korduv kokkupuude võib põhjustada naha kuivust või lõhenemist 		67-64-1 Atsetoon (2-Propanoon) 0.055 0.791
 
Ohutuskaart(id) ja muu lisainfo
Lisa 8: LasitaMaja_ohutuskaardid.pdf

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess või seade Lahusti (kaasa arvatud kemikaalis sisalduv lahusti) Välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarne heitkogus Seotud heiteallikad
Taotletav kogus, t/a LOÜ-de heide väljuvates gaasides LOÜ-de kontrollimatu heide, % lahustite sisendist LOÜ-de summaarne heide LOÜ-de summaarne heide, % lahustite sisendist LOÜ-de summaarne heitkogus Heite­allikas
Prognoositav Mõõtühik Prognoositav Prognoositav Mõõtühik Prognoositav Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Tonnides aastas (täpsus 0,001)
Puitpindade katmine 9.448         6.089 9.448 Makor värviliini 1. ava
Makor värviliini 2. ava
Värvikambrid
 
Lahustid taotletav kokku
9.448
LOÜ-d kokku (tonni aastas)
9.448
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
 

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
6 67-64-1 Atsetoon (2-Propanoon) 0.055 g/s 1 tund 1 050 µg/m³ 18.857 0.018
24 tundi 350 µg/m³ 10.191 0.029
1 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2.40 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 417.888 0.042
1 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.054 mg/s 1 aasta 0.50 µg/m³ 0.002 0.004
1 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.04 mg/s 1 aasta 0.02 µg/m³ 0.001 0.05
1 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.002 mg/s 1 aasta 0.006 µg/m³ 0 0
1 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.026 mg/s 1 aasta 0.005 µg/m³ 0.001 0.20
1 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.046 mg/s 24 tundi 0.10 µg/m³ 0.007 0.07
1 aasta 0.01 µg/m³ 0.002 0.20
1 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.04 mg/s 24 tundi 2 µg/m³ 0.006 0.003
1 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 1.024 mg/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.163 0.003
1 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.022 g/s 1 tund 350 µg/m³ 3.158 0.009
24 tundi 125 µg/m³ 2.603 0.021
1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.42 g/s 1 tund 200 µg/m³ 68.136 0.341
1 aasta 40 µg/m³ 14.633 0.366
1, 4, 5, 6 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 6.402 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 589.984 0.118
24 tundi 2 000 µg/m³ 328.60 0.164
1 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.23 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 8.021 0.321
1 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.236 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 16.092 0.322
1 aasta 40 µg/m³ 8.207 0.205
 
Koosmõju kirjeldus
 

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Käitis kasutab oma töös kemikaale, mis võivad teoreetiliselt põhjustada lõhnahäiringut. Saasteainete lõhnahäiringuid
on käsitletud Keskkonnaministeeriumi tellitud töös „Välisõhu mitteesmatähtsate saasteainete piirnormide uue kontseptsiooni välja töötamine“ (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Keskkonnatoksikoloogia laboratoorium, 15.11.2017). Lähtudes nimetatud töös esitatud lõhnalävedest ei teki ühegi saasteaine osas hajuvusarvutuste kohaselt kontsentratsiooni, mis ületaks lõhnaläve.
Lähtuvalt eelnevast ei ole oodata ettevõtte poolt põhjustatavat lõhna häiringutaseme ületamist lähipiirkonnas.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Heitkogused on saadud arvutuslikult, mõõtmisi ei ole teostatud.

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Õhukvaliteedi arvutuslikul hindamisel heiteallikate parameetrite ja heiteallikate asukohta iseloomustavate meteoroloogiliste andmete põhjal saasteainete sisalduse määramisel maapinnalähedases õhukihis on kasutatud Gaussi algoritmil põhinevat arvutusprogrammi Aeropol versiooni 5, mis võimaldab arvutada ühe tunni, ööpäeva ja aasta keskmiseid õhukvaliteedi tasemeid ning 8 tunni libisevat keskmist õhukvaliteedi taset ning võimaldab protsentiilide arvutamist vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud määruses toodud piirväärtuse lubatud ületamiste arvule.

Arvutamiseks valitud meteoaasta
2016-2018
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu
  • Õhutemperatuur
  • Õhuniiskus
  • Õhurõhk
  • Sademed
  • Tuul: suund, kiirus
  • Päikesepaiste kestus
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam:
Tõravere, Nõo vald, Tartu maakond
Tel. 58 54 07 15
Laius: N 58°15´51´´
Pikkus: E 26°27´41´´
Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 70,17 m (EH2000)

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Kliimaandmetena kasutati lähima (Tartu-Tõravere) meteoroloogiajaama kolme aasta vajalikke kliimaandmeid, mida on töödelnud Tartu Ülikooli Aeropoli koostajad.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati Maa-ameti vastavast andmebaasist pärinevaid andmeid.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Fooniandmeid pole arvestatud. Samuti puuduvad vähemalt 750 m raadiuses teiste ettevõtete heiteallikad.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Arvestades kasutatavate kemikaalide koostist ja hulka ning nende kasutuse iseloomu, ei ole ette näha ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi
piirväärtuste ületamist heiteallikate töötamisel.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid
Manused
Lisa 9: LasitaMaja_mudeldatud_hajumisarvutusedUUS.pdf

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Välisõhku väljutatavate saasteainete arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtused ei ületa atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtusi väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Käitise tegevusest ja asukohast tulenevalt ei ole oodata müra normtasemete ületamist väljapool tootmisterritooriumi kuna
tootmine toimub hoone sees.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Tootmishoones on 3 heiteallikat, kust väljutatakse lahustiaure ja suurimad LOÜ kogused eraldub välisõhku kahest värviliini heiteallikast (nr 3 ja nr 3). Enim atsetooni eraldub värvikambrite heiteallikas nr 6 (atsetooni kasutatakse värvipüstolite puhastamiseks. Heitallikate parameetrid on esitatud tabelis 4.2.
Hajumisarvutustes on arvestatud, et korraga ja täisvõimsusel töötavad kõik seadmed, kuid tegelikkuses on selline olukord
väga väikese tõenäosusega.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Ettepanek on kehtestada õhusaaste heitkogused vastavalt tabelis 4.6. toodud väärtustele.
Täiendavaid müra ning lõhnainete vähendamise meetmeid ei rakendata.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Välisõhu saastetaset ettevõtte tootmisterritooriumil mõõtmise teel ei seirata. Tegevusega ei kaasne korrektsete töövõtete
rakendamisel ülenormatiivseid saasteainete heitkoguse, lõhna või müra emissioone. Omaseire osas on oluline tootmisvahendite ja ventilatsioonisüsteemide korrashoid ja regulaarne hooldus vastavalt valmistajatehase poolt ettenähtule.
Samuti puudub käitajal välisõhu kvaliteedi pidevseire jaam ja vajadus/kohustus selle rajamiseks.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Õhu saasteainete heitnormidest kinnipidamist kontrollitakse ettevõtte poolt olemas olevate võimaluste piires ja
vahenditega. Arvestades saasteainete heitkoguseid, siis täiendavaid meetmeid heitmete vähendamiseks ei ole vaja ette
näha.
Samas on tänase seisuga Eesti Vabariigis loomata halbadest ilmastikutingimustest teavitamise kord ja ettevõttel puudub
tegelikult võimalus rakendada ennetavaid meetmeid.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid.
Muud heite vähendamise meetmed
Pinnakatete käitlemisel välisõhku eralduda võivate värviosakeste vähendamiseks on värvimiskambrid varustatud
papplõõtsfilter- ja klaaskiudpeenfilterkangaga.
Saagimise, lihvimise, freesimise, puurimise saepuru ja puidutolmu pneumotranspordisüsteemid tagastavad tsehhist
väljatõmmatava õhu peale filtrites puhastamist tagasi tootmisruumidesse. Filtrist suunatakse saepuru/puidutolm mobiilsesse ja kinnisesse saepurukonteinerisse. Seega mööblitööstusest välisõhku tahkeid osakesi ei eraldu.
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
Kontrollimatuid heiteid ei teki.

5.4.18. Lisad

LHK projekti täiendavad andmed
Eraldi failina on lisatud tuulteroos ja kitsenduste kaart
LHK projekti lisad
Lisa 10: Tartu_tuulteroos.pdf
Lisa 11: LasitaMaja_kitsendustekaart.pdf

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Katlamaja korsten PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.236 g/s 7.30422 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.23 g/s 7.038 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.236 g/s 7.2216 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.42 g/s 12.852 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 2.40 g/s 73.44 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.034 g/s 1.0404 t  
BC Must süsinik Tavaheide 0 g/s 1.0557 t  
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.054 mg/s 1.6524 kg  
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.0011 mg/s 0.034272 kg  
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.026 mg/s 0.7956 kg  
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.002 mg/s 0.0612 kg  
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.04 mg/s 1.224 kg  
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 1.024 mg/s 31.3344 kg  
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.046 mg/s 1.4076 kg  
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.04 mg/s 1.224 kg  
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 0.001 mg/s 0.0306 kg  
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0.20 µg/s 6.12 mg  
1336-36-3 Polüklooritud bifenüülid (PCB-d) Tavaheide 0 mg/s 0 kg  
50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0.02 mg/s 0.612 kg  
205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0.032 mg/s 0.9792 kg  
207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0.01 mg/s 0.306 kg  
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0.008 mg/s 0.2448 kg  
118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) Tavaheide 0 mg/s 0.000306 kg  
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.074 g/s 2.2644 t  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.022 g/s 0.6732 t  
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 0 t  
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0.0598 g/s 6 704.68032 t  
Makor värviliini 1. ava 5131-66-8 1-Butoksü-2-propanool Tavaheide 1.041 g/s 0.7023 t  
34590-94-8 Dipropüleenglükoolmonometüüleeter (DPGME) Tavaheide 1.041 g/s 0.7023 t  
121-44-8 triethylamine Tavaheide 0.147 g/s 0.0793 t  
111-76-2 2-Butoksüetanool Tavaheide 0.275 g/s 0.198 t  
64742-48-9 Tööstusbensiin, hüdreeritud, raske Tavaheide 0.342 g/s 2.214 t  
Makor värviliini 2. ava 5131-66-8 1-Butoksü-2-propanool Tavaheide 1.041 g/s 0.7023 t  
34590-94-8 Dipropüleenglükoolmonometüüleeter (DPGME) Tavaheide 1.041 g/s 0.7023 t  
121-44-8 triethylamine Tavaheide 0.147 g/s 0.0793 t  
111-76-2 2-Butoksüetanool Tavaheide 0.275 g/s 0.198 t  
64742-48-9 Tööstusbensiin, hüdreeritud, raske Tavaheide 0.342 g/s 2.214 t  
Värvikambrid 5131-66-8 1-Butoksü-2-propanool Tavaheide 0.116 g/s 0.156 t  
34590-94-8 Dipropüleenglükoolmonometüüleeter (DPGME) Tavaheide 0.116 g/s 0.156 t  
121-44-8 triethylamine Tavaheide 0.016 g/s 0.0176 t  
111-76-2 2-Butoksüetanool Tavaheide 0.031 g/s 0.044 t  
64742-48-9 Tööstusbensiin, hüdreeritud, raske Tavaheide 0.342 g/s 0.492 t  
67-64-1 Atsetoon (2-Propanoon) Tavaheide 0.055 g/s 0.791 t  
Puidutööstuse 4 saepurukonteinerit koondallikana PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.05 g/s 0.72 t  
Puidutööstuse 2 saepurukonteinerit PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.025 g/s 0.36 t  
 
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 12.852 t
111-76-2 2-Butoksüetanool 0.44 t
118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) 0.000306 kg
121-44-8 triethylamine 0.1762 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 t
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 6 704.68032 t
1336-36-3 Polüklooritud bifenüülid (PCB-d) 0 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.2448 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.9792 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.306 kg
34590-94-8 Dipropüleenglükoolmonometüüleeter (DPGME) 1.5606 t
50-32-8 Benso(a)püreen 0.612 kg
5131-66-8 1-Butoksü-2-propanool 1.5606 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 73.44 t
64742-48-9 Tööstusbensiin, hüdreeritud, raske 4.92 t
67-64-1 Atsetoon (2-Propanoon) 0.791 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 1.6524 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.034272 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 1.224 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0612 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.7956 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 1.4076 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 1.224 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 31.3344 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.6732 t
7664-41-7 Ammoniaak 2.2644 t
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0.0306 kg
BC Must süsinik 1.0557 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 1.0404 t
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 6.12 mg
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 8.38422 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 7.2216 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 7.038 t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane.

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus
Lasita Maja 22.03.2022 kiri keskkonnaloa nr L.ÕV/324680 muutmise taotlusest
Lisa 12: LasitaMaja_kiri22032022.pdf