Tagasi menetluse vaatesse
Taotlused ja menetlused » Menetlus M-119312
Taotlus T-KL/1011624
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Skano Furniture Factory Osaühing
Kontaktisik
Veikko Parts
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Ettevõte soovib muuta keskkonnaluba, kuna ettevõtte tegevus hakkab toimuma teises asukohas. Sellest tulenevalt muutuvad ka heiteallikad.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Skano Furniture Factory Osaühingu põhitegevusalaks on puitmööbli tootmine, mille juurde kuulub tegevusena ka pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil.
Kasutatavate materjalide järgi liigitub toodang täispuidust, tislerikilbist ja puitlaastplaadist valmistatud mööbliks. Tehnoloogiline protsess kujutab endast peamiselt puidu kuivatamist, puitdetailide mehhaanilist töötlemist, liimimist ja viimistlemist.
Ettevõte vajab oma tegevuseks keskkonnaluba, kuna lenduvate orgaaniliste ühendite, välja arvatud – metaan, merkaptaanid ja muud gaasilised orgaanilised väävliühendid ning püsivad orgaanilised saasteained, käitise heiteallikatest eralduv heitkogus ületab summaarselt 0,5 tonni aastas.
Värvide, lakkide ja teiste viimistlusmaterjalide kasutatav koguson eeldatavalt u 150 tonni aastas ning välisõhku väljutatavate LOÜ-de kogus u 11,4 tonni aastas.
Kasutatavate materjalide järgi liigitub toodang täispuidust, tislerikilbist ja puitlaastplaadist valmistatud mööbliks. Tehnoloogiline protsess kujutab endast peamiselt puidu kuivatamist, puitdetailide mehhaanilist töötlemist, liimimist ja viimistlemist.
Ettevõte vajab oma tegevuseks keskkonnaluba, kuna lenduvate orgaaniliste ühendite, välja arvatud – metaan, merkaptaanid ja muud gaasilised orgaanilised väävliühendid ning püsivad orgaanilised saasteained, käitise heiteallikatest eralduv heitkogus ületab summaarselt 0,5 tonni aastas.
Värvide, lakkide ja teiste viimistlusmaterjalide kasutatav koguson eeldatavalt u 150 tonni aastas ning välisõhku väljutatavate LOÜ-de kogus u 11,4 tonni aastas.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Skano Furniture Factory Osaühingu tehas asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Rehepapi tn 4 (katastritunnus: 62501:001:0893) kinnistul. Kinnistut ümbritsevad transpordimaad, tootmismaad ja ärimaad. Lähim elamumaa asub käitisest kirde suunas umbes 380 m kaugusel. Lähim üldkasutatav maa asub käitisest umbes 340 m kaugusel kagy suunas. Uus Skano Furniture Factory Osaühingu Pärnu mööblitehas asub arenevas tööstuspiirkonnas. Maapinna reljeef on kompleksi piirkonnas tasane. Tootmisterritooriumi kõrgus merepinnast on 5 m. Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus.
Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 56 („Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis”. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. aasta määrus nr 56) arvestatakse käitise tegevuse hinnanguliseks mõjupiirkonnaks ala vähemalt 500 m raadiuses tootmisterritooriumist või ala, mille kaugus tootmisterritooriumist võrdub kõrgeima paikse heiteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast. Pärnu mööblitehase heiteallikad asuvad maapinnast 8 m kõrgusel, seega mõjupiirkonnaks arvestatakse 500 m. Pärnu mööblitehase otsesesse mõjupiirkonda jäävad tootmis-, äri-, üldkasutatavad, transpordi-, riigikaitse- ja elamumaad.
Pärnu mööblitehase eeldatavasse mõjupiirkonda kaitstavaid loodusobjekte, pärnadkultuuriobjekte ja muinsuskaitseobjekte ei jää.
Eeldatavas mõjupiirkonnas ei asu olulisi hajumisarvutusi mõjutada võivaid
tehnogeenseid objekte.
Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 56 („Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis”. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. aasta määrus nr 56) arvestatakse käitise tegevuse hinnanguliseks mõjupiirkonnaks ala vähemalt 500 m raadiuses tootmisterritooriumist või ala, mille kaugus tootmisterritooriumist võrdub kõrgeima paikse heiteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast. Pärnu mööblitehase heiteallikad asuvad maapinnast 8 m kõrgusel, seega mõjupiirkonnaks arvestatakse 500 m. Pärnu mööblitehase otsesesse mõjupiirkonda jäävad tootmis-, äri-, üldkasutatavad, transpordi-, riigikaitse- ja elamumaad.
Pärnu mööblitehase eeldatavasse mõjupiirkonda kaitstavaid loodusobjekte, pärnadkultuuriobjekte ja muinsuskaitseobjekte ei jää.
Eeldatavas mõjupiirkonnas ei asu olulisi hajumisarvutusi mõjutada võivaid
tehnogeenseid objekte.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Pärnu mööblitehas
Aadress
Rehepapi tn 4, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond
Territoriaalkood
6619
Katastritunnus(ed)
62501:001:0893
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6473600, Y: 527980
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Rehepapi tn 4 (62501:001:0893). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Rehepapi tn 4 (62501:001:0893).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
Kuni
2. Tööstusheide
2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus
Ei ole asjakohane2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine
Ei ole asjakohane2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)
Ei ole asjakohane2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)
Ei ole asjakohane2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed
Ei ole asjakohane2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed
Ei ole asjakohane2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud
Ei ole asjakohane2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire
Ei ole asjakohane2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed
Ei ole asjakohane2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks
Ei ole asjakohane2.11. Tegevushälbed
Ei ole asjakohane2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed
Ei ole asjakohane2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest
Ei ole asjakohane2.14. Lähteolukorra aruanne
Ei ole asjakohane3. Eriosa - Jäätmed
3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed
Ei ole asjakohane3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul
Ei ole asjakohane3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus
Ei ole asjakohane3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul
Ei ole asjakohane3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed
Ei ole asjakohane3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava
Ei ole asjakohane3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga
Ei ole asjakohane3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused
Ei ole asjakohane3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta
Ei ole asjakohane3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus
Ei ole asjakohane3.11. Lisad
Ei ole asjakohane4. Eriosa - Vesi
4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus
Ei ole asjakohane4.2. Veevõtt
4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust
Ei ole asjakohane4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist
Ei ole asjakohane4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud
Ei ole asjakohane4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine
Ei ole asjakohane4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega
Ei ole asjakohane4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
Ei ole asjakohane4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine
Ei ole asjakohane4.3.3. Äkkheide vette
Ei ole asjakohane4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.
4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim
Ei ole asjakohane4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused
Ei ole asjakohane4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine
Ei ole asjakohane4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine
Ei ole asjakohane4.7. Vesiviljelus
Ei ole asjakohane4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine
Ei ole asjakohane5. Eriosa - Õhk
5.1. Heiteallikad
| Heiteallikas | Väljuvate gaaside parameetrid | Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Heiteallika keskkonnaregistri kood | Nr plaanil või kaardil | Nimetus | L-EST97 koordinaadid | Ava läbimõõt, m | Väljumiskõrgus, m | Joonkiirus, m/s | Temperatuur, °C | SNAP kood | Lisategevuse SNAP |
| S1 | Lakiliini kabiini korsten | X: 6473676, Y: 528004 | 0.60 | 8 | 9.82 | 25 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | ||
| S2 | Lakiliini kuivati korstnad | X: 6473663, Y: 527996 | 0.43 | 8 | 16.98 | 40 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | ||
| S3 | Peitsiliini kabiini korsten | X: 6473644, Y: 527984 | 0.50 | 8 | 11.32 | 25 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | ||
| S4 | Peitsiliini kuivati korsten | X: 6473656, Y: 527991 | 0.25 | 8 | 11.32 | 40 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | ||
| S5 | Lakikabiini korsten | X: 6473680, Y: 528020 | 0.60 | 8 | 9.82 | 25 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | ||
Põletusseade
Ei
Keskmise võimsusega põletusseade
Ei
Suure võimsusega põletusseade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Jah
| Tegevusala, tehnoloogiaprotsess või seade | Tegevusalal orgaaniliste lahustite aastakulu, tonni |
|---|---|
| Puitpinna katmine | 11.409 |
Naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei
5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad
| Heiteallika keskkonnaregistri kood | Kirjeldus | Selgitused ja põhjus, miks heiteallikat loalt eemaldada soovitakse | Eemaldamise liik |
|---|---|---|---|
| HEIT0004815 | HEIT0004815, Lakipihustus-kabiini korsten (S1), kaugus 3644m, 0.25⌀, 7.00m, 57.65m/s, 25.00℃, Skano Furniture Factory OÜ | <p>Tehase asukoht muutus, heiteallikat pole enam.</p> | Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud |
| HEIT0004816 | HEIT0004816, Lakipihustuskabiini kuivati korsten (S2), kaugus 3660m, 0.25⌀, 7.50m, 60.30m/s, 40.00℃, Skano Furniture Factory OÜ | <p>Tehase asukoht muutus, heiteallikat pole enam.</p> | Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud |
| HEIT0004817 | HEIT0004817, Peitsipihustuse automaatsüsteemi korsten (S3), kaugus 3668m, 0.50⌀, 8.50m, 10.54m/s, 25.00℃, Skano Furniture Factory OÜ | <p>Tehase asukoht muutus, heiteallikat pole enam.</p> | Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud |
| HEIT0004818 | HEIT0004818, Peitsipihustuse automaatsüsteemi kuivati korsten (S4), kaugus 3661m, 0.32⌀, 8.50m, 5.39m/s, 40.00℃, Skano Furniture Factory OÜ | <p>Tehase asukoht muutus, heiteallikat pole enam.</p> | Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud |
| HEIT0004819 | HEIT0004819, I korruse lakikabiini korsten (S5), kaugus 3643m, 0.40⌀, 8.00m, 41.78m/s, 25.00℃, Skano Furniture Factory OÜ | <p>Tehase asukoht muutus, heiteallikat pole enam.</p> | Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud |
| HEIT0004820 | HEIT0004820, I korruse värvikabiini korsten (S6), kaugus 3677m, 0.50⌀, 9.50m, 13.24m/s, 25.00℃, Skano Furniture Factory OÜ | <p>Tehase asukoht muutus, heiteallikat pole enam.</p> | Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud |
| HEIT0004821 | HEIT0004821, Lakikabiini korsten (S7), kaugus 3700m, 0.80⌀, 8.00m, 9.35m/s, 25.00℃, Skano Furniture Factory OÜ | <p>Tehase asukoht muutus, heiteallikat pole enam.</p> | Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud |
| HEIT0004822 | HEIT0004822, Lakikabiini kuivati korsten (S8), kaugus 3694m, 0.40⌀, 8.00m, 9.07m/s, 40.00℃, Skano Furniture Factory OÜ | <p>Tehase asukoht muutus, heiteallikat pole enam.</p> | Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud |
| HEIT0004823 | HEIT0004823, Pihustuskabiini korsten (S9), kaugus 3680m, 0.50⌀, 8.00m, 20.37m/s, 25.00℃, Skano Furniture Factory OÜ | <p>Tehase asukoht muutus, heiteallikat pole enam.</p> | Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud |
| HEIT0004824 | HEIT0004824, Pihustuskabiini kuivati korsten (S10), kaugus 3692m, 0.25⌀, 8.00m, 11.98m/s, 40.00℃, Skano Furniture Factory OÜ | <p>Tehase asukoht muutus, heiteallikat pole enam.</p> | Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud |
| HEIT0004825 | HEIT0004825, II korruse lakikabiini korsten (S11), kaugus 3718m, 0.81⌀, 8.00m, 10.48m/s, 25.00℃, Skano Furniture Factory OÜ | <p>Tehase asukoht muutus, heiteallikat pole enam.</p> | Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud |
| HEIT0004826 | HEIT0004826, II korruse lakikabiini kuivati korsten (S12), kaugus 3744m, 0.50⌀, 8.00m, 15.13m/s, 40.00℃, Skano Furniture Factory OÜ | <p>Tehase asukoht muutus, heiteallikat pole enam.</p> | Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud |
| HEIT0004827 | HEIT0004827, Pealistamise väljatõmme (S13), kaugus 3628m, 0.50⌀, 12.00m, 9.98m/s, 25.00℃, Skano Furniture Factory OÜ | <p>Tehase asukoht muutus, heiteallikat pole enam.</p> | Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud |
| HEIT0004828 | HEIT0004828, II korruse vahelihvimise korsten (S14), kaugus 3737m, 0.22⌀, 9.00m, 36.83m/s, 25.00℃, Skano Furniture Factory OÜ | <p>Tehase asukoht muutus, heiteallikat pole enam.</p> | Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud |
| HEIT0004829 | HEIT0004829, Pumbajaama diiselgeneraator (S15), kaugus 3681m, 0.80⌀, 2.90m, 0.03m/s, 60.00℃, Skano Furniture Factory OÜ | <p>Tehase asukoht muutus, heiteallikat pole enam.</p> | Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud |
5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)
Registrikood/isikukood
11852485
Postiaadress
Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Uus tn 69-65, 50606
Telefon
+372 5342 5553
E-posti aadress
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
Saasteloa taotlus ja lubatud heitkoguste projekt on koostatud vastavalt keskkonnaministri määruses nr 56 („Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis”. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. aasta määrus) esitatud nõuetele ja andmekoosseisule.
LHK projekt sisaldab käitise tegevuse kohta käivaid asjakohaseid andmeid
Lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks on kasutatud juhendmaterjali "Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides“.
Õhukvaliteeti on hinnatatud vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) ning piir- ja sihtväärtuste arvestamisel on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 75 („Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus). Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 („Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi.hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust.
Lahusteid sisaldavatest kemikaalidest lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ-de) koguste määramisel on tuginetud kemikaali ohutuskaartidel esitatud andmetele aine ja/või valmistise koostise kohta, selgitades, kas aine on lenduv või milline osa valmistise koostisest (koostisainetest) on lenduv. LOÜ-de määramisel on kasutatud Ardi Link poolt koostatud juhendmaterjali „Orgaanilisi lahusteid kasutavad käitised. Tööstusheite seaduse 5. peatüki mõistes“ (A. Link, 2017. „Orgaanilisi lahusteid kasutavad käitised. Tööstusheite seaduse 5. peatüki mõistes.“ Versioon 1.6. Keskkonnaagentuur. Tallinn). Kui LOÜ sisaldus on ohutuskaartidel esitatud vahemikuna, siis on jagatud LOÜ-d vastavalt proportsionaalsusele. Näiteks kui ohutuskaardil on märgitud, et valmistise LOÜüld (üldsisaldus) on 30% ja on antud kaks erinevat LOÜ-d, mõlemad vahemikuga 10–30%, siis on võetud mõlema aine sisalduseks proportsionaalselt 15%. Sellise lähenemisega on välditud, et iga üksiku LOÜ kokkuliitmisel ei sisaldaks valmistis üle 100% LOÜ-sid. Kui kemikaali ohutuskaardil esitatud LOÜ-de maksimaalsete sisalduste summeeritud väärtus on väiksem kui ohutuskaardil esitatud LOÜüld väärtus, siis on lahutatud üldsisaldusest maha lenduvate orgaaniliste saasteainete maksimaalsed sisaldused ja ülejääv LOÜ-de sisaldus on defineeritud kui mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC).
Saasteainete heitkoguste hindamiseks sobiv metoodika on valitud OÜ Severitas ekspertide poolt. Nende saasteainete heite määramiseks, millele on kehtestatud riiklikult kinnitatud metoodika, seda metoodikat on kasutatud. Viited kasutatud metoodikale ja õigusaktidele on esitatud asjakohastes peatükkides. Ent kui saasteainete heite määramiseks ei ole riiklikku meetodit kehtestatud, on kasutatud rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikaid, standardeid, kasutatava tehnoloogiaseadme tootjariigi väljatöötatud arvutusmetoodikaid või muid metoodikaid, mis on mõeldud vastava heiteallika jaoks.
Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 56 („Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis”. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. aasta määrus) võib konkreetse tegevusala või tehnoloogiaprotsessi sarnaste parameetritega heiteallikad, näiteks mitme ventilatsiooniavaga ventilatsioonisüsteem, grupeerida koondallikaks.
Saasteainete hajumise hindamiseks ehk maapinnalähedases õhukihis tekkiva õhukvaliteedi taseme hindamiseks on kasutatud hajumisarvutusprogrammi Airviro.
Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 56 on välisõhu kvaliteedi taset hinnatud väljaspool käitise tootmisterritooriumi ning käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on suurem kui 30% atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel saasteainele kehtestatud piir- või sihtväärtusest, ning vajaduse korral on rakendatud keskmistamisaegade kohta protsentiile. Kui saasteaine arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on suurem kui 30% kehtestatud piir- või sihtväärtusest, siis on LHK projektis hajumisarvutuste tulemuste visualiseerimiseks esitatud OÜ Severitas ekspertide poolt koostatud hajumiskaardid. Hajumise esitamise aluskaardiks on kasutatud Maa-ameti aluskaartide rakendust. Aluskaardile on kantud modelleerimise tulemusel saadud saasteainete leviku diagrammid, mille tulemusena on valminud tööle lisatavad saasteainete hajumiskaardid. Kaartide koostamiseks on kasutatud ESRI ArcGIS programmi.
Fooniandmete (väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmete) kasutamise vajadust heiteallikate koosmõju hindamiseks on hinnatud Keskkonnaameti KOTKAS infosüsteemi abil.
LHK projekt sisaldab käitise tegevuse kohta käivaid asjakohaseid andmeid
Lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks on kasutatud juhendmaterjali "Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides“.
Õhukvaliteeti on hinnatatud vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) ning piir- ja sihtväärtuste arvestamisel on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 75 („Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus). Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 („Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi.hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust.
Lahusteid sisaldavatest kemikaalidest lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ-de) koguste määramisel on tuginetud kemikaali ohutuskaartidel esitatud andmetele aine ja/või valmistise koostise kohta, selgitades, kas aine on lenduv või milline osa valmistise koostisest (koostisainetest) on lenduv. LOÜ-de määramisel on kasutatud Ardi Link poolt koostatud juhendmaterjali „Orgaanilisi lahusteid kasutavad käitised. Tööstusheite seaduse 5. peatüki mõistes“ (A. Link, 2017. „Orgaanilisi lahusteid kasutavad käitised. Tööstusheite seaduse 5. peatüki mõistes.“ Versioon 1.6. Keskkonnaagentuur. Tallinn). Kui LOÜ sisaldus on ohutuskaartidel esitatud vahemikuna, siis on jagatud LOÜ-d vastavalt proportsionaalsusele. Näiteks kui ohutuskaardil on märgitud, et valmistise LOÜüld (üldsisaldus) on 30% ja on antud kaks erinevat LOÜ-d, mõlemad vahemikuga 10–30%, siis on võetud mõlema aine sisalduseks proportsionaalselt 15%. Sellise lähenemisega on välditud, et iga üksiku LOÜ kokkuliitmisel ei sisaldaks valmistis üle 100% LOÜ-sid. Kui kemikaali ohutuskaardil esitatud LOÜ-de maksimaalsete sisalduste summeeritud väärtus on väiksem kui ohutuskaardil esitatud LOÜüld väärtus, siis on lahutatud üldsisaldusest maha lenduvate orgaaniliste saasteainete maksimaalsed sisaldused ja ülejääv LOÜ-de sisaldus on defineeritud kui mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC).
Saasteainete heitkoguste hindamiseks sobiv metoodika on valitud OÜ Severitas ekspertide poolt. Nende saasteainete heite määramiseks, millele on kehtestatud riiklikult kinnitatud metoodika, seda metoodikat on kasutatud. Viited kasutatud metoodikale ja õigusaktidele on esitatud asjakohastes peatükkides. Ent kui saasteainete heite määramiseks ei ole riiklikku meetodit kehtestatud, on kasutatud rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikaid, standardeid, kasutatava tehnoloogiaseadme tootjariigi väljatöötatud arvutusmetoodikaid või muid metoodikaid, mis on mõeldud vastava heiteallika jaoks.
Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 56 („Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis”. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. aasta määrus) võib konkreetse tegevusala või tehnoloogiaprotsessi sarnaste parameetritega heiteallikad, näiteks mitme ventilatsiooniavaga ventilatsioonisüsteem, grupeerida koondallikaks.
Saasteainete hajumise hindamiseks ehk maapinnalähedases õhukihis tekkiva õhukvaliteedi taseme hindamiseks on kasutatud hajumisarvutusprogrammi Airviro.
Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 56 on välisõhu kvaliteedi taset hinnatud väljaspool käitise tootmisterritooriumi ning käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on suurem kui 30% atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel saasteainele kehtestatud piir- või sihtväärtusest, ning vajaduse korral on rakendatud keskmistamisaegade kohta protsentiile. Kui saasteaine arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on suurem kui 30% kehtestatud piir- või sihtväärtusest, siis on LHK projektis hajumisarvutuste tulemuste visualiseerimiseks esitatud OÜ Severitas ekspertide poolt koostatud hajumiskaardid. Hajumise esitamise aluskaardiks on kasutatud Maa-ameti aluskaartide rakendust. Aluskaardile on kantud modelleerimise tulemusel saadud saasteainete leviku diagrammid, mille tulemusena on valminud tööle lisatavad saasteainete hajumiskaardid. Kaartide koostamiseks on kasutatud ESRI ArcGIS programmi.
Fooniandmete (väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmete) kasutamise vajadust heiteallikate koosmõju hindamiseks on hinnatud Keskkonnaameti KOTKAS infosüsteemi abil.
Tehnoloogilised kaardid
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Skano Furniture Factory Osaühingu käitise põhitegevusalaks on puitmööbli tootmine.
Kasutatavate materjalide järgi liigitub toodang täispuidust, tislerikilbist ja puitlaastplaadist valmistatud mööbliks. Tehnoloogiline protsess kujutab endast peamiselt puidu kuivatamist, puitdetailide mehhaanilist töötlemist, liimimist ja viimistlemist.
Mööblitootmise tugitegevused on:
•suruõhu tootmine;
•ventilatsioonisüsteemide käitamine;
•tooraine ja toodangu transport;
•seadmete hooldus;
•ruumide ja territooriumi hooldus;
•ettevõtte administreerimine kontoris.
Tootmisetapid
Mööblitootmise peamised tootmisetapid on:
I etapp:
•prusstoorikute töötlemine (prusstoorikute jaoskond) — saematerjali kuivatamine, saematerjali lahtisaagimine toorikuteks ning hööveldamine;
II etapp:
•detailide masintöötlemine (kesklõigu jaoskond) — kilp- ja prussdetailide mõõtusaagimine, puurimine, profiilfreesimine ning lihvimine;
III etapp:
•detailide viimistlemine (viimistlusjaoskond) — detailide peitsimine, kruntimine, vahelihvimine, lakkimine;
•mööbli monteerimine ning pakendamine (montaažijaoskond) — detailide komplekteerimine, monteerimine ning pakendamine.
Prusstoorikute jaoskonna põhilised kasutatavad tehnoloogilised seadmed on erinevad saed, nelikanthöövlid ja CNC töötlemiskeskused.
Kesklõigu jaoskonna põhilised kasutatavad tehnoloogilised seadmed on erinevad saed, freesid, puurid, pealistusliinid, CNC töötlemiskeskused.
Eelmainitud tegevuste käigus tekkiv tolmuosakesed eemaldatakse kinnise aspiratsioonisüsteemiga. Puidutöötlemine toimub aastas u 4000 tunni vältel.
Heited välisõhku kaasnevad mööblitootmise III etapis detailide viimistlemise käigus. Viimistlemisprotsessid on järgmised:
•peitsimine;
•lakkimine;
•kruntimine/värvimine.
Viimistlusprotsesside läbiviimisel kasutatakse erinevaid kemikaale ning planeeritav kasutatavate kemikaalide kogus on aastas ca 150 tonni. Kõikidest viimistlusprotsessidest suunatakse saasteained sundventilatsiooni kohtäratõmmete abil välisõhku. Viimistlusosakonnas on kasutusel:
*lakiliini kabiin, millest lähtub korsten, mille diameeter on 0,6 m, kõrgus maapinnast 8 m, ventilatsiooni võimsus 10 000 m3/h ja millest lähtuvad saasteained temperatuuril u 25 kraadi. Heiteallika tähis on S1;
*lakiliini kuivatid, 3 tk, millest lähtuvad korstnad, mille iga diameeter on 0,25 m, kõrgused maapinnast 8 m, ventilatsiooni võimsused 3000 m3/h ja millest lähtuvad saasteained temperatuuril u 40 kraadi. Koondheiteallika tähis on S2;
*peitsiliini kabiin, millest lähtub korsten, mille diameeter on 0,5 m, kõrgus maapinnast 8 m, ventilatsiooni võimsus 8000 m3/h ja millest lähtuvad saasteained temperatuuril u 25 kraadi. Heiteallika tähis on S3;
*peitsiliini kuivati, millest lähtub korsten, mille diameeter on 0,25 m, kõrgus maapinnast 8 m, ventilatsiooni võimsus 2000 m3/h ja millest lähtuvad saasteained temperatuuril u 40 kraadi. Heiteallika tähis on S5;
*lakikabiin, millest lähtub korsten, mille diameeter on 0,6 m, kõrgus maapinnast 8 m, ventilatsiooni võimsus 10 000 m3/h ja millest lähtuvad saasteained temperatuuril u 25 kraadi. Heiteallika tähis on S5.
Väljatõmme detailide lakkimiselt-värvimiselt toimub aastas u 5000 h jooksul ja peitsimise puhul u 4000 h jooksul.
Kasutatavate materjalide järgi liigitub toodang täispuidust, tislerikilbist ja puitlaastplaadist valmistatud mööbliks. Tehnoloogiline protsess kujutab endast peamiselt puidu kuivatamist, puitdetailide mehhaanilist töötlemist, liimimist ja viimistlemist.
Mööblitootmise tugitegevused on:
•suruõhu tootmine;
•ventilatsioonisüsteemide käitamine;
•tooraine ja toodangu transport;
•seadmete hooldus;
•ruumide ja territooriumi hooldus;
•ettevõtte administreerimine kontoris.
Tootmisetapid
Mööblitootmise peamised tootmisetapid on:
I etapp:
•prusstoorikute töötlemine (prusstoorikute jaoskond) — saematerjali kuivatamine, saematerjali lahtisaagimine toorikuteks ning hööveldamine;
II etapp:
•detailide masintöötlemine (kesklõigu jaoskond) — kilp- ja prussdetailide mõõtusaagimine, puurimine, profiilfreesimine ning lihvimine;
III etapp:
•detailide viimistlemine (viimistlusjaoskond) — detailide peitsimine, kruntimine, vahelihvimine, lakkimine;
•mööbli monteerimine ning pakendamine (montaažijaoskond) — detailide komplekteerimine, monteerimine ning pakendamine.
Prusstoorikute jaoskonna põhilised kasutatavad tehnoloogilised seadmed on erinevad saed, nelikanthöövlid ja CNC töötlemiskeskused.
Kesklõigu jaoskonna põhilised kasutatavad tehnoloogilised seadmed on erinevad saed, freesid, puurid, pealistusliinid, CNC töötlemiskeskused.
Eelmainitud tegevuste käigus tekkiv tolmuosakesed eemaldatakse kinnise aspiratsioonisüsteemiga. Puidutöötlemine toimub aastas u 4000 tunni vältel.
Heited välisõhku kaasnevad mööblitootmise III etapis detailide viimistlemise käigus. Viimistlemisprotsessid on järgmised:
•peitsimine;
•lakkimine;
•kruntimine/värvimine.
Viimistlusprotsesside läbiviimisel kasutatakse erinevaid kemikaale ning planeeritav kasutatavate kemikaalide kogus on aastas ca 150 tonni. Kõikidest viimistlusprotsessidest suunatakse saasteained sundventilatsiooni kohtäratõmmete abil välisõhku. Viimistlusosakonnas on kasutusel:
*lakiliini kabiin, millest lähtub korsten, mille diameeter on 0,6 m, kõrgus maapinnast 8 m, ventilatsiooni võimsus 10 000 m3/h ja millest lähtuvad saasteained temperatuuril u 25 kraadi. Heiteallika tähis on S1;
*lakiliini kuivatid, 3 tk, millest lähtuvad korstnad, mille iga diameeter on 0,25 m, kõrgused maapinnast 8 m, ventilatsiooni võimsused 3000 m3/h ja millest lähtuvad saasteained temperatuuril u 40 kraadi. Koondheiteallika tähis on S2;
*peitsiliini kabiin, millest lähtub korsten, mille diameeter on 0,5 m, kõrgus maapinnast 8 m, ventilatsiooni võimsus 8000 m3/h ja millest lähtuvad saasteained temperatuuril u 25 kraadi. Heiteallika tähis on S3;
*peitsiliini kuivati, millest lähtub korsten, mille diameeter on 0,25 m, kõrgus maapinnast 8 m, ventilatsiooni võimsus 2000 m3/h ja millest lähtuvad saasteained temperatuuril u 40 kraadi. Heiteallika tähis on S5;
*lakikabiin, millest lähtub korsten, mille diameeter on 0,6 m, kõrgus maapinnast 8 m, ventilatsiooni võimsus 10 000 m3/h ja millest lähtuvad saasteained temperatuuril u 25 kraadi. Heiteallika tähis on S5.
Väljatõmme detailide lakkimiselt-värvimiselt toimub aastas u 5000 h jooksul ja peitsimise puhul u 4000 h jooksul.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Skano Furniture Factory Osaühingu tehas asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Rehepapi tn 4 (katastritunnus: 62501:001:0893) kinnistul. Kinnistut ümbritsevad transpordimaad, tootmismaad ja ärimaad. Lähim elamumaa asub käitisest kirde suunas umbes 380 m kaugusel. Lähim üldkasutatav maa asub käitisest umbes 340 m kaugusel kagy suunas. Uus Skano Furniture Factory Osaühingu Pärnu mööblitehas asub arenevas tööstuspiirkonnas. Maapinna reljeef on kompleksi piirkonnas tasane. Tootmisterritooriumi kõrgus merepinnast on 5 m. Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus.
Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas.
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Hajumist mõjutavaid geograafilisi ja tehnogeenseid objekte ei ole.
Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos)
Joonis. Uulu meteojaama tuulteroos 2016. - 2018. aasta andmete põhjal
Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel
Lahusteid sisaldavatest valmistitest lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ-de) koguste määramisel tuginetakse kemikaali ohutuskaartidel esitatud andmetele valmistise koostise kohta, selgitades, milline osa valmistise koostisest (koostisainetest) on lenduv. LOÜ-de määramisel kasutatakse Ardi Linki poolt koostatud juhendmaterjali „Orgaanilisi lahusteid kasutavad käitised. Tööstusheite seaduse 5. peatüki mõistes“ ning materjali „Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides“[1] [2].
Kui LOÜ sisaldus on ohutuskaartidel esitatud vahemikuna, siis jagatakse LOÜ-d vastavalt proportsionaalsusele. Näiteks kui ohutuskaardil on märgitud, et valmistise LOÜüld (üldsisaldus) on 30% ja on antud kaks erinevat LOÜ-d, mõlemad vahemikuga 10‑30%, siis võetakse mõlema aine sisalduseks proportsionaalselt 15%. Sellise lähenemisega välditakse, et iga üksiku LOÜ kokkuliitmisel ei sisaldaks valmistis üle 100% LOÜ-sid.
Kui kemikaali ohutuskaardil esitatud LOÜ-de maksimaalsete sisalduste summeeritud väärtus on väiksem kui ohutuskaardil esitatud LOÜüld väärtus, siis lahutatakse üldsisaldusest maha lenduvate orgaaniliste saasteainete maksimaalsed sisaldused ja ülejääv LOÜ-de sisaldus defineeritakse kui mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC).
Tekkivad saasteained grupeeritakse BTEX ja NMHC gruppidesse vastavalt "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid 1" määruses toodule.
[1] A. Link „Orgaanilisi lahusteid kasutavad käitised. Tööstusheite seaduse 5. peatüki mõistes.“
[2] A. Link, „Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides“.
Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat
Kõigepealt on välja arvutatud igas kemikaalis sisalduva LOÜ sisaldus.
Arvutusnäide.
Arvutusnäide esitatakse kemikaali Krunt WU0237/13 näitel.
Välisõhku väljutatavate LOÜ-de heitkogus arvutatakse järgmiselt:
LOÜ-de kogus, t/a = kemikaali kogus, t/a * LOÜüld, %
Lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus (LOÜüld) ehk lendumisprotsent leitakse kemikaali ohutuskaardilt. Seega, kemikaali Krunt WU0237/13 kasutamisest välisõhku väljutatavate LOÜ-de heitkogus on:
LOÜ-de kogus, t/a = 1,534 t/a * 31,6% = 0,485 t/a
Lenduva saasteaine määramisel kasutatakse kemikaali ohutuskaardil esitatud infot koostisosade kohta. LOÜ-de määramisel kasutatakse Ardi Link poolt koostatud juhendmaterjali „Orgaanilisi lahusteid kasutavad käitised. Tööstusheite seaduse 5. peatüki mõistes“[1].
Kui LOÜ sisaldus ohutuskaardil on esitatud vahemikuna, siis võetakse arvesse maksimaalne sisaldus ning arvutatakse iga üksiku LOÜ kokkuliitmisel maksimaalne summaarne LOÜ-de sisaldus. Ohutuskaardil esitatud LOÜüld sisalduse alusel arvutatakse saasteainete proportsionaalsed sisaldused. (NB! Kui ohutuskaardil ei ole esitatud LOÜüld sisaldust, siis halvima olukorra iseloomustamiseks võetakse arvesse LOÜ-de maksimaalne summaarne sisaldus. Ent sisaldus ei tohi olla suurem kui 100%. Ühtlasi, kui kemikaali ohutuskaardil esitatud LOÜ-de maksimaalsete sisalduste summeeritud sisaldus on väiksem kui ohutuskaardil esitatud LOÜüld sisaldus, siis lahutatakse üldsisaldusest maha lenduvate orgaaniliste saasteainete maksimaalsed sisaldused ja ülejääv LOÜ-de sisaldus defineeritakse kui mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC).)
Kemikaali Krunt WU0237/13 maksimaalne LOÜ-de arvutatakse järgmiselt:
max LOÜ kokku ohutuskaardilt, % = saasteaine 1 max sisaldus, % + saasteaine 2 max sisaldus % +..+ saasteaine n max sisaldus %;
max LOÜ kokku ohutuskaardilt, % = 25,00% + 3,00% + 3,00% + 0,3% + 0,3% = 31,6%
Arvutusnäide esitatakse kemikaalis Krunt WU0237/13 sisalduva saasteaine n-butüülatsetaadi sisalduse leidmise kohta:
n-butüülatsetaadi sisaldus, % = (25,00% * 31,6%) / 31,6% = 5,00%
Lähtuvalt kemikaalis sisalduva iga saasteaine (LOÜ) klassifitseerimisest vastavalt keskkonaministri määrusele nr 56, võib kemikaal sisaldada ühesuguse klassifitseeringuga LOÜ-sid (NMVOC-id), mis järgmise etapina summeeritakse.
Saasteaine sisaldus kemikaalis arvutatakse järgmiselt:
saasteaine a summaarne sisaldus kemikaalis, % = saasteaine a sisaldus, % + saasteaine a sisaldus, %+..+saasteaine an sisaldus, %;
Saasteaine NMVOC sisaldus kemikaalis Krunt WU0237/13:
NMVOC, % = 3,00% + 0,3% + 0,3% = 3,6%
Arvutusnäide esitatakse kemikaali Krunt WU0237/13 näitel (S5). Kasutatava kemikaali aastane kasutatav kogus S5 heitellika puhul on 1,534 tonni. Kemikaali kasutatakse hinnanguliselt 5000 tundi aastas käitise tööajal.
Kemikaali Krunt WU0237/13 kasutamisest heiteallikast S5 välisõhku väljutatavate NMVOC heitkogus arvutatakse järgmiselt:
Aastane heitkogus, t/a = saasteaine LOÜ sisaldus kemikaalis, % * kemikaali kogus, t/a;
NMVOC aastane heitkogus, t/a = 3,6% * 1,534 t/a = 0,055 t/a;
Hetkeline heitkogus, g/s = aastane heitkogus, t/a * 1 000 000 / (töötunnid * 3600);
NMVOC heitkeline heitkogus, g/s = 0,055 t/a * 1 000 000 / (5000 h * 3600) = 0,003 g/s
[1] A. Link, „Orgaanilisi lahusteid kasutavad käitised. Tööstusheite seaduse 5. peatüki mõistes.“
5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass
Vorm ei ole asjakohane.5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)
Vorm ei ole asjakohane.5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused
Vorm ei ole asjakohane.5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed
Vorm ei ole asjakohane.5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika
| Heiteallikas | Lakiliini kabiini korsten |
|---|---|
| Koormus | Tööstus kaks vahetust E-R |
| Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest | |
| Jaanuar | 100 |
| Veebruar | 100 |
| Märts | 100 |
| Aprill | 100 |
| Mai | 100 |
| Juuni | 100 |
| Juuli | 100 |
| August | 100 |
| September | 100 |
| Oktoober | 100 |
| November | 100 |
| Detsember | 100 |
| Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest | |
| Kellaaeg | E - R | L | P |
|---|---|---|---|
| 00 - 01 | 0 | 0 | 0 |
| 01 - 02 | 0 | 0 | 0 |
| 02 - 03 | 0 | 0 | 0 |
| 03 - 04 | 0 | 0 | 0 |
| 04 - 05 | 0 | 0 | 0 |
| 05 - 06 | 0 | 0 | 0 |
| 06 - 07 | 100 | 0 | 0 |
| 07 - 08 | 100 | 0 | 0 |
| 08 - 09 | 100 | 0 | 0 |
| 09 - 10 | 100 | 0 | 0 |
| 10 - 11 | 100 | 0 | 0 |
| 11 - 12 | 100 | 0 | 0 |
| 12 - 13 | 100 | 0 | 0 |
| 13 - 14 | 100 | 0 | 0 |
| 14 - 15 | 100 | 0 | 0 |
| 15 - 16 | 100 | 0 | 0 |
| 16 - 17 | 100 | 0 | 0 |
| 17 - 18 | 100 | 0 | 0 |
| 18 - 19 | 100 | 0 | 0 |
| 19 - 20 | 100 | 0 | 0 |
| 20 - 21 | 100 | 0 | 0 |
| 21 - 22 | 100 | 0 | 0 |
| 22 - 23 | 0 | 0 | 0 |
| 23 - 24 | 0 | 0 | 0 |
| Heiteallikas | Lakiliini kuivati korstnad |
|---|---|
| Koormus | Tööstus kaks vahetust E-R |
| Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest | |
| Jaanuar | 100 |
| Veebruar | 100 |
| Märts | 100 |
| Aprill | 100 |
| Mai | 100 |
| Juuni | 100 |
| Juuli | 100 |
| August | 100 |
| September | 100 |
| Oktoober | 100 |
| November | 100 |
| Detsember | 100 |
| Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest | |
| Kellaaeg | E - R | L | P |
|---|---|---|---|
| 00 - 01 | 0 | 0 | 0 |
| 01 - 02 | 0 | 0 | 0 |
| 02 - 03 | 0 | 0 | 0 |
| 03 - 04 | 0 | 0 | 0 |
| 04 - 05 | 0 | 0 | 0 |
| 05 - 06 | 0 | 0 | 0 |
| 06 - 07 | 100 | 0 | 0 |
| 07 - 08 | 100 | 0 | 0 |
| 08 - 09 | 100 | 0 | 0 |
| 09 - 10 | 100 | 0 | 0 |
| 10 - 11 | 100 | 0 | 0 |
| 11 - 12 | 100 | 0 | 0 |
| 12 - 13 | 100 | 0 | 0 |
| 13 - 14 | 100 | 0 | 0 |
| 14 - 15 | 100 | 0 | 0 |
| 15 - 16 | 100 | 0 | 0 |
| 16 - 17 | 100 | 0 | 0 |
| 17 - 18 | 100 | 0 | 0 |
| 18 - 19 | 100 | 0 | 0 |
| 19 - 20 | 100 | 0 | 0 |
| 20 - 21 | 100 | 0 | 0 |
| 21 - 22 | 100 | 0 | 0 |
| 22 - 23 | 0 | 0 | 0 |
| 23 - 24 | 0 | 0 | 0 |
| Heiteallikas | Peitsiliini kabiini korsten |
|---|---|
| Koormus | Tööstus kaks vahetust E-R |
| Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest | |
| Jaanuar | 100 |
| Veebruar | 100 |
| Märts | 100 |
| Aprill | 100 |
| Mai | 100 |
| Juuni | 100 |
| Juuli | 100 |
| August | 100 |
| September | 100 |
| Oktoober | 100 |
| November | 100 |
| Detsember | 100 |
| Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest | |
| Kellaaeg | E - R | L | P |
|---|---|---|---|
| 00 - 01 | 0 | 0 | 0 |
| 01 - 02 | 0 | 0 | 0 |
| 02 - 03 | 0 | 0 | 0 |
| 03 - 04 | 0 | 0 | 0 |
| 04 - 05 | 0 | 0 | 0 |
| 05 - 06 | 0 | 0 | 0 |
| 06 - 07 | 100 | 0 | 0 |
| 07 - 08 | 100 | 0 | 0 |
| 08 - 09 | 100 | 0 | 0 |
| 09 - 10 | 100 | 0 | 0 |
| 10 - 11 | 100 | 0 | 0 |
| 11 - 12 | 100 | 0 | 0 |
| 12 - 13 | 100 | 0 | 0 |
| 13 - 14 | 100 | 0 | 0 |
| 14 - 15 | 100 | 0 | 0 |
| 15 - 16 | 100 | 0 | 0 |
| 16 - 17 | 100 | 0 | 0 |
| 17 - 18 | 100 | 0 | 0 |
| 18 - 19 | 100 | 0 | 0 |
| 19 - 20 | 100 | 0 | 0 |
| 20 - 21 | 100 | 0 | 0 |
| 21 - 22 | 100 | 0 | 0 |
| 22 - 23 | 0 | 0 | 0 |
| 23 - 24 | 0 | 0 | 0 |
| Heiteallikas | Peitsiliini kuivati korsten |
|---|---|
| Koormus | Tööstus kaks vahetust E-R |
| Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest | |
| Jaanuar | 100 |
| Veebruar | 100 |
| Märts | 100 |
| Aprill | 100 |
| Mai | 100 |
| Juuni | 100 |
| Juuli | 100 |
| August | 100 |
| September | 100 |
| Oktoober | 100 |
| November | 100 |
| Detsember | 100 |
| Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest | |
| Kellaaeg | E - R | L | P |
|---|---|---|---|
| 00 - 01 | 0 | 0 | 0 |
| 01 - 02 | 0 | 0 | 0 |
| 02 - 03 | 0 | 0 | 0 |
| 03 - 04 | 0 | 0 | 0 |
| 04 - 05 | 0 | 0 | 0 |
| 05 - 06 | 0 | 0 | 0 |
| 06 - 07 | 100 | 0 | 0 |
| 07 - 08 | 100 | 0 | 0 |
| 08 - 09 | 100 | 0 | 0 |
| 09 - 10 | 100 | 0 | 0 |
| 10 - 11 | 100 | 0 | 0 |
| 11 - 12 | 100 | 0 | 0 |
| 12 - 13 | 100 | 0 | 0 |
| 13 - 14 | 100 | 0 | 0 |
| 14 - 15 | 100 | 0 | 0 |
| 15 - 16 | 100 | 0 | 0 |
| 16 - 17 | 100 | 0 | 0 |
| 17 - 18 | 100 | 0 | 0 |
| 18 - 19 | 100 | 0 | 0 |
| 19 - 20 | 100 | 0 | 0 |
| 20 - 21 | 100 | 0 | 0 |
| 21 - 22 | 100 | 0 | 0 |
| 22 - 23 | 0 | 0 | 0 |
| 23 - 24 | 0 | 0 | 0 |
| Heiteallikas | Lakikabiini korsten |
|---|---|
| Koormus | Tööstus kaks vahetust E-R |
| Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest | |
| Jaanuar | 100 |
| Veebruar | 100 |
| Märts | 100 |
| Aprill | 100 |
| Mai | 100 |
| Juuni | 100 |
| Juuli | 100 |
| August | 100 |
| September | 100 |
| Oktoober | 100 |
| November | 100 |
| Detsember | 100 |
| Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest | |
| Kellaaeg | E - R | L | P |
|---|---|---|---|
| 00 - 01 | 0 | 0 | 0 |
| 01 - 02 | 0 | 0 | 0 |
| 02 - 03 | 0 | 0 | 0 |
| 03 - 04 | 0 | 0 | 0 |
| 04 - 05 | 0 | 0 | 0 |
| 05 - 06 | 0 | 0 | 0 |
| 06 - 07 | 100 | 0 | 0 |
| 07 - 08 | 100 | 0 | 0 |
| 08 - 09 | 100 | 0 | 0 |
| 09 - 10 | 100 | 0 | 0 |
| 10 - 11 | 100 | 0 | 0 |
| 11 - 12 | 100 | 0 | 0 |
| 12 - 13 | 100 | 0 | 0 |
| 13 - 14 | 100 | 0 | 0 |
| 14 - 15 | 100 | 0 | 0 |
| 15 - 16 | 100 | 0 | 0 |
| 16 - 17 | 100 | 0 | 0 |
| 17 - 18 | 100 | 0 | 0 |
| 18 - 19 | 100 | 0 | 0 |
| 19 - 20 | 100 | 0 | 0 |
| 20 - 21 | 100 | 0 | 0 |
| 21 - 22 | 100 | 0 | 0 |
| 22 - 23 | 0 | 0 | 0 |
| 23 - 24 | 0 | 0 | 0 |
5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused
Vorm ei ole asjakohane.5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused
Kas soovite kasutada salvestamisel automaatset heitkoguste arvutamist?
Jah
| Heiteallikas | Lahusteid sisaldav kemikaal | Lahusteid sisaldava kemikaali kasutamine | Välisõhku väljutatud LOÜ-de heitkogus saasteainete kaupa | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Nimetus | Tüüp | Liik | LOÜ-de sisaldus, massi % | Tegevusala või tehnoloogiaprotsess | Kemikaali kogus aastas, tonni | Töötundide arv aastas | Ohulaused (H) | CAS nr | Nimetus | Heitkogus | |||
| SNAP kood | Nimetus | Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001) | Aastane heitkogus, tonni/a (täpsus vähemalt 0,0001) | ||||||||||
| Lakiliini kabiini korsten | Atsetoon | Lahustipõhine | Lahusti | 99 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 0.10 | 5 000 |
H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur
H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust EUH066 - Korduv kokkupuude võib põhjustada naha kuivust või lõhenemist |
67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 0.006 | 0.099 |
| Lakiliini kabiini korsten | Lahusti Nitrolahusti 646 | Lahustipõhine | Lahusti | 100 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 0.46 | 5 000 |
H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur
H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H315 - Põhjustab nahaärritust H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H361d - Arvatavasti kahjustab loodet. H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) |
108-88-3 | Tolueen (Metüülbenseen) | 0.012 | 0.2221 |
| 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 0.005 | 0.0952 | ||||||||||
| 141-78-6 | Etüülatsetaat (Etüületanaat) | 0.003 | 0.0476 | ||||||||||
| NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.004 | 0.0634 | ||||||||||
| 67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 0.002 | 0.0317 | ||||||||||
| Lakiliini kabiini korsten | Lakk AR66xx/00 | Veepõhine | Lakk | 4.05 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 38.50 | 5 000 |
H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur
H310 - Nahale sattumisel surmav H311 - Nahale sattumisel mürgine H312 - Nahale sattumisel kahjulik H314 - Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H330 - Sissehingamisel surmav H332 - Sissehingamisel kahjulik H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H400 - Väga mürgine veeorganismidele H410 - Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.065 | 1.1742 |
| 67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 0.021 | 0.385 | ||||||||||
| Lakiliini kabiini korsten | Pesuaine XX699 | Lahustipõhine | Muu kemikaal | 20 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 3.50 | 5 000 |
H315 - Põhjustab nahaärritust
H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.039 | 0.70 |
| Lakiliini kabiini korsten | Värv EG1351 | Veepõhine | Värv | 9.05 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 6.72 | 5 000 | H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.034 | 0.6082 |
| Lakiliini kuivati korstnad | Atsetoon | Lahustipõhine | Lahusti | 99 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 0.10 | 5 000 |
H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur
H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust EUH066 - Korduv kokkupuude võib põhjustada naha kuivust või lõhenemist |
67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 0.006 | 0.099 |
| Lakiliini kuivati korstnad | Lahusti Nitrolahusti 646 | Lahustipõhine | Lahusti | 100 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 0.46 | 5 000 |
H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur
H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H315 - Põhjustab nahaärritust H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H361d - Arvatavasti kahjustab loodet. H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) |
108-88-3 | Tolueen (Metüülbenseen) | 0.012 | 0.2221 |
| 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 0.005 | 0.0952 | ||||||||||
| 141-78-6 | Etüülatsetaat (Etüületanaat) | 0.003 | 0.0476 | ||||||||||
| NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.004 | 0.0634 | ||||||||||
| 67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 0.002 | 0.0317 | ||||||||||
| Lakiliini kuivati korstnad | Lakk AR66xx/00 | Veepõhine | Lakk | 4.05 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 16.50 | 5 000 |
H302 - Allaneelamisel kahjulik
H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur H310 - Nahale sattumisel surmav H312 - Nahale sattumisel kahjulik H314 - Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H330 - Sissehingamisel surmav H332 - Sissehingamisel kahjulik H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H400 - Väga mürgine veeorganismidele H410 - Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.028 | 0.5032 |
| 67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 0.009 | 0.165 | ||||||||||
| Lakiliini kuivati korstnad | Värv EG1351 | Veepõhine | Värv | 9.05 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 3.36 | 5 000 | H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.017 | 0.3041 |
| Peitsiliini kabiini korsten | Atsetoon | Lahustipõhine | Lahusti | 99 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 0.10 | 4 000 |
H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur
H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust EUH066 - Korduv kokkupuude võib põhjustada naha kuivust või lõhenemist |
67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 0.007 | 0.099 |
| Peitsiliini kabiini korsten | Lahusti Nitrolahusti 646 | Lahustipõhine | Lahusti | 100 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 0.46 | 4 000 |
H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur
H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H315 - Põhjustab nahaärritust H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H361d - Arvatavasti kahjustab loodet. H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) |
108-88-3 | Tolueen (Metüülbenseen) | 0.015 | 0.2221 |
| 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 0.007 | 0.0952 | ||||||||||
| 141-78-6 | Etüülatsetaat (Etüületanaat) | 0.003 | 0.0476 | ||||||||||
| NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.004 | 0.0634 | ||||||||||
| 67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 0.002 | 0.0317 | ||||||||||
| Peitsiliini kabiini korsten | Peits EU 90x | Veepõhine | Muu kemikaal | 3.05 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 40.04 | 4 000 |
H302 - Allaneelamisel kahjulik
H312 - Nahale sattumisel kahjulik H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H400 - Väga mürgine veeorganismidele |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.085 | 1.2212 |
| Peitsiliini kabiini korsten | Pesuaine XX699 | Lahustipõhine | Muu kemikaal | 20 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 3.50 | 4 000 |
H315 - Põhjustab nahaärritust
H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.049 | 0.70 |
| Peitsiliini kabiini korsten | Lahusti XS0007 | Lahustipõhine | Lahusti | 100 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 0.90 | 4 000 |
H302 - Allaneelamisel kahjulik
H312 - Nahale sattumisel kahjulik H315 - Põhjustab nahaärritust H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.062 | 0.90 |
| Peitsiliini kuivati korsten | Atsetoon | Lahustipõhine | Lahusti | 99 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 0.10 | 4 000 |
H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur
H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust EUH066 - Korduv kokkupuude võib põhjustada naha kuivust või lõhenemist |
67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 0.007 | 0.099 |
| Peitsiliini kuivati korsten | Lahusti Nitrolahusti 646 | Lahustipõhine | Lahusti | 100 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 0.46 | 4 000 |
H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur
H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H315 - Põhjustab nahaärritust H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H361d - Arvatavasti kahjustab loodet. H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) |
108-88-3 | Tolueen (Metüülbenseen) | 0.015 | 0.2221 |
| 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 0.007 | 0.0952 | ||||||||||
| 141-78-6 | Etüülatsetaat (Etüületanaat) | 0.003 | 0.0476 | ||||||||||
| NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.004 | 0.0634 | ||||||||||
| 67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 0.002 | 0.0317 | ||||||||||
| Peitsiliini kuivati korsten | Peits EU 90x | Veepõhine | Muu kemikaal | 3.05 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 17.16 | 4 000 |
H302 - Allaneelamisel kahjulik
H312 - Nahale sattumisel kahjulik H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H400 - Väga mürgine veeorganismidele |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.036 | 0.5234 |
| Lakikabiini korsten | Atsetoon | Lahustipõhine | Lahusti | 99 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 0.10 | 5 000 |
H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur
H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust EUH066 - Korduv kokkupuude võib põhjustada naha kuivust või lõhenemist |
67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 0.006 | 0.099 |
| Lakikabiini korsten | Krunt WU0237/13 | Lahustipõhine | Värv | 31.60 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 1.534 | 5 000 |
H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur
H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust |
123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 0.021 | 0.3835 |
| Ksyleenid | Ksüleenid ja isomeerid | 0.003 | 0.046 | ||||||||||
| NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.003 | 0.0552 | ||||||||||
| Lakikabiini korsten | Kõvendi WH0750/00 | Lahustipõhine | Muu kemikaal | 100 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 0.066 | 5 000 |
H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur
H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H315 - Põhjustab nahaärritust H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H361d - Arvatavasti kahjustab loodet. H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.003 | 0.0528 |
| 108-88-3 | Tolueen (Metüülbenseen) | 0.001 | 0.0132 | ||||||||||
| Lakikabiini korsten | Lahusti Nitrolahusti 646 | Lahustipõhine | Lahusti | 100 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 0.46 | 5 000 |
H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur
H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H315 - Põhjustab nahaärritust H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H361d - Arvatavasti kahjustab loodet. H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) |
108-88-3 | Tolueen (Metüülbenseen) | 0.012 | 0.2221 |
| 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 0.005 | 0.0952 | ||||||||||
| 141-78-6 | Etüülatsetaat (Etüületanaat) | 0.003 | 0.0476 | ||||||||||
| NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.004 | 0.0634 | ||||||||||
| 67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 0.002 | 0.0317 | ||||||||||
| Lakikabiini korsten | Lakk AF72xx/00 | Veepõhine | Lakk | 3.05 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 8.84 | 5 000 |
H301 - Allaneelamisel mürgine
H302 - Allaneelamisel kahjulik H310 - Nahale sattumisel surmav H312 - Nahale sattumisel kahjulik H314 - Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H330 - Sissehingamisel surmav H332 - Sissehingamisel kahjulik H400 - Väga mürgine veeorganismidele H410 - Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.015 | 0.2696 |
| Lakikabiini korsten | Värv EG1351 | Veepõhine | Värv | 9.05 | 060107 - Värvi kasutamine - puit | Puitpinna katmine | 6.72 | 5 000 | H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.034 | 0.6082 |
Ohutuskaart(id)
Lisa 5:
AF7210_00_SDS_Estonian_EE.pdf
Lisa 6:
AR6605_00_SDS_Estonian_EE.pdf
Lisa 7:
WH0750_00_SDS_Estonian_EE.pdf
Lisa 8:
WU0237_13_SDS_Estonian_EE.pdf
Lisa 10:
EU900_eritoonid.docx
Lisa 11:
EG1351_eritoonid.docx
Lisa 12:
XS0007_00_SDS_Estonian_EE.pdf
Lisa 13:
SDS_XX699_EE_et.pdf
Lisa 14:
Lahusti_646_MasterChem_2018_v8.pdf
5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa
| Tegevusala, tehnoloogiaprotsess või seade | Lahusti (kaasa arvatud kemikaalis sisalduv lahusti) | Välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarne heitkogus | Seotud heiteallikad | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Taotletav kogus, t/a | LOÜ-de heide väljuvates gaasides | LOÜ-de kontrollimatu heide, % lahustite sisendist | LOÜ-de summaarne heide | LOÜ-de summaarne heide, % lahustite sisendist | LOÜ-de summaarne heitkogus | Heiteallikas | ||||
| Prognoositav | Mõõtühik | Prognoositav | Prognoositav | Mõõtühik | Prognoositav | Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) | Tonnides aastas (täpsus 0,001) | |||
| Puitpindade katmine (pindade katmine) | 6.807 | 0.425 | 6.807 | Lakiliini kabiini korsten | ||||||
| Peitsiliini kabiini korsten | ||||||||||
| Puitpindade katmine (kuivatamine) | 2.614 | 0.16 | 2.614 | Lakiliini kuivati korstnad | ||||||
| Peitsiliini kuivati korsten | ||||||||||
| Puitpindade katmine | 1.988 | 0.11 | 1.988 | Lakikabiini korsten | ||||||
Lahustid taotletav kokku
11.409
LOÜ-d kokku (tonni aastas)
11.409
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju
| Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil | Saasteaine | Õhukvaliteedi tase | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| CAS nr | Nimetus | Summaarne hetkeline heitkogus M | Ühik | Keskmistamisaeg | Õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus | Ühik | Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm µg/m³ | Suhe Cm / Keskmistamisaeg | |
| S1, S2, S3, S4, S5 | Aromaatsed | Aromaatsed süsivesinikud | 0.071 | g/s | 1 tund | 600 | µg/m³ | 37.78 | 0.063 |
| 24 tundi | 200 | µg/m³ | 7.49 | 0.037 | |||||
| 1 aasta | 5 | µg/m³ | 0.45 | 0.09 | |||||
| S1, S2, S3, S4, S5 | 67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 0.07 | g/s | 1 tund | 1 050 | µg/m³ | 39.93 | 0.038 |
| 24 tundi | 350 | µg/m³ | 8.10 | 0.023 | |||||
| S1, S2, S3, S4, S5 | 141-78-6 | Etüülatsetaat (Etüületanaat) | 0.015 | g/s | 1 tund | 3 000 | µg/m³ | 8.52 | 0.003 |
| 24 tundi | 1 000 | µg/m³ | 1.69 | 0.002 | |||||
| S5 | Ksyleenid | Ksüleenid ja isomeerid | 0.003 | g/s | 1 tund | 300 | µg/m³ | 1.40 | 0.005 |
| 24 tundi | 100 | µg/m³ | 0.27 | 0.003 | |||||
| S1, S2, S3, S4, S5 | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.696 | g/s | 1 tund | 5 000 | µg/m³ | 362.31 | 0.072 |
| 24 tundi | 2 000 | µg/m³ | 72.96 | 0.036 | |||||
| S1, S2, S3, S4, S5 | 108-88-3 | Tolueen (Metüülbenseen) | 0.069 | g/s | 1 tund | 600 | µg/m³ | 36.61 | 0.061 |
| 24 tundi | 200 | µg/m³ | 7.25 | 0.036 | |||||
| S1, S2, S3, S4, S5 | 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 0.05 | g/s | 1 tund | 1 950 | µg/m³ | 26.19 | 0.013 |
| 24 tundi | 650 | µg/m³ | 5.45 | 0.008 | |||||
Koosmõju kirjeldus
Tulenevalt keskkonnaministri määrusest nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016) lähtutakse heiteallikate koosmõju hindamisel väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate, kuid käitise hajumisarvutuse piirkonda jäävate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmetest ja vajaduse korral välisõhu seirejaama andmetest. Hajumisarvutuse piirkonnaks on piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteaine sisalduse vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele, kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast. Keskkonnaameti KOTKAS infosüsteemi andmete järgi ei asu Pärnu mööblitehase hajumisarvutuste piirkonnas (500 m raadiuses
käitise igast heiteallikast) õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavaid käitisi, mille heiteallikatest väljutatakse välisõhku samu saasteaineid nagu mööblitehasest. Seega on koosmõju arvutustes arvestatud vaid Pärnu mööblitehase heiteallikatest lähtuva heitega.
käitise igast heiteallikast) õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavaid käitisi, mille heiteallikatest väljutatakse välisõhku samu saasteaineid nagu mööblitehasest. Seega on koosmõju arvutustes arvestatud vaid Pärnu mööblitehase heiteallikatest lähtuva heitega.
5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire
Vorm ei ole asjakohane.5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Lõhnaainete esinemis hindamist reguleerib keskkonnaministri määrus nr 81 („Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus). Lõhnaainele on kehtestatud piirnorm – lõhnaaine häiringutase, mis on sageduspõhine. Lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures on 15% aasta lõhnatundidest. Üheks lõhnatunniks loetakse tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist. See tähendab, et vastuvõtja juures lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest.
Käitise tegevusega võib kaasneda lõhnaainete eraldumine ja hajumine. Üldiselt levib tööruumides tootmistegevusele ja kemikaalide kasutamisele iseloomulik lõhn. Eeldatavalt võivad käitise tegevuste puhul hinnanguliselt lõhnahäiringut tekitada eelkõige osad LOÜ-d, nt tolueen, kuid olulisemad tööstuspiirkonna lõhnaained on aga erinevad väävliühendid, mida Pärnu mööblitehase tegevusest välisõhku ei eraldu. Kuna lähimad ühiskondlikud hooned ja elumajad (vastuvõtjad) paiknevad käitisest vähemalt 340 m kaugusel, siis eeldatavalt käitise tegevusega ei kaasne võimalikku lõhnaaine esinemist, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise vastuvõtja juures.
Käitise tegevusega võib kaasneda lõhnaainete eraldumine ja hajumine. Üldiselt levib tööruumides tootmistegevusele ja kemikaalide kasutamisele iseloomulik lõhn. Eeldatavalt võivad käitise tegevuste puhul hinnanguliselt lõhnahäiringut tekitada eelkõige osad LOÜ-d, nt tolueen, kuid olulisemad tööstuspiirkonna lõhnaained on aga erinevad väävliühendid, mida Pärnu mööblitehase tegevusest välisõhku ei eraldu. Kuna lähimad ühiskondlikud hooned ja elumajad (vastuvõtjad) paiknevad käitisest vähemalt 340 m kaugusel, siis eeldatavalt käitise tegevusega ei kaasne võimalikku lõhnaaine esinemist, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise vastuvõtja juures.
5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus
Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid
Airviro
Arvutamiseks valitud meteoaasta
2019-2021
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu
Tuule suund, tuule kiirus, pilvisus, temperatuur, päikesekiirgus, rõhk, vihm, niiskus.
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad
Uulu meteojaam
Viide meteroloogilise mudeli andmetele
Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta
Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)
Tulenevalt keskkonnaministri määrusest nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016) lähtutakse heiteallikate koosmõju hindamisel väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate, kuid käitise hajumisarvutuse piirkonda jäävate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmetest ja vajaduse korral välisõhu seirejaama andmetest. Hajumisarvutuse piirkonnaks on piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteaine sisalduse vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele, kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast. Keskkonnaameti KOTKAS infosüsteemi andmete järgi ei asu Pärnu mööblitehase hajumisarvutuste piirkonnas (500 m raadiuses käitise igast heiteallikast) õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavaid käitisi, mille heiteallikatest väljutatakse välisõhku samu saasteaineid nagu mööblitehasest. Seega on koosmõju arvutustes arvestatud vaid Pärnu mööblitehase heiteallikatest lähtuva heitega.
Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist
Arvestades ettevõttes tekkivate saasteainete heitkoguseid ning hajumisarvutuste tulemusi, siis saab järeldada, et eeldatavalt käitist ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi tase oluliselt ei muutud pärast heiteallikate töölerakendumist.
Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid
5.4.17. Järeldused ja ettepanekud
Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud siht- ja piirväärtustega selgub, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa ühegi saasteaine puhul vastavale saasteainele kehtestatud piirväärtust väljaspool ettevõtte tootmisterritooriumit. Samuti ei toimu saasteainetele kehtestatud piirväärtuste ületamist elumajade juures.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Müra tekib seadmete tööajal, kuid ei põhjusta eeldatavalt normtaseme ületamist, kuna igapäevased mürarikkamad tegevused toimuvad suletud ustega hoonete sees.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Vaadates saasteainete heitkoguseid, siis võib eeldada, et suurimat saastatust tekitab lakiliini kabiini korsten.
Vaadates hajumisarvutusi, siis võib eeldada, et suurimaks saastatust tekitavateks saasteaineteks võib pidada aromaatseid süsivesinikke, kuna nende puhul (BTEX) on välisõhu maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase (Cm, µg/m3) suurim.
Vaadates hajumisarvutusi, siis võib eeldada, et suurimaks saastatust tekitavateks saasteaineteks võib pidada aromaatseid süsivesinikke, kuna nende puhul (BTEX) on välisõhu maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase (Cm, µg/m3) suurim.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Kuigi ühegi saasteaine puhul kehtestatud piirväärtuste ületamist väljaspool
tootmisterritooriumi ei toimu, saab jälgida ja rakendada õhukvaliteedi parendamise saavutamiseks parimat võimalikku tehnikat, keskkonnaalaseid nõudeid ning head tootmistava. Ka seadmete regulaarne kontroll ja hooldus ning optimaalsete töörežiimide valimine aitavad vältida ja vähendada saasteainete heidet välisõhku. Muuhulgas seiratakse ja rakendatakse heite vältimiseks ja vähendamiseks käitises erinevaid tehnikaid:
• väljatõmbeventilaatorite toimimist ja perioodiliselt nende efektiivsust;
• ventilatsiooni ja muude seadmete toimimist;
• tehnoloogia toimimist ja vastavust etteantud parameetritele;
• toimub seadmete profülaktiline hooldus.
Müra tekib seadmete tööajal, kuid ei põhjusta eeldatavalt normtaseme ületamist, kuna igapäevased mürarikkamad tegevused toimuvad suletud ustega hoonete sees.
Käitises tegeletakse detailide katmisega värvide ja muud LOÜ-d sisaldavate kemikaalidega, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu. Siiski võib eeldada, et lõhnahäiringut vastuvõtjate juures ei ületata.
tootmisterritooriumi ei toimu, saab jälgida ja rakendada õhukvaliteedi parendamise saavutamiseks parimat võimalikku tehnikat, keskkonnaalaseid nõudeid ning head tootmistava. Ka seadmete regulaarne kontroll ja hooldus ning optimaalsete töörežiimide valimine aitavad vältida ja vähendada saasteainete heidet välisõhku. Muuhulgas seiratakse ja rakendatakse heite vältimiseks ja vähendamiseks käitises erinevaid tehnikaid:
• väljatõmbeventilaatorite toimimist ja perioodiliselt nende efektiivsust;
• ventilatsiooni ja muude seadmete toimimist;
• tehnoloogia toimimist ja vastavust etteantud parameetritele;
• toimub seadmete profülaktiline hooldus.
Müra tekib seadmete tööajal, kuid ei põhjusta eeldatavalt normtaseme ületamist, kuna igapäevased mürarikkamad tegevused toimuvad suletud ustega hoonete sees.
Käitises tegeletakse detailide katmisega värvide ja muud LOÜ-d sisaldavate kemikaalidega, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu. Siiski võib eeldada, et lõhnahäiringut vastuvõtjate juures ei ületata.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Regulaarselt seiratakse välisõhu saasteainete heite ja heiteallikaga seotud seadmete korrasolekut. Seiratakse näiteks:
• väljatõmbeventilaatorite toimimist ja perioodiliselt nende efektiivsust;
• ventilatsiooni ja muude seadmete toimimist;
• tehnoloogia toimimist ja vastavust etteantud parameetritele.
Kvartaalselt hinnatakse saasteainete heitkoguseid arvutuslikult ning esitatakse vastavad heitkoguste arvutused (kvartaliaruanne) Keskkonnaametile.
Käitise poolt põhjustatava õhukvaliteedi taseme mõju suurust hinnatakse vajadust mööda ja arvutuslikult.
• väljatõmbeventilaatorite toimimist ja perioodiliselt nende efektiivsust;
• ventilatsiooni ja muude seadmete toimimist;
• tehnoloogia toimimist ja vastavust etteantud parameetritele.
Kvartaalselt hinnatakse saasteainete heitkoguseid arvutuslikult ning esitatakse vastavad heitkoguste arvutused (kvartaliaruanne) Keskkonnaametile.
Käitise poolt põhjustatava õhukvaliteedi taseme mõju suurust hinnatakse vajadust mööda ja arvutuslikult.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Ilmastikutingimused ei mõjuta tekkivate saasteainete heitoguseid, küll aga võivad need mõjutada saasteainete hajumist. Ebasoodsateks ilmastikutingimusteks saasteainete hajumise seisukohast võib pidada tuule suunda, mil see on suunaga lähimate elamute või üldkasutatavate hoonete poole, kui on madalrõhkkond ja tuulevaikus ehk saasteained kuhjuvad ning nende hajumine on raskendatud.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Puudub
Muud heite vähendamise meetmed
Puidutöötlemisel (saagimine, lihvimine, servade pealistamine) eemaldatakse tekkivad tolmuosakesed kinnise aspiratsioonisüsteemiga.
Kemikaale käsitlevates kohtades on kasutusel kangas- ja pappfiltrid, mis püüavad mingil määral tahkeid osakesi. Samuti on ettevõttes kasutusel õlipüüdur.
Kemikaale käsitlevates kohtades on kasutusel kangas- ja pappfiltrid, mis püüavad mingil määral tahkeid osakesi. Samuti on ettevõttes kasutusel õlipüüdur.
5.4.18. Lisad
Vorm ei ole asjakohane.5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)
Vorm ei ole asjakohane.5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)
Vorm ei ole asjakohane.5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa
| Heiteallikas | Välisõhku väljutatud saasteaine | ||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| CAS nr | Nimetus | Heite liik | Heitkogus | Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ | Kanda vormile 5.6 | ||||
| Hetkeline | Aastas | ||||||||
| Kogus | Mõõtühik | Kogus | Mõõtühik | ||||||
| Peitsiliini kuivati korsten | 67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | Tavaheide | 0.009 | g/s | 0.1307 | t | ||
| 108-88-3 | Tolueen (Metüülbenseen) | Tavaheide | 0.015 | g/s | 0.2221 | t | |||
| 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | Tavaheide | 0.007 | g/s | 0.0952 | t | |||
| 141-78-6 | Etüülatsetaat (Etüületanaat) | Tavaheide | 0.003 | g/s | 0.0476 | t | |||
| NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | Tavaheide | 0.04 | g/s | 0.5868 | t | |||
| Aromaatsed | Aromaatsed süsivesinikud | Tavaheide | 0.012 | g/s | 0.222 | t | |||
| Lakiliini kabiini korsten | 67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | Tavaheide | 0.029 | g/s | 0.5157 | t | ||
| 108-88-3 | Tolueen (Metüülbenseen) | Tavaheide | 0.012 | g/s | 0.2221 | t | |||
| 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | Tavaheide | 0.005 | g/s | 0.0952 | t | |||
| 141-78-6 | Etüülatsetaat (Etüületanaat) | Tavaheide | 0.003 | g/s | 0.0476 | t | |||
| NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | Tavaheide | 0.142 | g/s | 2.5458 | t | |||
| Aromaatsed | Aromaatsed süsivesinikud | Tavaheide | 0.012 | g/s | 0.222 | t | |||
| Lakiliini kuivati korstnad | 67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | Tavaheide | 0.017 | g/s | 0.2957 | t | ||
| 108-88-3 | Tolueen (Metüülbenseen) | Tavaheide | 0.012 | g/s | 0.2221 | t | |||
| 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | Tavaheide | 0.005 | g/s | 0.0952 | t | |||
| 141-78-6 | Etüülatsetaat (Etüületanaat) | Tavaheide | 0.003 | g/s | 0.0476 | t | |||
| NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | Tavaheide | 0.049 | g/s | 0.8707 | t | |||
| Aromaatsed | Aromaatsed süsivesinikud | Tavaheide | 0.015 | g/s | 0.222 | t | |||
| Peitsiliini kabiini korsten | 67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | Tavaheide | 0.009 | g/s | 0.1307 | t | ||
| 108-88-3 | Tolueen (Metüülbenseen) | Tavaheide | 0.015 | g/s | 0.2221 | t | |||
| 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | Tavaheide | 0.007 | g/s | 0.0952 | t | |||
| 141-78-6 | Etüülatsetaat (Etüületanaat) | Tavaheide | 0.003 | g/s | 0.0476 | t | |||
| NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | Tavaheide | 0.20 | g/s | 2.8846 | t | |||
| Aromaatsed | Aromaatsed süsivesinikud | Tavaheide | 0.015 | g/s | 0.222 | t | |||
| Lakikabiini korsten | 67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | Tavaheide | 0.008 | g/s | 0.1307 | t | ||
| 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | Tavaheide | 0.026 | g/s | 0.4787 | t | |||
| Ksyleenid | Ksüleenid ja isomeerid | Tavaheide | 0.003 | g/s | 0.046 | t | |||
| NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | Tavaheide | 0.059 | g/s | 1.0492 | t | |||
| 108-88-3 | Tolueen (Metüülbenseen) | Tavaheide | 0.013 | g/s | 0.2353 | t | |||
| 141-78-6 | Etüülatsetaat (Etüületanaat) | Tavaheide | 0.003 | g/s | 0.0476 | t | |||
| Aromaatsed | Aromaatsed süsivesinikud | Tavaheide | 0.016 | g/s | 0.046 | t | |||
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).
POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.
PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.
POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.
PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.
5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas
| CAS nr | Nimetus | Heitkogus aastas | |
|---|---|---|---|
| Kogus | Mõõtühik | ||
| 108-88-3 | Tolueen (Metüülbenseen) | 1.1237 | t |
| 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 0.8595 | t |
| 141-78-6 | Etüülatsetaat (Etüületanaat) | 0.238 | t |
| 67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 1.2035 | t |
| Aromaatsed | Aromaatsed süsivesinikud | 0.934 | t |
| Ksyleenid | Ksüleenid ja isomeerid | 0.046 | t |
| NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 7.9371 | t |
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine
Ei ole asjakohane6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Ei ole asjakohane7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Info on esitatud taotluse peatükkides 1 ja 5.4.1.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus
Info on esitatud taotluse peatükis 1.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Info on esitatud taotluse peatükis 1.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Eeldatavalt kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju ei kaasne. Käitises toimub küll saasteainete heide välisõhku, kuid eeldatavalt olulist mõju keskkonnale ka selle tegevuse käigus ei teki, kuna saasteainete heitkogused pole väga suured (tuginedes hajumisarvutuste tulemusele).
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
