Tagasi menetluse vaatesse Taotlused ja menetlused » Menetlus M-119709
Taotlus T-KL/1010572

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1010572
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus
Kontaktisik
Toomas Kaukvere
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Muutunud on kasutatavate kattematerjalide nimetused ja kogused, samuti on taotlus viidud vastavusse kehtivate õigusaktidega.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
1. TEGEVUSALADE KIRJELDUS

Ettevõtte toomiterritoorium asub Tartus, aadressil Turu 56. Tartu Vangla tootmistsehhis toodetakse metallmööblit, grille, suitsuahjusid ja muid metallkonstruktsioone.
Töö käib ühes vahetuses (8+ tundi ööpäevas, võimalikud ka ületunnid), viis päeva nädalas, 52 nädalat aastas (2500 h/a).
Lahusti peamine emiteerimine toimub värvikambris pealekandmise ja kuivamise protsessis. Paralleelselt viiakse läbi detailide ettevalmistust värvimiseks (rasvaärastus lahustiga), mille tagajärjel samuti toimub saasteainete viimine välisõhku.
Metalltoodete pinnad kaetakse kattekihiga ehk värvitakse püstoliga peamiselt alküüd- ja kuumakindlate värvidega. Samuti on võimalik puitdetailide värvimine – selleks kasutatakse paadilakki. Enne värvimist võib toimuda toodete puhastamine lahustiga. Kemikaalide peamine sortiment gruppide kaupa on toodud Tabelis 2.1. Värvimine toimub spetsiaalses värvimisruumis, kuhu paigutatakse värvimiseks ettevalmistatud tooted. Põhiliste kuumakindlate värvide kogused on võetud iga värvi kohta maksimaalsed, kuna esinevad varustustõrked ning ettevõte pole kindel, mis liiki värvi ja kui palju saab aasta lõikes kasutada. Seega ka erinevate värvide pealekandmiseks märgitud töötunnid kattuvad.
Värviruumi ventilatsioon on mõeldud kaitsmaks töötajaid mürgistuste eest. Süsteem on spetsiaalselt projekteeritud viimistlusruumide tarvis ning eesmärk värviruumis on hoida ruumis normide järgne õhu liikumiskiirus ning tagada ventileeritud õhk.
Ventilatsioonisüsteem koosneb: äratõmbest, sissepuhkest, soojusvahetist, filtersektsioonidest, gaasianalüsaatoritest ning seda kontrollivast automaatikast. Ruumi kütmiseks kasutatakse veeküttega kalorifeere, millele vajadusel lisandub elekterküte tippude katmiseks.
Värvikamber koosneb värvimis/kuivatusruumist ja selle kõrval paiknevast ventilatsiooniseadmete ruumist. Selle õhuvahetuse tagavad radiaalventilaatorid, mis on sädemevaba teostusega ning survega kuni 1200Pa. Õhk imetakse läbi värviseina, filtreerides eelnevalt värvitolmust ning suunatakse läbi täiendavate filtrite ning soojusvaheti välja. Värske õhk imetakse väliskeskkonnast ning suunatakse läbi filtrite, soojusvaheti ning kalorifeeri ja kottfiltri siseruumi. Õhuvahetuse normaalseks kiiruseks arvestatakse 0.5 m/s. Reeglina vahetub õhk viimistlusruumis ca kuni 55-60 korda tunnis ning ruumis on vaja hoida kerge vaakum, et tolm ei hakkaks hõljuma.
Soojusvahetisse minev äratõmmatav õhk on läbinud viiekordse filtri, mis tagab, et soojusvaheti on puhas igasugusest värvitolmust. Soojusvaheti pöörlemist juhitakse sagedusmuunduriga, mida kontrollib automaatika läbi temperatuuri andurite.
Juhtimine toimub lahustiandurite, sagedusmuundurite ning spetsiaalselt viimistlusele loodud loogika-automaatika abil. Automaatika juhib lahusti ja temperatuuriandurite abil seadme tööd - kui lahusti kontsentratsioon on viimistlusruumis madal, muudetakse juhtimisautomaatika abil kohe klappide asendeid ning soe õhk hakkab ruumis osaliselt ringlema, säästes seeläbi küttekulusid. Vahetatava õhu kogus toimub täpselt andurite andmeid jälgides. Parameetrite (temperatuur, režiimi valik) sisestamine ja jälgimine toimub seadme puutetundlikul LCD ekraanil. Automaatika annab teada võimalikest alarmidest.
Värvimine toimub tsükliliselt, keskmiselt kuni nelja tunni jooksul. Värvisegu pealekandmine toimub pneumaatilise värvimispüstoliga, mille pihustusdüüsid valitakse vastavalt värvitavale tootele. Korraga töötatakse ühe värvimispüstoliga, orienteeruv värvikulu on 1,6 l/h. Peale värvisegu pealekandmist jäetakse värvitud tooted samasse ruumi kuivama. Pärast värvimisruumi tühjendamist alustatakse uue värvimistsükliga. Ööpäevas võib toimuda kaks värvimistsüklit.
Saasteained emiteeritakse välisõhku läbi ühe üldventilatsiooniava, mis asub seinas ja avaneb välja rööbiti maapinnaga (tähistatud heiteallikana HA-1). Hajumisbarjäärina saab käsitleda kõrval asuvat müüri.
Ettevalmistusruumis toimub vajadusel detailide käsitsi rasvaärastus enne värvimist. Kasutusel on nitrolahusti ja isopropanool. Lahusteid kasutatakse kuni nende saastumiseni. Seejärel jääk (u 30% kogusest) kogutakse ning antakse üle ohtlike jäätmete käitlemise ettevõttele. Tööaeg on u 1750 h/a. Ventava asub katusel.
Pulbervärvimise liinil on kasutuses LOÜ-vabad pulbervärvis, mida kasutatakse 1,3 t/a. Saasteainena eraldub tolm, mida püütakse 12 padrunfiltri abil. Heitõhk on suunatud siseruumidesse, kust see peale segunemist siseõhuga väljub läbi HA-1.
Tabel 2.1. Pinnakatmisel ja -ettevalmistamisel kasutatavate lahustipõhiste kemikaalide kogused
Nimetus kemikaali maht, l/a ρ kemikaali kogus, t/a lah sisaldus, % lah kogus, t/a
kuumvärv Temal 400 3000 1,1 3,300 63,6 2,099
6304 FLAT BLACK 4000 0,97 3,880 77 2,988
TEKNOHEAT 500 1000 1,1 1,100 59,1 0,650
Thinner 006 1031 350 0,86 0,301 100 0,301
krunt Care Prime 110 1,28 0,141 35,8 0,050
värv TEKNOLAC Combi 50 310 1,2 0,372 40,9 0,152
värv Temalac SC-F40 100 1,45 0,145 24 0,035
Nitrolahusti 646 1540 0,82 1,260 100 1,260
Isopropanool 170 0,79 0,133 100 0,133
lakk HELO-YACHT 40 0,9 0,036 49,3 0,018
lakibensiin 20 0,78 0,016 100 0,016
KOKKU 10640 10,684 7,701


Tabel 2.2. Heiteallikate nimistu ja näitajad
heiteallika nr heiteallika nimetus ava läbimõõt, m ava kõrgus, m joonkiirus, m/s
1 värviruumi ava 0,7 3 2,5
2 ettevalmistusruumi ventilatsiooniava 0,48 5,9 2,4


Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Märkimisväärseid lõhna- ja müraallikaid käitises pole, samuti pole esinenud ka vastavasisulisi kaebusi.
Pinnakatmisel võib eeldada mõningat lõhnaainete (LOÜ) emissiooni, kuid kindel piirnormi raamides püsimine ei luba prognoosida märkimisväärse häiringu teket ümbruskonnas.
Müra tekitavad seadmed paiknevad tootmishoonete sees. Avatud müraallikatest on ainult transpordivahendid, kuid pole mingit eeldust arvata, et need võivad tekitada ülenormatiivset mürataset.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Tartu vangla värvitsehh
Aadress
Turu tn 56, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond
Territoriaalkood
8151
Katastritunnus(ed)
79511:008:0001
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6470476, Y: 660545
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Turu tn 56 (79511:008:0001). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Turu tn 56 (79511:008:0001).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed

Vorm ei ole asjakohane.

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Ei ole asjakohane

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Ei ole asjakohane

4.3.3. Äkkheide vette

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
HEIT0005636 1 Värviruumi ventilatsiooniava X: 6470434, Y: 660812 0.70 3 2.50 20 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)
HEIT0005637 2 Ettevalmistusruumi ventilatsiooniava X: 6470464, Y: 660786 0.48 5.90 2.40 20 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
28211 - Ahjude, tööstusahjude ja ahjupõletite tootmine
25119 - Muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine
Põletusseade
Ei
Keskmise võimsusega põletus­seade
Ei
 
Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Jah
Tegevusala, tehnoloogiaprotsess või seade Tegevusalal orgaaniliste lahustite aastakulu, tonni
Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 6.101
Pinna puhastamine tootmisprotsessis, kasutades käesoleva seaduse §-s 140 või 141 nimetatud aineid 1.393
Puitpinna katmine 0.034

Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
Tontkandlane OÜ
Registrikood/isikukood
14240955
Postiaadress
Pärna 28a-1, Tartu 50604
Telefon
5038040
E-posti aadress
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
• Atmosfääriõhu kaitse seadus
• Tööstusheite seadus

 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid https://www.riigiteataja.ee/akt/108032019006
 Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid
 Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 “Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016005
 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 “ Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044
 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 “Õhukvaliteedi hindamise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016062
 Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis https://www.riigiteataja.ee/akt/125102019001
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Algandmed (materjalide liigid ja kulu, töörežiim jms) on saadud saasteallikate valdaja esindaja käest ning on esitatud vastavates peatükkides.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Kirjeldatav ettevõte asub Tartus, Ropka tööstuspiirkonnas, Ringtee ja Turu tn ristmiku läheduses, krundil katastriüksuse tunnusega 79511:008:0001.
Andmeid samalaadsete saasteallikate ning laste- ja tervishoiuasutuste kohta ei ole.
Elamud paiknevad saasteallikate suhtes loodes, lähimad asuvad u 1000 m kaugusel. Muudel suundadel paiknevad tootmis- ja ärimaad.
Reljeef maa-alal, mis hõlmab 0,3 km diameetriga ringi (kõrgeima saasteallika 50-ne kordne kaugus), on tasane. Saasteallikate läheduses olulisi õhusaaste hajumist takistavaid objekte ei esine, va piirded, mis on näiteks takistuseks madalast värviruumi ventilatsiooniavast hajuvatele saasteainetele.
Käitise maa sihtotstarve on 100% riigikaitsemaa. Tootmisterritooriumi pindalaks on 9,4 ha.
Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
ei ole
Ilmastikutingimuste iseloomustus

Meteoroloogilised karakteristikud ja õhu saasteainete hajumist määravad tegurid Tartus on järgmised.

Tabel 1.1. Tartu klimaatilised näitajad 1981-2010[1]

Temperatuurid:

Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur         

+ 17,6oC

Kõige külmema kuu (veebruar) keskmine temperatuur

-  5,3oC

Keskmine maksimaalne õhutemperatuur

+ 22,7oC

Tuule kiirused ja tuulevaikuse sagedus (%):

Keskmine aastane kiirus

3,2 m/s

Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (%):

N             NO          O             SO          S             SW          W            NW         tuulevaikus

9             9             9             14           15           21           13           5             5

Sademed:

Aasta keskmine sademete hulk        

680 mm

 

Joonis 1.1. Tartu tuuleroos

[1] http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed/

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Värvimistöödel lenduvate saasteainete heitkoguste määramine põhineb massibilansi meetodil (https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/loy_metoodika_naidete_ja_kommentaaridega_0.pdf ).

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat
  1. tegevusest põhjustatud õhu saastamine

Välisõhu heiteallikateks on katmisprotsessidega seotud heitavad.

Värvimistöödel lenduvate saasteainete heitkoguste määramine põhineb massibilansi meetodil (https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/loy_metoodika_naidete_ja_kommentaaridega_0.pdf ). Aluseks on võetud lahustit sisaldava valmistise või segu kulu, selle üldine lahustisisaldus ning eri LOÜ-de sisaldus massiprotsentides. Andmed kulu kohta pärinevad ettevõttest. Andmed koostise kohta – ohutus- ja infolehtedelt. Teave kemikaalide kohta on esitatud ka p 2.3.

Antud juhul on LOÜ-de grupeerimisel kasutatud järgmisi jaotusi:

NM VOC – ilma ÕPV-ta LOÜ-d Tabelis 4.4.8.;

NM VOC – kõik LOÜ-d (ülejäänud taotluse tabelid);

NMHC – kõik LOÜ-d (va metaan);

BTEX – aromaatsete süsivesinike grupp (antud töös – ksüleen, tolueen ja etüülbenseen).

Tabel 3.1. LOÜ-de sisaldus (%w) valmististes

TEMAL 400 kuumakindel silikoonvärv

Ksüleen

et.bens

tolueen

et.ats

but.ats

atsetoon

NMVOC

voc%

Maksimaalne lahustisisaldus komponentide järgi

50

 

3

 

 

 

25

78

Lkemikaali üldine ahustisisaldus

40,8

 

2,4

 

 

 

20,4

63,6

LOÜ 700 g/l tihedusel 1,1

 

 

 

 

 

 

 

 

6304 FLAT BLACK

30

3

 

 

 

 

51

84

kuumakindel värv

27,5

2,8

 

 

 

 

46,8

77

LOÜ 743,55 g/l tihedusel 0,98

 

 

 

 

 

 

 

 

TEKNOHEAT 500

25,0

5,0

 

 

 

 

60,0

90,0

kuumakindel värv

16,4

3,3

 

 

 

 

39,4

59,1

LOÜ 650 g/l tih 1,1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Care Prime DF1301-9002

 

 

 

 

25

 

14,2

39,2

kruntvärv

 

 

 

 

22,8

 

12,9

35,7

värv Temalac SC-F40

25

 

 

 

 

 

3

28

alküüd-värv

21,4

 

 

 

 

 

2,6

24

LOÜ 360 g/l tihedusel 1,5

 

 

 

 

 

 

 

 

TEKNOLAC COMBI 50

50,0

10,0

 

 

 

 

0,0

60

LOÜ 491 g/l tihedusel 1,2

34,1

6,8

 

 

 

 

0,0

40,9

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Nitrolahusti

 

0

 

25

25

50

25

125

tihedus 0,818

 

0,0

 

20,0

20,0

40,0

20,0

100

 

 

 

 

 

 

 

 

 

lakibensiin WHITE SPIRIT

 

 

 

 

 

 

100,0

100

puiduvärvidele; tihedus 0,88

 

 

 

 

 

 

100,0

100

Thinner 006 1031

75

0

 

 

25

 

25

125

tihedus 0,86

60,0

0,0

 

 

20,0

 

20,0

100

HELO YACHT

0,0

0,0

 

 

 

 

55,0

55

LOÜ 444 g/l tihedusel 0,9

0,0

0,0

 

 

 

 

49,3

49,3

 

 

Tabel 3.2. Värvi kogused ja LOÜ-de heitkogused (t/a) värvimisel

Nimetus

l/a

ρ

t/a

lah sis %

lah t/a

lah metall t/a

kuumvärv Temal 400

3000

1,1

3,300

63,6

2,099

2,099

6304 FLAT BLACK

4000

0,97

3,880

77

2,988

2,988

TEKNOHEAT 500

1000

1,1

1,100

59,1

0,650

0,650

Thinner 006 1031

350

0,86

0,301

100

0,301

0,301

krunt Care Prime

110

1,28

0,141

35,8

0,050

0,050

värv TEKNOLAC Combi 50

310

1,2

0,372

40,9

0,152

0,152

värv Temalac SC-F40

100

1,45

0,145

24

0,035

0,035

Lahusti metallpindade katmisel

 

 

 

 

 

6,101

Nitrolahusti 646

1540

0,82

1,260

100

1,260

 

Isopropanool

170

0,79

0,133

100

0,133

 

Lahusti puhastamisel

 

 

 

 

 

1,393

lakk HELO-YACHT

40

0,9

0,036

49,3

0,018

 

lakibensiin

20

0,78

0,016

100

0,016

 

Lahusti puitpinna katmisel

 

 

 

 

 

0,034

KOKKU

10640

 

10,684

 

7,701

 

 

Järg

Nimetus

ksüleen

et.bens

tolueen

BTEX

NMVOC

atsetoon

propanool

but-ats

et-atsetaat

NMHC

kuumvärv Temal 400

1,346

 

0,079

1,426

0,673

       

2,099

6304 FLAT BLACK

1,067

0,109

 

1,176

1,816

       

2,991

TEKNOHEAT 500

0,180

0,036

 

0,217

0,256

       

0,473

Thinner 006 1031

0,181

   

0,181

0,060

   

0,060

 

0,301

krunt Care Prime

       

0,018

   

0,032

 

0,050

värv TEKNOLAC Combi 50 BASE 3

0,127

0,025

 

0,152

         

0,152

värv Temalac SC-F40

0,031

   

0,031

0,004

       

0,035

Nitrolahusti 646

       

0,252

0,504

 

0,252

0,252

1,260

Isopropanool

           

0,133

   

0,133

lakk HELO-YACHT

       

0,018

       

0,018

lakibensiin

       

0,016

       

0,016

KOKKU

2,932

0,170

0,079

 

3,112

0,504

0,133

0,344

0,252

7,527

HA1

2,932

0,170

0,079

3,182

2,860

 

 

0,092

 

6,134

HA2

0,000

 

 

 

0,252

0,504

0,133

0,252

0,252

1,393

 

 

 

Katmistöödel on kasutusel kemikaalide segud erinevatest värvidest ja lahustist. Saasteainete hetkelise heitkoguse määramisel on arvestatud ühe segu pealekandmisega ühe püstoliga ühe tunni jooksul (l/h, valdaja andmeil). Näiteks värvi Teknolac 50 kulu juures 1,44 l/h (tihedus 1,2) on kulu massiühikutes 1,728 kg/h, mis vastab 0,480 g/s.

Kõiki valmistisi kasutatakse segus, va pesulahusti ja ahjuvärv Flat Black. Tavaproportsioon segus on: 90%vol värvi, 10%vol lahustit.

Iga konkreetse saasteaine hetkelise heitkoguse arvestamisel võetakse aluseks selle massiprotsent antud valmistises Tabelist 3.1. Nii ksüleeni hetkeline heitkogus lahustist Teknolac 50 on arvutatud järgmiselt: 1,44*1,2/3,6*34,1/100=0,164 g/s.

Limiidi taotlemisel ja saasteainete leviku modelleerimisel kasutatakse iga saasteaine kohta maksimaalset võimaliku hetkelise heitkoguse väärtust konkreetsest saasteallikast (tabelis 3.5 märgitud rasvases kirjas).

Tabel 3.3. Värvikomponentide segamisel  tekkivad hetkelised heitkogused (g/s) värvimisel

 

Nimetus

l/h

?

kg/h

g/s

ksüleen

et.bens

tolueen

BTEX

NMVOC

atsetoon

propanool

but-ats

et-atsetaat

NMVOC KOKKU

kuumvärv Temal 400

1,44

1,1

1,584

0,440

0,180

 

0,011

0,190

0,08976

 

 

 

 

0,280

Thinner 006 1031

0,16

0,86

0,1376

0,038

0,023

   

0,023

0,008

 

 

0,008

 

0,038

SEGU

1,6

     

0,202

 

0,011

0,213

0,097

 

 

0,008

 

0,318

6304 FLAT BLACK

1,6

0,97

1,552

0,431

0,119

0,012

 

0,131

0,202

 

 

 

 

0,332

TEKNOHEAT 500

1,44

1,1

1,584

0,440

0,072

0,015

 

0,087

0,173

 

 

 

 

0,260

Thinner 006 1031

0,16

0,86

0,138

0,038

0,023

   

0,023

0,008

 

 

0,008

 

0,038

SEGU

1,6

     

0,095

0,015

 

0,110

0,181

 

 

0,008

 

0,298

krunt Care Prime

1,44

1,28

1,8432

0,512

       

0,064

 

 

0,117

 

0,181

Thinner 006 1031

0,16

0,86

0,1376

0,038

0,023

   

0,023

0,008

 

 

0,008

 

0,038

SEGU

1,6

     

0,023

 

0,000

0,023

0,072

 

 

0,124

 

0,219

värv TEKNOLAC Combi 50 BASE 3

1,44

1,2

1,728

0,480

0,164

0,033

 

0,196

   

 

 

 

0,196

Thinner 006 1031

0,16

0,86

0,1376

0,038

0,023

   

0,023

0,008

 

 

0,008

 

0,038

SEGU

1,6

     

0,187

0,033

0,000

0,219

0,008

 

 

0,008

 

0,235

värv Temalac SC-F40

1,44

1,45

2,088

0,580

0,124

   

0,124

0,015

 

 

 

 

0,139

Thinner 006 1031

0,16

0,86

0,1376

0,038

0,023

   

0,023

0,008

 

 

0,008

 

0,038

SEGU

1,6

     

0,147

 

0,000

0,147

0,023

 

 

0,008

 

0,177

Nitrolahusti

0,9

0,84

0,756

0,21

     

0,000

0,042

0,084

 

0,042

0,042

0,210

Isopropanool

0,8

0,785

0,628

0,174

           

0,174

 

 

0,174

lakk HELO-YACHT

1,44

0,9

1,296

0,36

 

 

 

 

0,177

 

 

 

 

0,177

lakibensiin

0,16

0,778

0,124

0,034

 

 

 

 

0,035

 

 

 

 

0,035

SEGU

1,6

 

 

 

 

 

 

 

0,380

 

 

 

 

0,380

 

 

 

 

 

ksüleen

et.bens

tolueen

BTEX

NMVOC

atsetoon

propanool

but-ats

et-atsetaat

NMVOC KOKKU

MAKSIMUM

 

 

 

 

0,202

0,033

0,011

0,219

0,380

0,084

0,174

0,124

0,042

0,380

MAKSIMUM METALL

 

 

 

 

0,202

0,033

0,011

0,219

0,202

 

 

0,124

 

0,332

 

Kuna töö saab toimuda ainult ühe konkreetse kemikaaliga (kas kindel segu või ahjuvärv või lahusti), siis on maksimaalseks hetkeliseks heitkoguseks valitud iga saasteaine suurim võimalik hetkeline heitkogus sõltumata kemikaalist. Maksimaalne hetkeline heitkogus on antud juhul abstraktne näitaja, mis iseloomustab katmisprotsessi üldiselt ning selle alusel saab läbi viia saasteainete hajumisarvutused. Samas konkreetsetes situatsioonides tekkivad heitkogused ei ületaks maksimaalset.

 

Tööstusheite seaduse (edaspidi THS) kohaselt kulub metallpinna katmine seaduse reguleerimisalasse juhul, kui lahusti, sh lahustite koostises oleva lahusti kasutamine aastas on 5 tonni või enam. Ettevõte kasutab metallpindade katmisel tabeli 2.3. „Lahusti kogus valmististes“ järgi 6,101 tonni lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Eelnevast tulenevalt peab ettevõte jälgima, et orgaanilise lahusti koguse piirväärtus väljuvates gaasides ei ületaks keskkonnaministri poolt seatud piirväärtust.

Keskkonnaministri 21.06.2013 määruse nr 44 „Lahustite kasutamisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtused ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid” kohaselt on heite piirväärtus metallpinna katmisel 100 mg C/Nm3, samuti ei tohi kontrollimatu heite piirväärtus lahusti sisendist ületada 25%.

Uues värviruumis on paigaldatud väga tõhus ventilatsioon, mille puhul kontrollimatu heite osa on loetud nulliks.

Süsiniku heite arvutamisel konkreetse saasteaine puhul on kasutatud selle aastakeskmise hetkelise heitkoguse väärtust, mis on jagatud ventilatsiooni mahtkiiruse väärtusega ja korrutatud süsiniku osaga nimetatud saasteaines. Heite väärtust on korrigeeritud 0oC tingimustele.

Näiteks butüülatsetaadi C-heide: 124 mg/s / 9 Nm3/s x 0,62 x 2800/8760 h x 293/273= 2,6 mgC/Nm3.

 

Tabel 3.4. C- heitkogused (mgC/Nm3) metallpinna katmisel

 

 

BTEXa

but.ats

propanool

atsetoon

NMVOC

kokku

Heitkogus, g/s

 

0,070

0,040

0

0

0,0645

 

C-sis

 

0,91

0,55

0,6

0,62

0,6

 

Vm, m3/s

9

 

 

 

 

 

 

C-heide, mgC/Nm3

 

7,605

2,608

0

0

4,6143

15

 

 

 

PINNAKATMINE pulbervärvidega

Pinnakatmine pulbervärviga toimub püstol-liinil. Pulbervärv kinnitub detaili pinnale elektrostaatiliselt ning fikseeritakse kuumutades seda. Valdav enamus pulbervärvist jääb detaili külge, vaid vähene osa (ettevõtte hinnangul ja kirjanduse andmeil [1] 5%) jääb heljuma liini kanalisse, kust see imetakse 12-sse polüestrist padrunfiltrisse JX-260 efektiivsusega 98 (3-4 µm osakeste jaoks) -100% (4-10 µm osakeste jaoks) ning seejärel jõuab puhastatud heitõhk siseruumidesse tagasi. Filtrist läbi pääsenud osakesed suure tõenäosusega settivad sisepindadel, kust need pühitakse kokku. Välisõhku võivad osakesed pääseda läbi ventilatsiooniava (heiteallikas 1). Osakeste suurus pulbervärvis võib kõikuda 5-120 µm[2], efektiivseim suurus jääb 10-90 µm vahele[3].

Pulbervärvi kulu on 1300 kg/a ning sellest lendub 5% ehk 65 kg/a. 650 töötunni juures on emissioon 0,1 kg/h. Kui osakesed on läbimõõduga üle 5 µm, siis padrunfiltritest need läbi ei pääse. Arvestades pessimistlikult, et kuni 10% osakesi on siiski suuruses 3-4 µm ning kangasfiltri efektiivsus on sellisel juhul 98%, on reaalne emissioon 65*0,1*0,02 = 0,13 kg/a, 0,0002 kg/h e 0,00006 g/s. Ka sellisel juhul on osakeste emissioon alla 1 kg/a ning sellega antud taotluses ei arvestata.

 

 

[1] https://www.pca.state.mn.us/air/paintingcoating-operations-emission-calculations Painting/coating operations emission calculations. Minnesota Pollution Control Agency.

[2] https://www.pfonline.com/articles/powder-particle-size

 

[3] https://www.sympatec.com/en/applications/powder-coating/

 

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Värviruumi ventilatsiooniava
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 0
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 50 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 75 0 0
16 - 17 50 0 0
17 - 18 50 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Ettevalmistusruumi ventilatsiooniava
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 0
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 75 0 0
16 - 17 50 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Kas soovite kasutada salvestamisel automaatset heitkoguste arvutamist?
Jah
 
Heite­allikas Lahusteid sisaldav kemikaal Lahusteid sisaldava kemikaali kasutamine Välisõhku väljutatud LOÜ-de heitkogus saasteainete kaupa
Nimetus Tüüp Liik LOÜ-de sisaldus, massi % Tegevusala või tehnoloogiaprotsess Kemi­kaali kogus aastas, tonni Töö­tundide arv aastas Ohulaused (H) CAS nr Nimetus Heitkogus
SNAP kood Nimetus Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001) Aastane heitkogus, tonni/a (täpsus vähemalt 0,0001)
Värviruumi ventilatsiooniava kuumvärv Temal 400 Lahustipõhine Värv 63.60 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)   3.30 2 100 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur
H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur
H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav
H315 - Põhjustab nahaärritust
H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi
H332 - Sissehingamisel kahjulik
H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust
H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust
H361 - Arvatavasti kahjustab viljakust või loodet (märkida spetsiifiline toime, kui see on teada) (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud)
H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud)
1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.178 1.3464
108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 0.01 0.0792
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.089 0.6732
Värviruumi ventilatsiooniava 6304 FLAT BLACK Lahustipõhine Värv 77 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)   3.88 2 500 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur
H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur
H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav
H312 - Nahale sattumisel kahjulik
H315 - Põhjustab nahaärritust
H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi
H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust
H332 - Sissehingamisel kahjulik
H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust
H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust
H351 - Arvatavasti põhjustab vähktõbe (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud)
H372 - Kahjustab elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud)
H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud)
H412 - Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime
1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.118 1.0656
100-41-4 Etüülbenseen 0.012 0.1085
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.201 1.8135
Värviruumi ventilatsiooniava TEKNOHEAT 500 Lahustipõhine Värv 59.10 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)   1.10 700 H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur
H315 - Põhjustab nahaärritust
H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi
H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust
H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust
H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud)
H412 - Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime
1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.072 0.1804
100-41-4 Etüülbenseen 0.014 0.0363
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.172 0.4334
Värviruumi ventilatsiooniava Thinner 006 1031 Lahustipõhine Lahusti 100 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)   0.301 2 200 H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur
H315 - Põhjustab nahaärritust
H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi
H332 - Sissehingamisel kahjulik
H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust
H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust
H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud)
1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.023 0.1806
123-86-4 n-Butüülatsetaat 0.008 0.0602
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.008 0.0602
Värviruumi ventilatsiooniava Care Prime DF1301-9002 Lahustipõhine Värv 35.70 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)   0.141 77 H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur
H315 - Põhjustab nahaärritust
H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni
H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi
H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust
H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust
H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust
H412 - Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime
123-86-4 n-Butüülatsetaat 0.116 0.0321
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.066 0.0182
Värviruumi ventilatsiooniava TEKNOLAC Combi 50 Lahustipõhine Värv 40.90 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)   0.372 220 H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur
H315 - Põhjustab nahaärritust
H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust
H332 - Sissehingamisel kahjulik
H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust
H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud)
1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.16 0.1269
100-41-4 Etüülbenseen 0.032 0.0253
Värviruumi ventilatsiooniava Temalac SC-F40 Lahustipõhine Värv 24.80 060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)   0.145 72 H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur
H315 - Põhjustab nahaärritust
H412 - Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime
1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.124 0.0321
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.015 0.0039
Värviruumi ventilatsiooniava lakk HELO-YACHT Lahustipõhine Lakk 49.30 060107 - Värvi kasutamine - puit   0.036 28 H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur
H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni
H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.176 0.0177
Värviruumi ventilatsiooniava lakibensiin Lahustipõhine Lahusti 100 060107 - Värvi kasutamine - puit   0.016 130 H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur
H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav
H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust
H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.034 0.016
Ettevalmistusruumi ventilatsiooniava Nitrolahusti 646 Lahustipõhine Lahusti 100 060201 - Rasvaärastus, keemiline puhastus ja elektroonika - metallide rasvaärastus   1.26 1 700 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur
H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust
H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust
67-64-1 Atsetoon (2-Propanoon) 0.082 0.504
141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0.041 0.252
123-86-4 n-Butüülatsetaat 0.041 0.252
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.041 0.252
Ettevalmistusruumi ventilatsiooniava Isopropanool Lahustipõhine Lahusti 100 060201 - Rasvaärastus, keemiline puhastus ja elektroonika - metallide rasvaärastus   0.133 212 H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur 67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) 0.174 0.133
 

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess või seade Lahusti (kaasa arvatud kemikaalis sisalduv lahusti) Välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarne heitkogus Seotud heiteallikad
Taotletav kogus, t/a LOÜ-de heide väljuvates gaasides LOÜ-de kontrollimatu heide, % lahustite sisendist LOÜ-de summaarne heide LOÜ-de summaarne heide, % lahustite sisendist LOÜ-de summaarne heitkogus Heite­allikas
Prognoositav Mõõtühik Prognoositav Prognoositav Mõõtühik Prognoositav Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Tonnides aastas (täpsus 0,001)
Metalli, plastmassi, tekstiili, kile, kanga ja paberi kattekihiga katmine, v.a rotatsioon-siidtrükk tekstiilile 6.101 15 mg C/Nm³ 0   100 0.332 6.101 Värviruumi ventilatsiooniava
 
Lahustid taotletav kokku
6.101
LOÜ-d kokku (tonni aastas)
6.101
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
 

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
2 67-64-1 Atsetoon (2-Propanoon) 0.082 g/s 1 tund 1 050 µg/m³ 86 0.082
24 tundi 350 µg/m³ 26 0.074
1 100-41-4 Etüülbenseen 0.058 g/s 1 tund 600 µg/m³ 31 0.052
24 tundi 200 µg/m³ 11 0.055
1 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 0.01 g/s 1 tund 600 µg/m³ 10 0.017
24 tundi 200 µg/m³ 4 0.02
2, 1 123-86-4 n-Butüülatsetaat 0.041 g/s 1 tund 1 950 µg/m³ 134 0.069
24 tundi 650 µg/m³ 45 0.069
2 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0.041 g/s 1 tund 3 000 µg/m³ 43 0.014
24 tundi 1 000 µg/m³ 13 0.013
1 Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 0.219 g/s 1 tund 600 µg/m³ 205 0.342
24 tundi 200 µg/m³ 75 0.375
1 aasta 5 µg/m³ 4 0.80
2, 1 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.712 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 478 0.096
24 tundi 2 000 µg/m³ 164 0.082
1 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 0.202 g/s 1 tund 300 µg/m³ 186 0.62
24 tundi 100 mg/m³ 62 0.62
 
Koosmõju kirjeldus
Õhukvaliteet

Saadud kontsentratsioonid ei ületa väljaspool tootmisterritooriumit tunni- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtust.
Kõige lähemal normatiivsele tasemele väljaspool tootmisterritooriumit on ksüleeni ja BTEX-ühendite maksimaalne kontsentratsioon.
Ksüleeni ja BTEX-ühendite maksimaalsed saastetaseme väärtused tekivad tootmisterritooriumi sees heiteallika nr HA-1 mõjul.
Seega võib ülalmainitud saasteainet lugeda indikatiivseks antud ettevõtte suhtes. Ksüleen ja BTEX-ühendid on enamuse lahustipõhiste kemikaalide põhikomponent.
Panuse poolest on allikad HA-1 ja HA-2 umbes sama osatähtsusega. Tuleb silmas pidada, et heiteallikad ei pruugi töötada koos samaaegselt ja täisvõimsusel. Samuti ei pruugi kasutusel olla ka kõige suurema saasteainete sisaldusega kemikaalid.
Saasteainete saastetaseme väärtus väljaspool tootmisterritooriumit on normatiivne, mis näitab heiteallikate parameetrite vastavust saasteainete emiteeritavatele heitkogustele.
Hajumispiltidelt selgub, et saasteainete kontsentratsiooni suuremad väärtused ei ulatu lähima elamupiirkonnani, tekkides kuni 200 m raadiuses saasteallikatest, väljaspool tootmisterritooriumit, tootmis- ja ärimaal. Valdavate tuulte alla mõjupiirkonna ulatuses elamuid ei jää. Saasteainete maksimaalväärtused on elamualal tagasihoidlikud ning ei kujuta ohtu inimese tervisele.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Pinnakatmisel võib eeldada mõningat lõhnaainete emissiooni, kuid modelleerimisel saadud väike kontsentratsioon ei luba prognoosida märkimisväärse häiringu teket ümbruskonnas. Hajumisarvutuste alusel (vt järgevat ptk) jääb LOÜ-de kontsentratsioon maksimaalselt 197 µg/m3, elamute juures see hajub pea täielikult.
Kui vaadata lõhna tuvastamise lävendit (odour detection treshold) USEPA juhendmaterjalist, siis kõige madalam ksüleeni m-isomeeri lävend on 0,73 ppm e 3,18 mg/m3, isoprpanoolil – 26 ppm e 60 mg/m3 ja tolueenil 2,8 ppm e 10,57 mg/m3. Seega antud juhul kõik maksimaalsed kontsentratsioonid jäävad tunduvalt alla lõhna tuvastamise lävendi.
Andmeid ühendite lõhnalävendi kohta saab vaadata:
https://nepis.epa.gov/Exe/ZyPDF.cgi/2000BHG5.PDF?Dockey=2000BHG5.PDF
http://citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/download?doi=10.1.1.694.8668&rep=rep1&type=pdf
http://www.pdo.co.om/hseforcontractors/Health/Documents/HRAs/ODOR%20THRESHOLDS.pdf
https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/290981/scho0307bmkt-e-e.pdf

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Airviro

Arvutamiseks valitud meteoaasta
2019-21
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Kasutatud parameetrid on: tuule kiirus ja suund tasemel 2 ja 10 m, välisõhu temperatuur, pilvisus, soojusvoog, sademed.

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Tõravere

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

EMHI andmed

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

pole kasutatud

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Samalaadsetest heiteallikatest asub u 600 m kaugusel edelas Nari Puit OÜ kaks allikat. Nagu ka atud käitise allikad, on need suhtelised madalad ja ei oma kaugeleulatuvat mõju ünbruskonna õhukvaliteedile, st reaalne koosmõju puudub.
NMVOC hajumisel on arvestatud aktsiaseltsi ANNE SOOJUS Turu katlamaja koosmõjuga, kuid see ei oile märkimisväärne. Tegemist on kõrge allikaga, mis loob madala saastefooni suhteliselt suurel alal.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Kõik heitallikad on olemasolevad. Ümbruskonna õhuvaliteet vastab normidele.

Hajumispiltidelt selgub, et saasteainete kontsentratsiooni suuremad väärtused ei ulatu lähima elamupiirkonnani, tekkides kuni 200 m raadiuses saasteallikatest, väljaspool tootmisterritooriumit, tootmis- ja ärimaal. Valdavate tuulte alla mõjupiirkonna ulatuses elamuid ei jää. Saasteainete maksimaalväärtused on elamualal tagasihoidlikud ning ei kujuta ohtu inimese tervisele.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Õhukvaliteedi hindamise korra alusel, https://www.riigiteataja.ee/akt/108122017007 Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 84 sätestab:
§181. Õhukvaliteedi arvutusliku hindamise tulemuste esitamine saasteaine hajumiskaardil
Saasteaine hajumiskaart koostatakse iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile.
Antud juhul saavutab 30% ÕPV-st ainult ksüleeni ja BTEX kontsentratsioon.

Manused
Lisa 16: KSUL1H.png
Lisa 17: KSUL24H.png
Lisa 18: AR1H.png
Lisa 19: AR24H.png
Lisa 20: ARA.png

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Saadud kontsentratsioonid ei ületa väljaspool tootmisterritooriumit tunni- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtust.
Kõige lähemal normatiivsele tasemele väljaspool tootmisterritooriumit on ksüleeni ja BTEX-ühendite maksimaalne kontsentratsioon.
Ksüleeni ja BTEX-ühendite maksimaalsed saastetaseme väärtused tekivad tootmisterritooriumi sees heiteallika nr HA-1 mõjul.
Seega võib ülalmainitud saasteainet lugeda indikatiivseks antud ettevõtte suhtes. Ksüleen ja BTEX-ühendid on enamuse lahustipõhiste kemikaalide põhikomponent.

Saasteainete saastetaseme väärtus väljaspool tootmisterritooriumit on normatiivne, mis näitab heiteallikate parameetrite vastavust saasteainete emiteeritavatele heitkogustele.
Hajumispiltidelt selgub, et saasteainete kontsentratsiooni suuremad väärtused ei ulatu lähima elamupiirkonnani, tekkides kuni 200 m raadiuses saasteallikatest, väljaspool tootmisterritooriumit, tootmis- ja ärimaal. Valdavate tuulte alla mõjupiirkonna ulatuses elamuid ei jää. Saasteainete maksimaalväärtused on elamualal tagasihoidlikud ning ei kujuta ohtu inimese tervisele.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Müra tekitavad seadmed paiknevad tootmishoonete sees. Avatud müraallikatest on ainult transpordivahendid, kuid pole mingit eeldust arvata, et need võivad tekitada ülenormatiivset mürataset.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Panuse poolest on allikad HA-1 ja HA-2 umbes sama osatähtsusega. Tuleb silmas pidada, et heiteallikad ei pruugi töötada koos samaaegselt ja täisvõimsusel. Samuti ei pruugi kasutusel olla ka kõige suurema saasteainete sisaldusega kemikaalid.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Ettepanekud saasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta on esitatud Tabelis 5.5 ja 5.6. Vähendamismeetmete rakendamine pole vajalik.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Täiendavad välisõhu saastamise piiramise ja jälgimise meetmed ei ole vajalikud.
Saasteainete leviku modelleerimisel saadud saasteainete hajumistulemuste põhjal ei ole otstarbekas rakendada ettevõtte omaseiret.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Täiendavad välisõhu saastamise piiramise ja jälgimise meetmed ei ole vajalikud.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
pole asjakohane
Muud heite vähendamise meetmed
pole asjakohane
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
Antud juhul pole kontrollimatu heitega arvestatud

5.4.18. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Ettevalmistusruumi ventilatsiooniava 67-64-1 Atsetoon (2-Propanoon) Tavaheide 0.082 g/s 0.504 t  
141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) Tavaheide 0.041 g/s 0.252 t  
123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0.041 g/s 0.252 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.38 g/s 1.393 t  
67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) Tavaheide 0.174 g/s 0.133 t  
Värviruumi ventilatsiooniava 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) Tavaheide 0.675 g/s 2.932 t  
108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.01 g/s 0.0792 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.332 g/s 6.134 t  
100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.058 g/s 0.1701 t  
123-86-4 n-Butüülatsetaat Tavaheide 0.124 g/s 0.0923 t  
Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.219 g/s 3.182 t  
 
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
100-41-4 Etüülbenseen 0.1701 t
108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 0.0792 t
123-86-4 n-Butüülatsetaat 0.3443 t
1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 2.932 t
141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0.252 t
67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) 0.133 t
67-64-1 Atsetoon (2-Propanoon) 0.504 t
Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 3.182 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 7.527 t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane.

8. Taotluse lisad

Vorm ei ole asjakohane.