Menetlus M-119709 » Taotlus T-KL/1010572 Tagasi menetluse vaatesse

. Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number

T-KL/1010572

Taotluse liik

Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi

Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus

Kontaktisik

Toomas Kaukvere

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu

Muutunud on kasutatavate kattematerjalide nimetused ja kogused, samuti on taotlus viidud vastavusse kehtivate õigusaktidega.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

1. TEGEVUSALADE KIRJELDUS

Ettevõtte toomiterritoorium asub Tartus, aadressil Turu 56. Tartu Vangla tootmistsehhis toodetakse metallmööblit, grille, suitsuahjusid ja muid metallkonstruktsioone.
Töö käib ühes vahetuses (8+ tundi ööpäevas, võimalikud ka ületunnid), viis päeva nädalas, 52 nädalat aastas (2500 h/a).
Lahusti peamine emiteerimine toimub värvikambris pealekandmise ja kuivamise protsessis. Paralleelselt viiakse läbi detailide ettevalmistust värvimiseks (rasvaärastus lahustiga), mille tagajärjel samuti toimub saasteainete viimine välisõhku.
Metalltoodete pinnad kaetakse kattekihiga ehk värvitakse püstoliga peamiselt alküüd- ja kuumakindlate värvidega. Samuti on võimalik puitdetailide värvimine – selleks kasutatakse paadilakki. Enne värvimist võib toimuda toodete puhastamine lahustiga. Kemikaalide peamine sortiment gruppide kaupa on toodud Tabelis 2.1. Värvimine toimub spetsiaalses värvimisruumis, kuhu paigutatakse värvimiseks ettevalmistatud tooted. Põhiliste kuumakindlate värvide kogused on võetud iga värvi kohta maksimaalsed, kuna esinevad varustustõrked ning ettevõte pole kindel, mis liiki värvi ja kui palju saab aasta lõikes kasutada. Seega ka erinevate värvide pealekandmiseks märgitud töötunnid kattuvad.
Värviruumi ventilatsioon on mõeldud kaitsmaks töötajaid mürgistuste eest. Süsteem on spetsiaalselt projekteeritud viimistlusruumide tarvis ning eesmärk värviruumis on hoida ruumis normide järgne õhu liikumiskiirus ning tagada ventileeritud õhk.
Ventilatsioonisüsteem koosneb: äratõmbest, sissepuhkest, soojusvahetist, filtersektsioonidest, gaasianalüsaatoritest ning seda kontrollivast automaatikast. Ruumi kütmiseks kasutatakse veeküttega kalorifeere, millele vajadusel lisandub elekterküte tippude katmiseks.
Värvikamber koosneb värvimis/kuivatusruumist ja selle kõrval paiknevast ventilatsiooniseadmete ruumist. Selle õhuvahetuse tagavad radiaalventilaatorid, mis on sädemevaba teostusega ning survega kuni 1200Pa. Õhk imetakse läbi värviseina, filtreerides eelnevalt värvitolmust ning suunatakse läbi täiendavate filtrite ning soojusvaheti välja. Värske õhk imetakse väliskeskkonnast ning suunatakse läbi filtrite, soojusvaheti ning kalorifeeri ja kottfiltri siseruumi. Õhuvahetuse normaalseks kiiruseks arvestatakse 0.5 m/s. Reeglina vahetub õhk viimistlusruumis ca kuni 55-60 korda tunnis ning ruumis on vaja hoida kerge vaakum, et tolm ei hakkaks hõljuma.
Soojusvahetisse minev äratõmmatav õhk on läbinud viiekordse filtri, mis tagab, et soojusvaheti on puhas igasugusest värvitolmust. Soojusvaheti pöörlemist juhitakse sagedusmuunduriga, mida kontrollib automaatika läbi temperatuuri andurite.
Juhtimine toimub lahustiandurite, sagedusmuundurite ning spetsiaalselt viimistlusele loodud loogika-automaatika abil. Automaatika juhib lahusti ja temperatuuriandurite abil seadme tööd - kui lahusti kontsentratsioon on viimistlusruumis madal, muudetakse juhtimisautomaatika abil kohe klappide asendeid ning soe õhk hakkab ruumis osaliselt ringlema, säästes seeläbi küttekulusid. Vahetatava õhu kogus toimub täpselt andurite andmeid jälgides. Parameetrite (temperatuur, režiimi valik) sisestamine ja jälgimine toimub seadme puutetundlikul LCD ekraanil. Automaatika annab teada võimalikest alarmidest.
Värvimine toimub tsükliliselt, keskmiselt kuni nelja tunni jooksul. Värvisegu pealekandmine toimub pneumaatilise värvimispüstoliga, mille pihustusdüüsid valitakse vastavalt värvitavale tootele. Korraga töötatakse ühe värvimispüstoliga, orienteeruv värvikulu on 1,6 l/h. Peale värvisegu pealekandmist jäetakse värvitud tooted samasse ruumi kuivama. Pärast värvimisruumi tühjendamist alustatakse uue värvimistsükliga. Ööpäevas võib toimuda kaks värvimistsüklit.
Saasteained emiteeritakse välisõhku läbi ühe üldventilatsiooniava, mis asub seinas ja avaneb välja rööbiti maapinnaga (tähistatud heiteallikana HA-1). Hajumisbarjäärina saab käsitleda kõrval asuvat müüri.
Ettevalmistusruumis toimub vajadusel detailide käsitsi rasvaärastus enne värvimist. Kasutusel on nitrolahusti ja isopropanool. Lahusteid kasutatakse kuni nende saastumiseni. Seejärel jääk (u 30% kogusest) kogutakse ning antakse üle ohtlike jäätmete käitlemise ettevõttele. Tööaeg on u 1750 h/a. Ventava asub katusel.
Pulbervärvimise liinil on kasutuses LOÜ-vabad pulbervärvis, mida kasutatakse 1,3 t/a. Saasteainena eraldub tolm, mida püütakse 12 padrunfiltri abil. Heitõhk on suunatud siseruumidesse, kust see peale segunemist siseõhuga väljub läbi HA-1.
Tabel 2.1. Pinnakatmisel ja -ettevalmistamisel kasutatavate lahustipõhiste kemikaalide kogused
Nimetus kemikaali maht, l/a ρ kemikaali kogus, t/a lah sisaldus, % lah kogus, t/a
kuumvärv Temal 400 3000 1,1 3,300 63,6 2,099
6304 FLAT BLACK 4000 0,97 3,880 77 2,988
TEKNOHEAT 500 1000 1,1 1,100 59,1 0,650
Thinner 006 1031 350 0,86 0,301 100 0,301
krunt Care Prime 110 1,28 0,141 35,8 0,050
värv TEKNOLAC Combi 50 310 1,2 0,372 40,9 0,152
värv Temalac SC-F40 100 1,45 0,145 24 0,035
Nitrolahusti 646 1540 0,82 1,260 100 1,260
Isopropanool 170 0,79 0,133 100 0,133
lakk HELO-YACHT 40 0,9 0,036 49,3 0,018
lakibensiin 20 0,78 0,016 100 0,016
KOKKU 10640 10,684 7,701

Tabel 2.2. Heiteallikate nimistu ja näitajad
heiteallika nr heiteallika nimetus ava läbimõõt, m ava kõrgus, m joonkiirus, m/s
1 värviruumi ava 0,7 3 2,5
2 ettevalmistusruumi ventilatsiooniava 0,48 5,9 2,4

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Märkimisväärseid lõhna- ja müraallikaid käitises pole, samuti pole esinenud ka vastavasisulisi kaebusi.
Pinnakatmisel võib eeldada mõningat lõhnaainete (LOÜ) emissiooni, kuid kindel piirnormi raamides püsimine ei luba prognoosida märkimisväärse häiringu teket ümbruskonnas.
Müra tekitavad seadmed paiknevad tootmishoonete sees. Avatud müraallikatest on ainult transpordivahendid, kuid pole mingit eeldust arvata, et need võivad tekitada ülenormatiivset mürataset.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus

Tartu vangla värvitsehh

Aadress

Turu tn 56, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond

Territoriaalkood

8151

Katastritunnus(ed)

79511:008:0001

Objekti L-EST97 koordinaadid

X: 6470476, Y: 660545

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Turu tn 56 (79511:008:0001).

Loa taotletav kehtivusaeg

Tähtajatu

Kehtivus aastates

Alates

Kuni

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed

Vorm ei ole asjakohane.

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Ei ole asjakohane

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Ei ole asjakohane

4.3.3. Äkkheide vette

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heiteallikas					Väljuvate gaaside parameetrid			Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood	Nr plaanil või kaardil	Nimetus	L-EST97 koordinaadid	Ava läbimõõt, m	Väljumiskõrgus, m	Joonkiirus, m/s	Temperatuur, °C	SNAP kood	Lisategevuse SNAP
HEIT0005636	1	Värviruumi ventilatsiooniava	X: 6470434, Y: 660812 X: 6470434, Y: 660812	0.70	3	2.50	20	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)
HEIT0005637	2	Ettevalmistusruumi ventilatsiooniava	X: 6470464, Y: 660786 X: 6470464, Y: 660786	0.48	5.90	2.40	20	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
28211 - Ahjude, tööstusahjude ja ahjupõletite tootmine
25119 - Muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine

Põletusseade

Keskmise võimsusega põletusseade

Suure võimsusega põletusseade

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Jah

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess või seade	Tegevusalal orgaaniliste lahustite aastakulu, tonni
Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	6.101
Pinna puhastamine tootmisprotsessis, kasutades käesoleva seaduse §-s 140 või 141 nimetatud aineid	1.393
Puitpinna katmine	0.034

Naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Seakasvatus

Veisekasvatus

Kodulinnukasvatus

E-PRTR registri kohustuslane

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi

Tontkandlane OÜ

Registrikood/isikukood

14240955

Postiaadress

Pärna 28a-1, Tartu 50604

Telefon

5038040

E-posti aadress

[email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

• Atmosfääriõhu kaitse seadus
• Tööstusheite seadus

 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid https://www.riigiteataja.ee/akt/108032019006
 Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid
 Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 “Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016005
 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 “ Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044
 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 “Õhukvaliteedi hindamise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016062
 Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis https://www.riigiteataja.ee/akt/125102019001

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Algandmed (materjalide liigid ja kulu, töörežiim jms) on saadud saasteallikate valdaja esindaja käest ning on esitatud vastavates peatükkides.

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus

Kirjeldatav ettevõte asub Tartus, Ropka tööstuspiirkonnas, Ringtee ja Turu tn ristmiku läheduses, krundil katastriüksuse tunnusega 79511:008:0001.
Andmeid samalaadsete saasteallikate ning laste- ja tervishoiuasutuste kohta ei ole.
Elamud paiknevad saasteallikate suhtes loodes, lähimad asuvad u 1000 m kaugusel. Muudel suundadel paiknevad tootmis- ja ärimaad.
Reljeef maa-alal, mis hõlmab 0,3 km diameetriga ringi (kõrgeima saasteallika 50-ne kordne kaugus), on tasane. Saasteallikate läheduses olulisi õhusaaste hajumist takistavaid objekte ei esine, va piirded, mis on näiteks takistuseks madalast värviruumi ventilatsiooniavast hajuvatele saasteainetele.
Käitise maa sihtotstarve on 100% riigikaitsemaa. Tootmisterritooriumi pindalaks on 9,4 ha.

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 1: Asukohakaar1.docx

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 2: Heiteallikate_plaan.docx

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

ei ole

Ilmastikutingimuste iseloomustus

Meteoroloogilised karakteristikud ja õhu saasteainete hajumist määravad tegurid Tartus on järgmised.

Tabel 1.1. Tartu klimaatilised näitajad 1981-2010[1]

Temperatuurid:
Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur	+ 17,6^oC
Kõige külmema kuu (veebruar) keskmine temperatuur	- 5,3^oC
Keskmine maksimaalne õhutemperatuur	+ 22,7^oC
Tuule kiirused ja tuulevaikuse sagedus (%):
Keskmine aastane kiirus	3,2 m/s
Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (%):
N NO O SO S SW W NW tuulevaikus 9 9 9 14 15 21 13 5 5
Sademed:
Aasta keskmine sademete hulk	680 mm

Joonis 1.1. Tartu tuuleroos

[1] http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed/

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Värvimistöödel lenduvate saasteainete heitkoguste määramine põhineb massibilansi meetodil (https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/loy_metoodika_naidete_ja_kommentaaridega_0.pdf ).

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

tegevusest põhjustatud õhu saastamine

Välisõhu heiteallikateks on katmisprotsessidega seotud heitavad.

Värvimistöödel lenduvate saasteainete heitkoguste määramine põhineb massibilansi meetodil (https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/loy_metoodika_naidete_ja_kommentaaridega_0.pdf ). Aluseks on võetud lahustit sisaldava valmistise või segu kulu, selle üldine lahustisisaldus ning eri LOÜ-de sisaldus massiprotsentides. Andmed kulu kohta pärinevad ettevõttest. Andmed koostise kohta – ohutus- ja infolehtedelt. Teave kemikaalide kohta on esitatud ka p 2.3.

Antud juhul on LOÜ-de grupeerimisel kasutatud järgmisi jaotusi:

NM VOC – ilma ÕPV-ta LOÜ-d Tabelis 4.4.8.;

NM VOC – kõik LOÜ-d (ülejäänud taotluse tabelid);

NMHC – kõik LOÜ-d (va metaan);

BTEX – aromaatsete süsivesinike grupp (antud töös – ksüleen, tolueen ja etüülbenseen).

Tabel 3.1. LOÜ-de sisaldus (%w) valmististes

TEMAL 400 kuumakindel silikoonvärv	Ksüleen	et.bens	tolueen	et.ats	but.ats	atsetoon	NMVOC	voc%
Maksimaalne lahustisisaldus komponentide järgi	50		3				25	78
Lkemikaali üldine ahustisisaldus	40,8		2,4				20,4	63,6
LOÜ 700 g/l tihedusel 1,1
6304 FLAT BLACK	30	3					51	84
kuumakindel värv	27,5	2,8					46,8	77
LOÜ 743,55 g/l tihedusel 0,98
TEKNOHEAT 500	25,0	5,0					60,0	90,0
kuumakindel värv	16,4	3,3					39,4	59,1
LOÜ 650 g/l tih 1,1

Care Prime DF1301-9002					25		14,2	39,2
kruntvärv					22,8		12,9	35,7
värv Temalac SC-F40	25						3	28
alküüd-värv	21,4						2,6	24
LOÜ 360 g/l tihedusel 1,5
TEKNOLAC COMBI 50	50,0	10,0					0,0	60
LOÜ 491 g/l tihedusel 1,2	34,1	6,8					0,0	40,9

Nitrolahusti		0		25	25	50	25	125
tihedus 0,818		0,0		20,0	20,0	40,0	20,0	100

lakibensiin WHITE SPIRIT							100,0	100
puiduvärvidele; tihedus 0,88							100,0	100
Thinner 006 1031	75	0			25		25	125
tihedus 0,86	60,0	0,0			20,0		20,0	100
HELO YACHT	0,0	0,0					55,0	55
LOÜ 444 g/l tihedusel 0,9	0,0	0,0					49,3	49,3

Tabel 3.2. Värvi kogused ja LOÜ-de heitkogused (t/a) värvimisel

Nimetus	l/a	ρ	t/a	lah sis %	lah t/a	lah metall t/a
kuumvärv Temal 400	3000	1,1	3,300	63,6	2,099	2,099
6304 FLAT BLACK	4000	0,97	3,880	77	2,988	2,988
TEKNOHEAT 500	1000	1,1	1,100	59,1	0,650	0,650
Thinner 006 1031	350	0,86	0,301	100	0,301	0,301
krunt Care Prime	110	1,28	0,141	35,8	0,050	0,050
värv TEKNOLAC Combi 50	310	1,2	0,372	40,9	0,152	0,152
värv Temalac SC-F40	100	1,45	0,145	24	0,035	0,035
Lahusti metallpindade katmisel						6,101
Nitrolahusti 646	1540	0,82	1,260	100	1,260
Isopropanool	170	0,79	0,133	100	0,133
Lahusti puhastamisel						1,393
lakk HELO-YACHT	40	0,9	0,036	49,3	0,018
lakibensiin	20	0,78	0,016	100	0,016
Lahusti puitpinna katmisel						0,034
KOKKU	10640		10,684		7,701

Järg

Nimetus	ksüleen	et.bens	tolueen	BTEX	NMVOC	atsetoon	propanool	but-ats	et-atsetaat	NMHC
kuumvärv Temal 400	1,346		0,079	1,426	0,673					2,099
6304 FLAT BLACK	1,067	0,109		1,176	1,816					2,991
TEKNOHEAT 500	0,180	0,036		0,217	0,256					0,473
Thinner 006 1031	0,181			0,181	0,060			0,060		0,301
krunt Care Prime					0,018			0,032		0,050
värv TEKNOLAC Combi 50 BASE 3	0,127	0,025		0,152						0,152
värv Temalac SC-F40	0,031			0,031	0,004					0,035
Nitrolahusti 646					0,252	0,504		0,252	0,252	1,260
Isopropanool							0,133			0,133
lakk HELO-YACHT					0,018					0,018
lakibensiin					0,016					0,016
KOKKU	2,932	0,170	0,079		3,112	0,504	0,133	0,344	0,252	7,527
HA1	2,932	0,170	0,079	3,182	2,860			0,092		6,134
HA2	0,000				0,252	0,504	0,133	0,252	0,252	1,393

Katmistöödel on kasutusel kemikaalide segud erinevatest värvidest ja lahustist. Saasteainete hetkelise heitkoguse määramisel on arvestatud ühe segu pealekandmisega ühe püstoliga ühe tunni jooksul (l/h, valdaja andmeil). Näiteks värvi Teknolac 50 kulu juures 1,44 l/h (tihedus 1,2) on kulu massiühikutes 1,728 kg/h, mis vastab 0,480 g/s.

Kõiki valmistisi kasutatakse segus, va pesulahusti ja ahjuvärv Flat Black. Tavaproportsioon segus on: 90%vol värvi, 10%vol lahustit.

Iga konkreetse saasteaine hetkelise heitkoguse arvestamisel võetakse aluseks selle massiprotsent antud valmistises Tabelist 3.1. Nii ksüleeni hetkeline heitkogus lahustist Teknolac 50 on arvutatud järgmiselt: 1,44*1,2/3,6*34,1/100=0,164 g/s.

Limiidi taotlemisel ja saasteainete leviku modelleerimisel kasutatakse iga saasteaine kohta maksimaalset võimaliku hetkelise heitkoguse väärtust konkreetsest saasteallikast (tabelis 3.5 märgitud rasvases kirjas).

Tabel 3.3. Värvikomponentide segamisel tekkivad hetkelised heitkogused (g/s) värvimisel

Nimetus	l/h	?	kg/h	g/s	ksüleen	et.bens	tolueen	BTEX	NMVOC	atsetoon	propanool	but-ats	et-atsetaat	NMVOC KOKKU
kuumvärv Temal 400	1,44	1,1	1,584	0,440	0,180		0,011	0,190	0,08976					0,280
Thinner 006 1031	0,16	0,86	0,1376	0,038	0,023			0,023	0,008			0,008		0,038
SEGU	1,6				0,202		0,011	0,213	0,097			0,008		0,318
6304 FLAT BLACK	1,6	0,97	1,552	0,431	0,119	0,012		0,131	0,202					0,332
TEKNOHEAT 500	1,44	1,1	1,584	0,440	0,072	0,015		0,087	0,173					0,260
Thinner 006 1031	0,16	0,86	0,138	0,038	0,023			0,023	0,008			0,008		0,038
SEGU	1,6				0,095	0,015		0,110	0,181			0,008		0,298
krunt Care Prime	1,44	1,28	1,8432	0,512					0,064			0,117		0,181
Thinner 006 1031	0,16	0,86	0,1376	0,038	0,023			0,023	0,008			0,008		0,038
SEGU	1,6				0,023		0,000	0,023	0,072			0,124		0,219
värv TEKNOLAC Combi 50 BASE 3	1,44	1,2	1,728	0,480	0,164	0,033		0,196						0,196
Thinner 006 1031	0,16	0,86	0,1376	0,038	0,023			0,023	0,008			0,008		0,038
SEGU	1,6				0,187	0,033	0,000	0,219	0,008			0,008		0,235
värv Temalac SC-F40	1,44	1,45	2,088	0,580	0,124			0,124	0,015					0,139
Thinner 006 1031	0,16	0,86	0,1376	0,038	0,023			0,023	0,008			0,008		0,038
SEGU	1,6				0,147		0,000	0,147	0,023			0,008		0,177
Nitrolahusti	0,9	0,84	0,756	0,21				0,000	0,042	0,084		0,042	0,042	0,210
Isopropanool	0,8	0,785	0,628	0,174							0,174			0,174
lakk HELO-YACHT	1,44	0,9	1,296	0,36					0,177					0,177
lakibensiin	0,16	0,778	0,124	0,034					0,035					0,035
SEGU	1,6								0,380					0,380
					ksüleen	et.bens	tolueen	BTEX	NMVOC	atsetoon	propanool	but-ats	et-atsetaat	NMVOC KOKKU
MAKSIMUM					0,202	0,033	0,011	0,219	0,380	0,084	0,174	0,124	0,042	0,380
MAKSIMUM METALL					0,202	0,033	0,011	0,219	0,202			0,124		0,332

Kuna töö saab toimuda ainult ühe konkreetse kemikaaliga (kas kindel segu või ahjuvärv või lahusti), siis on maksimaalseks hetkeliseks heitkoguseks valitud iga saasteaine suurim võimalik hetkeline heitkogus sõltumata kemikaalist. Maksimaalne hetkeline heitkogus on antud juhul abstraktne näitaja, mis iseloomustab katmisprotsessi üldiselt ning selle alusel saab läbi viia saasteainete hajumisarvutused. Samas konkreetsetes situatsioonides tekkivad heitkogused ei ületaks maksimaalset.

Tööstusheite seaduse (edaspidi THS) kohaselt kulub metallpinna katmine seaduse reguleerimisalasse juhul, kui lahusti, sh lahustite koostises oleva lahusti kasutamine aastas on 5 tonni või enam. Ettevõte kasutab metallpindade katmisel tabeli 2.3. „Lahusti kogus valmististes“ järgi 6,101 tonni lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Eelnevast tulenevalt peab ettevõte jälgima, et orgaanilise lahusti koguse piirväärtus väljuvates gaasides ei ületaks keskkonnaministri poolt seatud piirväärtust.

Keskkonnaministri 21.06.2013 määruse nr 44 „Lahustite kasutamisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtused ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid” kohaselt on heite piirväärtus metallpinna katmisel 100 mg C/Nm³, samuti ei tohi kontrollimatu heite piirväärtus lahusti sisendist ületada 25%.

Uues värviruumis on paigaldatud väga tõhus ventilatsioon, mille puhul kontrollimatu heite osa on loetud nulliks.

Süsiniku heite arvutamisel konkreetse saasteaine puhul on kasutatud selle aastakeskmise hetkelise heitkoguse väärtust, mis on jagatud ventilatsiooni mahtkiiruse väärtusega ja korrutatud süsiniku osaga nimetatud saasteaines. Heite väärtust on korrigeeritud 0^oC tingimustele.

Näiteks butüülatsetaadi C-heide: 124 mg/s / 9 Nm³/s x 0,62 x 2800/8760 h x 293/273= 2,6 mgC/Nm³.

Tabel 3.4. C- heitkogused (mgC/Nm³) metallpinna katmisel

		BTEXa	but.ats	propanool	atsetoon	NMVOC	kokku
Heitkogus, g/s		0,070	0,040	0	0	0,0645
C-sis		0,91	0,55	0,6	0,62	0,6
Vm, m³/s	9
C-heide, mgC/Nm³		7,605	2,608	0	0	4,6143	15

PINNAKATMINE pulbervärvidega

Pinnakatmine pulbervärviga toimub püstol-liinil. Pulbervärv kinnitub detaili pinnale elektrostaatiliselt ning fikseeritakse kuumutades seda. Valdav enamus pulbervärvist jääb detaili külge, vaid vähene osa (ettevõtte hinnangul ja kirjanduse andmeil [1] 5%) jääb heljuma liini kanalisse, kust see imetakse 12-sse polüestrist padrunfiltrisse JX-260 efektiivsusega 98 (3-4 µm osakeste jaoks) -100% (4-10 µm osakeste jaoks) ning seejärel jõuab puhastatud heitõhk siseruumidesse tagasi. Filtrist läbi pääsenud osakesed suure tõenäosusega settivad sisepindadel, kust need pühitakse kokku. Välisõhku võivad osakesed pääseda läbi ventilatsiooniava (heiteallikas 1). Osakeste suurus pulbervärvis võib kõikuda 5-120 µm[2], efektiivseim suurus jääb 10-90 µm vahele[3].

Pulbervärvi kulu on 1300 kg/a ning sellest lendub 5% ehk 65 kg/a. 650 töötunni juures on emissioon 0,1 kg/h. Kui osakesed on läbimõõduga üle 5 µm, siis padrunfiltritest need läbi ei pääse. Arvestades pessimistlikult, et kuni 10% osakesi on siiski suuruses 3-4 µm ning kangasfiltri efektiivsus on sellisel juhul 98%, on reaalne emissioon 65*0,1*0,02 = 0,13 kg/a, 0,0002 kg/h e 0,00006 g/s. Ka sellisel juhul on osakeste emissioon alla 1 kg/a ning sellega antud taotluses ei arvestata.

[1] https://www.pca.state.mn.us/air/paintingcoating-operations-emission-calculations Painting/coating operations emission calculations. Minnesota Pollution Control Agency.

[2] https://www.pfonline.com/articles/powder-particle-size

[3] https://www.sympatec.com/en/applications/powder-coating/

Manused

Lisa 3: tegevusest_pohjustatud_ohu_saastamine.docx

Lisa 4: varvikulu_Trt_vangla22.xlsx

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Heiteallikas	Värviruumi ventilatsiooniava
Koormus	Tööstus üks vahetus E-R
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	0
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	0	0	0
01 - 02	0	0	0
02 - 03	0	0	0
03 - 04	0	0	0
04 - 05	0	0	0
05 - 06	0	0	0
06 - 07	0	0	0
07 - 08	50	0	0
08 - 09	100	0	0
09 - 10	100	0	0
10 - 11	100	0	0
11 - 12	100	0	0
12 - 13	100	0	0
13 - 14	100	0	0
14 - 15	100	0	0
15 - 16	75	0	0
16 - 17	50	0	0
17 - 18	50	0	0
18 - 19	0	0	0
19 - 20	0	0	0
20 - 21	0	0	0
21 - 22	0	0	0
22 - 23	0	0	0
23 - 24	0	0	0


Heiteallikas	Ettevalmistusruumi ventilatsiooniava
Koormus	Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	0
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	0	0	0
01 - 02	0	0	0
02 - 03	0	0	0
03 - 04	0	0	0
04 - 05	0	0	0
05 - 06	0	0	0
06 - 07	0	0	0
07 - 08	100	0	0
08 - 09	100	0	0
09 - 10	100	0	0
10 - 11	100	0	0
11 - 12	100	0	0
12 - 13	100	0	0
13 - 14	100	0	0
14 - 15	100	0	0
15 - 16	75	0	0
16 - 17	50	0	0
17 - 18	0	0	0
18 - 19	0	0	0
19 - 20	0	0	0
20 - 21	0	0	0
21 - 22	0	0	0
22 - 23	0	0	0
23 - 24	0	0	0

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Kas soovite kasutada salvestamisel automaatset heitkoguste arvutamist?

Jah

Heiteallikas	Lahusteid sisaldav kemikaal				Lahusteid sisaldava kemikaali kasutamine					Välisõhku väljutatud LOÜ-de heitkogus saasteainete kaupa
	Nimetus	Tüüp	Liik	LOÜ-de sisaldus, massi %	Tegevusala või tehnoloogiaprotsess		Kemikaali kogus aastas, tonni	Töötundide arv aastas	Ohulaused (H)	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
	Nimetus	Tüüp	Liik	LOÜ-de sisaldus, massi %	SNAP kood	Nimetus	Kemikaali kogus aastas, tonni	Töötundide arv aastas	Ohulaused (H)	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001)	Aastane heitkogus, tonni/a (täpsus vähemalt 0,0001)
Värviruumi ventilatsiooniava	kuumvärv Temal 400	Lahustipõhine	Värv	63.60	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)		3.30	2 100	H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H315 - Põhjustab nahaärritust H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H361 - Arvatavasti kahjustab viljakust või loodet (märkida spetsiifiline toime, kui see on teada) (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud)	1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.178	1.3464
										108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	0.01	0.0792
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.089	0.6732
Värviruumi ventilatsiooniava	6304 FLAT BLACK	Lahustipõhine	Värv	77	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)		3.88	2 500	H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H312 - Nahale sattumisel kahjulik H315 - Põhjustab nahaärritust H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H351 - Arvatavasti põhjustab vähktõbe (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H372 - Kahjustab elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H412 - Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime	1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.118	1.0656
										100-41-4	Etüülbenseen	0.012	0.1085
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.201	1.8135
Värviruumi ventilatsiooniava	TEKNOHEAT 500	Lahustipõhine	Värv	59.10	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)		1.10	700	H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H315 - Põhjustab nahaärritust H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H412 - Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime	1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.072	0.1804
										100-41-4	Etüülbenseen	0.014	0.0363
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.172	0.4334
Värviruumi ventilatsiooniava	Thinner 006 1031	Lahustipõhine	Lahusti	100	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)		0.301	2 200	H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H315 - Põhjustab nahaärritust H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud)	1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.023	0.1806
										123-86-4	n-Butüülatsetaat	0.008	0.0602
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.008	0.0602
Värviruumi ventilatsiooniava	Care Prime DF1301-9002	Lahustipõhine	Värv	35.70	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)		0.141	77	H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H412 - Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime	123-86-4	n-Butüülatsetaat	0.116	0.0321
Värviruumi ventilatsiooniava	Care Prime DF1301-9002	Lahustipõhine	Värv	35.70			0.141	77		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.066	0.0182
Värviruumi ventilatsiooniava	TEKNOLAC Combi 50	Lahustipõhine	Värv	40.90	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)		0.372	220	H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H315 - Põhjustab nahaärritust H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud)	1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.16	0.1269
Värviruumi ventilatsiooniava	TEKNOLAC Combi 50	Lahustipõhine	Värv	40.90			0.372	220		100-41-4	Etüülbenseen	0.032	0.0253
Värviruumi ventilatsiooniava	Temalac SC-F40	Lahustipõhine	Värv	24.80	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)		0.145	72	H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H315 - Põhjustab nahaärritust H412 - Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime	1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.124	0.0321
Värviruumi ventilatsiooniava	Temalac SC-F40	Lahustipõhine	Värv	24.80			0.145	72		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.015	0.0039
Värviruumi ventilatsiooniava	lakk HELO-YACHT	Lahustipõhine	Lakk	49.30	060107 - Värvi kasutamine - puit		0.036	28	H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.176	0.0177
Värviruumi ventilatsiooniava	lakibensiin	Lahustipõhine	Lahusti	100	060107 - Värvi kasutamine - puit		0.016	130	H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.034	0.016
Ettevalmistusruumi ventilatsiooniava	Nitrolahusti 646	Lahustipõhine	Lahusti	100	060201 - Rasvaärastus, keemiline puhastus ja elektroonika - metallide rasvaärastus		1.26	1 700	H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust	67-64-1	Atsetoon (2-Propanoon)	0.082	0.504
										141-78-6	Etüülatsetaat (Etüületanaat)	0.041	0.252
										123-86-4	n-Butüülatsetaat	0.041	0.252
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.041	0.252
Ettevalmistusruumi ventilatsiooniava	Isopropanool	Lahustipõhine	Lahusti	100	060201 - Rasvaärastus, keemiline puhastus ja elektroonika - metallide rasvaärastus		0.133	212	H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur	67-63-0	2-Propanool (Isopropüülalkohol)	0.174	0.133

Ohutuskaart(id)

Lisa 5: Ohutuskaart_APChemicals___nitrolahusti.pdf

Lisa 6: Isopropanool.pdf

Lisa 7: thinner_1031_sds_ee_1605020470.pdf

Lisa 8: SDS_DF1324_9024_SDS_English_NZ_1.pdf

Lisa 9: TEKNOLAC_COMBI_50_2021_02_15_EE_et.pdf

Lisa 10: temalac_sc_f_40_sds_ee_1638284845.pdf

Lisa 11: temal_400_sds_ee_1638284825.pdf

Lisa 12: HELO_YACHT_2020_11_05_EE_et.pdf

Lisa 13: Ambersil_SBP11_205_LTR_Bradechem_MSDS.pdf

Lisa 14: TEKNOHEAT_500_2021_02_15_EE_et.pdf

Lisa 15: FLAT_BLACK___OK.pdf

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess või seade	Lahusti (kaasa arvatud kemikaalis sisalduv lahusti)	Välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarne heitkogus								Seotud heiteallikad
	Taotletav kogus, t/a	LOÜ-de heide väljuvates gaasides		LOÜ-de kontrollimatu heide, % lahustite sisendist	LOÜ-de summaarne heide		LOÜ-de summaarne heide, % lahustite sisendist	LOÜ-de summaarne heitkogus		Heiteallikas
	Taotletav kogus, t/a	Prognoositav	Mõõtühik	Prognoositav	Prognoositav	Mõõtühik	Prognoositav	Hetkeline, g/s (täpsus 0,001)	Tonnides aastas (täpsus 0,001)	Heiteallikas
Metalli, plastmassi, tekstiili, kile, kanga ja paberi kattekihiga katmine, v.a rotatsioon-siidtrükk tekstiilile	6.101	15	mg C/Nm³	0			100	0.332	6.101	Värviruumi ventilatsiooniava

Lahustid taotletav kokku

6.101

LOÜ-d kokku (tonni aastas)

6.101

Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	Saasteaine				Õhukvaliteedi tase
Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	CAS nr	Nimetus	Summaarne hetkeline heitkogus M	Ühik	Keskmistamisaeg	Õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus	Ühik	Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm	Suhe Cm / Keskmistamisaeg
2	67-64-1	Atsetoon (2-Propanoon)	0.082	g/s	1 tund	1 050	µg/m³	86	0.082
2	67-64-1	Atsetoon (2-Propanoon)	0.082	g/s	24 tundi	350	µg/m³	26	0.074
1	100-41-4	Etüülbenseen	0.058	g/s	1 tund	600	µg/m³	31	0.052
1	100-41-4	Etüülbenseen	0.058	g/s	24 tundi	200	µg/m³	11	0.055
1	108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	0.01	g/s	1 tund	600	µg/m³	10	0.017
1	108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	0.01	g/s	24 tundi	200	µg/m³	4	0.02
2, 1	123-86-4	n-Butüülatsetaat	0.041	g/s	1 tund	1 950	µg/m³	134	0.069
2, 1	123-86-4	n-Butüülatsetaat	0.041	g/s	24 tundi	650	µg/m³	45	0.069
2	141-78-6	Etüülatsetaat (Etüületanaat)	0.041	g/s	1 tund	3 000	µg/m³	43	0.014
2	141-78-6	Etüülatsetaat (Etüületanaat)	0.041	g/s	24 tundi	1 000	µg/m³	13	0.013
1	Aromaatsed	Aromaatsed süsivesinikud	0.219	g/s	1 tund	600	µg/m³	205	0.342
					24 tundi	200	µg/m³	75	0.375
					1 aasta	5	µg/m³	4	0.80
2, 1	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.712	g/s	1 tund	5 000	µg/m³	478	0.096
2, 1	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.712	g/s	24 tundi	2 000	µg/m³	164	0.082
1	1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.202	g/s	1 tund	300	µg/m³	186	0.62
1	1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.202	g/s	24 tundi	100	mg/m³	62	0.62

Koosmõju kirjeldus

Õhukvaliteet

Saadud kontsentratsioonid ei ületa väljaspool tootmisterritooriumit tunni- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtust.
Kõige lähemal normatiivsele tasemele väljaspool tootmisterritooriumit on ksüleeni ja BTEX-ühendite maksimaalne kontsentratsioon.
Ksüleeni ja BTEX-ühendite maksimaalsed saastetaseme väärtused tekivad tootmisterritooriumi sees heiteallika nr HA-1 mõjul.
Seega võib ülalmainitud saasteainet lugeda indikatiivseks antud ettevõtte suhtes. Ksüleen ja BTEX-ühendid on enamuse lahustipõhiste kemikaalide põhikomponent.
Panuse poolest on allikad HA-1 ja HA-2 umbes sama osatähtsusega. Tuleb silmas pidada, et heiteallikad ei pruugi töötada koos samaaegselt ja täisvõimsusel. Samuti ei pruugi kasutusel olla ka kõige suurema saasteainete sisaldusega kemikaalid.
Saasteainete saastetaseme väärtus väljaspool tootmisterritooriumit on normatiivne, mis näitab heiteallikate parameetrite vastavust saasteainete emiteeritavatele heitkogustele.
Hajumispiltidelt selgub, et saasteainete kontsentratsiooni suuremad väärtused ei ulatu lähima elamupiirkonnani, tekkides kuni 200 m raadiuses saasteallikatest, väljaspool tootmisterritooriumit, tootmis- ja ärimaal. Valdavate tuulte alla mõjupiirkonna ulatuses elamuid ei jää. Saasteainete maksimaalväärtused on elamualal tagasihoidlikud ning ei kujuta ohtu inimese tervisele.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Pinnakatmisel võib eeldada mõningat lõhnaainete emissiooni, kuid modelleerimisel saadud väike kontsentratsioon ei luba prognoosida märkimisväärse häiringu teket ümbruskonnas. Hajumisarvutuste alusel (vt järgevat ptk) jääb LOÜ-de kontsentratsioon maksimaalselt 197 µg/m3, elamute juures see hajub pea täielikult.
Kui vaadata lõhna tuvastamise lävendit (odour detection treshold) USEPA juhendmaterjalist, siis kõige madalam ksüleeni m-isomeeri lävend on 0,73 ppm e 3,18 mg/m3, isoprpanoolil – 26 ppm e 60 mg/m3 ja tolueenil 2,8 ppm e 10,57 mg/m3. Seega antud juhul kõik maksimaalsed kontsentratsioonid jäävad tunduvalt alla lõhna tuvastamise lävendi.
Andmeid ühendite lõhnalävendi kohta saab vaadata:
https://nepis.epa.gov/Exe/ZyPDF.cgi/2000BHG5.PDF?Dockey=2000BHG5.PDF
http://citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/download?doi=10.1.1.694.8668&rep=rep1&type=pdf
http://www.pdo.co.om/hseforcontractors/Health/Documents/HRAs/ODOR%20THRESHOLDS.pdf
https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/290981/scho0307bmkt-e-e.pdf

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Airviro

Arvutamiseks valitud meteoaasta

2019-21

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Kasutatud parameetrid on: tuule kiirus ja suund tasemel 2 ja 10 m, välisõhu temperatuur, pilvisus, soojusvoog, sademed.

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Tõravere

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

EMHI andmed

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

pole kasutatud

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Samalaadsetest heiteallikatest asub u 600 m kaugusel edelas Nari Puit OÜ kaks allikat. Nagu ka atud käitise allikad, on need suhtelised madalad ja ei oma kaugeleulatuvat mõju ünbruskonna õhukvaliteedile, st reaalne koosmõju puudub.
NMVOC hajumisel on arvestatud aktsiaseltsi ANNE SOOJUS Turu katlamaja koosmõjuga, kuid see ei oile märkimisväärne. Tegemist on kõrge allikaga, mis loob madala saastefooni suhteliselt suurel alal.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Kõik heitallikad on olemasolevad. Ümbruskonna õhuvaliteet vastab normidele.

Hajumispiltidelt selgub, et saasteainete kontsentratsiooni suuremad väärtused ei ulatu lähima elamupiirkonnani, tekkides kuni 200 m raadiuses saasteallikatest, väljaspool tootmisterritooriumit, tootmis- ja ärimaal. Valdavate tuulte alla mõjupiirkonna ulatuses elamuid ei jää. Saasteainete maksimaalväärtused on elamualal tagasihoidlikud ning ei kujuta ohtu inimese tervisele.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Õhukvaliteedi hindamise korra alusel, https://www.riigiteataja.ee/akt/108122017007 Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 84 sätestab:
§181. Õhukvaliteedi arvutusliku hindamise tulemuste esitamine saasteaine hajumiskaardil
Saasteaine hajumiskaart koostatakse iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile.
Antud juhul saavutab 30% ÕPV-st ainult ksüleeni ja BTEX kontsentratsioon.

Manused

Lisa 16: KSUL1H.png

Lisa 17: KSUL24H.png

Lisa 18: AR1H.png

Lisa 19: AR24H.png

Lisa 20: ARA.png

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Saadud kontsentratsioonid ei ületa väljaspool tootmisterritooriumit tunni- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtust.
Kõige lähemal normatiivsele tasemele väljaspool tootmisterritooriumit on ksüleeni ja BTEX-ühendite maksimaalne kontsentratsioon.
Ksüleeni ja BTEX-ühendite maksimaalsed saastetaseme väärtused tekivad tootmisterritooriumi sees heiteallika nr HA-1 mõjul.
Seega võib ülalmainitud saasteainet lugeda indikatiivseks antud ettevõtte suhtes. Ksüleen ja BTEX-ühendid on enamuse lahustipõhiste kemikaalide põhikomponent.

Saasteainete saastetaseme väärtus väljaspool tootmisterritooriumit on normatiivne, mis näitab heiteallikate parameetrite vastavust saasteainete emiteeritavatele heitkogustele.
Hajumispiltidelt selgub, et saasteainete kontsentratsiooni suuremad väärtused ei ulatu lähima elamupiirkonnani, tekkides kuni 200 m raadiuses saasteallikatest, väljaspool tootmisterritooriumit, tootmis- ja ärimaal. Valdavate tuulte alla mõjupiirkonna ulatuses elamuid ei jää. Saasteainete maksimaalväärtused on elamualal tagasihoidlikud ning ei kujuta ohtu inimese tervisele.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Müra tekitavad seadmed paiknevad tootmishoonete sees. Avatud müraallikatest on ainult transpordivahendid, kuid pole mingit eeldust arvata, et need võivad tekitada ülenormatiivset mürataset.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Panuse poolest on allikad HA-1 ja HA-2 umbes sama osatähtsusega. Tuleb silmas pidada, et heiteallikad ei pruugi töötada koos samaaegselt ja täisvõimsusel. Samuti ei pruugi kasutusel olla ka kõige suurema saasteainete sisaldusega kemikaalid.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Ettepanekud saasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta on esitatud Tabelis 5.5 ja 5.6. Vähendamismeetmete rakendamine pole vajalik.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Täiendavad välisõhu saastamise piiramise ja jälgimise meetmed ei ole vajalikud.
Saasteainete leviku modelleerimisel saadud saasteainete hajumistulemuste põhjal ei ole otstarbekas rakendada ettevõtte omaseiret.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Täiendavad välisõhu saastamise piiramise ja jälgimise meetmed ei ole vajalikud.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

pole asjakohane

Muud heite vähendamise meetmed

pole asjakohane

Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa

Antud juhul pole kontrollimatu heitega arvestatud

5.4.18. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas	Välisõhku väljutatud saasteaine
	CAS nr	Nimetus	Heite liik	Heitkogus				Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³	Kanda vormile 5.6
				Hetkeline		Aastas
				Kogus	Mõõtühik	Kogus	Mõõtühik
Ettevalmistusruumi ventilatsiooniava	67-64-1	Atsetoon (2-Propanoon)	Tavaheide	0.082	g/s	0.504	t
	141-78-6	Etüülatsetaat (Etüületanaat)	Tavaheide	0.041	g/s	0.252	t
	123-86-4	n-Butüülatsetaat	Tavaheide	0.041	g/s	0.252	t
	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.38	g/s	1.393	t
	67-63-0	2-Propanool (Isopropüülalkohol)	Tavaheide	0.174	g/s	0.133	t
Värviruumi ventilatsiooniava	1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	Tavaheide	0.675	g/s	2.932	t
	108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	Tavaheide	0.01	g/s	0.0792	t
	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.332	g/s	6.134	t
	100-41-4	Etüülbenseen	Tavaheide	0.058	g/s	0.1701	t
	123-86-4	n-Butüülatsetaat	Tavaheide	0.124	g/s	0.0923	t
	Aromaatsed	Aromaatsed süsivesinikud	Tavaheide	0.219	g/s	3.182	t

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr	Nimetus	Heitkogus aastas
CAS nr	Nimetus	Kogus	Mõõtühik
100-41-4	Etüülbenseen	0.1701	t
108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	0.0792	t
123-86-4	n-Butüülatsetaat	0.3443	t
1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	2.932	t
141-78-6	Etüülatsetaat (Etüületanaat)	0.252	t
67-63-0	2-Propanool (Isopropüülalkohol)	0.133	t
67-64-1	Atsetoon (2-Propanoon)	0.504	t
Aromaatsed	Aromaatsed süsivesinikud	3.182	t
NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	7.527	t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane.

8. Taotluse lisad

Vorm ei ole asjakohane.