Menetlus M-119836 » Taotlus T-KL/1012541-2 Tagasi menetluse vaatesse

. Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number

T-KL/1012268

Taotluse liik

Keskkonnakompleksloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi

Lotus Timber OÜ

Kontaktisik

Urmo Ilves

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu

Esitasime 30.12.2021 (menetlus M-118307) meie kliendi, Lotus Timber OÜ (edaspidi käitaja) (registrikood 12075701), nimel keskkonnakompleksloa taotluse. Käesoleva taotluse näol on tegemist endiselt taotlusega, mis on esimest korda esitatud 30.12.2021 ja täiendatud 14.02.2022 ning eeldame, et loa uuele vormile üleviimisest hoolimata jätkatakse sisuliselt sama menetlusega Keskkonnaameti poolt.

Taotleme luba puidu ja puidutoodete keemiliseks töötlemiseks üle 75
kuupmeetri ööpäevas. Lotus Timber OÜ on Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Käitise põhitegevusala on puidu keemiline töötlemine. Ettevõttel on kasutusel 4 autoklaavi ning tööstuslikuks värvimiseks automaatne värviliin.
Peamised tootmisetapid käitises on puidu:
1. sorteerimine
2. kuivatamine
3. järkamine
4. hööveldamine (kalibreerimine, profiili hööveldamine)
5. immutus (kestvuskaitse, tulekaitse, sinekaitse)
6. värvimine (immutuskruntimine, kruntimine, värvimine)
7. pakkimine
Ettevõtte tootesortimenti kuuluvad kestvusimmutatud puitmaterjal (näiteks terrassilauad ja puitmastid), välis- ja sisevoodrilauad, nelikantne höövelpuit ja tugevussorteeritud konstruktsioonipuit.

Parandustaotluse selgitus

Taotlust täiendatud vastavalt Keskkonnaameti kirjale 09.05.2022 nr DM-119836-2.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Ettevõtte tegeleb puidutoodete keemilise töötlemisega. Kirjeldame siinkohal erinevaid tootmisetappe lähemalt:
Puidukuivati
Kasutusel olevatel puidukuivatitel on 8 kambrit, kogumahuga 600 m3. Kuivatatakse nii oma toodangu tarbeks kui ka pakutakse puidu kuivatamise teenust. Kuna kasutusel on kondensatsioonkuivatid, on võimalik kuivatada ka väärispuitu (nt. lehis, kask, saar, tamm jne). Puidukuivati töötemperatuur on max 60ºC. Protsessi käigus eraldub veeaur ning vähesel määral puidus sisalduvaid lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Kuivati on elektriküttel (lokaalne põletusseade puudub).

Y-hoone
Tegu on nn vana tootmishoonega, kuhu on olnud seni koondunud enamik tootmisetappe, sh viimistlusliin ja immutus.
Hoones toimub toetava tegevusena ka puidu järkamiseks ja hööveldamiseks kasutatavate lõiketerade teritus.

Viimistlus

Käitises on automaatvärvimise viimistlusliin. Värvimisse minevad lauad sorteeritakse otse konveieril ja mittesobiv defekteeritakse välja. Lauad eelsoojendatakse talvisel ajal, et tekiks korralik nake külmas laos seisnud laua ja värvikihi vahele. Puhastusseadmed eemaldavad pinnalt saepuru, kui ka Dricon tulekaitse immutusest ladestunud kristalli.

Värvimistehniline lahendus võimaldab laudu kruntida ja värvida nii kolmest, kui neljast küljest. Liini on paigaldatud harjadega värvimasin ja kõrgsurve pihustid.

Kuivatustsükkel võtab aega 4- 17 min sõltuvalt värvisüsteemist.
Viimistlemiseks kasutatakse ainult tööstuslikke vesibaasil värve.
P-hoone valmimisel viiakse viimistlusliin Y-hoonest P-hoonesse.

Immutus

Immutamisega saab oluliselt parendada puidu omadusi ja vastupidavust. Tuleaeglustiga immutatud puit aga aeglustab tule levikut puidu pinnal ning annab tulekahju korral väärtuslikku lisaaega evakueerimiseks.

Lotus Timber pakub tööstuslikke puidukaitsevahendeid. Immutamiseks keskkonnasäästlike immutusmaterjale.
Immutamiseks on kasutada 4 autoklaavi, mille mõõdud on järgmised:

21 m (d 2.6 m)
16 m (d 2.0 m)
14 m (d 2.0 m)
14 m (d 2.0 m)

Surveimmutuse tüübid immutuskemikaalide põhiselt on järgmised:
1) TANALITH, see on nn roheline immutus, mis tagab kaitse seenkahjustuste ja kahjurputukate eest. Lisaks annab see puidule nii sise- kui ka välistingimustes kasutamisel värvipüsivuse.
2) TANATONE on nn pruun immutus. Tanatone tootega töödeldud puit on mõeldud piirdetarades ja maastikukujunduses kasutamiseks, see välistab vajaduse puitu paigalduskohas värvida.See puit sobib kasutamiseks hööveldamata aiamaterjalina ja maastikukujunduses. Parimad tulemused saab puhta, kuiva ja ilmastikuoludest mõjutamata puidu korral.
3) VACSOLiga immutatud puit on madalsurveimmutustehases (VAC-VAC tehas) kahekordse vaakumi tingimustes kontrollitud VACSOLi puidukaitsetootega immutatud puit. Vacsol on veepõhine puidukaitsetoode, mis sisaldab orgaanilisi toimeaineid (triasoolfungitsiidid ja insektitsiid). Vacsoliga immutatud puit annab kaitse seente ja putukate kahjuliku toime eest nii sisestes kui ka välistes (maapinnast kõrgemal) ehitus- ja tislerirakenduste konstruktsioonides.
4) ANTIBLU – puidu sinimädanikku, mida mõnikord nimetatakse ka puidusineks, põhjustavad seened, mis arenevad värskelt lõigatud palkidel ja saematerjalil, tekitades värvikaotust. Nakatunud puit ei sobi enam paljudeks lõppkasutusviisideks ja kujutab endast seega suurt väärtuskadu. Antiblu Select on vesialusel puiduimmutusvahend, mis põhineb biolagunevatel koostisosadel ning tagab värskelt langetatud puidu või saematerjali hea ja ökonoomse kaitse puidu sinimädanikku ja hallitust tekitavate seente vastu.
5) ENSELE on pintsliga pealekantav puidu otsakiudude kaitsevahend surveimmutatud puidu lõikepindade, sälkude või puuritud alade järelimmutamiseks. Valida on rohelist ja pruuni värvi surveimmutatud puidule. Säilitab surveimmutatud puidu kaitse seente ja putukate rünnete vastu.
6) DRICON on pulbriline kemikaal, mis sisaldab tule leviku aeglustamiseks vajalikke komponente. Dricon on ainus tuleaeglusti, mis saanud Briti ehitustoodete akrediteerimisasutuse BBA tunnustuse ning, mis on Eestis ainuke sertifitseeritud tuleaeglusti. Immutusjärgselt ei muutu oluliselt puidu välimus.
Ettevõtte müüb edasi kreosootõliga immutatud puitmaterjale. Kreosoodiga immutust käitises ei teostata.

2022. aasta I kvartalist viiakse puidust karkassimaterjali ja puitprofiilmaterjali tootmine Y hoonest eraldi selleks kohandatud hoonetesse (edaspidi K ja P-hoone).

K- hoone
Tegu on uue hoonega. Edaspidi hakkab K-hoones paiknema puidu mehhaaniline töötlus - karkassiliin. Mehhaanilise töötlemise seadmed on varustatud tolmu kogumisseadmetega. Saepuru ja puidutolm kogutakse pneumotranspordisüsteemiga ja suunatakse silosse. Filtrites puhastatud õhk suunatakse üldjuhul tootmishoonesse tagasi. Soojal aastaajal on võimalik, et puhastatud õhk suunatakse välja. Tegu ei ole välisõhu heiteallikaga, sest õhk vastab tööruumidele kehtivatele õhu kvaliteedinõuetele. Protsessi käigus tekkiv saepuru kogutakse silosse (V6). Silo täitumisel laetakse saepuru autodesse ja antakse üle biokütuseid tootvatele ettevõtetele.

Hoone soojavarustus on lahendatud rajatava gaasikatlaga (heiteallikas K1).

P-hoone
Tegemist on ehitusjärgus hoonega. P-hoonesse koondub edaspidi puidu mehhaaniline töötlus (puitprofiilmaterjali tootmine) ja puitmaterjali viimistlusliin (V4). Mehhaanilise töötlemise seadmed on varustatud tolmu kogumisseadmetega. Saepuru ja puidutolm kogutakse pneumotranspordisüsteemiga ja suunatakse silosse. Filtrites puhastatud õhk suunatakse üldjuhul tootmishoonesse tagasi. Soojal aastaajal on võimalik, et puhastatud õhk suunatakse välja. Tegu ei ole välisõhu heiteallikaga, sest õhk vastab tööruumidele kehtivatele õhu kvaliteedinõuetele. Protsessi käigus tekkiv saepuru kogutakse silosse (V7). Silo täitumisel laetakse saepuru autodesse ja antakse üle biokütuseid tootvatele ettevõtetele.

Soojavarustust hakkab tagama rajatav gaasikatel (K1).

Laohoone
2021. aasta IV kv seisuga on ehitusjärgus ka 5 250m² suletud netopinnaga laohoone toodangu hoiustamiseks.

Veevarustus
Käitise veetarbimine on lahendatud kinnistul Koplimäe 10 asuva puurkaevu baasil. Kaev on rajatud 1998 a ja on 30 m sügavune Lääne-Eesti vesikonna Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi põhjaveekihi puurkaev. Keskkonnaregistri andmetel on puurkaevul 10 meetrine hooldusala. Olemasolevast puurkaevust on tagatud ka Koplimäe tn 5 ja Vana-Narva mnt 31 kinnistute veetarbimine.

Võimalike tulekahjude tagajärgede minimeerimiseks on territooriumile rajatud 249,7m³ tuletõrje veehoidla.

Heit- ja sademevee lahendus
Piirkonna kanalisatsioonisüsteem töötab lahkvoolsena. Koplimäe tänav 8 kinnistul paiknevad AS-ile Technomar & Adrem kuuluvad reovee puhastusseadmed. Käitise ja Vana-Narva mnt 31 kinnistu reoveekanalisatsioon on lahedatud olemasoleva De110 reoveekanalisatsiooni survetoru liitumisega AS Technomar & Adrem puhastusseadmetega. Ühenduspunkt asub Koplimäe tänaval paikneval olemasoleval isevoolsel torustikul.
Sademeveekanalisatsiooni eelvooluks on olemasolev sademevee torustik DN1200. Enne eesvoolu juhtimist puhastatakse platsitel kogutav sademevesi liiva- ja õlipüüdurites (2 tk).

Jäätmekäitlus

Käitises tekib tootmisjäätmetest 08 01 11* orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavaid värvi- ja lakijäätmeid, 13 02 08* muid mootori-, käigukasti- ja määrdeõlisid, 08 01 12 värvi- ja lakijäätmeid, mida ei ole nimetatud koodumbriga 08 01 11*, 13 05 01* tahkeid liiva-ja õlipüünise jäätmeid, 13 05 02* õlipüünisesetted, 13 02 02* segajäätmed liiva- ja õlipüünisest, 13 05 08* segajäätmed liiva- ja õlipüünistest, 05 02 02* ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal liigitamata õlifiltrid) ja kaitseriietus, 20 01 21* luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed ja 15 01 02 plastpakendid. Kõik tekkivad jäätmed antakse üle vastavat registreeringut omavale jäätmekäitlejale.

Autoklaav
Jäätmete tekke seisukohalt on siinkohal vajalik kirjeldada, et immutuse puhul on tegu kinnise tsüklilise protsessiga, mille käigus jäätmeid ja reovett ei teki. Immutusest väljavõetavate puidupakkide nõrutamine toimub autoklaavide ees spetsiaalselt rajatud alal. Immutuskemikaalidega saastunud vesi valgub mööda renni tagasi autoklaavide ees olevatesse kogumismahutitesse, mis pumbatakse tagasi puiduimmutusmahutitesse. Kasutatakse vesialuselisi immutuskemikaale st et kõik kemikaalide pakendid pestakse veega, mis suunatakse immutusmahutisse.

Puhastatakse immutuslahuse reservuaare, kuhu tekib immutusest tekkiv sade. Sademe tekitajaks on pakkides olev saepuru, tolm ja muu sinna sattuv mustus mille immutuslahus pakkidelt maha peseb. Reservuaare käib puhastamas ja pesemas Survepesu 24 OÜ. Peale pesu tekkinud immutuslahuse ja setetega saastunud vesi antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

Värvimasinate hooldus
Viimistlusliini värvimasinate pesust tekib värvijäätmetega segunenud vesi. Eelpool nimetatud vesi kogutakse kokku värviliini all olevasse mahutisse. Mahutist pumpab operaator värvise vee puhastusmasinasse, kus keemilise reaktsiooni (koaguleerimise) tulemusena eraldatakse tahked värvi osad veest. Tahke osa pressitakse seadmes kuivaks ja antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. Kasutusel olev seade- mudel WWTS-SS400 („Wastewater Treatment System“) on mõeldud tööstusliku värvimise, -liimimise või -fleksotrükiga tegeleva ettevõtte masinate, pumpade, pihustite ja kolude pesul või värvi vahetusel tekkiva jääkprodukti ümbertöötlemiseks.

Aastas tekkib puidu mehaanilisel töötlemisel 8000t saepuru (sh laastud/ pinnud jms), mis antakse üle biokütuseid tootvatele ettevõtetele nagu Ardor OÜ, Briketipoisid OÜ ja SLG Energy OÜ. Tegu on kõrvalsaadusega, mitte jäätmega.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Kuna käitis asub tootmisettevõtete piirkonnas, kus lähim elamu asub 550 m kaugusel käitisest, ei ole oodata piirnorme ületava müra levimist müratundlike objektideni.
Käitise tootmistegevusega ei kaasne vibratsiooni, mis võiks levida välisterritooriumile.
Maardu piirkonnas esineb lõhnaprobleeme, mida põhjustavad eeskätt piirkonnas paiknevad terminalid. Käitise terminal jääb kahe terminali vahelisele alale. Käitise tegevusega seoses ei ole oodata ümbritsevatele aladele lõhnahäiringu suurenemist. Võrreldes olemasolevate käitistega on käitise lõhnaainete võimalik heide vähene. Kasutatakse vesipõhiseid viimistlus- ja immutuskemikaale.
Saepuru laadimisel eraldub väheses koguses puidutolmu. Tolmuheite ohjamiseks jälgitakse saepuru laadimisel, et puistekauba kukkumiskõrgus silo avast autokasti oleks võimalikult väike.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus

Lotus Timber OÜ puidu töötlemine ja -immutamine

Aadress

Koplimäe tn 5, Maardu linn, Harju maakond

Territoriaalkood

0446

Katastritunnus(ed)

44601:001:0177; 44601:001:0846

Objekti L-EST97 koordinaadid

X: 6591259, Y: 555231

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Koplimäe tn 5 (44601:001:0177).

Loa taotletav kehtivusaeg

Tähtajatu

Kehtivus aastates

Alates

Kuni

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Käitise kirjeldus

Käitise kood

UUS

Käitise nimetus

Lotus Timber OÜ puidu töötlemine ja -immutamine

Asukoha üldiseloomustus

Asukoha üldiseloomustus
Lotus Timber OÜ tootmiskompleks asub Harjumaal Maardus Vana-Narva maantee tööstuspiirkonnas Vana-Narva mnt põiktänava, Vana-Narva maantee ja Termoili raudtee vahelisel alal. Käitise territoorium jaguneb järgmiste külgnevate kinnistute vahel:
Koplimäe tn 5, Maardu linn, Harju maakond; Vana-Narva mnt 29c, Maardu linn, Harju maakond; Koplimäe tn 10, Maardu linn, Harju maakond; Vana-Narva mnt 29b, Maardu linn, Harju maakond

Lotus Timber OÜ kontor asub käitisega piirneval maaüksusel- aadressil Vana-Narva mnt 31, Maardu (ei kuulu käitise koosseisu).

Piirkonnas paiknevad peamiselt tootmise ja laondusega tegelevad ettevõtted. Piirkond on tööstusettevõtete kasutuses juba alates 1960ndatest. Lähimad elamud jäävad käitise välispiirist üle 550 m kaugusele. Käitise territooriumile jääb osaliselt käitisest loode suunda jääva A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte Liwathon E.O.S AS Termoil ohuala. Ohtu põhjustavaks on masuut (400000), põlevkivikütteõli (100000), kütteõli/masuut/vaakumgaasõlid (230000). Ohu tüübiks on soojuskiirgus/ülerõhk.

Teised piiranguid põhjustavad objektid käitise asukohas on:
1) põhja suunas kulgeva riigimaantee 11606 Vana-Narva mnt kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja servast;
2) käitise territooriumit läbiv AS´le Eesti Gaasi kuuluv B-kategooria gaasitoru, mille kaitsevöönd on torustiku välimisest mõõtmest 1 m;
3) käitise territooriumit läbiv Telia Eesti AS´le kuuluv sidekanalisatsioon, mille kaitsevöönd on kanalisatsiooni välisseinast 1 m;
4) käitise territooriumil paiknev puurkaev (kat nr 14461), mille põhjaveehaarde hooldusala ulatus on 10 m (vastavalt Keskkonnaregistrile).
Käitis asub tasasel alal, kus maapinna absoluutkõrgused on 25-28 m. Alal esineb täitepinnase kuhjatisi, mille suhteline kõrgus on 1-2 m.
Käitise territooriumile ei jää looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala jääb üle 3 km kaugusele. Samuti ei paikne alal muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid kultuuriobjekte.

Käitise planeerimise, projekteerimise ning ehitamisega seotud asutuste andmed

Taotlust täiendatud vastavalt Keskkonnaameti kirjale 09.05.2022 nr DM-119836-2.

Aadress

Koplimäe tn 5, Maardu linn, Harju maakond

Territoriaalkood EHAK

0446

Katastritunnus(ed)

44601:001:0177; 44601:001:0846

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Koplimäe tn 5 (44601:001:0177).

Selgitus käitise kattuvuse kohta

Seotud käitised

Seotud käitise kood	Seotud käitise nimetus

Käitise tegevus

Puidu immutamine

Ohukategooria

Pole ohtlik

Tegevusala

Tegevus- ja alltegevusvaldkond	Tööaeg tundides ööpäevas	Tööaeg tundides aastas	Ülesseatud tootmisvõimsus	Aastane tootmismaht	Põhitegevusala
Muud tegevusvaldkonnad - Puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine, välja arvatud töötlemine puidu sinimädaniku vastu, üle 75 kuupmeetri ööpäevas	24	8 760	Kuni 700 m3 immutatud puitmaterjali ööpäevas.	240 000 m3 immutatud puitmaterjali aastas.	Jah

Tootmisetapid

Loend peamistest tootmisetappidest
Puidu sorteerimine
Puidu kuivatamine
Puidu järkamine
Puidu hööveldamine (kalibreerimine, profiili hööveldamine)
Puidu immutus (kestvuskaitse, tulekaitse, sinekaitse)
Puid värvimine (immutuskruntimine, kruntimine, värvimine)
Puidu pakkimine

Tehnoloogiaprotsesside plokkskeemid

Lisa 1: PROTSESSISKEEM__2_.png

Tehnoloogiaprotsesside andmed

Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes

Tavapärane tööaeg

24 h päevas, 7 päeva nädalas, 52 nädalat aastas ehk 8760 h aastas

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

PVT allikad

Jrk	Lühend	Allika nimetus	Viide (URL)	Avaldamise kuupäev	Jõustumise kuupäev
1.	STS	PVT-alased järeldused pindade katmise kohta orgaaniliste lahustitega, sealhulgas puidu ja puittoodete kaitsmise kohta kemikaalidega	https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020D2009&from=EN	09.12.2020	09.12.2024
2.	EFS	Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage	https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf	01.07.2006	01.07.2010
3.	ENE	Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency	https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf	01.04.2009	01.04.2013

Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS) ja tehnoloogia võrdlus PVT-ga

Jrk	Tootmisetapid	Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused	Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused	PVT nõuete kirjeldus	PVT viide
Jrk	Tootmisetapid	Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused	Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused	PVT nõuete kirjeldus	PVT lühend	PVT number	Vastavusmärge
1.	Pakendatud ohtlike ainete ladustamine, turvalisus	Töökorraldus, tegevuskavad	Olemas on plaanid hädaolukorras käitumiseks. Ohtlikke aineid hoitakse tootja pakendites. Kemikaale hoitakse tootmishoones betoneeritud või asfalteeritud alal.	ptk 5.1.1.3. PVT on õnnetuste vältimine ja turvalisuse juhtimissüsteemi rakendamine.	EFS	5.1.1.3	Vastab
2.	Ladustusala	Kemikaale ladustatakse hoonesiseselt.	Võimalikud emissioonid ladustusaladelt puuduvad. Ohtlikke aineid hoitakse tootja pakendites.	ptk 5.1.2. PVT on määrata ladustusalaks hoone/ või välitingimustes katusealune. Tule- ja lekkekindel.	EFS	5.1.2	Vastab
3.	Saepuru saadimine silost veokisse	Saepuru laadimisel jälgitakse, et puistekauba kukkumiskõrgus silo avast autokasti oleks võimalikult väike.		ptk 5.4.1. PVT on puistekauba laadimisel tolmuheite vähendamiseks peab puistekauba kukkumiskõrgus olema võimalikult väike.	EFS	5.4.1	Vastab
4.	Energia efektiivsuse tagamine	Saepuru eemaldussüsteemide kaudu väljuv soojusenergia suunatakse soojusvahetite kaudu uuesti tootmise siseruumidesse.		ptk 3.3.1 PVT on soojusvahetite kasutamine. Otsene soojustagastus läbi soojusvahetite.	ENE	3.3.1	Vastab
5.	Juhtimissüsteem	Käitise poolt rakendatud keskkonnajuhtimissüsteemi keerukus ja formaliseeritus on käitise tegevuse võimaliku keskkonnamõju ulatust ja käitise suurust arvestades adekvaatne. Keskkonnajuhtimissüsteem ei ole sertifitseeritud. Kasutusel on muuhulgas "Seadmete hooldus- ja haldusregister", lekkeid ja mahavoolujuhtumeid registreerib ja analüüsib töökeskkonnaspetsialist ning võimalike parendustegevuste sh juhendite ja protseduuride läbi võetakse vastu tegevuskava, kuidas nende vältimist tõhustada.	Juurutatud on FSC (tooraine päritolu tarneahela skeem). Sertifitseeritud KKJS ei ole	PVT 30. Selleks et parandada üldist keskkonnatoimet, on töötada välja ja võtta kasutusele selline keskkonnajuhtimissüsteem, mis hõlmab kõiki 1 punktides i–xx kirjeldatud elemente ning samuti järgmisi konkreetseid elemente- i-v: i) biotsiide ja nendega seotud õigusakte käsitlevate uudistega (nt loa andmine toodete jaoks biotsiidimääruse kohaselt) kursis olemine, eesmärgiga kasutada kõige keskkonnasõbralikumaid protsesse; ii) lahusti massibilansi kasutamine lahustipõhisel ja kreosoodiga töötlemisel (vt PVT 33, meetod c); iii) kõigi keskkonna seisukohast kriitilise tähtsusega protsessi- ja saastevähendusseadmete (mille rike võib keskkonda mõjutada) kindlakstegemine ja loetellu kandmine (vt PVT 46, meetod c); kriitilise tähtsusega seadmete loetelu ajakohastamine; iv) lekete ja mahavoolu ärahoidmise ja ohjamise kavade, samuti mahavoolujuhtumitega seotud jäätmete käitlemise juhiste koostamine (vt PVT 46); v) juhuslike lekete ja mahavoolujuhtumite registreerimine ning paranduskavad (vastumeetmed). Kohaldatavus Keskkonnajuhtimissüsteemi üksikasjalikkuse ja formaliseerituse määr sõltub üldjuhul käitise laadist, suurusest ja keerukusastmest ning selle võimaliku keskkonnamõju ulatusest.	STS	30	Vastab
6.	Kahjulike/ohtlike ainete asendamine	Kasutatakse mitmeid veepõhiseid konservante ja ainult vees lahjendatavaid kontsentraate.		PVT 31. Selleks et hoida ära või vähendada polütsükliliste aromaatsete süsivesinike ja/või lahustite heidet, on PVT kasutada veepõhiseid säilitusaineid. Kirjeldus Lahustipõhised säilitusained või kreosoot asendatakse veepõhiste säilitusainetega. Vesi toimib biotsiidide kandeainena. Kohaldatavus Kohaldatavus võib olla piiratud toote kvaliteedinõuete või spetsifikatsioonide tõttu.	STS	31	Vastab
7.	Kahjulike/ohtlike ainete asendamine	Uute, keskkonnale ohutumate alternatiivsete puidukaitsekemikaalide kättesaadavusel hoitavad ettevõtte vastavad töötajad (peamiselt tootejuht) ennast pidevalt kursis.		PVT 32. Selleks et vähendada puidukaitsekemikaalidest tulenevat keskkonnariski, on PVT asendada praegu kasutusel olevad puidukaitsekemikaalid vähem ohtlike kemikaalidega ja teha sel eesmärgil korrapäraselt (nt kord aastas) kindlaks võimalikud uued kättesaadavad ja ohutumad alternatiivid.	STS	32	Vastab
8.	Ressursitõhusus	a) Kasutatakse vaakumimmutust (suletud süsteem), mille tõhusus on ligikaudu 100 %; b) Immutuskemikaalide kulu logitakse arvutisse jooksvalt kõikide immutusprotsesside kohta; c) Orgaanilise lahusti sisend- ja väljundkoguste bilansi koostamine- ei kohaldu; (Kohaldatav üksnes käitiste puhul, kus kasutatakse lahustipõhiseid puidukaitsekemikaale või kreosooti.) d) Immutusoperaator mõõdab enne immutamist saabuva puitmaterjali niiskust ja vajaduse korral suunatakse puit täiendavalt kuivatusse.		PVT 33. Selleks et suurendada ressursitõhusust ning vähendada puidukaitsekemikaalide kasutamisega seotud keskkonnamõju ja -riski, on PVT vähendada nende tarbimist kõigi allpool kirjeldatud meetodite kasutamise teel. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus a) Puidukaitsevahendiga töötlemiseks tõhusa süsteemi kasutamine Immutussüsteemid, milles puit sukeldatakse puidukaitsevahendi lahusesse, on tõhusamad kui näiteks pihustamine. Vaakumimmutuse (suletud süsteem) tõhusus on ligikaudu 100 %. Immutussüsteemi valikul võetakse arvesse puiduklassi ja vajalikku immutussügavust. Kohaldatav üksnes uute ja põhjalikult ajakohastatavate käitiste puhul. b) Puidukaitsekemikaalide kulu kontrollimine ja optimeerimine konkreetseks lõppkasutuseks Puidukaitsekemikaalide kulu kontrollimine ja optimeerimine: Üldkohaldatav. a) puidu/puittoodete kaalumine enne ja pärast immutamist või b) immutuslahuse koguse kindlakstegemine immutamise ajal ja pärast seda. Puidukaitsekemikaalide tarbimisel järgitakse tarnijate soovitusi ega ei ületata säilitamiseks nõutavat kemikaalikogust (nt toote kvaliteedistandardites kindlaks määratud kogust). c) Lahusti massibilanss Direktiivi 2010/75/EL VII lisa 7. osa punktis 2 esitatud määratluse kohaste orgaanilise lahusti sisend- ja väljundkoguste bilansi koostamine käitises vähemalt kord aastas. Kohaldatav üksnes käitiste puhul, kus kasutatakse lahustipõhiseid puidukaitsekemikaale või kreosooti. d) Puidu niiskuse mõõtmine ja reguleerimine enne töötlemist Puidu niiskust mõõdetakse enne töötlemist (nt elektritakistuse mõõtmise või kaalumise teel) ja vajaduse korral seda reguleeritakse (nt puidu täiendava kuivatamisega), et optimeerida immutamisprotsessi ja tagada toote nõutav kvaliteet. Kohaldatav üksnes juhul, kui puit peab olema kindla niiskusesisaldusega.	STS	33	Vastab
9.	Puidukaitsekemikaalide tarnimine, ladustamine ja käitlemine	a ja b ei kohaldu, kuna kasutatakse vees lahjendatavaid immutuskemikaale; e) Kemikaalide kontsentraatide pumpamine toimub 24h operaatori juuresolekul ja mahutid on varustatud ülevooluanduriga, mis häire korral sulgeb mahutisse pealevoolu; d) Kemikaalide hoiustamiseks muust tootmisest madalamal põrandatasapinnal (täpsem kirjeldus PVT 46 juures) paiknevate hoiumahutite ühendused suletakse kindlalt, kui neid ei kasutata. f) Puiduimmutuskemikaale hoitakse suletud konteinerites/mahutites.		PVT 34. Selleks et vähendada heidet puidukaitsekemikaalide tarnimisel, ladustamisel ja käitlemisel, on kasutada allpool kirjeldatud meetodit a või b ning meetodeid c–f. a) Tagasisuunamine b) Väljatõrjutud õhu kogumine d) Mahutite ühenduste sulgemine e) Meetodid ülevoolu ärahoidmiseks pumpamisel f) Suletud hoiumahutid.	STS	34	Vastab
10.	Puidu ettevalmistamine	a) puit eraldatakse vahelippide abil; b) osaliselt kasutatakse (toodetega, kus esineb kemikaali kaasakannet) puidupakkide asetamist kalde alla; c) Käitises kasutatakse puidupakkide asetamist autoklaavi kalde all (vt eelmine punkt), et soodustada üleliigse kemikaali puidu vahelt välja valgumist. Antud juhul survemahuti ise ei ole kallutatav. Kuna meede on kohaldatav üksnes uute ja põhjalikult ajakohastatavate käitiste puhul, siis antud juhul vastab tegevus PVT-le ka meedet c rakendamata. Lotus Timber OÜ tootmiskompleksis viiakse osa protsesse küll üle värskelt valminud hoonetesse ja kaasajastatakse osaliselt, kuid immutusprotsess on esialgu plaanitud töötama endistviisi edasi samal asukohal; d) Puitdetailid paigutatakse vastavalt, vältimaks kemikaalide soovimatut kogunemist; e) puidupakid on kinnitatud liikumise vältimiseks; f) Käitises kohaldatud juhendile vastavalt peab autoklaav olema täielikult täidetud.		PVT 35. Selleks et vähendada puidukaitsekemikaalide kulu ja energiakulu ning puidukaitsekemikaalide heidet, on PVT kasutada allpool kirjeldatud meetodite kombinatsiooni, et optimeerida immutusmahuti täitmist puiduga ja hoida ära kemikaalide soovimatut kogunemist. a) Pakkides oleva puidu eraldamine vahelippide abil; b) Puidupakkide kalle traditsioonilistes horisontaalsetes immutusmahutites; c) Kallutatavate surveimmutusmahutite kasutamine (Kohaldatav üksnes uute ja põhjalikult ajakohastatavate käitiste puhul) d) Vormitud puitdetailide paigutuse optimeerimine e) Puidupakkide kinnitamine f) Puidu koguse maksimeerimine.	STS	35	Vastab
11.	Töötlemine säilitusainega	b) Kasutusel on ühekordse, piisava paksusega (kemikaalile vastupidava) seinaga immutusmahuti. Protsessi juures viibib operaator 24h.		PVT 36. Selleks et hoida ära puidukaitsekemikaalide juhuslikku leket ja heidet protsessides, milles ei kasutata ülerõhku, on PVT kasutada ühte allpool kirjeldatud meetoditest. b) Üheseinalised immutusmahutid piisavalt suure ja puidukaitsevahendi suhtes vastupidava kaitsekestaga ning kaitsetõkke ja automaatse lekketuvastusseadmega.	STS	36	Vastab
12.	Töötlemine säilitusainega	a) Protsessi automaatika ei luba immutusmahutil tööle lülitada, kui mahuti ei ole suletud; b) Protsessi automaatika ei luba immutusmahuti ust avada, kui mahuti on rõhu all või puidukaitselahusega täidetud; c) Immutusmahuti uks on varustatud kiillukuga; d) Immutusmahuti on varustatud kaitseventiiliga ülerõhu vältimiseks; e) ei kohaldu, kuna kasutusel on vees lahjendatavad immutuskemikaalid; f) kemikaaliga vakumeerimise ja immutusmahuti avamise vahele jääb tänu nö viimasele vakumeerimisele piisavalt aega, et kemikaal saaks alla nõrguda ja kondenseeruda; g) Protsessi viimase etapina kasutatav ilma kemikaali kohaloluta vakumeerimine tagab liigse vedeliku eemaldamisele ja puidu pinnakihi kuivamisele.		PVT 38. Selleks et hoida ära või vähendada puidukaitsekemikaalide heidet rõhu all toimuvates protsessides (autoklaavimine), on kasutada kõiki allpool kirjeldatud meetodeid. a) Protsessijuhtimissüsteemid, millega välistatakse immutusmahuti töölelülitumine, kui selle uks ei ole suletud ja hermetiseeritud; b) Protsessijuhtimissüsteemid, millega välistatakse immutusmahuti ukse avanemine, kui mahuti on rõhu all ja/või kui see on täidetud puidukaitselahusega; c) Immutusmahuti ukse kiillukk; d) Kaitseventiilide kasutamine ja hooldus; e) Vaakumpumba väljalasketorust õhku eralduva heitkoguse vähendamine; f) Õhkuheite vähendamine immutusmahuti avamisel; g) Vaakumi kasutamine viimase etapina puidukaitsekemikaalide üleliigse koguse eemaldamiseks töödeldud puidu pinnalt.	STS	38	Vastab
13.	Töötlemine säilitusainega	Energiakulu optimeerimiseks mõõdab autoklaavi juhtimissüstem materjalikulu ja soovitud immutustaseme saavutamisel katkestab protsessi. Pump ei vahetu.		PVT 39. Selleks et vähendada energiakulu rõhu all toimuvates protsessides (autoklaavimine), on PVT kasutada pumbavahetust võimaldavaid juhtseadmeid.	STS	39	Vastab
14.	Töötlemisjärgne hoidmine ja vaheladustamine	Käitises on autoklaavide ettepaigutatud nõrgumisala, kuhu kogutakse materjalist nõrguv kemikaal kokku ja suunatakse tagasi protsessi.		PVT 40. Selleks et hoida ära või vähendada pinnase või põhjavee saastumist värskelt töödeldud puidu ajutisel ladustamisel, on PVT tagada pärast töötlemist piisav nõrgumisaeg ja eemaldada töödeldud puit kaitsepiirdega/isoleeritud alalt alles siis, kui seda võib pidada kuivaks.	STS	40	Vastab
15.	Jäätmekäitlus	a) Immutusoperaator kontrollib, et immutusse minev puit oleks puhas. b) Kõik immutusest üle jäävad kemikaalid kogutakse kokku ja suunatakse tagasi protsessi. c) Valdav osa suures koguses kasutadavaid kemikaale tarnitakse IBC konteinerites; d) Käitises on kasutusel korduvkasutatavad kemikaalimahutid, mis tagastatakse kemikaali tarnijale.		PVT 41. Selleks et vähendada kõrvaldamisele kuuluvate jäätmete, eelkõige ohtlike jäätmete kogust, on PVT kasutada allpool kirjeldatud meetodeid a ja b ning ühte või mõlemat meetoditest c ja d. a) Prahi eemaldamine enne töötlemist; b) Vahade ja õlide kokku kogumine ja taaskasutamine; c) Töötlemisel kasutatavate kemikaalide tarnimine mahtkaubana; d) Korduvkasutatavate mahutite kasutamine.	STS	41	Vastab
16.	Jäätmekäitlus	Tootmisterritoorium on kaetud asfaltiga ja tootmisetapid, mis eeldavad kemikaalide käitelmist, pumpamist jne toimuvad hoones sees betoneeritud/asfalteeritud pinnal.		PVT 42. Selleks et vähendada jäätmekäitlusega seotud keskkonnariski, on PVT ladustada jäätmeid sobivates mahutites või läbilaskmatul pinnal ning hoida ohtlikke jäätmeid eraldi selleks määratud ilmastikukindlal ja kaitsepiirdega/isoleeritud alal.	STS	42	Vastab
17.	Vetteheide	Seiret heitvees ja saastuda võinud äravoolavas pinnavees ei ole seni teostatud. Kreosooti ei kasutata. Seiret alustatakse kompleksloa väljastamise järgselt. Asjakohane on seirata Cu ja VOC sisaldust.		PVT 43. PVT on teha saasteainete seiret heitvees ja saastuda võinud äravoolavas pinnavees enne iga partii ärajuhtimist vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega on tagatud samaväärsel teaduslikul tasemel andmete saamine. Aine/näitaja Standard(id) Biotsiidid (55) EN-standardite olemasolu sõltub biotsiidide koostisest Cu (56) On olemas mitu EN-standardit (nt EN ISO 11885, EN ISO 17294-2, EN ISO 15586) Lahustid (57) Mõne lahusti kohta on olemas EN-standardid (nt EN ISO 15680) Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (58) EN ISO 17993 Benso[a]püreen (58) EN ISO 17993 Nafta süsivesinike indeks (HOI) EN ISO 9377-2 Märkused: (55) Konkreetsete ainete suhtes seire tegemine sõltub protsessides kasutatavate biotsiidide koostisest. (56) Seiret tehakse üksnes juhul, kui protsessides kasutatakse vaseühendeid. (57) Seiret tehakse üksnes käitiste puhul, kus töötlemisel kasutatakse lahustipõhiseid kemikaale. Seiratakse konkreetseid aineid sõltuvalt protsessides kasutatavate lahustite koostisest. (58) Seiret tehakse üksnes käitiste puhul, kus töötlemisel kasutatakse kreosooti.	STS	43	Vastab
18.	Põhjavee kvaliteet	Käitise tegevus toimub kõvakattega aladel ja seega saasteainete põhjavette sattumine on välistatud.		PVT 44. See PVT seisneb põhjavees esineda võivate saasteainete seires sagedusega vähemalt kord kuue kuu jooksul ja kooskõlas EN-standarditega. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega on tagatud samaväärsel teaduslikul tasemel andmete saamine. Seiresagedust võib riskihindamise põhjal või juhul, kui saasteainete tase on tõendatult piisavalt püsiv (nt nelja aasta jooksul), vähendada ühe korrani iga kahe aasta järel. Aine/näitaja (59) Standard(id) Biotsiidid (60) EN-standardite olemasolu sõltub biotsiidide koostisest As On olemas mitu EN-standardit Cu (nt EN ISO 11885, EN ISO 17294-2, EN ISO 15586) Cr Lahustid (61) Mõne lahusti kohta on olemas EN-standardid (nt EN ISO 15680) Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud EN ISO 17993 Benso[a]püreen EN ISO 17993 Nafta süsivesinike indeks (HOI) EN ISO 9377-2 Märkused: (60) Seiratakse konkreetseid aineid sõltuvalt protsessides kasutatavate või varem kasutatud biotsiidide koostisest. (61) Seiret tehakse üksnes käitiste puhul, kus töötlemisel kasutatakse lahustipõhiseid kemikaale. Seiratakse konkreetseid aineid sõltuvalt protsessides kasutatavate lahustite koostisest.	STS	44	Vastab
19.	Heitgaasis sisalduvad heitkogused	Ei kohaldu, kuna ei toimu puidu ja puittoodete konserveerimist kreosoodi ega lahustipõhiste puidukaitsevahenditega.		PVT 45. See PVT seisneb heitgaasis sisalduvate heitkoguste seires sagedusega vähemalt kord aastas ja kooskõlas EN-standarditega. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega on tagatud samaväärsel teaduslikul tasemel andmete saamine. Näitaja Protsess Standard(id) Seire seos PVT rakendustega TVOC (62) Puidu ja puittoodete konserveerimine kreosoodi ja lahustipõhiste puidukaitsevahenditega EN 12619 PVT 49, PVT 51 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (62) (63) Puidu ja puittoodete konserveerimine kreosoodiga EN-standard puudub PVT 51 NOx (64) Puidu ja puittoodete konserveerimine kreosoodi ja lahustipõhiste puidukaitsevahenditega EN 14792 PVT 52 CO (64) EN 15058 Märkused: (62) Võimaluse korral tehakse mõõtmised tavapärastes käitamistingimustes ajal, mil heitkogus on eeldatavalt suurim. (63) See hõlmab järgmisi ühendeid: atsenafteen, atsenaftüleen, antratseen, benso[a]antratseen, benso[a]püreen, benso[b]fluoranteen, benso[g,h,i]perüleen, benso[k]fluoranteen, krüseen, dibenso[a,h]antratseen, fluoranteen, fluoreen, indeno[1,2,3-c,d]püreen, naftaleen, fenantreen ja püreen. (64) Seiret kohaldatakse ainult protsessigaasi termilisel töötlemisel tekkiva heitkoguse suhtes.	STS	45	Vastab
20.	Heide pinnasesse ja põhjavette	a) Käitises on autoklaavide ala ülejäänud tasapinnast madalamale viidud. See betoneeritud ala mahutab võimaliku lekke korral kogu võimaliku välja voolava kemikaali mahu. b) Kemikaalide käitlemine toimub kas siseruumides betoonpõrandatel või asfalteeritud pindadel. c) Kemikaali mahavoolu vältimiseks on immutuskemikaalide vahemahutid varustatud ülevooluanduritega, mille automaatika ei luba pumpamist jätkata, kui nivoo on saavutatud. Kogu protsess toimub operaatori juuresolekul. Keskkonnaohu seisukohalt on need ainukesed kriitilised seadmed käitises. d) Kemikaali mahavoolu vältimiseks on immutuskemikaalide vahemahutid varustatud ülevooluanduritega, mille automaatika ei luba pumpamist jätkata, kui nivoo on saavutatud. e) Käitises on kasutusele võetud "Seadmete hooldus- ja haldusregister" (AllDevice rakenduses). f) Ristsaastumise ärahoidmiseks kasutatakse immutusprotsessi juures ühte konkreetset tõstukit, mis teisi tootmises ettetulevaid tõstetöid ei tee.		PVT 46. Selleks et hoida ära või vähendada heidet pinnasesse või põhjavette, on PVT kõigi allpool kirjeldatud meetodite kasutamine. a) Käitise ja seadmete kaitsepiirdega ümbritsemine või isoleerimine; b) Läbilaskmatud põrandad; c) Kriitilise tähtsusega seadmete hoiatussüsteemid; d) Kahjulike/ohtlike ainete maa-aluses laos ja torustikus esineda võivate lekete ärahoidmine ning selliste lekete avastamine ja registreerimine; e) Käitise ja seadmete korrapärane kontroll ja hooldus; f) Ristsaastumise ärahoidmise meetodid.	STS	46	Vastab
21.	Vetteheide ja reoveekäitlus	a) Puidukaitsekemikaalide ladustamise ja käitlemise kohad asuvad kinnises ruumis, kaitstuna vihmaveega kokkupuute eest. Kreosooti ei kasutata. Värskelt töödeldud puidu (mis enam ei tilgu) hoiustamine esimese 24 h vältel oleneb ilmastikust- sademete tõenäosuse korral hoitakse värskelt töödeldud puitu tootmishoones nö puhvertsoonis. Kui sademeid oodata ei ole, siis hoitakse värskelt töödeldud puitu väljas. 24 h möödumisel pakendatakse toodang pakkekilesse. b) Võimaliku saastuse korral kogutakse saastunud pinnavesi kokku ja puhastatakse või antakse üle vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. c) Saastuda võinud äravoolavat pinnavett on võimalik kasutada veepõhiste puidukaitselahuste valmistamiseks, kui need vastavad kavandatud kasutusviisiga seotud kvaliteedinõuetega. Selleks analüüsitakse olukorda juhtumipõhiselt ja otsustatakse, kas seda on võimalik kasutada või tuleb see käidelda punktis f kirjeldatud viisil. d) Operaatori tööülesannete hulka kuulub seadmete ja mahutite pesemiseks kasutatud vee kogumine ja taaskasutamine veepõhiste puidukaitselahuste valmistamisel. e) Kogu ettevõttes tekkiv reovesi läbib puhastit käitise naabruses asuva tootmisettevõtte reoveepuhastis (täpsemalt ptk-s 6.1.3). f) Kui kogutud äravoolavas pinnavees ja/või puhastusvees avastatakse saastus või seda võib eeldada ja kui vee töötlemine ega kasutamine ei ole võimalik, kõrvaldatakse kogutud äravoolav pinnavesi ja/või puhastusvesi ohtlike jäätmetena.		PVT 47. Selleks et hoida ära või sellise võimaluse puudumisel vähendada vetteheidet ja vähendada veekulu, on PVT kasutada kõiki allpool kirjeldatud meetodeid. a) Meetodid vihmavee ja äravoolava pinnavee saastumise ärahoidmiseks; b) Saastuda võinud äravoolava pinnavee kogumine; c) Saastuda võinud äravoolava pinnavee kasutamine; d) Puhastusvee taaskasutamine; e) Reovee puhastamine; f) Ohtlike jäätmete kõrvaldamine.	STS	47	Vastab
22.	Vetteheide ja reoveekäitlus	Ei kohaldu, kuna ei kasutata kreosooti ega ka lahustipõhiseid värve.		PVT 48-52 ei kohaldu.	STS	48-52	Vastab
23.	Müra	Kuna käitis asub tootmisettevõtete piirkonnas, kus lähim elamu asub 550 m kaugusel käitisest, ei ole oodata piirnorme ületava müra levimist müratundlike objektideni.		PVT 53. Selleks et hoida ära või sellise võimaluse puudumisel vähendada mürateket, on PVT ühe või mitme allpool kirjeldatud meetodi kasutamine. Meetod Tooraine ladustamine ja käitlemine a) Müratõkkeseinte paigaldamine ja hoonete mürasummutava mõju kasutamine/optimeerimine b) Mürarohkete toimingute ala osaline või täielik eraldamine c) Madala müratasemega sõidukite/transpordisüsteemide kasutamine d) Müra ohjamise meetmed (nt seadmete tõhusam kontroll ja hooldus, uste ja akende sulgemine) Kuivatusahjus kuivatamine e) Ventilaatorite müra vähendamise meetmed	STS	53	Vastab

Lisad

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Vorm ei ole asjakohane.

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Vorm ei ole asjakohane.

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Jrk	Hoidlad ja mahutid						Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms	Meetmed
	Tüüp	Maht m³	Maksimaalne ühel ajal hoitav		Nr kaardil	Asukoht kaardil		Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed	PVT lühend	PVT number
	Tüüp	Maht m³	Kogus	Ühik	Nr kaardil	Asukoht kaardil		Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed	PVT lühend	PVT number
1.	Big bag	1	1.50	tonni	1	X: 6591318, Y: 555297 X: 6591318, Y: 555297	Dricon Powder	Pulbrilist materjali hoitakse tootja pakendis kuivades siseruumides minimaalses koguses, et katta ca 1 kuu tootmises vajaminev kogus ette.
2.	kanister	0.03	0.90	m³	1	X: 6591318, Y: 555297 X: 6591318, Y: 555297	Tanagard 3755	Materjali hoitakse lekkekindlas tootja pakendis siseruumides minimaalses koguses, et katta ca 1 kuu tootmises vajaminev kogus ette.
3.	IBC konteiner	1	22	m³	1	X: 6591318, Y: 555297 X: 6591318, Y: 555297	Tanalith E 3475	Materjali hoitakse lekkekindlas tootja pakendis siseruumides minimaalses koguses, et katta ca 1 kuu tootmises vajaminev kogus ette.
4.	IBC konteiner	1	4	m³	1	X: 6591318, Y: 555297 X: 6591318, Y: 555297	Tanatone 3950	Materjali hoitakse lekkekindlas tootja pakendis siseruumides minimaalses koguses, et katta ca 1-1,5 kuu tootmises vajaminev kogus ette.
5.	IBC konteiner	1	1	m³	1	X: 6591318, Y: 555297 X: 6591318, Y: 555297	Vacsol Aqua 6114	Materjali hoitakse lekkekindlas tootja pakendis siseruumides minimaalses koguses, et katta ca 2 kuu tootmises vajaminev kogus ette.
6.	metallämber	0.025	1	m³	1	X: 6591318, Y: 555297 X: 6591318, Y: 555297	DRYWOOD FIRESTAIN	Materjali hoitakse lekkekindlas tootja pakendis siseruumides minimaalses koguses, et katta ca 2 kuu tootmises vajaminev kogus ette.
7.	metallämber	0.025	2	m³	2	X: 6591379, Y: 555310 X: 6591379, Y: 555310	PINOTEX EXTREME LASUR	Materjali hoitakse lekkekindlas tootja pakendis siseruumides minimaalses koguses, et katta ca 1 kuu tootmises vajaminev kogus ette.
8.	metallämber	0.025	2	m³	2	X: 6591379, Y: 555310 X: 6591379, Y: 555310	ULTRA PRO 30	Materjali hoitakse lekkekindlas tootja pakendis siseruumides minimaalses koguses, et katta ca 1 kuu tootmises vajaminev kogus ette.
9.	kanister	0.03	0.03	m³	1	X: 6591318, Y: 555297 X: 6591318, Y: 555297	ENSELE 3450	Materjali hoitakse lekkekindlas tootja pakendis siseruumides minimaalses koguses.

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Vorm ei ole asjakohane.

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Jrk	Aine või segu		Tootmis- või tehnoloogiaprotsess				Ohutuskaart	Ohtlik aine
Jrk	Liik	Nimetus	Nimetus	Kirjeldus	Kogus	Ühik	Ohutuskaart	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr	Piirang
1.	Abimaterjal	Antifoam 1478	puidu viimistlus	vahuvastane aine	0.06	t/a
2.	Abimaterjal	Vacsol Aqua Blue Colour Additive	puidu viimistlus	puiduimmutusaine toonimine	0.343	t/a
3.	Tooraine	PINJA OPTI PRIMER A	puidu viimistlus		7.241	m³/a
4.	Tooraine	TEKNOSAFE 2407-00	puidu viimistlus		1.93	m³/a
5.	Tooraine	Antiblu Select 3787 Pack A	sinevastane töötlus		0.598	t/a	Lisa 2: Antiblu_Select_3787_Pack_A.pdf	Dipropüleenglükoolmonometüüleeter (DPGME)	34590-94-8	Puudub
								3-jodo-2-propünüülbutüülkarbamaat	55406-53-6	Puudub
								Propikonasool	60207-90-1	Puudub
								Tebukonasool	107534-96-3	Puudub
6.	Tooraine	Antiblu Select 3787 Pack B	sinevastane töötlus		0.771	t/a	Lisa 3: Antiblu_Select_3787_Pack_B.pdf	Hüdroksüalküülamiin	-	Puudub
								Dipropüleenglükoolmonometüüleeter (DPGME)	34590-94-8	Puudub
								Amiini derivaat	-	Puudub
								Pindaktiivne aine	-	Puudub
								propaanhape	79-09-4	Puudub
7.	Tooraine	Dricon Powder	tulekaitseimmutus		15.70	t/a	Lisa 4: Dricon_Powder.pdf	Boorhape	10043-35-3	Puudub
7.	Tooraine	Dricon Powder	tulekaitseimmutus		15.70	t/a	Lisa 4: Dricon_Powder.pdf	Fosforhape (ortofosforhape)	7664-38-2	Puudub
8.	Tooraine	ENSELE 3450	puidu otsakiudude kaitse		0.025	m³/a	Lisa 5: ENSELE_3450.pdf	vaskkarbonaat	2069-69-1	Puudub
8.	Tooraine	ENSELE 3450	puidu otsakiudude kaitse		0.025	m³/a	Lisa 5: ENSELE_3450.pdf	Boorhape	10043-35-3	Puudub
9.	Tooraine	Tanagard 3755	puidu kestvusimmutus		7.763	m³/a	Lisa 6: Tanagard_3755.pdf	2-Oktüül-2H-isotiasool-3-oon	26530-20-1	Puudub
								5-Kloro-2-metüül-2H-isotiasool-3-oon	55965-84-9	Puudub
								vasknitraat	10031-43-3	Puudub
10.	Tooraine	Tanalith E 3475	puidu kestvusimmutus		221.84	t/a	Lisa 7: Tanalith_E_3475.pdf	2-Aminoetanool (Etanoolamiin)	141-43-5	Puudub
								Vask (II) karbonaat-vask (II)hüdroksiid	12069-69-1	Puudub
								Rasv alküülamiinid,etoksülaatisostearüülalkohole	68155-40-8	Puudub
								Tebukonasool	107534-96-3	Puudub
								Propikonasool	60207-90-1	Puudub
11.	Tooraine	Tanatone 3950	puiduimmutusaine toonimine		42.31	m³/a	Lisa 8: Tanatone_3950.pdf	Asovärvaine	-	Puudub
12.	Tooraine	Vacsol Aqua 6114	puidu kestvusimmutus		6.44	m³/a	Lisa 9: Vacsol_Aqua_6114.pdf	2-(2-Butoksüetoksü)etanool	112-34-5	Puudub
12.	Tooraine	Vacsol Aqua 6114	puidu kestvusimmutus		6.44	m³/a	Lisa 9: Vacsol_Aqua_6114.pdf	Hüdroksüalküülamiin	-	Puudub
13.	Tooraine	DRYWOOD FIRESTAIN	puidu viimistlus		7.56	m³/a	Lisa 10: DRYWOOD_FIRESTAIN.pdf	2-(2-Butoksüetoksü)etanool	112-34-5	Puudub
								3-jodo-2-propünüülbutüülkarbamaat	55406-53-6	Puudub
								1,2-Bensisotiasool-3(2H)-oon	2634-33-5	Puudub
								2-Bromo-2-nitro-1,3-propaandiool (Bronopool)	52-51-7	Puudub
								2-metüül-4-isotiasool-3-oon	2682-20-4	Puudub
14.	Tooraine	PINOTEX EXTREME LASUR	puidu viimistlus		20.151	m³/a	Lisa 11: pinotexextremelasur.pdf	1,2-Bensisotiasool-3(2H)-oon	2634-33-5	Puudub
								2-metüül-4-isotiasool-3-oon	2682-20-4	Puudub
								Dipropüleenglükoolmonometüüleeter (DPGME)	34590-94-8	Puudub
								hüdroksüfenüülbensotriasooliderivaatide segu	1065336-91-5	Puudub
								2-Etüülheksanoolpropüleen etüleenglükooleeter	64366-70-7	Puudub
15.	Tooraine	ULTRA PRO 30	puidu viimistlus		30.144	m³/a	Lisa 12: ULTRA_PRO_30___vesialuseline_akrulaatvarv.pdf	Dipropüleenglükoolmonometüüleeter (DPGME)	34590-94-8	Puudub
								3-jodo-2-propünüülbutüülkarbamaat	55406-53-6	Puudub
								2-Oktüül-2H-isotiasool-3-oon	26530-20-1	Puudub
								Adipiinhape dihüdrasiid	1071-93-8	Puudub
								1,2-Bensisotiasool-3(2H)-oon	2634-33-5	Puudub
								5-Kloro-2-metüül-2H-isotiasool-3-oon	55965-84-9	Puudub
16.	Tooraine	ACMOSIT 65-50	terade hooldus		0.11	m³/a	Lisa 13: ACMOSIT_65_50.pdf	2-Aminoetanool (Etanoolamiin)	141-43-5	Puudub
16.	Tooraine	ACMOSIT 65-50	terade hooldus		0.11	m³/a	Lisa 13: ACMOSIT_65_50.pdf	Boorhappe alkanolamiinester	-	Puudub
17.	Tooraine	DP-125	terade hooldus		0.10	m³/a	Lisa 14: DP125_MSDS_2018.pdf	Kaaliumhüdroksiid	1310-58-3	Puudub
								2-etüülheksanooletoksüülitud polümeer	26468-86-0	Puudub
								Naatriumkarpüüli aminodipropiaat	94441-92-6	Puudub
								L-glutamiinhape, N,N-diaäädikhape, tetranaatriumsool	51981-21-6	Puudub
								Trietanoolamiin	102-71-6	Puudub

Käitises kasutatavate või toodetavate ainete või segude REACH registreeringute ja PPORD toimikute numbrid

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Omaseire liik	Põhjaveekiht	Proovivõtupunkti sügavus	Mõõtepunkti asukoht		Analüüsi- ja proovivõtu nõuded	Saasteaine
Omaseire liik	Põhjaveekiht	Proovivõtupunkti sügavus	Nr plaanil või kaardil	L-EST97 koordinaadid	Analüüsi- ja proovivõtu nõuded	Seiratavad näitajad	Seire sagedus
põhjavee seire	Ordoviitsium (O)	30	5	X: 6591192, Y: 555248 X: 6591192, Y: 555248		Ammoonium (NH4+)	Üks kord kolme aasta jooksul
						Elektrijuhtivus	Üks kord kolme aasta jooksul
						Hägusus	Üks kord kolme aasta jooksul
						Keemiline hapnikutarve (KHT)	Üks kord kolme aasta jooksul
						Lõhnaläve indeks	Üks kord kolme aasta jooksul
						Nitrit (NO2-)	Üks kord kolme aasta jooksul
						Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)	Üks kord kolme aasta jooksul
						Värvus	Üks kord kolme aasta jooksul
						Üldkaredus	Üks kord kolme aasta jooksul

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Jrk	Meede/Tegevus	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamine
1.	Tootmise seire	Tootmistsüklit ja seadmete korrasolekut kontrollitakse ja jälgitakse pidevalt. Seiratakse tooraine ja abimaterjalide kulu ning teostatakse toodangu kvaliteedikontrolli.	Pidevalt
2.	Jäätmetekke seire	Toimub tekkivate ja üle antavate jäätmekoguste jälgimine ja liigiti arvestuse pidamine. Jälgitakse, et kõik tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ning selleks ettenähtud kogumismahutisse/konteinerisse.	Pidevalt
3.	Heitetekke seire	Välisõhu seiret teostatakse arvutuslikult. Välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste seire sagedus ja tingimused on toodud peatükis 7.16 "Saasteainete heitkoguste ja müra seire".	Ei rakendata
4.	Müra- ja vibratsiooni seire	Kuna käitis asub tootmisettevõtete piirkonnas, kus lähim elamu asub 550 m kaugusel käitisest, ei ole oodata piirnorme ületava müra levimist müratundlike objektideni.	Müra kaebuste esinemisel
5.	Lõhna seire	Ettevõtte tegevusega ei kaasne lõhnahäiringuid.	Ei rakendata
6.	Veesaaste seire	Kompleksloa koostamisega seoses on tehtud ettepanek teostada saasteainete seiret sademevee kanalisatsioonis, proovivõtu koht peale õlipüüdurit. Sagedusega 2 x aastas. Seiratavad näitajad- VOC ja Cu.	2x aastas

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Jrk	Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess	Võimaliku avariiohu kirjeldus	Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)	Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)	Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus
1.	Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile	Avarii- või õnnetusjuhtum	Antud tehnoloogilise protsessi peatamine ja tegutsemine vastavalt koostatud riskianalüüsile.	Tegutsemine vastavalt plaanile. Riskianalüüs.	Vastavalt vajadusele
2.	Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile	Tulekahju, sabotaaž, keskkonnakahjustus	Tegutsemine vastavalt tehases kehtestatud plaanile.	Tuleohutusjuhendi täitmine. Tegutsemine vastavalt plaanile.	Vastavalt vajadusele
3.	Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile	Kemikaalide, sh leke, keskkonnakahjustus või reostus, reostuse oht	Juhised kemikaalidega töötamiseks, kaitsevahendid. Lekke sulgemine, kemikaalide adsorbeerimine. Tegutsemine vastavalt riskianalüüsis toodud korrale. Kemikaaliseaduses kemikaalikäitlusele ja –kontrollile sätestatu jälgimine.	Tegutsemine vastavalt plaanile.	Vastavalt vajadusele
4.	Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile	Tööõnnetus (raske, eluohtlik, surmaga lõppenud)	Vastavalt ettevõttes kehtestatud korrale. Töötervishoiu- ja tööohutuse eeskirjade täitmine ja tegutsemine vastavalt koostatud riskianalüüsile.	Tegutsemine vastavalt plaanile.	Vastavalt vajadusele
5.	Puidu immutamine	Kemikaalide sattumine keskkonda, kemikaalide leke, kemikaalireostus, keskkonnakahjustus, selle oht.	Seadmete kasutusjuhiste järgimine. Juhised kemikaalidega töötamiseks, kaitsevahendid. Lekke sulgemine, kemikaalide adsorbeerimine. Seadmete kasutusjuhiste täitmine. Kemikaalide ohutuskaartide järgimine ja riskifaktoritega arvestamine.	Tegutsemine vastavalt plaanile.	Vastavalt vajadusele
6.	Puidu värvimine	Kemikaalide sattumine keskkonda, kemikaalide leke, kemikaalireostus, keskkonnakahjustus, selle oht.	Seadmete kasutusjuhiste järgimine. Juhised kemikaalidega töötamiseks, kaitsevahendid. Lekke sulgemine, kemikaalide adsorbeerimine. Seadmete kasutusjuhiste täitmine. Kemikaalide ohutuskaartide järgimine ja riskifaktoritega arvestamine.	Tegutsemine vastavalt plaanile.	Vastavalt vajadusele
7.	Transport ja laadungi käitlemine	Laadungi (kemikaalid) keskkonda sattumine	Laadungikäitlemise eeskirjade täitmine.	Tegutsemine vastavalt plaanile.	Vastavalt vajadusele
8.	Jäätmete kokkukogumine üleandmiseks jäätmekäitlejale	Kemikaalide maha valgumine ja võimalik sattumine kanalisatsiooni	Kokku kogumine saepuru või absorbentidega, saastunud saepuru ja absorbendi üle andmine jäätmekäitlejale. Kogumiskonteinerite hoidmine kinnistes ruumides, katusealustes. Nõuetele märgistatud hoiumahutid.	Tegutsemine vastavalt plaanile.	Vastavalt vajadusele
9.	Kuivatusseadmed	Freooni leke	Regulaarne hooldus	Avariitagajärgede likvideerimsiega tegeleb kuivatusseadmeid hooldav ettevõte.	Vastavalt vajadusele

2.11. Tegevushälbed

Tegevushälbe liik	Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess	Meede
Puhastustööd	Kõik tootmisetapid (-üksused).	Toimuvad vastavalt koostatud tööjuhenditele.
Tootmisseadmete rikked	Tootmisseadmete rikked	Ettevõtte töö osaline või täielik peatamine vastaval seadmel, tööde teostamine vastavalt remondijuhenditele.
Puhastusseadmete rikked	Puidu immutus ja -värvimine. Kogu töötsükkel käivitatakse pärast seda, kui puhastusseadmete rike on täielikult kõrvaldatud (nt filtrite vahetamine).	Ventilatsioonisüsteemide õigeaegne hooldus ja remont vastavalt seadmete valmistaja instruktsioonile.
Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine	Töö seiskamine on vajalik remonditööde tegemiseks.	Seiskamine toimub vastavalt juhendile (nt värvikambri korraline ülevaatus).
Ajutised seisakud	Kõik tootmisetapid (-üksused).	Tootmisprotsess või –osad peatatakse kuni seisaku põhjuste väljaselgitamise ning kõrvaldamiseni.
Lekked	Tootmisüksus, kus antud rike toimus.	Töö peatatakse ja leke kõrvaldatakse operatiivselt.

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral

Tegevuse lõpetamisel ettevõte korraldab seadmete tühjendamise ning vajadusel demonteerimise ja teisaldamise. Kõik ladustatud toormed ja abimaterjalid müüakse maha, kõrvaldatakse, antakse üle teisele ettevõttele või vastavat käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Ettevõtte territoorium heakorrastatakse. Elektrivarustus lülitatakse välja, veetorustikud tühjendatakse, mitte töökorras olevad seadmed käideldakse jäätmetena.

Järelhoolduse meetmed

Käitise tegevuse lõpetamisel ei ole ette näha jääksaaste ja jääkreostuse esinemist. Käesoleva taotluse koostamise ajal käitise sulgemiseks plaani ei ole koostatud. Kui selline vajadus tekib, siis kaalutakse vastava projekti tellimist eraldiseisva projektina.

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Vorm ei ole asjakohane.

2.14. Lähteolukorra aruanne

Käitise tegevuskoha lähteolukorra aruanne

Lisa 15: Lotus_lahteolukorra_aruanne__1_.pdf

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus

Käitise alale jääb 1998 a rajatud 30 m sügavune Lääne-Eesti vesikonna Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi põhjaveekihi puurkaev (nr 14461). Keskkonnaregistri andmetel on puurkaevul 10 meetrine hooldusala.
Maa-ameti geoloogiliste kaartide rakenduse põhjavee kaitstuse kaardi alusel paikneb tootmisterritoorium peamiselt kaitsmata põhjaveega alal. Territooriumi põhjaosas levib osaliselt ka nõrgalt kaitstud põhjaveega ala.

Maa-ameti pinnakatte kaardi alusel levivad käitise territooriumil pinnakatetest meresetted- klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi ja sapropeel. Pinnakatte paksus on < 1m.

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem töötab lahkvoolsena.

Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta

Reostusest ohustatud eelkõige lõheliste karbonaatsete kivimite põhjaveekompleks, mis on oma olemuselt reostuslevi suhtes kaitsmata. Pinnase reostusvõimalus on vähene, kuna tootmine ja toomises kasutatavate kemikaalide kasutamine ja transport toimub siseruumides betoneeirtud põrandatel või välistingimustes asfalteeritud aladel.

Jääkreostuse olemasolu kohta antud alal andmed puuduvad. Arvestades kinnistute varasemat maakasutust on jääkreostuse esinemine võimalik.
Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus
Maa-ala reljeef on tasandikuline, maapinna kõrguste vahe ei ületa 50 m 1 km kohta. Samuti puuduvad mõjupiirkonnas olulised tehnogeensed objektid, mis mõjutaksid saasteainete levikut.

Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart

Lisa 16: Puurkaevu_asukoht.png

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid

Lisa 17: Kaitise_maauksuste_omand.pdf

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane.

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr

Veehaarde nimi

Tarbepuurkaev (14461)

Veehaarde kood

POH0004635

Puurkaevu katastrinumber

14461

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba

Jah

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid

X: 6591195, Y: 555296

Põhjaveekiht

Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogum

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (O-Cm_Laane)

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast?

Jah

Joogivee kasutamine või tootmine

Jah

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud?

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord

Käitis kasutab puurkaevu katastrinumbriga 14461. Sellest puurkaevust toimub kogu käitises kasutatav veevõtt. Puurkaev on rajatud 1998. aastal. Puurkaevu sügavus on 30 m ja see avab Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi sügavusintervallis -0,3-30,0 m. Staatiline veetase oli puurimisjärgselt 5 m maapinnast. Kaevu passijärgne deebit on 0,67 l/s.

Veevõtuseadmete iseloomustus

Veevõtmisel on arvestatud puurkaevu tootlikkusega. Vett võetakse veepumbaga. Kasutusel olev pumba tüüp: sagedusmuunduriga Grundfos SQE 50-50, mille võimsus on 1,5kW. Paigaldamise aeg- 2016. Veemõõtmise seadmena on kasutuses veearvesti „Minol“. Veevõtu seadmed on hooldatud töökorras ja heas sanitaarses seisukorras.

Võetava vee koguse määramise viis

Veearvesti

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id)

Vee kogust mõõdetakse veearvestiga, arvesti taadeldakse vastavalt nõuetele.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused

Lisa 18: Vee_Analuus_P_hoone_EKUK_07.02.2022.pdf

Toimub võetava vee töötlemine

Taotletav veevõtt (m³)

Vee kasutusala	Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Veevõtt	2011	3 757	3 757	3 757	3 757	15 028	41

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³

15 028

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi?

Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Reovee/heitvee käitlemise viis

ÜVK

Heitvee kogus aastas (m³)

Käitise olmevee tarve ja seega tekkiv olmereovee kogus on u. 600 m3/a. Koplimäe tänav 8 kinnistul paiknevad AS´ile Technomar & Adrem kuuluvad reovee puhastusseadmed. Käitise reoveekanalisatsioon on lahedatud olemasoleva De110 reoveekanalisatsiooni survetoru liitumisega naabruses asuva AS Technomar & Adrem reoveepuhastusseadmetega. Ühenduspunkt Koplimäe tänaval paikneval olemasoleval isevoolsel torustikul.

Käitises paiknev 249,7m³ tuletõrje veehoidla on täidetud samuti puurkaevust saadud veega. Veehoidla on tänapäevane rajatis ja selle veetase ei ole aja jooksul langenud. Vett tuletõrje veehoidlas ei vahetata. Veevajadus tekib avariiolukorras, kui on vaja kustutusvett ja hoidla tuleb hiljem taas täita. See on erandjuhtum ning seega antud taotluses tuletõrjevee vajadusega ei arvestata.

Ettevõtte nimi, kelle kanalisatsiooni reovesi juhitakse

AS Technomar & Adrem

Sademevee käitlemise kirjeldus

Sademeveekanalisatsiooni eelvooluks on olemasolev sademevee torustik DN1200. Enne eesvoolu juhtimist puhastatakse platsitel kogutav sademevesi liiva- ja I klassi õlipüüdjates. Käitises on kasutusel õlipüüdur SWOK 20, mille hüdrauliline võimsus on 1,5-25 l/s. Õlipüüdur on varustatud järgmiste osadega: liiva- ja mudapüüdur ( 1. klass), sisselaskeava põlv, vahekoalisaator, automaatne sulgur, tuulutus ja proovivõtmise ava. Vahekoalisaator võimaldab õlijääkproduktide reduktsiooni < 5mg/l õlide kontsentratsiooni sisenemisel kuni 0,85 g/cm3, heljum <50 mg/l. Õlipüüduri puhastusteenust osutab Buchen Industrial Services Baltikum OÜ, kes omab jäätmeluba nr L.JÄ/331262 (põhitegevusala 38121: ohtlike jäätmete kogumine). Õlipüüduri puhastamise vajadusest annavad märku elektroonilised andurid (juhtseadme tüüp- Labkotec SET-1000).

Vee võtmisega kaasneva keskkonnamõju vähendamise meetmete kirjeldus

Puurkaevule on kehtestatud hooldusala - 10 m. Hooldusalal ega selle läheduses ei käidelda ohtlikke aineid ega käidelda jäätmeid. Puurkaevust võetud vee kvaliteeti seiratakse 1 kord kolme aasta tagant.

Põhjaveevaru uuring

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.3. Äkkheide vette

Vorm ei ole asjakohane.

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heiteallikas					Väljuvate gaaside parameetrid			Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood	Nr plaanil või kaardil	Nimetus	L-EST97 koordinaadid	Ava läbimõõt, m	Väljumiskõrgus, m	Joonkiirus, m/s	Temperatuur, °C	SNAP kood	Lisategevuse SNAP
	K1	Katlamaja korsten	X: 6591258, Y: 555316 X: 6591258, Y: 555316	0.30	13	2.643	120	010203b - Piirkondlikud katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad)
	V1	Värviliini vent Y hoone (likvideeritav P hoone liini valmimisel)	X: 6591381, Y: 555301 X: 6591381, Y: 555301	1.60	17	6.70	20	060107 - Värvi kasutamine - puit
	V2	Immutuse ventilatsioon	X: 6591322, Y: 555300 X: 6591322, Y: 555300	0.552	15	6.70	20	060406 - Muu lahustite kasutamine - puidu immutamine ja keemiline töötlus
	V3	Puidukuivati	X: 6591263, Y: 555223 X: 6591263, Y: 555223	0.20	7	2	60	040620 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - puidutöötlemine (saagimine, freesimine jms)
	V5	Y hoone silo ja laadimine autosse	X: 6591378, Y: 555361 X: 6591378, Y: 555361	0.50	3	1	20	040620 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - puidutöötlemine (saagimine, freesimine jms)
	V6	K hoone silo ja laadimine autosse	X: 6591295, Y: 555392 X: 6591295, Y: 555392	0.50	3	1	20	040620 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - puidutöötlemine (saagimine, freesimine jms)
	V7	P hoone silo ja laadimine autosse	X: 6591242, Y: 555331 X: 6591242, Y: 555331	0.50	3	1	20	040620 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - puidutöötlemine (saagimine, freesimine jms)
	V4	P hoone värviliini vent (uus)	X: 6591174, Y: 555358 X: 6591174, Y: 555358	0.50	10	7.10	20	060107 - Värvi kasutamine - puit
	V8	Teritusruum	X: 6591369, Y: 555368 X: 6591369, Y: 555368	0.25	1	4.30	20	060412 - Muu lahustite kasutamine - muu (tegevuste korral, mida ei ole nimetatud koodide 0601** - 060410 all, näit. kilekottide tootmine)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
16102 - Puidu kuivatus, immutamine ja keemiline töötlus

Põletusseade

Jah

Põletusseadme summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth

0.40

Kütuse liik	Kütuseliigi täpsustus	Kütuseliigi aastakulu
Kütuse liik	Kütuseliigi täpsustus	Kogus	Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)		600	tuh. Nm³

Keskmise võimsusega põletusseade

Suure võimsusega põletusseade

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Seakasvatus

Veisekasvatus

Kodulinnukasvatus

E-PRTR registri kohustuslane

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi

LEMMA OÜ

Registrikood/isikukood

11453673

Postiaadress

Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621

Telefon

+372 50 59914

E-posti aadress

[email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

- Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 01.01.2017
- Keskkonnaministri 01. jaanuari 2017. a määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”.
- Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ningkeskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis".
- Keskkonnaministri 01. jaanuar 2017. a määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning
õhukvaliteedi hindamispiirid”.
- Keskkonnaagentuur. Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ningväljuvates gaasides näidete ja kommentaaridega. Kinnitatud 16.04.2013.a.Keskkonnaministeeriumi kirjaga nr 12- 3/13/3094-2.
- Keskkonnaministri 21.06.2013 määrus nr 44
„Lahustite kasutamisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtused ja heite piirväärtustele vastavusehindamise kriteeriumid“
- Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrus nr. 86: Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidiheite arvutusliku määramise
meetodid. – RT I, 29.12.2016, 63.
- Keskkonnaministri 24. novembri 2016.a. määrus nr. 59. Põletusseadmetest ja põlevkivitermilisest töötlemisest välisõhku
väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutuslikumääramise meetodid. – RTI, 22.03.2019, 9.

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Käitise andmeid on täpsustatud kohtülevaatuse käigus. Kemikaali ohutuskaardid ja kasutuskogused, samuti seadmete parameetrid on saadud käitajalt. Kemikaali koguseid on
suurendatud kuni 1.5 korda arvestamaks võimalikku mahtude suurenemist.

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus

Heiteallikad V1, V2, V5 ja V8 asuvad nn Y hoones (vt Kaitise_asendiplaan_Lotus_.png), kuhu olnud seni koondunud enamik tootmisetappe, sh viimistlusliin ja immutus. Heiteallikas V1 on värviliini ventilatsiooniseade. Käesolevas taotluses on arvestatud ka ettevõtte arenguplaanidega, seega on värviliini ventilatsioone välja toodud kaks- V1 ja V4. Kuna värviliin on plaanis ümber kolida P-hoonesse, siis heiteallikas V1 likvideeritakse hiljem ja kasutusse jääb ainult V4. Värviliinil kasutatakse järgmisi LOÜ-sid sisaldavaid kemikaale: DRYWOOD FIRESTAIN, PINOTEX EXTREME LASUR, ULTRA PRO 30 ja Pinja Opti Primer.
V2 on immutuse ventilatsioon. Immutuses kasutatakse järgmisi kemikaale: Antiblu Select 3787 Pack A, Antiblu Select 3787 Pack B, Dricon Powder, ENSELE 3450, Tanagard 3755, Tanalith E 3475, Tanatone 3950 ja Vacsol Aqua 6114.
Heiteallikas V5 on Y hoone silo. Heiteallikad V5, V6 ja V7 on sarnased. nendesse kogutakse puidu mehhaanilise töötlemise järgselt saepuru. Silodel on sisseehitatud tsüklonid ja filtrid. Peenete osakeste kogumiseks.
Heiteallikas V8 on teritusruumi ventilatsioon. Teritusruumis kasutatakse järgmisi LOÜ-sid sisaldavaid kemikaale: Acmosit ja DP-125.
Heiteallikas K1 on gaasikatla korsten. Kasutatav kütuseliik on maagaas.
Heiteallikas V3 o puidukuivati. Puidukuivatitel on 8 kambrit, kogumahuga 600 m3. Puidukuivati töötemperatuur on max 60ºC. Protsessi käigus eraldub veeaur ning vähesel määral puidus sisalduvaid lenduvaid orgaanilisi ühendeid.

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 19: Asukoha_kaart__Lotus___1_.png

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 20: heiteallika_asendiplaan.pdf

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Saasteainete hajumistingimusi oluliselt mõjutada võivad geograafilised ja tehnogeensed objektid heiteallikate mõjupiirkonnas puuduvad. Hajuvusarvutustes on arvestatud maapinna reljeefi vastavalt Maa-ameti kõrgusmudelile.

Ilmastikutingimuste iseloomustus

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Mõõtmisi ei ole teostatud

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Arvutusmeetodite kirjeldus ja arvutuskäigud on lisatud taotlusele failis: Arvutustabel.xls

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Arvutusmeetodite kirjeldus ja arvutuskäigud on lisatud taotlusele failis: Arvutustabel.xls

Manused

Lisa 21: Arvutustabel.xlsx

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heiteallikas	Püüdeseade
	Nimetus, tüüp	Arv	Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus	Püütav saasteaine
	Nimetus, tüüp	Arv	Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus	CAS nr	Nimetus	Projekteeritud puhastusaste	Puhastusastme ühik	Muu ühik
Y hoone silo ja laadimine autosse	Saepuru silode sisseehitatudtsüklonid ja filtrid	1	mõõtmise teel ei kontrollita	PM10	Peened osakesed (PM10)	99	%
				PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	99	%
				PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	99	%
K hoone silo ja laadimine autosse	Saepuru silode sisseehitatudtsüklonid ja filtrid	1	mõõtmise teel ei kontrollita	PM10	Peened osakesed (PM10)	99	%
				PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	99	%
				PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	99	%
P hoone silo ja laadimine autosse	Saepuru silode sisseehitatudtsüklonid ja filtrid	1	mõõtmise teel ei kontrollita	PM10	Peened osakesed (PM10)	99	%
				PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	99	%
				PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	99	%

Muud heite vähendamise meetmed

Puidu mehhaanilisel töötlemisel kogutakse puidutolm ja saepuru pneumotransportsüsteemi abil. Süsteemist suunatakse puhastatud õhk tagasi tootmisruumidesse. Puhastatud õhk peab seega vastama töökeskkonna normidele. Suvisel ajal on võimalik, et süsteemist väljuv õhk suunatakse ajutiselt ka väliskeskkonda tagamaks tööruumides paremat õhuvahetust. Tegu ei ole välisõhu heiteallikaga, sest õhk läbib puhastussüsteemi, mis tagab õhu vastavuse siseruumide nõuetele.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Heiteallikas	Katlamaja korsten
Koormus	Täiskoormus E-P
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	70
Aprill	60
Mai	20
Juuni	10
Juuli	10
August	10
September	60
Oktoober	70
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	Värviliini vent Y hoone (likvideeritav P hoone liini valmimisel)
Koormus	Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	Immutuse ventilatsioon
Koormus	Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	Puidukuivati
Koormus	Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	P hoone värviliini vent (uus)
Koormus	Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	Y hoone silo ja laadimine autosse
Koormus	Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	8	8	8
01 - 02	8	8	8
02 - 03	8	8	8
03 - 04	8	8	8
04 - 05	8	8	8
05 - 06	8	8	8
06 - 07	8	8	8
07 - 08	8	8	8
08 - 09	8	8	8
09 - 10	8	8	8
10 - 11	8	8	8
11 - 12	8	8	8
12 - 13	8	8	8
13 - 14	8	8	8
14 - 15	8	8	8
15 - 16	8	8	8
16 - 17	8	8	8
17 - 18	8	8	8
18 - 19	8	8	8
19 - 20	8	8	8
20 - 21	8	8	8
21 - 22	8	8	8
22 - 23	8	8	8
23 - 24	8	8	8


Heiteallikas	K hoone silo ja laadimine autosse
Koormus	Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	8	8	8
01 - 02	8	8	8
02 - 03	8	8	8
03 - 04	8	8	8
04 - 05	8	8	8
05 - 06	8	8	8
06 - 07	8	8	8
07 - 08	8	8	8
08 - 09	8	8	8
09 - 10	8	8	8
10 - 11	8	8	8
11 - 12	8	8	8
12 - 13	8	8	8
13 - 14	8	8	8
14 - 15	8	8	8
15 - 16	8	8	8
16 - 17	8	8	8
17 - 18	8	8	8
18 - 19	8	8	8
19 - 20	8	8	8
20 - 21	8	8	8
21 - 22	8	8	8
22 - 23	8	8	8
23 - 24	8	8	8


Heiteallikas	P hoone silo ja laadimine autosse
Koormus	Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	8	8	8
01 - 02	8	8	8
02 - 03	8	8	8
03 - 04	8	8	8
04 - 05	8	8	8
05 - 06	8	8	8
06 - 07	8	8	8
07 - 08	8	8	8
08 - 09	8	8	8
09 - 10	8	8	8
10 - 11	8	8	8
11 - 12	8	8	8
12 - 13	8	8	8
13 - 14	8	8	8
14 - 15	8	8	8
15 - 16	8	8	8
16 - 17	8	8	8
17 - 18	8	8	8
18 - 19	8	8	8
19 - 20	8	8	8
20 - 21	8	8	8
21 - 22	8	8	8
22 - 23	8	8	8
23 - 24	8	8	8


Heiteallikas	Teritusruum
Koormus	Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	8	8	8
01 - 02	8	8	8
02 - 03	8	8	8
03 - 04	8	8	8
04 - 05	8	8	8
05 - 06	8	8	8
06 - 07	8	8	8
07 - 08	8	8	8
08 - 09	8	8	8
09 - 10	8	8	8
10 - 11	8	8	8
11 - 12	8	8	8
12 - 13	8	8	8
13 - 14	8	8	8
14 - 15	8	8	8
15 - 16	8	8	8
16 - 17	8	8	8
17 - 18	8	8	8
18 - 19	8	8	8
19 - 20	8	8	8
20 - 21	8	8	8
21 - 22	8	8	8
22 - 23	8	8	8
23 - 24	8	8	8

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade

Heiteallikas

Katlamaja korsten

Põletusseadmete arv

Soojussisendile vastav nimi-soojus-võimsus, MWth

0.40

Töötundide arv aastas

8 760

Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist?

Jah

Püüdeseade

Püüdeseade	Püütav saasteaine
Püüdeseade	CAS nr	Saasteaine nimetus	Projekteeritud puhastusaste, %

Kasutatav kütus ja jäätmed

Kasutatav kütus või jäätmed					Saasteaine
Kütuse liik	Väävlisisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³	Kogus aastas		Välisõhku väljutatud heide						Kanda vormile 5.5
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus	Ühik	Aastas	Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)	0	33.60	600	tuh. Nm³	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.0171	g/s	0.862848	t
					630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.012	g/s	0.6048	t
					NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.0008	g/s	0.04032	t
					7446-09-5	Vääveldioksiid	0.0002	g/s	0.010282	t
					PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.0002	g/s	0.009072	t
					PM10	Peened osakesed (PM10)	0.0002	g/s	0.009072	t
					PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.0002	g/s	0.009072	t
					124-38-9	Süsinikdioksiid	0.0061	g/s	1 130.153472	t
					7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks	0	mg/s	0.002016	kg
					7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	0	mg/s	0.002419	kg
					BC	Must süsinik	0	g/s	0.00049	t
					7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0	mg/s	0.00003	kg
					7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	0	mg/s	0.000005	kg
					7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0	mg/s	0.000015	kg
					7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	0	mg/s	0.000302	kg
					7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0	mg/s	0.000015	kg
					7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0	mg/s	0.00001	kg
					7782-49-2	Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks	0	mg/s	0.000222	kg
					PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	0.0002	µg/s	0.01008	mg
					50-32-8	Benso(a)püreen	0	mg/s	0.000011	kg
					205-99-2	Benso(b)fluoranteen	0	mg/s	0.000017	kg
					207-08-9	Benso(k)fluoranteen	0	mg/s	0.000017	kg
					193-39-5	Indeno(1,2,3-cd)püreen	0	mg/s	0.000017	kg

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Kas soovite kasutada salvestamisel automaatset heitkoguste arvutamist?

Jah

Heiteallikas	Lahusteid sisaldav kemikaal				Lahusteid sisaldava kemikaali kasutamine					Välisõhku väljutatud LOÜ-de heitkogus saasteainete kaupa
	Nimetus	Tüüp	Liik	LOÜ-de sisaldus, massi %	Tegevusala või tehnoloogiaprotsess		Kemikaali kogus aastas, tonni	Töötundide arv aastas	Ohulaused (H)	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
	Nimetus	Tüüp	Liik	LOÜ-de sisaldus, massi %	SNAP kood	Nimetus	Kemikaali kogus aastas, tonni	Töötundide arv aastas	Ohulaused (H)	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001)	Aastane heitkogus, tonni/a (täpsus vähemalt 0,0001)
Värviliini vent Y hoone (likvideeritav P hoone liini valmimisel)	DRYWOOD FIRESTAIN	Veepõhine	Muu kemikaal	1	060107 - Värvi kasutamine - puit	viimistlemine	7.56	756		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.028	0.0756
P hoone värviliini vent (uus)	DRYWOOD FIRESTAIN	Veepõhine	Muu kemikaal	1	060107 - Värvi kasutamine - puit	viimistlemine	7.56	756		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.028	0.0756
Värviliini vent Y hoone (likvideeritav P hoone liini valmimisel)	PINOTEX EXTREME LASUR	Veepõhine	Muu kemikaal	7.547	060107 - Värvi kasutamine - puit	viimistlemine	20.151	2 015		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.21	1.5208
P hoone värviliini vent (uus)	PINOTEX EXTREME LASUR	Veepõhine	Muu kemikaal	7.547	060107 - Värvi kasutamine - puit	viimistlemine	20.151	2 015		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.21	1.5208
Värviliini vent Y hoone (likvideeritav P hoone liini valmimisel)	ULTRA PRO 30	Veepõhine	Muu kemikaal	3.333	060107 - Värvi kasutamine - puit	viimistlemine	30.144	3 014		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.093	1.0047
P hoone värviliini vent (uus)	ULTRA PRO 30	Veepõhine	Muu kemikaal	3.333	060107 - Värvi kasutamine - puit	viimistlemine	30.144	3 014		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.093	1.0047
Värviliini vent Y hoone (likvideeritav P hoone liini valmimisel)	Pinja Opti Primer	Veepõhine	Muu kemikaal	0.336	060107 - Värvi kasutamine - puit	viimistlemine	7.241	724		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.009	0.0243
Teritusruum	Acmosit	Veepõhine	Lahusti	6	060412 - Muu lahustite kasutamine - muu (tegevuste korral, mida ei ole nimetatud koodide 0601** - 060410 all, näit. kilekottide tootmine)	terade pesu	0.11	730		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.003	0.0066
Teritusruum	DP-125	Veepõhine	Lahusti	2	060412 - Muu lahustite kasutamine - muu (tegevuste korral, mida ei ole nimetatud koodide 0601** - 060410 all, näit. kilekottide tootmine)	terade pesu	0.10	730		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.001	0.002

Ohutuskaart(id)

Lisa 22: DP125_MSDS_2018.pdf

Lisa 23: ACMOSIT65_50.doc

Lisa 24: ultra_pro_30_et_pds.pdf

Lisa 25: pinotexextremelasur_tds.pdf

Lisa 26: pinotexextremelasur__1_.pdf

Lisa 27: pinja_opti_primer_et_pds.pdf

Lisa 28: ultra_pro_30.pdf

Lisa 29: DRYWOOD_FIRESTAIN__1_.pdf

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	Saasteaine				Õhukvaliteedi tase
Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	CAS nr	Nimetus	Summaarne hetkeline heitkogus M	Ühik	Keskmistamisaeg	Õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus	Ühik	Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm	Suhe Cm / Keskmistamisaeg
K1, HEIT0006196, HEIT0006210, HEIT0006202	630-08-0	Süsinikmonooksiid	4.813	g/s	8 tundi	10 000	µg/m³	104.20	0.01
K1	7446-09-5	Vääveldioksiid	0	g/s	1 tund	350	µg/m³	0.05	0
K1	7446-09-5	Vääveldioksiid	0	g/s	24 tundi	125	µg/m³	0.02	0
K1, HEIT0006196, HEIT0006210, HEIT0006202	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	4.819	g/s	1 tund	200	µg/m³	116.70	0.584
K1, HEIT0006196, HEIT0006210, HEIT0006202	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	4.819	g/s	1 aasta	40	µg/m³	6.72	0.168
K1, V1 või V4, V2, V3, V8, HEIT0006196, HEIT0006213, HEIT0006214, HEIT0006212, HEIT0006190, HEIT0006210, HEIT0006202, HEIT0006284, HEIT0006216, HEIT0001461, HEIT0001463, HEIT0001464, HEIT0001462	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	30.198	g/s	1 tund	5 000	µg/m³	4 622.65	0.925
	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	30.198	g/s	24 tundi	2 000	µg/m³	1 150.03	0.575
K1	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0	g/s	1 aasta	25	µg/m³	0.001	0
K1, V5, V6, V7	PM10	Peened osakesed (PM10)	0.003	g/s	24 tundi	50	µg/m³	0.31	0.006
K1, V5, V6, V7	PM10	Peened osakesed (PM10)	0.003	g/s	1 aasta	40	µg/m³	0.03	0.001
V3	50-00-0	Formaldehüüd (metanaal)	0.007	g/s	1 tund	150	µg/m³	22.40	0.149
V3	50-00-0	Formaldehüüd (metanaal)	0.007	g/s	24 tundi	50	µg/m³	2.09	0.042

Koosmõju kirjeldus

Käitise enda heiteallikatest ei ole koostöötamine võimalik heiteallikatel V1 ja V4 - olemasoleval värviliinil ja ehitataval värviliinil. Olemasolev värviliin kolitakse asukohast V1 asukohta V4. Koos seega heiteallikad 1 ja V4 töötada ei saa.

Piirkonnas olemasolevate heiteallikatega esineb olulise koosmõju esinemise võimalus kahe käitisega. Teised käitised paiknevad piisavalt kaugel, et oluline koosmõju oleks välditud.

1) Tallinna Terminal AS Kroodi Terminal keskkonnaluba L.ÕV/318227
Eelduslikult võivad koosmõjus töötada heiteallikad:
HEIT0001462
HEIT0001461
HEIT0001464
HEIT0001463
Heiteallikate ajalise dünaamika osas on kasutatud KOTKAS heiteallikate registri andmeid. Heiteallikate koostöötamise osas saadi info KOTKASes kättesaadavast LHK projektist (2017 aasta). Projekti kohaselt on võimalik, et kõik 4 heiteallikat töötavad korraga.
Saasteainet Ligroiin ehk toorbensiin käsitleti NMVOC heitkogusena.

2) Liwathon E.O.S. AS kompleksluba KKL/320962
Kuna KOTKASe heiteallikate registris on käitisel 82 kehtivat heiteallikat, mis kõik töötavad registri andmetel pidevalt, siis on ilmselge, et reaalselt selline heiteallikate koostöötamine ei toimu. Heiteallikate reaalse koostöötamise ja ajalise dünaamika selgitamiseks kasutati kompleksloa lisana KOTKASes kättesaadavat LHK projekti (AS Vopak E.O.S. Termoil terminal, Hendrikson ja Ko OÜ, 2016). LHK projekti abil tuvastati allikate koostöötamine ja dünaamika. LHK projekti kohaselt on loal näidatud kogu LOÜ alifaatsete süsivesinikena ehk alif süsivesinikke käsitleti kui NMVOC-i. Koosmõju modelleerimisel kasutati järgmisi heiteallikaid, mis LHK projekti (Tabel L-9) alusel põhjustavad koostöötamisel kõrgeima NMVOC kontsentratsiooni:
HEIT0006196
HEIT0006213
HEIT0006214
HEIT0006212
HEIT0006190
HEIT0006210
HEIT0006202
HEIT0006284
HEIT0006216

Kütteseadmete puhul esineb antud käitise puhul olukord, kus kütteseadmed ei saa korraga töötada täisvõimsusel. Seega lähtuti LHK projekti tabelist Tabel L-9 kajastatud maksimaalsetest kütteseadmete summaarsest heitkogustest. Reservkütuse kasutamise võimalust ei arvestatud, sest tegu on LHK projekti kohaselt erandliku ja lühiajalise tegevusega.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Saasteainete heitkoguste ja müra seire

Heiteallikas	Seiratav näitaja	Seire sagedus	Saasteaine
Heiteallikas	Seiratav näitaja	Seire sagedus	CAS nr	Nimetus	Selgitused (vajaduse korral)
Immutuse ventilatsioon	Saasteaine	üks kord aasta jooksul peale loa väljastamist	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Immutuse ventilatsioonist V2 teostada NMVOC kontrollmõõtmine 1 aasta jooksul kompleksloa väljastamisest. Kui mõõtmistulemused erinevad oluliselt arvutuslikust hindamisest siis korrigeerida heitkoguseid vastavalt mõõtetulemustele. Teistest heiteallikatest mõõtmiste teel seiret ei korraldata.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Maardu piirkonnas esineb lõhnaprobleeme, mida põhjustavad eeskätt piirkonnas paiknevad terminalid. Käitise terminal jääb kahe terminali vahelisele alale. Käitise tegevusega seoses ei ole oodata ümbritsevatele aladele lõhnahäiringu suurenemist. Võrreldes olemasolevate käitistega on käitise lõhnaainete võimalik heide vähene. Kasutatakse vesipõhiseid viimistlus- ja immutuskemikaale.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Mõõtmisi ei ole teostatud

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Aermod (AERMOD View by Lakes)

Arvutamiseks valitud meteoaasta

2018-2020

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Piirkonna meteoroloogilisi tingimusi Harku ilmavaatlusjaama andmed, arvutustes kasutati kolmel järjestikusel aastal (2018-2020) mõõdetud meteoroloogilisi andmeid (õhutemperatuurid, tuule kiirused, suunad, pilvisus ja sajuhulgad 1 tunnise resolutsiooniga).

Aermod tarkvaraga kliimaandmete kasutamiseks töödeldi neid AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil.

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Tallinn-Harku aeroloogiajaam
Paldiski mnt. 245, Tallinn, Harju maakond
Laius: N 59°23´53´´
Pikkus: E 24°36´10´´
Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 33,16 m

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Aermod tarkvaraga kliimaandmete kasutamiseks töödeldi neid AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Piirkonna topograafilised sisendandmed, sh kõrgusandmed ja maapinna kareduse arvestamiseks vajalikud andmed laaditi mudelisse Maa-ameti Geoportaali ruumiandmete e-teenusest.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Manused

Lisa 30: foon.xlsx

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Koosmõju hajuvusarvutustest ilmnes, et kõigi heiteallikate koosmõjus ei ole oodata ühegi saasteaine keskmistamisaja osas piirväärtust ületavate kontsentratsioonide teket.
NMVOC osas on Kroodi Terminali lähialal liiklusmaal (Muuga sadama tee L1 ja T-1 Tallinn-Narva) ebasoodsatel ilmastikuoludel NMVOC 1 h kontsentratsioon, mis võib olla lähedane piirväärtusele. Kõrge kontsentratsioon tuleneb suure tõenäosusega maapinna reljeefist (eritasandilise ristmiku piirkond on ümbritsevast maapinnast tunduvalt kõrgem).
Vastavalt AÕKSi § 30 lõikele 4: Õhukvaliteeti ei hinnata õhukvaliteedi piirkonna kohas, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Seega liiklusmaal õhukvaliteedi piirnormid tegelikkuses ei rakendu.

Teiste saasteainete ja NMVOC teiste keskmistamisaegade osas õhukvaliteedi piirväärtuse lähedasi kontsentratsioone ei esine.

Piirväärtuste ületamist lähimate elumajade juures ei esine. Erinevate saasteainete kontsentratsioonide ülevaade eri asukohtades, sh elamualadel, on tuvastatav taotlusele lisatud hajuvuskaartidelt.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Manused

Lisa 31: NMVOC_24h_koosmoju.pdf

Lisa 32: NMVOC_1h_koosmoju.pdf

Lisa 33: NO2_1h_koosmoju.pdf

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Kuna käitis asub tootmisettevõtete piirkonnas, kus lähim elamu asub 550 m kaugusel käitisest, ei ole oodata piirnorme ületava müra levimist müratundlike objektideni.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Oluliseimaks võib pidada käitise NMVOC heitmeid seoses asjaoluga, et piirkonnas paikneb mitmeid käitisi (peamiselt terminalid) mis samuti emiteerivad NMVOC-e. Käitise panus üldisesse fooni on võrreldes suurte terminalidega vähene.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta: Kehtestada heitkogused vastavalt taotluse tabelile 5.6. nende saasteainete osas mille heitkogus on üle 1 kg aastas. Ülejäänud saasteainete heitkogused on esitatud informatiivselt, et Keskkonnaamet saaks kontrollida, et nende heitkogus on alla 1 kg/aastas.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Vastavalt käitise puidu keemilise töötlusega tegelevale osale kehtivatele PVT järeldustele on asjakohane teostada immutuse ventilatsioonist TVOC kontrollmõõtmine. Käitis ei tegele otseselt puidu ja puittoodete konserveerimisega kreosoodi ja lahustipõhiste puidukaitsevahenditega, kuid PVT heitetasemele vastavust ning heite arvutusmetoodika asjakohasuse hindamiseks oleks otstarbekas teostada ühekordne kontrollmõõtmine.

Teiste saasteainete ja heiteallikate osas seire vajadus puudub kuna heitmed ei põhjusta olulist mõju õhukvaliteedile.

Püsiseirejaama rajamise vajadus puudub. Maardu piirkonnas paikneb mitmeid õhukvaliteedi seireseadmeid sh riiklikud püsiseirejaamad, millest lähim on Maardu 1 seirejaam. Seirejaama koordinaadid L-Est süsteemis on 554873/6591883. Seirejaamas mõõdetakse automaatanalüsaatoritega mittemetaanseid süsivesinikke, vesiniksulfiidi ja meteoroloogilisi parameetreid.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Hajuvusarvutuste kohaselt ei ole oodata piirväärtuste ületamist ebasoodsatel ilmastikutingimustel. Heitkoguste nõuetekohasuse tagamiseks on oluline seadmete korrashoid.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Muid keskkonnahäiringuid ei ole oodata.

Muud heite vähendamise meetmed

5.4.18. Lisad

LHK projekti täiendavad andmed

LHK projekti lisad

Lisa 34: harku_tuulteroos.pdf

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane. Tehnoloogiliste äkkheidete esinemist ei ole oodata. Puidu immutamine on oma iseloomult tsükliline protsess, kuid seda ei saa pidada äkkheiteks.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ järgi on kehtestatud müra normtasemed müratundlike objektide suhtes. Kuna käitis asub tootmisettevõtete piirkonnas, kus lähim elamu asub 550 m kaugusel käitisest, ei ole oodata piirnorme ületava müra levimist müratundlike objektideni.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas	Välisõhku väljutatud saasteaine
	CAS nr	Nimetus	Heite liik	Heitkogus				Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³	Kanda vormile 5.6
				Hetkeline		Aastas
				Kogus	Mõõtühik	Kogus	Mõõtühik
P hoone värviliini vent (uus)	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.331	g/s	2.6011	t
Teritusruum	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.004	g/s	0.0086	t
Värviliini vent Y hoone (likvideeritav P hoone liini valmimisel)	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.34	g/s	2.6254	t
Katlamaja korsten	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	Tavaheide	0.0171	g/s	0.862848	t
	630-08-0	Süsinikmonooksiid	Tavaheide	0.012	g/s	0.6048	t
	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.0008	g/s	0.04032	t
	7446-09-5	Vääveldioksiid	Tavaheide	0.0002	g/s	0.010282	t
	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.0002	g/s	0.009072	t
	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.0002	g/s	0.009072	t
	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	Tavaheide	0.0002	g/s	0.009072	t
	124-38-9	Süsinikdioksiid	Tavaheide	0.0061	g/s	1 130.153472	t
	7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks	Tavaheide	0	mg/s	0.002016	kg
	7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	Tavaheide	0	mg/s	0.002419	kg
	BC	Must süsinik	Tavaheide	0	g/s	0.00049	t
	7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	Tavaheide	0	mg/s	0.00003	kg
	7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	Tavaheide	0	mg/s	0.000005	kg
	7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	Tavaheide	0	mg/s	0.000015	kg
	7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	Tavaheide	0	mg/s	0.000302	kg
	7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	Tavaheide	0	mg/s	0.000015	kg
	7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	Tavaheide	0	mg/s	0.00001	kg
	7782-49-2	Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks	Tavaheide	0	mg/s	0.000222	kg
	PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	Tavaheide	0.0002	µg/s	0.01008	mg
	50-32-8	Benso(a)püreen	Tavaheide	0	mg/s	0.000011	kg
	205-99-2	Benso(b)fluoranteen	Tavaheide	0	mg/s	0.000017	kg
	207-08-9	Benso(k)fluoranteen	Tavaheide	0	mg/s	0.000017	kg
	193-39-5	Indeno(1,2,3-cd)püreen	Tavaheide	0	mg/s	0.000017	kg
Immutuse ventilatsioon	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	1.142	g/s	36	t
Puidukuivati	50-00-0	Formaldehüüd (metanaal)	Tavaheide	0.007	g/s	0.228	t
Puidukuivati	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.239	g/s	7.534	t
Y hoone silo ja laadimine autosse	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.021	g/s	0.0138	t
Y hoone silo ja laadimine autosse	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.001	g/s	0.0007	t
K hoone silo ja laadimine autosse	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.021	g/s	0.0138	t
K hoone silo ja laadimine autosse	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.001	g/s	0.0007	t
P hoone silo ja laadimine autosse	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.021	g/s	0.0138	t
P hoone silo ja laadimine autosse	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.001	g/s	0.0007	t

Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa

THS § 115 lõike 2 tähenduses kontrollimatut heidet ei esine. Heide väljutatakse heiteallikatest.

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6