Menetlus M-119987 » Taotlus T-KL/1012543-3 Tagasi menetluse vaatesse

. Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number

T-KL/1012543

Taotluse liik

Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi

OÜ EKT Ecobio

Kontaktisik

Helen Sõmerik

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu

OÜ EKT Ecobio taotleb keskkonnaluba väetisehoidlale, kus hakatakse hoidma vedelväetist (toode) sel ajal, mil seda ei saa viia otse põldudele laotamiseks. Novembrist aprilli kuuni hoiustatakse hoidlas kokku kuni 9900 m3 digestaati.
Vastavalt määrusele nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1" on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust.
OÜ EKT Ecobio väetisehoidlas hoiustatakse vedelväetist, kust eraldub ammoniaaki rohkem kui 1 t aastas. Seega on künniskogus ületatud ning ettevõte vajab oma tegevuseks keskkonnaluba.

Parandustaotluse selgitus

Päringule 10.06.2022 nr DM-119987-7 vastamine.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Väetisehoidlat kavandatakse Harju maakonda Jõelähtme valda Haljava külla Tiidu katastriüksusele (katastriüksuse tunnus 24501:001:0753). Väetisehoidla hakkab olema laguun-tüüpi. Hoidlas hakatakse hoiustama vedelväetist, mis on toodetud OÜ EKT Ecobio Maardu biogaasitehases tekkivast digestaadist. Digestaat on orgaanilise aine kääritusjääk, mis tekib anaeroobse käärimise käigus biogaasi kaasproduktina. Kääritatav lähteaine on enamasti elanikelt ja tööstustelt liigiti kogutud toidujäätmed, rasvad ja õlid ning haljastusjäätmed. Kääritusjääk tootestatakse ning edaspidi käsitletakse seda kui vedelväetist.
Tehase tootmisprotsess ja sisendid sertifitseeritakse, kogu tootmistsüklit kontrollitakse pidevalt ning samuti kontrollitakse toote nõuetelevastavust enne tehasest väljastamist.
Digestaati kasutatakse väetisena mulla füüsikaliste omaduste parandamiseks. Biogaasijaamast tekkiva väetise kasutamisel asendatakse suur osa pinnase parendamiseks kasutatavast väetisest. Hinnanguline väetise kasutamise kogus aastas on 21 t/ha, seega asendatakse hinnanguliselt ca 360 t lämmastikväetist kääritusest saadud väetisega.
Lõhnaaine esinemise hinnangus on mudeldatud lõhnaaiete levik kavandatud tegevuse puhul kõige saastavamas etapis. Arvutustes ei ole arvestatud täpselt sellisest või sarnasest tootmisest saadavat materjali. Sarnase tehase kääritusjäägi sertifikaadi analüüside tulemustest võib eeldada, et tegelik lõhnaainete levik on väiksem kui taotluses toodud arvutustes.
Väetisehoidlasse suunatakse aasta jookul kokku kuni 9900 m3 vedelväetist. Hoidla suurus hakkab olema 9900 m3.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

OÜ EKT Ecobio väetisehoidla tootmisterritoorium asub Harju maakonnas, Jõelähtme vallas, Haljava külas Tiidu katastril (katastriüksuse tunnus: 24501:001:0753). Katastri pindala on 21,48 ha ja sihtotstarve on 85% maatulundusmaa ja 15% tootmismaa. OÜ EKT Ecobio omab maaüksusele väetisehoidla rajamiseks hoonestusõigust. Maaüksus koosneb 10,32 ha ulatuses haritavast maast, 4,83 ha ulatuses looduslikust rohumaast, 2,37 ha ulatuses metsamaast, 2,57 ha ulatuses õuemaast ja 1,39 ha ulatuses muust maast. Maaüksusl asub toimiv laudakompleks, kuid loomade arv seal jääb loastamise künnisest allapoole.
Tiidu kinnistu piirneb kokku kümne erineva katastriüksusega. Valdavalt ümbritsevad käitist maatulundus-, transpordi- ja tootmismaad ning ka elamumaa. Lühim kaugus väetisehoidla ja maatulundusmaal asuva elumaja vahel on ca 80 m (Paju kinnistu, katastritunnus 24504:009:0170). Täpsem asukohakaart koos kinnistut ümbritsevate maaüksuste
sihtotstarbeliste tähistega on esitatud taotlusele lisatud asukohakaardil. Maapinna reljeef on tootmiskompleksi piirkonnas tasane. Territooriumil on
olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus. Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 56 arvestatakse, et käitise saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid, mis asuvad tootmisterritooriumist kuni 500 m raadiuses või alal, mille kaugus tootmisterritooriumist võrdub kõrgeima paikse heiteallika 50kordse kõrgusega maapinnast. Lähtudes asjaolust, et väetisehoidla kõrgus maapinnast on 2,4 m, siis arvestuslik mõjupiirkond on kuni 500 m. Käitise eeldatavasse mõjupiirkonda jääb Haljava küla.
Väetisehoidla asub põhjaveekaitstuse seisukohalt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Maaüksusel asub veekaitseline objekt - maaparandussüsteemi maa-ala (väline tunnus: 4108780020090001), kus kohalduvad maaparandushoiu piirangud.
Keskkonnakaitselisi objekte eeldatavasse väetisehoidla mõjualasse ei jää.
Väetisehoidlast umbes 100 m kagusele jääb arheoloogiamälestis, milleks on asulakoht (registrinumber: 27590). Pärandkultuuriobjektidest jääb hoidla eeldatavasse mõjualasse umbes 500 m kaugusele lääne suunda jääv Haljava mõis (registreerimisnumber: 245:MOA:004).
Väetisehoidla mõjupiirkonnas ei asu hajumisarvutusi mõjutada võivaid
tehnogeenseid objekte.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus

Ecobio väetisehoidla

Aadress

Tiidu, Haljava küla, Jõelähtme vald, Harju maakond

Territoriaalkood

1741

Katastritunnus(ed)

24501:001:0753

Objekti L-EST97 koordinaadid

X: 6585329, Y: 567750

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Tiidu (24501:001:0753), Tiigi alajaam (24504:009:0013).

Loa taotletav kehtivusaeg

Tähtajatu

Kehtivus aastates

Alates

Kuni

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heiteallikas					Väljuvate gaaside parameetrid			Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood	Nr plaanil või kaardil	Nimetus	L-EST97 koordinaadid	Ava läbimõõt, m	Väljumiskõrgus, m	Joonkiirus, m/s	Temperatuur, °C	SNAP kood	Lisategevuse SNAP
	H1	Väetisehoidla	X: 6585202, Y: 567778 X: 6585202, Y: 567778	82.58	2.40	0.10	8	091006 - Muu jäätmekäitlus - biogaasi tootmine

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
2015 - Väetiste ja lämmastikuühendite tootmine

Põletusseade

Keskmise võimsusega põletusseade

Suure võimsusega põletusseade

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Seakasvatus

Veisekasvatus

Kodulinnukasvatus

E-PRTR registri kohustuslane

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi

Severitas OÜ

Registrikood/isikukood

11852485

Postiaadress

Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Uus tn 69-65, 50606

Telefon

+372 5342 5553

E-posti aadress

[email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

Õhusaasteloa taotlus ja lubatud heitkoguste projekt on koostatud vastavalt keskkonnaministri määruses nr 56 („Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis”. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. aasta määrus) esitatud nõuetele ja andmekoosseisule.

Saasteainete Heitkoguste leidmiseks on võetud arvesse käsiraamatus "Biogaasi tootmine ja kasutamine. Käsiraamat" (Eesti Põllumeeste Keskliit, Tartu 2009) välja toodud saasteainete kontsentratsioonid, mis tulenevad läbi viidud uuringust. Uuringu andmed on täpsemalt välja toodud teadusartiklis "Mitigation of greenhouse gas emissions by anaerobic digestion of cattle slurry" (Joachim Clemens, Manfred Trimborn, Peter Weiland, Barbara Amon; Elsevier 2005).
Heitkoguste arvutamisel lähtutakse vedelväetise viibeajast hoidlates. Metoodika kooskõlastus Keskkonnaameti poolt on antud15.05.2020 nr DM-106791-14.

Saasteainete eraldumise kiirus väetisehoidla pinnalt esitatakse hinnangulisena. Kuna saasteained eralduvad loomuliku protsessina, siis on kiirused väga väikesed. Eeldatakse, et saasteainete eraldumise kiirus on 0,1 m/s.

Välisõhus levivat lõhna on hinnatud vastavalt määrusele nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed" (RT I, 29.12.2016, 51). Samuti on arvestatud "Regionaalne biogaasistrateegia ja selle rakenduskava väljatöötamine (Lõpparuanne)" (Tartu 2012, Tuomisto Mattila järgi 2005) ja "VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde" (2011) tooduga.

Õhukvaliteeti on hinnatatud vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) ning piir- ja sihtväärtuste arvestamisel on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 75 („Õhukvaliteedi piirja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus).
Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 („Õhukvaliteedi piirja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust.

Saasteainete hajumise hindamiseks ehk maapinnalähedases õhukihis tekkiva õhukvaliteedi taseme hindamiseks on OÜ Severitas kasutanud hajumisarvutusprogrammi AirViro.
Tekkiva õhukvaliteedi taseme visualiseerimiseks huvipakkuvas asukohas on hajumisarvutusprogrammil AirViro hajumisarvutuste tulemuste (hajumisdiagrammide) esitamise võimalus valitud kaardikihil. Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 56 on välisõhu kvaliteedi taset hinnatud väljaspool käitise tootmisterritooriumi ning käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on suurem kui 30% atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel saasteainele kehtestatud piir- või sihtväärtusest, ning vajaduse korral on rakendatud keskmistamisaegade kohta protsentiile. Kui saasteaine arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on suurem kui 30% kehtestatud piir- või sihtväärtusest, siis on LHK projektis hajumisarvutuste tulemuste visualiseerimiseks esitatud OÜ Severitas ekspertide poolt koostatud hajumiskaardid. Hajumise esitamise aluskaardiks on kasutatud Maa-ameti aluskaartide rakendust. Aluskaardile on kantud modelleerimise tulemusel saadud saasteainete leviku diagrammid, mille tulemusena on valminud tööle lisatavad saasteainete hajumiskaardid.

Kaartide koostamiseks on kasutatud ESRI ArcGIS programmi.

Fooniandmete (väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmete) kasutamise vajadust heiteallikate koosmõju hindamiseks on hinnatud Keskkonnaameti KOTKAS infosüsteemi abil.

Tehnoloogilised kaardid

Lisa 1: Plokk_skeem.png

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Käitise paikseks heiteallikaks on väetisehoidla.
Ecobio Maardu tehases tekib aastas kokku kuni 17000 t vedelväetist. Nendel kuudel, mil laotamine põldudele on võimalik, viiakse vedelväetis otse põldudele. Väetisehoidlasse viiakse digestaati 1,5-2 kuuliste vahedega partiide kaupa novembrist aprillini. Aastas viiakse hoidlasse kokku maksimaalselt 9900 m3 vedelväetisti ning see kogus saavutatakse ladustamise perioodi lõpus.Hoidla täitmine ja tühjendamine hakkab toimuma hoidla põhjast, et ei toimuks digestaadi peale tekkiva kooriku lõhkumist.
Saasteainete eraldumise kiirus väetisehoidla pinnalt on hinnanguliselt väga väike, sõltudes loomulikust protsessist digestaadis, temperatuuride erinevusest, saasteainete sisaldusest digestaadis, jne. Eeldatud on, et saasteainete väljumiskiirus pindallikalt ei ületa 0,1 m/s ja saasteainete väljumistemperatuur on ligilähedane välistemperatuuriga.

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 2: OU_EKT_Ecobio_asukohakaart.jpg

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 3: OU_EKT_Ecobio_Heiteallikate_asendiplaan.jpg

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Hajumist mõjutavaid geograafilisi ja tehnogeenseid objekte ei ole.

Ilmastikutingimuste iseloomustus

Joonis. Tallinna meteoroloogiajaama andmete (2016.-2019. a) põhjal koostatud tuuleroos

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Arvutusmetoodika on esitatud taotlusele lisatud eraldi failis.

Manused

Lisa 4: OY_EKT_Ecobio_arvutusmetoodika_Severitas.pdf

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Arvutuskäigud on esitatud taotlusele lisatud eraldi failis (arvutusmetoodika).

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Heiteallikas	Väetisehoidla
Koormus	Täiskoormus E-P
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	0
Juuni	0
Juuli	0
August	0
September	0
Oktoober	0
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang on esitatud taotlusele lisatud eraldi failis.

Manused

Lisa 5: OY_EKT_Ecobio_l6hn_Severitas.pdf

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Saasteainete hajumise hindamiseks maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme (õhukvaliteedi) hindamiseks kasutatakse arvutiprogrammi AirViro.

Arvutamiseks valitud meteoaasta

2019-2021

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Saasteainete levikut mõjutavad järgmised meteoroloogilised näitajad: tuule suund, tuule kiirus, pilvisus, temperatuur, päikesekiirgus, rõhk, vihm, niiskus. Neid näitajaid on kasutatud ka saasteainete hajumise modelleerimisel.

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Hajumisarvutusprogammi AirViro kasutatavateks meteoroloogiajaamadeks on Tallinna, Aseri, Tartu ja Pärnu meteoroloogiajaamad. Käitisele lähim on Tallinna meteoroloogiajaam.

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Tulenevalt keskkonnaministri määrusest nr 84 lähtutakse heiteallikate koosmõju hindamisel väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate, kuid käitise hajumisarvutuse piirkonda jäävate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmetest ja vajaduse korral välisõhu seirejaama andmetest. Hajumisarvutuse piirkonnaks on piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteaine sisalduse vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele, kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast. Heiteallika kõrgus maapinnast on 2,4 m, mille kohaselt oleks käitise mõjupiirkond 50 m, seega on võetud hajumisarvutuste piirkonnaks vähemalt 500 m. Selles raadiuses KOTKAS registri andmetel ei asu heiteallikaid, mida saaks koosmõju arvutamisel arvesse võtta.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Tegemist on asukohaga, kus juba on olemas toimiv farmikompleks, seega iseloomuliku lõhnafooniga on eeldatavalt piirkonnas juba harjutud. Samas lisandub väetisehoidla näol uus heiteallikas, millest võib üldisesse fooni lisaks eralduda lõhnaaineid ja teisi saasteaieneid (NH3, CH4, N2O).

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Manused

Lisa 6: OU_EKT_Ecobio_L6hn.jpg

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Väetisehoidlast eralduvatele saasteainetele (NH3, CH4, N2O) pole määratud piirväärtusi, mistõttu hajumisarvutusi nende saasteainetega läbi ei viidud.
Lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus. Lõhnatundide esinemise sageduse tõenäosus on esitatud taotlusele lisatud faili joonisel. Sellelt lähtub, et hinnanguliselt ei toimu lõhnaaine häiringutaseme ületamist vastuvõtja juures.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Müra tekib käitist teenindavast transpordist ning tehnoloogiliste seadmete tööajal, kuid ei põhjusta eeldatavalt normtaseme ületamist ning on tootmistegevuses seadmete käitamisel ja transpordivahendite tööajal loomulik osa. Seega on ülenormatiivse müra levik väljaspoole tootmisterritooriumi piiri vähetõenäoline.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Enim tekib väetise hoiustamist metaani.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Kuigi väetisehoidlast eralduvatele saasteainetele (NH3, CH4, N2O) ei ole määratud piirväärtusi on võimalik õhukvaliteedi parendamist saavutada parimat võimalikku tehnikat, keskkonnaalaseid nõudeid ning head tootmistava rakendades ja järgides. Ka hoidla regulaarne kontroll ja hooldus aitavad vältida ja vähendada saasteainete heidet välisõhku. Muuhulgas rakendatakse heite vältimiseks ja vähendamiseks erinevaid tehnikaid:
*puhtuse jälgimine tootmisterritooriumil;
*väetisehoidla laotamiseelne tühjendamine viiakse läbi jälgides tuule suunda ja tugevust;
*digestaadi veol arvestatakse vajadusel ilmastikutingimusi.
Käitise tegevusega võib kaasneda lõhnaainete eraldumine ja hajumine. Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu sellele, et lõhna tugevuse osas on tegemist suhteliste hinnangutega. Lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest – vastuvõtja ehk inimese sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne. Lõhnahäiring võib tekkida eelkõige hajumise seisukohalt ebasobivate ilmastikuolude kokkulangemisel.
Müra tekib eelkõige transpordist ning eeldatavalt ei põhjusta normtaseme ületamist.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Hoidla regulaarne kontroll ja hooldus.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Tuleks jälgida tuule suunda ja võimalusel vältida digestaadi sissevedu käitise territooriumile ja digestaadi laotamist sellisel ajal, kui tuul kannab lõhna elumajade suunas.
Lõhnaheide on soojemal ajal suurem, kuid kuna kevadest sügiseni saab vedelväetise otse põldudele viia, siis väetisehoidlasse jõuab sel ajal vähem digestaati, seega on tootmisterritooriumil väetisehoidlast tulenev heide eeldatavalt väiksem.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Käitises kasutusele võetav tehnika ja seadmed ning rakendatavad töövõtted tagavad tekkiva negatiivse keskkonnamõju leevendamise sellisel määral, et nii sotsiaalse kui ka looduskeskkonna kvaliteet tegevuskohas ei ületa taluvusläve.

Muud heite vähendamise meetmed

5.4.18. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas	Välisõhku väljutatud saasteaine
	CAS nr	Nimetus	Heite liik	Heitkogus				Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³	Kanda vormile 5.6
				Hetkeline		Aastas
				Kogus	Mõõtühik	Kogus	Mõõtühik
Väetisehoidla	7664-41-7	Ammoniaak	Tavaheide	0.301	g/s	4.752	t
	74-82-8	Metaan	Tavaheide	1.541	g/s	24.301	t
	10024-97-2	Dilämmastikoksiid (põllumajandus)	Tavaheide	0.088	g/s	1.391	t

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr	Nimetus	Heitkogus aastas
CAS nr	Nimetus	Kogus	Mõõtühik
10024-97-2	Dilämmastikoksiid (põllumajandus)	1.391	t
74-82-8	Metaan	24.301	t
7664-41-7	Ammoniaak	4.752	t

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

OÜ EKT Ecobio taotleb keskkonnaluba väetisehoidlale, kus hakatakse hoidma vedelväetist, mille aastane kogus on maksimaalselt 17 000 t.
Väetisehoidlat kavandatakse Harju maakonda Jõelähtme valda Haljava külla Tiidu katastriüksusele (katastriüksuse tunnus 24501:001:0753). Väetisehoidla hakkab olema laguun-tüüpi. Hoidlas hakatakse hoiustama vedelväetist, mis on toodetud OÜ EKT Ecobio Maardu biogaasitehases tekkivast digestaadist. Digestaat on orgaanilise aine kääritusjääk, mis tekib anaeroobse käärimise käigus biogaasi kaasproduktina. Kääritusjääk tootestatakse ning käsitletakse edaspidi kui vedelväetist. Kääritatav lähteaine on enamasti elanikelt ja tööstustelt
liigiti kogutud toidujäätmed, rasvad ja õlid ning haljastusjäätmed.
Tehase tootmisprotsess ja sisendid sertifitseeritakse, kogu tootmistsüklit kontrollitakse pidevalt ning samuti kontrollitakse toote nõuetelevastavust enne tehasest väljastamist.
Digestaati kasutatakse väetisena mulla füüsikaliste omaduste parandamiseks.
Hoidla suurus hakkab olema 9900 m3.

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus

Looduskeskkond

Keskkonnakaitselisi objekte eeldatavasse väetisehoidla mõjualasse ei jää.

Kultuuri- ja pärandkultuuriobjektid

Väetisehoidlast umbes 100 m kagusele jääb arheoloogiamälestis, milleks on asulakoht (registrinumber: 27590). Pärandkultuuriobjektidest jääb hoidla eeldatavasse mõjualasse umbes 500 m kaugusele lääne suunda jääv Haljava mõis (registreerimisnumber: 245:MOA:004).(1)

Põhjavesi

Väetisehoidla kasutamiseks vett ei vajata.
Väetisehoidla asub põhjaveekaitstuse seisukohalt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.(1)
Planeeritava väetisehoidlale lähim puurkaev asub umbes 300 m kaugusel. Selle puurkaevu arvestuskaardi alusel võetakse piirkonnas vett Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumist Lääne-Eesti vesikonnas. (2) Veemajanduskava kohaselt on Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum koguselisuse poolest heas seisundis. Enamikus puurkaevudes on põhjaveetase stabiilne ning veevõtt on vähenenud. Enamikus puurkaevudes ei ole veetaseme muutused ja veevõtt põhjustanud soolase vee või muu vee sissetungi. Samuti on põhjaveekogum keemilise seisundi poolest heas seisundis.(3)

Pinnavesi

Teadaolevalt püsivat pinnavett käitise territooriumi selles osas, kuhu planeeritakse rajada väetisehoidla, ei esine. Maaüksuse põhjapoolsemas osas jookseb läbi katastri kraav.
Maaüksusel asub veekaitseline objekt - maaparandussüsteemi maa-ala (väline tunnus: 4108780020090001), kus kohalduvad maaparandushoiu piirangud.(1)

Pinnakate

Pinnakatte paksus ja koostis Jõelähtme vallas on muutlik. Klindipealsel alal ületab selle paksus harva 1 m, koosnedes peamiselt beežist liivsavi moreenist. Klindieelsel alal pinnakatte paksus suureneb järsult ja Ihasalu lahe põhjas ning maetud orgude piirkonnas küündib see 20 kuni 50 meetrini, olles esindatud mereliste ja jääjärveliste liivade, aleuriitide ja savidega. Endise fosforiidikarjääri alal moodustavad pinnakatte tehnogeensed setted: puistangus segipaisatud lubjakivid, diktüoneemakiht, glaukoniitliivakivi ja kvaternaarsed setted. Valla territooriumil esineb vähemalt 30 erinevat mullatüüpi, valdavalt on tegemist paepealsete muldadega ning mulla viljakus on üldjuhul hea.(4)

(1) Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/
(2) Veka, https://veka.keskkonnainfo.ee/
(3) Lääne-Eesti veemajanduskava, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021
(4) Jõelähtme valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukava aastateks 2018-2029,
https://joelahtme.kovtp.ee/documents/381171/4197927/Joel%c3%a4htme+valla+%c3%9cVK+arendamise+kava+2018-
2029.pdf/23b80fe4-e111-4516-ab43-4974d394b5d6?version=1.0

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Kavandatava tegevuse peamiseks mõjuallikaks on välisõhku väljutatavad saasteained. Väetisehoidlas hoiustatakse digestaati, mille tagajärjel lendub välisõhku mitmeid saasteaineid, mis võivad põhjustada ka lõhnahäiringut.
Kavandatava tegevuse mõjuala jääb riigi piiridesse ehk tegevusega ei kaasne eeldatavalt riigipiire ületavat keskkonnamõju.
Järgnevalt on kirjeldatud kavandatava tegevusega seotud võimalikud mõjuvaldkonnad, millele eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avaldu, eeldusel, et käitise tööshoidmiseks kasutatakse parimat võimalikku tehnikat, tagatakse töötajate väljaõpe ja turvalisus avariiolukordade vältimiseks ja igasuguste ohtude kiireks tuvastamiseks ja likvideerimiseks ning jälgitakse ohutusnõudeid- ja juhendeid.

• Mõju maastikule, pinnasele ja maavaradele.
Maaüksusel asub toimiv farmikompleks. Väetise hoiustamiseks on vajalik uue laguun-tüüpi hoidla rajamine, mille jaoks on vajalik pinnase eemdaldamine ja liigutamine. Taimestikule avaldub negatiivne mõju sel määral, kui palju olemasolevat taimestikku tuleb ehitus- ja pinnasetööde käigus eemaldada.
Toimiva käitise tegevuse mõju maastikule, pinnasele ja maavaradele olulist negatiivset mõju eeldatavalt ei avalda.

• Mõju pinnaveele ja põhjaveele
Väetisehoidla planeeritavas asukohas veekogusid ei asu. Reovett käitises tekkima ei hakka. Väetisehoidla ehitatakse vastavalt nõuetele. Seega eeldusel, et kogu tegevus toimub vastavalt kehtestatud nõuetele, leket ja ohtu pinna- ja põhjaveele ei ole.

• Mõju kaitsealustele aladele ja objektidele
Kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist mõju kaitsealustele aladele ja objektidele.

• Mõju kultuuripärandile
Analüüsitava asukoha lähipiirkonnas kultuuripärandi objekte ei esine. Samuti ei plaanita kavandatava tegevusega tegevusi, mille
mõju võiks kultuurimälestistele avaldada negatiivset mõju (nt vibratsiooni teke või selle suurenemine).

• Mõju müratasemele
Väetisehoidla käitamisel on mürateke võimalik eelkõige käitist teenindavast transpordist. Enamasti on tekkiva müra kestvus lühiajaline. Seega on ebatõenäoline mürast põhjustatud häiringu tekkimine väljaspool käitise territooriumit.

• Mõju vibratsioonile
Kavandatava tegevusega ei plaanita tegevusi, mille mõjul võiks avaldada või suureneda vibratsiooni tase käsitletavas piirkonnas.
Käitises puuduvad vibratsiooniallikad. Teataval määral võib vibratsiooni allikaks olla transport, mille vibratsiooni teket vähendab
transpordivahendite väike liikumiskiirus. Võimaliku vibratsiooni vältimiseks hoitakse transpordivahendite liikumisteid korras.

• Mõju jäätmetekkele
Käitises jäätmeid ei teki, seega ei toimu ka nende ladestamist ning keskkonda viimist.

• Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele

Kavandatava tegevuse käigus ei eraldu valgust, soojust ega kiirgust sellises mahus, mis võiks avaldada olulist mõju.

• Mõju kliimale
Kavandatava tegevuse mõju kliimale ei ole tegevuse mahtusid arvestades eeldatavalt KeHJS mõistes oluline.

Järgnevalt on kirjeldatud kavandatava tegevusega seotud võimalikud mõjuvaldkonnad, millele võib kavandatav tegevus negatiivset mõju avaldada:

• Mõju välisõhu kvaliteedile
Kavandatav tegevuse piirkond jääb hõreda asustusega alale. Oluliseks inimeste tervist ja heaolu mõjutavaks teguriks on välisõhus leviv lõhn.
Lõhnahäiring võib tekkida eelkõige hajumise seisukohalt ebasobivate ilmastikuolude kokkulangemisel. Selleks, et tekkiv lõhnaaine kontsentratsioon ja hajumine oleksid võimalikult väikesed ning et tegevusest lähtuv lõhn häiriks võimalikult vähe töötajate ja käitise lähedal asuvaid elanikke, tuleks käitajal rakendada erinevaid tehnikaid: väetisehoidla täitmist ja tühjendamist viiakse võimaluse korral läbi jälgides tuulesuunda ja –tugevust.

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed

Väetisehoidla täitmist ja tühjendamist viiakse võimaluse korral läbi jälgides tuulesuunda ja –tugevust.
Projekti kohaselt rajatakse hoidla põhja vedelikukindla aluskatte (kile) alla kontrolldrenaaž, millest väetisevedelik võimaliku lekke korral juhitakse kontrollikaevudesse. Kontrollkaevude seire korraldatakse hoidla kasutamise ajal regulaarselt. Kontrolldrenaažist lekke avastamisel ehk avarii korral on ettevõttel plaanitavate meetmetena kavas korraldada koheselt laguuni tühjendamine, vegetatsiooni perioodil põldudele laotamine, talvisel ajal lähedalasuvatesse hoidlatesse (lähedalasuvate farmide lägahoidlad jm).
Kile purunemise vältimiseks on hoidla piiratud ligipääsuga ning täitmis- ja tühjendustehnika valitakse spetsiaalselt sellist tüüpi hoidlatele sobiv.
Projekti kohaselt hoidla pinnasevallid tihendatakse ja kaetakse taimestikuga. Hoidla avariide vältimiseks korraldatakse regulaarne seire, nii vallide kui ka seirekaevude jälgimiseks.

8. Taotluse lisad

Nimetus	Manus
Lisa 15	Lisa 7: Lisa_15.pdf
Vastused lisateabe küsimustele	Lisa 8: Vastused_Keskkonnaametile_OU_EKT_Ecobio__Severitas_220614.pdf