Menetlus M-120217 » Taotlus T-KL/1012351 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1012351
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
AS TREV-2 Grupp
Kontaktisik
Eike Simmer
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Taotlus käsitleb Sopimetsa IV lubjakivikarjääris tegevaid tegevusi: kaevandamine, jäätmete käitlemine ja taaskasutamine.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Maavara kaevandamine Sopimetsa IV lubjakivikarjääris.
Täpsem kirjeldus on toodud taotluse seletuskirjas.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevusega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on käsitletud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirja keskkonna peatükis.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Sopimetsa IV lubjakivikarjäär
Aadress
Põltsamaa vald, Jõgeva maakond
Territoriaalkood
0618
Katastritunnus(ed)
57301:001:0820
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6517135, Y: 617085
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Põltsamaa metskond 9 (57301:001:0820). Puudutatud veekogud: Luige peakraav (VEE1033100). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Põltsamaa metskond 9 (57301:001:0820). Puudutatud veekogud: Luige peakraav (VEE1033100).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajaline
Kehtivus aastates
30 aastat
Alates
 
Kuni
 

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Sopimetsa IV lubjakivikarjäär
Kood  
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Sopimetsa küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond 57301:001:0820 X: 6516930, Y: 616130
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 4211 - Teede ja kiirteede ehitus
Käitluskohas käideldavad jäätmed Teiste (sh oma)
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U16 - Tavajäätmete käitluskoht
Asukoha üldiseloomustus Tegevuse asukoht on Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Sopimetsa külas riigiomandisse kuuluval
katastriüksusel Põltsamaa metskond 9 (tunnus 57301:001:0820).
 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
Jäätmete mehaaniline ringlussevõtt R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine 6 000 12 000
Jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 3 000 6 000
Ladustamine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas. 6 000 12 000

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Sopimetsa IV lubjakivikarjäär
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
17 01 01 - Betoon 4 000   4 000   4 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine  
1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
17 01 02 - Tellised 2 000   2 000   2 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine  
500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01* 5 000   5 000   5 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine  
500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 1 000   1 000   1 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine  
100 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Jrk nr Jäätmekäitlustoimingu nimetus Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, joonised, skeemid
1. Jäätmete mehaaniline ringlussevõtt R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine Jäätmed võetakse vastu teistelt ettevõtjatelt, et neist toota toode kasutamiseks ehitustöödel ja tee-ehituses mitte avalikel teedel sidumata kujul ja hüdrauliliselt seotuna (EN 13242 alusel, 4 vastavuse tõendamisesüsteemi järgi). Karjääri siseseid teid hooldatakse aastaringselt vastavalt vajadusele. Jäätmekäitluseks kasutatakse tehniliselt korras ning Euroopa Liidus ja Eestis kehtivatele nõuetele vastavat tehnikat. AS TREV-2 Grupp omab karjäärides töötamiseks kindlat masinaparki, mis on valitud vastavalt mäenduslikele tingimustele. Sopimetsa IV lubjakivikarjääris plaanitakse kasutada järgmisi masinaid (või analoogseid):

- Frontaallaadur Hyundai HL970, kopamahuga 5,0 m³;
- Frontaallaadur Liebherr L576 XPower, kopamahuga 5,2 m³;
- Ekskavaator, Liebherr R934 kopamahuga 1,9 m³;
- Mobiilne purustussõlm, Terex Tracpactor 320SR
2. Jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub Jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, kui see on vajalik mehhaanilise töötlemise protsessis. Jäätmekäitluseks kasutatakse ainult tehniliselt korras ning Euroopa Liidus ja Eestis kehtivatele nõuetele vastavat tehnikat. AS TREV-2 Grupp omab karjäärides töötamiseks kindlat masinaparki, mis on valitud vastavalt mäenduslikele tingimustele. Sopimesa IV lubjakivikarjääris planeeritakse kasutada järgmisi masinaid (või analoogseid):

- Frontaallaadur Hyundai HL970, kopamahuga 5,0 m³;
- Frontaallaadur Liebherr L576 XPower, kopamahuga 5,2 m³;
- Ekskavaator, Liebherr R934 kopamahuga 1,9 m³;
- Mobiilne purustussõlm, Terex Tracpactor 320SR
 
Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta
 
Eelmise punktiga seotud dokumendid

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Sopimetsa IV lubjakivikarjäär
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates) Üheaegne ladustamise kogus Jäätmeliik Põlev­materjal Üheaegne ladustamise kogus
Tonni Tonni
1 X: 6517084, Y: 616980   Jäätmeid hoitakse puistangutes minimaalselt vastavalt tootmistsükli pikkusele. Seejärel suunatakse jäätmed koheselt purutisse ja tehakse toode. 500   17 01 01 - Betoon Ei 500  
2 X: 6517109, Y: 617052   Jäätmeid hoitakse puistangutes minimaalselt vastavalt tootmistsükli pikkusele. Seejärel suunatakse jäätmed koheselt purutisse ja tehakse toode. 500   17 01 02 - Tellised Ei 500  
3 X: 6517254, Y: 616983   Jäätmeid hoitakse puistangutes minimaalselt vastavalt tootmistsükli pikkusele. Seejärel suunatakse jäätmed koheselt purutisse ja tehakse toode. 1 000   17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01* Ei 1 000  
4 X: 6517247, Y: 617032   Jäätmeid hoitakse puistangutes minimaalselt vastavalt tootmistsükli pikkusele. Seejärel suunatakse jäätmed koheselt purutisse ja tehakse toode. 500   17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* Ei 500  
Seotud failid

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid
Kirjeldus
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri taotletava tegevusega kaasneb materjali veoga mõningane müra ja tolm mis ei erine tavapärasest transpordist. Tolmu vähendamiseks tuleb vajadusel kasutada leevendusmeetmeid (sõidukiiruse vähendamine, karjäärisiseste teede kastmine, purustussõlme asetsemine karjääris võimalikult süvendisse). Tolmu ja müra levikut mõjutavad alal olevad ilmastikuolud.
Samuti on võimalik keskkonnareostuse levik avariide tagajärjel pinnavette, selleks on vajalik rakendada leevendusmeetmeid ja nende efektiivsust seirata. Mäeeraldisel ei toimu veekõrvaldust, mis on oluline võimalikku põhjavette reostuse levikut takistav faktor.
Alumise tabeli seirepunktide koordinaadid täpsustatakse alati enne seiret üle.
 
Meetmed keskkonnariski vähendamiseks
Jrk nr Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika Meetme rakendamise tähtaeg
1. Jäätmete üle arvestuse pidamine Jäätmete koguste üle peetakse arvestust nende vastu võtmisel ja hilisemal töötlemisel ning kasutamisel. Kord aastas esitatakse jäätmearuanne. Aruande esitamine toimub elektrooniliselt Arvestus pidev, aruanne 1x aastas
2. Õhk Tolmu tekke vähendamiseks kuival ajal kastetakse karjääri teid ja territooriumi, masinate kiirus on piiratud kuni 20 km/h. Lisaks takistab tolmu levimist masinate ja mehhanismide paiknemine karjäärisüvendis ning karjääri ümbritsev mets. Autotransport, kastmistehnika Vastavalt vajadusele, liikluspiirang on pidev
3. Keskkonnaavariide vältimine Karjääri teenindavad masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et vältida diislikütuse ja õli lekkeid. Juhul kui ikkagi selline olukord tekib, et naftaproduktid on masinatest lekkinud, on kaevandaja kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris kohustuslik. Võimaliku reostuse vältimiseks tehnika remonte karjääris ei teostata. Masinaid tangitakse ja hooldatakse vastavalt kohandatud platsidel. Korras tehnika ja pädevad töötajad. Täiendkoolitamine. Pidev
4. Müra vähendamine Müra vähendamiseks asub purustus-sorteerimissõlm karjääri põhjas ning on ümbritsetud selliselt müratõkkega. Masinate lubatud liikumiskiirus 20 km/h. Müra mõõtmine Vastavalt vajadusele
5. Vesi ja pinnas Mäeeraldisel kujunenud veerežiimi ei muudeta, kuna veetaset ei hakata alandama ega muud moodi vett karjäärist välja suunama. Korras tehnika ja pädevad töötajad Pidev
 
Keskkonnaseire kava ja andmed keskkonnaseireks kasutatavate seadmete kohta
Jrk nr Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus Kasutatavad seadmed Seirepunkti number Seirepunkti koordinaadid L-EST97
1. Vastuvõetavad ja taaskasutatavad jäätmekogused Arvestuse pidamine Pidev Elektrooniline GPS seade Mäeeraldise piires X: 6517216, Y: 616995
2. Keskkonnavariide oht Töötajate omaseire Pidev Visuaalne vaatlus Mäeeraldise piires X: 6517312, Y: 616989
3. Tolm Töötajate omaseire Pidev Visuaalne vaatlus Mäeeraldise piires, väljaveotee ääres X: 6517185, Y: 616820
4. Müra Mõõtmine Vastavalt vajadusele Mõõtmise seade Mäeeraldise piiril X: 6517415, Y: 616546
5. Vesi ja pinnas Visuaalne vaatlus Vastavalt vajadusele Reostuse likvideerimise vahendid Mäeeraldise piires X: 6517390, Y: 616669

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Sopimetsa IV lubjakivikarjäär
Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid
Ala koristamine Jäätmekäitluse lõpetamisel korrastatakse kogu territoorium üleliigsetest jäätmetest, need likvideeritakse vastavalt protsessile või antakse üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Meedet rakendatakse tegevuse lõpetamisel
Tegevuse lõpetamine Tegevuse lõpetamisel seadmed puhastatakse viisil, mis võimaldab seadmeid kasutada järgmises karjääris või uuel otstarbel. Tegevuse lõpetamine ja territooriumi korrastamine toimub vastavalt Sopimetsa IV lubjakivikarjääri korrastamisprojektile. Meedet rakendatakse tegevuse lõpetamisel
 

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Jrk nr 1.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Jäätmete transport, ümbertöötlemine ja kasutamine
Tehniline varustatus AS TREV-2 Grupp omab karjäärides töötamiseks kindlat masinaparki, mis on valitud vastavalt mäenduslikele tingimustele. Sopimetsa IV lubjakivikarjääris kasutatakse järgmisi masinaid (või analoogseid):
- Frontaallaadur Hyundai HL970,
kopamahuga 5,0 m³;
- Frontaallaadur Liebherr L576
XPower, kopamahuga 5,2 m³;
- Ekskavaator, Liebherr R934
kopamahuga 1,9 m³;
- Mobiilne purustussõlm, Terex
Tracpactor 320SR
Parim võimalik tehnika Ettevõte omab ja kasutab parimat võimalikku tehnoloogiat ja masinaid. Tehnikat hooldatakse regulaarselt masinate esindusfirmade poolt.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ettevõtte kasutab parimat võimalikku tehnikat. Meie tehnikal on olemas CE-sertifikaadid, mis vastavad Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele. Tehnikat hooldatakse regulaarselt.
 

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Vorm ei ole asjakohane.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine
Krediidi-või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendav dokument õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastatuse likvideerimise kulude katmiseks
Kinnitus saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu kohta.
Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel
Prügila käitamine
Prügila või jäätmehoidla järelhooldus
Jäätmehoidla käitamine
Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
  1 Puur-lõhketööd X: 6517105, Y: 617032
X: 6517135, Y: 617088
      10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
  2 Purustus-sorteerimissõlm X: 6517005, Y: 617105
X: 6517035, Y: 617155
      10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
  3 Paiksed mootorid X: 6517020, Y: 617130 0.08 3 10 150 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
08111 - Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine
08122 - Killustiku tootmine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
0.51
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Diislikütus   88.50 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Ei
 
Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
Inseneribüroo STEIGER OÜ
Registrikood/isikukood
11206437
Postiaadress
Männiku tee 104
Telefon
53314567
E-posti aadress
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
- Atmosfääriõhu kaitse seadus;
- Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis";
- Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba";
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord";
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid";
- AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining;
- AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4. Aggregate Handling and Storage Piles;
- Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide;
- Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998;
- Orica Eesti OÜ poolt toodetavate lõhkeainete lõhkamisel eralduvate gaaside kogused. Orica Eesti OÜ. 2010;
- AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2. Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing;
- Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid".
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Lähteandmed on leitavad taotlusele lisatud maavara kaevandamise loa seletuskirjast, eriosa 5 - maapõu alt. Muud andmed pärinevad loa taotlejalt.
LHK projekti saasteainete heitkoguste arvutustes on aastase kaevandamise mahu osas arvestatud varuga ehk kuni 125 tuh m3 aastas.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Heiteallikad Nurga külas, Põltsamaa vallas paiknevad taotletava Sopimetsa IV karjääri mäeeraldisel. Heiteallikate täpset asukohta
lubjakivikarjääris ei ole võimalik määratleda, kuna tegemist on mobiilsete seadmetega, mille asukohta vastavalt vajadusele (tööee liikumisele) muudetakse. Kaevandamistegevusega planeeritakse alustada taotletava mäeeraldise keskkosast suunaga kagu poole.
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Olulised geograafilised objektid (maapinna asukohast ja reljeefist tulenevad) ja tehnogeensed objektid (infrastruktuuri jm rajatised), mis mõjutaksid oluliselt saasteainete hajumistingimusi, taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist) puuduvad.
Ilmastikutingimuste iseloomustus

Taotletavale käitisele lähima asukohaga sarnase kliimavaatluste läbiviimise koht on Riigi Ilmateenistuse Jõgeva meteoroloogiajaam. Kliima
kirjeldamiseks on alljärgnevalt toodud Jõgeva MJ-s registreeritud keskmine, maksimaalne ja minimaalne temperatuur, sademete hulk ning tuule kiirus perioodil 1991 - 2020.

Aasta keskmine ööpäevane temperatuur piirkonnas oli 5,8 °C.

  • Kõige soojem kuu oli juuli, mil ööpäevane keskmine temperatuur oli 17,5 °C, keskmine maksimaalne õhutemperatuur oli 23,1 °C ning keskmine minimaalne temperatuur oli 11,6 °C.
  • Kõige külmem oli veebruarikuu, mil ööpäevane keskmine temperatuur oli -5,1 °C, keskmine minimaalne õhutemperatuur oli -8,5 °C ning keskmine maksimaalne temperatuur oli -2,0 °C.
Mõõdetud aastane keskmine sademete hulk piirkonnas oli 672 mm, mis ületas veidi Eesti keskmist (662 mm). Sademeterikkaimad kuud olid august (90 mm) ja juuni (85 mm) ning kõige sademetevaesemad kuud olid aprill (34 mm) ja märts (36 mm). Suurimad ööpäevased sademete maksimumid esinesid augustis (100 mm).

Aasta keskmine tuule kiirus Jõgeva piirkonnas oli 2,7 m/s ning maksimaalne tuule kiirus oli 30,0 m/s (mõõdetud juulikuus). Kõige tuulisemad kuud on detsember ja märts/aprill/jaanuar, kõige tuulevaiksemad kuud on juuli ja august.

Klimaatilistest tingimustest iseloomustab käitise asukohta sisemaa ilmastik, valdavate lõuna- ja edelatuultega.

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel
  • AP-42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining
  • AP-42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles
  • AP-42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing
  • Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide
  • Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998
  • Keskkonnaministri 24.11.2016. a määrus nr 59 "Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid"
  • Keskkonnaministri 27.12.2016. aasta määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“
Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Puur-lõhketöödega, purustus-sorteerimissõlme töötamisega ning laadimistöödega kaasnevate tahkete osakeste heitkoguste arvutusnäide on esitatud manuses olevas failis. Diislikütuse põletamisega kaasnevate heitmete arvutus on teostatud KOTKASe süsteemis automaatselt vastavalt riiklikule metoodikale.
Arvestades tööprotsesside iseloomu ning kõrvuti paiknemist, on nii laadimistöid kui ka purustamist ja sõelumist käsitletud ühtse heiteallikana.

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heite­allikas Püüdeseade
Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine
CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik
Puur-lõhketööd Tekstiilfiltrid 12 Eraldi kontrolli sageduse määramine ei ole vajalik, kuna seadmeid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab selle töötamise efektiivsuse. PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 99.5 %  
PM10 Peened osakesed (PM10) 99.5 %  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 99.5 %  
 
Muud heite vähendamise meetmed
Purustus-sorteerimissõlmel kasutatakse niisuteid ja katteid, mis aitab vähendada tahkete osakeste lendumist. Lisaks killustiku laadimisega kaasneva tolmu vähendamiseks kasutatakse kuival perioodil
materjali niisutamist. Purustus-sorteerimissõlme generaatori põleti hoitakse korras ning kasutatakse kvaliteetset kütust.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Puur-lõhketööd
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 20
Veebruar 20
Märts 50
Aprill 80
Mai 80
Juuni 80
Juuli 80
August 80
September 80
Oktoober 80
November 50
Detsember 20
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 0 0 0
09 - 10 0 0 0
10 - 11 25 0 0
11 - 12 25 0 0
12 - 13 25 0 0
13 - 14 25 0 0
14 - 15 0 0 0
15 - 16 0 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Purustus-sorteerimissõlm
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 20
Veebruar 20
Märts 50
Aprill 80
Mai 80
Juuni 80
Juuli 80
August 80
September 80
Oktoober 80
November 50
Detsember 20
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Paiksed mootorid
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 20
Veebruar 20
Märts 50
Aprill 80
Mai 80
Juuni 80
Juuli 80
August 80
September 80
Oktoober 80
November 50
Detsember 20
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas Paiksed mootorid
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 0.51
Töö­tundide arv aastas 2 083
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Jah
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Diislikütus 0.10 43 88.50 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0204 g/s 0.15222 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0031 g/s 0.022833 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0031 g/s 0.022833 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0566 g/s 0.42241 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0214 g/s 0.159831 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0026 g/s 0.019028 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0051 mg/s 0.038055 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0001 mg/s 0.000381 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.0002 mg/s 0.001142 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0227 mg/s 0.169345 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.0031 mg/s 0.022833 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0026 mg/s 0.019028 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.0102 mg/s 0.07611 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.102 mg/s 0.7611 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0051 µg/s 0.038055 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0.0005 mg/s 0.003806 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0005 mg/s 0.003806 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0005 mg/s 0.003806 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0005 mg/s 0.003806 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0237 g/s 0.177 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0103 g/s 281.65571 t
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Vorm ei ole asjakohane, sest käitise tegevuses ei kasutata lahusteid sisaldavaid kemikaale.

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Vorm ei ole asjakohane, sest käitise tegevuses ei kasutata lahusteid.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
3 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.021 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 5.60 0.001
3 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.024 g/s 1 tund 350 µg/m³ 7.75 0.022
24 tundi 125 µg/m³ 2.50 0.02
3 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.056 g/s 1 tund 200 µg/m³ 18.10 0.09
1 aasta 40 µg/m³ 0.27 0.007
3 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.003 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 0.97 0
24 tundi 2 000 µg/m³ 0.31 0
3, 2 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.012 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.05 0.002
3, 2 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.083 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 10.27 0.205
1 aasta 40 µg/m³ 0.34 0.008
1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.023 g/s 1 tund 200 µg/m³ 0.91 0.005
1 aasta 40 µg/m³ 0.01 0
1 7446-09-5 Vääveldioksiid 1.387 g/s 1 tund 350 µg/m³ 54.64 0.156
24 tundi 125 µg/m³ 18.57 0.149
1 7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.366 g/s 1 tund 8 µg/m³ 1.46 0.182
1 630-08-0 Süsinikmonooksiid 9.238 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 371 0.037
1 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.125 g/s 1 tund 25 µg/m³ 0.04 0.002
1 PM10 Peened osakesed (PM10) 2.169 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 29.05 0.581
1 aasta 40 µg/m³ 0.67 0.017
 
Koosmõju kirjeldus
Lõhketööde läbiviimise ajal on karjääris tööd peatatud ning koosmõju teiste heiteallikate ja nende tegevusega (purustus-sorteerimissõlm, laadimine) ei esine.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Saasteainete heitkoguste ja müra seire
Heiteallikas Seiratav näitaja Seire sagedus Saasteaine
CAS nr Nimetus Selgitused (vajaduse korral)
Purustus-sorteerimissõlm Müra 2x aastas II või III kvartalis    

- Päevane müratase
- Karjääri tavapärasel töötamisel
- Tootmisterritooriumi piiril allatuult müraallikatest

 
Õhukvaliteedi seire
Saasteaine Seire sagedus Välisõhu kvaliteedi pidevseire jaama asukoht Andmete hõive kriteeriumid
CAS nr Nimetus L-EST97 koordinaadid Seireandmete edastamine Avalikustamine
PM10 Peened osakesed (PM10) 2x aastas II või III kvartalis (tootmise kuival perioodil). Mõõtmise ajal peab karjäär töötama tavapärasel viisil ning mõõtepunkt paiknema tootmisterritooriumi piiril allatuult heiteallikatest. Keskkonnaametile Loa omanik täiendavalt seiretulemusi avalikustada ei plaani.
 

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Airviro

Arvutamiseks valitud meteoaasta
2019-2021
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Automaatselt vastavalt Airviro programmile.

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Riigi Ilmateenistuse Jõgeva meteoroloogiajaam

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Automaatselt vastavalt Airviro programmile.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Automaatselt vastavalt Airviro programmile.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Toatletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m ulatuses tootmisterritooriumi piirist) ei esine KOTKASe andmebaasi põhjal teisi paikseid heiteallikaid. Seetõttu ei ole fooniandmetega koosmõjus arvestatud.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Käitise heiteallikate töötamisega ei kaasne ümbritsevas piirkonnas ega lähimate majapidamiste juures olulist õhukvaliteedi taseme halvenemist.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Mudeldatud hajuvusarvutuse kaardid on leitavad Airviro moodulist, manusena on lisatud väljavõtted piltidena suurema osakaaluga saasteainete hajumisest.

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumismudelist ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes piirväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumi. Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtusi ei ületata ning olulist välisõhu kvaliteedi halvenemist ei esine.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
II kategooria päevast piirnormi 60 dB ei ületata tootmisterritooriumi piirist väljaspool juhul, kui suurimat müraallikat (purustus-sorteerimissõlm) ei paigutata piirile lähemale kui 50 m. Kõrgemad müra tasemed (enam kui 60 dB) levib peamiselt käitise territooriumil müraallikate vahetus läheduses.

Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade õuealadel atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud müratasemete piirväärtusi (60 dB) ei ületata ning olulist välisõhu kvaliteedi langust ei esine.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Purustus-sorteerimissõlm koos laadimistöödega (heiteallikas nr 2).

Suurima osakaaluga saasteaine on tahked osakesed. Valdavalt sadestub enamus tahkete osakeste heitkogusest maha heiteallika läheduses ning edasikanne kaugemale võib esineda vaid tugeva tuule korral.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
1. Purustussõlmest ja killustiku laadimisest tuleva tolmu minimiseerimiseks kuival perioodil tuleb töödeldavat materjali ja laadimisplatse niisutada.
2. Viia purustus-sorteerimissõlm esimesel võimalusel lubjakivi pinnale (keskmise katendi paksuse ehk umbes 4 m võrra allapoole maapinda).
3. Hoida purustussõlme generaatori põleti / küttekolle korras.
4. Kasutada kvaliteetset kütust.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Airviro saasteainete hajumismudeli kontrollimiseks tuleks teostada peenosakeste (PM10) kontsentratsiooni mõõtmine 2x II või III kvartalis (suvekuudel kuival perioodil), kontrollimaks hajumisarvutuste vastavust õhukvaliteedi tasemele.
Samuti teostada päevase mürataseme Ld mõõtmine 2x II või III kvartalis, kontrollimaks prognoositud müratasemete leviku vastavust tegelikkusele.
Mõõtepunkt peaks asetsema tootmisterritooriumi piiril allatuult suurimast müra- ja heiteallikast (purustussorteerimissõlm).
Karjäär peaks töötama tavapärasel viisil. Esialgsete mõõtetulemuste alusel on võimalik hinnata leevendusmeetmete rakendamise ning edasise seire teostamise vajaduse üle.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Töödeldava materjali niisutamine, laoplatside niisutamine.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Üheks keskkonnahäiringuks on lõhketööd ning sellega kaasnevad maavõnked. Lõhketöid teostab maavara kaevandamise loa taotleja poolt tellitud litsentseeritud lõhketööde tegija, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad lõhkelaengud valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö ohualasse ja ka kaugemale jäävate ehitiste ja rajatiste kahjustamine võimalikust lööklainest, kildude laialipaiskumisest ning seismilise võnkumise mõjust.

Loa taotleja planeerib läbi viia kontrollitud veealust lõhkamist, mis on juba pikemat aega kasutusel Marinova dolokivikarjääris. Senise praktika käigus ei ole lõhkamine lähimate hoonetele kahjustusi põhjustanud, mistõttu ohutut veealust lõhkamist on võimalik edukalt rakendada ka taotletavas Sopimetsa IV karjääris.
Muud heite vähendamise meetmed
 

5.4.18. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Müratase väljas­pool käitise tootmis­territooriumi (dB) Müra vähendamise meetmed Meetme rakendamise sagedus ja tähtaeg Müra vähendamise kava või meetmete vajaduse puudumise põhjendus Päevane tase (7.00-23.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB Öine tase (23.00-7.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB
Purustus-sorteerimissõlm X: 6517020, Y: 617130 55 Müratõkkevallide rajamine mäeeraldise piirile (eelkõige põhja- ja loodeosas) vastavalt vajadusle lähimate majapidamiste suundadel.
Müraallikate hoidmine kaevandatava astangu all ja karjääri põhjas, mis aitab müra levikut lokaliseerida.
Mitte paigutada purustus-sorteerimissõlme töötama mäeeraldise piiride lähistele (<50 m).
Pidev Täiendavate meetmete rakendamine ei ole esialgu vajalik, kuivõrd ülenormatiivne müratase väljapoole tootmisterritooriumi ei levi ning elamualadel müra normtasemed ei ületata. 60 45
 
Müraallikate kaart
Müra piir- või sihtväärtus
60 dB päeval, 45 dB öösel

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Paiksed mootorid PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.02 g/s 0.152 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.023 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 0.023 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.056 g/s 0.422 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.021 g/s 0.16 t  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.024 g/s 0.177 t  
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.01 g/s 281.656 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.003 g/s 0.019 t  
Puur-lõhketööd PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 4.171 g/s 0.188 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.169 g/s 0.098 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.125 g/s 0.006 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 9.238 g/s 0.416 t  
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 206.542 g/s 9.294 t  
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 17.961 g/s 0.808 t  
7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.037 g/s 0.002 t  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 1.387 g/s 0.062 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.023 g/s 0.001 t  
Purustus-sorteerimissõlm PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.177 g/s 1.326 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.08 g/s 0.599 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.009 g/s 0.068 t  
 
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.423 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 290.95 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.576 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.239 t
7664-41-7 Ammoniaak 0.808 t
7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.002 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.019 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 1.666 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.72 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.097 t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 786
Maardla nimetus Sopimetsa
Maardla osa nimetus  
Maardla põhimaavara lubjakivi
Mäeeraldise nimetus Sopimetsa IV lubjakivikarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk ja 1 auk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk ja 1 auk.
Mäeeraldise pindala (ha) 38.16
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 59.83
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 347
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 38
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Teede- ja üldehituse jaoks ning ettevõtte enda asfaltbetoonitehaste toorme tagamiseks
Minimaalne tootmismaht aastas  
Keskmine tootmismaht aastas 100 000
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
13 plokk 0805 - kõrgemargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 3 477 tuh m³
02.11.2021
 
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 0805 - kõrgemargiline ehituslubjakivi   2 530 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja TREV-2 Grupp AS
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/329930
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg
19.10.2022
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Geoloogilised uuringudSopimetsa IV uuringuruumis
Geoloogiafondi number EGF: 9532
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 23. november 2021 nr 1 17/21/2803
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev
23.11.2021
 
Kaevandatud maa korrastamine

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne
GIS ja CAD failid

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Tegevuse mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus
Tegevuse mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Tegevuse mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Tegevuse mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
Tegevuse mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus
Allkirjastatud taotlus
Elektrilevi kooskõlastus