Tagasi menetluse vaatesse Taotlused ja menetlused » Menetlus M-120414
Taotlus T-KL/1013244

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1013113
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Aktsiaselts Farmi Piimatööstus
Kontaktisik
Aivo karafin
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Ettevõttele on väljastatud keskkonnaluba L.ÕV/321900. Ettevõte kasutab vajaliku soojusenergia saamiseks kahte katelt, mis kasutavad kütuseks maagaasi. Seoses sooviga kasutada alternatiivkütusena põlevkiviõli kütust, taotleb ettevõte eelpooltoodud keskkonnaloa muutmist. Olemasolevale maagaasikütusele lisandub põleviviõlikütus. Olemasolevatele heitallikatele lisandub uus heitallikas (V2, põlevkiviõlimahuti ventilatsiooniava).
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Ettevõte vajab tootmistehnoloogias soojusenergiat, mida toodetakse kahe katlaga, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kokku on 3,111 MWth (1,556 MWth + 1,556 MWth). Katlad töötavad kas koos või ka eraldi. Kütuseks kasutatakse kas maagaasi või põlevkiviõli. Suitsugaasid väljutatakse 12 m kõrguse korstna kaudu (koondallikas K1), millel on kask lõõri. Põlevkiviõli hoiustatakse 50 m3 mahutis, millel on ventilatsiooniava (heitallikas V2).
Ettevõte kasutab tootmisprotsessides ammoniaagil töötavaid külmutusseadmeid, millised on paigaldatud ühte ruumi – kompressorijaoskonda. Külmutusagendiks on vedel ammoniaak, milline retsirkuleerib süsteemis. Külmutusseadmete töörežiim on pidev – 8760 h/a.
Ammoniaagi (NH3) tsirkuleerimine külmutusseadmetes toimub kinnises (suletud) tsüklis ja seetõttu tehnoloogilised otsesed heited välisõhku puuduvad. Ammoniaagi väljutamine välisõhku on võimalik kompressoriruumi ventilatsiooniheitega, kuna tavarežiimil on võimalikud jahutusaine lekkimised (kompressorid, tihendid jne) süsteemist
ruumi. Eralduv NH3 satub tööruumi ja sealt edasi ruumiventilatsiooniga välisõhku (heitallikas V1). Reservmahutis olev jahutusvedeliku taseme andur näitab ammoniaagi koguse vähenemist. Kompressorijaoskond on varustatud ammoniaagi kontsentratsiooni määramise automaatse
kontrollsüsteemiga. Juhul, kui kontsentratsioon ruumiõhus ületab 500 ppm (375 mg/m3) lülitavad andurid jahutussüsteemi automaatselt välja.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Põletusseadmete töö puhul ei ole korrektse hoolduse korral oodata
ülenormatiivseid müratasemeid. Küttesüsteemi rajamisel on lahendatud müraemissiooni küsimused ning sellega on tagatud, et seadmed ei hakka põhjustama piirnorme ületavat müra katlamaja naabruses paiknevatel aladel. Samuti ei ole tegevusega kaasnevana oodata ülenormatiivset vibratsiooni teket või lõhnahäiringut.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Farmi Piimatööstus AS Jõhvi Linda tn 15
Aadress
Linda tn 15, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond
Territoriaalkood
2270
Katastritunnus(ed)
25301:009:0105
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6585694, Y: 695132
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Linda tn 15 (25301:009:0105). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Linda tn 15 (25301:009:0105).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed

Ei ole asjakohane

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Ei ole asjakohane

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Ei ole asjakohane

4.3.3. Äkkheide vette

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
HEIT0002394 K1 Katlamaja korsten X: 6585669, Y: 695086 0.35 12 15.67 180 030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
HEIT0002395 V1 Külmutusseadme vent. ava X: 6585705, Y: 695185 0.30 8 8.50 20 060503 - HFC, N2O, NH3, PFC ja SF6 kasutamine - külmutus- ja jahutusseadmed (freoonivabad)
  V2 V2 Mahuti ventilatsioon X: 6585661, Y: 695089 0.06 5 2.949 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
3.111
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)   1 400 tuh. Nm³
Põlevkiviõli (raske fraktsioon)   1 200 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Jah
Keskmise võimsusega põletusseadmed
Heiteallika kood Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
  1.56 1 8 760 90
18.07.1999
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 700 tuh. Nm³
Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 600 tonni
  1.56 1 8 760 90
18.07.1999
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 700 tuh. Nm³
Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 600 tonni
 
Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

LHK projekti koostaja
Nimi
LEMMA OÜ
Registrikood/isikukood
11453673
Postiaadress
Värvi 5, Tallinn, Harjumaa 10621
Telefon
56640060
E-posti aadress
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
LHK projekti koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest:
- Atmosfääriõhu kaitse seadus
- Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“
- Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“
- Keskkonnaministri määrus 24.11.2016 nr 59 Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid
- Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid
- Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest
väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“
- Keskkonnaministri määrus nr 31: "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid", Vastu võetud 01.06.2020
Tehnoloogilised kaardid
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Kütuste ja põletusseadmete andmed on saadud katlamaja käitajalt. Kütusekulu on prognoositud vastavalt põletusseadme töötundidele ja aastas plaanitavale soojusenergia tootmismahule.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
AS Farmi Piimatööstus asub Jõhvi vallas Jõhvi linnas Ida-Viru maakonnas aadressil Linda t 15. Ettevõtte territooriumi pindala on 26043 m2, sihtotstarve on 100 % tootmismaa, katastritunnuse tunnus: 25301:009:0105. Ettevõtte territoorium piirneb tootmismaade ja ärimaadega. Põhja suunal asub Tallinn-Narva mnt ja sellest põhjapool asuv metsaala. Territooriumist idasuunal paikneb Anvex Projekt kontorihoone (Linda 15b) ja OÜ Mark ja Partnerid trükikoda (Linda 15a), kaugemale jäävad Linda 20 kortermaja, Linda, Soo põik ja Soo tn eramud. Lõuna suunda jäävad Linda keskuse ärihooned. Lääne suunda jääb OÜ Maximprodukte (Linda 15h) puukeskuse territoorium. Lähimad elumajad jäävad heiteallikatest 80–100 m kaugusele (Salme ja Kirde t). Ettevõttest lõuna edela suunas 1,2 km kaugusele jääb Jõhvi linna park ja allee (KLO1200574).
Heiteallikatest 600 m raadiuses (kõrgeima paikse heiteallika 50 kordne kõrgus 12 m * 50 = 600 m) oleva maa-ala reljeef on tasandikuline, maapinna kõrguste vahe ei ületa 50 m 1 km kohta.
Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas.
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Lisa 3: Asendiplaan.pdf
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Hajuvusarvutustes võetakse arvesse maapinna reljeefi vastavalt kõrgusmudelile (5 m täpsusega andmed) ning maapinna karedustegurit vastavalt piirkonna maakattele. Paiksete heiteallikate heite leviku modelleerimiseks kasutatavad hajuvusmudelid ei ole võimelised arvestama hoonete mõju hajuvustingimustele ja seega nende olemasolu või puudumine ei mõjuta hajuvusarvutusi. Eelnevalt lähtuvalt puuduvad piirkonnas hajuvustingimusi oluliselt mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid.
Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos)

Tuulte roos lisatud punktis 5.4.17

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Põletusseadme puhul heitkoguseid mõõdetud ei ole, lähtutud on kehtivast arvutusmetoodikast (keskkonnaministri määrus nr 59) ja KOTKAS arvutusmoodulist. Tabelis 4.4.7 arvutab KOTKAS süsteem CO2 väärtuse g/s, mis ei ole aga asjakohane (CO2 g/s puudub õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused). Tabelis on märgitud CO2 0 g/s.

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Heitkoguste määramisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit ja põletusseadmete tööst välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused on määratud arvutuslikul meetodil lähtudes keskkonnaministri 24.11. 2016. a määrusest nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“.
Mahuti laadimisel ja hingamisel eralduvate saasteainete arvutuse aluseks on võetud keskkonnaministri määrus nr 31: "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid", Vastu võetud 01.06.2020.
Keskkonnaameti juhend "Keskmise võimsusega põletusseadmeid puudutavate nõuete rakendamine" 06. juuni 2019.

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat
Kütuse põletamisel eralduvate saasteainete määramine
Arvestades, et kaks katelt töötavad koos on mõlemast katlast eralduvad saasteained liidetud halvima variandiga, kui kateldes kasutatakse kütuseks põlevkiviõli. Suitsugaasid väljuvad läbi ühe kahelõõrilise korstna, mis on arvestatud koondallikaks (K1). 
Heitkoguste määramisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit. Kontrollimiseks on kasutatud Exceli arvutustabelit.
Kütusekulu arvutatakse B massiühikutest (t) ümber soojusühikutesse (GJ) järgmiselt:
B1 = B×Qri ,GJ, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg;
Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisast 3–7;
Arvutatakse kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi, vääveldioksiid välja arvatud, kasutades järgmist valemit:
Mi = 10–6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus
B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).
Saasteaine hetkeline heitkogus arvutatakse järgmiselt:
leitakse saasteaine eriheide qi määruse lisast 3–7;
arvutatakse heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:
Mpi = 10–3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).

Süsinikdioksiidi heitkogused leitakse Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 86 „Välisõhku
väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid 1 alusel.
Tegeliku süsinikuheite ja tekkiva süsinikdioksiidi heite arvutamine
(1) Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsinikukoguse kütuse oksüdatsioonikoefitsiendiga,
arvutatakse tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:
Mc = 10–3 × B1 × qc × Kc, kus
B1 – kütusekulu (TJ);
qc – süsiniku eriheide (tC/TJ);
Kc – oksüdatsioonikoefitsient.
(2) Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutatakse gigagrammides
(GgCO2), kasutades järgmist valemit:
MCO2 = Mc × 3,664, kus
Mc – süsinikuheide (GgC).

Saasteainete piirväärtuste arvutamisel on kasutatud Keskkonnaameti juhendit: Juhend, 20. detsember 2021, Keskmise võimsusega põletusseadmeid puudutavate nõuete rakendamine, punkt 4.1.6. toodud valemit: 
Gaaside mahtkiirus Vm (m3/s) = suitsukäikude ristlõikepindala (m2) · gaaside joonkiirus (m/s)
Gaaside mahtkiirus normaaltingimustel VmN (Nm3/s) = Vm (m3/s) · 273 (K) / gaaside
temperatuur (K)
Saasteaine kontsentratsioon (mg/Nm3) = saasteaine hetkeline heitkogus (g/s) / VmN
(Nm3/s) · 1000 (mg/g)

Kütusemahutist mahuti täitmisel ja kütuse hoiustamisel eralduvate saasteainete arvutuskäik koos kasutatavate metoodikatega ja valemitega on toodud lisatud exeli failis.

Ammoniaagi arvutus:
Ammoniaagi hetkeline heitkogus tuleneb ammoniaagi registreeritud kaost
jahutussüsteemist. Võtame aastaseks heitkoguseks (NH3 kaoks) tavarežiimil registreeritud maksimaalse ammoniaagi kao
reservmahuti näidu põhjal – 100 kg/a (Mp,NH3 = 0,1 t/a).
Seega on NH3 heitkogused tavarežiimil :
–aastane heitkogus:
Mp,NH3=0,100 t/a

–hetkeline heitkogus:
Mpi,NH3,k = Mp,NH3 x 106 / (8760 x 3600) = 0,1 x 106 / (8760 x 3600) = 0,0032 g/s

Maksimaalne hetkeline NH3 heitkogus ventsüsteemist saab tekkida, kui käivitub
jahutussüsteemi automaatse peatamise süsteem.
Mpi,NH3 = CNH3 x Vt / 1000 = 375 x 0,597 / 1000 = 0,224 g/s
kus
CNH3 – ammoniaagi kontsentratsioon ruumi õhus, mille juures jahutussüsteemi töö peatub
automaatselt, mg/m3 (CNH3 = 500 ppm = 375 mg/m3).
Vt – ventilatsioonisüsteemi tootlikkus , m3 /s (Vt=0,597 m3/s).

Toodud maksimaalne NH3 heitkogus saab tekkida vaid erandjuhtudel, kui NH3 kontsentratsioon kompressoriruumi õhus tõuseb olulise lekke tõttu (vaadeldav, kui avariiline heide).

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Katlamaja korsten
Koormus
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Külmutusseadme vent. ava
Koormus
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas V2 Mahuti ventilatsioon
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas Katlamaja korsten
Põletusseadmete arv 2
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 3.111
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 33.60 1 400 tuh. Nm³ PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0014 g/s 0.021168 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0014 g/s 0.021168 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0014 g/s 0.021168 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.1331 g/s 2.013312 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0933 g/s 1.4112 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0062 g/s 0.09408 t
BC Must süsinik 0 g/s 0.001143 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0 mg/s 0.000071 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0003 mg/s 0.004704 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0 mg/s 0.000012 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0004 mg/s 0.005645 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0 mg/s 0.000036 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0 mg/s 0.000706 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0 mg/s 0.000036 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0 mg/s 0.000024 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0 mg/s 0.000517 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0016 µg/s 0.02352 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0.000026 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.00004 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.00004 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0.00004 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0016 g/s 0.02399 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0476 g/s 2 637.024768 t
Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 0.80 38 1 200 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.1244 g/s 1.824 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0187 g/s 0.2736 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0187 g/s 0.2736 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.3452 g/s 5.0616 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.1306 g/s 1.9152 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0156 g/s 0.228 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0311 mg/s 0.456 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0003 mg/s 0.00456 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.0009 mg/s 0.01368 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.1384 mg/s 2.0292 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.0187 mg/s 0.2736 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0156 mg/s 0.228 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.0622 mg/s 0.912 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.622 mg/s 9.12 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0311 µg/s 0.456 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0.0031 mg/s 0.0456 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0031 mg/s 0.0456 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0031 mg/s 0.0456 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0031 mg/s 0.0456 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 1.3095 g/s 19.20 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0656 g/s 3 525.35424 t
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
K1 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.131 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 6.791 0.001
K1 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.622 mg/s 1 aasta 20 ng/m³ 0.002 0
K1 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.138 mg/s 1 aasta 6 ng/m³ 0 0
K1 7446-09-5 Vääveldioksiid 1.31 g/s 1 tund 350 µg/m³ 85.249 0.244
24 tundi 125 µg/m³ 52.644 0.421
K1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.345 g/s 1 tund 200 µg/m³ 22.451 0.112
1 aasta 40 µg/m³ 1.188 0.03
K1, V2 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.016 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 1.041 0
24 tundi 2 000 µg/m³ 0.643 0
K1 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.019 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.065 0.003
K1 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.019 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.764 0.015
1 aasta 40 µg/m³ 0.065 0.002
 
Koosmõju kirjeldus
Vastavalt KOTKAS registrile (seisuga 23.05.2022) lähemal kui 500 m koosmõjusse kaasatavaid käitisi ei ole. Seega koosmõju teiste ettevõtetega ei ole arvestatud. Kuna foonisaaste kohta mõõtmisandmed puuduvad on saasteainete foonitase loetud nulliks. Koosmõju arvutamisel on aluseks võetud võimalik halvim olukord, kus kaks katelt töötavad koos (mõlemas katlas kasutatakse kütusena põlevkiviõli) ja toimub mahuti täitmine põlevkiviõliküttega.
Koosmõju tabelist on jäetud välja saasteained, mille aastane kogus ei ületa 1 kg/a või millel puudub õhukvaliteedi piirväärtus.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest ja keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häringutasemed" nõuetest.
Määruses nr 81 ei ole esitatud lõhnaainete eriheiteid keskmise võimsusega põletusseadmetele ning käitis ei emiteeri saasteaineid, mis võiksid põhjustada olulist lõhnahäiringut ehk puuduvad saasteained, millel oleks madal lõhnalävi. Eelnevast tulenevalt ei ole oodata, et põletusseadme tegevus põhjustaks piirkonnas häiringutaset ületavat lõhnahäiringut.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Hajuvusarvutuste teostamisel lülitati käitise tootmisterritooriumi ulatuses arvutus välja.

Arvutamiseks valitud meteoaasta
2018-2020
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu
  • Õhutemperatuur
  • Õhuniiskus
  • Õhurõhk
  • Sademed
  • Tuul: suund, kiirus
  • Pilved: hulk, kõrgus
  • Nähtavuskaugus
  • Atmosfäärinähtused
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Jõgeva meteoroloogiajaam
Mustvee mnt. 21-7, Jõgeva

Laius: N 58°44´59´´
Pikkus: E 26°24´54´´
Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 70,29 m (EH2000)

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Kliimaandmetena kasutati Jõgeva meteoroloogiajaama kolme järjestikuse aasta vajalikke kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Maa-ameti vastavast andmebaasist, mis on kättesaadav https://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=607#tab3. Kasutati 5 m võrgustikuga andmeid.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Seireandmed puuduvad, mõjualas ei paikne teisi heiteallikaid (Kotkas register seisuga 27.05.2022), seega foonisaaste on loetud nulliks.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Arvestades kasutatava kütusekoguse planeeritavat hulka ja nende kasutuse iseloomu, ei ole ette näha ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumist pärast heiteallika töölerakendamist.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 84 §18` (27.12.2016), koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile. Käesolevas projektis ületab kontsentratsioon 30% piir või sihtväärtuse vääveldioksiid 24 tunni kontsentratsioon. Esitatud on kolme suuremat osakaalu omava saasteaine vääveldioksiid (1 tunni ja 24 tunni kontsentratsioon) ja lämmastikdioksiid (1 tunni kontsentratsioon) ja hajuvuskaardid. 
Hajuvusarvutusi ei teostatud saasteainete osas, mille heitkogus jääb alla 1 kg/a.

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Tootmisterritooriumist väljaspool ja lähedalasuvate elamute juures ei esine õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Müra normtasemete ületamist ei ole oodata.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Hajumisarvutuste tulemustest nähtub, et heiteallikatest väljutatavate saasteainete heitkogused ei põhjusta õhukvaliteedi piirväärtuste ületamisi. Suurimat panust heiteallikatest annab heiteallikas K1 põlevkiviõli kütuse kasutamisel. Kõrgeim kontsentratsioon piirväärtuse suhtes saavutatakse lämmastikdioksiidi ja vääveldioksiidi osas. Arvestades olukorda, kus mõlemas katlas kasutatakse kütuseks põlevkiviõli on lämmastikdioksiidi kontsentratsioon 1 h - 22,451 ∑Cm µg/m3 ja 1 aasta kontsentratsioon 1,188 ∑Cm µg/m3 . Vääveldioksiidi 1 tunni kontsentratsioon 85,249 ∑Cm µg/m3 ja 24 tunni kontsentratsioon 52,644 ∑Cm µg/m3.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Ettepanek on ettevõttele kehtestada õhusaasteloaga käesoleva taotluse punktis 5.6. toodud saasteainete heitkogused. Meetmeid ei ole vaja rakendada, õhukvaliteedi piirväärtuste ületamise ohtu ei ole. Vajalik on tavapärane põletusseadme korrashoid ja nõuetekohase kütuse kasutamine.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Seire ettepanekut ei tehta, vajadus puudub. Olemasolevatele keskmise võimsusega põletusseadmetele seirekohustuse rakendumisel tuleb seda järgida.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Piirväärtust ei ületata, meetmeid ei ole vaja rakendada.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid.
Muud heite vähendamise meetmed
Muid heitmete vähendamis meetmeid ei rakendata.
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
Kontrollimatuid heiteid ei teki.

5.4.18. Lisad

LHK projekti täiendavad andmed
Tuulte roos
LHK projekti lisad
Lisa 8: Tuulte_roos.pdf

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Katlamaja korsten PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.1244 g/s 1.824 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.0187 g/s 0.274 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.0187 g/s 0.274 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.3453 g/s 5.062 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.1307 g/s 1.915 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0156 g/s 0.228 t  
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.1384 mg/s 2.029 kg  
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.6222 mg/s 9.12 kg  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 1.3099 g/s 19.20 t  
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.1132 g/s 3 525.354 t  
Külmutusseadme vent. ava 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.224 g/s 0.10 t  
V2 Mahuti ventilatsioon NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.022 g/s 0.004 t  
 
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 5.062 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 3 525.354 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 1.915 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 9.12 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2.029 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 19.20 t
7664-41-7 Ammoniaak 0.10 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.232 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 1.824 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.274 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.274 t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus
Riigilõiv