Menetlus M-120414 » Taotlus T-KL/1013244-2 Tagasi menetluse vaatesse

. Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number

T-KL/1013113

Taotluse liik

Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi

Aktsiaselts Farmi Piimatööstus

Kontaktisik

Aivo karafin

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu

Ettevõttele on väljastatud keskkonnaluba L.ÕV/321900. Ettevõte kasutab vajaliku soojusenergia saamiseks kahte katelt, mis kasutavad kütuseks maagaasi. Seoses sooviga kasutada alternatiivkütusena põlevkiviõli kütust, taotleb ettevõte eelpooltoodud keskkonnaloa muutmist. Olemasolevale maagaasikütusele lisandub põleviviõlikütus. Olemasolevatele heitallikatele lisandub uus heitallikas (V2, põlevkiviõlimahuti ventilatsiooniava).

Parandustaotluse selgitus

Taotlusprojekti on täiendatud vastavalt Keskkonnaameti kirjale 10.06.2022 nr DM-120414-2.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Ettevõte vajab tootmistehnoloogias soojusenergiat, mida toodetakse kahe katlaga, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kokku on 3,111 MWth (1,556 MWth + 1,556 MWth). Katlad töötavad kas koos või ka eraldi. Kütuseks kasutatakse kas maagaasi või põlevkiviõli. Suitsugaasid väljutatakse 12 m kõrguse korstna kaudu (koondallikas K1), millel on kask lõõri. Põlevkiviõli hoiustatakse 50 m3 mahutis, millel on ventilatsiooniava (heitallikas V2).
Ettevõte kasutab tootmisprotsessides ammoniaagil töötavaid külmutusseadmeid, millised on paigaldatud ühte ruumi – kompressorijaoskonda. Külmutusagendiks on vedel ammoniaak, milline retsirkuleerib süsteemis. Külmutusseadmete töörežiim on pidev – 8760 h/a.
Ammoniaagi (NH3) tsirkuleerimine külmutusseadmetes toimub kinnises (suletud) tsüklis ja seetõttu tehnoloogilised otsesed heited välisõhku puuduvad. Ammoniaagi väljutamine välisõhku on võimalik kompressoriruumi ventilatsiooniheitega, kuna tavarežiimil on võimalikud jahutusaine lekkimised (kompressorid, tihendid jne) süsteemist
ruumi. Eralduv NH3 satub tööruumi ja sealt edasi ruumiventilatsiooniga välisõhku (heitallikas V1). Reservmahutis olev jahutusvedeliku taseme andur näitab ammoniaagi koguse vähenemist. Kompressorijaoskond on varustatud ammoniaagi kontsentratsiooni määramise automaatse
kontrollsüsteemiga. Juhul, kui kontsentratsioon ruumiõhus ületab 500 ppm (375 mg/m3) lülitavad andurid jahutussüsteemi automaatselt välja.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Põletusseadmete töö puhul ei ole korrektse hoolduse korral oodata
ülenormatiivseid müratasemeid. Küttesüsteemi rajamisel on lahendatud müraemissiooni küsimused ning sellega on tagatud, et seadmed ei hakka põhjustama piirnorme ületavat müra katlamaja naabruses paiknevatel aladel. Samuti ei ole tegevusega kaasnevana oodata ülenormatiivset vibratsiooni teket või lõhnahäiringut.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus

Farmi Piimatööstus AS Jõhvi Linda tn 15

Aadress

Linda tn 15, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond

Territoriaalkood

2270

Katastritunnus(ed)

25301:009:0105

Objekti L-EST97 koordinaadid

X: 6585694, Y: 695132

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Linda tn 15 (25301:009:0105).

Loa taotletav kehtivusaeg

Tähtajatu

Kehtivus aastates

Alates

Kuni

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed

Ei ole asjakohane

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Ei ole asjakohane

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Ei ole asjakohane

4.3.3. Äkkheide vette

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad

Heiteallikas					Väljuvate gaaside parameetrid			Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood	Nr plaanil või kaardil	Nimetus	L-EST97 koordinaadid	Ava läbimõõt, m	Väljumiskõrgus, m	Joonkiirus, m/s	Temperatuur, °C	SNAP kood	Lisategevuse SNAP
HEIT0002394	K1	Katlamaja korsten	X: 6585669, Y: 695086 X: 6585669, Y: 695086	0.35	12	15.67	180	030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
HEIT0002395	V1	Külmutusseadme vent. ava	X: 6585705, Y: 695185 X: 6585705, Y: 695185	0.30	8	8.50	20	060503 - HFC, N2O, NH3, PFC ja SF6 kasutamine - külmutus- ja jahutusseadmed (freoonivabad)
	V2	V2 Mahuti ventilatsioon	X: 6585661, Y: 695089 X: 6585661, Y: 695089	0.06	5	2.949	20	050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

Põletusseade

Jah

Põletusseadme summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth

3.111

Kütuse liik	Kütuseliigi täpsustus	Kütuseliigi aastakulu
Kütuse liik	Kütuseliigi täpsustus	Kogus	Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)		1 400	tuh. Nm³
Põlevkiviõli (raske fraktsioon)		1 200	tonni

Keskmise võimsusega põletusseade

Jah

Keskmise võimsusega põletusseadmed

Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth	Keskmise võimsusega põletusseadmete arv	Eeldatav töötundide arv aastas	Keskmine koormus, %	Käitamise alguskuupäev	Kasutatav kütus või jäätmed
					Kütuse liik	Kütuseliigi aastakulu
					Kütuse liik	Kogus	Ühik
1.56	2	8 760	90	18.07.1999	Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)	1 400	tuh. Nm³
1.56	2	8 760	90	18.07.1999	Põlevkiviõli (raske fraktsioon)	1 200	tonni

Suure võimsusega põletusseade

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Seakasvatus

Veisekasvatus

Kodulinnukasvatus

E-PRTR registri kohustuslane

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi

LEMMA OÜ

Registrikood/isikukood

11453673

Postiaadress

Värvi 5, Tallinn, Harjumaa 10621

Telefon

56640060

E-posti aadress

[email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

LHK projekti koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest:
- Atmosfääriõhu kaitse seadus
- Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“
- Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“
- Keskkonnaministri määrus 24.11.2016 nr 59 Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid
- Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid
- Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest
väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“
- Keskkonnaministri määrus nr 31: "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid", Vastu võetud 01.06.2020

Tehnoloogilised kaardid

Lisa 1: Tehnoloogiline_kaart.pdf

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Kütuste ja põletusseadmete andmed on saadud katlamaja käitajalt. Kütusekulu on prognoositud vastavalt põletusseadme töötundidele ja aastas plaanitavale soojusenergia tootmismahule.

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus

AS Farmi Piimatööstus asub Jõhvi vallas Jõhvi linnas Ida-Viru maakonnas aadressil Linda t 15. Ettevõtte territooriumi pindala on 26043 m2, sihtotstarve on 100 % tootmismaa, katastritunnuse tunnus: 25301:009:0105. Ettevõtte territoorium piirneb tootmismaade ja ärimaadega. Põhja suunal asub Tallinn-Narva mnt ja sellest põhjapool asuv metsaala. Territooriumist idasuunal paikneb Anvex Projekt kontorihoone (Linda 15b) ja OÜ Mark ja Partnerid trükikoda (Linda 15a), kaugemale jäävad Linda 20 kortermaja, Linda, Soo põik ja Soo tn eramud. Lõuna suunda jäävad Linda keskuse ärihooned. Lääne suunda jääb OÜ Maximprodukte (Linda 15h) puukeskuse territoorium. Lähimad elumajad jäävad heiteallikatest 80–100 m kaugusele (Salme ja Kirde t). Ettevõttest lõuna edela suunas 1,2 km kaugusele jääb Jõhvi linna park ja allee (KLO1200574).
Heiteallikatest 600 m raadiuses (kõrgeima paikse heiteallika 50 kordne kõrgus 12 m * 50 = 600 m) oleva maa-ala reljeef on tasandikuline, maapinna kõrguste vahe ei ületa 50 m 1 km kohta.

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 2: Asukohakaart.pdf

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 3: Asendiplaan.pdf

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Hajuvusarvutustes võetakse arvesse maapinna reljeefi vastavalt kõrgusmudelile (5 m täpsusega andmed) ning maapinna karedustegurit vastavalt piirkonna maakattele. Paiksete heiteallikate heite leviku modelleerimiseks kasutatavad hajuvusmudelid ei ole võimelised arvestama hoonete mõju hajuvustingimustele ja seega nende olemasolu või puudumine ei mõjuta hajuvusarvutusi. Eelnevalt lähtuvalt puuduvad piirkonnas hajuvustingimusi oluliselt mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid.

Ilmastikutingimuste iseloomustus

Tuulte roos lisatud punktis 5.4.17

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Põletusseadme puhul heitkoguseid mõõdetud ei ole, lähtutud on kehtivast arvutusmetoodikast (keskkonnaministri määrus nr 59) ja KOTKAS arvutusmoodulist. Tabelis 4.4.7 arvutab KOTKAS süsteem CO2 väärtuse g/s, mis ei ole aga asjakohane (CO2 g/s puudub õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused). Tabelis on märgitud CO2 0 g/s.

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Heitkoguste määramisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit ja põletusseadmete tööst välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused on määratud arvutuslikul meetodil lähtudes keskkonnaministri 24.11. 2016. a määrusest nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“.
Mahuti laadimisel ja hingamisel eralduvate saasteainete arvutuse aluseks on võetud keskkonnaministri määrus nr 31: "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid", Vastu võetud 01.06.2020.
Keskkonnaameti juhend "Keskmise võimsusega põletusseadmeid puudutavate nõuete rakendamine" 06. juuni 2019.

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Kütuse põletamisel eralduvate saasteainete määramine
Arvestades, et kaks katelt töötavad koos on mõlemast katlast eralduvad saasteained liidetud halvima variandiga, kui kateldes kasutatakse kütuseks põlevkiviõli. Suitsugaasid väljuvad läbi ühe kahelõõrilise korstna, mis on arvestatud koondallikaks (K1).
Heitkoguste määramisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit. Kontrollimiseks on kasutatud Exceli arvutustabelit.
Kütusekulu arvutatakse B massiühikutest (t) ümber soojusühikutesse (GJ) järgmiselt:
B1 = B×Qri ,GJ, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg;
Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisast 3–7;
Arvutatakse kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi, vääveldioksiid välja arvatud, kasutades järgmist valemit:
Mi = 10^–6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus
B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).
Saasteaine hetkeline heitkogus arvutatakse järgmiselt:
leitakse saasteaine eriheide qi määruse lisast 3–7;
arvutatakse heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:
Mpi = 10^–3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).

Süsinikdioksiidi heitkogused leitakse Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 86 „Välisõhku
väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid 1 alusel.
Tegeliku süsinikuheite ja tekkiva süsinikdioksiidi heite arvutamine
(1) Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsinikukoguse kütuse oksüdatsioonikoefitsiendiga,
arvutatakse tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:
Mc = 10^–3 × B1 × qc × Kc, kus
B1 – kütusekulu (TJ);
qc – süsiniku eriheide (tC/TJ);
Kc – oksüdatsioonikoefitsient.
(2) Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutatakse gigagrammides
(GgCO2), kasutades järgmist valemit:
MCO2 = Mc × 3,664, kus
Mc – süsinikuheide (GgC).

Saasteainete piirväärtuste arvutamisel on kasutatud Keskkonnaameti juhendit: Juhend, 20. detsember 2021, Keskmise võimsusega põletusseadmeid puudutavate nõuete rakendamine, punkt 4.1.6. toodud valemit:
Gaaside mahtkiirus Vm (m3/s) = suitsukäikude ristlõikepindala (m2) · gaaside joonkiirus (m/s)
Gaaside mahtkiirus normaaltingimustel VmN (Nm3/s) = Vm (m3/s) · 273 (K) / gaaside
temperatuur (K)
Saasteaine kontsentratsioon (mg/Nm3) = saasteaine hetkeline heitkogus (g/s) / VmN
(Nm3/s) · 1000 (mg/g)

Kütusemahutist mahuti täitmisel ja kütuse hoiustamisel eralduvate saasteainete arvutuskäik koos kasutatavate metoodikatega ja valemitega on toodud lisatud exeli failis.

Ammoniaagi arvutus:
Ammoniaagi hetkeline heitkogus tuleneb ammoniaagi registreeritud kaost
jahutussüsteemist. Võtame aastaseks heitkoguseks (NH3 kaoks) tavarežiimil registreeritud maksimaalse ammoniaagi kao
reservmahuti näidu põhjal – 100 kg/a (Mp,NH3 = 0,1 t/a).
Seega on NH3 heitkogused tavarežiimil :
–aastane heitkogus:
Mp,NH3=0,100 t/a

–hetkeline heitkogus:
Mpi,NH3,k = Mp,NH3 x 106 / (8760 x 3600) = 0,1 x 106 / (8760 x 3600) = 0,0032 g/s

Maksimaalne hetkeline NH3 heitkogus ventsüsteemist saab tekkida, kui käivitub
jahutussüsteemi automaatse peatamise süsteem.
Mpi,NH3 = CNH3 x Vt / 1000 = 375 x 0,597 / 1000 = 0,224 g/s
kus
CNH3 – ammoniaagi kontsentratsioon ruumi õhus, mille juures jahutussüsteemi töö peatub
automaatselt, mg/m3 (CNH3 = 500 ppm = 375 mg/m3).
Vt – ventilatsioonisüsteemi tootlikkus , m3 /s (Vt=0,597 m3/s).

Toodud maksimaalne NH3 heitkogus saab tekkida vaid erandjuhtudel, kui NH3 kontsentratsioon kompressoriruumi õhus tõuseb olulise lekke tõttu (vaadeldav, kui avariiline heide).

Manused

Lisa 4: Farmi_Piimatoostus_arvutustabel_27.05.2022_.xlsx

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Heiteallikas	Katlamaja korsten
Koormus
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	Külmutusseadme vent. ava
Koormus
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	V2 Mahuti ventilatsioon
Koormus	Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade

Heiteallikas

Katlamaja korsten

Põletusseadmete arv

Soojussisendile vastav nimi-soojus-võimsus, MWth

1.556

Töötundide arv aastas

8 760

Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist?

Püüdeseade

Püüdeseade	Püütav saasteaine
Püüdeseade	CAS nr	Saasteaine nimetus	Projekteeritud puhastusaste, %

Kasutatav kütus ja jäätmed

Kasutatav kütus või jäätmed					Saasteaine
Kütuse liik	Väävlisisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³	Kogus aastas		Välisõhku väljutatud heide						Kanda vormile 5.5
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus	Ühik	Aastas	Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)	0	33.60	1 400	tuh. Nm³	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.0014	g/s	0.021168	t
					PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.0014	g/s	0.021168	t
					PM10	Peened osakesed (PM10)	0.0014	g/s	0.021168	t
					10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.1331	g/s	2.013312	t
					630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.0933	g/s	1.4112	t
					NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.0062	g/s	0.09408	t
					BC	Must süsinik	0	g/s	0.001143	t
					7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0	mg/s	0.000071	kg
					7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks	0.0003	mg/s	0.004704	kg
					7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	0	mg/s	0.000012	kg
					7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	0.0004	mg/s	0.005645	kg
					7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0	mg/s	0.000036	kg
					7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	0	mg/s	0.000706	kg
					7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0	mg/s	0.000036	kg
					7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0	mg/s	0.000024	kg
					7782-49-2	Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks	0	mg/s	0.000517	kg
					PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	0.0016	µg/s	0.02352	mg
					50-32-8	Benso(a)püreen	0	mg/s	0.000026	kg
					205-99-2	Benso(b)fluoranteen	0	mg/s	0.00004	kg
					207-08-9	Benso(k)fluoranteen	0	mg/s	0.00004	kg
					193-39-5	Indeno(1,2,3-cd)püreen	0	mg/s	0.00004	kg
					7446-09-5	Vääveldioksiid	0.0016	g/s	0.02399	t
					124-38-9	Süsinikdioksiid	0.0476	g/s	2 637.024768	t
Põlevkiviõli (raske fraktsioon)	0.80	38	1 200	tonni	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.1244	g/s	1.824	t
					PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.0187	g/s	0.2736	t
					PM10	Peened osakesed (PM10)	0.0187	g/s	0.2736	t
					10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.3452	g/s	5.0616	t
					630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.1306	g/s	1.9152	t
					NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.0156	g/s	0.228	t
					7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0.0311	mg/s	0.456	kg
					7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks	0.0003	mg/s	0.00456	kg
					7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	0.0009	mg/s	0.01368	kg
					7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	0.1384	mg/s	2.0292	kg
					7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0.0187	mg/s	0.2736	kg
					7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	0.0156	mg/s	0.228	kg
					7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0.0622	mg/s	0.912	kg
					7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0.622	mg/s	9.12	kg
					PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	0.0311	µg/s	0.456	mg
					50-32-8	Benso(a)püreen	0.0031	mg/s	0.0456	kg
					205-99-2	Benso(b)fluoranteen	0.0031	mg/s	0.0456	kg
					207-08-9	Benso(k)fluoranteen	0.0031	mg/s	0.0456	kg
					193-39-5	Indeno(1,2,3-cd)püreen	0.0031	mg/s	0.0456	kg
					7446-09-5	Vääveldioksiid	1.3095	g/s	19.20	t
					124-38-9	Süsinikdioksiid	0.0656	g/s	3 525.35424	t

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	Saasteaine				Õhukvaliteedi tase
Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	CAS nr	Nimetus	Summaarne hetkeline heitkogus M	Ühik	Keskmistamisaeg	Õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus	Ühik	Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm	Suhe Cm / Keskmistamisaeg
K1	630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.131	g/s	8 tundi	10 000	µg/m³	6.791	0.001
K1	7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0.622	mg/s	1 aasta	20	ng/m³	0.002	0
K1	7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	0.138	mg/s	1 aasta	6	ng/m³	0	0
K1	7446-09-5	Vääveldioksiid	1.31	g/s	1 tund	350	µg/m³	85.249	0.244
K1	7446-09-5	Vääveldioksiid	1.31	g/s	24 tundi	125	µg/m³	52.644	0.421
K1	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.345	g/s	1 tund	200	µg/m³	22.451	0.112
K1	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.345	g/s	1 aasta	40	µg/m³	1.188	0.03
K1, V2	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.016	g/s	1 tund	5 000	µg/m³	1.041	0
K1, V2	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.016	g/s	24 tundi	2 000	µg/m³	0.643	0
K1	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.019	g/s	1 aasta	25	µg/m³	0.065	0.003
K1	PM10	Peened osakesed (PM10)	0.019	g/s	24 tundi	50	µg/m³	0.764	0.015
K1	PM10	Peened osakesed (PM10)	0.019	g/s	1 aasta	40	µg/m³	0.065	0.002

Koosmõju kirjeldus

Vastavalt KOTKAS registrile (seisuga 23.05.2022) lähemal kui 500 m koosmõjusse kaasatavaid käitisi ei ole. Seega koosmõju teiste ettevõtetega ei ole arvestatud. Kuna foonisaaste kohta mõõtmisandmed puuduvad on saasteainete foonitase loetud nulliks. Koosmõju arvutamisel on aluseks võetud võimalik halvim olukord, kus kaks katelt töötavad koos (mõlemas katlas kasutatakse kütusena põlevkiviõli) ja toimub mahuti täitmine põlevkiviõliküttega.
Koosmõju tabelist on jäetud välja saasteained, mille aastane kogus ei ületa 1 kg/a või millel puudub õhukvaliteedi piirväärtus.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest ja keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häringutasemed" nõuetest.
Määruses nr 81 ei ole esitatud lõhnaainete eriheiteid keskmise võimsusega põletusseadmetele ning käitis ei emiteeri saasteaineid, mis võiksid põhjustada olulist lõhnahäiringut ehk puuduvad saasteained, millel oleks madal lõhnalävi. Eelnevast tulenevalt ei ole oodata, et põletusseadme tegevus põhjustaks piirkonnas häiringutaset ületavat lõhnahäiringut.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Hajuvusarvutuste teostamisel lülitati käitise tootmisterritooriumi ulatuses arvutus välja.

Arvutamiseks valitud meteoaasta

2018-2020

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Õhutemperatuur
Õhuniiskus
Õhurõhk
Sademed
Tuul: suund, kiirus
Pilved: hulk, kõrgus
Nähtavuskaugus
Atmosfäärinähtused

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Jõgeva meteoroloogiajaam
Mustvee mnt. 21-7, Jõgeva

Laius: N 58°44´59´´
Pikkus: E 26°24´54´´
Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 70,29 m (EH2000)

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Kliimaandmetena kasutati Jõgeva meteoroloogiajaama kolme järjestikuse aasta vajalikke kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Maa-ameti vastavast andmebaasist, mis on kättesaadav https://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=607#tab3. Kasutati 5 m võrgustikuga andmeid.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Seireandmed puuduvad, mõjualas ei paikne teisi heiteallikaid (Kotkas register seisuga 27.05.2022), seega foonisaaste on loetud nulliks.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Arvestades kasutatava kütusekoguse planeeritavat hulka ja nende kasutuse iseloomu, ei ole ette näha ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumist pärast heiteallika töölerakendamist.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 84 §18` (27.12.2016), koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile. Käesolevas projektis ületab kontsentratsioon 30% piir või sihtväärtuse vääveldioksiid 24 tunni kontsentratsioon. Esitatud on kolme suuremat osakaalu omava saasteaine vääveldioksiid (1 tunni ja 24 tunni kontsentratsioon) ja lämmastikdioksiid (1 tunni kontsentratsioon) ja hajuvuskaardid.
Hajuvusarvutusi ei teostatud saasteainete osas, mille heitkogus jääb alla 1 kg/a.

Manused

Lisa 5: Lammastikdioksiidi_1_tunni_kontsentratsioon.pdf

Lisa 6: Vaaveldioksiid_24_tunni_kontsentratsioon.pdf

Lisa 7: Vaaveldioksiid_1_tunni_kontsentratsioon.pdf

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Tootmisterritooriumist väljaspool ja lähedalasuvate elamute juures ei esine õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Müra normtasemete ületamist ei ole oodata.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Hajumisarvutuste tulemustest nähtub, et heiteallikatest väljutatavate saasteainete heitkogused ei põhjusta õhukvaliteedi piirväärtuste ületamisi. Suurimat panust heiteallikatest annab heiteallikas K1 põlevkiviõli kütuse kasutamisel. Kõrgeim kontsentratsioon piirväärtuse suhtes saavutatakse lämmastikdioksiidi ja vääveldioksiidi osas. Arvestades olukorda, kus mõlemas katlas kasutatakse kütuseks põlevkiviõli on lämmastikdioksiidi kontsentratsioon 1 h - 22,451 ∑Cm µg/m3 ja 1 aasta kontsentratsioon 1,188 ∑Cm µg/m3 . Vääveldioksiidi 1 tunni kontsentratsioon 85,249 ∑Cm µg/m3 ja 24 tunni kontsentratsioon 52,644 ∑Cm µg/m3.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Ettepanek on ettevõttele kehtestada õhusaasteloaga käesoleva taotluse punktis 5.6. toodud saasteainete heitkogused. Meetmeid ei ole vaja rakendada, õhukvaliteedi piirväärtuste ületamise ohtu ei ole. Vajalik on tavapärane põletusseadme korrashoid ja nõuetekohase kütuse kasutamine.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Seire ettepanekut ei tehta, vajadus puudub. Olemasolevatele keskmise võimsusega põletusseadmetele seirekohustuse rakendumisel tuleb seda järgida.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Piirväärtust ei ületata, meetmeid ei ole vaja rakendada.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid.

Muud heite vähendamise meetmed

Muid heitmete vähendamis meetmeid ei rakendata.

Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa

Kontrollimatuid heiteid ei teki.

5.4.18. Lisad

LHK projekti täiendavad andmed

Tuulte roos

LHK projekti lisad

Lisa 8: Tuulte_roos.pdf

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas	Välisõhku väljutatud saasteaine
	CAS nr	Nimetus	Heite liik	Heitkogus				Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³	Kanda vormile 5.6
				Hetkeline		Aastas
				Kogus	Mõõtühik	Kogus	Mõõtühik
Katlamaja korsten	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.1244	g/s	1.824	t
	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	Tavaheide	0.0187	g/s	0.274	t
	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.0187	g/s	0.274	t
	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	Tavaheide	0.3453	g/s	5.062	t
	630-08-0	Süsinikmonooksiid	Tavaheide	0.1307	g/s	1.915	t
	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.0156	g/s	0.228	t
	7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	Tavaheide	0.1384	mg/s	2.029	kg
	7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	Tavaheide	0.6222	mg/s	9.12	kg
	7446-09-5	Vääveldioksiid	Tavaheide	1.3099	g/s	19.20	t
	124-38-9	Süsinikdioksiid	Tavaheide	0.1132	g/s	3 525.354	t
Külmutusseadme vent. ava	7664-41-7	Ammoniaak	Tavaheide	0.224	g/s	0.10	t
V2 Mahuti ventilatsioon	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.022	g/s	0.004	t

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr	Nimetus	Heitkogus aastas
CAS nr	Nimetus	Kogus	Mõõtühik
10102-44-0	Lämmastikdioksiid	5.062	t
124-38-9	Süsinikdioksiid	3 525.354	t
630-08-0	Süsinikmonooksiid	1.915	t
7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	9.12	kg
7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	2.029	kg
7446-09-5	Vääveldioksiid	19.20	t
7664-41-7	Ammoniaak	0.10	t
NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.232	t
PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	1.824	t
PM10	Peened osakesed (PM10)	0.274	t
PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.274	t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

8. Taotluse lisad

Nimetus	Manus
Riigilõiv	Lisa 9: Riigiloiv___Farmi_Piimatoostus_AS.pdf