4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus
Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus
Taotletav Lubja lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Rapla maakonnas Rapla vallas Lipametsa külas arendajale kuuluvatel kinnistutel Sepapigi (katastritunnus 65402:002:0109), Sepa (katastritunnus 65402:002:0108), Pigipõhja (katastritunnus 65402:002:0106), Lubjaaugu (katastritunnus 65402:002:0156), Metsatalu (katastritunnus 65402:002:0053). OÜ Eesti Killustik poolt kasutatavad on veel külgnevatel aladel Väljataguse (katastritunnus 65402:002:0105), Lubjahalli (katastritunnus 65402:002:0159), Lubja (katastritunnus 65402:002:0152), Lubjajaani (katastritunnus 65402:002:0099) ja Küüni (katastritunnus 65402:003:0143) kinnistud.
Töötav karjäär on suuremas osas mäetöödega kujundatud, kus kehtiva loaga Rapm-091 määratud mäeeraldise alal on katendit eemaldatud ja ladustatud nii sisepuistangutes kui ka teenindusmaal. Mäeeraldise kirdenurgast on välja ehitatud ka veekõrvaldussüsteem, kus veekogurist pumbatakse vesi settebasseini ja sealt edasi mööda magistraalkraave Vigala jõkke.
Mäeeraldise keskosa ümbritseb erinevaid tööstushooneid – karjääri kontori- ja abihooned ning angaar. Samuti puittoodete tootmisega tegeleva Vir-Var Kauba OÜ tootmis- ja abihooned.
Vastavalt keskkonnamõju hindamisele olid mäetööde suhtes kõige tundlikumad objektid Väljataguse ja Lubjajaani kinnistutel asuvad elamud. Kuivõrd kinnistud kuuluvad loa taotlejale ja elamud lammutamisele siis jäävad keskkonnamõju seisukohast kõik teised hooned kaugemale. Lähimad alalised elumajad jäävad vähemalt 950 m kaugusele lõunasuunda Lipametsa küla territooriumile ja 700 m kaugusele loodesuunda Saueaugu kinnistule (katastritunnus 65402:001:0700).
Mäeeraldise kirdeosa läbib 1-20 kV elektriõhuliin KATLA:KHT (tunnus 4091606), mille kaitsevööndi ulatus on 10 m liini teljest. Mäeeraldis on valitud selliselt, et elektriliini postid ei jääks kaevandatavale alale ning säiliks juurdepääs nende hooldamiseks. Kaevandamise ja lõhketööde projektid on liini haldajaga vastavalt kooskõlastatud. Lõunaosas läbib mäeeraldist 1-20 kV elektrõhuliin KABALA:KEH (tunnus K4086825), mille kaitsevööd on 10 m liini teljest. Liini kaitsevööndis asuv maavara varu on kinnitatud passiivse tarbevaruna ja ei ole taotlemise seisuga kaevandatav.
Mäeeraldise teenindusmaa piiri põhjaosa vahetus lähedusse jääb maaparandussüsteemi ALLIKA5 (tunnus 51110400112900021E) kaldapiiranguvöönd. Mäeeraldise teenindusmaa loodeosa jääb avalikus kasutuses oleva kohaliku Lipa-Lipametsa-Raikküla tee nr 6540137 äärmise sõiduraja servast ~25 m kaugusele. Tee paiknemine on kooskõlastatud varasema kaevandamise loa saamise käigus.
Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale ei jää ühtki loodus- ega muinsuskaitselist objekti ega ala. Mäeeraldise idaosa kattub II kategooria kaitsealuse liigi Sisymbrium supinum (madal unilook, keskkonnaregistri kood KLO9342362) kasvukohaga. Raikküla-Paka hoiuala jääb ~140 m kaugusele itta.
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
OÜ Eesti Killustik teostab seiret vastavalt vee erikasutusloale L.VV/329311.
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
Lubja lubjakivikarjääris on veetase vastavalt vee erikasutusloas L.VV/329311 määratud tingimustele alandatud abs kõrguseni 34,9 m. Kaevandamise eelseks põhjavee tasemeks on varasemate uuringute põhjal 46,9 m abs. Käesolevaks ajaks on karjääris veetaset alandatud 12 m. Karjäärist ~100 - 200 m kaugusel on pikaajalise seire andmetel keskmiseks veetaseme abs kõrguseks 43 - 44,5 m, ~250 m kaugusel on keskmine veetaseme abs 46,5 m. Veetaseme sesoonne kõikumine on ~2 - 2,5 m. 2021. aastal rajati karjäärist ~250 m ja ~450 m kaugusele uued seirekaevud, kus keskmine veetaseme abs on ~46,5 m. Seireandmete põhjal on karjäärist ~450 m kaugusel veetase lähedane kaevandamise eelse veetasemega ehk veetaseme alandamise mõju nimetatud kaugusel on vähene (kuni 0,5 m) või puudub.
Arvestades, et lähim elamu jääb karjäärist 700 m kaugusele loodesuunda Saueaugu kinnistule, ei ulatu veealanduse mõju kinnistuni.
Lubja lubjakivikarjääris välditakse rangelt õli või muu reostuse sattumist karjäärivette. Kui see peaks siiski juhtuma, tuleb veekoguri reostus koristada või neutraliseerida enne väljapumpamist eesvoolu. Selleks on ette nähtud vastavalt vee erikasutuloale õlitõrje poom ja/või absorbent. Karjäärimasinate kui potentsiaalsete reostusallikate perioodiliseks kontrolliks ja hoolduseks on arendajal ette nähtud spetsiaalne hooldusplats ja töökoda. Samuti on oht, et kogu jääkreostus, mis varasemalt alal levis ei ole kogu ulatuses koristatud ja see satub veekõrvaldusse. Seetõttu seiratakse väljapumbatavat vett vastavalt vee erikasutuloale visuaalselt vähemalt korra nädalas ja proovide võtmise teel. Visuaalsete reostusilmingute esinemisel tuleb võtta veeproove vähemalt korra nädalas naftasaaduste analüüsiks.
Väljapumbatavas karjäärivees sisalduv heljum setitatakse settetiigis ja väljavoolava vee heljuvaine sisaldust kontrollitakse perioodiliselt. Vastavalt vee erikasutusloale on lubatud heljuvaine sisaldus eesvoolu suunamisel 25 mg/l. Seniste mõõtmistulemuste põhjal kõrvalekalded vee kvaliteedis puuduvad.
Veetaset seiratakse vaatluspuurkaevudes vastavalt vee erikasutusloale vähemalt korra kvartalis. Vastavalt sellele on nõue, et kui miinimumperioodidel mõõdetud põhjaveetasemed langevad kahel järjestikusel mõõtmisel alla veekihi senist miinimumtaset - absoluutkõrgus +44,99 m, tuleb veetaseme seiret sama sagedusega alustada elanike kaevudes. Seireandmed esitatakse Keskkonnaametile.
Ennetavalt on puuritud tarbevee puurkaevud Risti (katastritunnus 65402:002:0500), Silla - Jaani (katastritunnus 65402:002:0450), Ahnevere - Mardi (katastritunnus 65402:002:0177) ja Tisleri (katastritunnus 65402:002:0019) kinnistutele. Kõik nimetatud piirkonnas (so lähimas punktis ca 700 m kaugusel) asuvad kaevud on puuritud kuni sügavuseni abs 20 - 27 m. Mäeeraldise põhi jääb abs kõrgusele 29,0 m ja veetase sellest ca 6 - 7 m kõrgemale, mis tõttu veetaseme alanduse pindala laienemine puurkaeve mõjutada ei saa.
