Menetlus M-120635 » Taotlus T-KL/1013521-4 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1013521-4
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Osaühing Eesti Killustik
Kontaktisik
Ole Sein
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Taotlus kaevandamisloa muutmiseks.
Parandustaotluse selgitus
Taotlust täiendatud vastavalt Keskkonnaameti kirjale 18.04.2023 nr DM-120635-9.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
OÜ Eesti Killustik omab Lubja lubjakivikarjääris kaevandamise luba nr Rapm-091. Karjäär asub ettevõttele kuuluvatel kinnistutel. Kehtiva kaevandamise loa kohaselt on lubatud veetaseme osaline alandamine ja maavara varu väljamine kuni kinnitatud aktiivse tarbevaru lamamini abs kõrgusel 21,21 m so kuni 14 m ulatuses allpool veepinda.

Käesolevaks ajaks on selgunud, et tehniliselt on selliselt sügavuselt vee alt maavara väljamine oluliselt kapitalimahukam kui esialgses äriplaanis arvestati ja piirkonna varustuskindlust ei ole võimalik sellisel meetodil tagada. Sellele tuginedes soovib ettevõte vähendada veealuse kaevandamise sügavust kuni 7 meetrini ja loobuda mäeeraldise lamamisse jääva varu kaevandamisest. Lamamisse jäävat varu looduslikku seisundit ei ole muudetud ja selle kaevandamisväärsust ei ole vähendatud. Mäeeraldisest välja arvatava maavaravaru kogusega võrdselt soovib ettevõtte laiendada mäeeraldise pindala endale kuuluvatel kinnistutel paikneva aktiivse tarbevaru ulatuses.

Mäeeraldise puhul ei suurene juba kehtiva loaga kaevandada lubatud maavara kogumaht ning seetõttu ei ole vajalik varustuskindluse ja riikliku huvi analüüsi teostamine. Samuti ei taotleta kaevandamise loa kehtivusaja pikendamist.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Kaevandamise keskkonnamõju ulatuse hindamisel on arvestatud 2010. a OÜ E-Konsult poolt koostatud keskkonnamõju hindamise aruannet, 2012. a AS Maves koostatud ekspertarvamust karjäärivee pumpamise keskkonnamõju kohta. Lisaks on koostatud Lubja II kaevandamise loa taotluse (tänaseks ühendatud Lubja mäeeraldisega) juurde koostatud eksperthinnang veealanduse mõjust ja veealuse kaevandamise võimalike mõjude kohta põhja- ja pinnaveele (s.h veealune lõhkamine ja kaevis ammutamine). Käesolevaga esitatakse võrdlusandmed selles ulatuses kus senine olukord muutub.

Info esitatud taotluse seletuskirjas.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Lubja lubjakivikarjäär
Aadress
Lipametsa küla, Rapla vald, Rapla maakond
Territoriaalkood
4416
Katastritunnus(ed)
65402:002:0109,65402:002:0108,65402:002:0106,65402:002:0053,65402:002:0156
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6532736, Y: 540163
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Lubjaaugu (65402:002:0156), Metsatalu (65402:002:0053), Pigipõhja (65402:002:0106), Sepa (65402:002:0108), Sepapigi (65402:002:0109). Puudutatud veekogud: Lubja kraav (VEE1110418). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Lubjaaugu (65402:002:0156), Metsatalu (65402:002:0053), Pigipõhja (65402:002:0106), Sepa (65402:002:0108), Sepapigi (65402:002:0109). Puudutatud veekogud: Lubja kraav (VEE1110418).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajaline
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
08.10.2045

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed

Ei ole asjakohane

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Lubja lubjakivikarjäär
Kood  
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Sepapigi, Lipametsa küla, Rapla vald, Rapla maakond 65402:002:0109 X: 6532802, Y: 539917
Sepa, Lipametsa küla, Rapla vald, Rapla maakond 65402:002:0108 X: 6532954, Y: 540295
Pigipõhja, Lipametsa küla, Rapla vald, Rapla maakond 65402:002:0106 X: 6532761, Y: 540169
Lubjaaugu, Lipametsa küla, Rapla vald, Rapla maakond 65402:002:0156 X: 6532636, Y: 540177
Metsatalu, Lipametsa küla, Rapla vald, Rapla maakond 65402:002:0053 X: 6532679, Y: 540355
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 0811 - Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine
Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla
Asukoha üldiseloomustus Töötav karjäär on suuremas osas mäetöödega kujundatud, kus kehtiva loaga Rapm-091 määratud mäeeraldise alal on katendit eemaldatud ja ladustatud nii sisepuistangutes kui ka teenindusmaal. Mäeeraldise kirdenurgast on välja ehitatud ka veekõrvaldussüsteem, kus veekogurist pumbatakse vesi settebasseini ja sealt edasi mööda magistraalkraave Vigala jõkke.

Mäeeraldise keskosa ümbritseb erinevaid tööstushooneid – karjääri kontori- ja abihooned ning angaar. Samuti puittoodete tootmisega tegeleva Vir-Var Kauba OÜ tootmis- ja abihooned.

Mäeeraldise teenindusmaa piiri põhjaosa vahetus lähedusse jääb maaparandussüsteemi ALLIKA5 (tunnus 51110400112900021E) kaldapiiranguvöönd. Mäeeraldise teenindusmaa loodeosa jääb avalikus kasutuses oleva kohaliku Lipa-Lipametsa-Raikküla tee nr 6540137 äärmise sõiduraja servast ~25 m kaugusele. Tee paiknemine on kooskõlastatud varasema kaevandamise loa saamise käigus.

Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale ei jää ühtki loodus- ega muinsuskaitselist objekti ega ala. Mäeeraldise idaosa kattub II kategooria kaitsealuse liigi Sisymbrium supinum (madal unilook, keskkonnaregistri kood KLO9342362) kasvukohaga. Raikküla-Paka hoiuala jääb ~140 m kaugusele itta.
Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus
Seotud failid
 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
Ladustamine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas. 120 000 120 000

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Lubja lubjakivikarjäär
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 70 000 70 000   70 000    
01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed 50 000 50 000   50 000    

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, kus sellest moodustatakse müra- ja tolmutõkkevallid. Sõelmed ladustatkse mäeeraldise teenindusmaal puistangutesse.

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Lubja lubjakivikarjäär
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates) Üheaegne ladustamise kogus Jäätmeliik Põlev­materjal Üheaegne ladustamise kogus
Tonni Tonni
Mäeeraldise teenindusmaa X: 6532757, Y: 540205 Katendi- ja sõelmepuistangud moodustatakse stabiilsele pinnasele mäeeraldise teenindusmaale ja seal ei esine intensiivset pinnavee liikumist. Kaevandamisloa kehtivuse jooksul 1 445 000 676 000 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed Ei 355 000 221 000
01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed Ei 1 090 000 455 000
Seotud failid
Failid

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Jäätmeteket ei ole võimalik vältida või jäätmekogust (katendi kogus) vähendada. Kuna kasutusel on tehniliselt korras masinad ning katendi näol on tegemist saastumata pinnasega, on kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud väheolulised ning taotluses ei ole ettenähtud Lubja lubjakivikarjääri omaseiret. Täpne sõelmete tekkimise kogus sõltub töödeldava ubjakivi kvaliteedist ning taotleja eesmärk on kasutada primat võimalikku tehnoloogiat, et sõelmete teke töödeldavast lubjakivist oleks minimaalne. Samuti on sõelmete puhul tegemist kindlate kvaliteediomadustega materaliga, mida osaliselt on võimalik turustada ning mida jäätmena saab käsitleda alles siis, kuisõelmete omadused on muutunud selliselt, et sõelmed ei ole enam turustatavad.

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jäätmekäitlus lõpetatakse karjääri maavaravaru ammendumisel, kui karjäär korrastatakse ning kaevandamisjäätmed (katend ja ladustatud sõelmed) kasutatakse ära karjääri korrastamisel.

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Vorm ei ole asjakohane.

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Vorm ei ole asjakohane.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine
Kinnitus saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu kohta.
Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel
Kaevandamisjäätmekava
Prügila käitamine
Prügila või jäätmehoidla järelhooldus
Jäätmehoidla käitamine
Kaevandamisjäätmete hoidla alternatiivsed asukohad
Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus
Taotletav Lubja lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Rapla maakonnas Rapla vallas Lipametsa külas arendajale kuuluvatel kinnistutel Sepapigi (katastritunnus 65402:002:0109), Sepa (katastritunnus 65402:002:0108), Pigipõhja (katastritunnus 65402:002:0106), Lubjaaugu (katastritunnus 65402:002:0156), Metsatalu (katastritunnus 65402:002:0053). OÜ Eesti Killustik poolt kasutatavad on veel külgnevatel aladel Väljataguse (katastritunnus 65402:002:0105), Lubjahalli (katastritunnus 65402:002:0159), Lubja (katastritunnus 65402:002:0152), Lubjajaani (katastritunnus 65402:002:0099) ja Küüni (katastritunnus 65402:003:0143) kinnistud.

Töötav karjäär on suuremas osas mäetöödega kujundatud, kus kehtiva loaga Rapm-091 määratud mäeeraldise alal on katendit eemaldatud ja ladustatud nii sisepuistangutes kui ka teenindusmaal. Mäeeraldise kirdenurgast on välja ehitatud ka veekõrvaldussüsteem, kus veekogurist pumbatakse vesi settebasseini ja sealt edasi mööda magistraalkraave Vigala jõkke.

Mäeeraldise keskosa ümbritseb erinevaid tööstushooneid – karjääri kontori- ja abihooned ning angaar. Samuti puittoodete tootmisega tegeleva Vir-Var Kauba OÜ tootmis- ja abihooned.

Vastavalt keskkonnamõju hindamisele olid mäetööde suhtes kõige tundlikumad objektid Väljataguse ja Lubjajaani kinnistutel asuvad elamud. Kuivõrd kinnistud kuuluvad loa taotlejale ja elamud lammutamisele siis jäävad keskkonnamõju seisukohast kõik teised hooned kaugemale. Lähimad alalised elumajad jäävad vähemalt 950 m kaugusele lõunasuunda Lipametsa küla territooriumile ja 700 m kaugusele loodesuunda Saueaugu kinnistule (katastritunnus 65402:001:0700).

Mäeeraldise kirdeosa läbib 1-20 kV elektriõhuliin KATLA:KHT (tunnus 4091606), mille kaitsevööndi ulatus on 10 m liini teljest. Mäeeraldis on valitud selliselt, et elektriliini postid ei jääks kaevandatavale alale ning säiliks juurdepääs nende hooldamiseks. Kaevandamise ja lõhketööde projektid on liini haldajaga vastavalt kooskõlastatud. Lõunaosas läbib mäeeraldist 1-20 kV elektrõhuliin KABALA:KEH (tunnus K4086825), mille kaitsevööd on 10 m liini teljest. Liini kaitsevööndis asuv maavara varu on kinnitatud passiivse tarbevaruna ja ei ole taotlemise seisuga kaevandatav.

Mäeeraldise teenindusmaa piiri põhjaosa vahetus lähedusse jääb maaparandussüsteemi ALLIKA5 (tunnus 51110400112900021E) kaldapiiranguvöönd. Mäeeraldise teenindusmaa loodeosa jääb avalikus kasutuses oleva kohaliku Lipa-Lipametsa-Raikküla tee nr 6540137 äärmise sõiduraja servast ~25 m kaugusele. Tee paiknemine on kooskõlastatud varasema kaevandamise loa saamise käigus.

Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale ei jää ühtki loodus- ega muinsuskaitselist objekti ega ala. Mäeeraldise idaosa kattub II kategooria kaitsealuse liigi Sisymbrium supinum (madal unilook, keskkonnaregistri kood KLO9342362) kasvukohaga. Raikküla-Paka hoiuala jääb ~140 m kaugusele itta.
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
OÜ Eesti Killustik teostab seiret vastavalt vee erikasutusloale L.VV/329311.
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart
Lisa 5: VELT_plaan.pdf
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Lisa 6: Lubjaaugu.pdf
Lisa 7: Metsatalu.pdf
Lisa 8: Pigipohja.pdf
Lisa 9: Sepa.pdf
Lisa 10: Sepapigi.pdf
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
Lubja lubjakivikarjääris on veetase vastavalt vee erikasutusloas L.VV/329311 määratud tingimustele alandatud abs kõrguseni 34,9 m. Kaevandamise eelseks põhjavee tasemeks on varasemate uuringute põhjal 46,9 m abs. Käesolevaks ajaks on karjääris veetaset alandatud 12 m. Karjäärist ~100 - 200 m kaugusel on pikaajalise seire andmetel keskmiseks veetaseme abs kõrguseks 43 - 44,5 m, ~250 m kaugusel on keskmine veetaseme abs 46,5 m. Veetaseme sesoonne kõikumine on ~2 - 2,5 m. 2021. aastal rajati karjäärist ~250 m ja ~450 m kaugusele uued seirekaevud, kus keskmine veetaseme abs on ~46,5 m. Seireandmete põhjal on karjäärist ~450 m kaugusel veetase lähedane kaevandamise eelse veetasemega ehk veetaseme alandamise mõju nimetatud kaugusel on vähene (kuni 0,5 m) või puudub.

Arvestades, et lähim elamu jääb karjäärist 700 m kaugusele loodesuunda Saueaugu kinnistule, ei ulatu veealanduse mõju kinnistuni.

Lubja lubjakivikarjääris välditakse rangelt õli või muu reostuse sattumist karjäärivette. Kui see peaks siiski juhtuma, tuleb veekoguri reostus koristada või neutraliseerida enne väljapumpamist eesvoolu. Selleks on ette nähtud vastavalt vee erikasutuloale õlitõrje poom ja/või absorbent. Karjäärimasinate kui potentsiaalsete reostusallikate perioodiliseks kontrolliks ja hoolduseks on arendajal ette nähtud spetsiaalne hooldusplats ja töökoda. Samuti on oht, et kogu jääkreostus, mis varasemalt alal levis ei ole kogu ulatuses koristatud ja see satub veekõrvaldusse. Seetõttu seiratakse väljapumbatavat vett vastavalt vee erikasutuloale visuaalselt vähemalt korra nädalas ja proovide võtmise teel. Visuaalsete reostusilmingute esinemisel tuleb võtta veeproove vähemalt korra nädalas naftasaaduste analüüsiks.

Väljapumbatavas karjäärivees sisalduv heljum setitatakse settetiigis ja väljavoolava vee heljuvaine sisaldust kontrollitakse perioodiliselt. Vastavalt vee erikasutusloale on lubatud heljuvaine sisaldus eesvoolu suunamisel 25 mg/l. Seniste mõõtmistulemuste põhjal kõrvalekalded vee kvaliteedis puuduvad. Võrreldes kehtiva loaga soovib loa omanik muuta väljalasu koordinaate, kuna tulenevalt mäeeraldise piiride muutusest tuleb mäetööde arenedes tõsta ümber settebassein, mis tähendab, et muutub ka väljalasu koordinaadid.

Veetaset seiratakse vaatluspuurkaevudes vastavalt vee erikasutusloale vähemalt korra kvartalis. Vastavalt sellele on nõue, et kui miinimumperioodidel mõõdetud põhjaveetasemed langevad kahel järjestikusel mõõtmisel alla veekihi senist miinimumtaset - absoluutkõrgus +44,99 m, tuleb veetaseme seiret sama sagedusega alustada elanike kaevudes. Seireandmed esitatakse Keskkonnaametile.

Ennetavalt on puuritud tarbevee puurkaevud Risti (katastritunnus 65402:002:0500), Silla - Jaani (katastritunnus 65402:002:0450), Ahnevere - Mardi (katastritunnus 65402:002:0177) ja Tisleri (katastritunnus 65402:002:0019) kinnistutele. Kõik nimetatud piirkonnas (so lähimas punktis ca 700 m kaugusel) asuvad kaevud on puuritud kuni sügavuseni abs 20 - 27 m. Mäeeraldise põhi jääb abs kõrgusele 29,0 m ja veetase sellest ca 6 - 7 m kõrgemale, mis tõttu veetaseme alanduse pindala laienemine puurkaeve mõjutada ei saa.

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane.

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr 1.
Veehaarde nimi Lubja lubjakivikarjäär
Veehaarde kood POH0023991
Puurkaevu katastrinumber 0000
Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Ei
Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub Karjääris ei ole puurkaevu, kust timub põhjaveevõtt. Karjäärist pumbatakse vesi välja läbi pumpla. Alljärgnevalt on eistatud pumpla taotluse koostamise aegsed koordinaadid.
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6532842, Y: 540502
Põhjaveekiht Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)
Põhjaveekogum Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum (S-O_Matsalu)
Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Ei
Joogivee kasutamine või tootmine Ei
Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei
Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Pumpla on rajatud mäeeraldise kagunurka.
Veevõtuseadmete iseloomustus  
Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik
Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Pumba tootlikkuse ja pumba töötundide alusel
Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused
Toimub võetava vee töötlemine Ei
Taotletav veevõtt (m³)
Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Karjäärist väljapumbatav vesi 2022-2045 325 000 325 000 325 000 325 000 1 300 000 3 558  
Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 1 300 000
Põhjaveevaru uuringu aruanne
 
Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi?
Ei
Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus
 

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Vorm ei ole asjakohane.

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi  
Reoveepuhasti kood  
Väljalaskme nimi Lubjakivikarjääri heitvee väljavool
Väljalaskme kood RA105
Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6532993, Y: 540040
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2022-2045 325 000 325 000 325 000 325 000 1 300 000 3 558 Arvestuslik
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2022-2045 pH 6-9 9 pH ühik    
2022-2045 Heljum 40 mg/l    
2022-2045 Naftasaadused 1 mg/l    
2022-2045 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l    
2022-2045 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l    
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
               
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
         
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov X: 6532993, Y: 540040 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)   1 kord kvartalis
Üksikproov X: 6532993, Y: 540040 Heljum   1 kord kvartalis
Üksikproov X: 6532993, Y: 540040 Keemiline hapnikutarve (KHT)   1 kord kvartalis
Üksikproov X: 6532993, Y: 540040 Naftasaadused   1 kord kvartalis
Üksikproov X: 6532993, Y: 540040 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)   1 kord kvartalis
Üksikproov X: 6532993, Y: 540040 Üldfosfor (Püld)   1 kord kvartalis
Üksikproov X: 6532993, Y: 540040 Üldlämmastik (Nüld)   1 kord kvartalis
 
Suubla
Suubla nimi Lubja kraav
Suubla kood VEE1110418
Pinnaveekogumi nimi Vigala Kuusiku jõest Velise jõeni
Pinnaveekogumi kood 1110400_2
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund  
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus  
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
   
 

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.3. Äkkheide vette

Vorm ei ole asjakohane.

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
  L1 Puurimine X: 6532700, Y: 540080 0.25 1 5 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
  L2 Lõhkamine X: 6532688, Y: 540061
X: 6532712, Y: 540099
      10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
HEIT0005403 1 Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) X: 6532729, Y: 540149
X: 6532781, Y: 540190
      10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
08122 - Killustiku tootmine
Põletusseade
Ei
Keskmise võimsusega põletus­seade
Ei
 
Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Vorm ei ole asjakohane. Võrreldes eelmise õhusaasteloaga ei ole kasutusest heiteallikaid eemaldatud.

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
Inseneribüroo STEIGER OÜ
Registrikood/isikukood
11206437
Postiaadress
Männiku tee 104/5, Tallinn, Harju maakond
Telefon
53314567
E-posti aadress
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
Atmosfääriõhu kaitse seadus

Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele
esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa
taotluse ja loa andmekoosseis"

Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"

Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"

Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"

AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining

AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1:
Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles

AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1:
Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing

Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide

Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998

Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 "Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord"

Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid"
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Lähteandmed on leitavad taotlusega kaasasolevast maavara kaevandamise loa seletuskirjast, eriosa - Maapõu alt. Muud andmed pärinevad loa taotlejalt saadud informatsioonile.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Taotletav Lubja lubjakivikarjäär (edaspidi ka Lubja karjäär), mäeeraldise pindalaga 18,59 ha ja teenindusmaa pindala 29,63 ha, paikeb Rapla maakonnas Rapla vallas Lipametsa külas. Käesoleval ajal on kaevandab OÜ Eesti Killustik lubjakivi maavara kaevandamise loa nr Rapm-091 alusel.

Tootmisterritoorium piirneb mitmete eraomandis olevate kinnistutega. Läänest piirneb ala Lipa-Lipametsa-Raikküla teega (nr 6540137), mis on kohalik tee. Tootmisterritooriumilt kulgeb ida suunas kruuskattega Pigibaasi tee (nr 6540023), mille kaudu toimub ka valmistoodangu väljavedu karjäärist. Lisaks asub tootmisterritooriumist ~200 m kaugusel idas Raikküla-Paka maastikukaitseala (KLO1000746).

Varasema kaevandamise käigus on karjääris välja kujunenud kujunenud infrastruktuur ja logistika. Karjääris on kasutusel statsionaarne purustus-sorteerimissõlm, millega toimub killustiku tootmine. Varasemalt paiknes sõlm Lubja karjääri mäeeraldise lõunaosas, kuid 2020. aastaks teisaldati kompleks mäeeraldise keskele. Purustus-sorteerimissõlme asukoha vahetusega viidi heiteallikas mäeeraldise piirist kaugemale, kus see varasemalt oli probleemiks karjääri kõrval asuva puittoodete tehasele, ning võimaldades ühtlasi ka kasuliku kihi kaevandamist mäeeraldise lõunaosas. Heiteallikas tootmisterritooriumi piiridest töö ajal ei välju.

Heiteallikana on käsitletud ka lubkaivi raimamiseks kasutatavat puur-lõhketöid. Arvestades tööee muutumisega karjääris, muutub ka lõhketööde asukoht, kuid õhusaasteloa taotluse koostamisel ajal on nimetatud heiteallikad karjääris paigutatud hetkeolukorrast lähtuvalt. Puur-lõhketööd väljaspool karjääri mäeeraldist ei toimu.
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Olulised geograafilised objektid (maapinna asukohast ja reljeefist tulenevalt) ja tehnogeensed objektid (infrastruktuuri jm rajatised), mis mõjutaksid oluliselt saasteainete hajumistingimusi, taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist) puuduvad.
Ilmastikutingimuste iseloomustus

Heiteallikale kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Kuusiku meteoroloogiajaam.

Perioodi 2019 - 2021 aastate keskmised meteroloogilised andmed on alljärgnevad:
- Aasta keskmine õhutemperatuur: 9,6 °C
- Aasta kõige soojema kuu (juuli) keskmine õhutemperatuur: 20,6 °C
- Aasta kõige külmema kuu (veebruar) keskmine õhutemperatuur: -0,8 °C
- Aasta keskmine tuule kiirus: 2,9 m/s
- Aasta kõige soojema kuu (juuli) keskmine tuule kiirus: 2,7 m/s
- Aasta kõige külmema kuu (veebruar) keskmine tuule kiirus: 3,4 m/s
- Aasta keskmine sademete hulk: 661 mm
- Aasta kõige soojema kuu (juuli) keskmine sademete hulk: 17,7 mm
- Aasta kõige külmema kuu (veebruar) keskmine sademete hulk: 10,3 mm

Perioodi aasta keskmine tuulteroos on esitatud alloleval graafikul:

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel
  • AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining
  • AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles
  • AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing
  • Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide
  • Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998
  • Orica Eesti OÜ poolt toodetavate lõhkeainete lõhkamisel eralduvate gaaside kogused. Orica Eesti OÜ. 2010
Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Puur-lõhketöödega ja purustus-sorteerimissõlme töötamisega kaasnevate tahkete osakeste heitkoguste arvutusnäide on esitatud manuses olevas failis. Arvestades purustuskomplekti tööprotsesside iseloomu (sõlme teenindamine kaevise/valmistoodangu laadimisega) ning purusti ja sõeluri järjestikku paiknemist, nimetatud tööprotsesse käsitletud ühtse heiteallikana.

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heite­allikas Püüdeseade
Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine
CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik
Puurimine Tekstiilfiltrid 12 Pole vajalik, sest filtreid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab nende tööefektiivsuse. PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 99.5 %  
PM10 Peened osakesed (PM10) 99.5 %  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 99.5 %  
 
Muud heite vähendamise meetmed
- Purustus-sorteerimissõlmest ja killustiku laadimisega kaasneva tolmu minimiseerimiseks tuleb kuival perioodil materjali niisutada.
- Kuival perioodil kasta karjäärisiseseid teid.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Puurimine
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 0
Veebruar 0
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 0
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 0 0 0
09 - 10 0 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 0 0 0
12 - 13 0 0 0
13 - 14 0 0 0
14 - 15 0 0 0
15 - 16 0 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Lõhkamine
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 0
Veebruar 0
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 0
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 0 0 0
09 - 10 0 0 0
10 - 11 0 0 0
11 - 12 0 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 0 0 0
14 - 15 0 0 0
15 - 16 0 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine)
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 0
Veebruar 0
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 0
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane. Lubja lubjakivikarjääris kasutatava heiteallika (statsionaarne purustus-sorteerimissõlm) mootorid on elektrilised ning nende käitamisel muud kütust ei põletata. Seetõttu ei ole LHK projektis arvutatud ega esitatud vastavaid heitkoguseid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
L2, HEIT0004390, HEIT0004391, HEIT0002356 630-08-0 Süsinikmonooksiid 11.572 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 535 0.054
L2, HEIT0004390, HEIT0004391, HEIT0002356 7446-09-5 Vääveldioksiid 1.01 g/s 1 tund 350 µg/m³ 50 0.143
24 tundi 125 µg/m³ 40 0.32
L2 7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.063 g/s 1 tund 8 µg/m³ 6.70 0.838
L2, HEIT0004390, HEIT0004391, HEIT0002356 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.888 g/s 1 tund 200 µg/m³ 66 0.33
1 aasta 40 µg/m³ 2.60 0.065
L1, L3, HEIT0002356 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.058 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.22 0.009
L1, L3, HEIT0004395, HEIT0002356 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.162 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 14.70 0.294
1 aasta 40 µg/m³ 2.80 0.07
L2, HEIT0002356, HEIT0004395 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.332 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 11.10 0.222
1 aasta 40 µg/m³ 2.70 0.068
L2 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.056 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.20 0.008
 
Koosmõju kirjeldus
KOTKAS heiteallikate registri andmetel paikneb Lubja lubjakivikarjääri territooriumil ka TREV-2 Gupp AS asfaldi tootmine, mille jaoks on välja antud tähtajatu keskonnaluba nr L.ÕV/328014. Seejuues ei oma TREV-2 Grupp AS loa taotleja (Eesti Killustik OÜ) nõusolekut Lubja lubjakivikarjääri territooriumil tegutsemiseks, lisaks ei ole loa taotleja sõnul vähemalt viimasel viiel aastal seal asfalditootmist paiknenud. Kuigi saasteainete koosmõju modelleerimisel on nimetatud heiteallikatega arvestatud, ei paikne need tegelikkuses Lubja lubjakivikarjääris ning ei avalda mõju piirkonna õhukvaliteedile.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Saasteainete heitkoguste ja müra seire
Heiteallikas Seiratav näitaja Seire sagedus Saasteaine
CAS nr Nimetus Selgitused (vajaduse korral)
Purustus-sorteerimissõlm Müra 2x aastas II või III kvartalis    

- Päevane müratase
- Karjääri tavapärasel töötamisel
- Tootmisterritooriumi piiril allatuult müraallikatest

 
Õhukvaliteedi seire
Saasteaine Seire sagedus Välisõhu kvaliteedi pidevseire jaama asukoht Andmete hõive kriteeriumid
CAS nr Nimetus L-EST97 koordinaadid Seireandmete edastamine Avalikustamine
PM10 Peened osakesed (PM10) 2x aastas II või III kvartalis (tootmise kuival perioodil). Mõõtmise ajal peab karjäär töötama tavapärasel viisil ning mõõtepunkt paiknema tootmisterritooriumi piiril allatuult heiteallikatest (purustus-sorteerimissõlmest). Keskkonnaametile Ettevõte täiendavalt seiretulemusi avalikustada ei plaani.
 

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Vorm ei ole asjakohane. Heiteallikate käitamisega ei kaasne lõhnahäiringut.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Airviro

Arvutamiseks valitud meteoaasta
2019-2021
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Automaatselt vastavalt Airviro programmile

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Riigi Ilmateenistuse Kuusiku meteoroloogiajaam

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Automaatselt vastavalt Airviro programmile

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Automaatselt vastavalt Airviro programmile

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

KOTKASe heiteallikate registri põhjal paikneb Lubja lubjakivikarjäärist vahetult idas EF Production OÜ puidutööstus, mille heitmetega on arvestatud. Lisaks asub registri andmetel karjääri idaosas ka TREV-2 Grupp AS-le kuuluv asfaltbetoontehas ja sellega seonduvad heiteallikad, millede heitmetega on küll saasteainete koosmõjus arvestatud, kuid reaalsuses antud asukohas ei ole TREV-2 Grupp AS-l asfaltbetoontehase käitamiseks maaomaniku luba ning heitealliakd seal ei tööta.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Käitise heiteallikate töötamisega ei kaasne olulist õhukvaliteedi taseme muutumist ega halvenemist väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri ega lähimate majapidamiste juures.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Hajumisarvutuste kaardid on leitavad Airviro moodulist, manusena on lisatud väljavõtted piltidena.

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumismudelist ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes piirväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumi piiri. Tootmisterritooriumi piiril esineb piirnormile kõige lähedasem vesiniksulfiidi 1-tunnine kontsentratsioon (6,6 ug/m3, piirväärtus 8 ug/m3).

Airviro hajumisarvutuse mudel ei arvesta kaevandamise tulemusena karjääris tekkiva süvendi reljeefi, mis aitab saasteainete levikut oluliselt lokaliseerida. Seetõttu on reaalsed saasteainete kontsentratsioonide levikud käitise töötamisel tõenäoliselt madalamad. Antud olukorras tuleb prognoositud väärtusi kontrollida otseste mõõtmiste teel. Selleks on seiresoovitus antud tabelis 5.4.13.

Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud õhukvaliteedi väärtusi ei ületata ning olulist välisõhu kvaliteedi langust ei esine. Majapidamised ei paikne käitise vahetus läheduses.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Kõrgemad müratasemed (>60 dB) levivad peamiselt käitise territooriumil töötavate müraallikate lähiümbruses, maksimaalselt kuni umbes 80 m ulatuses. Prognoositud müra väärtused jäävad tootmisterritooriumi piiril päevasel ajal vahemikku 28 - 52 dB.

Modelleeritud müra hajumise kohaselt ei põhjusta käitise töötamine olulise müra levimist käitisele lähimate tundlike objektideni (majapidamisteni) ning II kategooria piirväärtusi (60 dB) ei ületata. Lähimate majapidamise õuealal on prognoositud müratase umbes 25 dB päevasel ajal. Müra levikut aitab lokaliseerida purustus-sorteerimissõlme paiknemine karjääri põhjal ning kaevandamise käigus väljakujunenud iseloomulik maastik koos katendivallidega tootmisterritooriumi piiridel.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Statsionaarne purustus-sorteerimissõlm koos laadimistöödega (heiteallikas nr L3). Suurima osakaaluga saasteaine on tahked osakesed. Valdavalt sadestub enamus tahkete osakeste heitkogusest maha heiteallika läheduses ning edasikanne kaugemale võib esineda vaid tugeva tuule korral.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
1. Purustus-sorteerimissõlmest ja killustiku laadimisest tuleneva tolmu minimiseerimiseks kuival perioodil tuleb töödeldavat materjali ja laadimisplatse niisutada.
2. Hoida purustus-sorteerimissõlm kui peamine heiteallikas karjääri põhjas.
3. Kuival perioodil kasta karjäärisiseseid teid.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Käitise omaseiret on käsitletud taotluse tabelis 5.4.13.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
- Töödeldava materjali täiendav niisutamine
- Laoplatside/karjäärisiseste teede niisutamine
- Lõhketööde peatamine väga tugeva tuule (enam kui 12 m/s) korral
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Muid ebasoodsaid keskkonnahäiringuid ei esine või on neid käsitletud maavara kaevandamise loa seletuskirjas.
Muud heite vähendamise meetmed
 

5.4.18. Lisad

Ei ole asjakohane

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Ei ole asjakohane

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Müratase väljas­pool käitise tootmis­territooriumi (dB) Müra vähendamise meetmed Meetme rakendamise sagedus ja tähtaeg Müra vähendamise kava või meetmete vajaduse puudumise põhjendus Päevane tase (7.00-23.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB Öine tase (23.00-7.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB
Purustus-sorteerimissõlm X: 6532755, Y: 540170 52 - Varasema kaevandamise käigus on käitise piiridele rajatud katendivallid.
- Purustus-sorteerimissõlm on oma endisest asukohast kolitud karjääri põhja ning tekkinud süvend lokaliseerib müra levikut.
Pidev Senise kaevandamise käigus väljakujunenud katendivallid tõkestavad müra levikut piisavalt ning väljaspool tootmisterritooriumi müra olulisel määral ei levi. Seetõttu ei ole täiendavate müra vähendavate meetmete rakendamine vajalik. 52 -
 
Müraallikate kaart
Müra piir- või sihtväärtus
60 dB-ne piirväärtus on tagatud väljaspool tootmisterritooriumi, sh ka kõrvalasuvatel tootmisaladel.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Puurimine PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.007 g/s 0.006 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.004 g/s 0.003 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.004 g/s 0.003 t  
Lõhkamine PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.545 g/s 0.072 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.283 g/s 0.037 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.016 g/s 0.002 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 4.661 g/s 0.616 t  
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 2.991 g/s 0.395 t  
7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.063 g/s 0.008 t  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.231 g/s 0.031 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.006 g/s 0.001 t  
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 68.744 g/s 9.082 t  
Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.242 g/s 1.089 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.109 g/s 0.491 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.014 g/s 0.062 t  
 
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.001 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 9.082 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.616 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.031 t
7664-41-7 Ammoniaak 0.395 t
7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.008 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 1.167 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.531 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.067 t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine
Registrikaardi nr 586
Maardla nimetus Lubja
Maardla osa nimetus  
Maardla põhimaavara lubjakivi
Mäeeraldise nimetus Lubja lubjakivikarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 18.59
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 29.63
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 221
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 18
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Üld- ja teedeehitus
Minimaalne tootmismaht aastas  
Keskmine tootmismaht aastas 110 000
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
10 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 608.141 tuh m³
01.04.2022
11 plokk 0804 - täitelubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 743 tuh m³
01.04.2022
12 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 545 tuh m³
01.04.2022
13 plokk 0804 - täitelubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 424 tuh m³
01.04.2022
 
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi   1 132.141 tuh m³
2. 0804 - täitelubjakivi   1 146 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Puudub
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number Puudub
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg
31.12.2020
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Lubja lubjakivimaardla lääneosa maavara kvaliteedi ja varu ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 31.12.2019)
Geoloogiafondi number 9449
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/21/444
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev
16.02.2021
 
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve
veekogu, metsamaa, rohumaa

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan
Lisadokumendid
GIS ja CAD failid

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane.

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus
Allkirjastatud seletuskiri
Allkirjastatud graafilised lisad
Seirekava