Menetlus M-120650 » Taotlus T-KL/1012848-2 Tagasi menetluse vaatesse

. Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number

T-KL/1012848

Taotluse liik

Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi

aktsiaselts A. Le Coq

Kontaktisik

Argo Normak

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu

Keskkonnaloa muutmist taotletakse seoses katlamajas kasutatavate kütuste muutusega. Lisandub põlevkiviõli kuni 1600 t/a ja biogaas kuni 220 tuh.Nm3/a. Põlevkiviõli hoiustamiseks kasutatakse ühte 50 m3 vedelkütuse mahutit, biogaasi tootmiseks rajatakse biogaasijaam.
Käitise loal lisaks heiteallikatele nr 1 ja 2 võetakse uuesti kasutusele katlamaja nn vana korsten kõrgusega 32m (heiteallikas K-1). Kõrgemasse korstnasse (heiteallikas K-1) suunatakse ainult põlevkiviõli põletamisel tekkivad suitsugaasid. Gaaskütuste põletamisel tekkivad suitsugaasid suunatakse läbi olemasolevate heiteallikate nr 1 ja 2. Põlevkiviõli kasutamise vajadus on tingitud maagaasi defitsiidist Euroopa turul Ukrainas toimuva sõja tõttu. A. Le Coq teeb ettevalmistusi põlevkiviõli kasutamiseks ja plaanib seda kasutada kuni maagaasi turu normaliseerumiseni, siis pannakse uuesti tööle gaaskütustega.
Lisaks nimetatud katlamaja heiteallikale lisandub veel 2 heiteallikat: vedelkütuse mahuti hingamisava ja tootmise üldventilatsiooni koondheiteallikas.
Kuna käitise kehtiva keskkonnaloa nr L.ÕV/328247 põhiandmed pärinevad 2016 aastast, kuid käitise tegevust arvestades on oluliselt muutnud mitmed valdkonda reguleerivad õigusaktid ning heitkoguste arvutamiste metoodikad, siis vajab käitise kehtiv luba tervikuna kaasajastamist.
Taotluse raames vaadati üle ka vee võtmisega seotud keskkonnaloa nr L.VV/324956 andmed ning need liideti käesolevale taotlusele, kuna vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lõikele 4 väljastatakse omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud käitise tegevustele üks keskkonnaluba.

Parandustaotluse selgitus

Vastavalt Keskkonnaameti 01.08.2022 kirja nr DM-120650-2 punktile 3 lisati tabelisse 5.4.7 põletusseadmega Ahlström seotud (nimisoojusvõimsus 8,1 MW) saasteainete prognoositavad heite kontsentratsioonid.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Ettevõte põhitegevusaladeks on õlle- (EMTAK kood 11051) ja karastusjookide (EMTAK kood 11071) toomine. Tugitegevuseks on katlamajas soojuse toomine (EMTAK kood 35301) ning biogaasi tootmine (EMTAK kood 35211) oma tarbeks.
Käitises on soojuse tootmiseks kokku 2 põletusseadet, millest üks kasutab kütusena maagaas, biogaasi või põlevkiviõli, teine maagaasi või põlevkiviõli.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Käitise tegevusega kaasneb lenduvate orgaaniliste ühendite ja kütuste põletamisel tekkivate saasteainete väljutamine välisõhku.
Arvestades käitise tegevuse iseloomu, siis ei ole välistatud, et saasteainete ebasobivate hajumistingimuste juures võib käitise lähedal tekkida iseloomuliku lõhna tajumise episoodilised kontsentratsioonid. Samas ei ole viimase 3 aasta jooksul (perioodil 30.04.2019 kuni 30.04.2022) registreeritud käitisega seonduvad lõhnahäiringuid.
Käitise territooriumil on mitmed seadmed ja tegevused, mis võivad käitise territooriumil ja selle lähedal olla müra tekitajateks. Käitise vahetus läheduses, peamiselt põhja-kirde suunas, paiknevad elamud. Ettevõte on varasemalt mõõtmisandmetele tuginevalt teinud mitmeid investeeringuid ja muutusi tegevuses müra vähendamiseks väljaspool tootmisterritooriumi. Viimase 3 aasta jooksul (perioodil 30.04.2019 kuni 30.04.2022) ei ole käitise tegevusega seonduvalt registreeritud mürakaebuseid. Käitise mürarohked tegevused ja seadmed asuvad hoone sees ja laadimistöid tehakse valdavalt päevasel ajal.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus

Tartu Õlletehas

Aadress

Laulupeo pst 15, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond

Territoriaalkood

8151

Katastritunnus(ed)

79501:029:0021

Objekti L-EST97 koordinaadid

X: 6474977, Y: 658225

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Laulupeo pst 15 // Tähtvere tn 56 (79501:029:0021).

Loa taotletav kehtivusaeg

Tähtajatu

Kehtivus aastates

Alates

Kuni

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed

Ei ole asjakohane

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 4 alusel antakse vee erikasutuseks ning saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku üks keskkonnaluba juhul, kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud. Seetõttu taotleb aktsiaselts A. Le Coq keskkonnaloa nr L.ÕV/328247 muutmisel veeloaga nr L.VV/324956 reguleeritud tegevuse lisamist käesolevale keskkonnaloale.

Aktsiaselts A. Le Coq võtab põhjavett kahest puurkaevust, millele on põhjaveevaru kinnitatud keskkonnaministri 15.11.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/1140 „Tartu põhjaveemaardla põhjaveevaru kinnitamine“.

Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta

Puurkaev katastrinumbriga 2001 avab Siluri põhjaveekihti, mis kuulub Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumisse Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas. Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2020 koostatud aruande "Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019" kohaselt hinnati eelnimetatud põhjaveekogumi keemiline ja koguseline seisund heaks.

Puurkaev katastrinumbriga 1217 avab Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihti, mis kuulub Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu põhjaveekogumisse Ida-Eesti vesikonnas. Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2020 koostatud aruande kohaselt hinnati nimetatud põhjaveekogumi keemiline ja koguseline seisund heaks.

Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart

Lisa 1: Vee_erikasutuse_asukoha_kaart.jpeg

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid

Lisa 2: Register_118603.pdf

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta

Aktsiaselts A. Le Coq kasutab vett jookide tootmiseks, väiksemas koguses kasutatakse vett ka abitootmises. Lisaks ettevõtte puurkaevudele kasutatakse ka linna võrgust pärinevat vett. Võetavat põhjavett kasutatakse üksnes käitises, teistele veekasutajatele vett ei anta. Reovete käitlemist ja keskkonda juhtimist käitises ei toimu, need suunatakse vastavalt lepingule ühiskanalisatsiooni.

Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid

Lisa 3: veearvestite_teave.pdf

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane.

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr

Veehaarde nimi

Tartu õlletehas (2001)

Veehaarde kood

POH0001346

Puurkaevu katastrinumber

2001

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba

Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub

Puurkaev rajatud 1956. aastal.

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid

X: 6475060, Y: 658146

Põhjaveekiht

Silur (S)

Põhjaveekogum

Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas (S-O_D-all, Ida-Eesti vesikond)

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast?

Jah

Joogivee kasutamine või tootmine

Jah

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud?

Jah

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord

Puurkaev kasutusel igapäevaselt. Veekvaliteedi seiret tehakse regulaarselt, veekvaliteedis muutusi täheldatud pole.

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis

Veearvesti

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id)

Info veearvesti ja taatlemise kohta lisatud tabelisse 4.1.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused

Lisa 4: doc07382920210514132652_kaevude_analuusid_2021__1_.pdf

Toimub võetava vee töötlemine

Jah

Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus

Veepehmendus ioonvahetusmeetodil.

Taotletav veevõtt (m³)

Vee kasutusala	Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Veevõtt	2022	45 000	60 000	60 000	45 000	210 000	660

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³

210 000

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Lisa 5: TartuVeevarudeUmberhindamine_Aruanne.pdf

Veehaare jrk nr

Veehaarde nimi

Tartu õlletehas (1217)

Veehaarde kood

POH0001347

Puurkaevu katastrinumber

1217

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba

Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub

Puurkaev rajatud 1971. aastal.

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid

X: 6474871, Y: 658342

Põhjaveekiht

Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogum

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_Ida)

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast?

Jah

Joogivee kasutamine või tootmine

Jah

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud?

Jah

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord

Puurkaev kasutusel igapäevaselt. Veekvaliteedi seiret tehakse regulaarselt, veekvaliteedis muutusi täheldatud pole.

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis

Veearvesti

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id)

Info veearvesti ja taatlemise kohta lisatud tabelisse 4.1.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused

Lisa 6: doc07382920210514132652_kaevude_analuusid_2021__1_.pdf

Toimub võetava vee töötlemine

Jah

Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus

Veepehmendus ioonvahetusmeetodil.

Taotletav veevõtt (m³)

Vee kasutusala	Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Veevõtt	2022	40 000	50 000	50 000	40 000	180 000	550

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³

180 000

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi?

Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Reovee/heitvee käitlemise viis

ÜVK

Heitvee kogus aastas (m³)

216 320 m3

Ettevõtte nimi, kelle kanalisatsiooni reovesi juhitakse

AS Tartu Veevärk

Koopia reovee ärajuhtimise lepingust selle lepingu olemasolul

Lisa 7: Sademevesi_LII_20_75___Laulupeo_pst_15_.pdf

Lisa 8: Tartu_Veevark_kliendilepingu_lisa_A.Le_Coq.pdf

Lisa 9: 20100209145511207_Tartu_Veevark_A.Le_Coq.pdf

Lisa 10: Tartu_Veevark_tuuptingimused.pdf

Sademevee käitlemise kirjeldus

Tootmisterritooriumilt kogutakse sademevesi eraldi kokku ja suunatakse AS Tartu Veevärk kanalisatsioonivõrku.

Vee võtmisega kaasneva keskkonnamõju vähendamise meetmete kirjeldus

Põhjaveevaru uuring

Aruanne "Tartu linna põhjaveevaru ümberhindamine aastani 2045" lisatud taotluse tabelile 4.2.2 (file nimega "TartuVeevarudeUmberhindamine_Aruanne.pdf").

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Teave esitatud tabelis 1.1.

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Ei ole asjakohane

4.3.3. Äkkheide vette

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad

Heiteallikas					Väljuvate gaaside parameetrid			Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood	Nr plaanil või kaardil	Nimetus	L-EST97 koordinaadid	Ava läbimõõt, m	Väljumiskõrgus, m	Joonkiirus, m/s	Temperatuur, °C	SNAP kood	Lisategevuse SNAP
	M1	Mahuti1	X: 6474902, Y: 658260 X: 6474902, Y: 658260	0.07	15	3	20	050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)
	VK1	Üldventilatsioonid	X: 6475025, Y: 658202 X: 6475025, Y: 658202	6.20	6	1	20	060412 - Muu lahustite kasutamine - muu (tegevuste korral, mida ei ole nimetatud koodide 0601** - 060410 all, näit. kilekottide tootmine)
	K1	Katlamaja korsten	X: 6474917, Y: 658252 X: 6474917, Y: 658252	1	32	7	180	030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
HEIT0004523	1	Gaasikatla Ahlström korsten	X: 6474916, Y: 658283 X: 6474916, Y: 658283	0.55	20	14.40	120	030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
HEIT0004522	2	Gaasikatla Högfors korsten	X: 6474918, Y: 658250 X: 6474918, Y: 658250	0.40	20	12.80	190	030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
11051 - Õlletootmine
11071 - Alkoholivaba joogi tootmine; mineraalvee ja muu villitud vee tootmine
35211 - Gaasitootmine
35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

Põletusseade

Jah

Põletusseadme summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth

11.35

Kütuse liik	Kütuseliigi täpsustus	Kütuseliigi aastakulu
Kütuse liik	Kütuseliigi täpsustus	Kogus	Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)		2 500	tuh. Nm³
Biogaas		220	tuh. Nm³
Põlevkiviõli (kerge fraktsioon)		1 600	tonni

Keskmise võimsusega põletusseade

Jah

Keskmise võimsusega põletusseadmed

Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth	Keskmise võimsusega põletusseadmete arv	Eeldatav töötundide arv aastas	Keskmine koormus, %	Käitamise alguskuupäev	Kasutatav kütus või jäätmed
					Kütuse liik	Kütuseliigi aastakulu
					Kütuse liik	Kogus	Ühik
8.10	1	8 000	70	17.12.1999	Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)	2 000	tuh. Nm³
					Biogaas	220	tuh. Nm³
					Põlevkiviõli (kerge fraktsioon)	600	tonni
3.25	1	4 000	70	22.02.2008	Põlevkiviõli (kerge fraktsioon)	1 000	tonni
3.25	1	4 000	70	22.02.2008	Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)	500	tuh. Nm³

Suure võimsusega põletusseade

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Jah

Kütuse liik	Laadimiskäive aastas, m³
Põlevkiviõli (kerge fraktsioon)	1 684

Seakasvatus

Veisekasvatus

Kodulinnukasvatus

E-PRTR registri kohustuslane

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Vorm ei ole asjakohane.

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi

OÜ Hendrikson & Ko

Registrikood/isikukood

10269950

Postiaadress

Raekoja plats 8, Tartu , Tartumaa 51004

Telefon

7409800

E-posti aadress

[email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

1.Atmosfääriõhu kaitse seadus.
2.Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”.
3.Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 " Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa
taotluse ja loa andmekoosseis".
4.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”.
5.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord".
6.Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodi".
7.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed".
8.Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta
9.ELERING AS võrgugaasi kvaliteedi tunnistused (link seisuga 16.05.2022: https://elering.ee/vorgugaasi-kvaliteet).
10.Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides. Keskkonnaagentuur. Detsember 2019.
11.Keskkonnaameti vastus lõhnahäiringute teabenõudele (24.05.2022)
12.Terviseameti vastus mürahäiringute teabenõudele (02.06.2022)
13.Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS saasteainete hajumisarvutuste rakendus Airviro.

Tehnoloogilised kaardid

Lisa 11: Plokkskeem.pdf

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Esitatud lähteandmed, sh tootmismahud, seadmete töötunnid jms, pärinevad kehtivast keskkonnaloa lähtematerjalidest ning ettevõtte poolt peetavatest arvestuslikest andmetest.

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus

Käitise tootmisterritoorium asub Tartus, Tähtvere linnaosas, Tähtvere tänava ja Laulupeo puiestee vahelisel alal aadressiga Laulupeo pst 15 // Tähtvere tn 56 (katastritunnus 79501:029:0021) kinnistul. Maaüksuse pindala on 44,3 ha ning sihtotstarve on 95% tootmismaa ja 5% ärimaa.
Tootmisterritooriumi on vahetult ümbritsetud ühiskondlike ehitiste maaga (ida-loode suund), üldkasutatav maaga (loodest), transpordimaadega (põhja-kirde ja lõuna-ida suund ning kagust), ärimaadega (kagu-lõuna suund) ning elamumaadega (ida-kagu suund). Käitisest lõuna-edela suunas asub Tähtvere park, kagu suunas Toome park ~450 meetri kaugusel, ida suunas Tartu linna kesklinn ~1.1 km, kirde suunas Emajõgi ~500 m kaugusel.

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 12: Asukohakaart.jpeg

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 13: Asendiplaan.jpg

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Reljeef maa-alal, mis hõlmab 1,6 km kaugust käitise territooriumi piirist (kõrgeima heiteallika, milleks on katlamaja korsten 32 m, 50-ne kordne kaugus), on langusega edela-kirde suunas Emajõe oruni ja Emajõe vastaskaldal samasuunalise tõusuga. Maksimaalne kõrguste vahe eelpoolkirjeldatud territooriumi piires on ~35-40 m. Käitisest lõuna- ja läänesuunas on vaadeldav piirkond tasandik. Heiteallikatest lähtuvate saasteainete hajumistingimusi takistavad objektid piirkonnas puuduvad.
Lähimad elamud piirnevad käitise territooriumiga ida-kagu suunas (Tähtvere tn 38//40, 44, 48, 52 ja 54 ning Laulupeo pst 9, 11 ja 13 kinnistud). Põhja-kirde suunas jääb Tartu Supilinna linnaosa (lähim elamu ca 12 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist).
Vastavalt Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele ettevõtte tootmisterritooriumile Natura 2000 võrgustiku alasid ja looduskaitseobjekte ei jää. Kaitstavatest loodusobjektidest on kinnistule lähimad: lõuna-edela suunas loode suunas Tähtvere pargi pärnaallee (keskkonnaregistri kood KLO1200260) ning ca 450 km kaugusel asub Toomemäe park (keskkonnaregistri kood KLO1200256).

Ilmastikutingimuste iseloomustus

Põhi	Kirre	Ida	Kagu	Lõuna	Edel	Lääs	Loe	Tuulevaikus
5	6	13	9	19	21	18	9	<0,2

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Ülevaade saasteainete heitkoguste arvutamise metoodikatest on esitatud loataotlusele lisatud failis
„A_Le_Coq_heitkoguste_maaramise_kirjeldus_20062022.pdf".

Manused

Lisa 14: A_Le_Coq_heitkoguste_maaramise_kirjeldus_20062022.pdf

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Andmed saasteainete arvutuste kohta koos arvutuste näidistega on esitatud loataotlusele lisatud failis „A_Le_Coq_Tartu_heitkoguste_arvutus_20062022.xlsm".

Manused

Lisa 15: A_Le_Coq_Tartu_heitkoguste_arvutus_20062022.xlsm

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heiteallikas	Püüdeseade
	Nimetus, tüüp	Arv	Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus	Püütav saasteaine
	Nimetus, tüüp	Arv	Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus	CAS nr	Nimetus	Projekteeritud puhastusaste	Puhastusastme ühik	Muu ühik
Mahuti1	Söefilter	1	Vastavalt kasutusjuhendile, kuid mitte vähem kui 1 kordaastas	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	60	%
Mahuti1	Söefilter	1		Aromaatsed	Aromaatsed süsivesinikud	60	%

Muud heite vähendamise meetmed

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Heiteallikas	Katlamaja korsten
Koormus	Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	Mahuti1
Koormus	Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	0	0	0
01 - 02	0	0	0
02 - 03	0	0	0
03 - 04	0	0	0
04 - 05	0	0	0
05 - 06	0	0	0
06 - 07	0	0	0
07 - 08	0	0	0
08 - 09	100	0	0
09 - 10	0	0	0
10 - 11	0	0	0
11 - 12	0	0	0
12 - 13	0	0	0
13 - 14	0	0	0
14 - 15	0	0	0
15 - 16	0	0	0
16 - 17	0	0	0
17 - 18	0	0	0
18 - 19	0	0	0
19 - 20	0	0	0
20 - 21	0	0	0
21 - 22	0	0	0
22 - 23	0	0	0
23 - 24	0	0	0


Heiteallikas	Üldventilatsioonid
Koormus	Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	Gaasikatla Ahlström korsten
Koormus	Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	Gaasikatla Högfors korsten
Koormus	Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade

Heiteallikas

Katlamaja korsten

Põletusseadmete arv

Soojussisendile vastav nimi-soojus-võimsus, MWth

8.10

Töötundide arv aastas

8 000

Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist?

Püüdeseade

Püüdeseade	Püütav saasteaine
Püüdeseade	CAS nr	Saasteaine nimetus	Projekteeritud puhastusaste, %

Kasutatav kütus ja jäätmed

Kasutatav kütus või jäätmed					Saasteaine
Kütuse liik	Väävlisisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³	Kogus aastas		Välisõhku väljutatud heide						Kanda vormile 5.5
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus	Ühik	Aastas	Ühik
Põlevkiviõli (kerge fraktsioon)	1	41	600	tonni	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.324	g/s	0.984	t
					PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.049	g/s	0.148	t
					PM10	Peened osakesed (PM10)	0.049	g/s	0.148	t
					10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.899	g/s	2.731	t
					630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.34	g/s	1.033	t
					NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.041	g/s	0.123	t
					7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0.10	mg/s	0.246	kg
					7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks	0.001	mg/s	0.002	kg
					7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	0.002	mg/s	0.007	kg
					7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	0.40	mg/s	1.095	kg
					7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0.05	mg/s	0.148	kg
					7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	0.04	g/s	0.123	kg
					7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0.20	mg/s	0.492	kg
					7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	2	mg/s	4.92	kg
					PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	0	µg/s	0.246	mg
					50-32-8	Benso(a)püreen	0	mg/s	0.00002	kg
					205-99-2	Benso(b)fluoranteen	0	mg/s	0.00002	kg
					207-08-9	Benso(k)fluoranteen	0	mg/s	0.00002	kg
					193-39-5	Indeno(1,2,3-cd)püreen	0	mg/s	0.00002	kg
					7446-09-5	Vääveldioksiid	3.951	g/s	12	t
					124-38-9	Süsinikdioksiid	0	g/s	1 901.836	t

Põletusseade

Heiteallikas

Katlamaja korsten

Põletusseadmete arv

Soojussisendile vastav nimi-soojus-võimsus, MWth

3.25

Töötundide arv aastas

4 000

Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist?

Püüdeseade

Püüdeseade	Püütav saasteaine
Püüdeseade	CAS nr	Saasteaine nimetus	Projekteeritud puhastusaste, %

Kasutatav kütus ja jäätmed

Kasutatav kütus või jäätmed					Saasteaine
Kütuse liik	Väävlisisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³	Kogus aastas		Välisõhku väljutatud heide						Kanda vormile 5.5
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus	Ühik	Aastas	Ühik
Põlevkiviõli (kerge fraktsioon)	1	41	1 000	tonni	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.13	g/s	1.64	t
					PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.02	g/s	0.246	t
					PM10	Peened osakesed (PM10)	0.02	g/s	0.246	t
					10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.361	g/s	4.551	t
					630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.137	g/s	1.722	t
					NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.016	g/s	0.205	t
					7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0.03	mg/s	0.41	kg
					7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks	0.0003	mg/s	0.004	kg
					7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	0.001	mg/s	0.012	kg
					7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	0.10	mg/s	1.825	kg
					7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0.02	mg/s	0.246	kg
					7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	0.02	mg/s	0.205	kg
					7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0.10	mg/s	0.82	kg
					7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	1	mg/s	8.20	kg
					PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	0	µg/s	0.41	mg
					50-32-8	Benso(a)püreen	0	mg/s	0.00004	kg
					205-99-2	Benso(b)fluoranteen	0	mg/s	0.00004	kg
					207-08-9	Benso(k)fluoranteen	0	mg/s	0.00004	kg
					193-39-5	Indeno(1,2,3-cd)püreen	0	mg/s	0.00004	kg
					7446-09-5	Vääveldioksiid	1.585	g/s	20	t
					124-38-9	Süsinikdioksiid	0	g/s	3 169.726	t

Põletusseade

Heiteallikas

Gaasikatla Ahlström korsten

Põletusseadmete arv

Soojussisendile vastav nimi-soojus-võimsus, MWth

8.10

Töötundide arv aastas

8 000

Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist?

Püüdeseade

Püüdeseade	Püütav saasteaine
Püüdeseade	CAS nr	Saasteaine nimetus	Projekteeritud puhastusaste, %

Kasutatav kütus ja jäätmed

Kasutatav kütus või jäätmed					Saasteaine
Kütuse liik	Väävlisisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³	Kogus aastas		Välisõhku väljutatud heide						Kanda vormile 5.5
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus	Ühik	Aastas	Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)	0	34	2 000	tuh. Nm³	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.004	g/s	0.031	t
					PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.004	g/s	0.031	t
					PM10	Peened osakesed (PM10)	0.004	g/s	0.031	t
					10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.347	g/s	2.91	t
					630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.243	g/s	2.04	t
					NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.016	g/s	0.136	t
					BC	Must süsinik	0	g/s	0.002	t
					7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0	mg/s	0.000102	kg
					7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks	0.001	mg/s	0.007	kg
					7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	0	mg/s	0.000017	kg
					7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	0.001	mg/s	0.008	kg
					7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0	mg/s	0.0001	kg
					7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	0.0001	mg/s	0.001	kg
					7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0	mg/s	0.0001	kg
					7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0	mg/s	0.00003	kg
					7782-49-2	Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks	0.0001	mg/s	0.001	kg
					PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	0	µg/s	0.034	mg
					50-32-8	Benso(a)püreen	0	mg/s	0.00004	kg
					205-99-2	Benso(b)fluoranteen	0	mg/s	0.0001	kg
					207-08-9	Benso(k)fluoranteen	0	mg/s	0.0001	kg
					193-39-5	Indeno(1,2,3-cd)püreen	0	mg/s	0.0001	kg
					7446-09-5	Vääveldioksiid	0.004	g/s	0.035	t
					124-38-9	Süsinikdioksiid	0	g/s	3 812.026	t
Biogaas	0.002	27	220	tuh. Nm³	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.004	g/s	0.003	t
					PM10	Peened osakesed (PM10)	0.004	g/s	0.003	t
					PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.004	g/s	0.003	t
					10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.347	g/s	0.254	t
					630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.243	g/s	0.178	t
					NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.016	g/s	0.012	t
					BC	Must süsinik	0	g/s	0.0002	t
					7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0	mg/s	0.00001	kg
					7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks	0.001	mg/s	0.001	kg
					7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	0	mg/s	0.000001	kg
					7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	0.001	mg/s	0.001	kg
					7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0	mg/s	0.000005	kg
					7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	0.0001	mg/s	0.0001	kg
					7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0	mg/s	0.000005	kg
					7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0	mg/s	0.000003	kg
					7782-49-2	Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks	0.0001	mg/s	0.0001	kg
					PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	0	µg/s	0.003	mg
					50-32-8	Benso(a)püreen	0	mg/s	0.000003	kg
					205-99-2	Benso(b)fluoranteen	0	mg/s	0.000005	kg
					207-08-9	Benso(k)fluoranteen	0	mg/s	0.000005	kg
					193-39-5	Indeno(1,2,3-cd)püreen	0	mg/s	0.000005	kg
					7446-09-5	Vääveldioksiid	0.026	g/s	0.013	t
					124-38-9	Süsinikdioksiid	0	g/s	332.992	t

Põletusseade

Heiteallikas

Gaasikatla Högfors korsten

Põletusseadmete arv

Soojussisendile vastav nimi-soojus-võimsus, MWth

3.25

Töötundide arv aastas

4 000

Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist?

Püüdeseade

Püüdeseade	Püütav saasteaine
Püüdeseade	CAS nr	Saasteaine nimetus	Projekteeritud puhastusaste, %

Kasutatav kütus ja jäätmed

Kasutatav kütus või jäätmed					Saasteaine
Kütuse liik	Väävlisisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³	Kogus aastas		Välisõhku väljutatud heide						Kanda vormile 5.5
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus	Ühik	Aastas	Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)	0	34	500	tuh. Nm³	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.001	g/s	0.008	t
					PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.001	g/s	0.008	t
					PM10	Peened osakesed (PM10)	0.001	g/s	0.008	t
					10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.139	g/s	0.728	t
					630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.098	g/s	0.51	t
					NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.007	g/s	0.034	t
					BC	Must süsinik	0	g/s	0.0004	t
					7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0	mg/s	0.00003	kg
					7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks	0.0003	mg/s	0.002	kg
					7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	0	mg/s	0.000004	kg
					7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	0.0004	mg/s	0.002	kg
					7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0	mg/s	0.00001	kg
					7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	0	mg/s	0.0003	kg
					7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0	mg/s	0.00001	kg
					7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0	mg/s	0.00001	kg
					7782-49-2	Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks	0	mg/s	0.0002	kg
					PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	0.0016	µg/s	0.009	mg
					50-32-8	Benso(a)püreen	0	mg/s	0.00001	kg
					205-99-2	Benso(b)fluoranteen	0	mg/s	0.00001	kg
					207-08-9	Benso(k)fluoranteen	0	mg/s	0.00001	kg
					193-39-5	Indeno(1,2,3-cd)püreen	0	mg/s	0.00001	kg
					7446-09-5	Vääveldioksiid	0.002	g/s	0.009	t
					124-38-9	Süsinikdioksiid	0	g/s	953.006	t

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Kas soovite kasutada salvestamisel automaatset heitkoguste arvutamist?

Heiteallikas	Lahusteid sisaldav kemikaal				Lahusteid sisaldava kemikaali kasutamine					Välisõhku väljutatud LOÜ-de heitkogus saasteainete kaupa
	Nimetus	Tüüp	Liik	LOÜ-de sisaldus, massi %	Tegevusala või tehnoloogiaprotsess		Kemikaali kogus aastas, tonni	Töötundide arv aastas	Ohulaused (H)	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
	Nimetus	Tüüp	Liik	LOÜ-de sisaldus, massi %	SNAP kood	Nimetus	Kemikaali kogus aastas, tonni	Töötundide arv aastas	Ohulaused (H)	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001)	Aastane heitkogus, tonni/a (täpsus vähemalt 0,0001)
Üldventilatsioonid	Etanool	Lahustipõhine	Muu kemikaal	96.80	060412 - Muu lahustite kasutamine - muu (tegevuste korral, mida ei ole nimetatud koodide 0601** - 060410 all, näit. kilekottide tootmine)		0.245	1 092	H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.06	0.2371
Üldventilatsioonid	Mida SAN 311 KZ	Lahustipõhine	Muu kemikaal	48.02	060412 - Muu lahustite kasutamine - muu (tegevuste korral, mida ei ole nimetatud koodide 0601** - 060410 all, näit. kilekottide tootmine)		0.105	1 092	H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust	Propanoolid	Propanoolid	0.013	0.0506
Üldventilatsioonid	MIDA ANTIFOAM 601	Lahustipõhine	Muu kemikaal	30	060412 - Muu lahustite kasutamine - muu (tegevuste korral, mida ei ole nimetatud koodide 0601** - 060410 all, näit. kilekottide tootmine)		0.265	1 092	H302 - Allaneelamisel kahjulik H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.02	0.0795
Üldventilatsioonid	MIDA ACTISEPT	Lahustipõhine	Muu kemikaal	6	060412 - Muu lahustite kasutamine - muu (tegevuste korral, mida ei ole nimetatud koodide 0601** - 060410 all, näit. kilekottide tootmine)		0.735	1 092	H315 - Põhjustab nahaärritust H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.011	0.0441
Üldventilatsioonid	MIDA FOAM 258 PK	Lahustipõhine	Muu kemikaal	3	060412 - Muu lahustite kasutamine - muu (tegevuste korral, mida ei ole nimetatud koodide 0601** - 060410 all, näit. kilekottide tootmine)		0.37	1 092	H302 - Allaneelamisel kahjulik H290 - Võib söövitada metalle H314 - Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi H412 - Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.003	0.0111
Üldventilatsioonid	Mida Chriox 15-527	Lahustipõhine	Muu kemikaal	13.10	060412 - Muu lahustite kasutamine - muu (tegevuste korral, mida ei ole nimetatud koodide 0601** - 060410 all, näit. kilekottide tootmine)		9.993	1 092	H302 - Allaneelamisel kahjulik H242 - Kuumenemisel võib süttida H290 - Võib söövitada metalle H314 - Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H410 - Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime EUH071 - Söövitav hingamisteedele	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.333	1.3091
Üldventilatsioonid	PHAGO'RUB SOLUTION SPS	Lahustipõhine	Muu kemikaal	72	060412 - Muu lahustite kasutamine - muu (tegevuste korral, mida ei ole nimetatud koodide 0601** - 060410 all, näit. kilekottide tootmine)		0.074	1 092	H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H412 - Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.014	0.0536

Ohutuskaart(id) ja muu lisainfo

Lisa 16: Etanooli_ohutuskaart_24.05.19.pdf

Lisa 17: Mida_ACTISEPT_789_ET_3.1__1_.pdf

Lisa 18: PHAGORUB_Solution_OK.pdf

Lisa 19: Mida_SAN_311_OK.pdf

Lisa 20: Mida_Foam_258_PK_ET.pdf

Lisa 21: Mida_Chriox_15_OK.pdf

Lisa 22: MIDA_ANTIFOAM_601_OK.pdf

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	Saasteaine				Õhukvaliteedi tase
Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	CAS nr	Nimetus	Summaarne hetkeline heitkogus M	Ühik	Keskmistamisaeg	Õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus	Ühik	Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm	Suhe Cm / Keskmistamisaeg
K1, 1, SALVEST AS 1, aktsiaselts ANNE SOOJUS K-1 (L.ÕV/318125), V-2…V-4 ja V-1 (L.ÕV/318475), K1 (L.ÕV.TM-47700), OÜ Polar Glass 3, TMB Element OÜ 1, 2, Lome OÜ K-1, Naaskel OÜ 2, 3, Tartu Veevärk AS (PHRR/330442), aktsiaselts Emajõe Ärikeskus (PHRR/332544), International Aluminium Casting Tartu AS 1, 2, HANZA Mechanics Tartu AS 116, KA-1, RAGN-SELLS AS V2, Kane Metall AS K-4, K-3, K-5, K-2, K-1, V-6, BD Design AS 1	630-08-0	Süsinikmonooksiid	8.334	g/s	8 tundi	10	mg/m³	0.133	0.013
K1, aktsiaselts ANNE SOOJUS K1 (L.ÕV.TM-47700)	7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0.006	g/s	1 aasta	20	ng/m³	3.278	0.164
K1, aktsiaselts ANNE SOOJUS K1 (L.ÕV.TM-47700)	7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	0.001	g/s	1 aasta	6	ng/m³	0.654	0.109
K1	7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0	g/s	24 tundi	0.10	µg/m³	0.006	0.06
K1	7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0	g/s	1 aasta	0.01	µg/m³	0	0
K1, SALVEST AS 1, aktsiaselts ANNE SOOJUS K-1 (L.ÕV/318125), K1 (L.ÕV.TM-47700), V-2…V-4 ja V-1 (L.ÕV/318475), ), K1 (L.ÕV.TM-47700), Lome OÜ K-1, Naaskel OÜ 2, 3, RAGN-SELLS AS V2, Kane Metall AS K-3, K-5, K-2, BD Design AS 1, 2	7446-09-5	Vääveldioksiid	8.222	g/s	1 tund	350	µg/m³	155.571	0.444
	7446-09-5	Vääveldioksiid	8.222	g/s	24 tundi	125	µg/m³	116.721	0.934
K1, 1, SALVEST AS 1, aktsiaselts ANNE SOOJUS K-1 (L.ÕV/318125), V-2…V-4 ja V-1 (L.ÕV/318475), K1 (L.ÕV.TM-47700), OÜ Polar Glass 3, TMB Element OÜ 1, 2, Lome OÜ K-1, Naaskel OÜ 2, 3, Tartu Veevärk AS (PHRR/330442), aktsiaselts Emajõe Ärikeskus (PHRR/332544), International Aluminium Casting Tartu AS 1, 2, HANZA Mechanics Tartu AS 116, KA-1, Koond-1, RAGN-SELLS AS V2, Kane Metall AS K-4, K-3, K-5, K-2, K-1, V-6, BD Design AS 1	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	9.064	g/s	1 tund	200	µg/m³	191.359	0.957
	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	9.064	g/s	1 aasta	40	µg/m³	7.241	0.181
M1, BD Design AS 5, OÜ Polar Glass 1, Alexela AS 1 (PHRR/514741) ja 1 (PHRR/514755), Naaskel OÜ 1, RAGN-SELLS AS V3, V4, V6	Aromaatsed	Aromaatsed süsivesinikud	0.477	g/s	1 tund	600	µg/m³	140.117	0.234
					24 tundi	200	µg/m³	82.432	0.412
					1 aasta	5	µg/m³	6.302	1.26
K1, 1, M1, VK1, International Aluminium Casting Tartu AS 6, 1, 2, aktsiaselts ANNE SOOJUS K-1 (L.ÕV/318125), V-2…V-4 ja V-1 (L.ÕV/318475), K1 (L.ÕV.TM-47700), OÜ Polar Glass 3, 1, Meetriga OÜ V-1, aktsiaselts Emajõe Ärikeskus (PHRR/332544), HANZA Mechanics Tartu AS KA-1, koond-1, Koond-2, VA-3, VA-2, Kane Metall AS K-4, K-3, K-5, K-2, K-1, Data Print OÜ HA-1K, BD Design AS 1, 7, 6, 5, Alexela AS 1 (PHRR/514741), 1 ja 2 (PHRR/514755), RAGN-SELLS AS V3, V4, V5, V6, V2, Naaskel OÜ 1, 2, 3, TMB Element OÜ 1, 2, Lome OÜ K-1, Tartu Veevärk AS (PHRR/330442), SALVEST AS 1	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	17.708	g/s	1 tund	5 000	µg/m³	4 197.19	0.839
	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	17.708	g/s	24 tundi	2 000	µg/m³	1 924.74	0.962
K1, aktsiaselts ANNE SOOJUS K1 (L.ÕV.TM-47700), HANZA Mechanics Tartu AS 116, RAGN-SELLS AS V2, V1, Kane Metall AS K-3, K-2, BD Design AS 2, 1	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.567	g/s	1 aasta	25	µg/m³	7.121	0.285
K1, aktsiaselts ANNE SOOJUS K1 (L.ÕV.TM-47700), HANZA Mechanics Tartu AS 116, VA-1, RAGN-SELLS AS V2, V1, Kane Metall AS K-3, K-2, BD Design AS 9, 2, 1	PM10	Peened osakesed (PM10)	0.585	g/s	24 tundi	50	µg/m³	214.791	4.296
	PM10	Peened osakesed (PM10)	0.585	g/s	1 aasta	40	µg/m³	7.124	0.178
Propanoolid – sum 0,118 g/sVK1, Naaskel OÜ 1, Kane Metall AS V-3, V-5, OÜ Polar Glass 1	Propanoolid	Propanoolid	0.118	g/s	1 tund	3 000	µg/m³	51.444	0.017
	Propanoolid	Propanoolid	0.118	g/s	24 tundi	1 000	µg/m³	20.269	0.02

Koosmõju kirjeldus

Käitise arvestusliku mõjupiirkonda (1600 m kaugusel käitise territooriumi piirist, kõrgeima heiteallika 50-kordne kõrgus, kõrgeim heiteallikas on katlamaja korsten 32m) jäävad keskkonnaotsuste infosüsteemi
KOTKAS andmetel järgmised keskkonnaluba omavad ettevõtted: aktsiaselts Emajõe Ärikeskus (PHRR/332544), aktsiaselts Tartu Veevärk (PHRR/330442), OÜ Polar Glass (L.ÕV/318495), BD Design AS (L.ÕV/300647), Aktsiaselts Kane Metall (L.ÕV/328072), RAGN-SELLS AS (KKL-515257), OÜ Naaskel (L.ÕV/326186), OÜ Lome (L.ÕV/323325),
aktsiaselts SALVEST (L.ÕV.TM-145754), AS Alexela (PHRR/514741, PHRR/514755), Osaühing Data Print (L.ÕV/331069), Meetriga Mööbel OÜ (L.ÕV/328629), International Aluminium Casting Tartu AS (L.ÕV.TM-157341), OÜ TMB Element (L.ÕV/322973), AS HANZA Mechanics Tartu (L.ÕV/323750), aktsiaselts ANNE SOOJUS (L.ÕV.TM-47700, L.ÕV/318475, L.ÕV/318125).

Saasteainete hajumisarvutuste teostamisel (st käitise summaarse hetkelise heitkoguse leidmisel) on samuti arvestatud, et üksikus katlas ei ole tehniliselt võimalik samaaegselt põletada nii gaaskütust kui ka põlevkiviõli. Kuna saasteaine saastetase ümbritsevas keskkonnas sõltub lisaks saasteaine hetkelisele heitkogusele ka heiteallika parameetritest (kõrgus, suudme läbimõõt, suitsugaaside kiirus ja temperatuur), siis on katelde korral leitud saastetaseme modelleerimise teel heiteallikate (K-1, 1 ja 2) kombinatsioon, mis kirjeldaks tõenäoliselt halvimat saasteainet hajumist. Vastavate heiteallikate hetkelised heitkogused on toodud KOTKAS süsteemi Airviro rakenduse lehel.

Heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad saastetasemed aromaatsete süsivesinike korral 0,234 ÕPV1, 0,412 ÕPV24 ja 1,26 ÕPVa, NMVOC korral 0,839 ÕPV1 ja 0,962 ÕPV24, SO2 korral 0,444 ÕPV1 ja 0,934 ÕPV24, NO2 korral 0,957 ÕPV1 ja 0,181 ÕPVa, PM10 korral 4,296 ÕPV24 ja 0,178 ÕPVa, PM2,5 korral 0,285 ÕPVa.

Aromaatsete ühendite aasta keskmise piirväärtuse ületamine tekib BD Design AS tootmisterritooriumil ja selle vahetus läheduses, A. Le Coq osakaal saastetasemest jääb allapoole 0,1%. PM10 24 tunni keskmise piirväärtuse ületamine tekib RAGN-SELLS AS tootmisterritooriumil ja selle vahetus läheduses (tootmismaadel ja transpordimaadel), A. Le Coq osakaal saastetasemest jääb allapoole 0,1%.

Teiste saasteainete osas jäävad saastetasemed tunduvalt madalamateks võrreldes piirväärtustega.

Saasteainetele kehtestatud piirväärtuseid käitisega seonduvalt seega ei ületata.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed”. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest.
Arvestades käitise tegevuse iseloomu ei saa välistada tajutava lõhna esinemist käitise lähedal, kuid käitise tegevusega seonduvalt ei ole viimase 3 aasta jooksul (perioodil 30.04.2019 kuni 30.04.2022) registreeritud lõhnahäiringu kaebuseid.
Kuna käitises kavandatakse põlevkiviõli käitlemist (tegevus, mida varasemalt ei ole olnud), siis esitatakse nimetatud tegevusele eraldi lõhnaaine esinemise hinnang.
Käitise põlevkiviõli käitlemisel (heiteallikas M1) tekkiva lõhnaaine heitkoguse leidmisel on tuginetud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt 2014. aasta sügisel läbi viidud uuringus "Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ja saasteainete heitkoguste hindamine Ida-Virumaal Sillamäe linnas ja Vaivara piirkonnas" esitatud mõõtmistele. Nimetatud kirjanduse andmetel oli põlevkiviõli laadimisel tekkiv keskmine lõhnaaine kontsentratsioon heitgaasides 332464 OU/m3. Kui põlevkiviõli käideldakse kiirusega 36 m3/h, siis lõhnaaine heitkogus oleks ilma puhastusseadmeid (söefiltrit) arvestamata 3325 OU/s. Samas tuleb hinnangu andmisel arvestada, et käideldava põlevkiviõli maksimaalne kogus käitises on kuni 1684 m3/a ning seega laadimine toimuks kuni 47 tundi jooksul aastas. Modelleerimise tulemusena leiti, et põlevkiviõli maksimaalse käitlemismahu juures ei teki lõhnahäiringu esinemise sagedust 15% aasta lõhnatundidest ületavat häiringutaset väljaspool käitise territooriumi isegi ilma täiendavate puhastusseadmeteta (söefiltrita). Seega, kui mahuti hingamisavale paigaldatakse heitgaaside puhastamiseks söefilter, siis on vähetõenäoline, et väljaspool käitise tootmisterritooriumi võiks esineda põlevkiviõli käitlemisega seonduvaid lõhnahäiringuid.

Manused

Lisa 23: Keskkonnaameti_vastus_teabenoudele.pdf

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Hajumisarvutused olid teostatud kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS olevat programmi Airviro rakendust.

Arvutamiseks valitud meteoaasta

Vastavalt Airviro programmi poolt valitud meteoaastale.

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Vastavalt Airviro programmi poolt valitud andmetele (süsteem andmeid ei väljasta).

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Vastavalt Airviro programmi poolt valitud mõõtepunkti asukohale (süsteem andmeid ei väljasta).

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 94 lg 3 alusel nõuab õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja vajaduse korral heiteallikate käitajatelt õhukvaliteedi taseme arvutuslikul hindamisel väljaspool käitise tootmisterritooriumi pideva õhuseire tulemuste või samalaadsete heiteallikate koosmõju hindamisel saadud saasteaine taustsisalduse arvestamist. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 43 lg 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 § 16 lg 5 kohaselt lähtutakse heiteallikate koosmõju hindamisel väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate, kuid käitise hajumisarvutuste piirkonda jäävate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmetest ja vajaduse korral välisõhu seirejaama andmetest. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 106 lg 2 kohaselt määratakse saasteaine lubatud heitkogus selliselt, et paiksest heiteallikast või kõikidest käitise ühel tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku
välisõhku väljutatud saasteaine kogus ei põhjustaks saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi.
Käitise arvestusliku mõjupiirkonda (1600 m kaugusel käitise territooriumi piirist, kõrgeima heiteallika 50-kordne kõrgus, kõrgeim heiteallikas on katlamaja korsten 32m) jäävad keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmetel järgmised keskkonnaluba omavad ettevõtted: aktsiaselts Emajõe Ärikeskus (PHRR/332544), aktsiaselts Tartu Veevärk (PHRR/330442), OÜ Polar Glass (L.ÕV/318495), BD Design AS (L.ÕV/300647), Aktsiaselts Kane Metall (L.ÕV/328072), RAGN-SELLS AS (KKL-515257), OÜ Naaskel (L.ÕV/326186), OÜ Lome (L.ÕV/323325), aktsiaselts SALVEST (L.ÕV.TM-145754), AS Alexela (PHRR/514741, PHRR/514755), Osaühing Data Print (L.ÕV/331069), Meetriga Mööbel OÜ (L.ÕV/328629), International Aluminium Casting Tartu AS (L.ÕV.TM-157341), OÜ TMB Element (L.ÕV/322973), AS HANZA Mechanics Tartu (L.ÕV/323750), aktsiaselts ANNE SOOJUS (L.ÕV.TM-47700, L.ÕV/318475, L.ÕV/318125).

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Piirkonna välisõhu kvaliteedi tase võib muutuda eelkõige vääveldioksiidi heitkoguse osas seoses põlevkiviõli kasutusele võtmisega, kuid muude saasteainete osas jääb piirkonna välisõhu kvaliteet tõenäoliselt ligilähedaselt samale tasemele.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord" § 181 lg 1 kohaselt saasteaine hajumiskaart koostatakse iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile.

Manused

Lisa 24: SO2_1h.JPG

Lisa 25: Arom_1a.JPG

Lisa 26: SO2_24h.JPG

Lisa 27: Arom_24h.JPG

Lisa 28: NO2_1h.JPG

Lisa 29: NMVOC_24h.JPG

Lisa 30: NMVOC_1h.JPG

Lisa 31: PM10_24h.JPG

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Käitise heiteallikatest pärinevate saasteainete kontsentratsioonide maksimumid ei ületa kehtestatud saastetaseme piirväärtuseid, seega on keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 kehtestatud piirväärtuste nõue täidetud.
Heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad saastetasemed väljaspool territooriumi piire aromaatsete süsivesinike korral 0,234 ÕPV1, 0,412 ÕPV24 ja 1,26 ÕPVa, NMVOC korral 0,839 ÕPV1 ja 0,962 ÕPV24, SO2 korral 0,444 ÕPV1 ja 0,934 ÕPV24, NO2 korral 0,957 ÕPV1 ja 0,181 ÕPVa, PM10 korral 4,296 ÕPV24 ja 0,178 ÕPVa, PM2,5 korral 0,285 ÕPVa.
Aromaatsete süsivesinike aasta keskmise piirväärtuse ületamine tekib BD Design AS tootmisterritooriumil ja selle vahetus läheduses, A. Le Coq osakaal saastetasemest jääb allapoole 0,1%. PM10 24 tunni keskmise piirväärtuse ületamine tekib RAGN-SELLS AS tootmisterritooriumil ja selle vahetus läheduses (tootmismaadel ja transpordimaadel), A. Le Coq osakaal saastetasemest jääb allapoole 0,1%.
Käitisele lähimate elamute juures on aromaatsete süsivesinike saastetase alla 0,1ÕPV, NMVOC korral 0,2 ÕPV1 ja 0,2 ÕPV24, SO2 korral 0,3 ÕPV1 ja 0,7 ÕPV24, NO2 korral 0,3 ÕPV1, PM10 korral jääb saastetase allapoole 0,1ÕPV.
Teiste saasteainete osas jäävad saastetasemed tunduvalt madalamateks võrreldes piirväärtustega.
Saasteainetele kehtestatud piirväärtuseid käitisega seonduvalt seega ei ületata.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Välisõhu müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Käitise tegevus ei põhjusta ümbruskonnas keskkonnamüra normtasemete ületamist. Olulisemad müra tekitavad tegevused ja seadmed asuvad hoone sees. Müra mõju vähendamiseks jälgitakse, et kõik mürarohked tööd, mille mõju võib kanduda hoonest väljapoole, teostatakse (sh transporditööd) päevasel ajal. Viimase 3 aasta jooksul (perioodil 30.04.2019 kuni 30.04.2022) ei ole käitise tegevusega seonduvalt registreeritud müra-alaseid kaebuseid (Terviseameti vastus mürahäiringute teabenõudele on toodud taotluse lisas).

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Käitise heiteallikatest on suurima saastetaseme osakaaluga NMVOC ja aromaatsete süsivesinike osas heiteallikas M1, propanoolide osas heiteallikas VK1, ülejäänud saasteainetel heiteallikas K1.
Heiteallikate maksimaalsed saastetasemed tekivad territooriumi sees või territooriumist väljaspool.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Kuna KOTKAS infosüsteemi taotluse tabelis 5.6 „Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas“ ei ole võimalik käsitsi käitise summaarseid saasteainete aastaseid heitkoguseid korrigeerida ehk heitkogused summeeritakse süsteemi poolt automaatselt, siis teeme ettepaneku väljastatava loa tabelis A4 „Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas“ esitada saasteainete summaarsed heitkogused nii nagu need on välja toodud faili "A_Le Coq Tartu heitkoguste arvutus_20062022.xlsm" töölehel "Allikate kaupa" tabeli veerus "Kõik heiteallikad kokku" ning sama faili töölehel "Heitkogused kokku" tabeli veerus "Summaarselt kokku taotletatav (välja on jäetud heiteallikate nimekiri esitatud kõrval olevas veerus), t/a; RM kg/a; POS kg/a; PCDD/PCDF mg/a".

Täiendavaid meetmeid saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamiseks ei ole vaja rakendada.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Vajadus eraldi seireprogrammi rakendamiseks heiteallikast eralduvate saasteinete instrumentaalseks määramiseks puudub.
Samuti puudub vajadus müra seirele, kuna käitise tegevus ei põhjusta hinnanguliselt ümbruskonnas keskkonnamüra normtasemete ületamist. Viimase 3 aasta jooksul (perioodil 30.04.2019 kuni 30.04.2022) ei ole käitise tegevusega seonduvalt registreeritud müra-alaseid kaebuseid. Kaebuste ilmnemise korral ning juhul, kui kaebuste alusel teostatud müra kontrollmõõtmised näitavad täiendavate meetmete rakendamise vajadust, on ettevõtte (käitise omanik) valmis vajadusel kavandama täiendavad meetmed müra vähendamiseks.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Kui tuvastatakse ebasoodsad ilmastikutingimused ja tekib oht koosmõjus teiste käitistega saastetasemete ületamiseks, siis võimalusel vähendatakse tootmistegevust või rakendatakse muid asjakohaseid piiranguid.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Loa taotluse koostamisel kogutud andmetele tuginevalt ei ole teada muid andmeid käitise võimalike keskkonnahäiringute kohta, mis võiks olla olulised käitise loataotluse seisukohast lähtuvalt.

Muud heite vähendamise meetmed

5.4.18. Lisad

LHK projekti täiendavad andmed

LHK projekti lisad

Lisa 32: Terviseameti_vastus_teabenoudele.asice

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Käitise tegevusega võib kaasneda müra, kuid peamised müratekitavad statsionaarsed seadmed on paigutatud hoonetesse (siseruumidesse). Lisaks võivad teatud määral müra tekitada ka hoonevälised allikad, nt ventilatsiooniseadmed ja laadimistööd. Müra mõju vähendamiseks jälgitakse, et kõik mürarohked tööd (nt transpordi- ja laadimisprotsessid) teostatakse päevasel ajal, öisel ajal ei võeta vastu taaramasinaid ega koostööpartnerite kaubaautosid. Samuti piiratakse vastavalt vajadusele öisel ajal jahutusseadmete ventilatsiooni töökiirust (võimsust), mis oluliselt vähendab tekkivat mürataset. Seega on seatud eesmärgiks, et tegevusega kaasneva müra ning võimalik häiring oleks minimaalne. Viimase 3 aasta jooksul (perioodil 30.04.2019 kuni 30.04.2022) ei ole käitise tegevusega seonduvalt registreeritud Terviseameti ja Keskkonnaameti poolt müra-alaseid kaebuseid (Terviseameti vastus mürahäiringute teabenõudele on toodud taotluse lisas). Kaebuste ilmnemise korral ning juhul, kui kaebuste alusel teostatud müra kontrollmõõtmised näitavad täiendavate meetmete rakendamise vajadust, on ettevõtte (käitise omanik) valmis vajadusel kavandama täiendavad meetmed müra vähendamiseks.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas	Välisõhku väljutatud saasteaine
	CAS nr	Nimetus	Heite liik	Heitkogus				Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³	Kanda vormile 5.6
				Hetkeline		Aastas
				Kogus	Mõõtühik	Kogus	Mõõtühik
Gaasikatla Högfors korsten	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.001	g/s	0.008	t
	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	Tavaheide	0.001	g/s	0.008	t
	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.001	g/s	0.008	t
	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	Tavaheide	0.139	g/s	0.728	t
	630-08-0	Süsinikmonooksiid	Tavaheide	0.098	g/s	0.51	t
	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.007	g/s	0.034	t
	BC	Must süsinik	Tavaheide	0	g/s	0.0004	t
	7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	Tavaheide	0.0004	mg/s	0.002	kg
	7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	Tavaheide	0	mg/s	0	kg
	7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	Tavaheide	0	mg/s	0	kg
	7446-09-5	Vääveldioksiid	Tavaheide	0.002	g/s	0.009	t
	124-38-9	Süsinikdioksiid	Tavaheide	0	g/s	953.006	t
Gaasikatla Ahlström korsten	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.008	g/s	0.034	t
	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	Tavaheide	0.008	g/s	0.034	t
	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.008	g/s	0.034	t
	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	Tavaheide	0.694	g/s	3.164	t
	630-08-0	Süsinikmonooksiid	Tavaheide	0.486	g/s	2.218	t
	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.032	g/s	0.148	t
	BC	Must süsinik	Tavaheide	0	g/s	0.002	t
	7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	Tavaheide	0.002	mg/s	0.009	kg
	7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	Tavaheide	0	mg/s	0	kg
	7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	Tavaheide	0	mg/s	0	kg
	7446-09-5	Vääveldioksiid	Tavaheide	0.03	g/s	0.048	t
	124-38-9	Süsinikdioksiid	Tavaheide	0	g/s	3 812.026	t
Katlamaja korsten	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.454	g/s	2.624	t
	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	Tavaheide	0.069	g/s	0.394	t
	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.069	g/s	0.394	t
	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	Tavaheide	1.26	g/s	4.551	t
	630-08-0	Süsinikmonooksiid	Tavaheide	0.477	g/s	1.722	t
	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.057	g/s	0.205	t
	7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	Tavaheide	0.50	mg/s	2.92	kg
	7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	Tavaheide	0.30	mg/s	1.312	kg
	7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	Tavaheide	3	mg/s	13.12	kg
	7446-09-5	Vääveldioksiid	Tavaheide	5.536	g/s	32	t
	124-38-9	Süsinikdioksiid	Tavaheide	0	g/s	3 169.726	t
Üldventilatsioonid	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.454	g/s	1.785	t
Üldventilatsioonid	Propanoolid	Propanoolid	Tavaheide	0.013	g/s	0.0506	t
Mahuti1	Aromaatsed	Aromaatsed süsivesinikud	Tavaheide	0.195	g/s	0.033	t
Mahuti1	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	6.504	g/s	1.095	t

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr	Nimetus	Heitkogus aastas
CAS nr	Nimetus	Kogus	Mõõtühik
10102-44-0	Lämmastikdioksiid	8.443	t
124-38-9	Süsinikdioksiid	7 934.758	t
630-08-0	Süsinikmonooksiid	4.45	t
7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	13.12	kg
7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	2.931	kg
7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	1.312	kg
7446-09-5	Vääveldioksiid	32.057	t
Aromaatsed	Aromaatsed süsivesinikud	0.033	t
BC	Must süsinik	0.0024	t
NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	3.267	t
PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	2.666	t
PM10	Peened osakesed (PM10)	0.436	t
PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.436	t
Propanoolid	Propanoolid	0.0506	t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Aktsiaselts A. Le Coq Tartu tootmisüksus on olemasolev tehas, käitise õlle valmistoodangu maht ületab 150 tonni ööpäevas. Keskkonnaloa nr L.ÕV/328247 muutmist taotletakse seoses katlamajas kasutatavate kütuste
muutusega ning biogaasijaama lisandumisega.

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus

Tehas paikneb Tartu linnas aadressil Laulupeo pst 15 // Tähtvere tn 56 (katastriüksuse tunnus 79501:029:0021, kinnistus sihtotstarve 95% tootmismaa, 5% ärimaa). Üldplaneeringu kohane kinnistu juhtotstarve vastavalt Tartu linna üldplaneeringule 2040+ on tootmismaa-ala. Aktsiaselts A. Le Coq Tartu tootmisüksus on ettevõtte vanim ja traditsioonilisim tootmisüksus, kus on õlle tootmisega tegelenud juba 19. sajandi lõpust. Käitis paikneb Tartu linna tiheasustusalal – käitisest põhja- ja idasuunas paiknevad Supilinna asumi elupiirkonnad, lääne- ja lõunasuunas Tartu lauluväljak ja Tähtvere park, koos Laulupeo puiestee ääres paiknevate spordi- ja vaba aja veetmisega seotud asutustega (tantsukeskus ja tennisekeskus). Ettevõtte kinnistu piirneb lõunapoolsest küljest kaitsealaga (Läänepärnaallee, registrikood KLO1200260). Tootmishooned ei asu kaitse- ega hoiualal, Natura 2000 linnu- ega loodusalal. Kaitstavad loodusobjektid territooriumil puuduvad.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus

Aktsiaselts A. Le Coq Tartu tootmisüksuse puhul on tegemist olemasoleva tehasega. Keskkonnaloa taotlusega kirjeldatud tegevused jätkuvad olemasoleva tootmiskompleksi territooriumil ning muutusi maakasutusele ei prognoosita.

Taotluse koostamise ajal oli ettevõtte tootmisterritooriumil kaks välisõhu heiteallikat (korstnad), mis lähevad kasutusest välja ning asendatakse katlamaja olemasoleva nn vana korstnaga (kõrgusega 32m). Katlamajas on katlad Ahlström-TF-25 soojusvõimsusega 8,10 MW ja Högfors 44 soojusvõimsusega 3,25 MW. Suitsugaasid väljutatakse olemasoleva loa järgi välisõhku läbi kahe erineva korstna, kuid taotluse kohaselt soovitakse need viia eespool nimetatud ühisesse korstnasse. Lisaks kasutatakse tootmises erinevate puhastusvahenditena kemikaale, mis väljuvad lenduvate orgaaniliste ühenditena tehase üldventilatsioonist välisõhku.

Tehas kasutab tootmiseks põhjavett, mida võetakse nii oma kaevudest kui ostetakse lisaks ühisveevärgist. Ettevõtte põhjaveevõtt puurkaevust katastrinumbriga 1217 toimub Ordoviitsium-Kambriumi (O-C) põhjaveekihist, mis kuulub Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumisse Ida-Eesti vesikonnas. Põhjaveevõtt puurkaevust katastrinumbriga 2001 toimub Siluri (S) põhjaveekihist, mis kuulub Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumisse Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas. Tartu linna põhjaveevarud, sh aktsiaselts A. Le Coq puurkaevude varud, hinnati ümber Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi 2017. aastal tehtud uuringuga „Tartu linna põhjaveevarude ümberhindamine aastani 2045“. Varud kinnitati keskkonnaministri 15.11.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/1140 „Tartu põhjaveemaardla põhjaveevaru kinnitamine“.

Aktsiaselts A. Le Coq rajab keskkonnamõju vähendamise eesmärgil biogaasijaama, mille tooraineks on õlletööstuse reovee eelpuhastist eraldatav orgaaniline aine. Biogaasijaama käärititesse suunatakse peamiselt õlle filtreerimisel tekkivad suure tahke aine sisaldusega reoveed, samuti muu protsessi reovesi. Madala orgaanilise sisaldusega reoveevood suunatakse reovee eelpuhastist mööda.
Biogaasijaam koosneb järgmistest peamistest üksustest:
1) Ühtlustusmahuti, kus enne kääritisse suunamist toimub pH ja KHT koormuse ühtlustamine
2) Kääriti, kuhu pumbatakse sobiva temperatuuri ja koostisega tooraine segu. Kääritis valitseb hapnikuvaba (anaeroobne) keskkond.
3) Järelkääriti, kus toimub allesjäänud orgaanika lagunemine. Kuna toorbiogaas sisaldab väävelvesinikku (H2S), siis on vajalik kääritusmahutitesse kemikaalide doseerimine (nt FeCl3).
4) Biogaasi käitlus, kus toimub toorbiogaasi kuivatamine ja aktiivsöefiltri abil puhastamine. Seejärel suunatakse biogaas mööda torustikku katlamajja.
5) Biogaasi mahuti, kus kuivatatud biogaasi hoitakse madala rõhuga gaasikotis (membraanis).

Gaasisüsteemi tõrgete korral juhitakse kogu tekkiv biogaas liig-gaasi põletisse (tõrvik-avariipõleti), et vältida ohtlike olukordade tekkimist.

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Reovee eelpuhasti ja biogaasijaama rajamisega väheneb käitise keskkonnamõju, kuna ühiskanalisatsiooni suunatakse võrreldes varasemaga oluliselt vähem orgaanilist ainet. Biogaasi tootmisel asendatakse osaliselt maagaasi tarbimine taastuvenergiaga.
Lisaks gaaskütustele võetakse kütusena kasutusele põlevkiviõli. Põlevkiviõli hoiustamiseks rajatakse käitise territooriumile 50 m3 vedelkütuse mahuti. Biogaasi ja põlevkiviõli kasutamisega saasteainetele kehtestatud piirväärtuseid väljaspool tootmisterritooriumi arvutuslikult ei ületata.

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed

Tootmistegevuse eesmärk ja üldiseloom ei muutu, kuid käitisele lisandub biogaasijaam.
Biogaasi puhul on tegemist ohtliku kemikaaliga vastavalt majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 lisa tabeli 2 „Ohtlikud kemikaalid“ punktile 18. Planeeritavas biogaasi tootmiskompleksis ei kavandata tootmist sellises mahus, et seadmetes sisalduva biogaasi samaaegselt hoiustatav kogus oleks suurem ohtliku ettevõtte künniskogusest (5 t). Kuna biogaasi kogus jääb alla 5 t, siis ei ole rajatava biogaasi tootmiskompleksi puhul tegemist ohtliku ettevõttega.

8. Taotluse lisad

Vorm ei ole asjakohane.