Menetlus M-120867 » Taotlus T-KL/1012875-7 Tagasi menetluse vaatesse

. Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number

T-KL/1012875-7

Taotluse liik

Keskkonnakompleksloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi

HANZA Mechanics Narva AS

Kontaktisik

Marina Sevastjanova

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu

Käesolev töö on koostatud Hanza Mechanics Narva AS (registrikood 11011627) tellimusel keskkonnakompleksloa taotlemiseks.
THS § 19 lg 2 p 2 kohaselt on luba nõutav metallide tootmise ja töötlemise tegevusvaldkonnas, mille alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused sätestab Vabariigi Valitsuse 06.06.2013. aasta määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutavkompleksluba“ (edaspidi nimetatud määrus nr 89). Ettevõtte tegevus kuulub määruse nr 89 § 3 lg 9 alla metallide või plastide elektrolüütiline või keemilinepinnatöötlus, kus töötlemisvannide kogumaht ületab 30 m³.
Käitises ülesseatud metallide elektrolüütilise töötluse vannide maht on 80,08m3.
Peale värvimistöid teostatakse ettevõtte territooriumil ka keevitustöid, galvaanikat, plasma/gaaslõikust ja haaveldamist.

Parandustaotluse selgitus

Taotlusprojekti täiendatud vastavalt Keskkonnaameti kirjale.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Ettevõte tegeleb metallist toodete galvaanilise pinnakatmisega, pulber- ja vedelvärvimise, keevitustööde, metallide plasma- ja gaasilõikusega, mehhaanilise puhastusega (haalvepuhastus) ning metalldetailde koostega.

Galvaanikaks nimetatakse elektrokeemilist protsessi, kus metallpind kaetakse teisest metallist kaitsva kihiga. Käitis teostab praeguseks ainult tinatamist ja tsinkimist. Metalle töödeldakse nende pinnaomaduste parendamiseks: korrosioonitõrje, vastupidavus, kulumiskindlus,väljanägemine, peegeldusvõime ning parem haarduvus.
Galvaanimisprotsess on vajalik metalli pinnale teatud kattematerjali kihi ladestamiseks, et anda sellele soovitud omadusi. Metallide pinnatöötlemisel on oluline roll metallide eluea pikendamisel. Edukaks galvaaniseerimiseks on oluline metallist valmistoodete pinna puhtus, kuna õli molekulaarsed kihid võivad takistada kattega haardumist. Galvaaniseerimise puhul on pinna puhastusprotsessid eeltöötlemise osadeks.

Galvaaniseerimise protsess jaguneb kolme etappi.
Eeltöötlus – detailide puhastamine.
Eeltöötluse eesmärk on valmistada detailid ette katmiseks õhukese metallikihiga st puhastada. Eeltöötluse käigus kasutatakse happelisi ja leeliselisi lahuseid detailide puhastamiseks välisest mustusest ja oksiididest. Meetoditeks on:
leeliseline määrdeainete ja rasvade eemaldamine, elektrolüütiline pesemine, soolhappe abil toimuv detaili pinna söövitus ja pesemine.
Tsinkimine, tinatamine – detaili katmine metallikihiga elektrolüüsi abil.

Pinnakatmisprotsessis asetatakse kaetavad esemed metallisoolasid sisaldavasse elektrolüüsivanni katoodina. Süsteemist alalisvoolu läbijuhtimisel sadenevad metalliioonid (M+) katoodile ehk kaetava detaili pinnale. Sadenevad ioonid saadakse metalli lahustumisel anoodist (kattemetall).

Järeltöötlus – pinna järeltöötlus ja kuivatamine.
Järeltöötluse eesmärgiks on parandada eseme välimust, suurendada eseme korrosioonikindlust ja dekoratiivsust. Seejärel detailid kuivatatakse soojapuhuriga.

Galvaaniline katmine toimub kahel liinil: trummel- ja riputusliinil.
Riputusliinil ehk suurel liinil on 17 kemikaalidega töötlusvanni, 9 loputusvanni ja 8 töötluskohta suurusega 2,7 x 1,6 x 1,2 m. Kogu vanniruum on võimalike lekete püüdmiseks ümbritsetud nn tilgavanniga. Töötluskoha suurus võimaldab töödelda detaile suurusega 2,4 x 1,4 x 0,7 m.
Trummelliinil ehk väiksel liinil on 8 töötlusvanni, 6 loputusvanni ja 5 täiendavat töötluskohta. Töötlusvanni suurus on 2,3 x 0,95 x 0,8 m, mis võimaldab ühe töötlemiskorra ajal töödelda umbes 120 kg tooteid.
Nii trummel- kui riputusliini tööprotsess on põhijoontes sarnane, hõlmates eeltöötluse, tsinkimise või tinatamise ja järeltöötluse. Mõlemad liinid on varustatud automaatsete juhtimis- ja jälgimissüsteemidega (transport ja sissekastmine), riputatud detaili vabastamiskoha ning töötlemisprotsessis vajalike kemikaalide ladustamis- ja transpordisüsteemiga. Liinid töötavad automaatselt operaatori poolt sisestatud lähteandmete alusel. Sisestatud lähteandmete järgimist ja liini tööprotsesside toimimist jälgib automaatika, mis vajadusel takistab valede andemete sisestamist või seiskab rikke tekkimisel liini. Lahuseid segatakse pidevalt suruõhu abil (välja arvatud pesuvannid ja HCl vannidel).

Galvaanika protsessidest eralduvad heitmed välisõhku läbi ventilatsioonide 101 ja 102.

Protsessis kasutatavale loputusveele lisatakse vastavalt tehnoloogilistele nõuetele puhast vett ja kasutatud loputusvesi juhitakse tsinkimistsehhi reoveepuhastusjaama ning seejärel kanalisatsiooni kaudu AS-i Narva Vesi puhastusjaama.

1. Eeltöötlus - detailide mehhaaniline puhastus
Mehhaaniline puhastus on protsess, mille käigus töödeldava detaili pind puhastatakse mustusest, värvist võimäärdeainetest haavelpuhastuse. Kambri ventilatsiooniseadmed on varustatud tolmupüüdeseadmetega.

1.1. Haavelpuhastus
Kasutatakse läbikäidavat tüüpi haavlijoa kambrit. Teenindavad inimesed viibivad kambri sees. Düüsi diameeter haavlijoa aparaadil on d=10 mm (sellest oleneb tahkete abrasiivsete osakeste heitkogus). Puhastatavaks pinnaks on teras. Haavlite kuluks on 100 kg/h, haavlid on korduvkasutuses.
Mehaanilise pinnatöötluse protsessis tekib tolmu, s.o tahkeid osakesi. Osa tekkivast tahkete osakeste kogusest imetakse sundventilatsiooni abil välisõhku, jämedam tolm sadeneb kambris. Kasutatud haavlid kogutakse separaatoris, kus eraldatakse tolm. Välisõhku suunatav õhk läbib kassettfiltri. Haavelduskambri ventilatsioon on heiteallikas 104 ja 115.

2. Märgvärvimine
Detailide eeltöötlusele järgneb detaili värvimine koos kuivamisega. Värvimine ja kuivamine viiakse läbivastavalt kliendi spetsifikatsioonile, millega seatakse ette töödeldava pinna kvaliteedinõuded. Näiteks, kas pind on vaja eelnevalt krunt värviga kruntida või on vaja katta pinda värviga mitu korda. Sellest lähtuvalt võib värvimise ja kuivamise protsess toimuda ühes või mitmes järjestikuses tsüklis.

Ettevõttes kasutatakse värvimiseks kahte värvimiskambrit. Värvimiskambrite mahud on: esimene (nn uus kamber) – 462,4 m3, teine (nn vana kamber) – 363,1 m3. Uue värvikambri kõrval asub laoruum kemikaalide (värvide, lahustite jm) hoidmiseks. Mõlemal värvikambril on omab iseseisev ventilatsioonisüsteem: 105 - nn vana kamber ja 106 - nn uus kamber. Temperatuur värvimiskambris on värvimise ja kruntimise ajal 20°C, detailide kuivamisel 50°C. Saasteainete hajumisarvutustes arvestatakse, et väljuva gaasi temperatuur on 20°C, sest sellises olukorras on väljuva gaasi ning välistemperatuuri vahe väiksem ja hajumistingimused halvimad.

Värvikambrid (MIH15-V-LTO) on varustatud seadmetega sisseimetava õhu ja väljuva õhu puhastamiseks tolmust ning tahketest osakestest. Selleks kasutatakse laefiltreid filtreerimise klassiga EU-5 (ASHRAEfiltration Standard) ja põrandafiltreid (värvikambrite alaosas) klassiga EU-3 ja (Pekotek) paber värvipüüniseid. Kasutusel on ka filter FläktGroup UV-C, EU7. Filtrid on ette nähtud värvitolmu püüdmiseks.
Filtermaterjalina kasutatakse 100% polüesterkangast, mida vahetatakse tavaliselt iga 1–3 kuu tagant, ka 6 kuu tagant.
Värvimise etapis kantakse värv töödeldavale pinnale värvimisaparaadiga, mille tööpõhimõtteks on suruõhugavärvi pihustamine detaili pinnale. Kasutatakse värvimisaparaate Merkuur 40:1 ja President 30:1. Esimene neist on pidevalt kasutuses, teine on kui varuseade.

Pärast värvimist toimub samas kambris detaili kuivatamine temperatuuril 50°C. Olenevalt detailist on kuivamise aeg 5–5,25 tundi. Kuivatamisele võib vajadusel järgneda uue värvikihi pealekandmine ja uus kuivamine. Neid tsükleid võib olla üks või mitu. Tavapäraselt järgneb detailide mehhaanilisele eeltöötlusele märgvärvimine. Samas sõltub iga detaili puhul protsess detaili eripäradest. Märgvärvimise asemel võib toimuda ka näiteks pulbervärvimine.

3. Pulbervärvimine

Pulbervärvimine on värvimismeetod, kus värvidena kasutatakse lahustiteta pulbrilises olekus värve. Värvimise käigus pihustatakse detaili puhastatud pinnale elektriliselt laetud pulbervärvi. Selleks, et pulbrist moodustuks tugev, ühtlane värvikiht, kuumutatakse teda kõvenemisahjus 200°C juures umbes 15 min jooksul. Tulemuseks on ühtlane, tugev ja kõrgekvaliteediline värvikiht.
Tootmisliin on transportööritüüpi, milles detailid kinnitatakse transportöörikonksude külge ja veetakse läbi kogu protsessi.
Pulbervärvimise protsess on praktiliselt kinnine süsteem ja jaguneb laias laastus kolmeksetapiks:
Eeltöötlus – detailide puhastamine töötluseks.
Eeltöötluses kasutatakse määrdeainete eemaldusainet ja pesukemikaale. Kemikaalidest tehakse vesilahus (pesulahus) ja toode kastetakse lahusesse. Detailide puhastamiseks kasutatakse vett. Pesemine toimub vastavas masinas (washer).
Pulbri pihustamine – pulbervärvi suunamine pihustisse ja elektrilise laengu abil detaili pinnale. Pulbri pihustamisel nakkub elektrilise laenguga pulbervärv detaili pinnale. Töö toimub vastavas kambris.
Järeltöötlus – pulbervärvi kinnitamine kuumutamisega ja jahutamine.
Järeltöötluse käigus sulatatakse detaili pinnaga nakkunud värvipulber ahjus (190–220°C juures) detaili pindakatvaks kileks. Ahju soojendamiseks kasutatakse kuuma õhku, mida saadakse kütteseadmes propaani põletamisel saadavast soojusest. Edasi järgneb detailide jahutamine.
Ettevõttel on senini kasutusel olnud üks pulbervärvimisliin (heiteallikas 113). Käesoleva taotlusega nähakse ette uue pulbervärvimisliini rajamist (heiteallikas 109).
Pulbervärvimise protsessis kasutatakse detailide loputuseks vett. Veekasutuse maht on 1000 m3/a (85m3/kuus). Protsessi loputusvesi on osaliselt korduvkasutuses. Kasutatud loputusvesi suunatakse reoveekanalisatsiooni.

3.1. Pulbervärvimise kütteseadmed
Vanal pulbervärvimise liinil on kasutusel kolm vedelgaasil töötavat põletit. Põletite soojusvõimsused on 800kW, 120 KW, 160 kW. Põletite kogusoojusvõimsus on 1080 kW ehk 1,08 MW. Põletite suitsugaaside väljutusava on heiteallikas 112.

4. Keevitamine
Keevituskohtade (postide) arv on 30. Kasutatakse TIG ja MAG (MIG) gaasielektri-kaarkeevitust (Gas metalarc welding). Kõik keevituspostid on varustatud poolautomaat-keevitusseadmetega ja kohalike lokaalsete õhupuhastusfiltritega. Keevistraadi kulu aastas on 100 tonni.
Keevituspostid on varustatud lokaalsete filtersüsteemidega Statiflex 6000-MS+, mis on spetsiaalselt väljatöötatud MIG/MAG ja TIG keevitusel tekkiva (suitsu) püüdmiseks, s.o õhu puhastamiseks tahketestosakestest, sh peentest tolmuosakestest (PM10), suitsust, tolmust ja lõhnadest. Samuti tekib gaasi-elektrikaarkeevitusel vähesel määral gaasilisi
saastekomponente, mis filtris ei neeldu. Lokaalseid filterseadmeid läbinud õhk suunatakse tootmisruumi, kus seguneb ruumiõhuga ja läbibteistkordse puhastuse üldventilatsiooni filtris enne suunamist välisõhku. Igas keevituspostis tehakse ka ettevalmistustöid ja detailide lihvimist lihvmasinaga. Lihvimisringi diameeteron keskmiselt d=125 mm. Tekkinud tolm imetakse samuti läbi lokaalsete Statiflex süsteemide ja edasi suunatakse analoogselt keevitussuitsuga ruumi üldventilatsiooni kaudu atmosfääri. Lihvimistolm on samuti põhiliselt peentolm (PM10). Keevituse ja lihvimise heitmed eraldatakse läbi heiteallikate 103 ja 108.

5. Lehtmetalli lõikus
5.1. Plasmalõikamine
Plasma all mõistetakse kõrge temperatuurini kuumenenud, osaliselt ioniseerunud, osaliselt dissotsioneerinud, elektrit juhtivat gaasi, milline moodustub erilistest molekulidest, aatomitest, ioonidest ja elektronidest. Plasma ülesanne lõikeprotsessis on lõigatava aine sulatamine ja lõikejääkide äratoimetamine.
Plasmalõikus on sulatuslõikus, kus kuuma plasmakaare energia abil sulatatakse lõigatavasse detaili lõikejoon, erinedes sellega põlevgaasilõikusest, kus lõikeprotsessis lõigatav materjal lihtsalt põletatakse pealevoolavas lõikegaasisegus oleva hapniku abil. Plasma moodustamiseks on vajalik gaas, sobivaskoguses energiat ja plasmalõikepead. Plasmagaas ioniseerub suudmikus. Plasma kontsentreerumine põhineb suudmiku ehituses. Plasmajuga on niivõrd kuum, et sellega saab lõigata dielektrikke, näiteks plasti. Metallide lõikuse korral lisaenergiana kasutatakse elektrikaart, mis tekib elektroodi ja lõigatava metalli vahel. Et kaarlahenduse ja plasma ühiselt toodetud soojusenergiat saaks võimalikult kontsentreerunult suunata lõigatavasse pinda, kasutatakse peenelõikeavaga suudmikku [www.aga.ee].
Plasmalõikuse gaasina kasutatakse lämmastikku.

5.2. Gaasilõikus
Gaasilõikus on põlemisprotsess. Hapnikujuga oksüdeerib lõigatava materjali, moodustades põlemiseks vajaliku soojuse ja eemaldab põlemisjäägid (šlakk) lõikejoontest. Lõikamiskiirusele avaldab suurt mõju lõikehapniku puhtus. Mida puhtam on gaas, seda suurem on lõikamiskiirus ja produktiivsus. Enne lõikamist kuumutatakse teras hapniku-põlevgaasileegi abil süttimistemperatuurini [www.aga.ee]. Gaasilõikuse gaasina kasutatakse hapnikku. Plasma- ja gaasilõikuse heitgaasid väljuvad läbi heitallikate 108 ja 110

6. Kooste
Koosteosakonnas toimub seadmete ja sõlmede kokkupanek. Selleks kasutatakse elektrilisi käsitööriistu. Abimaterjalidena kasutatakse vähesel määral väiketaaras kemikaale nagu liimid, lahustid vms. Koostevahetuste arv sõltub tellimuste mahust ja arvust. Tavapärane on töötamine ühes kuni kahes vahetuses,võimalik on töö ka kolmes vahetuses.

7. Diiselkütuse tankla
Ettevõttel on kasutusel diiselkütuse tankla ettevõtte enda sõidukite (minilaadurid jms) tankimiseks. Tankla mahutab korraga kuni 2,5 m3 kütust. Tankla on tähistatud heiteallikana 114.

Jäätmed
Tekkivate jäätmete liigid ja kogused
08 01 11* - Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed 80 t/a
08 01 12 - Värvi- ja lakijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 11* 20 t/a
08 02 01 - Pulberpinnakatete jäätmed 50 t/a
10 02 02 - Töötlemata räbu 100 t/a
11 01 06* - Nimistus mujal nimetamata happed 55
11 01 07* - Peitsimisalused 20 t/a
11 01 13* - Ohtlikke aineid sisaldavad rasvaärastusjäätmed 5 t/a
11 01 98* - Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed 63 t/a
12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud 250 t/a
12 01 02 - Mustmetallitolm ja -kübemed 200 t/a
12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud 60 t/a
12 01 04 - Värvilise metalli tolm ja kübemed 20 t/a
12 01 09* - Halogeenivabad metallitöötlusemulsiooni- ja -lahusejäätmed 7 t/a
12 01 13 - Keevitusjäätmed 2 t/a
12 01 16* - Ohtlikke aineid sisaldavad liivapritsimis jäätmed 500 t/a
12 01 17 - Liivapritsimisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 16* 1 300 t/a
13 02 05* - Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 20 t/a
13 02 08* - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 20 t/a
14 06 03* - Muud lahustid ja lahustisegud 20 t/a
14 06 05* - Muid lahusteid sisaldavad setted või tahked jäätmed 5 t/a
15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid 100 t/a
15 01 02 - Plastpakendid 18 t/a
15 01 03 – Puitpakendid 43 t/a
15 01 04 - Metallpakendid 0,9 t/a
15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid 2 t/a
15 01 10 01* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud metallpakendid 2 t/a
15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus 6 t/a
15 02 03 - Absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid ja kaitseriietus, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 15 02 02* 0,1 t/a
16 01 03 - Vanarehvid 1 t/a
16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15* 10 t/a
16 02 97* - Muud ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed 1 t/a
16 05 06* - Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sealhulgas laborikemikaalisegud 5 t/a
16 06 01* - Pliiakud 0,25 t/a
17 04 01 - Vask, pronks, valgevask 130 t/a
17 04 02 - Alumiinium 60 t/a
17 04 05 - Raud ja teras 2500 t/a
17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 20 t/a
20 01 01 - Paber ja kartong 2 t/a
20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0,5 t/a
20 01 35* - Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23* 0,5 t/a
20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35* 0,5 t/a
20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) 100 t/a
16 02 98 01 -Muud kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed ja -aparaadid, mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 16 02 97 01* 7 t/a

Kõik tekkivad jäätmed antakse üle vastavat registreeringut omavale jäätmekäitlejale. Jäätmekäitluskoht puudub.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Taotlejale teadaolevalt ei ole ettevõtte Hanza Mechanics Narva AS tegevusega seoses esitatud kaebuseid müra, vibratsiooni ega lõhna osas.

Lõhn
Käesoleva taotluse punktis 5.4.14. "Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang" on jõutud järeldusele, et käitis küll kasutab oma töös kemikaale, mis võivad teoreetiliselt põhjustada lõhnahäiringu, kuid modelleeritud saasteainete kontsentratsioonid välisõhus jäävad allapoole saasteainete teadaolevaid lõhnalävesid. Käitise poolt põhjustatud heitmed on väikesed ning ei suuda olulisel määral mõjutada piirkonna õhukvaliteeti sh lõhnahäiringute teket. Sellest lähtuvalt ei ole oodata käitise tegevusega seonduvat lõhnaemissiooni tasemel, mis võiks põhjustada lõhnahäiringuid.

Müra
Tootmistegevus toimub hoonete sees. Tootmisseadmete töö puhul ei ole korrektse hoolduse korral oodata ülenormatiivseid müratasemeid, mis võiks kanduda hoonetest väljapoole. Samuti ei ole tegevusega kaasnevana oodata ülenormatiivset vibratsiooni teket.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus

Hanza Mechanics Narva AS tehas

Aadress

Kulgu tn 5, Narva linn, Ida-Viru maakond

Territoriaalkood

0511

Katastritunnus(ed)

51106:001:0059

Objekti L-EST97 koordinaadid

X: 6587567, Y: 737385

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kulgu tn 5 (51106:001:0059).

Loa taotletav kehtivusaeg

Tähtajatu

Kehtivus aastates

Alates

Kuni

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ühiskanalisatsiooni juhitud reovesi

Reoveepuhasti nimi

Narva

Reoveepuhasti kood

PUH0441170

Ühiskanalisatsiooni omaniku ärinimi/nimi

Aktsiaselts Narva Vesi

Ühiskanalisatsiooni omaniku registrikood/isikukood

10369373

Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee prognoositav hulk (m³/a)

30 500

Eelpuhasti olemasolu

Jah

Eelpuhasti kirjeldus

Galvaanika eelpuhasti
Kõigepealt toimub pH ühtlustamine ja vajadusel reguleerimine. Sellele järgneb flokulatsioon ja sadestamine. Sadestunud sete kogutakse ning antakse üle jäätmekäitlusregistreeringut omavale ettevõttele. Enne puhastatud heitvee juhtimist kanalisatsiooni toimub vee automaatne pH mõõtmine. Iga kolme minuti tagant registreeritakse galvaanimisel tekkivast reoveest proovi näit pH, tsingi ja niklisisalduse osas. Seda ei salvestata, aga seda saab operaator jälgida.

Pulbervärvimise eelpuhasti
Protsessist tekkiv vesi juhitakse eraldi anumasse, kus vesi puhastatakse sadestamise teel. Sadestamiskemikaal on kaltsiumkloriid. Tekkinud sete kogutakse kinnisesse mahutisse, mis täitumisel antakse üle jäätmekäitlusregistreeringut omavale ettevõttele.

Reovee juhtimise koht ühiskanalisatsiooni (L-EST97)

X: 6587579, Y: 737389

Ühiskanalisatsiooni juhitud saasteained reovees

Saasteaine nimetus	Saasteaine kontsentratsioon mg/l	Saasteaine kogus t/a	Analüüsitulemus
Üldlämmastik (Nüld)	4.50	0.01	Lisa 1: Analuusiakt__galvaanika_valjalask_2020_05_26.pdf
Kloriid (CL)	40	0.088	Lisa 2: Analuusiakt__galvaanika_valjalask_2020_05_26.pdf
Sulfaat (SO42-)	78	0.172	Lisa 3: Analuusiakt__galvaanika_valjalask_2020_05_26.pdf
Rasvad (polaarsed süsivesinikud)	2	0.004	Lisa 4: Analuusiakt__galvaanika_valjalask_2020_05_26.pdf
Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)	7.80	7.80	Lisa 5: Analuusiakt__galvaanika_valjalask_2020_05_26.pdf

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete koguste mõõtmine

Ühiskanalisatsiooni juhitavad ohtlike ainete heidete kogused ja sisaldused

Ohtliku aine nimetus	CAS kood	Ohtliku aine kogus t/a	Ohtliku aine kontsentratsioon µg/l	Analüüsitulemus/arvutusliku arvestuse alus
Tsink (Zn)	7440-66-6	0.003	1 400	Lisa 6: Analuusiakt__galvaanika_valjalask_2020_05_26.pdf

Seirepunktid

Seirekoha nimetus	Proovi võtmise liik	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Proovivõtmise sagedus
Galvaanika puhastusseade	Punktproov	X: 6587422, Y: 737513 X: 6587422, Y: 737513	Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)	Üks kord aastas
Galvaanika puhastusseade	Punktproov	X: 6587422, Y: 737513 X: 6587422, Y: 737513	Üldlämmastik (Nüld)	Üks kord aastas
Galvaanika puhastusseade	Punktproov	X: 6587422, Y: 737513 X: 6587422, Y: 737513	Kloriid (CL)	Üks kord aastas
Galvaanika puhastusseade	Punktproov	X: 6587422, Y: 737513 X: 6587422, Y: 737513	Sulfaat (SO42-)	Üks kord aastas
Galvaanika puhastusseade	Punktproov	X: 6587422, Y: 737513 X: 6587422, Y: 737513	Tsink (Zn)	Üks kord aastas
Galvaanika puhastusseade	Punktproov	X: 6587422, Y: 737513 X: 6587422, Y: 737513	Rasvad (polaarsed süsivesinikud)	Üks kord aastas
Galvaanika puhastusseade	Ajas keskmistatud	X: 6587422, Y: 737513 X: 6587422, Y: 737513	Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)	Vajadusel
Pulbervärvimise puhastusseade	Ajas keskmistatud	X: 6587472, Y: 737423 X: 6587472, Y: 737423	Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)	Vajadusel
Pulbervärvimise puhastusseade	Ajas keskmistatud	X: 6587472, Y: 737423 X: 6587472, Y: 737423	Üldkaredus	Vajadusel

Vee-ettevõtjaga sõlmitud teenusleping

Lisa 7: AS_Narva_Vesi_2006__muudetud_2016.pdf

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Käitise kirjeldus

Käitise kood

KNR0000339

Käitise nimetus

Narva metalltoodete tehas

Asukoha üldiseloomustus

Asukoha üldiseloomustus
HANZA Mechanics Narva AS (endine Metalliset Eesti AS) Kulgu tn 5 kinnistu asub Narva linna lõunaosas (katastritunnus 51106:001:0059). Ettevõtte territooriumipindalaks on 32984 m², sellest 6043 m² on ehitiste alune maa.

Ettevõtte territoorium on sihtotstarbelt 100 % tootmismaa. Käitise territooriumit ümbritsevad alad on samuti valdavalt kasutusel tootmismaadena. Kinnistu külgnebpõhjast ja läänest Kulgu tänavaga ja idast raudteega. Lähim elamu paikneb ettevõtte territooriumi piirist ca 189 m kaugusel (Betooni 5, Narva).

Käitis asub Narva linna üldplaneeringu kohaselt Narva linna tööstuspiirkonnas.
HANZA Mechanics Narva AS tegutseb antud käitises alates 2016. aastast, enne seda oli käitise omanikuks Metalliset Eesti AS, kes tegutses alal alates 2005. aastast. Enne seda tegutses alal teadaolevalt puidutöötlusega tegelev ettevõte.

Käitise territooriumil ega sellega vahetult piirneval alal ei ole veekogusid. Lähim veekogu on Narva veehoidla umbes 300 m kaugusel lõunasuunal, loodesuunalasuvad Paemurru tiigid (Kadastiku t). Territoorium asub pindmise reostuse eest nõrgalt kaitstud põhjaveega ala.

Veehaaret HANZA Mechanics Narva AS ei oma. Veevarustuseks on veetud liin naaberettevõttest, mis vahendab vett Narva linna vee-ettevõtjalt. Samuti ei paikne käitise alal ega selle kontaktvööndis puurkaeve.

Loodus- ja muinsuskaitsealuseid alasid ega üksikobjekte Kulgu t 5 kinnistul ega sellega piirneval alal ei ole. Lähim looduskaitsealune ala jääb 890 m ida suunas ja selleks on Narva jõe kanjoni maastikukaitseala. Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid käitise teoreetilises mõjupiirkonnas ei esine.

Lähimad kultuurimälestised jäävad u 500 m kaugusele ida suunas, tegu on Kreenholmi hoonete ja rajatistega.

Käitise planeerimise, projekteerimise ning ehitamisega seotud asutuste andmed

Aadress

Kulgu tn 5, Narva linn, Ida-Viru maakond

Territoriaalkood EHAK

0511

Katastritunnus(ed)

51106:001:0059

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kulgu tn 5 (51106:001:0059).

Selgitus käitise kattuvuse kohta

Seotud käitised

Seotud käitise kood	Seotud käitise nimetus

Käitise tegevus

Käitise tegevuse eesmärk ja põhjendus
HANZA Mechanics Narva AS põhitegevusalaks on mujal liigitamata metalltoodete tootmine (25991). Tegeletakse metallitöötluse ja metallpindade katmisega (25611) ning mehaaniline metallitöötlusega (25621).
THS § 19 lg 2 p 2 kohaselt on kompleksluba nõutav metallide tootmise ja töötlemise tegevusvaldkonnas, mille alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused sätestab Vabariigi Valitsuse 06.06.2013. aasta määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutavkompleksluba“ (edaspidi nimetatud määrus nr 89). Ettevõtte tegevus kuulub määruse nr 89 § 3 lg 9 alla metallide või plastide elektrolüütiline või keemilinepinnatöötlus, kus töötlemisvannide kogumaht ületab 30 m³. Käitises ülesseatud metallide elektrolüütilise töötluse vannide maht on 80.08 m³.

Loend peamistest tootmisetappidest:
Ettevõte tegeleb metallist toodete galvaanilise pinnakatmisega, pulber- ja vedelvärvimise, keevitustööde, metallide plasma- ja gaasilõikusega, mehhaanilisepuhastusega (haalvepuhastus) ning metalldetailde koostega.

Ohukategooria

Pole ohtlik

Tegevusala

Tegevus- ja alltegevusvaldkond	Tööaeg tundides ööpäevas	Tööaeg tundides aastas	Ülesseatud tootmisvõimsus	Aastane tootmismaht	Põhitegevusala
Metallide tootmine ja töötlemine - Metallide või plastide elektrolüütiline või keemiline pinnatöötlus, kus töötlemisvannide kogumaht ületab 30 m³	24	8 736	Käitises ülesseatud metallide elektrolüütilise töötluse vannide maht on 80.08 m³.	Käideldava materjali maht 11000 t/a, lahustite kasutamine kuni 70.693 t/a.	Jah

Tootmisetapid

Loend peamistest tootmisetappidest
Loend peamistest tootmisetappidest. Ettevõte tegeleb metallist toodete galvaanilise pinnakatmisega, pulber- ja vedelvärvimise, keevitustööde, metallide plasma- ja gaasilõikusega, mehhaanilisepuhastusega (haalvepuhastus) ning metalldetailde koostega.

Tehnoloogiaprotsesside andmed

Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes

260

Tavapärane tööaeg

24 tundi ööpäevas kuni 7 päeval nädalas ehk kuni 8736 tundi aastas

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

PVT allikad

Jrk	Lühend	Allika nimetus	Viide (URL)	Avaldamise kuupäev	Jõustumise kuupäev
1.	STM	Reference Document on Best Available Techniques for the Surface Treatment of Metals and Plastics	https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/stm_bref_0806.pdf	01.08.2006	01.08.2010
2.	EFS	Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage	https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf	01.07.2006	01.07.2010
3.	ENE	Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency	https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf	01.04.2009	01.04.2013

Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS) ja tehnoloogia võrdlus PVT-ga

Jrk	Tootmisetapid	Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused	Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused	PVT nõuete kirjeldus	PVT viide
Jrk	Tootmisetapid	Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused	Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused	PVT nõuete kirjeldus	PVT lühend	PVT number	Vastavusmärge
1.	Käitise juhtimine, tegevuste planeerimine, töötajate koolitus	Käitises on juurutatud ISO 9001:2008 standardi nõuetele vastav kvaliteedijuhtimise süsteem ja ISO 14001:2004 nõuetele vastav keskkonnajuhtimissüsteem.	Rahvusvahelistele standarditele vastavad keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemid, juhtimissüsteemide integreerimine. Keskkonnaalaste protseduuride, keskkonnapoliitika ja hea tootmistava reeglite protseduuride järgimine, olemasolevate protseduuride täiustamine ja kehtestatud ning läbiviidavate protseduuride täitmise kontroll. Lähtutakse auditi tulemustest. Tootmisprotsesside pidev seire ja igakülgne analüüs	ptk 5.1.1.1. PVT on ettevõttesisese keskkonnajuhtimissüsteemi ja/või kvaliteedijuhtimissüsteemi olemasolu.	STM	5.1.1.1	Vastab
2.	Hooldustööde haldamine ja töötajate koolitus	Juurutatud on ISO 9001:2008, ISO 14001:2004. Regulaarselt toimuvad töötajate täiendkoolitused. Olemas on koolituskava. Kõik uued töötajad instrueeritakse.		ptk 5.1.1.2 PVT on haldus- ja hooldusprogrammi olemasolu. Töötajate koolitus, et nad oskaks spetsiifilisi keskkonnariske vältida.	STM	5.1.1.2	Vastab
3.	Energiakasutus-elektrienergia	Elektrikulu registreerimine. Elektrikulu optimeerimine. Vee kasutamise jälgimine veemõõtja abil. Materjali kulunormide jälgimine, aruandlus.	Jälgitakse kulunorme ja kasutatakse Benchmarker´ite meetodit materjalide kasutuskoguste jälgimisel	ptk 5.1.1.4 PVT on eeldatava energia, vee ja materjalikulu väljaarvestamine, selleks et oleks protsessi kõrvalekaldeid võimalik avastada nt suurema kulu järgi.	STM	5.1.1.4	Vastab
4.	Kemikaalide ladustamine	Eraldi hoidmiskohad tahkete ja vedelate kemikaalide hoidmiseks. Tooraine ladustamine toimub siseruumides, st kuivas keskkonnas. Kemikaalide hoiustuskohad on tähistatud.	Kemikaalide hoidmine toimub originaalpakendites, ümber laadimist ei toimu. Teostatakse hoiustusanumate ja kohtade visuaalset kontrolli vältimaks võimalikke lekkeid.	ptk 5.1.2.1. PVT on jälgida hoiustatavate kemikaalide omadusi (nt hoida happed ja leelised eraldi). Lühendada ladustamise aega või vältida ladustamist eri operatsioonide vahel.	STM	5.1.2.1	Vastab
5.	Vannides olevate lahuste segamine	Madalsurve õhu abil segamine, v.a HCl söövitamise ja pesuvannid.	Madalsurve õhu abil vannides olevate lahuste segamine. PVT ei ole nende lahuste segamine õhuga, mis võivad põhjustada õhuheite suurenemist, nt Cr(VI) ja NH4 sisaldavad lahused. Cr(VI)ja NH4 lahuseid ei kasutata.	ptk 5.1.3 PVT on madalsurve õhu abil vannides olevate lahuste segamine. PVT ei ole nende lahuste segamine õhuga, mis võib põhjustada õhuheite suurenemist.	STM	5.1.3	Vastab
6.	Energiakasutus-soojendamine	Isoleeritud mahutite kasutamine	Soojuskadude vähendamine. Soojendatavate mahutite isoleerimine.	ptk 5.1.4.3 PVT on soojakadude vähendamine.	STM	5.1.4.3	Vastab
7.	Veekasutus-mõõtmine	Vee ja teiste materjalide kasutamise jälgimine veemõõtja abil ja nende kulu minimeerimine.	Vee kasutamise jälgimine veemõõtja abil.	ptk 5.1.5.1 PVT on vee kulu jälgimine ja kasutuse vähendamine.	STM	5.1.5.1	Vastab
					STM	5.1.5.3	Vastab
					STM	5.1.5.3.1	Vastab
8.	Veekasutus-väljakande vähendamine	Loputusvee väljakande vähendamine riputusliinil. Loputusvee väljakande vähendamine trummelliinil.	Riputusliinile asetatakse detailid selliselt, et need ei haara kaasa lahust. Hüdrofoobsed plastikust (pehmest plastikust) trumlid. Madala kontsentratsiooniga lahuste kasutamine; kemikaalide kontsentratsioonide regulaarne kontrollimine, optimaalse temperatuuri hoidmine – väiksem viskoossus.	ptk 5.1.5.2, 5.1.5.3, 5.1.5.3.1 PVT on materjali kaasaskande vähendamine, viskoossuse vähendamine.	STM	5.1.5.2	Vastab
					STM	5.1.5.3	Vastab
					STM	5.1.5.3.1	Vastab
9.	Veekasutus-loputusvee kasutuse minimeerimine.	Loputusvee väljakande vähendamine.	Mitme järjestikuse loputusvanni kasutamine veekulu vähendamiseks.	ptk 5.1.5.4 PVT on vee tarbimise vähendamine loputusvannidest vee väljakande vähendamisega.	STM	5.1.5.4	Vastab
10.	Materjalide kasutamise minimeerimine.	Vannides olevate lahuste kontsentratsioonide regulaarne jälgimine. Vee ja muude materjalide kasutus koguste registreerimine.	Jälgitakse kulunorme ja kasutatakse Benchmarker´ite meetodit materjalide kasutuskoguste jälgimisel. Materjalide säästlik kasutamine. Materjalikao vähendamine vannidest väljakande näol läbi mitmekordse loputuse, kontsentratsioonide ja kasutuskoguste registreerimine jt	ptk 4.1.3, ptk 5.1.6, ptk 5.1.6.1.PVT on enchmarker´ite meetodit tootmise sisendite jälgimisel. materjalide kasutamise vähendamine ja taasväärtustamine. Materjalide kasutamise efektiivisused protsessis: tsinkimisel 70% passiveerimisega koos (kõik protsessid), 80% ilma passiveerimiseta (kõik protsessid), elektrolüütiline nikeldamine 80-85%.	STM	4.1.3	Vastab
					STM	5.1.6	Vastab
					STM	5.1.6.1	Vastab
11.	Reovee käitlemine	Veekasutuse minimeerimine, ohtlike ainete kasutamise vähendamine. Väljuvas reovees pH ja Zn sisalduse pidev jälgimine ja regulaarsed analüüsid põhiparameetrite suhtes (metallide sisaldus jne)	Ainete sisaldus kanalisatsiooni minevas vees on: Cd<0,1mg/l;Cu<0,2 mg/l; Ni 2 mg/l; Sn -, Zn <2 mg/l.	ptk 5.1.8.3. PVT on ainete sisaldus kanalisatsiooni minevas vees peaks PVT rakendamise korral olema järgmine (saavutatud tase PVT tehastes): Cd 0,1-0,2; mg/l,Cu 0,2-2,0mg/l; Ni 0,2-2,0 mg/l; Sn 0,2-2,0 mg/l; Zn 0,2-2,0mg/l.	STM	5.1.8.3	Vastab
11.	Reovee käitlemine				STM	5.2.5.7	Vastab
12.	Heide välisõhku	Kohtäratõmme töötlemisvannide külgedelt. Galvaanikaliinid asuvad eraldi hoones. Eraldatud suurest metallitöötlemise hallist seinaga.	Õhuheite vähendamine.	ptk 5.1.10 PVT on õhuheite vähendamine.	STM	5.1.10	Vastab
12.	Heide välisõhku		Õhuheite vähendamine.	ptk 5.1.10 PVT on õhuheite vähendamine.	STM	5.2.5.7	Vastab
13.	Kemikaalide asendamine pinnatöötlus protsessides ja rasvaärastusel.	Rasvaärastus, söövitamine, tsinkimine, nikeldamine, tinatamine, passiveerimine. NaOH lahusega rasvaärastus.	Leeliseline pesu, söövitamine happelises keskkonnas, tsink-kloriidvannid, tinatamine happelises keskkonnas, passiveerimisvannid (kollane ja sinine passiveerimine).	ptk 5.2.5.3, 5.2.5.7 PVT on ohtlike kemikaalide asendamine pinnatöötluses vähemohtlike ainetega. Tsüaniidiühendite vältimine tsinkimisel. Tsüaniidiühendite ja lahustite vältimine rasvaärastusel.	STM	5.2.5.3	Vastab
13.					STM	5.2.5.7	Vastab
14.	Rasvaärastuslahuste kasutuses hoidmine	Rakendatakse nii mitmeastmelist rasvaeemaldust kui ka elektrolüütilist rasvaärastust	Keskkonnasõbralike rasvaeemaldusmeetodite kasutamine.	ptk 5.2.7 PVT on mitmeastmeline rasvaeemaldus; elektrolüütiline rasvärastus.	STM	5.2.7	Vastab
15.	Söövituslahuste kasutuseapikendamine ja taaskasutamine.	Söövitusvannide puhul lisatakse söövitavat ainet kogu aeg juurde kuni vanni saastumiseni ja siis vahetatakse vanni sisu uuelahuse vastu välja.	Kaheastmelise söövitusvanni kasutamine.	ptk 5.2.8. PVT on mitmeastmeline rasvaärastusvann.	STM	5.2.8.	Vastab
16.	Energiatõhusus	Isoleeritud mahutite kasutamine, galvaanikas vannide elektrisoojendite, elektrikulude jälgimine ja kokkuhoid.		4.2.2.2 PVT on välja selgitada energiatarbimise minimeerimise võimalused sh isoleerimise optimaalne kasutamine.	ENE	4.2.2.2	Vastab
17.	Energiatõhusus	Juurutatud on ISO 9001.		4.2.2.3 PVT on süsteemse lähenemise rakendamine, mis hõlmab kõiki protsesse.	ENE	4.2.2.3	Vastab
18.	Energiatõhusus	Juurutatud on ISO 9001.		4.2.7 PVT on protsessi parameetrite kontrollimine.	ENE	4.2.7	Vastab
19.	Kemikaalide hoiustamine mahutis	Diiselkütuse mahuti asub betoneeritud platsil, on varustatud taseme- ja lekkeanduriga. Balloonid asuvad väljaspool hooneid,asfaltplatsil, katuse all. Argooni, hapniku, lämmastiku, atsetüleeni jt balloonid on varustatud kaitseklappidega, ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku. Propaani mahuti asub väljaspool hooneid, asfaltplatsil. Mahuti on varustatud kaitseklappidega, ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku.		Ptk 5.1.1.1: PVT on mahuti projekteerimisel võtta arvesse : • Ladustatava aine füüsikalisi ja keemilisi omadusi • Mahuti kasutamiseks vajalikus instrumendid, mõõteseadmed, inimressurss jne. • Alarmsüsteemide olemasolu • Konstruktsioonimaterjalide valik • Hooldusvajadus • Hädaolukordades käitumise reeglistik	EFS	5.1.1.1	Vastab
20.	Kemikaalide hoiustamine mahuti: värvus ja asukohavalik	Käitises on kasutusel heledat tooni maapealsed mahutid.		Ptk 5.1.1.1: PVT on maapealsete mahutite kasutamine. PVT on kasutada värvi, mis peegeldab vähemalt 70% soojuskiirgusest	EFS	5.1.1.1	Vastab
21.	Õnnetuste vältimine: Lekked korrosiooni või erosiooni toimel	Kasutusel on metallmahutid, mis ei reageeri kasutusel olevate ainetega. Vihmavee sattumine mahutisse on välistatud. Mahutitele ja balloonidele teostatakse regulaarset kontrolli ja igapäevast visuaalset kontrolli.		Ptk 5.1.1.3: PVT on korrosiooni vältimisel: • Mahuti materjalivalik, et see ei reageeriks seal ladustatava ainega • Õigete ehitus/konstruktsioonimeetodite rakendamine • Vältida sademevee sattumist mahutisse • Kasutada ennetavaid hooldusi	EFS	5.1.1.3	Vastab
22.	Õnnetuste vältimine: Automaatne lekete tuvastamine	Diislikütuse mahuti on varustatud taseme- ja lekkeanduriga.		Ptk 5.1.1.3: PVT on automaatsete lekete süsteemi rakendamine mahutitel, milles ladustatakse keskkonnale/pinnasele ohtlikke aineid.	EFS	5.1.1.3	Vastab
23.	Pakendatud ohtlike ainete ladustamine: tuleohutus	Käitises on nõuetele vastavad tuleohutussüsteemid.		Ptk 5.1.2: PVT on piisavate tulekustutussüsteemide olemasolu.	EFS	5.1.2	Vastab
24.	Pakendatud ohtlike ainete ladustamine: ladustusala	Kemikaale hoitakse originaalpakendites ja siseruumides.		Ptk 5.1.2: PVT on ladustusala, mis asub hoones sees.	EFS	5.1.2	Vastab

Lisad

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Jrk	PVT lühend	PVT number	Nimetus, aine või muu näitaja	Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus	PVT heitetaseme (HT) vahemik	HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu täpsustus	Tehnoloogiaga saavutatav HT	HT ühik	Erandi lõpp
1.	STM	5.1.8.3	Zn	STM BREF: ptk 5.1.8.3. Ainete sisaldus kanalisatsiooni minevas vees peaks PVT rakendamise korral olema järgmine (saavutatud tase PVT tehastes): /.../ Zn 0,2-2,0mg/l.	0,2-2,0 mg/l	1 x aastas	1,4	mg/l

Jrk	Käitise lubatud HPV vastavuse hindamise tingimused
1.	Analüüsitud on regulaarselt minimaalselt 1 x aastas katsemeetodil EVS-EN ISO 11885 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ keskkonna- ja anaküütilise keemia osakonnas.

Käitise heitetaseme arvutuskäigud ja vajadusel neid tõendavad dokumendid

Lisa 8: Analuusiakt__galvaanika_valjalask_2020_05_26.pdf

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Jrk	PVT lühend	PVT number	Valdkond	Toode/ protsess/ üksus või seade	Käitise KT	KT ühik
1.	ENE	4.2.7	Pulbervärvimise kütteseadmed	Vedeldatud naftagaasi (LPG) kasutamine pulbervärvimise liini põletites	200	t
2.	ENE	4.2.7	Pulbervärvimise kütteseadmed	Oma toodetud soojuse tootmine pulbervärvimise kütteseadmetega.	2555.556	MWh/a
3.	ENE	4.2.7	Galvaanika (tsinkimine)	Tsinkimisprotsessi elektrikulu (muu tarnija).	1500	MWh/a
4.	ENE	4.2.7	Värvikambrid	Värvikambrite elektrikulu (muu tarnija).	172	MWh/a
5.	ENE	4.2.7	Värvikambrid	Värvikambrite soojusenergia kulu (muu tarnija).	216	MWh/a
6.	ENE	4.2.7	Ventilatsioon	Ventilatsiooniseadmete elektrikulu (muu tarnija).	210.5	MWh/a
7.	ENE	4.2.7	Ruumide kütmine ja olmevee soojendamine	Ruumide kütmise ja olmevee soojendamise elektrikulu (muu tarnija).	134	MWh/a
8.	ENE	4.2.7	Ruumide kütmine ja olmevee soojendamine	Ruumide kütmise ja olmevee soojendamise soojusenergia kulu (muu tarnija).	1160	MWh/a

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Jrk	Hoidlad ja mahutid						Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms	Meetmed
	Tüüp	Maht m³	Maksimaalne ühel ajal hoitav		Nr kaardil	Asukoht kaardil		Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed	PVT lühend	PVT number
	Tüüp	Maht m³	Kogus	Ühik	Nr kaardil	Asukoht kaardil		Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed	PVT lühend	PVT number
1.	Maapealne metallmahuti	5			6	X: 6587550, Y: 737414 X: 6587550, Y: 737414	Süsihappegaas	Mahuti asub väljaspool hooneid, asfaltplatsil. Mahuti on varustatud kaitseklappidega, ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku.	EFS
2.	Balloonid	0.05			6	X: 6587550, Y: 737414 X: 6587550, Y: 737414	Argoon	Balloonid asuvad väljaspool hooneid,asfaltplatsil, katuse all. Mahuti onvarustatud kaitseklappidega , ülerõhukorral läheb ülerõhk gaasilisel kujulümbritsevasse õhku.	EFS
3.	Maapealne metallmahuti	5			7	X: 6587558, Y: 737504 X: 6587558, Y: 737504	Propaan	Mahuti asub väljaspool hooneid, asfaltplatsil. Mahuti on varustatud kaitseklappidega, ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku.	EFS
4.	Maapealne metallmahuti	2.50			12	X: 6587575, Y: 737486 X: 6587575, Y: 737486	Diislikütus	Mahuti asub betoneeritud platsil. Mahuti on varustatud taseme- ja lekkeanduriga.	EFS
5.	Balloonid	0.05			13	X: 6587549, Y: 737489 X: 6587549, Y: 737489	Hapnik	Balloonid asuvad väljaspool hooneid,asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega, ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku.	EFS
6.	Balloonid	0.05			13	X: 6587547, Y: 737490 X: 6587547, Y: 737490	Lämmastik	Balloonid asuvad väljaspool hooneid,asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega, ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku.	EFS
7.	Balloonid	0.05			6	X: 6587550, Y: 737414 X: 6587550, Y: 737414	Atsetüleen	Balloonid asuvad väljaspool hooneid,asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega, ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku.	EFS
8.	Balloonid	0.05			6	X: 6587550, Y: 737414 X: 6587550, Y: 737414	Lasermix 312 (CO2 3,14 %; N2 31,4 %; He 65,46 %)	Balloonid asuvad väljaspool hooneid,asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega, ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku.	EFS
9.	Balloonid	0.05			6	X: 6587550, Y: 737414 X: 6587550, Y: 737414	Mison 18 (CO2 18 %; Ar 81,9725 %)	Balloonid asuvad väljaspool hooneid, asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega, ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku.	EFS
10.	Balloonid	0.05			6	X: 6587550, Y: 737414 X: 6587550, Y: 737414	Varigon H35 (Ar 65%; H2 35 %)	Balloonid asuvad väljaspool hooneid, asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega, ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku.	EFS
11.	Balloonid	0.05			6	X: 6587550, Y: 737414 X: 6587550, Y: 737414	Mison He (He 30 %; Ar 69,9725 %)	Balloonid asuvad väljaspool hooneid, asfaltplatsil, katuse all. Mahuti on varustatud kaitseklappidega, ülerõhu korral läheb ülerõhk gaasilisel kujul ümbritsevasse õhku.	EFS

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Jrk	Meede/Tegevus	Meetme kirjeldus ja tehnika	Rakendamine
1.	Toorme säästlik kasutamine	Metallide lõikamiseks kasutatakse automaatpinke	Pidev
2.	Vee säästlik kasutamine	Vee kulu on minimeeritud	Pidev
3.	Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Keevituspostid on koondatud gruppideks, millised on varustatud lokaalsete tolmu- ja suitsupüüdeseadmetega	Püüdeseadmed Statiflex 6000-MS+
4.	Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Lehtmetalli lõikamiseks kasutatakse kõrge efektiivseid hapnikplasmalõikureid. Plasmajuga on keskkonnast ekraniseeritud	Plasma-Oxygen-Cutting, firmaMetalMaster Company
5.	Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Filtrid metalliaurude ja –oksiidide püüdmiseks	Filtrid Downflo DFPRO 4 IP, MetalMaster Company või firma KEMPER
6.	Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Tootmisruumi üldventilatsioon- enne suunamis välisõhku puhastatakse väljutatav õhk aerosoolist	Plasmamasina filter, Dust Collektor Donaldson Torit DCE
7.	Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Vedelikvärvimise värvikambrid on varustatud väljuva õhu puhastussüsteemiga, mis eraldab väljuvates gaasides värvide tahkeid osakesi.	Filter Pekotek, EU3,EU5; FläktGroup UV-C, EU7 peentolmu püüdmiseks
8.	Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Pulbervärvimine- filtrite kasutamine (peentolmufiltrid)	Filterpadrun Dust Collektor Donaldson Torit DCE
9.	Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Haavelpuhastus- filtrite kasutamine (peentolmufiltrid)	padrunfiltrid Pekotek KDF, filter FV-62EXHPS
10.	Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Galvaanika- kastmis-, eel- ja järeltöötluse protsesside organiseerimine selliselt, et heited oleksid minimaalsed. Töökohtade ventileerimine	Metallipindade galvaanilisel katmisel ei esine reeglina olulist saasteaineteeraldumist ja välisõhu saastet.
11.	Jäätmetekke minimeerimine	Jäätmeid tekib väheses koguses	Pidev
12.	Jäätmetekke vältimine	Jäätmeid tekib väheses koguses	Pidev
13.	Jäätmete kõrvaldamine	Jäätmed antakse üle litsentseeritud jäätmekäitlejale	Pidev
14.	Energia ja kütuse kasutamise vähendamine	Isoleeritud mahutite kasutamine, galvaanikas vannide elektrisoojendite, elektrikulude jälgimine ja kokkuhoid.	Pidev
15.	Energia ja kütuse tõhus kasutamine	Ventilatsiooniõhu kasutamine ruumide kütteks pärast puhastust.	Kütteperioodil.

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Jrk	Aine või segu		Tootmis- või tehnoloogiaprotsess				Ohutuskaart	Ohtlik aine
Jrk	Liik	Nimetus	Nimetus	Kirjeldus	Kogus	Ühik	Ohutuskaart	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr	Piirang
1.	Tooraine	Oma toodetud või tellija poolt tarnitud metalldetailid ja -konstruktsioonid	Metalli mehaaniline töötlemine		11 000	t/a
2.	Abimaterjal	Metallhaavlid (graanulid) läbimõõduga 0,4–0,05 mm –purustatud teras	Värvitavate pindade mehhaanilinepuhastamine (haavlijoa kamber)		24	t/a
3.	Abimaterjal	Keevitustraat	Metalldetailide keevitamine		100	t/a
4.	Abimaterjal	Kaaliumkloriid	Tsinkimine		3	m³/a
5.	Tooraine	Pulbervärv Infralit	Pulbervärvimine		90	t/a
6.	Abimaterjal	Soola tabletid vee pehmendamiseks	Vee pehmendamine		300	t/a
7.	Abimaterjal	LANTHANE TR 175 PART B	Galvaanika		2	m³/a
8.	Abimaterjal	ZETAPLUS 450 BASE	Galvaanika		1	t/a
9.	Abimaterjal	Värv- TEKNOCRYL AQUA 2K 2520-05	Värvimine		0.74	m³/a
10.	Abimaterjal	PRESOL 3475	Galvaanika		1.50	m³/a	Lisa 9: PRESOL_3475_12.07.2017_EU.pdf	Naatriumkarbonaat	497-19-8	Puudub
								Naatriumhüdroksiid	1310-73-2	Puudub
								Naatriummetasilikaat 5H2O	10213-79-3	Puudub
								sulfoonhapped, C14-C16-alkaanhüdroksü-, C14-C16- alkeen-,naatriumi soolad	68439-57-6	Puudub
								2-(2-Butoksüetoksü)etanool	112-34-5	Puudub
								2-propüülheptanool	166736-08-9	Puudub
								2-Butoksüetanool	111-76-2	Puudub
								isotridekaan-1-ool	27458-92-0	Puudub
11.	Abimaterjal	STARGLO MSA 1	Galvaanika		1	m³/a	Lisa 10: STARGLO_MSA_1_13.07.2017_EU.pdf	2-propeenhappe, 2-metüül-, ning 2-propeenhappe ja N-oktüül-2-propeenamiidi kopolümeer	9036-19-5	Puudub
12.	Abimaterjal	STARGLO MSA 3	Galvaanika		1	m³/a	Lisa 11: STARGLO_MSA_3_13.07.2017_EU.pdf	naatriummetaakrülaat	5536-61-8	Puudub
								1-naftaaldehüüd	66-77-3	Puudub
								2-propeenhappe, 2-metüül-, ning 2-propeenhappe ja N-oktüül-2-propeenamiidi kopolümeer	9036-19-5	Puudub
13.	Abimaterjal	ELEKTROLYTISCHESENTFETTUNGSSALZEC-205	Galvaanika		1	m³/a	Lisa 12: ELECTROLYTISCHES_ENTFETTUNGSSALZ_EC_205_12.07.2017_EU.pdf	Naatriumkarbonaat	497-19-8	Puudub
								Naatriumhüdroksiid	1310-73-2	Puudub
								Polüetüleen glükool tridetsüülkarboksümetüül eeter	56388-96-6	Puudub
14.	Abimaterjal	Väävelhappe lahus	Galvaanika		1	m³/a	Lisa 13: VAAVELHAPE_51__23.05.2016_EST.pdf	Väävelhape	7664-93-9	Puudub
15.	Abimaterjal	ZETAPLUS 600 MIX	Galvaanika		1	t/a	Lisa 14: ZETAPLUS_600_MIX_12.07.2017_EU.pdf	1-Metoksü-2-propanool	107-98-2	Puudub
								4-Fenüül-3-buteen-2-oon	122-57-6	Puudub
								naatrium-p-kumenesulfonaat	15763-76-5	Puudub
								Naatriumbensoaat	532-32-1	Puudub
								1'-atsetaftoon	941-98-0	Puudub
								2-Butoksüetanool	111-76-2	Puudub
16.	Abimaterjal	Lämmastikhape	Galvaanika		1	m³/a	Lisa 15: Lammastikhape_60__19.04.2017_EST.pdf	Lämmastikhape	7697-37-2	Puudub
17.	Abimaterjal	Bonderite m-nt 40042	Pulbervärvi pesu		0.70	m³/a	Lisa 16: bonderite_m_nt_40042_MSDS_UT_EE_ET.PDF	2-divesinikheksafluorotsirkonaat	12021-95-3	Puudub
								Fosforhape (ortofosforhape)	7664-38-2	Puudub
								Naatrium 3-nitrobenseensulfonaat	127-68-4	Puudub
								Maleiinhape	110-16-7	Puudub
18.	Abimaterjal	Vedelgaas (propaan)	Pulbervärvimise põletite küte		200	t/a	Lisa 17: propaan.pdf	Propaan	74-98-6	Puudub
19.	Abimaterjal	Diislikütus	Sisesõidukite kütus		30	t/a	Lisa 18: Diislikutus.pdf	Diislikütus	68334-30-5	Puudub
20.	Abimaterjal	Bonderite a-ad 0508	Pulbervärvi pesu		0.124	m³/a	Lisa 19: bonderite_a_ad_0508_MSDS_UT_EE_ET.PDF	rasvalkohol -EO-PO	68439-51-0	Puudub
								Etoksüülitud kookosalküülamiinid	61791-14-8	Puudub
								2-(2-Butoksüetoksü)etanool	112-34-5	Puudub
21.	Abimaterjal	Naatriumhüdroksiid50%	Galvaanika		0.522	t/a	Lisa 20: NAATRIUMHUDROKSIID_50__02.08.2018_EST.pdf	Naatriumhüdroksiid	1310-73-2	Puudub
22.	Abimaterjal	STARGLO MSA 2	Galvaanika		1	m³/a	Lisa 21: STARGLO_MSA_2_12.07.2017_EU.pdf	Metakrüülhape (2-Metüülpropeenhape)	79-41-4	Puudub
22.	Abimaterjal	STARGLO MSA 2	Galvaanika		1	m³/a	Lisa 21: STARGLO_MSA_2_12.07.2017_EU.pdf	Ammoniaak	7664-41-7	Puudub
23.	Abimaterjal	Hapnik	Lõigatava materjali oksüdeerimiseks		6.534	m³/a	Lisa 22: Oxygen__compressed_27.01.2020_ENG.pdf	Hapnik	7782-44-7	Puudub
24.	Abimaterjal	Värv- TEKNOZINC 90SE või sarnased	Vedelvärvimine		0.30	m³/a	Lisa 23: TEKNOZINC_90_SE_2020_05_28_EE_et.pdf	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	7440-66-6	Puudub
								Ksüleen (dimetüülbenseen)	1330-20-7	Puudub
								Fenool, 4,4'-(1-metüületülideen)bis-,polümeer koos 2,2'-[(1-metüületülideen)bis(4,1-fenüülneoksümetüleen)]bis[oksiraan	25036-25-3	Puudub
								Tsinkoksiid	1314-13-2	Puudub
								Metüülisobutüülketoon	108-10-1	Puudub
								Etüülbenseen	100-41-4	Puudub
25.	Abimaterjal	Lahusti- TEKNOSOLV9506 ja sarnased	Vedelvärvimine		10.424	m³/a	Lisa 24: TEKNOSOLV_9506_2019_12_12_EE_et.pdf	Lahustibensiin (nafta), kerge aromaatne	64742-95-6	Puudub
								Ksüleen (dimetüülbenseen)	1330-20-7	Puudub
								Isobutanool	78-83-1	Puudub
								Etüülbenseen	100-41-4	Puudub
								1-Metoksü-2-propanool	107-98-2	Puudub
26.	Abimaterjal	Kõvendi- TEKNOZINC50 SE / 80 SE / 90 SEHARDENER jasarnased	Vedelvärvimine		13.349	m³/a	Lisa 25: TEKNOZINC_50_SE___80_SE___90_SE_HARDENER_2021_02_08_EE_et.pdf	Ksüleen (dimetüülbenseen)	1330-20-7	Puudub
								1-Metoksü-2-propanool	107-98-2	Puudub
								Etüülbenseen	100-41-4	Puudub
								2,4,6-Tris(dimetüülaminometüül)fenool	90-72-2	Puudub
27.	Abimaterjal	Värv- TEKNOPLAST PRIMER 3 ja sarnased	Vedelvärvimine		193.526	m³/a	Lisa 26: TEKNOPLAST_PRIMER_3_2021_02_18_EE_et.pdf	Isobutanool	78-83-1	Puudub
								Fenool, 4,4'-(1-metüületülideen)bis-,polümeer koos 2,2'-[(1-metüületülideen)bis(4,1-fenüülneoksümetüleen)]bis[oksiraan]	25036-25-3	Puudub
								Ksüleen (dimetüülbenseen)	1330-20-7	Puudub
								Lahustibensiin (nafta), kerge aromaatne	64742-95-6	Puudub
								bis[4-(2,3-Epoksüpropoksü)fenüül]propaan	1675-54-3	Puudub
								1-Metoksü-2-propanool	107-98-2	Puudub
								Etüülbenseen	100-41-4	Puudub
28.	Abimaterjal	Värv- TEKNODUR COMBI 3430-05 jasarnased	Vedelvärvimine		7.394	m³/a	Lisa 27: TEKNODUR_COMBI_3430_05_2021_02_08_EE_et.pdf	n-Butüülatsetaat	123-86-4	Puudub
								2-Metoksü-1-metüületüülatsetaat	108-65-6	Puudub
								Ksüleen (dimetüülbenseen)	1330-20-7	Puudub
								Etüülbenseen	100-41-4	Puudub
29.	Abimaterjal	Värv- INERTAMASTIC MIOX jasarnased	Pulbervärvimine		0.25	m³/a	Lisa 28: INERTA_MASTIC_MIOX_2020_11_19_EE_et.pdf	bis[4-(2,3-Epoksüpropoksü)fenüül]propaan	1675-54-3	Puudub
								Ksüleen (dimetüülbenseen)	1330-20-7	Puudub
								Kašupähkel, pähklikoorevedelik,oligomeernereaktsioonisaadused 1-kloro-2-ga,3-epoksüpropaan	68413-24-1	Puudub
								Etüülbenseen	100-41-4	Puudub
								1-Metoksü-2-propanool	107-98-2	Puudub
30.	Abimaterjal	TEKNOCRYL 2K2540-05	Vedelvärvimine		1.704	m³/a	Lisa 29: TEKNOCRYL_2K_2540_05_2021_02_25_EE_et.pdf	n-Butüülatsetaat	123-86-4	Puudub
								Lahustibensiin (nafta), kerge aromaatne	64742-95-6	Puudub
								2-Metoksü-1-metüületüülatsetaat	108-65-6	Puudub
								Ksüleen (dimetüülbenseen)	1330-20-7	Puudub
31.	Abimaterjal	HARDENER 008 5600	Pulbervärvimine		0.218	m³/a	Lisa 30: hardener_008_5600_sds_ee_1603312200.pdf	Ksüleen (dimetüülbenseen)	1330-20-7	Puudub
								n-Butanool	71-36-3	Puudub
								1-Metoksü-2-propanool	107-98-2	Puudub
								2,4,6-Tris(dimetüülaminometüül)fenool	90-72-2	Puudub
32.	Abimaterjal	Süsihappegaas	MIG/MAGkeevitamiselkasutataksekaitsegaasidena		37.259	m³/a	Lisa 31: Susihappegaas_14.04.2020_EST.pdf	Süsinikdioksiid	124-38-9	Puudub
33.	Abimaterjal	Argoon	MIG/MAGkeevitamiselkasutataksekaitsegaasidena		9.768	m³/a	Lisa 32: Argon__compressed_24.01.2020_ENG.pdf	argoon	7440-37-1	Puudub
34.	Abimaterjal	Lämmastik	Metallilõikus		12	m³/a	Lisa 33: Lammastik.pdf	Lämmastik	7727-37-9	Puudub
35.	Abimaterjal	Atsetüleen	Metallilõikus		12	m³/a	Lisa 34: Acetylene__dissolved_06.11.2017_ENG.pdf	Atsetüleen	74-86-2	Puudub
36.	Abimaterjal	LASERMIX® 312	Metallilõikus		12	m³/a	Lisa 35: LASERMIX__312_05.09.2017_EST.pdf	heelium	7440-59-7	Puudub
36.	Abimaterjal	LASERMIX® 312	Metallilõikus		12	m³/a	Lisa 35: LASERMIX__312_05.09.2017_EST.pdf	Lämmastik	7727-37-9	Puudub
37.	Abimaterjal	Mison 18	Metallilõikus		12	m³/a	Lisa 36: MISON__18_25.08.2017_EST.pdf	argoon	7440-37-1	Puudub
38.	Abimaterjal	Varigon H35	Metallilõikus		12	m³/a	Lisa 37: MSDS_VARIGON__H35.pdf	argoon	7440-37-1	Puudub
38.	Abimaterjal	Varigon H35	Metallilõikus		12	m³/a	Lisa 37: MSDS_VARIGON__H35.pdf	Vesinik	1333-74-0	Puudub
39.	Abimaterjal	Mison He	Metallilõikus		12	m³/a	Lisa 38: MISON__He30_25.08.2017_ENG.pdf	argoon	7440-37-1	Puudub
39.	Abimaterjal	Mison He	Metallilõikus		12	m³/a	Lisa 38: MISON__He30_25.08.2017_ENG.pdf	heelium	7440-59-7	Puudub
40.	Abimaterjal	Hydromax AW 46	Määrdeaine (mehaanika)		1.057	m³/a
41.	Abimaterjal	Loctite 222	Anaeroobne liim (kooste)		0.005	m³/a	Lisa 39: LOCTITE_222.pdf	Polüetüleenglükool 200 dimetakrülaat	25852-47-5	Puudub
								Oleiinhape 5,5EO	9004-96-0	Puudub
								Kuumenhüdroperoksiid	80-15-9	Puudub
42.	Abimaterjal	Loctite 8031	Määrdeaine (kooste, mehaanika)		0.037	m³/a	Lisa 40: LOCTITE_LB_8031_23.06.2017_ENG.pdf	Destillaadid (nafta), vesinikuga töödeldud kergedparafiinne, <3% DMSO	64742-55-8	Puudub
								Destillaadid (nafta), vesinikuga töödeldud kergednafteen < 3% DMSO	64742-53-6	Puudub
								Propaan	74-98-6	Puudub
								Polüsulfiidid, di-tert-dodetsüül	68425-15-0	Puudub
								Sulfoonhapped, nafta, kaltsiumisoolad	61789-86-4	Puudub
43.	Abimaterjal	Hüdraulika tihend LOCTITE 542	Anaeroobne hermeetik (kooste)		0.005	m³/a	Lisa 41: LOCTITE_542_17.05.2017_ENG.pdf	Kuumenhüdroperoksiid	80-15-9	Puudub
								N,N-dietüül-p-toluidiin	613-48-9	Puudub
								N,N-dimetüül-o-toluidiin	609-72-3	Puudub
								Metüülmetaakrülaat	80-62-6	Puudub
								1,4-naftaleendioon	130-15-4	Puudub
44.	Abimaterjal	DST-DEGREEZ/15	Pesuvahend (mehaanika)		0.305	m³/a
45.	Abimaterjal	Ecocut 3022	Metallitöötlusvedelik (mehaanika)		5.08	m³/a
46.	Abimaterjal	Eurol Slideway Oil 68	Määrdeaine (mehaanika)		0.531	m³/a
47.	Abimaterjal	Puhastusspray	Puhastusaine (keevitus)		0.03	m³/a
48.	Abimaterjal	Hüdraulika tihend LOCTITE 577	Anaeroobne hermeetik (mehaanika)		0.005	m³/a	Lisa 42: LOCtite_577_15.12.2021.pdf	Dekaan-1-ool	112-30-1	Puudub
								Kuumenhüdroperoksiid	80-15-9	Puudub
								Äädikhape, 2-fenüülhüdrasiid	114-83-0	Puudub
								Maleiinhape	110-16-7	Puudub
								1,4-naftaleendioon	130-15-4	Puudub

Käitises kasutatavate või toodetavate ainete või segude REACH registreeringute ja PPORD toimikute numbrid

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Vorm ei ole asjakohane. Ettevõte ei teosta pinnase ja põhjavee saastatuse omaseiret.

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Jrk	Meede/Tegevus	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamine
1.	Tootmise seire	Tootmistsüklit kontrollitakse ja jälgitakse pidevalt visuaalselt, seiratakse tooraine jaabimaterjalide kulu, teostatakse toodangu kvaliteedikontrolli ning seadmete korrasolekukontrolli.	Pidev
2.	Jäätmetekke seire	Tekkivate jäätmekoguste jälgimine ja liigiti arvestuse pidamine. Jäätmearuandekoostamine 1 kord aastas. Jälgitakse, et kõik tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ning selleksettenähtud kogumismahutisse/konteinerisse.	Pidev
3.	Heitetekke seire	Juurdepääs saasteallikate juurde: Võimaldada pideva ja ohutu juurdepääsu loatingimustesmärgitud saasteallikatele.	Pidev
4.	Heitetekke seire	Gaasipõletite ja plasmalõikuse ning keevitustööde tagamine nõutud parameetrite piires, ettagada madal saasteainete sisaldus suitsugaasis.	Pidev
5.	Heitetekke seire	Keevituse gaasipuhastusseadmete, ventilatsioonidel kasutusele olevate filtrite jaruumiventilaatorite töö jälgimine ja hooldus.	Pidev
6.	Heitetekke seire	Vedelikvärvimisel lahustikulu arvestuse pidamine, jälgimine, et ei ületatakse loas lubatudkoguseid.	Pidev
7.	Muud asjakohased meetmed	Õnnetuste tagajärgede leevendamine: Avarii korral peab käitaja oma tehnilisi jamajanduslikke võimalusi arvestades saastuse viivitamata likvideerima, sõltumata sellest,kas saastus on tahtlik või tuleb ettevaatamatusest.	Pidev
8.	Muud asjakohased meetmed	Õnnetuste vältimine: Tagada käitise tegevust vastavalt parima võimaliku tehnikale ja healemajapidamistavale.	Pidev

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Jrk	Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess	Võimaliku avariiohu kirjeldus	Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)	Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)	Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus
1.	Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile	Avarii- või õnnetusjuhtum	Antud tehnoloogilise protsessi peatamine ja tegutsemine vastavalt koostatud riskianalüüsil.	Tegutsemine vastavaltplaanile. Riskianalüüs.	Vastavalt vajadusele
2.	Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile	Tulekahju, sabotaaž, keskkonnakahjustus	Tegutsemine vastavalt tehases kehtestatud plaanile.	Tuleohutusjuhendi täitmine. Tegutsemine vastavalt plaanile.	Vastavalt vajadusele
3.	Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile	Kemikaalide, sh lahustite leke, keskkonnakahjustus või reostus, reostuseoht	Juhised kemikaalidega töötamiseks, kaitsevahendid. Lekke sulgemine, kemikaalide adsorbeerimine.Tegutsemine vastavalt riskianalüüsis toodud korrale. Kemikaaliseaduses kemikaalikäitlusele ja –kontrollile sätestatu jälgimine.	Tegutsemine vastavalt plaanile.	Vastavalt vajadusele
4.	Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile	Tööõnnetus (raske, eluohtlik, surmaga lõppenud).	Vastavalt ettevõttes kehtestatud korrale. Töötervishoiu- ja tööohutuse eeskirjade täitmine ja tegutsemine vastavalt koostatud riskianalüüsile.	Tegutsemine vastavalt plaanile.	Vastavalt vajadusele
5.	Pulbervärvimine, vedelikvärvimine	Kemikaalide sattumine keskkonda, kemikaalide leke, kemikaalireostus, keskkonnakahjustus, selle oht. LOÜ-de käitlemisest tingitud tuleoht.	Seadmete kasutusjuhiste järgimine. Juhised kemikaalidega töötamiseks, kaitsevahendid. Lekke sulgemine, kemikaalide adsorbeerimine. Seadmete kasutusjuhiste täitmine. Kemikaalide ohutuskaartide järgimine ja riskifaktoritega arvestamine.	Tegutsemine vastavalt plaanile.	Vastavalt vajadusele
6.	Pinnakatmine, galvaanilised protsessid	Pinnase ja vee reostumise oht kemikaalidega, kemikaalide sattumine keskkonda	Kogumisvannid protsessiliinide all, spetsiaalse töötlusega põrandad – epovaiguga, mis takistab kemikaalide imbumist põrandasse või pinnasesse. Õigeaegne liinide hooldus ja remont ja riskifaktoritega arvestamine.	Tegutsemine vastavalt plaanile.	Vastavalt vajadusele
7.	Transport ja laadungi käitlemine	Laadungi (kemikaalid) keskkonda sattumine	Laadungi käitlemise eeskirjade täitmine.	Tegutsemine vastavalt plaanile.	Vastavalt vajadusele
8.	Jäätmekäitlus	Vanaõlide, emulsioonide mahavalgumine ja võimalik sattumine kanalisatsiooni.	Kokku kogumine saepuru või absorbentidega, saastunud saepuru ja absorbendi üle andmine jäätmekäitlejale. Kogumiskonteinerite hoidmine kinnistes ruumides,katusealustes. Nõuetele vastavalt märgistatud hoiumahutid.	Tegutsemine vastavalt plaanile.	Vastavalt vajadusele
9.	Vedelpropaani kasutamine pulbervärvimisel	Propaani mahuti leke ja tuleohu tekkimine.	Vedelgaasi kasutamise eeskirjade jälgimine, gaasiseadmete ohutuse tagamine.	Tegutsemine vastavalt plaanile.	Vastavalt vajadusele

2.11. Tegevushälbed

Tegevushälbe liik	Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess	Meede
Puhastustööd	Kõik tootmisosakonnad (mehhaanikatsehh, keevitustsehh, galvaanikatsehh,värvimistsehh)	Toimuvad vastavalt koostatud tööjuhenditele
Tootmisseadmete rikked	Tootmisosakonnad, kus antud rike toimus.	Ettevõtte töö osaline või täielik peatamine vastavalt seadmel (tsehhis), töödeteostamine vastavalt remondijuhenditele.
Tootmisseadmete rikked	Soojusenergia tootmine: katlad (katkeb katelde töö).	Ettevõtte töö osaline või täielik peatamine (seadmete avariiseiskamine) ja koheseltremonditööde alustamine vastavalt remondijuhenditele. Hälvete põhjuste selgitamine.Avariiline üleminek põlevkiviõli küttele.
Puhastusseadmete rikked	Värvimistsehh, keevitustsehh, gaasi-ja plasmalõikus, galvaanikatsehh, uustootmishoone. Kogu töötsükkel käivitatakse pärast seda, kui puhastusseadmete rikeon täielikult kõrvaldatud (nt filtrite vahetamine).	Gaasipuhastusseadmete tööjuhendite täitmine, õigeaegne hooldus ja remontvastavalt seadmete valmistaja instruktsioonile.
Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine	Toimub tootmisosakondade (värvimistsehh, galvaanikatsehh jt) korraliste seiskamisteperioodil vajalike remonditööde tegemiseks.	Seiskamine toimub vastavalt ekspluatatsiooni eeskirjadele (nt värvikambrite korralineülevaatus).

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral

Tegevuse lõpetamisel ettevõte korraldab seadmete tühjendamise ning vajadusel demonteerimise ja teisaldamise.Mahutid/hoidlad tühjendatakse (sh jäätmekonteinerid). Vajadusel ka mahutid/hoidlad demonteeritakse jateisaldatakse. Kõik ladustatud toormed ja abimaterjalid müüakse maha, kõrvaldatakse, antakse üle teisele ettevõttelevõi vastavat käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Ettevõtte territoorium heakorrastatakse. Elektrivarustuslülitatakse välja, veetorustikud tühjendatakse, mitte töökorras olevad seadmed käideldakse jäätmetena.

Järelhoolduse meetmed

Käitise tegevuse lõpetamisel ei ole ette näha jääksaaste ja jääkreostuse esinemist. Käesoleva taotluse koostamiseajal käitise sulgemiseks plaani ei ole koostatud. Kui selline vajadus tekib, siis kaalutakse vastava projekti tellimisteraldiseisva projektina.

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Vorm ei ole asjakohane. Taotleja ei näe ette vajadust ajutiste erandite kehtestamiseks.

2.14. Lähteolukorra aruanne

Käitise tegevuskoha lähteolukorra aruanne

Lisa 43: HANZA_Mechanics_Narva_AS_keskkonnakompleksloa_lahteolukorra_aruanne.pdf

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Ei ole asjakohane

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Ei ole asjakohane

4.3.3. Äkkheide vette

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heiteallikas					Väljuvate gaaside parameetrid			Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood	Nr plaanil või kaardil	Nimetus	L-EST97 koordinaadid	Ava läbimõõt, m	Väljumiskõrgus, m	Joonkiirus, m/s	Temperatuur, °C	SNAP kood	Lisategevuse SNAP
HEIT0006944	101	101-Galvaanika ruumi üldventilatsiooni korsten nr 1	X: 6587405, Y: 737475 X: 6587405, Y: 737475	1	10	7.64	20	040307 - Töötlemine mitteraudmetalli tööstuses - galvaanika
HEIT0006943	102	102-Galvaanika ruumi üldventilatsiooni korsten nr 2	X: 6587419, Y: 737519 X: 6587419, Y: 737519	1	10	7.64	20	040307 - Töötlemine mitteraudmetalli tööstuses - galvaanika
HEIT0006942	103	103-Tootmisruumi üldventilatsiooni korsten nr 1	X: 6587414, Y: 737455 X: 6587414, Y: 737455	0.80	7.60	4.58	20	040210 - Töötlemine raua- ja terasetööstuses - muu (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms)
HEIT0006941	104	104-Haavelpuhastuse kamber nr 1	X: 6587464, Y: 737396 X: 6587464, Y: 737396	0.50	6	6.05	20	040210 - Töötlemine raua- ja terasetööstuses - muu (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms)
HEIT0006940	105	105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1	X: 6587469, Y: 737394 X: 6587469, Y: 737394	0.40	7	39.01	20	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)
HEIT0006939	106	106-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 2	X: 6587465, Y: 737373 X: 6587465, Y: 737373	0.40	7	39.01	20	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)
HEIT0006938	108	108-Tootmisruumi üldventilatsiooni korsten nr 2	X: 6587556, Y: 737425 X: 6587556, Y: 737425	1	9.50	4.97	20	040210 - Töötlemine raua- ja terasetööstuses - muu (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms)
HEIT0006937	110	110-Gaasi- ja plasmalõikuse kohtäratõmme	X: 6587554, Y: 737425 X: 6587554, Y: 737425	0.40	9.80	19.90	20	040210 - Töötlemine raua- ja terasetööstuses - muu (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms)
HEIT0006936	112	112-Propaani põleti pulbervärvimisel	X: 6587471, Y: 737434 X: 6587471, Y: 737434	0.32	7.60	6.72	180	030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
HEIT0006935	113	113-Pulbervärvimise ventilatsioon	X: 6587471, Y: 737422 X: 6587471, Y: 737422	0.63	6	4.49	20	040309z - Töötlemine mitteraudmetalli tööstuses - muu
HEIT0006933	114	114-Diiselkütuse tankla	X: 6587575, Y: 737486 X: 6587575, Y: 737486	0.50	2	0.03	20	050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)
HEIT0006934	115	115-Haavelduskamber nr 2	X: 6587525, Y: 737363 X: 6587525, Y: 737363	0.63	6	7.45	20	040210 - Töötlemine raua- ja terasetööstuses - muu (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
25991 - Mujal liigitamata metalltoodete tootmine

Põletusseade

Jah

Põletusseadme summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth

1.08

Kütuse liik	Kütuseliigi täpsustus	Kütuseliigi aastakulu
Kütuse liik	Kütuseliigi täpsustus	Kogus	Ühik
Vedeldatud naftagaas (LPG)		200	tonni

Keskmise võimsusega põletusseade

Suure võimsusega põletusseade

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Jah

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess või seade	Tegevusalal orgaaniliste lahustite aastakulu, tonni
Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	70.693

Naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Jah

Kütuse liik	Laadimiskäive aastas, m³
Diislikütus	30.918

Seakasvatus

Veisekasvatus

Kodulinnukasvatus

E-PRTR registri kohustuslane

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi

LEMMA OÜ

Registrikood/isikukood

11453673

Postiaadress

Värvi tn 5, Tallinn, Harjumaa 10621

Telefon

+372 5279790

E-posti aadress

[email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

Seadused, määrused ja abimaterjalid:

1. „Atmosfääriõhu kaitse seadus“ vastu võetud 15.06.2016.
2. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused,millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”.
3. Keskkonnaministri määrus 23.10.2019 nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loaandmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis”.
4. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormidning õhukvaliteedi hindamispiirid”.
5. Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidetemõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“.
6. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramisemeetodid“.
7. Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral onkäitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“.
8. Справочник Н.ф.Тищенко Охрана атмосферного воздха. Расчет содержания вредных веществ и ихраспределение в воздхе. Москва 1991 „ХИМИЯ“
9. Surface Treatment of Metals and Plastic (Metallide ja plastide pinnatöötluse parimat võimalikku tehnikat käsitlevdokument), August 2006.
10. Keskkonnaagentuur. Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavateskemikaalides ning väljuvates gaasides näidete ja kommentaaridega. Kinnitatud 16.04.2013.a.Keskkonnaministeeriumi kirjaga nr 12- 3/13/3094-2.
11. Keskkonnaministri 02.12.2016 määrus nr 61 „Naftasaaduste laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvateorgaaniliste ühendite heidete arvutusliku määramise meetodid“ esitatud metoodika kohaselt.
12. USEPA. 1997. Emission Factor Documentation for AP-42. Section 13.2.6. Abrasive blasting. Final Report.
13. Surface Treatment Using Organic Solvents (Pinnatöötlus orgaaniliste lahustite kasutamisega).
14. Welding and cutting risks and measurements (http://www.esb.com).Welding and cutting – risks and measures.
15. „МЕТОДИКА РАСЧЕТА ВЫДЕЛЕНИЙ (ВЫБРОСОВ) ЗАГРЯЗНЯЮЩИХ ВЕЩЕСТВ В АТМОСФЕРУ ПРИСВАРОЧНЫХ РАБОТАХ (ПО ВЕЛИЧИНАМ УДЕЛЬНЫХ ВЫДЕЛЕНИЙ)“ Санкт-Петербург 2000, Разработан:НИИ Атмосфера.

Andmebaasid:

• Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee
• Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
• Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee
• Klassifikaatorite nimistu: http://metaweb.stat.ee
• Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut (EMHI): http://www.emhi.ee/index.php
• Äriregister: https://ariregister.rik.ee/

Tehnoloogilised kaardid

Lisa 44: Pulbervarvimise_pohimotteline___plokkskeem.pdf

Lisa 45: Margvarvimise_pohimotteline_plokkskeem.pdf

Lisa 46: Hanza_Mechanics_Narva_AS_tehnoloogiline_skeem.pdf

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Saasteainete heitkoguste arvutamiseks on saadud lähteandmed Hanza Mechanics AS käest. Heitkoguste arvutamisel on lähtutud kasutatava kütuse (LPG) kogusest, põletusseadme nimisoojusvõimsustest. Galvaanika saasteainete heitkoguste määramisel lähtutakse käsiraamatus "Справочник Н.ф.Тищенко Охрана атмосферного воздха. Расчетсодержания вредных веществ и их распределение в воздхе. Москва 1991 „ХИМИЯ“ esitatud metoodikast (lk68-74). Saasteaine kogus on saadud eriheite, vanni pindala ja tööaja korrutisena.
Osad kasutatavad kemikaalid sisaldavad ka ohutuskaartide kohaselt lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Kemikaalides sisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite arvutamisel on lähtutud Keskkonnaagentuuri koostatud metoodikast "Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvatesgaasides näidete ja kommentaaridega (uuendatud detsember 2019)".

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus

HANZA Mechanics Narva AS (endine Metalliset Eesti AS) Kulgu tn 5 kinnistu asub Narva linna lõunaosas (katastritunnus 51106:001:0059). Ettevõtte territooriumi pindalaks on 32984 m², sellest 6043 m² on ehitiste alune maa.
Ettevõtte territoorium on sihtotstarbelt 100 % tootmismaa. Käitise territooriumit ümbritsevad alad on samuti valdavalt kasutusel tootmismaadena. Kinnistu külgneb põhjast ja läänest Kulgu tänavaga ja idast raudteega. Lähim elamu paikneb ettevõtte territooriumi piirist ca 189 m kaugusel (Betooni 5, Narva).
Käitis asub Narva linna üldplaneeringu kohaselt Narva linna tööstuspiirkonnas.
HANZA Mechanics Narva AS tegutseb antud käitises alates 2016. aastast, enne seda oli käitise omanikuks Metalliset Eesti AS, kes tegutses alal alates 2005. aastast. Enne seda tegutses alal teadaolevalt puidutöötlusega tegelev ettevõte.
Käitise territooriumil ega sellega vahetult piirneval alal ei ole veekogusid. Lähim veekogu on Narva veehoidla umbes 300 m kaugusel lõunasuunal, loodesuunal asuvad Paemurru tiigid (Kadastiku t). Territoorium asub pindmise reostuse eest nõrgalt kaitstud põhjaveega ala.
Veehaaret HANZA Mechanics Narva AS ei oma. Veevarustuseks on veetud liin naaberettevõttest, mis vahendab vett Narva linna vee-ettevõtjalt. Samuti ei paikne käitise alal ega selle kontaktvööndis puurkaeve.
Loodus- ja muinsuskaitsealuseid alasid ega üksikobjekte Kulgu t 5 kinnistul ega sellega piirneval alal ei ole. Lähim looduskaitsealune ala jääb 890 m ida suunas ja selleks on Narva jõe kanjoni maastikukaitseala. Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid käitise teoreetilises mõjupiirkonnas ei esine.
Lähimad kultuurimälestised jäävad u 500 m kaugusele ida suunas, tegu on Kreenholmi hoonete ja rajatistega.

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 47: HMN_asukoha_kaart.pdf

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 48: Hanza_tootmiskompleksi_asendiplaan.pdf

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Heiteallikatest 750 meetri raadiuses (kõrgeima paikse heiteallika 50 kordne kõrgus 15m*50=750) oleva maa-ala reljeef on tasandikuline, maapinna kõrguste vahe ei ületa 50 m 1 km kohta. Lähtuvalt sellest ei ole vaja saasteainete hajumisarvutuste tegemisel arvestada maapinna reljeefsustegurit. Samuti puuduvad mõjupiirkonnas olulised tehnogeensed objektid, mis mõjutaksid saasteainete levikut.

Ilmastikutingimuste iseloomustus

Tuulteroos on lisatud manusena punktis 5.4.17 "Lisad".

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Heitkoguseid mõõdetud ei ole, lähtutud on kehtivast arvutusmetoodikast (keskkonnaministri määrus nr 59) ja KOTKAS arvutusmoodulist.

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Põletusseadmed

Põletusseadme heitkoguste määramisel on lähtutud keskkonnaministri 24.11.2016 määrusest nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Süsinikdioksiidi heitkoguse määramisel on lähtutud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetod“. Kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit.

Lahustid

Lahustite kasutamisel eralduvate t/a heitmete arvutamisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit.

Kemikaalide kasutamisel eralduvate hetkeliste heitkoguste osas on tööajad leitud vastavalt valmististe reaalsele tarbimisele. Värvisegusid ning värve, mida kasutatakse ilma segamata kasutatakse intensiivsusega 2 kg/h. Vastavalt tarbimisintensiivsusele on leitud igale kemikaalile töötundide arv. Kuna kõigi värvide/värvisegude kogused on võetud varuga, siis teoreetiline värvisegude pealekandmisaeg ületab reaalset tööaega.

Saasteainete heitkogused süsinikterase keevitamisel. MIG/MAG keevitamine

Metallide keevitamisel eralduvate saasteainete hulk sõltub keevitusviisist, keevitatava materjali omadustest, kasutatava elektroodi, traadi omadustest ja muudest keevitamisega seotud näitajatest. Keevitamisel eralduvate keevitusaerosoolide ja gaasiliste saasteainete arvutamise praktikas võetakse saasteainete eriheited (g/kg) taandatuna keevitusmaterjalide (elektroodis, traat) kulule. Traadi aasta kuluks on 17800 kg.

Andmed keevitusprotsessis eralduva keevitusaerosooli koguse ja koostise kohta on võetud ettevõttes peamiselt kasutatava keevitustraadi ohutuskaardilt. Ohutuskaart ei kajasta koguseliselt keevitusprotsessis eralduvaid heitgaase (käsitleb ainult aerosooli).

Andmed keevitusprotsessides tekkivate gaasiliste saasteainete ja nende eriheidete kohta on saadud järgmisest dokumendist:

„МЕТОДИКА РАСЧЕТА ВЫДЕЛЕНИЙ (ВЫБРОСОВ) ЗАГРЯЗНЯЮЩИХ ВЕЩЕСТВ В АТМОСФЕРУ ПРИ СВАРОЧНЫХ РАБОТАХ (ПО ВЕЛИЧИНАМ УДЕЛЬНЫХ ВЫДЕЛЕНИЙ)“ Санкт-Петербург 2000, Разработан: НИИ Атмосфера. Metoodikast on leitud sarnaste aerosooli heitmetega keevitustraat ning kasutatud selle gaasiliste heitmete andmeid.

Keevitamisprotsessist välisõhku eralduvate saasteainete summaarne heitkogus (t/a) keevitusviisist lähtuvalt arvutatakse valemiga:

Mi = gi * B*10^-6 ,

kus gi – eralduva saasteaine eriheide, g/kg keevitusmaterjali kulu kohta;

B – keevitusmaterjali aastane kulu, kg;

Saasteainete hetkeline heitkogus (g/s) arvutatakse valemiga:

Gi = gi * b / ( t * 3600 ),

kus b – keevitusmaterjali maksimaalne kulu tööpäeva jooksul, kg;

t – keevitamiseks kulunud aeg tööpäeva jooksul, h;

Heitmete arvutamise aluseks oleva keevitustraadi ohutuskaart on lisatud manusena.

Kuna puurvarraste pealesulatamisel kasutatava keevitustraadi ohutuskaardil puudusid andmed eralduva keevitusaerosooli koguse ja koostise kohta, siis võeti andmed keevitusaerosooli koguse ja koostise kohta eelpool nimetatud metoodikast.

Gaasi- ja plasmalõikus

Eestis ei ole seadusandlusega kehtestatud gaasi- ja plasmalõikuse protsessidest lähtuvale välisõhu saastele saasteainete eriheite (g/kg) väärtust ega hindamismetoodikat. Andmed gaasi- ja plasmalõikusel tekkivate saasteainete ja nende eriheidete kohta on saadud järgmisest dokumendist: „МЕТОДИКА РАСЧЕТА ВЫДЕЛЕНИЙ (ВЫБРОСОВ) ЗАГРЯЗНЯЮЩИХ ВЕЩЕСТВ В АТМОСФЕРУ ПРИ СВАРОЧНЫХ РАБОТАХ (ПО ВЕЛИЧИНАМ УДЕЛЬНЫХ ВЫДЕЛЕНИЙ)“ Санкт-Петербург 2000, Разработан: НИИ Атмосфера.

Saasteainete eriheidete näitajana kasutatakse antud juhul saasteaine eriheidet (g/h) lõikepingi tööaja kohta, sõltuvalt lõigatava metalli omadustest.

Metalli lõikamisprotsessist välisõhku eralduvate saasteainete summaarne heitkogus (t/a) iga tööpingi kohta arvutatakse valemiga:

Mi = gi * t* (1-n)/100 * 10^-6 ,

kus gi – saasteainete eriheide, kg/h;

t – tööpingi metalli lõikamise aeg tööpäevas, h;

n – puhastusseadme puhastusaste % ;

Saasteainete hetkeline heitkogus (g/s) arvutatakse valemiga:

Gi = gi / 3600

Haaveldamisest eralduvate saasteainete heitkoguste leidmine

Eestis ei ole seadusandlusega kehtestatud mehhaanilisele puhastusele lähtuvale välisõhu saastele saasteainete eriheite (g/kg) väärtust ega hindamismetoodikat. Metalli juga- ja abrasiivpuhastusel puhastusliivaga välisõhku eralduvate tahkete osakeste heitkoguste leidmisel on kasutatud USA Keskkonnaagentuuri vastavaid metoodilist juhendit:

USEPA. 1997. Emission Factor Documentation for AP-42. Section 13.2.6. Abrasive blasting. Final Report. Kättesaadav: http://www.epa.gov/ttnchie1/ap42/ch13/bgdocs/b13s02-6.pdf

Haaveldamisel eraldunud tolmu koguse leidmiseks kasutame valemit:

Mp,tah = G * q * (1 – n) *T, kus

G - on haavli kulu kg/h (kuni 500 kg/h),

q – on eriheide kg/kg haavlikulu kohta (metaahaavlite kasutamisel on osakeste eriheite väärtus 10% puhastusliiva eriheite väärtusest)

T – tööaeg h

n - püüdeseadme kasutegur (püüdeseadme efektiivsuseks on arvestatud 99,9 %).

Diislikütuse tankla
Mahuti laadimisel ja hingamisel eralduvate saasteainete arvutuse aluseks on võetud keskkonnaministri määrus nr 31: "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid", Vastu võetud 01.06.2020

Diislikütuse laadimisel mahutitesse ja mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus (L_t) kilogrammides arvutatakse järgmist valemit kasutades:
L_T = 0,001 x (E_T + E_H) x Q, kus
0,001 – teisendustegur grammidest kilogrammideks;
Q – laadimiskäive vaadeldaval perioodil, m³;
E_T – eriheide, g/m³, käesoleva määruse lisas 4 esitatu kohaselt;
E_H – eriheide, g/m³, käesoleva määruse lisas 4 esitatu kohaselt.

Et=	10.45	g/m3
Eh=	0.91	g/m3
Q=	35.3	m3

Diisli kogus:	30	t
Diisli tihedus:	0.85	t/m3

NMVOC t/a	NMVOC g/s
0.0004	0.032

Sõidukitesse diislikütuse tankimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus (L_A) kilogrammides arvutatakse järgmist valemit kasutades:
L_A = 0,001 x (E_A + E_LK) x Q, kus
0,001 – teisendustegur grammidest kilogrammideks;
Q – laadimiskäive vaadeldaval perioodil, m³;
E_A – eriheide, g/m³, käesoleva määruse lisas 5 esitatu kohaselt;
E_LK – eriheide, g/m³, käesoleva määruse lisas 5 esitatu kohaselt.

Ea=	1	g/m3
Elk=	0.6	g/m3
Q=	35.2	m3

laadimine:	10	m3/h
laadimisaeg:	3.5	h
	NMVOC t/a	NMVOC g/s
	0.0001	0.004

Pulbervärvimisest tekkivate saasteainete heitkoguste määramine

Pulbervärvimise tootmisliinid on transportööritüüpi, milles detailid kinnitatakse transportöörikonksude külge ja veetakse läbi kogu protsessi. Pulbervärvimise protsess on praktiliselt kinnine süsteem ja jaguneb laias laastus kolmeks etapiks:

1) Eeltöötlus – detailide puhastamine töötluseks. Eeltöötluses kasutatakse määrdeainete eemaldusainet ja pesukemikaali (Bonderite CC 42). Kemikaalidest tehakse vesilahus (pesulahus) ja toode kastetakse lahusesse.

Toodet Bonderite CC 42 kasutatakse aastas mõlemal liinil kuni 1500 liitrit

2) Pulbri pihustamine – pulbervärvi suunamine pihustisse ja elektrilise laengu abil detaili pinnale. Pulbri pihustamisel nakkub elektrilise laenguga pulbervärv detaili pinnale. Töö toimub vastavas kambris. Värvi nakkumisevektiivsuseks on 95 %. 5 % värvist eraldub tolmuna või sadeneb värvikambri põrandale. Pulbervärvimiskambri väljatõmbele on paigaldatud filter püüdeefektiivsusega 96 %. Soojal aastaajal suunatakse pulbervärvimiskambri ventilatsioon õue, külmal ajal tagasi kambrisse. Käesolevas projektis on arvestatud, et kogu tööaja on ventilatsioon suunatud välisõhku.

Galvaanikast tekkivate saasteainete heitkoguste määramine

Eestis ei ole seadusandlusega kehtestatud galvaanika protsessidest lähtuvale välisõhu saastele saasteainete eriheite (g/kg) väärtust ega hindamismetoodikat. Andmed galvaanilisel töötlusel tekkivate saasteainete ja nende eriheidete kohta on saadud järgmisest dokumendist: Тищенко Н. Ф. "Охрана атмосферного воздуха. Расчет содержания вредных веществ и их распределение в
воздухе. Москва, Химия, 1991."
Galvaaniline katmine toimub kahel liinil: trummel- ja riputusliinil. Aastased saasteainete heitkogused on leitavad:

Aastane heitkogus = (Vanni pindala m2 * tööaeg (h) * eralduva kemikaali eriheide g/(h*m2))/ 106
Hetkeline kogus = (Vanni pindala (m2) * eriheide ( g/h*m2))/3600

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Lahustid

Lahustite kasutamisel eralduvate t/a heitmete arvutamisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit. Maksimaalsete g/s heitkoguste arvutamisel on kasutatud lisaks Exceli arvutusfunktsioone.

Pulbervärvimisest tekkivate saasteainete heitkoguste määramine

Pulbervärvimise tootmisliinid on transportööritüüpi, milles detailid kinnitatakse transportöörikonksude külge ja veetakse läbi kogu protsessi. Pulbervärvimise protsess on praktiliselt kinnine süsteem ja jaguneb laias laastus kolmeks etapiks:

1) Eeltöötlus – detailide puhastamine töötluseks.

Eeltöötluses kasutatakse määrdeainete eemaldusainet ja pesukemikaali (Bonderite CC 42). Kemikaalidest tehakse vesilahus (pesulahus) ja toode kastetakse lahusesse.
Toodet Bonderite CC 42 kasutatakse aastas mõlemal liinil kuni 1500 liitrit
M = 1500 * 1,03 = 1545 kg
CC 42 sisaldab fluorotsirkooniumhapet maksimaalselt 3%
Fluorotsirooniumhape = 1545*0,03 = 46,35 kg
Reaktsioonivõrrandi järgi ühe mooli fluorotsirkooniumhape kohta tekib kuus mooli vesinikfluoriidi
Mr(H2ZrF6) = 2*1 + 91 + 6*19 = 207 g/ mol
Fluorotsirkooniumhape ainehulk υ = (46,35 kg *1000) / 207 g/mol = 223,913 mol
Siis ainehulk υ = 6 * 223,9 mol = 1343,4 mol
Mr(HF) = 1+19 = 20 g/mol
Vesinikfluoriidi maksimaalne kogus, mis eraldub detailide pesemisel on:
m = 20 g / mol * 1343,4 mol = 26868 g = 0,027 tonni /aastas
Vesinikfluoriidi maksimaalne hetkeline kogus = 0,027 t/a *1000000/ (3600*8760) = 0,001 g/s
Detailide puhastamiseks kasutatakse vett. Pesemine toimub vastavas masinas (washer).

2) Pulbri pihustamine – pulbervärvi suunamine pihustisse ja elektrilise laengu abil detaili pinnale. Pulbri pihustamisel nakkub elektrilise laenguga pulbervärv detaili pinnale. Töö toimub vastavas kambris. Värvi nakkumisevektiivsuseks on 95 %. 5 % värvist eraldub tolmuna või sadeneb värvikambri põrandale. Pulbervärvimiskambri väljatõmbele on paigaldatud filter püüdeefektiivsusega 96 %. Soojal aastaajal suunatakse pulbervärvimiskambri ventilatsioon õue, külmal ajal tagasi kambrisse. Käesolevas projektis on arvestatud, et kogu tööaja on ventilatsioon suunatud välisõhku.

Galvaanikast tekkivate saasteainete heitkoguste määramine

Eestis ei ole seadusandlusega kehtestatud galvaanika protsessidest lähtuvale välisõhu saastele saasteainete eriheite (g/kg) väärtust ega hindamismetoodikat. Andmed galvaanilisel töötlusel tekkivate saasteainete ja nende eriheidete kohta on saadud järgmisest dokumendist: Тищенко Н. Ф. Охрана атмосферного воздуха. Расчет содержания вредных веществ и их распределение в воздухе. Москва, Химия, 1991.
Galvaaniline katmine toimub kahel liinil: trummel- ja riputusliinil.

Aastased saasteainete heitkogused on leitavad:

Aastane heitkogus = (Vanni pindala m2 * tööaeg (h) * eralduva kemikaali eriheide g/(h*m2))/ 106
Hetkeline kogus = (Vanni pindala (m2) * eriheide ( g/h*m2))/3600
Näiteks: Kollase passiveerimise käigus eraldub välisõhku CrO3, mille eriheide on 0,022 g/(h*m2). Vanni pindala on 3,24 m2.

Manused

Lisa 49: OK_Arito_Rod_12.5__sds.pdf

Lisa 50: BONDERITE_M_NT_CC_42_12.02.2021_EST.PDF

Lisa 51: Hanza_Mechanics_Narva_AS_arvutused.xlsx

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heiteallikas	Püüdeseade
	Nimetus, tüüp	Arv	Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus	Püütav saasteaine
	Nimetus, tüüp	Arv	Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus	CAS nr	Nimetus	Projekteeritud puhastusaste	Puhastusastme ühik	Muu ühik
101-Galvaanika ruumi üldventilatsiooni korsten nr 1	S-PAK KOTTFILTER, EU5	6	Kord kvartalis hooldusja puhastus, vajadusel	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	98	%
102-Galvaanika ruumi üldventilatsiooni korsten nr 2	S-PAK KOTTFILTER, EU5	6	Kord kvartalis hooldusja puhastus, vajadusel	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	98	%
103-Tootmisruumi üldventilatsiooni korsten nr 1	EUROMATE Toite- ja väljalaskefilter-ventilatsioonisüsteem, SCS filter, EU 3, EU5	24	Kord kvartalis hooldusja puhastus, vajadusel	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	98	%
				7439-96-5	Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks	98	%
				7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	98	%
				PM10	Peened osakesed (PM10)	98	%
				7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	98	%
				7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	98	%
				7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	98	%
104-Haavelpuhastuse kamber nr 1	PadrunFiltrid PekotekKDF, filter FV-62EXHPS	10	Kord kvartalis hooldusja puhastus, vajadusel	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	90	%
105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1	Filter Pekotek, EU3,EU5	7	Kord kvartalis hooldusja puhastus, vajadusel	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	98	%
105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1	FläktGroup UV-C, EU7	3	Kord kvartalis hooldusja puhastus, vajadusel	PM10	Peened osakesed (PM10)	99	%
106-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 2	Filter Pekotek	1	Kord kvartalis hooldusja puhastus, vajadusel	PM10	Peened osakesed (PM10)	90	%
	Filter Pekotek, EU3, EU5	6	Kord kvartalis hooldusja puhastus, vajadusel	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	98	%
	FläktGroup UV-C, EU7	3	Kord kvartalis hooldusja puhastus, vajadusel	PM10	Peened osakesed (PM10)	99	%
108-Tootmisruumi üldventilatsiooni korsten nr 2	EU3,EU5, EUROMATE Toite- ja väljalaskefilter-ventilatsioonisüsteem, SCS filter	24	Kord kvartalis hooldusja puhastus, vajadusel	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	80	%
				PM10	Peened osakesed (PM10)	80	%
				7439-96-5	Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks	80	%
				7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	80	%
				7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	80	%
				7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	80	%
				7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	80	%
	Plasmamasina filter, Dust Collektor Donaldson Torit DCE	1	Kord kvartalis hooldusja puhastus, vajadusel	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	90	%
	Plasmamasina filter, Dust Collektor Donaldson Torit DCE	1	Kord kvartalis hooldusja puhastus, vajadusel	7439-96-5	Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks	90	%
110-Gaasi- ja plasmalõikuse kohtäratõmme	Filterpadrun, Dust Collektor Donaldson Torit DCE	1	Kord kvartalis hooldusja puhastus, vajadusel	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	99.6	%
110-Gaasi- ja plasmalõikuse kohtäratõmme	Filterpadrun, Dust Collektor Donaldson Torit DCE	1	Kord kvartalis hooldusja puhastus, vajadusel	7439-96-5	Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks	99.6	%
113-Pulbervärvimise ventilatsioon	Filterpadrun Dust Collektor Donaldson Torit DCE	10	Kord kvartalis hooldusja puhastus, vajadusel	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	96	%
115-Haavelduskamber nr 2	PadrunFiltrid PekotekKDF, filter FV-62EXHPS	10	Kord kvartalis hooldusja puhastus, vajadusel	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	90	%

Muud heite vähendamise meetmed

Töötajad kontrollivad enne töö alustamist seadmeid visuaalselt üle, veendumaks nende korrasolekus ja ohutuses. Seadmete hoolduse korraldamiseks koostatakse ettevõttes graafik (seadmete remont ja tehnoloogiline hooldus), mille eest vastutab tootmisjuht.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Heiteallikas	101-Galvaanika ruumi üldventilatsiooni korsten nr 1
Koormus	Täiskoormus E-P
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	102-Galvaanika ruumi üldventilatsiooni korsten nr 2
Koormus	Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	103-Tootmisruumi üldventilatsiooni korsten nr 1
Koormus	Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	104-Haavelpuhastuse kamber nr 1
Koormus	Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1
Koormus	Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	106-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 2
Koormus	Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	108-Tootmisruumi üldventilatsiooni korsten nr 2
Koormus	Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	110-Gaasi- ja plasmalõikuse kohtäratõmme
Koormus	Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	112-Propaani põleti pulbervärvimisel
Koormus	Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	113-Pulbervärvimise ventilatsioon
Koormus	Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	114-Diiselkütuse tankla
Koormus	Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	115-Haavelduskamber nr 2
Koormus	Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade

Heiteallikas

112-Propaani põleti pulbervärvimisel

Põletusseadmete arv

Soojussisendile vastav nimi-soojus-võimsus, MWth

1.08

Töötundide arv aastas

8 760

Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist?

Jah

Püüdeseade

Püüdeseade	Püütav saasteaine
Püüdeseade	CAS nr	Saasteaine nimetus	Projekteeritud puhastusaste, %

Kasutatav kütus ja jäätmed

Kasutatav kütus või jäätmed					Saasteaine
Kütuse liik	Väävlisisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³	Kogus aastas		Välisõhku väljutatud heide						Kanda vormile 5.5
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus	Ühik	Aastas	Ühik
Vedeldatud naftagaas (LPG)	0	46	200	tonni	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.0005	g/s	0.00414	t
					PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.0005	g/s	0.00414	t
					PM10	Peened osakesed (PM10)	0.0005	g/s	0.00414	t
					10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.0462	g/s	0.39376	t
					630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.0324	g/s	0.276	t
					NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.0022	g/s	0.0184	t
					BC	Must süsinik	0	g/s	0.000224	t
					7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0	mg/s	0.000014	kg
					7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks	0.0001	mg/s	0.00092	kg
					7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	0	mg/s	0.000002	kg
					7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	0.0001	mg/s	0.001104	kg
					7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0	mg/s	0.000007	kg
					7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	0	mg/s	0.000138	kg
					7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0	mg/s	0.000007	kg
					7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0	mg/s	0.000005	kg
					7782-49-2	Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks	0	mg/s	0.000101	kg
					PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	0.0005	µg/s	0.0046	mg
					50-32-8	Benso(a)püreen	0	mg/s	0.000005	kg
					205-99-2	Benso(b)fluoranteen	0	mg/s	0.000008	kg
					207-08-9	Benso(k)fluoranteen	0	mg/s	0.000008	kg
					193-39-5	Indeno(1,2,3-cd)püreen	0	mg/s	0.000008	kg
					7446-09-5	Vääveldioksiid	0.0006	g/s	0.004692	t
					124-38-9	Süsinikdioksiid	0.0186	g/s	579.79136	t

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Kas soovite kasutada salvestamisel automaatset heitkoguste arvutamist?

Jah

Heiteallikas	Lahusteid sisaldav kemikaal				Lahusteid sisaldava kemikaali kasutamine					Välisõhku väljutatud LOÜ-de heitkogus saasteainete kaupa
	Nimetus	Tüüp	Liik	LOÜ-de sisaldus, massi %	Tegevusala või tehnoloogiaprotsess		Kemikaali kogus aastas, tonni	Töötundide arv aastas	Ohulaused (H)	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
	Nimetus	Tüüp	Liik	LOÜ-de sisaldus, massi %	SNAP kood	Nimetus	Kemikaali kogus aastas, tonni	Töötundide arv aastas	Ohulaused (H)	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001)	Aastane heitkogus, tonni/a (täpsus vähemalt 0,0001)
105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1	Värv: TEKNOZINC 90 SE	Veepõhine	Värv	15.679	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	7.84	3 920		1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.054	0.7683
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.016	0.2305
										100-41-4	Etüülbenseen	0.016	0.2305
105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1	Lahusti: TEKNOSOLV 9506	Lahustipõhine	Lahusti	95.556	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	8.64	4 320		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.166	2.58
										1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.149	2.322
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.166	2.58
										100-41-4	Etüülbenseen	0.033	0.516
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.017	0.258
105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1	Värv: TEKNOCRYL AQUA 2K 2520-05	Veepõhine	Värv	5.733	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	4.80	2 400		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.016	0.1376
105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1	Värv: TEKNOCRYL AQUA 2K 2520-05	Veepõhine	Värv	5.733			4.80	2 400		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.016	0.1376
105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1	Muu kemikaal: TEKNOZINC 50 SE / 80 SE / 90 SE HARDENER	Lahustipõhine	Muu kemikaal	62	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	2.70	1 350		1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.203	0.9847
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.101	0.4924
										100-41-4	Etüülbenseen	0.041	0.1969
105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1	Lahusti: TEKNOSOLV 9521	Lahustipõhine	Lahusti	100	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	10.80	5 400		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.435	8.4522
105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1	Lahusti: TEKNOSOLV 9521	Lahustipõhine	Lahusti	100			10.80	5 400		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.121	2.3478
105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1	Värv: TEKNOPLAST PRIMER 3	Veepõhine	Värv	29.067	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	21.45	8 760		1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.103	3.2541
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.033	1.0283
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.032	1.0153
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.017	0.5467
										100-41-4	Etüülbenseen	0.012	0.3905
105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1	Muu kemikaal: TEKNOPLAST HARDENER	Lahustipõhine	Muu kemikaal	53	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	6.75	3 375		1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.202	2.4503
										100-41-4	Etüülbenseen	0.04	0.4901
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.04	0.4901
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.012	0.147
105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1	Värv: TEKNOPLAST PRIMER 7-02	Veepõhine	Värv	16.875	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	3.20	1 600		1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.045	0.2571
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.022	0.1286
										100-41-4	Etüülbenseen	0.013	0.0771
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.013	0.0771
105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1	Muu kemikaal: TEKNODUR HARDENER 0010	Veepõhine	Muu kemikaal	21.364	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	2.20	1 100		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.055	0.2186
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.025	0.0984
										123-86-4	n-Butüülatsetaat	0.025	0.0984
										1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.014	0.0547
105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1	Värv: TEKNOPLAST HS 150	Veepõhine	Värv	18	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	1.80	900		1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.077	0.2492
										100-41-4	Etüülbenseen	0.012	0.0374
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.012	0.0374
105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1	Värv: TEKNODUR COMBI 3430-05	Veepõhine	Värv	26.20	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	15.12	7 560		123-86-4	n-Butüülatsetaat	0.084	2.2978
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.034	0.9191
										1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.017	0.4596
										100-41-4	Etüülbenseen	0.01	0.2757
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0	0.0092
105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1	Värv: INERTA MASTIC MIOX	Veepõhine	Värv	18.143	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	2.80	1 400		1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.071	0.3558
										100-41-4	Etüülbenseen	0.012	0.0593
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.012	0.0593
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.007	0.0336
105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1	Muu kemikaal: INERTA MASTIC HARDENER	Veepõhine	Muu kemikaal	6.80	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	3	1 500		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.031	0.17
105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1	Muu kemikaal: INERTA MASTIC HARDENER	Veepõhine	Muu kemikaal	6.80			3	1 500		1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.006	0.034
105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1	Lahusti: NITROLAHUSTI 646	Lahustipõhine	Lahusti	98.837	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	11.18	5 590		108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	0.265	5.3345
										123-86-4	n-Butüülatsetaat	0.114	2.2862
										141-78-6	Etüülatsetaat (Etüületanaat)	0.057	1.1431
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.076	1.5241
										67-64-1	Atsetoon (2-Propanoon)	0.038	0.7621
106-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 2	Värv: TEKNODUR 0050	Veepõhine	Värv	30	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	1.50	750		123-86-4	n-Butüülatsetaat	0.08	0.2151
										1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.032	0.086
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.03	0.08
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.016	0.043
										100-41-4	Etüülbenseen	0.01	0.0258
106-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 2	Värv: TEKNOCRYL 2K 2540-05	Veepõhine	Värv	31.80	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	5.40	2 700		123-86-4	n-Butüülatsetaat	0.091	0.8888
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.037	0.3555
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.037	0.3555
										1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.011	0.1067
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.001	0.0107
106-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 2	Muu kemikaal:TEKNODUR HARDENER 7230	Veepõhine	Muu kemikaal	21.364	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	6.60	3 300		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.055	0.6558
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.025	0.2951
										123-86-4	n-Butüülatsetaat	0.025	0.2951
										1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.014	0.164
106-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 2	Värv: TEKNODUR COMBI 3430-39	Veepõhine	Värv	34.846	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	1.82	910		123-86-4	n-Butüülatsetaat	0.107	0.3492
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.043	0.1397
										1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.021	0.0698
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.021	0.0698
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.001	0.0042
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0	0.0014
106-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 2	Värv: Teknos Teknodur combi 0550-05	Veepõhine	Värv	34.846	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	16.90	8 450		1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.161	4.8831
										100-41-4	Etüülbenseen	0.032	0.9766
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.001	0.0293
106-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 2	Värv: TEKNOPLAST PRIMER 2	Veepõhine	Värv	31.571	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	1.68	840		1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.093	0.2827
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.036	0.1074
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.019	0.0565
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.016	0.0498
										100-41-4	Etüülbenseen	0.011	0.0339
106-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 2	Muu kemikaal: TEKNODUR HARDENER 0100/0200	Veepõhine	Muu kemikaal	32.364	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	2.068	1 034		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.128	0.4781
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.026	0.0956
										123-86-4	n-Butüülatsetaat	0.026	0.0956
106-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 2	Värv: Inerta 51	Veepõhine	Värv	27.40	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	1.74	870		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.048	0.1504
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.042	0.1308
										1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.048	0.1504
										100-41-4	Etüülbenseen	0.014	0.0451
106-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 2	Värv: Teknoheat 650	Lahustipõhine	Värv	55.727	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	3.96	1 980		1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.193	1.3792
										100-41-4	Etüülbenseen	0.039	0.2758
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.039	0.2758
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.039	0.2758
106-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 2	Värv: TEKNODUR COMBI 3430-02	Veepõhine	Värv	26.333	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	10.80	5 400		123-86-4	n-Butüülatsetaat	0.091	1.773
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.036	0.7092
										1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.018	0.3546
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0	0.0071
106-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 2	Muu kemikaal: Hardener 008 5600	Lahustipõhine	Muu kemikaal	52.421	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	1.90	950		1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.213	0.7281
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.043	0.1456
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.036	0.1223
106-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 2	Värv: TEKNODUR COMBI 3430-40	Veepõhine	Värv	29.286	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	3.92	1 960		123-86-4	n-Butüülatsetaat	0.094	0.6659
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.038	0.2664
										1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.019	0.1332
										100-41-4	Etüülbenseen	0.011	0.0799
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0	0.0027
106-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 2	Muu kemikaal:TEKNOCRYL hardener 2K	Veepõhine	Muu kemikaal	48.40	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	2.35	1 175		123-86-4	n-Butüülatsetaat	0.177	0.7483
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.088	0.3741
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.004	0.015
106-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 2	Teknodur Combi 3430-09	Veepõhine	Värv	31.923	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	4.524	2 262		123-86-4	n-Butüülatsetaat	0.103	0.8377
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.041	0.3351
										1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.021	0.1675
										100-41-4	Etüülbenseen	0.012	0.1005
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0	0.0034
103-Tootmisruumi üldventilatsiooni korsten nr 1	Loctite 8031	Veepõhine	Muu kemikaal	10	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	0.155	155		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.028	0.0155
103-Tootmisruumi üldventilatsiooni korsten nr 1	Hüdraulika tihend LOCTITE 542	Veepõhine	Muu kemikaal	5	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	0.037	37		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.014	0.0018
103-Tootmisruumi üldventilatsiooni korsten nr 1	Hüdraulika tihend LOCTITE 577	Veepõhine	Muu kemikaal	3	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	0.017	17		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.008	0.0005
108-Tootmisruumi üldventilatsiooni korsten nr 2	Loctite 8031	Veepõhine	Muu kemikaal	10	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	0.155	155		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.028	0.0155
108-Tootmisruumi üldventilatsiooni korsten nr 2	Hüdraulika tihend LOCTITE 542	Veepõhine	Muu kemikaal	5	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	0.037	37		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.014	0.0018
108-Tootmisruumi üldventilatsiooni korsten nr 2	Hüdraulika tihend LOCTITE 577	Veepõhine	Muu kemikaal	3	060108 - Värvi kasutamine - muu tööstuslik värvi kasutamine (nt metallitööstus)	Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine	0.017	17		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.008	0.0005

Ohutuskaart(id)

Lisa 52: hardener_008_5600_sds_ee_1603312200.pdf

Lisa 53: INERTA_51_2021_01_28_EE_et.pdf

Lisa 54: INERTA_MASTIC_HARDENER_2021_02_03_EE_et.pdf

Lisa 55: INERTA_MASTIC_MIOX_2020_11_19_EE_et.pdf

Lisa 56: hardener_008_5600_tds.pdf

Lisa 57: Lahusti_646_MasterChem_2018_v7.EST.pdf

Lisa 58: TEKNOCRYL_2K_2540_05_2021_02_25_EE_et.pdf

Lisa 59: TEKNOCRYL_2K_HARDENER_7326_727_EE_et_12754.pdf

Lisa 60: TEKNODUR_0050_2021_01_13_EE_et.pdf

Lisa 61: TEKNOCRYL_AQUA_2K_2520_05_2020_01_29_EE_et.pdf

Lisa 62: TEKNODUR_COMBI_0550_05_0550_05_EE_et_13393.pdf

Lisa 63: TEKNODUR_COMBI_3430_05_2021_02_08_EE_et.pdf

Lisa 64: TEKNODUR_COMBI_3430_02_2021_02_08_EE_et.pdf

Lisa 65: TEKNODUR_COMBI_3430_09_2021_02_08_EE_et.pdf

Lisa 66: TEKNODUR_COMBI_3430_39_2021_02_08_EE_et.pdf

Lisa 67: TEKNODUR_HARDENER_0100_0200_2020_04_22_EE_et.pdf

Lisa 68: TEKNODUR_HARDENER_7230_2019_12_12_EE_et.pdf

Lisa 69: TEKNODUR_HARDENER_0100_0200_2020_04_22_EE_et__1_.pdf

Lisa 70: TEKNOHEAT_650_2020_04_21_EE_et.pdf

Lisa 71: TEKNODUR_COMBI_3430_40_2021_02_08_EE_et.pdf

Lisa 72: TEKNODUR_HARDENER_0010_2019_12_12_EE_et.pdf

Lisa 73: TEKNOPLAST_HS_150_2021_02_18_EE_et.pdf

Lisa 74: TEKNOPLAST_PRIMER_2_2021_02_18_EE_et.pdf

Lisa 75: TEKNOPLAST_PRIMER_3_2021_02_18_EE_et.pdf

Lisa 76: TEKNOPLAST_HARDENER_2020_05_15_EE_et.pdf

Lisa 77: TEKNOPLAST_PRIMER_7_02_2021_02_18_EE_et.pdf

Lisa 78: TEKNOSOLV_9506_2019_12_12_EE_et.pdf

Lisa 79: TEKNOZINC_90_SE_2020_05_28_EE_et.pdf

Lisa 80: TEKNOSOLV_9521_473240_EE_et_11266.pdf

Lisa 81: TEKNOZINC_50_SE___80_SE___90_SE_HARDENER_2021_02_08_EE_et.pdf

Lisa 82: LOCTITE_542_17.05.2017_ENG.pdf

Lisa 83: LOCtite_577_15.12.2021.pdf

Lisa 84: LOCTITE_LB_8031_23.06.2017_ENG.pdf

Lisa 85: TEKNODUR_HARDENER_7230_2019_12_12_EE_et.pdf

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess või seade	Lahusti (kaasa arvatud kemikaalis sisalduv lahusti)	Välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarne heitkogus								Seotud heiteallikad
	Taotletav kogus, t/a	LOÜ-de heide väljuvates gaasides		LOÜ-de kontrollimatu heide, % lahustite sisendist	LOÜ-de summaarne heide		LOÜ-de summaarne heide, % lahustite sisendist	LOÜ-de summaarne heitkogus		Heiteallikas
	Taotletav kogus, t/a	Prognoositav	Mõõtühik	Prognoositav	Prognoositav	Mõõtühik	Prognoositav	Hetkeline, g/s (täpsus 0,001)	Tonnides aastas (täpsus 0,001)	Heiteallikas
Metalli, plastmassi, tekstiili, kile, kanga ja paberi kattekihiga katmine, v.a rotatsioon-siidtrükk tekstiilile (pindade katmine)	70.657	37.021	mg C/Nm³	0				0.169	70.657	105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1
	70.657	37.021	mg C/Nm³	0				0.169	70.657	106-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 2
Metalli, plastmassi, tekstiili, kile, kanga ja paberi kattekihiga katmine, v.a rotatsioon-siidtrükk tekstiilile (pindade katmine)	0.036	6.438	mg C/Nm³	0				0.014	0.036	103-Tootmisruumi üldventilatsiooni korsten nr 1
	0.036	6.438	mg C/Nm³	0				0.014	0.036	108-Tootmisruumi üldventilatsiooni korsten nr 2

Lahustid taotletav kokku

70.693

LOÜ-d kokku (tonni aastas)

70.693

Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	Saasteaine				Õhukvaliteedi tase
Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	CAS nr	Nimetus	Summaarne hetkeline heitkogus M	Ühik	Keskmistamisaeg	Õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus	Ühik	Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm	Suhe Cm / Keskmistamisaeg
105	67-64-1	Atsetoon (2-Propanoon)	0.038	g/s	1 tund	1 050	µg/m³	45.484	0.043
105	67-64-1	Atsetoon (2-Propanoon)	0.038	g/s	24 tundi	350	µg/m³	5.675	0.016
105, 106	100-41-4	Etüülbenseen	0.08	g/s	1 tund	600	µg/m³	49.075	0.082
105, 106	100-41-4	Etüülbenseen	0.08	g/s	24 tundi	200	µg/m³	6.123	0.031
105	108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	0.265	g/s	1 tund	600	µg/m³	317.194	0.529
105	108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	0.265	g/s	24 tundi	200	µg/m³	39.575	0.198
105, 106	123-86-4	n-Butüülatsetaat	0.291	g/s	1 tund	1 950	µg/m³	136.453	0.07
105, 106	123-86-4	n-Butüülatsetaat	0.291	g/s	24 tundi	650	µg/m³	17.025	0.026
105	141-78-6	Etüülatsetaat (Etüületanaat)	0.057	g/s	1 tund	3 000	µg/m³	68.227	0.023
105	141-78-6	Etüülatsetaat (Etüületanaat)	0.057	g/s	24 tundi	1 000	µg/m³	8.512	0.009
112, 103, 108, 110; HEIT0005227; HEIT0005226	630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.691	g/s	8 tundi	10 000	µg/m³	75.636	0.008
103, 108, 110	7439-96-5	Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks	0.905	mg/s	24 tundi	1	µg/m³	0.089	0.089
103, 108, 110	7439-96-5	Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks	0.905	mg/s	1 aasta	0.15	µg/m³	0.01	0.067
112	7446-09-5	Vääveldioksiid	0.001	g/s	1 tund	350	µg/m³	0.132	0
112	7446-09-5	Vääveldioksiid	0.001	g/s	24 tundi	125	µg/m³	0.09	0.001
101, 102	7647-01-0	Vesinikkloriid	0.007	g/s	1 tund	600	µg/m³	2.53	0.004
101, 102	7647-01-0	Vesinikkloriid	0.007	g/s	24 tundi	200	µg/m³	0.622	0.003
112, 103, 108, 110; HEIT0005227; HEIT0005226	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	1.118	g/s	1 tund	200	µg/m³	173	0.865
112, 103, 108, 110; HEIT0005227; HEIT0005226	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	1.118	g/s	1 aasta	40	µg/m³	15.841	0.396
105, 106	Aromaatsed	Aromaatsed süsivesinikud	0.76	g/s	1 tund	600	µg/m³	608.055	1.013
					24 tundi	200	µg/m³	75.865	0.379
					1 aasta	5	µg/m³	6.199	1.24
108, 112, 105, 106, 103, 114; HEIT0005227; HEIT0005226	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	1.783	g/s	1 tund	5 000	µg/m³	1 386.281	0.277
108, 112, 105, 106, 103, 114; HEIT0005227; HEIT0005226	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	1.783	g/s	24 tundi	2 000	µg/m³	174.699	0.087
112, 104, 115	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.001	g/s	1 aasta	25	µg/m³	0.02	0.001
112, 103, 108, 104, 115	PM10	Peened osakesed (PM10)	0.016	g/s	24 tundi	50	µg/m³	2.50	0.05
112, 103, 108, 104, 115	PM10	Peened osakesed (PM10)	0.016	g/s	1 aasta	40	µg/m³	0.314	0.008
105, 106	1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.416	g/s	1 tund	300	µg/m³	242.982	0.81
105, 106	1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	0.416	g/s	24 tundi	100	µg/m³	30.316	0.303

Koosmõju kirjeldus

Saasteainete hajumise arvutustes on arvestatud kõiki ca 500 m piirkonnas asuvaid koosmõju avaldada võivaid heiteallikaid vastavalt KOTKAS heiteallikate registri 13.05.2022 a seisule.

Hajumisarvutustes on arvestatud järgmiste heiteallikatega (lisaks Hanza Mechanics Narva AS heiteallikatele):

HEIT0005226 Joala 42 korsten; PHRR/330203 Narva Gate OÜ

HEIT0005227 Tehase 3 korsten; PHRR/330203 Narva Gate OÜ

Heiteainete hajumise modelleerimisel arvestati, et kõik heiteallikad töötavad pidevalt 100% koormusega. Gaas/plasmalõikuse puhul arvestati, et korraga töötavad 3 pinki (üks laserlõikus, üks gaasilõikus ja üks plasma lõikus), seega arvestati heiteallika nr 108 juhul ainult 1 plasmapingiga. Näiteks hetkeliseks lämmastikdioksiidi väärtuseks võeti 0.3322 g/s, teoreetilises olukorras, kus töötavad kõik pingid samaegselt oleks hetkeliseks väärtuseks 0,6619 g/s.
Samuti arvestati, et korraga töötab ainult üks värvikamber (105). Koosmõjus ületatakse aromaatsete süsivesinike korral tunnise ja aastase keskmistamisaja piirväärtust. Hajumisarvutustest nähtub, et ületamine toimub territooriumil sihtotstarbega 100% transpordimaa. Kuna BTEX-i piirväärtusteks on benseeni piirväärtused, siis on raske mahutada ühe kemikaali piires 3 oma piirväärtustega ainet. Eraldi võetuna ksüleeni, etüülbenseeni ja tolueeni piirväärtusi ei ületata.
Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse §18 kohaselt koostati saasteainete hajumiskaardid nende saasteainete kohta, mille arvutuslik sisaldus on suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Käitis kasutab oma töös kemikaale, mis võivad teoreetiliselt põhjustada lõhnahäiringut. Modelleeritud saasteainete kontsentratsioonid välisõhus jäävad allapoole saasteainete teadaolevaid lõhnalävesid. Ksüleeni lõhnaläveks on 0.38 ppm ehk 1650 µg/m³, mudeldatud arvutuste tulemuseks on saadud 1h kontsentratsiooniks 242.982 µg/m³. Sellest lähtuvalt ei ole oodata käitise tegevusega seonduvat lõhnaemissiooni tasemel, mis võiks põhjustada lõhnahäiringuid.

Käitise poolt põhjustatud heitmed on väikesed ning ei suuda olulisel määral mõjutada piirkonna õhukvaliteeti sh lõhnahäiringute teket. Sellest lähtuvalt ei ole oodata käitise tegevusega seonduvat lõhnaemissiooni tasemel, mis võiks põhjustada lõhnahäiringuid.

Käitise territooriumil on olemas ka 2.5 m3 mahuti diislikütuse hoiustamiseks, mis võib teoreetiliselt põhjustada lühiajalisi lõhnahäiringuid mahutisse laadimisel või tankimisel. Põlevkiviõli laadimine mahutisse toimub kiirusega 10 m3/h. Diisli laadimiseks kuluva aja saame kütuse koguse (m3) jagamisel diisli laadimise kiirusega. Sellest järeldub, et põlevkiviõli laadimiseks kulub 35.3/10=3.53 h, edasi arvutame protsendi järgmiselt (3.53/8760)*100 = 0,04%. Eelnevast tulenevalt moodustab teoreetiline lõhnahäiring kuni 0,04 % (aastas).

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Mõõtmisi ei ole teostatud.

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Hajumisarvutuste tegemisel lähtuti keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 84, mille järgi võib õhukvaliteedi arvutuslikuks hindamiseks kasutada Gaussi, Euleri, Lagrange’i või muudel samaväärsetel algoritmidel põhinevaid arvutusprogramme, mis vastavad määruse nr 84 § 17 lg 1 p 1 kuni 4 esitatud nõuetele.
Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Hajuvusarvutuste teostamisel lülitati käitise tootmisterritooriumi ulatuses arvutus välja.

Arvutamiseks valitud meteoaasta

2019-2021

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Piirkonna meteoroloogilisi tingimustena kasutati Narva ilmavaatlusjaama andmeid. Arvutustes kasutati kolmel järjestikusel aastal (2019-2021) mõõdetud meteoroloogilisi andmeid (õhutemperatuurid, tuule kiirused, suunad, pilvisus ja sajuhulgad 1 tunnise resolutsiooniga).

Parameetrite loetelu:

Õhutemperatuur
Õhuniiskus
Õhurõhk
Sademed
Tuul: suund, kiirus
Päikesepaiste kestus

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Narva meteoroloogiajaam:

Laius: N 59°23´22´´
Pikkus: E 28°06´33´´
Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 28,17 m (EH2000)

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Aermod tarkvaraga kliimaandmete kasutamiseks töödeldi neid AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Maa-ameti vastavast andmebaasist, mis on kättesaadav https://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=607#tab3. Kasutati 5 m võrgustikuga andmeid.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Hajuvusarvutustel on arvestatud käitisest ca 500 m raadiusesse jäävaid heiteallikad. Heiteallikate parameetrid ja heitkogused on võetud KOTKAS heiteallikate registrist, seisuga 13.05.2022.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Hanza Mechanics Narva AS on olemasolev ettevõte, mis omab keskkonnakompleksluba. Loa muutmise käigustoimub heiteallikate parameetrite ja välisõhku väljutatavate saasteainete ja nende heitkoguste täpsustamine.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Määruse nr 84 § 181 lõike 1 kohaselt koostatakse hajumiskaardid saasteainete kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on koosmõjus suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud AÕKS § 47 lõike 1 ja 2 alusel. Hajuvusarvutusi ei teostatud saasteainete osas, mille heitkogus jääb alla 1 kg/a. Hajuvusarvutused näitavad, et ühegi saasteaine kontsentratsioon koosmõjus ei ole suurem kui 30%. Kaardid on koostatud suurimat saasteainete kontsentratsioonide kohta.

Manused

Lisa 86: Hanza_Mechanics_Narva_AS_aromaatsed_susivesinikud_1a.pdf

Lisa 87: Hanza_Mechanics_Narva_AS_aromaatsed_susivesinikud_24h.pdf

Lisa 88: Hanza_Mechanics_Narva_AS_aromaatsed_susivesinikud_1h.pdf

Lisa 89: Hanza_Mechanics_Narva_AS_lammastikdioksiid_1h.pdf

Lisa 90: Hanza_Mechanics_Narva_AS_lammastikdioksiid_1a.pdf

Lisa 91: Hanza_Mechanics_Narva_AS_ksuleen_1h.pdf

Lisa 92: Hanza_Mechanics_Narva_AS_Ksuleen_24h.pdf

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Koosmõju hindamisest selgus, et koosmõjus võidakse ebasoodsatel ilmastikutingimustel ületada saasteaine grupile BTEX kehtestatud aasta keskmistamisaja piirväärtust. Hajumisarvutustest nähtub, et ületamine toimub territooriumil sihtotstarbega 100% transpordimaa. Kuna BTEX-i piirväärtusteks on võetud ainult benseeni piirväärtused, on raskemahutada ühe aine piires 3 oma piirväärtustega ainet. Eraldi võetuna ksüleeni, etüülbenseeni ja tolueeni piirväärtusi eiületata.
Ksüleeni korral on koosmõju maksimaalne kontsentratsioon 242.982 ΣCm μg/m3 ehk 81 % ksüleeni 1 tunni piirväärtusest. Maksimaalne kontsentratsioon tekib naaber territooriumil otstarbega 100% ärimaa.
Tolueeni korral on maksimaalne kontsentratsioon 317.194 ΣCm μg/m3 ehk 52,9% 1 h piirväärtusest. Maksimaalnekontsentratsioon tekib naaber territooriumil otstarbega 100% ärimaa. Täpsemaid andmeid võib leidahajuvuskaartidelt.
Teiste saasteainete maksimaalsed kontsentratsioonid, mis on üle 30% kehtestatud piirväärtustest, jäävad Hanza Mechanics AS tootmisterritooriumile.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Käitise tegevusest tulenevalt ei ole oodata välisõhus leviva müra ületamist. Seadmed asuvad tootmisterritooriumil asuva tootmishoone siseruumides. Seadmete töö puhul ei ole korrektse hoolduse korral oodata ülenormatiivseid müratasemeid, mis võiks kanduda hoonest väljapoole.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Suurima osakaalu välisõhu saastatuse tekitamises annavad heiteallikad nr 105,106, 103, 108, 110 ja 112. Arvestades olukorda, kus antud heitallikad töötavad koos naaberkäitistega on lämmastikdioksiidi kontsentratsioon 1 h - 173 ΣCmμg/m3 ja aastane kontsentratsioon 15,8 ΣCm μg/m3, ksüleen 1 h on 242.982 ΣCm μg/m3 ning 24 tunnine kontsentratsioon on 30.316 ΣCm μg/m3, tolueeni tunnine kontsentratsioon on 317.194 ΣCm μg/m3. Aromaatsete süsivesinike tunnine kontsentratsioon on 608.055 ΣCm μg/m3 ning 1 a kontsentratsioon on 6.199 ΣCm μg/m3.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Meetmeid ei ole vaja rakendada. Hanza Mechanics Narva AS tegevus ei põhjusta läheduses nii lõhna- egamürahäiringuid.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Omaseire vajadus puudub. Vajalik on jälgida välisõhu saasteainete heitme ja heiteallikatega seotud seadmete korrasolekut.
Kvartaalselt hinnatakse tootmistegevusest lähtuvate saasteainete heitkoguseid arvutuslikult mille alusel esitatkse saatsetasu deklaratsioon.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Piirväärtust ei ületata, meetmeid ei ole vaja rakendada.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Muude keskkonnahäiringute esinemise tõenäosus on väike. Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid.

Muud heite vähendamise meetmed

Muid heitmete vähendamis meetmeid ei rakendata.

Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa

Kontrollimatuid heiteid ei teki.

5.4.18. Lisad

LHK projekti täiendavad andmed

Tuulteroos on lisatud manusena.

LHK projekti lisad

Lisa 93: Hanza_Mechanics_Narva_AS_tuulteroos.pdf

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas	Välisõhku väljutatud saasteaine
	CAS nr	Nimetus	Heite liik	Heitkogus				Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³	Kanda vormile 5.6
				Hetkeline		Aastas
				Kogus	Mõõtühik	Kogus	Mõõtühik
108-Tootmisruumi üldventilatsiooni korsten nr 2	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.028	g/s	0.0178	t
112-Propaani põleti pulbervärvimisel	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.0005	g/s	0.00414	t
	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	Tavaheide	0.0005	g/s	0.00414	t
	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.0005	g/s	0.00414	t
	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	Tavaheide	0.0462	g/s	0.39376	t
	630-08-0	Süsinikmonooksiid	Tavaheide	0.0324	g/s	0.276	t
	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.0022	g/s	0.0184	t
	BC	Must süsinik	Tavaheide	0	g/s	0.000224	t
	7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	Tavaheide	0	mg/s	0.000014	kg
	7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks	Tavaheide	0.0001	mg/s	0.00092	kg
	7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	Tavaheide	0	mg/s	0.000002	kg
	7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	Tavaheide	0.0001	mg/s	0.001104	kg
	7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	Tavaheide	0	mg/s	0.000007	kg
	7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	Tavaheide	0	mg/s	0.000138	kg
	7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	Tavaheide	0	mg/s	0.000007	kg
	7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	Tavaheide	0	mg/s	0.000005	kg
	7782-49-2	Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks	Tavaheide	0	mg/s	0.000101	kg
	PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	Tavaheide	0.0005	µg/s	0.0046	mg
	50-32-8	Benso(a)püreen	Tavaheide	0	mg/s	0.000005	kg
	205-99-2	Benso(b)fluoranteen	Tavaheide	0	mg/s	0.000008	kg
	207-08-9	Benso(k)fluoranteen	Tavaheide	0	mg/s	0.000008	kg
	193-39-5	Indeno(1,2,3-cd)püreen	Tavaheide	0	mg/s	0.000008	kg
	7446-09-5	Vääveldioksiid	Tavaheide	0.0006	g/s	0.004692	t
	124-38-9	Süsinikdioksiid	Tavaheide	0.0186	g/s	579.79136	t
105-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1	1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	Tavaheide	0.203	g/s	11.1898	t
	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	1.151	g/s	49.1043	t
	100-41-4	Etüülbenseen	Tavaheide	0.041	g/s	2.2735	t
	123-86-4	n-Butüülatsetaat	Tavaheide	0.114	g/s	4.6824	t
	108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	Tavaheide	0.265	g/s	5.3345	t
	141-78-6	Etüülatsetaat (Etüületanaat)	Tavaheide	0.057	g/s	1.1431	t
	67-64-1	Atsetoon (2-Propanoon)	Tavaheide	0.038	g/s	0.7621	t
	Aromaatsed	Aromaatsed süsivesinikud	Tavaheide	0.508	g/s	18.798	t
106-Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 2	123-86-4	n-Butüülatsetaat	Tavaheide	0.177	g/s	5.8687	t
	1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	Tavaheide	0.213	g/s	8.5053	t
	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.557	g/s	21.5527	t
	100-41-4	Etüülbenseen	Tavaheide	0.039	g/s	1.5376	t
	Aromaatsed	Aromaatsed süsivesinikud	Tavaheide	0.252	g/s	10.0429	t
103-Tootmisruumi üldventilatsiooni korsten nr 1	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.028	g/s	0.0178	t
103-Tootmisruumi üldventilatsiooni korsten nr 1	7439-96-5	Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks	Tavaheide	0.0191	mg/s	0.60	kg
	7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	Tavaheide	0.0004	mg/s	0.012	kg
	7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	Tavaheide	0.0004	mg/s	0.012	kg
	7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	Tavaheide	0.0019	mg/s	0.06	kg
	7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	Tavaheide	0.0004	mg/s	0.012	kg
	630-08-0	Süsinikmonooksiid	Tavaheide	0.0018	g/s	0.056	t
	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	Tavaheide	0.0016	g/s	0.052	t
	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.0003	g/s	0.0084	t
	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.0003	g/s	0.0084	t
108-Tootmisruumi üldventilatsiooni korsten nr 2	7439-96-5	Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks	Tavaheide	0.8491	mg/s	47.522	kg
	7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	Tavaheide	0.0038	mg/s	0.12	kg
	7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	Tavaheide	0.0038	mg/s	0.12	kg
	7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	Tavaheide	0.0191	mg/s	0.60	kg
	7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	Tavaheide	0.0038	mg/s	0.12	kg
	630-08-0	Süsinikmonooksiid	Tavaheide	0.0796	g/s	4.937	t
	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	Tavaheide	0.3322	g/s	20.874	t
	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.0027	g/s	0.084	t
	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.0219	g/s	1.379	t
101-Galvaanika ruumi üldventilatsiooni korsten nr 1	1308-38-9	Kroom(III)oksiid (Dikroomtrioksiid)	Tavaheide	0.0198	mg/s	0.624	kg
	7747-40-7	Kaaliumkloriid	Tavaheide	0.009	g/s	0.27	t
	7647-01-0	Vesinikkloriid	Tavaheide	0.006	g/s	0.187	t
	7664-93-9	Väävelhape	Tavaheide	0.023	g/s	0.723	t
	1310-73-2	Naatriumhüdroksiid	Tavaheide	0.003	g/s	0.085	t
102-Galvaanika ruumi üldventilatsiooni korsten nr 2	1310-73-2	Naatriumhüdroksiid	Tavaheide	0.0246	g/s	0.777	t
	7647-01-0	Vesinikkloriid	Tavaheide	0.0013	g/s	0.042	t
	7747-40-7	Kaaliumkloriid	Tavaheide	0.0043	g/s	0.135	t
	7664-39-3	Vesinikfluoriid	Tavaheide	0.001	g/s	0.028	t
	1308-38-9	Kroom(III)oksiid (Dikroomtrioksiid)	Tavaheide	0.0198	mg/s	0.624	kg
104-Haavelpuhastuse kamber nr 1	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.0175	g/s	0.552	t
	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.0061	g/s	0.193	t
	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	Tavaheide	0.0003	g/s	0.0096	t
110-Gaasi- ja plasmalõikuse kohtäratõmme	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.001	g/s	0.033	t
	7439-96-5	Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks	Tavaheide	0.0369	mg/s	1.1633	kg
	630-08-0	Süsinikmonooksiid	Tavaheide	0.4411	g/s	13.911	t
	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	Tavaheide	0.6022	g/s	18.992	t
113-Pulbervärvimise ventilatsioon	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.0028	g/s	0.09	t
114-Diiselkütuse tankla	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.036	g/s	0.0005	t
115-Haavelduskamber nr 2	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.0175	g/s	0.552	t
	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.0061	g/s	0.193	t
	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	Tavaheide	0.0003	g/s	0.0096	t

Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa

Tööstusheite seaduse § 115 lõike 2 tähenduses kontrollimatut heidet ei esine.

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr	Nimetus	Heitkogus aastas
CAS nr	Nimetus	Kogus	Mõõtühik
100-41-4	Etüülbenseen	3.8111	t
10102-44-0	Lämmastikdioksiid	40.31176	t
108-88-3	Tolueen (Metüülbenseen)	5.3345	t
123-86-4	n-Butüülatsetaat	10.5511	t
124-38-9	Süsinikdioksiid	579.79136	t
1308-38-9	Kroom(III)oksiid (Dikroomtrioksiid)	1.248	kg
1310-73-2	Naatriumhüdroksiid	0.862	t
1330-20-7	Ksüleen (dimetüülbenseen)	19.6951	t
141-78-6	Etüülatsetaat (Etüületanaat)	1.1431	t
193-39-5	Indeno(1,2,3-cd)püreen	0.000008	kg
205-99-2	Benso(b)fluoranteen	0.000008	kg
207-08-9	Benso(k)fluoranteen	0.000008	kg
50-32-8	Benso(a)püreen	0.000005	kg
630-08-0	Süsinikmonooksiid	19.18	t
67-64-1	Atsetoon (2-Propanoon)	0.7621	t
7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0.132014	kg
7439-96-5	Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks	49.2853	kg
7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks	0.00092	kg
7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0.132005	kg
7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	0.001104	kg
7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	0.000002	kg
7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0.132007	kg
7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0.660007	kg
7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	0.000138	kg
7446-09-5	Vääveldioksiid	0.004692	t
7647-01-0	Vesinikkloriid	0.229	t
7664-39-3	Vesinikfluoriid	0.028	t
7664-93-9	Väävelhape	0.723	t
7747-40-7	Kaaliumkloriid	0.405	t
7782-49-2	Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks	0.000101	kg
Aromaatsed	Aromaatsed süsivesinikud	28.8409	t
BC	Must süsinik	0.000224	t
NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	70.7115	t
PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	0.0046	mg
PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	2.61854	t
PM10	Peened osakesed (PM10)	0.48254	t
PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.02334	t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Tegevuse täpsem kirjeldus koos füüsiliste näitajatega on toodud alapunkti "Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus" all.

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus

Asukoha ja mõjuala kirjeldus on toodud alapunkti "Asukoha üldiseloomustus" all.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus

Pinnas, pinna- ja põhjavesi
Käitise väliterritooriumilt ja katustelt ärajuhitav sademevesi suunatakse Narva Vesi AS-i sademeveekanalisatsiooni.

Toormed ja abimaterjalid ladustatakse tootmishoonetes sees või vastavatel
ladestuspindadel väliterritooriumil. Kemikaale hoiustatakse
originaalpakendites (sh tünnides, IBC konteinerites, kanistrites, vaatides, kaubaalustel vms) vastavalt materjali omadustele.
Galvaanika vannid asuvad ruumis, mis on varustatud betoneeritud lekkepüüdmisvanniga võimalike avariiolukordade tarbeks.
Välditakse erinevate materjalide segunemist muude ainetega. Keskkonnaohtlike ainete hoiukohad ei asu veekogude, puurkaevude ega ka äravoolutorustike vahetus läheduses. Hoiukohtade betoneeritud aluspind välistab lekke või mahuti purunemise tõttu toormete, abimaterjalide (sh kemikaalide) või ohtlike ainete sattumise pinnasesse ja pinna- ning põhjavette.

Käitise territooriumil ega sellega vahetult piirneval alal ei ole veekogusid. Lähim veekogu on Narva veehoidla umbes 300 m kaugusel lõunasuunal, loodesuunalasuvad Paemurru tiigid (Kadastiku t).

Veehaaret HANZA Mechanics Narva AS ei oma. Veevarustuseks on veetud liin naaberettevõttest, mis vahendab vett Narva linna vee-ettevõtjalt. Samuti ei paikne käitise alal ega selle kontaktvööndis puurkaeve. Territoorium asub pindmise reostuse eest nõrgalt kaitstud põhjaveega ala.

Kokkuvõtvalt võib järeldada, et korrektsel tegutsemisel (st kemikaalide hoiustamisel selleks ettenähtud kohtades) ei ole oodata ohtlike kemikaalide ladustamisest ja käitlemisest tuleneda võivat ohtu vesikeskkonnale ega pinnasele. Kemikaalide hoidlate konstruktsioonist (sh betoneeritud katete olemasolust) tulenevalt on takistatud ka õnnetusjuhtumi korral maapinnale sattuvate kemikaalide pääs keskkonda (st takistatud võimalikku
keskkonnareostust põhjustavate ainete imbumine pinnasesse ning sealt edasi põhjavette).

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Nagu ka eelpool toodud kirjeldusest järeldub, ei ole korrektsel tegutsemisel (st kemikaalide hoiustamisel selleks ettenähtud kohtades) oodata ohtlike kemikaalide ladustamisest ja käitlemisest tuleneda võivat ohtu vesikeskkonnale ega pinnasele.

Taotluse punktist 5.4.14. "Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang" järeldub, et käitis kasutab oma töös kemikaale, mis võivad teoreetiliselt põhjustada lõhnahäiringut, kuid modelleeritud saasteainete kontsentratsioonid välisõhus jäävad allapoole saasteainete teadaolevaid lõhnalävesid.

Käitise poolt põhjustatud heitmed on väikesed ning ei suuda olulisel määral mõjutada piirkonna õhukvaliteeti sh lõhnahäiringute teket. Sellest lähtuvalt ei ole oodata käitise tegevusega seonduvat lõhnaemissiooni tasemel, mis võiks põhjustada lõhnahäiringuid.

Taotluse punktis 5.4.16 on toodud järeldus, et käitise tegevusest tulenevalt ei ole oodata välisõhus leviva müra ületamist. Seadmed asuvad tootmisterritooriumil asuva tootmishoone siseruumides. Seadmete töö puhul ei ole korrektse hoolduse korral oodata ülenormatiivseid müratasemeid, mis võiks kanduda hoonest väljapoole.

Ettepanekuid saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral ei ole vaja rakendada, kuna ületamist ei toimu.

Galvaanikatsehhis kasutusel olnud vesi puhastatakse enne kanalisatsiooni juhtimist. Kanalisatsiooni juhitud ainete sisaldus on jäänud analüüsiaktidele tuginedes piirmääradest allapoole.

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed

Aluseks võttes juba kehtivat keskkonnakompleksluba, mis on käitisele välja antud, 2018 koostatud "HANZA Mechanics Narva AS aruannet" ja käesoleva taotluse materjale, ei ole vajalik kehtestada tegevusele erisusi ja meetmeid.

8. Taotluse lisad

Nimetus	Manus
Hanza tootmiskompleksi asendiplaan	Lisa 94: Hanza_tootmiskompleksi_asendiplaan.pdf
Hanza tootmiskompleksi asukohakaart	Lisa 95: Hanza_tootmiskompleksi_asukohakaart.pdf
Riigilõiv	Lisa 96: KOTKAS___AVE_2.5.75.pdf
Keskkonnaameti kiri 16.03.2022 nr DM-117648-2	Lisa 97: DM_117648_2.pdf__1_.bdoc
ISO 9001; ISO 14001 ja ISO 45001 sertifikaat	Lisa 98: ISO_Crtificate.pdf