Menetlus M-120966 » Taotlus T-KL/1013814 Tagasi menetluse vaatesse

. Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number

T-KL/1013814

Taotluse liik

Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi

Muuland 1 OÜ

Kontaktisik

Margus Muld

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu

Muuland 1 OÜ (registrikood 16295167) taotleb Põlva Vallavalitsusest projekteerimistingimusi laguuntüüpi 20 000 m3 mahutavusega biomaterjali hoidla (H-1) rajamiseks Põlva valda Tromsi külla Rukki katastriüksusele (KÜ 61903:003:0013, 100% maatulundusmaa). Õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg-le 6.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Hoidlas ladustatakse 40 000 tonni vedelsõnnikut või digestaati aastas.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Tegevusega kaasneb sõnnikuhoidlatele iseloomulike saasteainete heide ning lõhnaheide, mida on täpsemalt käsitletud loa taotluse ptk 5.4.14.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus

Muuland 1 OÜ biomaterjali hoidla

Aadress

Tromsi küla, Põlva vald, Põlva maakond

Territoriaalkood

8353

Katastritunnus(ed)

61903:003:0013

Objekti L-EST97 koordinaadid

X: 6434794, Y: 685896

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Rukki (61903:003:0013).

Loa taotletav kehtivusaeg

Tähtajatu

Kehtivus aastates

Alates

Kuni

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heiteallikas					Väljuvate gaaside parameetrid			Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood	Nr plaanil või kaardil	Nimetus	L-EST97 koordinaadid	Ava läbimõõt, m	Väljumiskõrgus, m	Joonkiirus, m/s	Temperatuur, °C	SNAP kood	Lisategevuse SNAP
	H-1	Biomaterjali hoidla	X: 6434794, Y: 685896 X: 6434864, Y: 685979 X: 6434794, Y: 685896 X: 6434864, Y: 685979				20	100902 - Sõnnikukäitlus (lämmastikuühendid) - vedelsõnnikukäitlus

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
01111 - Teravilja- (v.a riis) ja kaunviljakasvatus; õlitaimeseemnete kasvatus

Põletusseade

Keskmise võimsusega põletusseade

Suure võimsusega põletusseade

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Seakasvatus

Veisekasvatus

Kodulinnukasvatus

E-PRTR registri kohustuslane

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi

OÜ Hendrikson & Ko

Registrikood/isikukood

10269950

Postiaadress

Raekoja plats 8, 51004 Tartu

Telefon

7409800

E-posti aadress

[email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

1) Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 66 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid”
2) VAC, S. C., POPIŢA, G. E., FRUNZETI, N., & POPOVICI, A. (2013). Evaluation of Greenhouse Gas Emission from Animal Manure Using the Closed Chamber Method for Gas Fluxes. Notulae Botanicae Horti Agrobotanici Cluj-Napoca, 41(2), 576-581 https://www.notulaebotanicae.ro/index.php/nbha/article/view/9259/7671
3) Webb, J., Sorensen, P., Velthof, G., Amon, B., Pinto, M., Rodhe, L., Salomon, E., Hutching, N., Burczyk, P., Reid, J. 2011. Study on variation of manure N efficiency throughout Europe. 114 p https://research.wur.nl/en/publications/study-on-variation-of-manure-n-efficiency-throughout-europe
4) Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi 2012. a aruanne „Sõnnikuhoidlatest välisõhku lenduvate lämmastik- (NOx, NH3) ja väävliühendite (H2S) emissioonifaktorite määramine“ https://vl.emu.ee/userfiles/instituudid/vl/VLI/tervisjakeskk/KIK_2010_5.pdf
5) SA Stockholmi Keskkonnainstituudi, Tallinna Keskuse ja Tallinna Ülikooli poolt läbi viidud pilootuuringu 2012. a raporti „Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Harjumaal https://www.sei.org/publications/biogaasi-tootmise-ja-kasutamise-pilootuuring-harjumaal-jaatmed-mootorkutuseks-mtt-raportti-54/
6) Eesti Põllumeeste Keskliidu poolt 2009.a väljaantud käsiraamat „Biogaasi tootmine ja kasutamine" https://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/7/7b/Eesti_P%C3%B5llumeeste_Keskliit._Biogaasi_tootmine_ja_kasutamine._K%C3%A4siraamat.pdf
7) Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi 2016. a aruanne „Biogaasireaktoris kääritatud põllumajanduslike substraatide digestaadi (kääritusjäägi) keskmise keemilise koostise ja saasteainete (ammoniaak ja väävelvesinik) emissiooni määramine“ https://vl.emu.ee/userfiles/instituudid/vl/instituudid/vl/instituudid/vl/instituudid/vl/VLI/tervisjakeskk/20160520_kaasik.pdf
8) T. Heidenreich „GV- Schlüssel und Emissionsfaktoren Tierhaltung. Ermittlung der Emissionsfaktoren.“, 2008 https://www.umwelt.sachsen.de/umwelt/luft/15220.htm
9) Odour Assessment. Rufford Anaerobic Digestion Plant Digestate Lagoon. Redmore Environmental, 2016 https://www.nottinghamshire.gov.uk/planningsearch/DisplayImage.aspx?doc=cmVjb3JkX251bWJlcj02Nzk2JmZpbGVuYW1lPVxcbnMwMS0wMDI5XGZpbGVkYXRhMiRcZGIwMy0wMDMwXHNoYXJlZGFwcHNcZGxnc1xwbGFuc1xwbGFubmluZ1xmLTM1MDdcMTI4OHIxIC0gb2RvdXIgYXNzZXNzbWVudCAtIHJ1ZmZvcmQgYWQgcGxhbnQoMSkucGRmJmltYWdlX251bWJlcj0zJmltYWdlX3R5cGU9cGxhbm5pbmcmbGFzdF9tb2RpZmllZF9mcm9tX2Rpc2s9MjIvMDQvMjAxNiAxNToyNTo0NA==

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Hoidlas ladustatakse veisesõnnikut või digestaati kuni 40 000 t/a.

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus

Biomaterjali hoidla on planeeritud rajada Rukki katastriüksusele (katastritunnus 61903:003:0013), Tromsi külla, Põlva valda. Rukki katastriüksus asub Põlva linnast ca 7 km kaugusel. Lähimad külad ca 3 km raadiuses on Peri, Lutsu, Uibujärve, Partsi ja Tromsi. Lähimad majapidamised on ca 230 m kaugusel lõunas Tagametsa katastriüksusel (KÜ 62101:001:0242), kirde suunas üle 400 m kaugusel Tihase (KÜ 61903:003:0036), Kõrgemäe (KÜ 61903:003:0639), Luha (KÜ 61903:003:0097) ja Haldi (KÜ 61903:003:0747) katastriüksustel. Planeeritud tegevuse põhjapoolses osas asub 18153 Peri-Partsi tee (KÜ 61903:003:0735).

Tootmisalal ega selle vahetus läheduses ei paikne kaitselaluseid liike ega Natura 2000 alasid. Umbes 1 km põhja suunas asuvad III kaitsekategooriasse kuuluva valge-toonekure (KLO9105671) leiukoht ning rukkiräägu (KLO9124841) leiukoht. Kagusuunas ca 2 km kaugusele jääb Kuulmajärve loodusala (RAH0000236) ning Kuulmajärve maastikukaitseala (KLO1000184).

Lähim kultuurimälestis asub Rukki katastriüksusest ca 1,3 km kaugusel kirdes, Partsi mõisa park (23785). Lähim pärandkultuuri objekt jääb ca 1,1 km kaugusele kirdesse, milleks on Kase talu koht (619:AUT:002).

Rukki katastriüksus asub maaparandusehitise alal TROMSI (kood 002).

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 1: Asukohakaart_heiteallikaga.jpg

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 2: Asukohakaart_heiteallikaga.jpg

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Reljeef käitise tootmisalal, ja selle ümbruses, on tasane, tootmisala absoluutne kõrgus jääb vahemikku 67…72 m. Heiteallikas asub absoluutkõrgusel ~68 m. Heiteallikast lähtuvate saasteainete hajumistingimusi takistavad objektid piirkonnas puuduvad.

Ilmastikutingimuste iseloomustus

Tuule suuna sagedus (%):

Joonis 1. Põlva ja selle ümbrust iseloomustav tuulteroos.

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Toodud failides "Muuland 1 OÜ heiteallika saasteainete heitkoguste määramine_27072022.xlsx" ja "Muuland 1 OÜ eksperthinnang_taiendatud_27072022.asice".

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Toodud failides "Muuland 1 OÜ heiteallika saasteainete heitkoguste määramine_27072022.xlsx" ja "Muuland 1 OÜ eksperthinnang_taiendatud_27072022.asice".

Manused

Lisa 3: Muuland_1_OU_heiteallika_saasteainete_heitkoguste_maaramine_27072022.xlsx

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Heiteallikas	Biomaterjali hoidla
Koormus	Täiskoormus E-P
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	Saasteaine				Õhukvaliteedi tase
Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	CAS nr	Nimetus	Summaarne hetkeline heitkogus M	Ühik	Keskmistamisaeg	Õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus	Ühik	Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm	Suhe Cm / Keskmistamisaeg
H-1	7783-06-4	Vesiniksulfiid	0.002	g/s	1 tund	8	µg/m³	1.51	0.189

Koosmõju kirjeldus

Käitise mõjualas ei ole teiste ettevõtete heiteallikaid. Biomaterjali hoidla vesiniksulfiidi tunnikeskmine kontsentratsioon ei ületa lubatud piirväärtust ei tootmisala sees, lähiümbruses ega ka lähimate elamute juures. Kõrgeim Rukki kinnistule jääv kontsentratsioon on 1,51 µg/m3 (lubatud kuni 8 µg/m3).

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringtasemed“ ei ole kehtestatud sõnnikuhoidlatele eriheited. Erinevat tüüpi sõnnikuhoidlate lõhnaemissioonid on saadud Saksamaa dokumendist T. Heidenreich „GV- Schlüssel und Emissionsfaktoren Tierhaltung. Ermittlung der Emissionsfaktoren.“, 2008 , mille andmeid (Excel fail) kasutati Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt „Lõhnaaine heitkoguse arvutamise metoodika koostamine“ aruandes ning milles olevad eriheited kanti ka keskkonnaministri 27.12.2016 määrusesse nr 81. Antud kirjandusallikas näitab lõhnaainete keskmiseks emissiooniks naturaalkoorikuga lehmasõnniku vedelsõnnikuhoidlast 1 OU/s*m2. Digestaadi hoiustamisel lenduvate lõhnaainete emissiooni eriheide laguunist on samuti 1 OU/s*m2 vastavalt Suurbritannias läbiviidud uuringu tabelile 2 (Odour Assessment. Rufford Anaerobic Digestion Plant Digestate Lagoon. Redmore Environmental, 2016).
Biomaterjali hoidla pindala on 6000 m2, seega lõhnaheide nii sõnniku kui digestaadi ladustamisel 6000 OU/s.

Lõhnaainetele on kehtestatud esinemise sageduse väärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest.

Modelleerimine näitab, et lubatud lõhnatundide ületamine jääb territooriumi vahetusse lähedusse loodesse Kullimetsa kinnistule (KÜ 61903:003:0014) ning lähimate elamuteni ei ulatu.

Manused

Lisa 4: Muuland_lohnakaart.jpg

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Aeropol 5.3.2

Arvutamiseks valitud meteoaasta

2016, 2017, 2018

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Temperatuur (°C), tuule kiirus (m/s), tuule suund (nurgakraad), pilvisus, sademed (mm).

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Laius: N 57°50´47´´
Pikkus: E 27°01´10´´

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Käitise mõjualas ei ole teisi heiteallikaid.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Kavandatava tegevuse käigus ei ole ette näha atmosfääriõhu kaitse seadusega kehtestatud piirväärtuse ületamist väljaspool tootmisterritooriumi.

Modelleerimine näitab, et lubatud lõhnatunde lähimate elamute juures ei ületata. Seega kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju ümbritsevale atmosfääriõhule.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ ei ole kehtestatud ammoniaagile, metaanile ja dilämmastikoksiidile piir- ega sihtväärtuseid. Ühe tunni keskmine piirväärtus 8 µg/m³ on esitatud vesiniksulfiidile, millele viidi läbi modelleerimine.

Manused

Lisa 5: H2S_1h.jpg

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Käitise heiteallikast pärinevate saasteainete kontsentratsioonide maksimumid ei ületa kehtestatud saastetaseme piirväärtuseid.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Käitise tegevus ei põhjusta ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi (käitise tegevus ei muuda märkimisväärselt piirkonna mürafooni).

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Tootmisalal on ainult üks heiteallikas - H-1, millest lendub ammoniaaki 48 t/a.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Ettepanek keskkonnaloaga kehtestatavatele saasteainete heitkogustele on toodud käesoleva taotluse ptk 5.6.
Täiendavaid meetmeid saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamiseks ei ole vaja rakendada.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Ei ole asjakohane

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Kui tuvastatakse ebasoodsad ilmastikutingimused, siis võimalusel välditakse hoidla tühjendamist või täitmist või rakendatakse muid asjakohaseid piiranguid.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Keskkonnaloa taotluse koostamisel kogutud andmetele tuginevalt ei ole teada muid andmeid käitise võimalike keskkonnahäiringute kohta, mis võiks olla olulised käitise loataotluse seisukohast lähtuvalt.

Muud heite vähendamise meetmed

Muid heitmete vähendamise meetmeid ei rakendata.

5.4.18. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas	Välisõhku väljutatud saasteaine
	CAS nr	Nimetus	Heite liik	Heitkogus				Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³	Kanda vormile 5.6
				Hetkeline		Aastas
				Kogus	Mõõtühik	Kogus	Mõõtühik
Biomaterjali hoidla	7664-41-7	Ammoniaak	Tavaheide	1.522	g/s	48	t
	74-82-8	Metaan	Tavaheide	2.76	g/s	87.039	t
	10024-97-2	Dilämmastikoksiid (põllumajandus)	Tavaheide	0.008	g/s	0.24	t
	7783-06-4	Vesiniksulfiid	Tavaheide	0.002	g/s	0.049	t

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.