Tagasi menetluse vaatesse Taotlused ja menetlused » Menetlus M-120989
Taotlus T-KL/1014176-5

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1014161
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Gren Eesti AS
Kontaktisik
Jelena Zibarova
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Gren Eesti AS põhitegevusala on auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK 3530). Ettevõte tegeleb sooja tootmisega.
Gren Eesti AS Pärnu Ringi tn 56 katlamaja vajab õhusaasteluba tulenevalt 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ § 3 lõikest 1, mille kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem.
Olemasoleva loa L.ÕV/326771 muudatust taotletakse, kuna plaanis on lisada kütusena põlevkiviõli. Õlimahuti on kinnistul olemas ja mahuti paigaldamise aasta on 1982.
Parandustaotluse selgitus
Kütuste nimetused on ühtlustatud.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Gren Eesti AS põhitegevusala on auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK 3530). Ettevõte tegeleb sooja tootmisega.

Gren Eesti AS Pärnu Ringi tn 56 katlamajale on väljastatud keskkonnaluba nr L.ÕV/326771. Keskkonnaluba on väljastatud kolmele katlale: Buderus Logano PLUS SB825 M nimisoojusvõimsusega 9,89 MWth (kasuliksoojusvõimsus 9,3 MW, kasutegur 94%), Buderus Logano S825 M nimisoojusvõimsusega 10,11 MWth (kasuliksoojusvõimsus 9,3 MW, kasutegur 92%) ja Buderus Logano S825 M nimisoojusvõimsusega 4,57 MWth (kasuliksoojusvõimsus 4,2 MW, kasutegur 92%). Seega summaarne kasulik soojusvõimsus on 22,8 MW ja summaarnenimisoojusvõimsus 24,57 MWth.
Katel Buderus Logano PLUS SB825 M saab kasutata kahte kütust - maagaasi või põlevkiviõli. Mõlemat kütust ei kasutata samaaegselt.

Käesoleva loa muutmise taotlusega soovib ettevõtte lisada keskkonnaloale kütusena põlevkiviõli. Põlevkiviõlimahuti on paigaldatud katlamaja hoone sisse (52,5 m3).

Katlamaja on täisautomaatne. Heiteallikate tavapärane tööaeg aastaringne, 7 päeva nädalas ajavahemikul 00:00-24:00, kokku kuni 8760 h/a.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Käitise tegevusega hinnanguliselt ei kaasne oluliste lõhnaainete eraldumist ja hajumist ning seega ei toimu lõhnaaine häiringutaseme ületamist.
Müra tekib käitist teenindavast transpordist ning seadmete tööajal, kuid ei põhjusta eeldatavalt normtaseme ületamist. Müra tekib katlamaja siseruumides. Katlamaja konstruktsioon on aga selline, et müra ei tungi olulisel määral väliskeskkonda. Ka hoone aknad ja uksed on suletud. Seega on ebatõenäoline mürast põhjustatud häiringu tekkimine väljaspool käitise territooriumi.

Käitises kasutatavad seadmed ja töövõtted vibratsiooni, lõhna ega tolmu ei tekita.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Gren Eesti AS Pärnu Ringi tn 56 katlamaja
Aadress
Ringi tn 56, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond
Territoriaalkood
6619
Katastritunnus(ed)
62510:009:7570
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6471637, Y: 528532
X: 6471637, Y: 528532
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Ringi tn 56 (62510:009:7570). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Ringi tn 56 (62510:009:7570).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Ei ole asjakohane

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

4.3.2. Reovee ja sademevee puhastamine

Ei ole asjakohane

4.3.3. Äkkheide vette

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk

5.1. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
3530 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
24.57
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 7 798 tonni
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 22 790.50 tuh. Nm³

Keskmise võimsusega põletus­seade
Jah
Vanus Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv Seadme liik Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu Kütuseliigi osakaal, %
Kogus Ühik
Olemasolev seade 9.89 1 Muu põletusseade 8 760 100
17.07.2009
Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 7 798 tonni 50
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 9 173.70 tuh. Nm³ 50
Olemasolev seade 10.11 1 Muu põletusseade 8 760 100
17.07.2009
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 9 377.80 tuh. Nm³ 100
Olemasolev seade 4.57 1 Muu põletusseade 8 760 100
17.07.2009
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 4 239 tuh. Nm³ 100

Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Jah
Kauplemis­süsteemi kohustus­lase tegevus­ala
Üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletustehaste käitamine
Seirekava
Tervise_KM_MP_11175_v1.42.pdf
Lisa_2._Mootemaaramatuse_arvutus.pdf
Joonis_1.Tervise_katlamaja_asukoht.pdf
Joonis_2_Tervise_KM_lihtsustatud_voodiagramm.pdf

5.2. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
HEIT0003905 K1 Korsten 1 (Buderus Logano PLUS SB825 M 9,3 MW)
X: 6471642, Y: 528525
X: 6471642, Y: 528525 		0.80 20 8.34 190 010203b - Piirkondlikud katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad)
HEIT0003906 K2 Korsten 2 (Buderus Logano S825 M 9,3 MW)
X: 6471646, Y: 528529
X: 6471646, Y: 528529 		0.80 20 8.52 190 010203b - Piirkondlikud katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad)
HEIT0003907 K3 Korsten 3 (Buderus Logano S825 M 4,2 MW)
X: 6471650, Y: 528532
X: 6471650, Y: 528532 		0.80 20 3.85 190 010203b - Piirkondlikud katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad)
  M1 Mahuti
X: 6471636, Y: 528525
X: 6471636, Y: 528525 		0.32 6.30 1 20 010203b - Piirkondlikud katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad)

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

LHK projekti koostaja
Nimi
LEMMA OÜ
Registrikood/isikukood
11453673
Postiaadress
Värvi tn 5, Tallinn, Harjumaa 10621
Telefon
+372 5279790
E-posti aadress
info@lemma.ee
Sissejuhatus
Põhjendus loa taotlemiseks
Gren Eesti AS Pärnu Ringi tn 56 katlamaja vajab õhusaasteluba tulenevalt 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ § 3 lõikest 1, mille kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem.
Gren Eesti AS Pärnu Ringi tn 56 katlamajas on põletusseadmed soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega, mis on suurem kui 1 MWth.
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
LHK projekti koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest:

- Atmosfääriõhu kaitse seadus
- Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“
- Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“
- Keskkonnaministri määrus 24.11.2016 nr 59 Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid
- Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid
- Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest
väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“
Tehnoloogilised kaardid
Lisa 1: tehnoloogiline_skeem.png
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Kütusekulu ja põletusseadmete andmed on saadud katlamaja käitajalt. Kütusekulu on prognoositud vastavalt toodetava energia kogusele.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Gren Eesti AS katlamaja asub Pärnumaal Pärnu linnas aadressil Ringi 56 (katastriüksuse tunnus 62510:009:7570).
Lähim elamu asub Ringi 56 kinnistust lõunas paikneval naaberkinnistul Ringi 54 ca 10 meetri kaugusel Gren Eesti AS territooriumi piirist. Otseste naabermaaüksuste sihtotstarve on elamumaa, ärimaa ning transpordimaa.
Kuna tegemist on linnapiirkonnaga, siis maapinna reljeef on tootmiskompleksi piirkonnas tasane. Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus.

Käitise otsesesse mõjupiirkonda jääb mitmeid kultuurimälestisi (paiknevad eelkõige Pärnu linna Kesklinna linnaosas)ning looduskaitsealasid ja -objekte (paiknevad eelkõige Pärnu linna Kesklinna linnaosas ning veekogude ääres). Käitise tootmisterritooriumiga piirneval kinnistul (Seedri tn 6, katastrinumber 62510:009:7750), mis jääb käitisest läände, paikneb Pärnu rannapargi kaitseala (KLO1200069) ning otsesesse mõjupiirkonda jäävad Natura 2000 loodusalad on Pärnu jõgi (ühtlasi ka Pärnu jõe hoiuala) ja Pärnu rannaniit (ühtlasi ka Pärnu rannaniidu looduskaitseala). Hoiu- ja kaitsealadel elutsevad erinevad III kategooria kaitsealused liigid. Käitise tootmisterritooriumist ida suunas paiknevad Valli, Munamäe, Lydia Koidula pargid ja Kuninga tn. puiestee, mis on kõik kaitsealad. Lisaks jääb käitise kinnistu osaliselt Pärnu jõe kalda piiranguvööndisse.
Otsesse mõjupiirkonda jääb ka pärandkultuuri objektidest raudteerajatis (Pärnu-Valga (Mõisaküla) raudtee), mis asub käitisest kirde suunas.
Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas.
Lisa 2: Gren_Eesti_AS_asukoha_kaart_.pdf
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Lisa 3: Gren_Eesti_AS_asendiplaan_.pdf
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 56 arvestatakse käitise tegevuse hinnanguliseks mõjupiirkonnaks ala vähemalt 500 m raadiuses tootmisterritooriumist või ala, mille kaugus tootmisterritooriumist võrdub kõrgeima paikse heiteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast. Lähtudes asjaolust, et Ringi 56 katlamaja kõrgeim paikne heiteallikasasub kõrgusel 20 m, siis arvestuslik mõjupiirkond on 1000 m.
Piirkonnas puuduvad hajumistingimusi oluliselt mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid.
Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos)

Tuulteroos on lisatud eraldi failina punktis 5.4.17 Lisad.

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Korsten 1 (Buderus Logano PLUS SB825 M 9,3 MW)
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 75
Juuni 50
Juuli 50
August 50
September 75
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Korsten 2 (Buderus Logano S825 M 9,3 MW)
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 75
Juuni 50
Juuli 50
August 50
September 75
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Korsten 3 (Buderus Logano S825 M 4,2 MW)
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 75
Juuni 50
Juuli 50
August 50
September 75
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Mahuti
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas Korsten 1 (Buderus Logano PLUS SB825 M 9,3 MW)
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 9.89
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kasu­tegur 0.94
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Jah
Püüdeseade
Püüde­seade
 
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline heitkogus, täpsus 0,001 Ühik Aastas Ühik
Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 0.80 40 7 798 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.3956 g/s 12.4768 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0593 g/s 1.87152 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0593 g/s 1.87152 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid     1.0978 g/s 34.62312 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.4154 g/s 13.10064 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0495 g/s 1.5596 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks     0.0989 mg/s 3.1192 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks     0.001 mg/s 0.031192 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks     0.003 mg/s 0.093576 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks     0.4401 mg/s 13.88044 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks     0.0593 mg/s 1.87152 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks     0.0495 mg/s 1.5596 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks     0.1978 mg/s 6.2384 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     1.978 mg/s 62.384 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid     0.0989 µg/s 3.1192 mg
50-32-8 Benso(a)püreen     0.0099 mg/s 0.31192 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen     0.0099 mg/s 0.31192 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen     0.0099 mg/s 0.31192 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen     0.0099 mg/s 0.31192 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid     3.956 g/s 124.768 t
124-38-9 Süsinikdioksiid     0.2087 g/s 24 114.659968 t
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 33.60 9 173.70 tuh. Nm³ PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0045 g/s 0.138706 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0045 g/s 0.138706 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0045 g/s 0.138706 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.4233 g/s 13.192514 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.2967 g/s 9.24709 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0198 g/s 0.616473 t
BC Must süsinik     0 g/s 0.00749 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks     0 mg/s 0.000462 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks     0.001 mg/s 0.030824 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks     0 mg/s 0.000077 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks     0.0012 mg/s 0.036988 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks     0 mg/s 0.000234 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks     0.0001 mg/s 0.004624 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks     0 mg/s 0.000234 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 mg/s 0.000157 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks     0.0001 mg/s 0.003391 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid     0.0049 µg/s 0.154118 mg
50-32-8 Benso(a)püreen     0 mg/s 0.000173 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen     0 mg/s 0.000259 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen     0 mg/s 0.000259 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen     0 mg/s 0.000259 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.005 g/s 0.157201 t
124-38-9 Süsinikdioksiid     0.1513 g/s 17 279.48151 t
Põletusseade
Heite­allikas Korsten 2 (Buderus Logano S825 M 9,3 MW)
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 10.11
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kasu­tegur 0.92
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Jah
Püüdeseade
Püüde­seade
 
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline heitkogus, täpsus 0,001 Ühik Aastas Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 33.60 9 377.80 tuh. Nm³ PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0045 g/s 0.141792 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0045 g/s 0.141792 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0045 g/s 0.141792 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.4327 g/s 13.486027 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.3033 g/s 9.452822 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0202 g/s 0.630188 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks     0 mg/s 0.000473 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks     0.001 mg/s 0.031509 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks     0 mg/s 0.000079 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks     0.0012 mg/s 0.037811 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks     0 mg/s 0.000239 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks     0.0002 mg/s 0.004726 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks     0 mg/s 0.000239 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 mg/s 0.000161 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid     0.0051 µg/s 0.157547 mg
50-32-8 Benso(a)püreen     0 mg/s 0.000176 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen     0 mg/s 0.000265 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen     0 mg/s 0.000265 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen     0 mg/s 0.000265 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0052 g/s 0.160698 t
124-38-9 Süsinikdioksiid     0.1547 g/s 17 663.92205 t
BC Must süsinik     0 g/s 0.007657 t
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks     0.0001 mg/s 0.003466 kg
Põletusseade
Heite­allikas Korsten 3 (Buderus Logano S825 M 4,2 MW)
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 4.57
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kasu­tegur 0.92
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Jah
Püüdeseade
Püüde­seade
 
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline heitkogus, täpsus 0,001 Ühik Aastas Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 33.60 4 239 tuh. Nm³ PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0021 g/s 0.064094 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0021 g/s 0.064094 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0021 g/s 0.064094 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.1956 g/s 6.096021 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.1371 g/s 4.272912 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0091 g/s 0.284861 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks     0 mg/s 0.000214 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks     0.0005 mg/s 0.014243 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks     0 mg/s 0.000036 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks     0.0005 mg/s 0.017092 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks     0 mg/s 0.000108 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks     0.0001 mg/s 0.002136 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks     0 mg/s 0.000108 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 mg/s 0.000073 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid     0.0023 µg/s 0.071215 mg
50-32-8 Benso(a)püreen     0 mg/s 0.00008 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen     0 mg/s 0.00012 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen     0 mg/s 0.00012 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen     0 mg/s 0.00012 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0023 g/s 0.07264 t
124-38-9 Süsinikdioksiid     0.0699 g/s 7 984.53428 t
BC Must süsinik     0 g/s 0.003461 t
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks     0.0001 mg/s 0.001567 kg
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.10. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.11. Välisõhus leviv müra

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm µg/m³ Suhe Cm / Keskmistamisaeg
K1, K2, K3 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.856 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 20.51 0.002
K1, K2, K3 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.099 mg/s 1 aasta 0.50 µg/m³ 0 0
K1, K2, K3 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 1.978 mg/s 1 aasta 0.02 µg/m³ 0.004 0.20
K1, K2, K3 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.443 mg/s 1 aasta 0.006 µg/m³ 0.001 0.167
K1, K2, K3 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.198 mg/s 24 tundi 0.10 µg/m³ 0.004 0.04
1 aasta 0.01 µg/m³ 0 0
K1, K2, K3 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.059 mg/s 24 tundi 2 µg/m³ 0.001 0
K1, K2, K3 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.05 mg/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.001 0
K1, K2, K3 7446-09-5 Vääveldioksiid 3.964 g/s 1 tund 350 µg/m³ 106.21 0.303
24 tundi 125 µg/m³ 84.38 0.675
K1, K2, K3 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 1.726 g/s 1 tund 200 µg/m³ 47.50 0.238
1 aasta 40 µg/m³ 3.314 0.083
K1, K2, K3, M1 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.207 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 347.77 0.07
24 tundi 2 000 µg/m³ 163.88 0.082
K1, K2, K3 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.066 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.12 0.005
K1, K2, K3 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.066 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 1.415 0.028
1 aasta 40 µg/m³ 0.12 0.003
 
Koosmõju kirjeldus
Saasteainete hajumise arvutustes on arvestatud kõiki piirkonnas asuvaid koosmõju avaldada võivaid heiteallikaid vastavalt KOTKAS heiteallikate registri 03.08.2022 a seisule. 500 m raadiuses ei paikne ühtegi mõju avaldada võivat heiteallikat.

5.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest, keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häringutasemed" nõuetest või kaebuste esinemisest.
Antud käitise kohta ei ole teadaolevalt esinenud lõhnakaebusi, määruses nr 81 ei ole esitatud lõhnaainete eriheiteid keskmise võimsusega põletusseadmetele ning käitis ei emiteeri saasteaineid, mis võiksid põhjustada olulist lõhnahäiringut/puuduvad saasteained, millel oleks madal lõhnalävi.
Eelnevalt tulenevalt ei ole oodata, et katlamaja tegevus põhjustaks piirnorme ületavat lõhnahäiringut.

Käitise territooriumil on olemas ka 52,3 m3 õlimahuti, mis võib teoreetiliselt põhjustada lühiajalisi lõhnahäiringuid põlevkiviõli mahutisse laadimisel. Põlevkiviõli laadimine mahutisse toimub kiirusega 30 m3/h. Põlevkiviõli laadimiseks kuluva aja saame, kui põlevkiviõli koguse (m3) jagamisel õli laadimise kiirusega. Saade, et põlevkiviõli laadimiseks kulub 288,81 h, edasi arvutame protsendi järgmiselt (288,81/8760)*100 = 3%. Eelnevast tulenevalt tekkib teoreetiliselt lõhnahäiring 3 % kogu ajast. Võimaliku lõhna tekkimise vähendamiseks on mahuti paigutatud hoone sisse.

5.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Kasutatud on arvutuslikku metoodikat.

Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu

Mõõtmisi ei ole teostatud.

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Põletusseadmed

Põletusseadme tööst välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused on määratud arvutuslikul meetodil lähtudes keskkonnaministri 24.11. 2016. a määrusest nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid" ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid".

Kütusekulu arvutatakse B massiühikutest (t) ümber soojusühikutesse (GJ) järgmiselt:
B1 = B×Qri ,GJ, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg;
leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisast 3–8;

arvutatakse kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi kasutades järgmist valemit:
Mi = 10–6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus
B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).

Saasteaine hetkeline heitkogus arvutatakse järgmiselt:
leitakse saasteaine eriheide qi määruse nr 59 "Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid" lisast 3–8; 
arvutatakse heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit: 
Mpi = 10–3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus 
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).

Süsinikdioksiidi heitkogused on arvutatud arvutuslikul meetodil lähtudes keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid".

Õlimahuti

Määrus reguleerib naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning soojustamata mahutis naftasaaduste ja põlevkiviõli hoiustamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite, vesiniksulfiidi ja metüülmerkaptaani heitkoguste määramist.

(1) Naftasaaduste ja põlevkiviõli hoiustamisel soojustamata mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus (LS) kilogrammides arvutatakse järgmist valemit kasutades:

t – päevade arv vaadeldaval perioodil;
VV – kütusemahuti aururuumi maht, m3;
WV – aurude tihedus, kg/m3;
KE – aururuumi paisumistegur, käesoleva määruse lisas 2 esitatu kohaselt;
KS – ventileeritud aurude küllastumistegur;
eff – heite vähendamismeetme efektiivsus (%), vähendamismeetme puudumise korral valemi osaväärtuseks arvestatakse 1.

 (2) Kütusemahuti aururuumi maht (VV) kuupmeetrites arvutatakse järgmist valemit kasutades:
VV = π × D2 × (HS – (HS × k))/4, kus
D – kütusemahuti diameeter, m;
HS – kütusemahuti kõrgus, m;
k – kütusemahuti keskmine täituvus protsentides. Kui täituvusprotsent ei ole teada, siis kasutada k väärtust 0,5 (50%).

(3) Naftasaaduse või põlevkiviõli aurude tihedus (WV) kilogrammides kuupmeetri kohta arvutatakse järgmist valemit kasutades:

M – molekulmass, g/mol, täpsemate andmete puudumise korral kasutada käesoleva määruse lisas 1 esitatud andmeid;
P – küllastunud aurude rõhk vastavalt naftasaaduse sertifikaadikohastele andmetele või nende puudumisel käesoleva määruse lisas 1 esitatule, kPa;
8,314 – ideaalgaasi konstant, m3 Pa/mol K;
TV – aurude keskmine temperatuur, °K, täpsemate andmete puudumise korral kasutada käesoleva määruse lisas 2 esitatud andmeid.

(4) Ventileeritud auru küllastumistegur (KS) arvutatakse järgmist valemit kasutades:
KS = 1 / (1 + (0,0253 × P × (HS – (HS × k)))), kus
0,0253 – teisendustegur SI ühikuteks;
P – küllastunud aurude rõhk vastavalt naftasaaduse sertifikaadikohastele andmetele või nende puudumisel käesoleva määruse lisas 1 esitatule, kPa;
HS – kütusemahuti kõrgus, m;
k – kütusemahuti keskmine täituvus protsentides. Kui täituvusprotsent ei ole teada, siis kasutada k väärtust 0,5 (mahuti täituvus 50%).

Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel mahutite täitmisest välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus (LW) kilogrammides arvutatakse järgmist valemit kasutades:

Q – laadimiskäive vaadeldaval perioodil, m3;
WV – aurude tihedus, kg/m3 leitud käesoleva määruse § 3 lõike 3 arvutusvalemi kohaselt;
eff – heite vähendamismeetme efektiivsus (%), vähendamismeetme puudumise korral valemi osaväärtuseks arvestatakse 1.

(1) Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning soojustamata mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate aromaatsete süsivesinike summaarse heitkoguse määramiseks täpsemate andmete puudumise korral korrutatakse arvutatud lenduvate orgaaniliste ühendite summaarne heitkogus koefitsiendiga 0,03. 
(2) Aromaatsed süsivesinikud käesoleva määruse tähenduses on summaarselt benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleen.

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat
Põletusseadmed
Heitkoguste määramisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit. 

Õlimahuti
Õlimahutite arvutused on lisatud exceli failina.
Manused
Lisa 4: Gren_Eesti_AS_mahuti.xlsx
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Gaussi difusioonivõrrandi mudelil põhinevaid arvutiprogramme on lubatud kasutada vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrusele nr. 84.

Mudelarvutustes on modelleerimisvõrgustiku ruudu suuruseks valitud 40 × 40 m. Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Maa-ameti vastavast andmebaasist, mis on kättesaadav https://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=607#tab3. Kasutati 5 m võrgustikuga andmeid

Arvutused teostati tootmisterritooriumist väljapool asuval alal (arvutus on välja lülitatud käitise territooriumi ulatuses). Arvutustes on arvestatud heiteallikate töötamise ajalist dünaamikat.

Hajuvusarvutused on teostatud ainult saasteainete osas, millele on keskkonnaministri määruse 27.12.2016 nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid alusel kehtestatud piirnormid. Heiteallikate koosmõju hindamisel on hajumisarvutuse piirkonnana käsitlenud piirkonda, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteaine sisalduse vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele, kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast. Vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ § 17 lõikele 7 on hajumisarvutuse piirkonnaks piirkond, mis ulatub vähemalt 500 m kaugusele igast käitise heiteallikast.

Arvutamiseks valitud meteoaasta
2019-2021
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Piirkonna meteoroloogilisi tingimustena kasutati Türi ilmavaatlusjaama andmeid. Arvutustes kasutati kolmel järjestikusel aastal (2019-2021) mõõdetud meteoroloogilisi andmeid (õhutemperatuurid, tuule kiirused, suunad, pilvisus ja sajuhulgad 1 tunnise resolutsiooniga).

Parameetrite loetelu:

  • Õhutemperatuur
  • Õhuniiskus
  • Õhurõhk
  • Sademed
  • Tuul: suund, kiirus
  • Päikesepaiste kestus
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad
Türi meteoroloogiajaam:

Laius: N 58°48´31´´
Pikkus: E 25°24´33´´
Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 60,40 m (EH2000)
Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Aermod tarkvaraga kliimaandmete kasutamiseks töödeldi neid AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Maa-ameti vastavast andmebaasist, mis on kättesaadav https://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=607#tab3. Kasutati 5 m võrgustikuga andmeid.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Hajuvusarvutustel on arvestatud käitisest ca 500 m raadiusesse jäävaid heiteallikad. Heiteallikate parameetrid ja heitkogused on võetud KOTKAS heiteallikate registrist, seisuga 03.08.2022.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Arvestades kasutatavate kemikaalide hulka ja nende kasutuse iseloomu, ei ole ette näha ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi piirväärtuste ületamist pärast heiteallika töölerakendamist.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Määruse nr 84 § 181 lõike 1 kohaselt koostatakse hajumiskaardid saasteainete kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on koosmõjus suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud AÕKS § 47 lõike 1 ja 2 alusel. Hajuvusarvutusi ei teostatud saasteainete osas, mille heitkogus jääb alla 1 kg/a. Hajuvusarvutused näitavad, et ühegi saasteaine kontsentratsioon koosmõjus ei ole suurem kui 30%. Kaardid on koostatud suurimat saasteainete kontsentratsioonide kohta.

Manused
Lisa 5: Gren_Eesti_AS_vaaveldioksiid_1h.pdf
Lisa 6: Gren_Eesti_AS_vaaveldioksiid_24h.pdf

5.4.16. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Tootmisterritooriumist väljaspool ja lähedal asuvate elamute juures ei esine õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Käitise tegevusest tulenevalt ei ole oodata välisõhus leviva müra ületamist. Seadmed asuvad tootmisterritooriumil asuva tootmishoone siseruumides. Seadmete töö puhul ei ole korrektse hoolduse korral oodata ülenormatiivseid müratasemeid, mis võiks kanduda hoonest väljapoole.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Hajumisarvutuste tulemustest nähtub, et Gren Eesti AS Pärnu Ringi tn 56 katlamaja heiteallikast väljutatavate saasteainete heitkogused ei põhjusta õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist ja välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase jääb oluliselt alla piirväärtust. Lämmastikdioksiidi 1 h kontsentratsioon on 47.5 ∑Cm µg/m³. Mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite 1 tunni väärtuseks osutus 347.77 ∑Cm µg/m³ ning 24 h kontsentratsiooniks on 163.88 ∑Cm µg/m³. Vääveldioksiid 1 h kontsentratsioon on 106,21 ∑Cm µg/m³ ja 24h on 84.38 ∑Cm µg/m³.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Piirväärtuste ületamist pole oodata seega ei tehta ka ettepanekut heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete rakendamiseks. Vajalik on tavapärane heast tööpraktikast lähtumine (hoida uksed, aknad värvimis tööde ajal suletud) ning põletusseadme korrashoid ja nõuetekohase hoolduse teostamine ja nõuetekohase kütuse kasutamine.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Välisõhu saastetaset ettevõtte tootmisterritooriumil mõõtmise teel ei seirata. Tegevusega ei kaasne korrektsete töövõtete rakendamisel ülenormatiivseid saasteainete heitkoguse, lõhna või müra emissioone. Omaseire osas on oluline tootmisvahendite ja ventilatsioonisüsteemide korrashoid ja regulaarne hooldus.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Piirväärtust ei ületata, meetmeid ei ole vaja rakendada.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid.
Muud heite vähendamise meetmed
Muid heitmete vähendamis meetmeid ei rakendata.
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
Kontrollimatuid heiteid ei teki.

5.4.17. Lisad

LHK projekti täiendavad andmed
Tuulteroos on lisatud manusena.
LHK projekti lisad
Lisa 7: Gren_Eesti_AS_tuulteroos.pdf

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Heite piir­väärtus, mg/Nm³ Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Korsten 1 (Buderus Logano PLUS SB825 M 9,3 MW) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.3956 g/s 12.615506 t    
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.0593 g/s 2.010226 t    
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.0593 g/s 2.010226 t    
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 1.0978 g/s 47.815634 t    
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.4154 g/s 22.34773 t    
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0495 g/s 2.176073 t    
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.0989 mg/s 3.119662 kg    
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.001 mg/s 0.062016 kg    
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.003 mg/s 0.093653 kg    
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.4413 mg/s 13.917428 kg    
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.0593 mg/s 1.871754 kg    
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.0496 mg/s 1.564224 kg    
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.1978 mg/s 6.238634 kg    
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 1.978 mg/s 62.384157 kg    
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0.0989 µg/s 3.273318 mg    
50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0.0099 mg/s 0.312093 kg    
205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0.0099 mg/s 0.312179 kg    
207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0.0099 mg/s 0.312179 kg    
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0.0099 mg/s 0.312179 kg    
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 3.956 g/s 124.925201 t    
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.2087 g/s 41 394.141478 t    
BC Must süsinik Tavaheide 0 g/s 0.00749 t    
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 0.0001 mg/s 0.003391 kg    
Korsten 2 (Buderus Logano S825 M 9,3 MW) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.0045 g/s 0.141792 t    
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.0045 g/s 0.141792 t    
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.0045 g/s 0.141792 t    
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.4327 g/s 13.486027 t    
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.3033 g/s 9.452822 t    
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0202 g/s 0.630188 t    
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0 mg/s 0.000473 kg    
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.001 mg/s 0.031509 kg    
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0 mg/s 0.000079 kg    
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.0012 mg/s 0.037811 kg    
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0 mg/s 0.000239 kg    
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.0002 mg/s 0.004726 kg    
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0 mg/s 0.000239 kg    
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0 mg/s 0.000161 kg    
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0.0051 µg/s 0.157547 mg    
50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0 mg/s 0.000176 kg    
205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0 mg/s 0.000265 kg    
207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0 mg/s 0.000265 kg    
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0 mg/s 0.000265 kg    
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.0052 g/s 0.160698 t    
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.1547 g/s 17 663.92205 t    
BC Must süsinik Tavaheide 0 g/s 0.007657 t    
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 0.0001 mg/s 0.003466 kg    
Korsten 3 (Buderus Logano S825 M 4,2 MW) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.0021 g/s 0.064094 t    
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.0021 g/s 0.064094 t    
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.0021 g/s 0.064094 t    
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.1956 g/s 6.096021 t    
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.1371 g/s 4.272912 t    
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0091 g/s 0.284861 t    
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0 mg/s 0.000214 kg    
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.0005 mg/s 0.014243 kg    
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0 mg/s 0.000036 kg    
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.0005 mg/s 0.017092 kg    
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0 mg/s 0.000108 kg    
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.0001 mg/s 0.002136 kg    
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0 mg/s 0.000108 kg    
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0 mg/s 0.000073 kg    
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0.0023 µg/s 0.071215 mg    
50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0 mg/s 0.00008 kg    
205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0 mg/s 0.00012 kg    
207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0 mg/s 0.00012 kg    
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0 mg/s 0.00012 kg    
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.0023 g/s 0.07264 t    
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.0699 g/s 7 984.53428 t    
BC Must süsinik Tavaheide 0 g/s 0.003461 t    
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 0.0001 mg/s 0.001567 kg    
Mahuti NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.128 g/s 0.0231 t    
 
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
Tööstusheite seaduse § 115 lõike 2 tähenduses kontrollimatut heidet ei esine.
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 67.397682 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 67 042.597808 t
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.312564 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.312564 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.312564 kg
50-32-8 Benso(a)püreen 0.312349 kg
630-08-0 Süsinikmonooksiid 36.073464 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 3.120349 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.107768 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 62.384391 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 13.972331 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.093768 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 6.238981 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 1.872101 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 1.571086 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 125.158539 t
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0.008424 kg
BC Must süsinik 0.018608 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 3.114222 t
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 3.50208 mg
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 12.821392 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 2.216112 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.216112 t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane.

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus
Riigilõiv
Lisa 8: Riigiloiv___Maksekorrladus_050822.PNG
Klienditoe tööaeg:
E-R 09:00-16:00
Väljaspool tööaega vastab telefonile automaatvastaja.
Aastaaruandluse info leiad siit

tel: 662 5999
e-post: klienditugi@keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet
Roheline 64, 80010 Pärnu
KEMIT