Tagasi menetluse vaatesse Taotlused ja menetlused » Menetlus M-121022
Taotlus T-KL/1012194-3

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1012194
Taotluse liik
Keskkonnakompleksloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
aktsiaselts ESTIKO - PLASTAR
Kontaktisik
Meelis Jürgens
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Loa uuendamise taotlus on tingitud uuest järelpõletist, uuest lisanduvast trükimasinast ja keevitustsehhi kolimisest uude kohta. Seoses tootmismahtude suurenemise ja lisandunud trükimasinaga soovime loas suurendada ka kasutatavate trükivärvide ning orgaaniliste lahustite kogused.
Parandustaotluse selgitus
Täiendatud tabelit 2.2 (PVT) ja tabeli alla lisatud mürataseme mõõteprotokoll.
Tabelisse 3.3 lisatud "Ohtlikke aineid sisaldavate trükivärvijäätmete" regenereerimise info ja destilleerimisseadme dokumendid. Plastijäätmete taaskasutamisse suunamise kohta lisatud näidis saatedokumendid.
Tabel 3.4. täidetud infoga, et kui kaua hoitakse jäätmeid enne jäätmekäitlejale üleandmist ja manusesse lisatud leping Ragn Sells AS-iga
Tabelisse 5.4.8 lisatud etoksüpropanooli ohutuskaart.
Taotluse lisadesse lisatud Tartu Veevärk AS leping ja tüüptingimused.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Aktsiaselts ESTIKO-PLASTAR tegeleb kiletoodete valmistamisega, sellega seoses kasutatakse trükivärve kuni 640 t/a ning orgaanilisi lahusteid kuni 570 t/a. Ettevõtte tootmistegevus põhineb sisseostetaval toormaterjalil, mis ladustatakse materjalide lattu. Sealt väljastatakse materjal tootmistsehhidesse. Ekstrusioonitsehhis valmistatakse toormaterjalist (graanulitest) erineva paksuse ja laiusega kilet. Trükitsehhis teostatakse kilele trükkimist, kile lamineeritakse ning lõigatakse mõõtu. Trükkimisel kasutatakse erinevaid värve ja orgaanilisi lahusteid, kile lamineerimisel lahustit sisaldavat liimi. Keevitustsehhis valmistatakse erineva paksuse ja laiusega, trükiga ja trükita kilest kilekotte termilise keevitamise teel. Valmiskaubalaost väljastatakse klientidele töid.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Kaebusi müra, vibratsiooni ja tolmu suhtes ei ole. Mõõtmiste andmetel ettevõtte müra norme ei ületa. Peamised müra allikad asuvad tootmisruumides ja töötajad kasutavad tsehhis töötades isikukaitsevahendeid. Trükivärve ja lahusteid hoitakse suletult. Lahustite pakendeid hoitakse avatuna vaid nii kaua kui tööprotsessis vajalik.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Estiko-Plastar
Aadress
Tehase tn 19c, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond
Territoriaalkood
8151
Katastritunnus(ed)
79301:001:0133
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6472200, Y: 659990
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tehase tn 19c (79301:001:0133). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tehase tn 19c (79301:001:0133).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Käitise kirjeldus
Käitise kood KNR0000143
Käitise nimetus Tartu pakendite tehas
Asukoha üldiseloomustus Aktsiaseltsi ESTIKO-PLASTAR tootmistegevus toimub Tartus Tehase 19c. Käitise territooriumi pindala on 2,09 ha. Ala piirneb põhjast Tehase tänavaga; läänest Tähe tänava elamurajooniga, Forseliuse pargiga ja Forseliuse gümnaasiumiga; lõunast ja idast teiste ettevõtete tootmisbaasidega.
Käitise planeerimise, projekteerimise ning ehitamisega seotud asutuste andmed  
Aadress Tehase tn 19c, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond
Territoriaalkood EHAK 8151
Katastritunnus(ed) 79301:001:0133
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tehase tn 19c (79301:001:0133). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tehase tn 19c (79301:001:0133).
Selgitus käitise kattuvuse kohta  
Seotud käitised
Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus
   
Käitise tegevus
Käitise tegevus
Aktsiaselts ESTIKO-PLASTAR tegeleb kiletoodete valmistamisega, sellega seoses kasutatakse trükivärve kuni 640 t/a ning orgaanilisi lahusteid kuni 570 t/a. Ettevõtte tootmistegevus põhineb sisseostetaval toormaterjalil, mis ladustatakse materjalide lattu. Sealt väljastatakse materjal tootmistsehhidesse. Ekstrusioonitsehhis valmistatakse toormaterjalist (graanulitest) erineva paksuse ja laiusega kilet. Trükitsehhis teostatakse kilele trükkimist, kile lamineeritakse ning lõigatakse mõõtu. Trükkimisel kasutatakse erinevaid värve ja orgaanilisi lahusteid, kile lamineerimisel lahustit sisaldavat liimi. Keevitustsehhis valmistatakse erineva paksuse ja laiusega, trükiga ja trükita kilest kilekotte termilise keevitamise teel. Valmiskaubalaost väljastatakse klientidele töid.
Ohukategooria
Pole ohtlik
Tegevusala
Tegevus- ja alltegevusvaldkond Tööaeg tundides ööpäevas Tööaeg tundides aastas Ülesseatud tootmis­võimsus Aastane tootmis­maht Põhitegevusala
Muud tegevusvaldkonnad - Ainete, esemete või toodete pinnatöötlus orgaaniliste lahustite kasutamisega, näiteks viimistlemine, trükkimine, katmine, rasvaärastus, veekindluse tagamine, kruntimine, värvimine, puhastamine või impregneerimine orgaaniliste lahustite kuluga üle 200 tonni aastas või üle 150 kilogrammi tunnis   8 760 Kile- ja pakkematerjalide valmistamine (kilele trükkimine, kile lamineerimine, lõikamine ja kilekottide keevitamine). Orgaaniliste lahustite kasutamine kuni 945,479 t/a. 12600 t/a pakendeid Jah
Tootmisetapid
Loend peamistest tootmisetappidest
Ekstrusioon - kile tootmine puhumise meetodil
Fleksotrükk - trükkimine piirituse baasil fleksotrükivärvidega
Lamineerimine - kahe või enama kilekihi omavahel kokku liimimine
Lõikamine - toodangu lõikamine kliendile sobiliku suurusega rulliks
Kilekottide keevitamine - kilekottide tootmine vastavalt kliendi soovile
Tehnoloogiaprotsesside andmed
Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes
175
Tavapärane tööaeg
24/7 12h vahetused

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

PVT allikad
Jrk Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev
1. STS PVT-alased järeldused pindade katmise kohta orgaaniliste lahustitega, sealhulgas puidu ja puittoodete kaitsmise kohta kemikaalidega https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020D2009&from=EN
09.12.2020
09.12.2024
2. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf
01.04.2009
01.04.2013
3. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf
01.07.2006
01.07.2010
 
Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS) ja tehnoloogia võrdlus PVT-ga
Jrk Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõuete kirjeldus PVT viide
PVT lühend PVT number Vastavusmärge
1. Juhtimine Ettevõtte juhtimissüsteem, ISO 9001, BRC Packaging nõuded, ISCC standard Käitises on rakendatud ISO 9001, BRC Packaging nõuded. ISCC nõuetele vastava jätkusuutliku pakendi tootmisel järgime ISCC standardit. Ettevõttes on kehtestatud tegevuspõhimõtted ja eesmärgid, et kindlustada toote ohutus ja kvaliteet määratud tasemel ning kindlustada keskkonnaalaste juhtpõhimõtete toimivus. Töötajad on koolitatud. LOÜde heite vähendamiseks on käitises järelpõleti. Jäätmete sorteerimine ja tootmisjääke taaskasutamine võimalikult suures ulatuses. Masinate korrapärane hooldamine. Materjali- ja energiaressursside säästlik kasutamine. PVT vastab suures osas, aga mitte täielikult. Keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine STS PVT 1 Ei vasta
2. Üldine keskkonnatoime Tootmisprotsess Trükitsehhi LOÜ juhitakse järelpõletisse. Kõiki laos olevaid lahusteid hoitakse suletult. Uute seadmete valimisel arvestatakse seadmete energiasäästlikust. Käitise katusel on päikesepaneelid. Käitise üldse keskkonnatoime vähendamine seoses LOÜde heite ja energiatarbimisega. STS PVT 2 Vastab
3. Tooraine valimine Tootmisprotsess Kui on tehnoloogiliselt võimalik, siis kasutatakse lähtuvalt toote ohutuskaartidest ja spetsifikatsioonidest väiksema keskkonnamõjuga kemikaale. Jälgitakse kõiki ohutusnõudeid, mis on kirjeldatud ohutuskaardis ja seeläbi minimeeritakse riske, mis võiksid inimtervisele ohtlikud olla. Optimeeritud tooraine kasutamine. Seadmete puhastamiseks kasutatakse värvijääkide destilleerimise tulemusel saadud lahustit. Kasutatava tooraine keskkonnamõju vähendamine STS PVT 3 Vastab
4. Lahusti tarbimise vähendamine Trükkimine, lamineerimine Kasutatakse lahustipõhiseid värve. Värvid ja pinnakattevahendid on valitud vastavalt tootmistehnoloogiale ning toote kvaliteedinõuetele. PVT seisneb lahustitarbimise, LOÜde heite ja kasutatava tooraine üldise keskkonnamõju vähendamises STS PVT 4 Ei vasta
5. Lahustit sisaldavate või ohtlike materjalide käitlemine ja ladustamine Trükimasinad, laminaatorid; ISO 9001, ettevõtte juhtimissüsteem, BRC Packaging nõuded LOÜ-de kontrollimatu heite ärahoidmiseks ja vähendamiseks on töötajad saanud vastava väljaõppe. Värviladu ja destilleerimise ruum on varustatud absorbendiga. Kõiki laos olevaid lahusteid hoitakse suletult. Tootmishooned ja laod on kõik betoneeritud põrandatega ja kogu välisterritoorium on asfalteeritud. Ohtlikke materjale hoitakse tootmisalal väikestes kogustes. Hoidmaks laos korraga võimalikult väikest trükivärvide kogust, toimub trükivärvide tellimine tarnijalt 5xnädalas (E-R). Tootmises lahustite mahutite all on olemas lekkevannid. PVT seisneb lahustit sisaldavate materjalide ja/või ohtlike materjalide ladustamisel ja käitlemisel kontrollimatu LOÜde heite vähendamises või ärahoidmises
STS PVT 5 Vastab
6. Tootmise planeerimine Trükimasinad Toodete järjestuse muutmine suure hulga sama värvusega toodete järjestikuseks töötlemiseks, et vähendada trükivärvide vahetamisest tekkivat tooraine kadu. LOÜ-de heite ja tooraine tarbimise vähendamine. Toodete järjestuse muutmine suure hulga sama värvusega toodete järjestikuseks töötlemiseks. STS PVT 6 Vastab
7. Trükimasinate värvivahetus Trükimasinad Miraflex, COMEX 2, COMEX 3
Uuematel trükimasinatel on olemas automatiseeritud värvivahetus. Uute trükimasinate ostmisel valitakse automatiseeritud värvivahetusega masinaid. Vanade trükimasinate täiustamine ei ole hetkel otstarbekas. LOÜ-de heite ja tooraine tarbimise vähendamine. Automatiseeritud värvivahetus ja tindi-/värvi-/ pinnakattevahenditorustiku puhastus koos lahusti kogumisega. STS PVT 6 Vastab
8. Trükivärvide segamine Trükivärvide segujaam Soovitud värvid segatakse arvutiga juhitavas segamisseadmes. LOÜ-de heite ja tooraine tarbimise vähendamine. Arvutiga juhitavad segamisseadmed soovitud värvi/pinnakattevahendi/tindi/liimi saamiseks. STS PVT 6 Vastab
9. Trükimasinate puhastamine Trükimasinad Pesulahuse tarne tsentraliseeritud torustiku kaudu. Pesulahus viiakse trükimasinateni ning määrdunud värvijäägid tagasi destillatsiooni ruumi. LOÜ-de heite ja tooraine tarbimise vähendamine. LOÜsid sisaldavate materjalide (nt tindid, pinnakattevahendid, liimid, puhastusvahendid) tarne otse kasutusalale ringtorustiku abil; hõlmab ka süsteemi puhastust näiteks torupuhastusseadme abil või õhuga läbipuhumise teel. STS PVT 6 Vastab
10. Pinnakatte pealekandmine Trükimasinad Trükimasinates kasutatakse raaklit, et eemaldada ülearune värv aniloksi pinnalt. PVT seisneb tooraine tarbimise ja pinnakattetoimingute üldise keskkonnamõju vähendamisese STS PVT 7 Vastab
11. Kuivatamine Trükimasinad Trükimasinatel on soojustagastusega konvektsioonkuivatamine, kus heitgaasi soojust taaskasutatakse sisendõhu eelsoojendamiseks. PVT seisneb kuivatamis-/kõvastamistoimingute energiatarbimise ja üldse keskkonnamõju vähendamises STS PVT 8 Vastab
12. Trükimasinate puhastamine Trükimasinad Destilleerimisele suunatud värvijääkide sisendist saadakse kätte lahusti, mis suunatakse tagasi protsessi pesulahusena (seadmete puhastamiseks). Puhastamiseks kasutatud lahustite kogumine ja lahustite taaskasutamine. Värvivahetuse eel püstolite/pealekandmisseadmete ja voolikute puhastamiseks kasutatud lahustite kogumine, hoiustamine ja võimaluse korral taaskasutamine. STS PVT 9 Vastab
13. Lahustipõhiste puhastusvahendite kasutamise minimeerimine Anilokside puhastamine laseriga Anilokside laserpuhasti. Laserpuhastuse käigus ei kasutata puhastamiseks kemikaale ega vett. Väljatõmbesüsteem filtreerib ja eemaldab tekkinud tolmu ja mustuse. Lahustipõhiste puhastusvahendite kasutuse minimeerimine, et vähendada puhastusprotsessist pärinevat LOÜde heidet. STS PVT 9 Vastab
14. Lahustikasutuse seire Arvutusmeetod välisõhku eralduvate saasteinete arvestamiseks. Välisõhu saastetasu deklaratsioon Lahustite monitoorimine. Võimalik teha väljavõtteid kasutatud lahustikoguste kohta. LOÜ-de heitkoguste arvutamisel on lähtutud massibilansimeetodist. Keskkonnaametile esitatakse kord kvartalis välisõhu saastetasu deklaratsioon. Iga 5 aasta tagant teostatakse otsesed mõõtmised saasteallikatest. PVT seisneb LOÜde koguheite ja kontrollimatu heite seires STS PVT 10 Vastab
15. Heitgaasis sisalduvate heitkoguste seire Keskkonnaluba Kasutuses on järelpõleti. Tulenevalt kehtivast keskkonnaloast toimuvad välisõhu saasteainete otsesed mõõtmised ja põletusseadme efektiivsuse mõõtmine kord viie aasta jooksul akrediteeritud labori poolt. PVT seisneb heitgaasis sisalduvate heitkoguste seire sageduses STS PVT 11 Ei vasta
16. Vetteheite seire Leping vee-ettevõttega Ei kohaldu, sest heide veekeskkonda puudub. Ettevõttes tekkiv reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni, saasteainete sisalduse ühiskanalisatsiooni juhitavast heitveest määrab aktsiaselts Tartu Veevärk. Tehnoloogilist heitvett ei teki, kuna seadmete tehnoloogiline jahutusvesi on kinnises süsteemis. PVT seisneb vetteheite seires STS PVT 12 Ei vasta
17. Seadmete hooldus Hooldusgraafikud, ISO 9001, ettevõtte juhtimissüsteem, BRC Packaging nõuded Kasutatavate masinate tootjatelt on saadud väljaõpe ja hooldusnõuded masinate hooldamiseks. Korralised hooldustööd toimuvad hooldusgraafiku alusel. Seadmete hooldus ja remont on dokumenteeritud PVT seisneb See seisneb tavapärasest erinevate käitamistingimuste esinemissageduse vähendamises STS PVT 13 Vastab
18. Protsessigaasi töötlemine ja õhu väljatõmme Trükimasinad Õhu väljatõmme LOÜsid sisaldavate materjalide pealekandmise kohale võimalikult lähedasest punktist PVT seisneb tootmis- ja ladustamisaladelt pärineva LOÜde heitkoguse vähendamiseks STS PVT 14 Vastab
19. LOÜde heitkoguse vähendamine heitgaasis Trükimasinad Protsessigaasi suunamine põletusseadmesse. LOÜde oksüdeerimiseks protsessigaasi kuumutamine põlemiskambris õhu või hapnikuga isesüttimistemperatuurist kõrgema temperatuurini ja kõrge temperatuuri hoidmine piisavalt pika aja vältel, et tagada LOÜde täielik põlemine süsinikdioksiidiks ja veeauruks. LOÜde heitkoguse vähendamises heitgaasis. STS PVT 15 Vastab
20. Protsessigaasi töötlemine Trükiprotsess Protsessigaasi töötlemise süsteemi suunatavate LOÜde kogust hoitakse konstantsena ventilaatori abil PVT seisneb LOÜde heitkoguste vähendamise süsteemi energiatarbimise vähendamises STS PVT 16 Vastab
21. NOx - ja CO-heite vähendamine Järelpõleti Kasutatakse vähese NOx-heitega põletit. Järelpõletit hooldatakse korrapäraselt. Järelpõleti hooldustööd on planeeritud ajale, kui trükimasinad ei tööta (nt. pühad). Heitgaasis NOx heitkoguse vähendamine ning samal ajal piirates protsessigaasis sisalduvate lahustite termilisel töötlemisel tekkivat CO heitkogust. Vähese NOx-heitega põletite kasutamine. Põlemiskambrite, põletite ja nendega seotud seadmete heal tasemel projekteerimine koos põlemistingimuste optimeerimisega automaatsüsteemide abil või ilma nendeta ning põletussüsteemi korrapärase plaanilise hooldusega vastavalt tarnija soovitustele. STS PVT 17 Vastab
22. Tolmuheide Trükiprotsess Ei kohaldu. Plastpindade katmine ei toimu pihustamise teel. PVT seisneb aluspinna ettevalmistamisel, lõikamisel, kattekihiga katmisel ja viimistlemisel tekkiva tolmu koguse vähendamisel heitgaasis STS PVT 18 Ei vasta
23. Veekasutus ja reovee teke Puuduvad Ei kohaldu. PVT-s toodud veepõhised protsessid puuduvad PVT seisneb veepõhiste protsessidega seotud veekulu ja tekkiva reovee koguse vähendamises STS PVT 20 Ei vasta
24. Vetteheide Puudub Ei kohaldu, sest veepõhised protsessid ja vetteheide puudub PVT seisneb veepõhiste protsessidega seotud vetteheite vähendamises ja/või vee taaskasutamises ja ringlussevõtus STS PVT 21 Ei vasta
25. Jäätmekäitlus Ettevõtte juhtimissüsteem, BRC Packaging nõuded Ettevõtte tegevuspõhimõtteks on keskkonnasaastumise vältimine või selle vähendamine läbi jäätmekäitluse, sealhulgas jäätmehulga minimeerimine, jäätmete sorteerimine ja võimalusel taaskasutamine. Seadmete pesuks kasutatakse värvijääkide destilleerimisel saadud lahustit. Eeamix, etüülatsetaat ja etoksüpropanool tarnitakse IBC konteinerites, mis on ringluses. Tarnija ei kasuta neid IBC-id mitte ühegi teise ettevõtte kauba tarnimisel. Kõrvaldatavate jäätmete koguse vähendamine. 1) jäätmetekke minimeerimine, 2) jäätmete taaskasutamise, regenereerimise ja/või ringlussevõtu ja/või jäätmetest energia tootmise optimeerimine ning 3) jäätmete nõuetekohase kõrvaldamise tagamine. Lahustite kogumine/ringlussevõtt — vedeljäätmetest filtrimise või destilleerimise teel lahustite kogumine/ ringlussevõtt kohapeal või käitisest väljaspool. Jäätmevoopõhised meetodid korduvkasutatavate mahutite kasutamine, mahutite taaskasutamine muul otstarbel või mahutimaterjali ringlussevõtt. STS PVT 22 Vastab
26. Lõhnad Tootmisprotsess Tootmises hoitakse trükivärve ja lahusteid suletult. Lahustite pakendeid hoitakse avatuna vaid nii kaua kui tööprotsessis vajalik. Pinnakatmisel võib eeldada mõningat lõhnaainete emissiooni, kuid modelleerimisel saadud väike kontsentratsioon ei luba prognoosida märkimisväärse lõhnahäiringu teket ümbruskonnas. Lõhnatundlikkus piirkonnas jäävad saasteainete kontsentratsioonid tunduvalt alla lõhna tajumisläve väärtuste PVT seisneb lõhnatekke ärahoidmises või sellise vähendamises STS PVT 23 Ei vasta
27. LOÜ-de heide Välisõhku väljutatud LOÜ-de arvutused Prognoositav LOÜ-de kontrollimatu heide, % lahustite sisendist on 0,3. Täpsema lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused on toodud tabelis 5.4.9 PVT-järeldused fleksograafia ja muu kui väljaannete trükkimisel kasutatava rotatsioonsügavtrüki kohta. Tabel 29 PVTga saavutatav heitetase fleksograafia kasutamisel ja muude toodete kui väljaannete trükkimisel kasutataval rotatsioonsügavtrükil eralduvate LOÜde kontrollimatu heite puhu STS Tabel 29 Vastab
28. Mahutites hoiustamine Mahutid on lekkekindlad. Tootmises on lahustite mahutite all olemas lekkevannid. Kasutatavaid kemikaale hoiustatakse laos originaalpakendis, mis on tootja poolt määratud sobivaim mahuti hoiustamiseks nõuetele vastavas pakendis. Sobilike mahutite kasutamine, võttes arvesse kemikaalide füüsikalis-keemilisi omadusi ja kasutamist. EFS BREF 5.1.1.1 Vastab
29. Lenduvate orgaaniliste ühendite seire LOÜsid seiratakse arvutuslikult ja Keskkonnaametile esitatakse kord kvartalis välisõhu saastetasu deklaratsioon Dokumentaalselt tõestatud arvestuse pidamine välisõhku eralduvate saasteainete koguste kohta. Iga 5 aasta tagant teostatakse otsesed mõõtmised saasteallikatest. Viimane saasteainete mõõtmine toimus 2021. aasta sügisel. Lenduvate orgaaniliste ühendite seire kohtades, kus eeldatakse olulisi LOÜde heiteid, on parimaks võimalikuks tehnikaks LOÜ heite regulaarne arvutamine. Arvutusmeetodi paikapidavust tuleb aeg-ajalt kontrollida kasutades mõõtmisi. EFS BREF 5.1.1.1 Vastab
30. Ohutus- ja riskijuhtimine ISO 9001, ettevõtte juhtimissüsteemi dokumendid, BRC Packaging Käitises on rakendatud tegevus- ja ohutusjuhendid. Toimub töötajate koolitamine. Ohtlikke aineid ladustatakse lekkekindlatel põrandatel ja on võimalik lekked likvideerida absorbendi abil. Lekked veekeskkonda ja pinnasesse on välistatud. Õnnetuste ennetamine. Ettevõte peab õnnetuste ärahoidmiseks ja piiramiseks tarvitusele võtma kõik vajalikud meetmed. Vältimaks õnnetuseriske peab ettevõttel olema hädaolukorra lahendamise plaan ja tuleb pidada ajakohast arvestust kasutatavate kemikaalide osas. Määrata inimene, kes vastutab kemikaalide ladustamise eest. Inimeste koolitamine ohutusprotseduuride ja õnnetusjuhtumite korral käitumise kohta. Vältida süttimist, omada sobilikke ja piisavaid tuletõrje ja -kaitse vahendeid. Eraldada ohtlike kemikaalide hoiustusala ülejäänud lao alast ja võimalikest tule või sädeme allikatest. EFS BREF 5.1.1.3 Vastab
31. Töökorraldus ja väljaõpe Ettevõtte juhtimissüsteem, ohutusjuhendid Käitises on kehtestatud organisatsiooniline struktuur ning määratud vastutusalad. Toimuvad regulaarsed ohutusalased koolitused. Töökorraldus ja väljaõpe. Töötajate juhendamine ja koolitamine- ohutus ning vastutustundlikuks käitamine. EFS BREF 5.1.1.3 Vastab
32. Tuleohutus Tulekahju korral tegutsemise plaan. Tuleohutusjuhend. Tulekustutusvahendid, ohumärgistus, automaatne teavitussüsteem. Olemas on hädaolukorras tegutsemise juhend. Kasutusel on sobilikud tuleennetus ja -tõrje meetmed ja vahendid. Peetakse kinni üldistest tuleohutusnõuetest. Toimub töötajate koolitamine. Kemikaalide kasutamise eest trükitsehhis ja destillaatoriruumis vastutab värvide spetsialist. Tuleohutuse tagamise eest trükitsehhis vastutab trükitsehhi juht. Kemikaalide ladustamise eest laos vastutab ladude juhataja. Kemikaale hoiustatakse eraldi laos, eemal tuleohuallikatest. Tuleohutus ja tulekustutusvahendid. EFS BREF 5.1.1.3 Vastab
33. Pinnase ja põhjavee kaitse Ohtlike ainete ladustamine Kõiki ohtlikke aineid sisaldavaid kemikaale hoitakse suletult betoneeritud põrandaga ruumis. Kogu ettevõtte territoorium on asfalteeritud. Kemikaalid ei satu lekete ja õnnetuste korral keskkonda. Ohtlike vedelike pinnasesse lekkimise vältimine EFS BREF 5.1.1.3 Vastab
34. Kemikaalide ladustamine Ladustusala Kemikaale ladustatakse hoonesiseselt. Võimalikke süttimiskohti laos ei ole. Ladustusalaks hoone/või välitingimustes katusealune. Ainetele, mille kogus ei ületa 2500 liitrit/kg võib rakendada eraldi hoidlat. PVT on eraldada ohtlike ainete ladustusalad teistest ladustusaladest, võimalikest süttimiskohtadest ja teistest hoonetest piisava kaugusega või tuletõkkeseinaga. EFS BREF 5.1.2 Vastab
35. Koolitus ja vastutus ISO 9001, ettevõtte juhtimissüsteem, BRC packaging Juhtimissüsteemi koosseisu kuulub personali pädevuse ohje. Ladustamise eest vastutava inimese määramine. PVT on vastutava inimese koolitamine, töötajate informeerimine ladustatud ainete ohtudest ja informeerima erinevate ainete koos ladustamise ohtudest. EFS BREF 5.1.2. Vastab
36. Käitise energiasäästlikumad lahendused Ettevõtte juhtimissüsteem Energiasäästlikud lahendused viiakse ellu vastavalt võimalustele, tulenevalt nende majanduslikust mõttekusest ja seadusest tulenevatest nõuetest. Käitise energiatarbimise ja keskkonnamõju vähendamine ENE PVT 2 Vastab
37. Personali värbamine ja koolitamine ISO 9001, ettevõtte juhtimissüsteem, BRC Packaging nõuded Personali koolitamine, et oleks tagatud ohutu, säästlik ja asjatundlik materjalide ning masinate kasutamine. Energiat tarbivate seadmete asjatundlik, efektiivne ja säästlik kasutamine. Kvalifitseeritud
personali värbamine ja/või personali koolitamine.
ENE PVT 13 Vastab
38. Seadmete hooldus ISO 9001, ettevõtte juhtimissüsteem, BRC Packaging nõuded Seadmete hooldamine, rikete kõrvaldamine ja parendamine Viiakse läbi hooldustöid, et säästa energiatarbimiselt. Tootmishoonete hooldamine, et optimeerida energiatõhusust. ENE PVT 15 Vastab
 
Lisad
Muud dokumendid
Nimetus Kirjeldus Manused
Mürataseme mõõteprotokoll  

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Vorm ei ole asjakohane.

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Vorm ei ole asjakohane.

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Jrk Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms Meetmed
Tüüp Maht m³ Maksimaalne ühel ajal hoitav Nr kaardil Asukoht kaardil Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT lühend PVT number
Kogus Ühik
1. Metallämber+metallvaat   32 tonni 30; 34 X: 6472201, Y: 659973 Trükivärvid, lakid Trükivärve ja lakke hoitakse hermeetiliselt suletult. Kõik tootmisruumide põrandad, destillaatori ruum ja värviladu on epoksiidvaigu kattega betoonpõrandad või lihtsalt betoonpõrandad. Destillaatori ruum ja värviladu on varustatud absorbendiga. Hoiukohad ei asu äravoolutorustike läheduses. EFS  
2. IBC konteiner   4 tonni 6 X: 6472128, Y: 660033 Etüülatsetaat Piirituse ladu on eraldi ruum, kuhu on võimalik ladustada piiritust IBC konteineritega. Mahuteid hoitakse suletult. Seal hoitakse eeamixi, etoksüpropanooli ja etüülatsetaati. Laos on betoonpõrand. Ruumis ei ole äravoolutorustikke.
EFS  
3. IBC konteiner   8 tonni 6 X: 6472128, Y: 660033 Etoksüpropanool Piirituse ladu on eraldi ruum, kuhu on võimalik ladustada piiritust IBC konteineritega. Mahuteid hoitakse suletult. Seal hoitakse eeamixi, etoksüpropanooli ja etüülatsetaati. Laos on betoonpõrand. Ruumis ei ole äravoolutorustikke. EFS  
4. IBC konteiner   20 tonni 6 X: 6472127, Y: 660034 Etanool Piirituse ladu on eraldi ruum, kuhu on võimalik ladustada piiritust IBC konteineritega. Mahuteid hoitakse suletult. Seal hoitakse eeamixi, etoksüpropanooli ja etüülatsetaati. Laos on betoonpõrand. Ruumis ei ole äravoolutorustikke. Lekkimise korral on võimalik piiritus kokku korjata EFS  
5. Metallvaat+metallämber+plastvaat   45 tonni 30 X: 6472149, Y: 660042 Lamineerimisliimid ja kõvendi Lamineerimisliime ja kõvendeid hoitakse suletult vaatides. Põrandad on betoonist ja puudub äravoolutorustik. EFS  
6. Plastist kott+ 27t mahutid+ IBC konteinerid   1 700 tonni 5; 29 X: 6472203, Y: 660040 Graanul Graanulmaterjal hoiustatakse laos 25kg kottides, tavaliselt 55kotti alusel. Või siis graanulmaterjalid kinnistes tornides. Ribagranulaatorist tulnud graanuleid hoitakse IBC konteinerites. Põrandad on betoonist ja puuduvad äravoolutorustikud. Ohtlikke pragusid, mis kujutaks ohtu pinnasele ei esine. Kui graanul peaks maha pudenema (nt. koti purunemisel), siis korjatakse graanul kokku. Graanulipühkmed pannakse graanuljäätmetesse ja antakse üle jäätmekäitlejale. EFS  
7. Plastkanister   1 tonni 34 X: 6472201, Y: 659972 Trüki abiained/ pesuvedelikud Hoitakse suletult kanistrites. Põrandand on betoonist. Hoiukohad ei asu äravoolutorustike läheduses. EFS  
 

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine
1. Jäätmete muu taaskasutamine Jäätmete võimalikult suur taaskasutamine. Arvestuskord, millega toorainete ja jäätmete kogu-maksumus arvestatakse tootmis-kulude hulka. Pidev
2. Jäätmete muu taaskasutamine Toimub jäätmete sorteerimine ja eraldi kogumine Pidev
3. Jäätmetekke minimeerimine Süsteemid operaatori keskkonnateadlikkuse ja koolituse tagamiseks. Väljaõpete korraldamine. Pidev
4. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Hermeetiliselt suletavad värvi ja lahustite nõud-mahutid lendheitmete vähendamiseks. Kemikaalide käitlemise kord ja täimise kontroll. Pidev
5. Energia ja kütuse kasutamise vähendamine Soojustatud tootmisruumid. Uusi seadmeid kavandades jälgitakse, et need oleksid maksimaalselt energiasäästlikud. Pidev

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Jrk Aine või segu Tootmis- või tehnoloogiaprotsess Ohutuskaart Ohtlik aine
Liik Nimetus Nimetus Kirjeldus Kogus Ühik Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr Piirang
1. Tooraine Trükivärvid, lakid Trükkimine   640 t/a
   
2. Tooraine EEAMIX Trükkimine lahusti. Lisatakse trükivärvile juurde, et viskoossus säiliks 480 t/a
   
3. Tooraine Lamineerimisliimid, kõvendi Lamineerimine   210 t/a
   
4. Abimaterjal Pesuvedelik Trükiplaatide pesemine   5.50 t/a
   
5. Abimaterjal Etüülatsetaat Trükkimine kuivamiskiirendi
45 t/a
   
6. Abimaterjal Etoksüpropanool Trükkimine kuivamisaeglusti 45 t/a
   
7. Tooraine Graanul Ekstrusioon Kile valmistamine 14 000 t/a
   
8. Tooraine Kile Pakendite tootmine   4 500 t/a
   
9. Abimaterjal Papp-pakend Kile tootmine, kauba pakkimine   600 t/a
   
10. Abimaterjal Seadmete hooldusvahendid Seadmete hooldamine   10 t/a
   
11. Abimaterjal Teibid, liimiribad Kile trükkimine, kauba pakkimine, kilekottide tootmine   5 t/a
   
12. Abimaterjal Konstruktsiooni teras Remonditööd   30 t/a
   
13. Abimaterjal Plastpakend Kauba pakkimine   160 t/a
   
14. Abimaterjal Kaubaalused Kauba pakkimine   700 t/a
   
 
 
Käitises kasutatavate või toodetavate ainete või segude REACH registreeringute ja PPORD toimikute numbrid
 

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Ettevõtte välisterritoorium on asfalteeritud ja sademeveed juhitakse linna kanalisatsiooni. Asfaltkate territooriumil on terve, suuri ja vett läbilaskvaid pragusid ei ole. Kõiki kasutatavaid kemikaale hoiustatakse betoneeritud aluspinnaga siseruumides. Tootmishoone ja laoruumide põrandad on terved ja ei kujuta ohtu pinnareostuse tekkeks. Heiteid pinnasesse ja põhjavette ei esine.

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine
1. Muud asjakohased meetmed Käitaja peab teavitama Keskkonnaametit: 1) viivitamatult igast õnnetusest, mis oluliselt mõjutab keskkonda või inimeste tervist; 2) igast muudatusest käitise laadis või toimimisviisis, mis võib avaldada mõju keskkonnale; 3) kavandatavast käitaja vahetumisest. Kompleksloa objektiks oleva tehnilise ümberkorralduse võib ellu viia ainult pärast seda, kui loa andja on käitajale kirjalikult teatanud, et selleks ei ole vaja muuta kompleksloa nõudeid, või kui kompleksloa nõudeid on muudetud. Pidev
2. Heitetekke seire Vähemalt kord viie aasta jooksul teostab heiteallika valdaja välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste ja heiteallikate parameetrite täpsustavad mõõtmised ja kontrollarvutused. Mõõtmised tellitakse akrediteeritud laborilt. Kord viie aasta jooksul

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Jrk Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Võimaliku avariiohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus
1. aktsiaselts ESTIKO - PLASTAR Keskkonnakaitse Keskkonnakaitsealane seadusandlus Vastavalt avarii ulatusele ja tõsidusele töötatakse välja kord selle likvideerimiseks vastutava juhi poolt või ettevõtte juhtkonna poolt. Pärast õnnetust/ohtlikku olukorda, tehnoloogia muutmist või kord aastas.
2. Terve ettevõte Tulekahju, tööõnnetus Kõik töötajad on juhendatud: a) vastavalt ametile, b) üldise tuleohutuse juhendile, c) riskianalüüsile. Vastavalt avarii ulatusele ja tõsidusele töötatakse välja kord selle likvideerimiseks vastutava juhi poolt või ettevõtte juhtkonna poolt. Pärast õnnetust/ohtlikku olukorda, tehnoloogia muutmist või kord aastas.

2.11. Tegevushälbed

Tegevushälbe liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede
Tehnoloogiaseadmete töö alustamine Olemasolevate tehnoloogiaseadmete töö alustamisega ei suurene välisõhku suunatavate saasteainete heitkogused. Erimeetmete rakendamise vajadus puudub.
Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamise korral ei ole seadmed, hooned, rajatised keskkonnaohtlikud. Ohuallikaks on trükivärv, orgaanilised lahustid, õlid.
Kemikaalidele leitakse uus omanik või tagatakse nende nõuetekohane käitlemine jäätmetena.
Puhastusseadmete rikked Ettevõtte tootmises pole vajadust suurte puhastusseadmete järele(vesi, õli, jne.) Erimeetmete rakendamise vajadus puudub.
Tootmisseadmete rikked Tootmisprotsessid on partiipõhised s. t. tootmistegevust on võimalik kergesti lõpetada seadmete rikete korral. Erimeetmete rakendamise vajadus puudub. Trükimasinate juures tuleb trükivärvi nõud hermeetiliselt sulgeda; trükivärvi vannidest tuleb trükivärv välja võtta ja paigaldada hermeetiliselt suletavatesse nõudesse.
Puhastustööd Pneumotransportööri tolmufiltrite, seadmete õlifiltrite, ventilatsiooni torustiku, tootmisterritooriumi ja ruumide, seadmete puhastamine Kuna püüdeseadmete kasutamise vajadus ettevõttes on väike, siis erimeetmete rakendamise vajadus puudub. Järgitakse ohtlike jäätmete käitlemise nõudeid.

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Vorm ei ole asjakohane.

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Vorm ei ole asjakohane.

2.14. Lähteolukorra aruanne

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Estiko - Plastar
Kood JKK7800023
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Tehase tn 16 79508:058:0016 X: 6472194, Y: 659871
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 22221 - Plasttaara tootmine
Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U16 - Tavajäätmete käitluskoht
Komplekstegevus K3 - Lisa nimistus puuduv komplekstegevus
Asukoha üldiseloomustus Aktsiaseltsi ESTIKO-PLASTAR (registrikood 10001689) tootmishoone asub Tartu linnas aadressil Tehase 19c (katastritunnus 79301:001:0133). Maa sihtotstarve on 100% ulatuses tootmismaa. Käitise territooriumi pindala on 20 926m², see asub nn Tehase
tänava tööstusrajoonis. Tehase 19c tööstusterritoorium paikneb Emajõe paremkaldal, piirneb põhjast Tehase tänava elamurajooniga,
läänest Tähe tänava elamurajooniga, Forseliuse pargiga, Tartu Forseliuse kooliga, lõunast teiste ettevõtete
tootmisbaasidega, idast samuti teiste ettevõtete tootmisbaasidega. Tootmisterritooriumi mõjupiirkonnas paiknevad sellised
kultuurimälestistena arvel olevad objektid, nagu Tähe 95 elamu ning Forseliuse seminari mälestuskivi. Kaitstavatest looduse
üksikobjektidest asuvad mõjupiirkonnas Forseliuse pargis 8 põlispärna (KLO4000747). Ettevõtte territooriumil ei esine registreeritud
loodusvarasid. Ettevõtte territooriumil ei paikne märgalasid, pinnavorme ega metsi, mis saaksid ettevõtte tegevuse tõttu mõjutatud. Ettevõtte mõjupiirkonnas Natura 2000 kaitsealad, looduskaitselised üksikobjektid ning kaitstavate liikide elupaigad ja
kasvukohad puuduvad. Ettevõtte piiridest ~800m kaugusel asub Emajõgi.
 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
Plastijäätmete taaskasutusse suunamine R3k - jäätmeteks muutunud, peamiselt orgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine 600 1 000

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Estiko - Plastar
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
07 02 13 - Plastijäätmed 2 200 2 000 200 1 600 600 R3k - jäätmeteks muutunud, peamiselt orgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine  
08 01 11* - Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed 3 3   3    
08 03 12* - Ohtlikke aineid sisaldavad trükivärvijäätmed 356 356   200 156 R2 - lahustite taasväärtustamine või regenereerimine  
12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud 1 1   1    
13 01 13* - Muud hüdraulikaõlid 10 10   10    
13 02 08* - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 2 2   2    
15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid 200 199 1 200    
15 01 02 - Plastpakendid 140 140   140    
15 01 03 - Puitpakendid 420 420   420    
15 01 04 - Metallpakendid 100 100   100    
15 01 06 - Segapakendid 10 10   10    
15 01 10 01* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud mustmetallpakendid 60 60   60    
15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid 10 10   10    
15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus 60 60   60    
16 02 09* - PCB-sid sisaldavad trafod ja kondensaatorid 2 2   2    
16 02 14 01 - Kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09, 16 02 10 01, 16 02 11 01, 16 02 12 01, 16 02 13 01 10 10   10    
16 03 04 - Anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03* 220 220   10    
16 05 06* - Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sealhulgas laborikemikaalisegud 1 1   1    
16 06 01* - Pliiakud 1 1   1    
17 02 01 - Puit 20 20   20    
17 04 02 - Alumiinium 1 1   1    
17 04 05 - Raud ja teras 200 200   200    
17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 200 200   200    
19 12 04 - Plastid ja kummi 200 200   200    
19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* 8 8   8    
19 12 98 - Vaid tavajäätmetest koosnevad tootmisjäätmete, välja arvatud olmejäätmed, segud (segatavajäätmed) 200 200   200    
20 01 01 - Paber ja kartong 3 3   3    
20 01 14* - Happed 1 1   1    
20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 1 1   1    
20 01 27* - Ohtlikke aineid sisaldavad värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud 40 40   40    
20 01 33* - Koodinumbritega 16 06 01*, 16 06 02* ja 16 06 03* nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid 10 10   10    
20 01 35 16* - Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud väikesed infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed (mille ükski väline mõõde ei ületa 50 cm), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 21* ja 20 01 23* 3 3   3    
20 01 35* - Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23* 8 8   8    
20 01 39 - Plastid 180 180   180    
20 02 01 - Biolagunevad jäätmed 30 30   30    
20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) 200 200   200    

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Jrk nr Jäätmekäitlustoimingu nimetus Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, joonised, skeemid
1. Ohtlikke aineid sisaldavate trükivärvijäätmete regenereerimine R2 - lahustite taasväärtustamine või regenereerimine Trükimasina pesemisel või värvide vahetamisel tekkinud värvijäätmed destilleeritakse. Destillaati kasutatakse uuesti masina pesemiseks ja puhastamiseks. Destilleerimisseadet kasutatakse trükiseadmete pesulahuse destilleerimiseks. Destilleerimisseadmes toimub kinnises süsteemis vaakumdestilleerimisprotsess, mille käigus eraldatakse pesulahusest värvikomponendid. Protsessi tulemusena tekivad taaskasutatav trükiseadmete pesulahus ja kõrge värvipigmentide sisaldusega jääkprodukt, mis kuulub utiliseerimisele ja antakse edasi jäätmekäitlejale. Destillaati kasutatakse uuesti masina pesemiseks ja puhastamiseks.
2. Plastijäätmete taaskasutusse suunamine R3k - jäätmeteks muutunud, peamiselt orgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine Taaskasutamiseks sobilikud PE ja PP jäätmed (näiteks tootmisrullide lõpud) kogutakse eraldi ja müüakse edasi. Edasi müüdud jäätmetest tehakse koostööpartnerite poolt uusi plastikust tooteid. Jäätmesaadetisega pannakse lisaks saatedokumentidele kaasa leping ja Annex VII täidetud vorm. Taaskasutuseks sobilikud PE ja PP jäätmed eelsorteeritakse, kogutakse eraldi ja müüakse edasi.
Lisa 3: Annex_VII.pdf
Lisa 4: Contract.docx
 
Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta
 

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Estiko - Plastar
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates) Üheaegne ladustamise kogus Jäätmeliik Põlev­materjal Üheaegne ladustamise kogus
Tonni Tonni
1 X: 6472172, Y: 659971   3-14 päeva     07 02 13 - Plastijäätmed Ei   16
15 01 02 - Plastpakendid Ei   0.48
20 02 01 - Biolagunevad jäätmed Ei   0.24
19 12 98 - Vaid tavajäätmetest koosnevad tootmisjäätmete, välja arvatud olmejäätmed, segud (segatavajäätmed) Ei   16
15 01 06 - Segapakendid Ei    
2 X: 6472201, Y: 659991   3-4 päeva     20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) Ei   16
16 03 04 - Anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03* Ei   16
3 X: 6472167, Y: 659986   1-3 päeva     15 01 03 - Puitpakendid Ei   30
17 02 01 - Puit Ei   30
10 X: 6472064, Y: 660022   7 päeva     20 01 27* - Ohtlikke aineid sisaldavad värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud Jah    
15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus Jah    
08 03 12* - Ohtlikke aineid sisaldavad trükivärvijäätmed Jah    
08 01 11* - Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed Jah    
15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid Jah    
15 01 10 01* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud mustmetallpakendid Jah    
15 X: 6472103, Y: 659977   7 päeva või vastavalt vajadusele     07 02 13 - Plastijäätmed Ei    
15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid Ei    
20 01 39 - Plastid Ei    
19 12 04 - Plastid ja kummi Ei    
15 X: 6472076, Y: 659972   vastavalt vajadusele, umbes 2 korda kuus     07 02 13 - Plastijäätmed Ei    
9 X: 6472092, Y: 660029   vastavalt vajadusele,1-2 korda kuus     15 01 04 - Metallpakendid Ei    
17 04 05 - Raud ja teras Ei    
15 X: 6472079, Y: 660031   vastavalt vajadusele, umbes 1-2 korda kuus     15 01 02 - Plastpakendid Ei    
40,32 X: 6472145, Y: 659929; X: 6472223, Y: 659919; X: 6472232, Y: 659993; X: 6472238, Y: 660054; X: 6472237, Y: 660054; X: 6472220, Y: 660056; X: 6472214, Y: 660065; X: 6472194, Y: 660067; X: 6472187, Y: 660061; X: 6472178, Y: 660056; X: 6472159, Y: 660075; X: 6472156, Y: 660055; X: 6472146, Y: 660056; X: 6472061, Y: 660067; X: 6472056, Y: 660025; X: 6472052, Y: 659997; X: 6472050, Y: 659984; X: 6472098, Y: 659978; X: 6472105, Y: 659965; X: 6472102, Y: 659941; X: 6472126, Y: 659938; X: 6472129, Y: 659938; X: 6472141, Y: 659937; X: 6472145, Y: 659936; X: 6472145, Y: 659929   Mitte igapäevased jäätmed, mis viiakse ära vastavalt tekkimisle/ vastavalt vajadusele     12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud Ei    
13 01 13* - Muud hüdraulikaõlid Ei    
13 02 08* - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid Ei    
16 02 09* - PCB-sid sisaldavad trafod ja kondensaatorid Ei    
16 02 14 01 - Kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09, 16 02 10 01, 16 02 11 01, 16 02 12 01, 16 02 13 01 Ei    
16 05 06* - Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sealhulgas laborikemikaalisegud Ei    
16 06 01* - Pliiakud Ei    
17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* Ei    
19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* Ei    
20 01 14* - Happed Ei    
20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed Ei    
20 01 33* - Koodinumbritega 16 06 01*, 16 06 02* ja 16 06 03* nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid Ei    
20 01 35* - Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23* Ei    
20 01 35 16* - Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud väikesed infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed (mille ükski väline mõõde ei ületa 50 cm), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 21* ja 20 01 23* Ei    
17 04 02 - Alumiinium Ei    
Seotud failid

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Vorm ei ole asjakohane.

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Vorm ei ole asjakohane.

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Vorm ei ole asjakohane.

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Vorm ei ole asjakohane.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine
Kinnitus saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu kohta.
Kinnitan
Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel
Prügila käitamine
Prügila või jäätmehoidla järelhooldus
Jäätmehoidla käitamine
Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vorm ei ole asjakohane.

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Ei ole asjakohane

4.3.3. Äkkheide vette

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
HEIT0006695 JP Järelpõleti X: 6472197, Y: 660062 1.12 14 13.80 80 090204 - Jäätmete põletamine - süttimine keemiatööstuses 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus
HEIT0006694 SV-4 Trükitsehhi ava X: 6472195, Y: 659926 1 11 7.60 20 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus
HEIT0006693 V7,1/2 Trükitsehhi ava 2 X: 6472208, Y: 659972 1 11 3.80 20 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus
HEIT0006689 V9 Värviruumi ava X: 6472199, Y: 659961 0.50 11 3.80 20 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus
  SV-11 keevitustsehhi ava X: 6472089, Y: 660038 0.80 6 7.20 20 060314 - Keemiakaupade tootmine ja töötlemine - muu
HEIT0006692 SV-1 Ekstrusioonitsehhi ava X: 6472203, Y: 650015 0.90 11 7.60 20 060314 - Keemiakaupade tootmine ja töötlemine - muu
HEIT0006691 SV-2 Ekstrusioonitsehhi ava X: 6472206, Y: 650025 0.90 11 3.80 20 060314 - Keemiakaupade tootmine ja töötlemine - muu
HEIT0006690 V3, 1/2 Ekstrusioonitsehhi ava X: 6472215, Y: 650031 1 11 3.80 20 060314 - Keemiakaupade tootmine ja töötlemine - muu

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
22221 - Plasttaara tootmine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
0.78
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)   200 tuh. Nm³

Keskmise võimsusega põletus­seade
Ei
 
Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Jah
Tegevusala, tehnoloogiaprotsess või seade Tegevusalal orgaaniliste lahustite aastakulu, tonni
Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 945.479

Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Jah
Heite­allikate arv tootmis­territooriumil
8
Käitise töötajate arv
175
Emaettevõtte nimi
 
Emaettevõtte riik
Eesti
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Heiteallika keskkonnaregistri kood Kirjeldus Selgitused ja põhjus, miks heiteallikat loalt eemaldada soovitakse Eemaldamise liik
HEIT0006688 HEIT0006688, Keevitustsehh (SV-8), kaugus 20m, 1.00⌀, 11.00m, 4.20m/s, 20.00℃, ESTIKO PLASTAR AS <p>SV-8 on demonteeritud. Selle asemel on uues kohas SV-11.</p> Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
Tontkandlane OÜ
Registrikood/isikukood
14240955
Postiaadress
Pärna 28a-1, Tartu 50604
Telefon
5038040
E-posti aadress
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
Käesolevas töös on juhindutud järgmistest õigusaktidest:

• Atmosfääriõhu kaitse seadus
• Tööstusheite seadus

 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid https://www.riigiteataja.ee/akt/108032019006
 Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid
 Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 “Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016005
 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 “ Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044
 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 “Õhukvaliteedi hindamise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016062
 Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis https://www.riigiteataja.ee/akt/125102019001
  Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid – Riigi Teataja
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Algandmed (materjalide liigid ja kulu, töörežiim jms) on saadud saasteallikate valdaja esindaja käest ning on esitatud vastavates peatükkides.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Aktsiaseltsi ESTIKO-PLASTAR (registrikood 10001689) tootmishoone asub Tartu linnas aadressil Tehase 19c (katastritunnus 79301:001:0133). Maa sihtotstarve on 100% ulatuses tootmismaa. Käitise territooriumi pindala on 20 926m², see asub nn Tehase tänava tööstusrajoonis. Tehase 19c tööstusterritoorium paikneb Emajõe paremkaldal, piirneb põhjast Tehase tänava elamurajooniga, läänest Tähe tänava elamurajooniga, Forseliuse pargiga, Tartu Forseliuse kooliga, lõunast teiste ettevõtete
tootmisbaasidega, idast samuti teiste ettevõtete tootmisbaasidega.
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
pole
Ilmastikutingimuste iseloomustus

Meteoroloogilised karakteristikud ja õhu saasteainete hajumist määravad tegurid Tartus on järgmised.

Tabel 1.1. Tartu klimaatilised näitajad 1981-2010[1]

Temperatuurid:

Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur         

+ 17,6oC

Kõige külmema kuu (veebruar) keskmine temperatuur

-  5,3oC

Keskmine maksimaalne õhutemperatuur

+ 22,7oC

Tuule kiirused ja tuulevaikuse sagedus (%):

Keskmine aastane kiirus

3,2 m/s

Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (%):

N             NO          O             SO          S             SW          W            NW         tuulevaikus

9             9             9             14           15           21           13           5             5

Sademed:

Aasta keskmine sademete hulk        

680 mm

 

 

[1] http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed/

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

LOÜ-de heitkoguste arvutamisel on lähtutud massibilansimeetodist (https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/valisohk/juhendmaterjalid) .

Põlemisel tekkivad heitkogused on arvutatud vastavalt keskkonnaministri määruse nr 59 lisa 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/122032019009?leiaKehtiv

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Heitkoguste arvutamine

 

Heitkoguste arvutamise juures trükitsehhis on lähtutud massibilansi meetodist, kusjuures on arvestatud, et 10,4% lahusti sisendist ei aurustu, vaid viiakse käitisest välja jäätmetena. Iga saasteaine kohta on valmististe koostise alusel arvutatud selle osakaal lahusti sisendis. Valmistised (mitukümmend eri liiki) ise on grupeeritud üldise lahustisisalduse järgi kolme gruppi (värvid) ning neljanda grupi moodustavad lakid. Lisaks on välja toodud kolm lahustit: põhilahusti EEAMIX ning kiirendi ja aeglusti.

 

Iga heitallika kohta on samuti arvutatud selle osakaal varasemate mõõtmistulemuste alusel. Järelpõleti sisend 99,74%, järelpõleti väljund 1,54%, trükitsehhi üldventilatsioon 0,22% ja värviruumi avad 0,03%. Võrreldes eelmise taotlusega on tunduvalt vähenenud trükitsehhi ventilatsiooniavade osakaal, mis on tingitud viimase (2021.a) otsemõõtmise tulemustest. Eriti madal oli etanooli heitkogus, mis võis olla tingitud näiteks vähese etanooli sisaldusega kemikaali kasutamisest, ehkki tavaliselt on värvide põhikomponentideks etanool ja etüülatsetaat. Seetõttu osakaalu arvestamisel ei kasutatud etanooli, vaid muude LOÜ-de heitkoguse väärtust ning selle tulemusena trükitsehhi ventilatsiooniavade osakaal ei langenud ülimalt madalale. Teisalt, see näitab heitõhu äratõmbe kõrget efektiivsust, mis on igati positiivne.

 

Näiteks etüülatsetaadi puhul: lahustis sisaldub 143,560 t, osakaal 0,1518, sellest aurustub 89,6%.

 

Kogu lahusti sisend – 945,850 t, sellest aurustub käitises – 847,149 t, millest etüülatsetaati 0,1518 osa ehk 847,149*0,1518;

Järelpõletisse jõuab: 847,149*0,1518*0,9974= 128,249 t;

Järelpõletist välja: 847,149*0,1518*0,0154= 1,975 t

 

Arvutuskäiku on võimalik jälgida lisatud exel-i failis. Exceli faili töölehel „Kogused“ on iga kemikaali kohta antud ülemisel real komponendi maksimaalne sisaldus ohutuskaardi alusel ning alumisel real – sisaldus vastavalt kemikaali üldisele lahustisisaldusele, mis on võetud aluseks edasistes arvutustes. See tähendab, et komponendi maksimaalne sisaldus ohutuskaardi alusel on korrutatud jagatisega üldine deklareeritud lahustisisaldus/maksimaalsete LOÜ sisalduste summa ohutuskaardi alusel.

Näiteks: Gecko TOP puhul maksimaalsete LOÜ sisalduste summa ohutuskaardi alusel = 91,5%, üldine deklareeritud lahustisisaldus aga on 61,12% - seega jagatis tuleb 61,12/91,5. Etüülatsetaadi maksimaalne sisaldus ohutuskaardi alusel on 10% ning vastavalt üldisele lahustisisaldusele 10 * 61,12/91,5 = 6,7%.

Ekstrusiooni- ja keevitustsehhi emissioonid on arvutatud tuginedes mõõtmistulemustele ja allikate töötundidele.

Põlemisel tekkivad heitkogused on arvutatud vastavalt keskkonnaministri määruse nr 59 lisa 3.

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heite­allikas Püüdeseade
Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine
CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik
Järelpõleti Järelpõleti 1 kord/5a 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 98,46 %  
67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) 98,46 %  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 98,46 %  
 
Muud heite vähendamise meetmed
 

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Järelpõleti
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Trükitsehhi ava
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Trükitsehhi ava 2
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Värviruumi ava
Koormus Tööstus üks vahetus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 0
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 75 75 75
15 - 16 50 50 50
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas keevitustsehhi ava
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Ekstrusioonitsehhi ava
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Ekstrusioonitsehhi ava
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Ekstrusioonitsehhi ava
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas Järelpõleti
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 0.78
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Jah
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
Järelpõleti, 1tk      
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 33.80 200 tuh. Nm³ PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0004 g/s 0.003042 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0004 g/s 0.003042 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0004 g/s 0.003042 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0334 g/s 0.289328 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0234 g/s 0.2028 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0 g/s 0.000208 t
BC Must süsinik 0 g/s 0.000164 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0 mg/s 0.00001 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0001 mg/s 0.000676 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0 mg/s 0.000002 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0001 mg/s 0.000811 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0 mg/s 0.000005 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0 mg/s 0.000101 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0 mg/s 0.000005 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0 mg/s 0.000003 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0 mg/s 0.000074 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0004 µg/s 0.00338 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0.000004 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.000006 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.000006 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0.000006 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0004 g/s 0.003448 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0119 g/s 378.960192 t
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Kas soovite kasutada salvestamisel automaatset heitkoguste arvutamist?
Ei
 
Heite­allikas Lahusteid sisaldav kemikaal Lahusteid sisaldava kemikaali kasutamine Välisõhku väljutatud LOÜ-de heitkogus saasteainete kaupa
Nimetus Tüüp Liik LOÜ-de sisaldus, massi % Tegevusala või tehnoloogiaprotsess Kemi­kaali kogus aastas, tonni Töö­tundide arv aastas Ohulaused (H) CAS nr Nimetus Heitkogus
SNAP kood Nimetus Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001) Aastane heitkogus, tonni/a (täpsus vähemalt 0,0001)
Järelpõleti 69GT281744 Gecko TOP Process Black Lahustipõhine Värv 61.12 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   205.55 8 760 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0.007 0.212
67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) 0.007 0.231
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.047 1.492
Trükitsehhi ava 69GT281744 Gecko TOP Process Black Lahustipõhine Värv 61.12 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   0.231 8 760 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0 0.016
67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) 0 0.017
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.003 0.119
Trükitsehhi ava 2 69GT281744 Gecko TOP Process Black Lahustipõhine Värv 61.12 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   0.231 8 760 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0 0.016
67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) 0 0.017
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.003 0.119
Värviruumi ava 69GT281744 Gecko TOP Process Black Lahustipõhine Värv 61.12 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   0.067 1 500 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0.001 0.004
67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) 0.001 0.005
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.006 0.032
Järelpõleti 77GW289221 Enhanced Adhesion Lahustipõhine Värv 47.40 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   214.487 8 760 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0.005 0.148
67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) 0 0.013
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.045 1.405
Trükitsehhi ava 77GW289221 Enhanced Adhesion Lahustipõhine Värv 47.40 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   0.242 8 760 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0 0.011
67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) 0 0.001
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.003 0.103
Trükitsehhi ava 2 77GW289221 Enhanced Adhesion Lahustipõhine Värv 47.40 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   0.242 8 760 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0 0.011
67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) 0 0.001
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.003 0.103
Värviruumi ava 77GW289221 Enhanced Adhesion Lahustipõhine Värv 47.40 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   0.07 1 500 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0.001 0.003
67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) 0 0.0003
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.006 0.03
Järelpõleti 70GL279720 Gec Matt Varnish Lahustipõhine Värv 73.27 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   80.433 8 760 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0.007 0.212
67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) 0 0.005
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.022 0.691
Trükitsehhi ava 70GL279720 Gec Matt Varnish Lahustipõhine Värv 73.27 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   0.091 8 760 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0 0.016
67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) 0 0.0004
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.002 0.051
Trükitsehhi ava 2 70GL279720 Gec Matt Varnish Lahustipõhine Värv 73.27 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   0.091 8 760 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0 0.016
67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) 0 0.0004
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.002 0.051
Värviruumi ava 70GL279720 Gec Matt Varnish Lahustipõhine Värv 73.27 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   0.026 1 500 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0.001 0.004
67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) 0 0.0001
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.003 0.015
Järelpõleti SOLVAPAST TF PAPER2 Lahustipõhine Lakk 69 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   71.496 8 760 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0.007 0.209
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.017 0.551
Trükitsehhi ava SOLVAPAST TF PAPER2 Lahustipõhine Lakk 69 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   0.081 8 760 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0 0.015
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.001 0.04
Trükitsehhi ava 2 SOLVAPAST TF PAPER2 Lahustipõhine Lakk 69 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   0.081 8 760 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0 0.015
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.001 0.04
Värviruumi ava SOLVAPAST TF PAPER2 Lahustipõhine Lakk 69 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   0.023 1 500 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0.001 0.004
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.002 0.012
Järelpõleti EEAMIX Lahustipõhine Lahusti 100 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   428.974 8 760 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0.018 0.575
67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) 0.005 0.145
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.187 5.887
Trükitsehhi ava EEAMIX Lahustipõhine Lahusti 100 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   0.483 8 760 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0.001 0.042
67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) 0 0.011
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.014 0.43
Trükitsehhi ava 2 EEAMIX Lahustipõhine Lahusti 100 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   0.483 8 760 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0.001 0.042
67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) 0 0.011
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.014 0.43
Värviruumi ava EEAMIX Lahustipõhine Lahusti 100 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   0.14 1 500 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0.002 0.012
67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) 0.001 0.003
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.023 0.125
Järelpõleti etüülatsetaat Lahustipõhine Lahusti 100 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   40.216 8 760 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0.02 0.619
Trükitsehhi ava etüülatsetaat Lahustipõhine Lahusti 100 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   0.045 8 760 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0.001 0.045
Trükitsehhi ava 2 etüülatsetaat Lahustipõhine Lahusti 100 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   0.045 8 760 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0.001 0.045
Värviruumi ava etüülatsetaat Lahustipõhine Lahusti 100 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   0.013 8 760 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0.002 0.013
Järelpõleti Etoksüpropanool Lahustipõhine Lahusti 100 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   40.216 8 760 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.02 0.619
Trükitsehhi ava Etoksüpropanool Lahustipõhine Lahusti 100 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   0.045 8 760 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.001 0.045
Trükitsehhi ava 2 Etoksüpropanool Lahustipõhine Lahusti 100 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   0.045 8 760 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.001 0.045
Värviruumi ava Etoksüpropanool Lahustipõhine Lahusti 100 060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus   0.013 1 500 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.002 0.013
 

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess või seade Lahusti (kaasa arvatud kemikaalis sisalduv lahusti) Välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarne heitkogus Seotud heiteallikad
Taotletav kogus, t/a LOÜ-de heide väljuvates gaasides LOÜ-de kontrollimatu heide, % lahustite sisendist LOÜ-de summaarne heide LOÜ-de summaarne heide, % lahustite sisendist LOÜ-de summaarne heitkogus Heite­allikas
Prognoositav Mõõtühik Prognoositav Prognoositav Mõõtühik Prognoositav Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Tonnides aastas (täpsus 0,001)
Muu rotatsioonsügavtrükk, fleksograafia, rotatsioon-siidtrükk, lamineerimine või lakkimine 945.479 19.30 mg C/Nm³ 0.30 15.194 1.54 0.524 15.194 Järelpõleti
 
Lahustid taotletav kokku
945.479
LOÜ-d kokku (tonni aastas)
15.194
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
 

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
SV-11, SV-1, SV-2, V3,1/2 50-00-0 Formaldehüüd (metanaal) 0 g/s 1 tund 150 µg/m³ 0.001 0
24 tundi 50 µg/m³ 0.001 0
V7,1/2, SV-4, V9, JP, DAT 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) 0.164 g/s 1 tund 3 000 µg/m³ 101 0.034
24 tundi 1 000 µg/m³ 67 0.067
JP, SV-11, SV-1, SV-2, V3,1/2, VAL 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2.875 g/s 8 tundi 10 mg/m³ 0.098 0.01
JP, VAL 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.323 g/s 1 tund 350 µg/m³ 8 0.023
24 tundi 125 µg/m³ 6 0.048
SV-1, SV-2, V3,1/2, DAT 10028-15-6 Osoon 0.003 g/s 8 tundi 120 µg/m³ 7 0.058
JP, VAL 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.063 g/s 1 tund 200 µg/m³ 7 0.035
1 aasta 40 µg/m³ 0.30 0.008
V7,1/2, SV-4, V9, JP, SV-11, SV-1, SV-2, V3,1/2, TR, DAT NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.024 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 1 655 0.331
24 tundi 2 000 µg/m³ 1 103 0.552
JP PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.001 0
JP PM10 Peened osakesed (PM10) 0 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.02 0
1 aasta 40 µg/m³ 0.001 0
 
Koosmõju kirjeldus
ÕHUKVALITEEDI TASEME MÄÄRAMINE

Õhukvaliteedi taseme määramiseks kasutati arvutusmudelit Airviro.
Saadud kontsentratsioonid ei ületa tunni-, ööpäeva- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtust.
Koosmõju avaldavad heiteallikad:
AS Valumehaanika heiteallikad (VAL) asuvad u 400 m kaugusel kagus. Näiteks AS Valumehaanika heiteallikate NOx mõjupiirkond on 100 m ning märkimisväärset koosmõju pole oodata. Koosmõju avaldub põlemisgaaside suhtes.
AS-i TREF heiteallikad (TR) asuvad käitise allikatest u 700 m kaugusel idas. Koosmõjuvaks saasteaineks on NMVOC.
Data Plate OÜ saasteallikad (DAT) asuvad käitise allikatest u 100 m kaugusel kirdes, valdava edela tuule all. Koosmõjuvaks saasteaineks on NMVOC, etüülatsetaat ja osoon.

Kõige lähemal normatiivsele tasemele on koosmõjus tekkiv NMVOC maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine kontsentratsioon, mille maksimumid tekivad kirdes, Tehase tänaval, Data Plate OÜ allikatest kirde suunas. Nii on tunnikeskmine NMVOC maksimum 1655 µg/m³, ööpäevakeskmine 1103 µg/m³. Ainult Estiko-Plastari heitallikate poolt tekitatav tunnikeskmine NMVOC kontsentratsiooni maksimum on 42 µg/m³, ööpäevakeskmine 34 µg/m³ ning maksimumid tekivad hoopis u 140 m kaugusel idas, Tähe tänava ääres.
Õhukvaliteedi hindamise korra alusel, https://www.riigiteataja.ee/akt/108122017007 Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 84 sätestab:
§ 181. Õhukvaliteedi arvutusliku hindamise tulemuste esitamine saasteaine hajumiskaardil
(1) Saasteaine hajumiskaart koostatakse iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile.
Antud juhul ükski saasteaine (va NMVOC) ei saavuta 30% ÕPV-st.
Saasteainete maksimaalväärtused on normikohased ning ei kujuta ohtu inimese tervisele.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Saasteainete heitkoguste ja müra seire
Heiteallikas Seiratav näitaja Seire sagedus Saasteaine
CAS nr Nimetus Selgitused (vajaduse korral)
JP järelpõleti Saasteaine kord/5a 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat)
64-17-5 Etanool (Etüülalkohol)
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid
 
 

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
LÕHN

Pinnakatmisel võib eeldada mõningat lõhnaainete emissiooni, kuid modelleerimisel saadud väike kontsentratsioon ei luba prognoosida märkimisväärse häiringu teket ümbruskonnas. Lõhnaaistingut tekitavatest saasteainetest saab välja tuua värvides sisalduvat etüülbenseeni (suurim kontsentratsioon) ja isopropanooli.
Lõhnatundlikud objektid paiknevad heitallikate suhtes võrdlemisi lähedal, lähim elumaja paikneb u 45 m kaugusel põhjas, ülejäänud elamud jäävad kaugemale põhja kaartes.
Modelleerimisel saadud kontsentratsioon ei luba prognoosida märkimisväärse häiringu teket ümbruskonnas. Hajumisarvutuste alusel (vt hajumise ptk) saavutab etüülatsetaadi kontsentratsioon maksimaalselt 101 µg/m3 ning isopropanool - 20 µg/m3. mis tekivad 140 m kaugusel ida suunal heiteallikast SV-4, ka elamualal.
Lõhna tajumislävi (odour detection treshold e ODT) on aine või ainete segu madalaim kontsentratsioon, mille puhul tekib esmane lõhna aisting. Sõltuvalt meetoditest on saadud mitmeid erinevaid lõhna tajumisläve väärtusi. Antud juhul on lähtutud värskeimas juhendmaterjalis (Šoti Keskkonnakaitse Agentuur e SEPA, 2010) toodud väärtustest.
Andmeid ühendite lõhnalävendi kohta saab vaadata:
1) https://nepis.epa.gov/Exe/ZyPDF.cgi/2000BHG5.PDF?Dockey=2000BHG5.PDF
2) http://citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/download?doi=10.1.1.694.8668&rep=rep1&type=pdf
3) http://www.pdo.co.om/hseforcontractors/Health/Documents/HRAs/ODOR%20THRESHOLDS.pdf
4) Odour guidance 2010. SEPA. https://www.sepa.org.uk/media/154129/odour_guidance.pdf
5) Review of odour character and thresholds. Enviroment Agency, 2007. https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/290981/scho0307bmkt-e-e.pdf

Tabel 1. Saasteainete saastetaseme väärtused ja lõhna tajumislävi
Saasteaine Kõrgeim kontsentratsioon, µg/m3 kontsentratsioon elamute juures, µg/m3 Lõhna tajumislävi , mg/m3 (4)
Etüülatsetaat 101 101 2,41
Isopropanol 20 20 1,185





Tulemused näitavad, et ka lõhnatundlikkus piirkonnas jäävad saasteainete kontsentratsioonid tunduvalt alla lõhna tajumisläve väärtuste.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

AIRVIRO

Arvutamiseks valitud meteoaasta
automaatselt valitud AIRVIRO poolt
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Kasutatud parameetrid on: tuule kiirus ja suund tasemel 2 ja 10 m, välisõhu temperatuur, pilvisus, soojusvoog, sademed

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Tõravere

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

EMHI andmed

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta
Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Koosmõju avaldavad heiteallikad:

AS Valumehaanika heiteallikad asuvad u 400 m kaugusel kagus. Näiteks AS Valumehaanika heiteallikate NOx mõjupiirkond on 100 m ning märkimisväärset koosmõju pole oodata. Koosmõju avaldub põlemisgaaside suhtes.

AS-i TREF heiteallikad asuvad käitise allikatest u 700 m kaugusel idas. Koosmõjuvaks saasteaineks on NMVOC.

Data Plate OÜ saasteallikad asuvad käitise allikatest u 100 m kaugusel kirdes, valdava edela tuule all. Koosmõjuvaks saasteaineks on NMVOC, etüülatsetaat ja osoon.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

olulisi muudatusi pole ette näha

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Õhukvaliteedi taseme määramiseks kasutati arvutusmudelit Airviro.
Saadud kontsentratsioonid ei ületa tunni-, ööpäeva- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtust.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Märkimisväärseid müraallikaid käitises pole.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Kõige lähemal normatiivsele tasemele on koosmõjus tekkiv NMVOC maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine kontsentratsioon, mille maksimumid tekivad kirdes, Tehase tänaval, Data Plate OÜ allikatest kirde suunas. Nii on tunnikeskmine NMVOC maksimum 1655 µg/m³, ööpäevakeskmine 1103 µg/m³.
Ainult Estiko-Plastari heitallikate poolt tekitatav tunnikeskmine NMVOC kontsentratsiooni maksimum on 42 µg/m³, ööpäevakeskmine 34 µg/m³ ning maksimumid tekivad hoopis u 140 m kaugusel idas, Tähe tänava ääres.
Maksimaalsed NMVOC kontsentratsioonid tekivad u 70-130 m kaugusel saasteallikast enam-vähem võrdse osatähtsusega
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Heitallikate parameetrid tagavad saasteainete ohutu hajumise taotletud kogustes. Täiendavad välisõhu saastamise piiramise ja jälgimise meetmed ei ole vajalikud.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Täiendavad välisõhu saastamise piiramise ja jälgimise meetmed ei ole vajalikud.
Saasteainete leviku modelleerimisel saadud saasteainete hajumistulemuste põhjal ei ole otstarbekas rakendada ettevõtte omaseiret.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
pole tarvidust, põhiliste saasteainete püüdmiseks on rakendatud järelpõleti.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
pole ette näha
Muud heite vähendamise meetmed
pole vajalikud
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
V9 - heide värvide ettevalmistusruumist
SV-4 ja V-7.1/2 - heide trükitsehhi üldventilatsioonist, mis korjab üles järelpõletist mööda läinud lahustiaurud.

5.4.18. Lisad

LHK projekti täiendavad andmed
Trükitsehhi kontrollimatu heite osatähtsuse hindamiseks viidi läbi uued heitõhu mõõtmised Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ poolt: Estiko-Plastar AS. Saasteainete mõõtmine 2021.
Ettevõte installeerib uut järelpõletit võimsusega 0,78 MWth, millele on tootjapoolne kirjeldus.

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 166/2006 I lisas nimetatud tegevuse korral
Heite­allikas Äkkheite põhjus Äkkheite kestus, tundide arv (aastaks prognoositav) Seadme seiskamise tundide arv (aastaks prognoositav) Seadme käivitamise tundide arv (aastaks prognoositav)
Järelpõleti järelpõleti seiskumine 0 0 0
 
Äkkheite kestvus tundides aastas kokku
0

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Trükitsehhi ava 2 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) Tavaheide 0.002 g/s 0.145 t  
67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) Tavaheide 0 g/s 0.0294 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.03 g/s 0.952 t  
Trükitsehhi ava 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) Tavaheide 0.002 g/s 0.145 t  
67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) Tavaheide 0 g/s 0.0294 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.03 g/s 0.952 t  
Värviruumi ava 141-78-6 Etüülatsetaat (Etüületanaat) Tavaheide 0.008 g/s 0.04 t  
67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) Tavaheide 0.002