Olmereoveesette taaskasutamine mahuga 5000 tonni aastas. Puidujäätmete, pinnasejäätmete ja kivijäätmete vastuvõtt ja taaskasutusse suunamine.

R Tooted OÜ poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on olmereovee puhastussetete vastuvõtt, bioloogiline töötlemine, ladustamine, töödeldud materjalist jäätmepartiide koostamine ning nende taaskasutusse suunamine või üle andmine vastavat õigust omavale isikule. Selleks on ettevõte hankinud sobiva kinnistu, sobivate rajatistega.
Loa taotleja peamiseks tegevuseks on vastu võtta ja bioloogiliselt töödelda olmereoveesetteid (edaspidi nimetatud sete, reoveesetted või setted). Vähesel määral lisatakse reoveesettele jäätmebilansis olevaid materjale – haljastusjäätmed, saepuru, hakitud oksi, puiduhaket ja muid orgaanilisi materjale. Materjalile lisatakse protsessiks vajalikke tugiaineid (puukoor ja põhk), seiratakse vajalike instrumentidega, õhutatakse sobivate seadmetega, võetakse laborianalüüse materjali valmimises veendumiseks ning ladustatakse sobivale alale enne taaskasutusse suunamist. Sette töötlemise eesmärgiks on töötlemata sette aeroobne stabiliseerimine, saavutamaks selle vastavus Veeseaduses ja Keskkonnaministri määruses „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded1“ toodud nõuetele. Bioloogilse töötlemise (R12o või R3o) tulemusel saavutatakse materjal, mis on sobilik kasutamiseks valdavalt haljastuses ja põllumajanduses.
Käitis, millisele taotletakse luba on varustatud betoonalusega ja betoonseintega (silohoidla), misläbi on tagatud materjali püsivus ja paremad ladustamise-töötlemise tingimused. Segamise järgselt, kaetakse aunad kattega (UV kindel kate), vältimaks peaeesmärgiliselt päikese mõjust sette protsessile, samuti hoiab kate ära sademete juurdepääsu.
Tehniline varustus – kate, tõkestatud sademete ligipääs materjalile, kiviseinad, mis annavad head eeldused tugiainete, sette ja valmismaterjalide ladustamiseks, betoonpõrand, mis tagab liikuvtehnikaga töötlemise võimalikkuse ja ligipääsu materjalile. Käitis on varustatud betoonpõrandaga, betoonist põranda kaudu on tõkestatud materjalist leonduva heitvee sattumine loodusesse. Reoveesete on suure veesisaldusega materjal ent tegemist ei ole materjaliga, millisest jookseks suurel hulgal vett kergesti välja. Vee välja saamiseks on protsess vaja saada kuumaks (bioloogiliste tegurite ehk lagunemisprotsessi abil). Eelenev vajab suuresti tugiaineid, Vee materjalist välja nõrgumise takistamiseks paigaldatakse sette alla (enne maha panemist) põhust padi, mis imab vähesel määral välja nõrguva vee endasse. Perioodiliselt segatakse materjal läbi ja lisatakse juurde põhku ja puukoor, millised aitavad temperatuuride tõusule kaasa ja vee siduvusele. Protsessi korrektsel käitamisel ei ole põhjust karta heitvee välja voolamist materjalist ega ladustusalast.
Sisendmaterjali, reoveesette, aastane töötlusmaht on ca 4000 tonni (loa maksimus on taotletud 5000t), millele lisandub ca 500 tonni, muid orgaanilisi jäätmeid. Töötluse tulemusena vee osakaal väheneb tunduvalt, tulenevalt sette eripärast, millise vee osakaal on kõrge. Bioloogilise töötluse tulemusena tekib ca 3000 kuni 3500 tonni valmis materjali, milline suunatakse taaskasutusse.
Töötlusprotsessiks on nö komposteerimine aunkompostimise meetodil, siseruumis. Materjal transporditakse sihtkohta veokitega. Materjal laetakse maha töötlusalale, kompostiaunade vahetuslähedusse. Maha laetud materjal teisaldatakse aunadesse teleskooplaaduriga. Aunad moodustatakse mõõtmetega 4 m laiad ja ca 2,5 m kõrged, auna pikkus varieerub. Materjali aunastamise eelselt moodustatakse auna alla põhust või heinast nn „padi“, millele setted laetakse. Eelnev imab niiskust ning on olulise tähtsusega temperatuuride saavutamisel. Settele lisatakse teleskooplaaduriga tugiaineid ning materjal segatakse regulaarselt läbi. Aunade segamiseks on kasutusel koppsõel Allu. Materjali aunastamiseks on kasutusel teleskooplaadur ning ekskavaator. Protsessi toimimises veendumiseks mõõdetakse aunades temperatuure (mõõtja ET452-S011). Andmed salvestatakse protsessipäevikusse ja peetakse vastavat aruandlust. Vajalike temperatuuride saavutamise järgselt võetakse materjalist proov, milline saadetakse analüüsimisse akrediteeritud laborisse. Laborianalüüside vastavuse järgselt materjal ja pärast järelvalmimist suunatakse materjal taaskasutusse vastavalt ja Keskkonnaministri määruses Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded1 toodud tingimustele.
Protsessi teostamiseks kulub töötluseks tehnikat ja seadmeid, diiselkütust ning inimtööjõud. Protsessi olevaid materjale hoitakse eraldi valmismaterjaliudest, samuti on eraldatud tugiained ja tugianetena kasutatavad jäätmed. Materjalid kaalutakse autokaaluga, jäätmete üle andja juures. Muude jäätmete osas kasutatakse mahuarvutust, arvestades materjalide erikaalusid. Töötluse joonised on nähtavad lisadest.

Tegevuse mõju ei põhjusta negatiivseid ilminguid ümbritsevas loodus- ega elukeskkonnas , kuna läheduses ei ole elamupiirkondi, ala asub hajaasustusega piirkonnas, läheduses ei ole loodusakaitsealuseid objekte ega muid tundlike osapooli, millel tegevus võiks mõju avaldada.
Hajaasustus ja kontrollitud tegevus aitab vältida potentsiaalseid häiringuid. Ei teostata tegevusi suurte tuulte puhul. Tegevusega võib kaasneda vähesel määral müra (seadmete kasutamisest),, aga häiringu mõju on lokaalne ja läheduses ei ole elamuid, millisele tegevus mõju avaldaks.
Seadmed, millistega tegevusi tehakse on hooldatud ja vastavad tehnilistele tingimustele ja on kooskõlas parima võimaliku tehnikaga. Väljaspool käitlusala ei ladustata jäätmeid, mis põhjustaksid häiringuid (sete, biolagunevad jäätmed).