Menetlus M-121070 » Taotlus T-KL/1013128-4 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1013128-4
Taotluse liik
Keskkonnakompleksloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
JELD-WEN EESTI AS
Kontaktisik
Merit Vain
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Keskkonnakaitseloa muutmine algatati, kuna 09.12.2020 avaldati komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/2009, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused pindade katmise kohta orgaaniliste lahustitega, sealhulgas puidu ja puittoodete kaitsmise kohta kemikaalidega. Keskkonnaamet palus uuendatud PVT vastavuskirjelduse esitada KOTKAS süsteemi kaudu ja samas täpsutada mõningaid andmeid, millele on viidatud 07.04.2021 Keskkonnaameti poolt koostatud keskkonnakompleksloa nõuete täitmise kontrolli tulemuses (OKP nr 1104348).

PVT tabeli sisestamise käigus kanti taotlus üle uuele vormile ning sellega seoses tekkis lisaküsimusl. Muudatuste käigus uuendati ühtlasi kogu LHK projekt, kuna käitises on toimunud tehnoloogilisi ja kasutatavate kemikaalide muudatusi. Muudatustega ei kaasne senise tootmismahu märkimisväärset kasvu.
Parandustaotluse selgitus
Keskkonnaamet andis taotlusele tagasisidet kirjaga 13.09.2022 nr DM-121070-2. Kirjale on punkthaaval vastatud ja vastus esitatud käesoleva taotluse lisana.

Kompleksloa taotluse välisõhku puudutav osa on täies mahus uuesti sisestatud, kuna vahepeal on toimunud mõningad tehnoloogilised muudatused, mida on täpsemini kirjeldatud taotluse vastavates osades.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Käitis, millele käesolevalt keskkonnakompleksloa muudatust taotletakse, on JELD-WEN Eesti AS Rakveres asuv olemasolev tehas. Käitise tegevuse eesmärk on täispuituste ja lengide tootmine (EMTAK 16231 - puidust uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootmine). Tehase planeeritud tootmismahuks on kuni 125 000 tm töödeldud puitu aastas. Tootmise käigus tegeletakse puitdetailide viimistlemisega orgaaniliste lahustite abil, mille kogukulu on maksimaalselt 287,702 tonni aastas
(kulu pindade katmisel ja liimiga katmisel kokku). Sh kasutab ettevõte oma töös puidu viimistlemiseks ca 30 erinevat lahustit sisaldavat kemikaali.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevusega ei kaasne märkimisväärset lõhnaainete ja tahkete osakeste heidet. Ettevõtte teevusega kaasneb müra, mis võb ulatuda väljaspoole tootmiterritooriumi piire. Täpsemalt on müraallikaid ja nendega kaasnevat võimalikku häiringut kirjeldatud LHK projekti vastaval vormil. Seadmed, mis võiksid põhjustada vibratsiooni väljaspool tootmishoonet puuduvad.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
JELD-WEN Eesti AS
Aadress
Tootmise tn 8, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond
Territoriaalkood
0663
Katastritunnus(ed)
66301:030:0008; 66301:030:0003; 66301:034:0082; 66301:030:0004; 66301:034:0011; 66301:034:0149; 66301:034:0107; 66301:030:0090
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6582420, Y: 633811
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kasarmu tn 4 (66301:034:0011), Kasarmu tn 5 (66301:034:0149), Nortsu tee 5 (66301:034:0107), Tehase tn 13 (66301:030:0090), Tootmise tn 7 (66301:030:0003), Tootmise tn 8 (66301:030:0008), Tootmise tn 8a (66301:034:0082), Tootmise tn 9 (66301:030:0004). Puudutatud veekogud: Soolikaoja (VEE1075300), Tobia peakraav (Tobia oja) (VEE1075400). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kasarmu tn 4 (66301:034:0011), Kasarmu tn 5 (66301:034:0149), Nortsu tee 5 (66301:034:0107), Tehase tn 13 (66301:030:0090), Tootmise tn 7 (66301:030:0003), Tootmise tn 8 (66301:030:0008), Tootmise tn 8a (66301:034:0082), Tootmise tn 9 (66301:030:0004). Puudutatud veekogud: Soolikaoja (VEE1075300), Tobia peakraav (Tobia oja) (VEE1075400).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Rakvere linn, Lääne-Viru maakond 0663

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ühiskanalisatsiooni juhitud reovesi
Reoveepuhasti nimi Rakvere linna reoveepuhasti
Reoveepuhasti kood PUH0592810
Ühiskanalisatsiooni omaniku ärinimi/nimi Aktsiaselts Rakvere Vesi
Ühiskanalisatsiooni omaniku registrikood/isikukood 10268413
Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee prognoositav hulk (m³/a) 21 235
Eelpuhasti olemasolu Jah
Eelpuhasti kirjeldus Eelpuhastus seisneb tööstusliku reovee koaguleerimises mehaanilise segamise ja erikeemia (sadestusaine) abil. Eelpuhastiga töödeldakse pesuvett, mis võib sisaldada järgmisi 2.7 tabelis esitatud vesipõhised kemikaale ja liime: Laqvin Top 20 White, Lacroma Clear 30, Laqva Top 30 Base, Stain Kombi ton, Lacroma Clear 10, Profect 2501, Hardener UF Profect 9561 G, Laqva Prime ED 1226, Laqvin Top 30 Base A EG1101 ja Stain SX1427.

Tekkiv tööstuslik reovesi pumbatakse puhastusseadme reaktorisse, lisatakse sadestusaine ning segatakse mikseri abil 10 – 15 minutit kuni tekib kuivaine eraldumine (helves). Tekkinud sade/helves filtreeritakse läbi spetsiaalsete filtrite, puhastatud vesi suunatakse kanalisatsiooni ja väljafiltreeritud sade/helves nõrutatakse ja pressitakse pneumaatilise pressi abil kokku. Pressitud jääk utiliseeritakse liigiti kogutava jäätmena.

AS Jeld-Wen juhib ühiskanalisatsiooni reovett lisatud teenuslepingu alusel.
Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kogust eraldi ei mõõdeta, arvestust peetakse tarbitud veekoguse alusel. Tekkiv reovesi on peamiselt olmereovesi., kuid sisaldab ka ülal kirjeldatud tööstuslikku reovett. Kanalisatsiooni lastava heitvee kohta on olemas saasteainete sisalduse mõõtmisprotokoll, mis on vee-ettevõtjaga kooskõlastatud. Saasteainete sisalduse mõõtmisprotokoll on lisatud käesolevale avaldusele. Aastaste koguste arvutamisel on kasutatud veetarbimise alusel arvestatud vooluhulka.
Reovee juhtimise koht ühiskanalisatsiooni (L-EST97)
 
Ühiskanalisatsiooni juhitud saasteained reovees
Saasteaine nimetus Saasteaine kontsentratsioon mg/l Saasteaine kogus t/a Analüüsitulemus
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 125 1.25
Heljum 250 2.50
Üldfosfor (Püld) 7.90 0.079
Üldlämmastik (Nüld) 68 0.68
Sulfaat (SO42-) 69 0.69
Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete koguste mõõtmine Jah
Ühiskanalisatsiooni juhitavad ohtlike ainete heidete kogused ja sisaldused
Ohtliku aine nimetus CAS kood Ohtliku aine kogus t/a Ohtliku aine kontsentratsioon µg/l Analüüsitulemus/arvutusliku arvestuse alus
Naftasaadused NAF   36 300
Rasvad (polaarsed süsivesinikud) GREASE   11 200
Resortsiin R   31
3,4-dimetüülfenool 34DMPHL   1.80
2,6-dimetüülfenool 26DMPHL   2
Ühealuselised fenoolid FEN1   22
m-, p-kresool M+PMPHL   55
2,5-dimetüülresortsinool 25DMR   6.10
Seirepunktid
Seirekoha nimetus Proovi võtmise liik Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Proovivõtmise sagedus
Jeld-Wen reovesi Punktproov X: 6582391, Y: 633772 Naftasaadused
Ühealuselised fenoolid
2,3-dimetüülfenool
2,5-dimetüülresortsinool
2,6-dimetüülfenool
3,4-dimetüülfenool
3,5-dimetüülfenool
5-metüülresortsiin
m-, p-kresool
o-Kresool
Rasvad (polaarsed süsivesinikud)
Resortsiin
Ühekordne
Vee-ettevõtjaga sõlmitud teenusleping

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Käitise kirjeldus
Käitise kood KNR0000309
Käitise nimetus Rakvere ukse- ja lengitehas
Asukoha üldiseloomustus JELD-WEN EESTI AS tootmishoonete kompleks asub Rakvere linnas. Tootmisterritoorium hõlmab kaheksat katastriüksust raudteest põhjas:

Tootmise tn 8 66301:030:0008
Tootmise tn 7 66301:030:0003
Tootmise tn 8A 66301:034:0082
Tootmise tn 9 66301:030:0004
Kasarmu tn 4 66301:034:0011
Kasarmu tn 5 66301:034:0149
Nortsu tee 5 66301:034:0107
Tehase tn 13 66301:030:0090
Kinnistud on 100% tootmismaa sihtotstarbega. Tootmisterritooriumist lõunas, teisel pool raudteed, asuvad elamud. Elamud paiknevad saasteallikate suhtes lõunas, lähimad neist asuvad u 85 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist. Idast ja läänest ümbritsevad territooriumi teised tootmisalad, kirdes asub riigikaitsemaa, põhjas ja idas sotsiaalmaa, loodes katastrisse kandmata reformimata maa.

Ettevõtte territooriumi pindala kokku 14,6 ha.
Käitise planeerimise, projekteerimise ning ehitamisega seotud asutuste andmed  
Aadress Tootmise tn 8, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond
Territoriaalkood EHAK 0663
Katastritunnus(ed) 66301:030:0008, 66301:034:0011, 66301:034:0149, 66301:034:0107, 66301:030:0090, 66301:030:0003, 66301:034:0082, 66301:030:0004
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kasarmu tn 4 (66301:034:0011), Kasarmu tn 5 (66301:034:0149), Nortsu tee 5 (66301:034:0107), Tehase tn 13 (66301:030:0090), Tootmise tn 7 (66301:030:0003), Tootmise tn 8 (66301:030:0008), Tootmise tn 8a (66301:034:0082), Tootmise tn 9 (66301:030:0004). Puudutatud veekogud: Soolikaoja (VEE1075300), Tobia peakraav (Tobia oja) (VEE1075400). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kasarmu tn 4 (66301:034:0011), Kasarmu tn 5 (66301:034:0149), Nortsu tee 5 (66301:034:0107), Tehase tn 13 (66301:030:0090), Tootmise tn 7 (66301:030:0003), Tootmise tn 8 (66301:030:0008), Tootmise tn 8a (66301:034:0082), Tootmise tn 9 (66301:030:0004). Puudutatud veekogud: Soolikaoja (VEE1075300), Tobia peakraav (Tobia oja) (VEE1075400).
Selgitus käitise kattuvuse kohta  
Seotud käitised
Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus
   
Käitise tegevus
Käitise tegevus
Käitis, millele käesolevalt keskkonnakompleksloa muudatust taotletakse, on JELD-WEN Eesti AS Rakveres asuv olemasolev tehas. Käitise tegevuse eesmärk on täispuituste ja lengide tootmine (EMTAK 16231 - puidust uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootmine). Tehase planeeritud tootmismahuks on kuni 125 000 tm töödeldud puitu aastas. Tootmise käigus tegeletakse puitdetailide viimistlemisega orgaaniliste lahustite abil, mille kogukulu on maksimaalselt 287.702 tonni aastas (kulu pindade katmisel ja liimiga katmisel kokku). Sh kasutab ettevõte oma töös puidu viimistlemiseks ca 30 erinevat lahustit sisaldavat kemikaali.
Ohukategooria
Pole ohtlik
Tegevusala
Tegevus- ja alltegevusvaldkond Tööaeg tundides ööpäevas Tööaeg tundides aastas Ülesseatud tootmis­võimsus Aastane tootmis­maht Põhitegevusala
Muud tegevusvaldkonnad - Ainete, esemete või toodete pinnatöötlus orgaaniliste lahustite kasutamisega, näiteks viimistlemine, trükkimine, katmine, rasvaärastus, veekindluse tagamine, kruntimine, värvimine, puhastamine või impregneerimine orgaaniliste lahustite kuluga üle 200 tonni aastas või üle 150 kilogrammi tunnis 24 5 760 Orgaaniliste lahustite kulu kuni 287,702 tonni aastas Kuni 125 000 tm töödeldud puitu aastas (toodang) Jah
Tootmisetapid
Loend peamistest tootmisetappidest
Ettevõte koosneb lisaks kohapeal paiknevatele kontoripindadele järgmistest tootmishoonetest ja -üksustest:
- puidu laoplats;
- materjali- ja saematerjali ladu;
- lengitootmishoone;
- komponenditehas;
- uksetootmishoone;
- kassetitehas;
- liimkilbihoone;
- abihooned (katlamajad, laopinnad, tankla, puurkaev, jäätmemaja).
Saeveski on kasutuselt kürvaldatud 2023. aastal.
Tehnoloogiaprotsesside plokkskeemid
Tehnoloogiaprotsesside andmed
Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes
720
Tavapärane tööaeg
Kolmes vahetuses päevas (24 h), seitse päeva nädalas, 7992 h/a. (kollektiivpuhkused välja arvestatud)
Olemasolevate keskkonnaalaste lepingute koopiad

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

PVT allikad
Jrk Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev
1. STS PVT-alased järeldused pindade katmise kohta orgaaniliste lahustitega, sealhulgas puidu ja puittoodete kaitsmise kohta kemikaalidega https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020D2009&from=EN
09.12.2020
09.12.2024
2. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf
01.07.2006
01.07.2010
3. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf
01.04.2009
01.04.2013
4. IPPC SG1 Parimad võimalikud võtted puidu- ja mööblitööstusele (IPPC SG1)  
01.01.1999
01.01.1999
 
Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS) ja tehnoloogia võrdlus PVT-ga
Jrk Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõuete kirjeldus PVT viide
PVT lühend PVT number Vastavusmärge
1. Keskkonnajuhtimissüsteemid Keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine
Ettevõttel on FSC™ (Metsahoolekogu, Forest Stewardship Council™) ja PEFC tarneahela juhtimissüsteemi sertifikaadid
Käitise keskkonnajuhtimissüsteem hõlmab muuhulgas (loetelu on nummerdatud sarnaselt viitedokumendile) :
i) Kontsreni juhtkond on kokkuleppinud pikaajalised keskkonnasäästlikud eesmärgid (001 EH&S Policy Statement). Nende rakendamiseks on loodud organisatsiooni struktuuri vastavad ametikohad, kelle ülesandeks on juhtida eesmärkide rakendamist.
ii) Riskianalüüse teostatakse iga muudatuse puhul (kemikaali vahetus, masina muutus).
Enne kemikaali kasutusele võtmist teostab keskorganisatsioon kemikaalile analüüsi hinnates selle riske keskkonnale ja kooskõlasust kehtiva ettevõtte strateegia ning õigusaktidega
iii) Kontserni juhtkond on määranud aastaks 2050 eesmärgid, mis sisaldab:
• Kõikide tootmisjäätmete ümbertöötlemist ja energia taaskasutamist
• Vähendada kasvuhoonegaaside hulka taastuvenergia osakaalu suurendamisega
iv) Tehasele määratakse organisatsiooni poolt iga aasta keskonnasäästlikud eesmärgid, mis tagab kontserni pikaajalise eesmärgi täitmist.
v) Keskonnaeesmärkide saavutamiseks visiooni kavandamise ja rakendamise vastutus on ettevõtte juhil. Allüksuse juhid vastavalt tehase eesmärkidele kavandavad ja rakendavad oma vastutusala piires tegevusi tulemuse saavutamiseks.
vi) Keskonnaaspektid ja -eesmärgid on jagatud ettevõtte siseselt ohutus ja kvaliteediosakonna ning tehnikaosakonna vahel, kus on erinevate juhtide ja spetsialistide ametijuhendites jaotatud vastutused keskonna parendamiseks.
vii) Ettevõttel on kasutusel koolitusregister, mille alusel jälgitakse ja tagatakse kõikide töötajate juhendamine. Koolituste läbimist nõutakse igalt töötajalt enne tööle asumist. Lisaks korduvkoolitustele üks kord aastas toimub ka ohutusnädal, mille raames juhitakse tähelepanu keskonna mõjudele ja olulisusele.
viii) Sisesuhtlus toimub läbi nädala ja kuu ajalehtede ning oskaonnakoosolekute. Korporatsiooni siseselt toimuvad igakuised koosolekud regionaalsete vastutajatega.
ix) Ettevõttes toimib SIO süsteem, mis võimaldab igal töötajal edastada parendusettepanekuid. Igale töötajale on määratud eesmärk teha vähemalt üks ettepanek kalendrikuus. Kord kuus toimuvad töökeskonnanõukogu koosolekud, iganädalaselt töökeskkonnavolinike koosolekud.
x) Ettevõttes on olemas toimiv dokumentide haldamise protsess. Pideva parenduse tagamine ja arendamise vastutus on määratud ohutus- ja kvaliteediosakonna juhile, kes igaaastaselt määrab tegevuskava. Lisaks on loodud eraldi positsioonid efektiivse ja jätkusuutlikku töökorra tagamiseks nagu protsesside jätkusuutlikkuse spetsialist ja JEM assistent.
xi) Ettevõte koolitab töötajaid ja nõuab JEM tööriistade kasutamist, mis on suunatud efektiivse probleemilahenduse tagamiseks ning abistavad tegevuste rakendamise jälgimisel.
xii) Asjakohaste hooldusprogrammide rakendamine on tehnikaosakonna vastutusala, mille jälgimiseks ja tagamiseks on eraldi tarkvarad.
xiii) Hädaolukorraks valmisoleku ja sellele reageerimise eeskirjad, mis muu hulgas hõlmavad hädaolukorra kahjuliku (keskkonna)mõju ennetamist ja/või leevendamist on kirjeldatud HOLP dokumendis;
xiv) Käitise või selle osa (ümber)projekteerimisel võetakse selle keskkonnamõju arvesse riskianalüüsil, mida rakendatakse igal muudatusel.
xv) seire- ja mõõtmisprogramm on kajastatud KOTKASes.
xvi) Võrdlemine käib korportasioonisiseselt teiste tehastega, mis paiknevad erinevates riikides üle maailma.
xvii) Korporatsiooni sisene ROAD MAP audit sisaldab keskkonnajuhtimisüsteemi hindamist. Auditeerimas käivad teiste tehaste töötajad koos ohutus ja keskkonna juhtidega 1 kord aastas. Lisaks teostatakse 1 kord aastas siseaudit.
xviii) Mittevastavuste registreerimiseks on registrid ja tarkvara lahendused, mis aitavad jälgida lahendamist. Juurpõhjuste analüüsiks on kasutusel JEM tööriistad, mis hõlmavad ka järelkontrolli ja tulevkus taasesinemise võimalikkuse hindamist
xix) Vähemalt kord aastas vaadatakse üle korporatsiooni strateegiad ja määratakse uued eesmärgid.
xx) kIganädalaselt toimuvad JELD-WEN kõigi tehastega "Lessons Learned"-koosolekud, kus jagatakse parimaid rakendatud või planeeritud lahendusi ning meetodeid. Igas tehases on tihe koostöö tarnijatega ning vastutavad, kes tegelevad parima lahenduse leidmisega, mille parimaid tulemusi jagatakse eelmainitud koosolekutel.

Lisaks on protsessidel rakendatud ja dokumenteeritud protsessiparameetrite kontrollprotseduur. Lähtuvalt riskianalüüsile rakendatakse vajalikke isikukaitsevahendeid tööpiirkondades.
PVT seisneb üldise keskkonnatoime vähendamiseks sellise keskkonnajuhtimissüsteemi
väljatöötamises ja rakendamises, mis hõlmab kõiki järgmisi aspekte:
i) juhtkonna, sealhulgas kõrgema juhtkonna pühendumine, juhtroll ja vastutus tõhusa keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamisel;
ii) analüüs, mille käigus tehakse kindlaks organisatsiooni kontekst, määratletakse huvitatud isikute vajadused
ja ootused ning tehakse kindlaks käitise võimaliku keskkonnaohu või inimeste tervisele avalduva ohuga seotud näitajad ja kohaldatavad keskkonnaalased õiguslikud nõuded;
iii) sellise keskkonnapoliitika väljatöötamine, mis hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat vähendamist;
iv) oluliste keskkonnaaspektidega seotud eesmärkide ja tulemuslikkuse näitajate kehtestamine, sealhulgas kohaldatavate õiguslike nõuete järgimise tagamine;
v) keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ja keskkonnariskide ärahoidmiseks vajalike meetmete ja korra (sealhulgas vajaduse korral parandus- ja ennetusmeetmete) kavandamine ja rakendamine;
vi) keskkonnaaspektide ja -eesmärkidega seotud struktuuride, rollide ja kohustuste kindlaksmääramine ning vajalike rahaliste vahendite ja töötajate tagamine;
vii) oma tööga käitise keskkonnatoimet mõjutada võivate töötajate vajaliku pädevuse ja teadlikkuse tagamine (nt teavitamise ja koolitamise kaudu);
viii) sise- ja välissuhtlus;
ix) selle soodustamine, et töötajad osaleksid hea keskkonnajuhtimistava kohaldamises;
x) keskkonnajuhtimise käsiraamatu ja kirjaliku korra väljatöötamine ja haldamine olulise keskkonnamõjuga tegevuse kontrollimiseks ning asjakohaste dokumentide haldamine;
xi) tõhus tegevuse kavandamine ja protsessijuhtimine;
xii) asjakohaste hooldusprogrammide rakendamine;
xiii) hädaolukorraks valmisoleku ja sellele reageerimise eeskirjad, mis muu hulgas hõlmavad hädaolukorra kahjuliku (keskkonna)mõju ennetamist ja/või leevendamist;
xiv) (uue) käitise või selle osa (ümber)projekteerimisel selle keskkonnamõju arvessevõtmine kogu olelusringi ulatuses, sealhulgas selle ehitamisel, hooldamisel, käitamisel ja tegevuse lõpetamisel;
xv) seire- ja mõõtmisprogrammi rakendamine; sellekohane teave on vajaduse korral leitav tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärineva õhku- ja vetteheite seire võrdlusaruandest;
xvi) korrapärane sektorisisese võrdlusanalüüsi tegemine;
xvii) perioodiline võimaluse korral sõltumatu siseaudit ja perioodiline sõltumatu välisaudit, et hinnata keskkonnatoimet ja teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavakohaselt ning kas seda on nõuetekohaselt rakendatud ja järgitud;
xviii) mittevastavuse põhjuste hindamine, parandusmeetmete rakendamine mittevastavuse tuvastamisel, parandusmeetmete tõhususe hindamine ja selle kindlakstegemine, kas sarnast mittevastavust esineb veel või võib tulevikus esineda;
xix) keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe perioodiline hindamine kõrgemas juhtkonnas;
xx) keskkonnahoidlikumate meetodite väljatöötamisega kursis olemine ja nende arvessevõtmine.

Lisaks tuleb orgaaniliste lahustitega pinnatöötluse puhul pöörata tähelepanu mitmetele keskkonnajuhtimissüsteemide aspektidele protsesside juures, mida on järgmiste punktide juures käsitletud.
STS PVT 1 Vastab
2. Keskkonnajuhtimissüsteemid Käitise üldise keskkonnatoime vähendamine - Suurimad heite ja energiatarbimisega töötlemisalad tuvastatakse kemikaalide kasutuse asukoha ja kemikaali ohutuskaartide alusel. Parendamisvõimalused tehakse kindlaks läbi igapäevaste tööprotsesseside, kus rakendatakse JEM põhimõtteid ja tööriistu (PSQDCI, SIO).
- Vastavalt iga-aastastele LOÜ heite ja energiatarbimise vähendamise eesmärkidele tegelevad vastavad sturktuuriüksused (tehnikaosakond, R&D, keskonna jätkusuutlikkuse üksus) projektipõhiselt minimeerimist võimaldavate lahenduste leidmise ja rakendamisega.
- Igakuiselt raporteeritakse keskonnatulemus MyEHS keskkonnas, meetme rakendamine toimub läbi CERF süsteemi.
- suurima LOÜde heite ja energiatarbimisega töötlemisalade/-üksuste/-etappide ning suurimate parendamisvõimaluste kindlakstegemine (vt ka PVT 1);
- LOÜde heite ja energiatarbimise minimeerimist võimaldavate meetmete kindlakstegemine ja rakendamine;
- korrapäraselt (vähemalt kord aastas) olukorrast ajakohastatud ülevaate loomine ja kindlakstehtud meetmete rakendamise hindamine.
STS PVT 2 Vastab
3. Tooraine valimine Väikese keskkonnamõjuga tooraine kasutamine ja lahustikasutuse optimeerimine protsessis a) Kemikaalide kasutamisel on toimiv protsess, mille eesmärgiks on pidevalt vähendada ohtlikke ja keskkonnale kahjulike kemikaalide kogust ning rakendada alternatiivseid lahendusi. Chemsoft süsteem annab ülevaate kõikidest kasutatavatest kemikaalidest. Kemikaali nimekiri saab laieneda vaid kemikaalisptesialisti kinnitusel pärast kemikaali ohtudega tutvumist. Täna kasutusel olevate kemikaalide alternatiive pakutakse välja ja katsetakase kemikaalispetsialisti juhtimisel.

b) Kemikaalide, sealhulgas lahustite kasutamise optimeerimine on seotud PVT 2 kirjeldatuga. Tehasel on iga-aastane eesmärk parendada tootlikkust 5% võrra (Diagonal), mille raames keskendutakse ka kemikaalide tarbimise vähendamisele. Diagonal protsess hõlmab nii optimeerimiskohtade leidmist kui ka tegevuste rakendamist.
a) Väikese keskkonnamõjuga tooraine kasutamine.
Keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) raames toimuv kasutatava tooraine (eelkõige kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete ning väga ohtlike ainete) kahjuliku keskkonnamõju süstemaatiline hindamine ja võimaluse korral sellise tooraine asendamine väiksema või olematu keskkonna- ja tervisemõjuga toorainega; seejuures võetakse arvesse toodete kvaliteedinõudeid ja spetsifikatsioone.
b) Lahustikasutuse optimeerimine protsessis
Lahustikasutuse optimeerimine protsessis keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) raames koostatud halduskava abil, mille eesmärk on vajalike meetmete kindlakstegemine ja rakendamine (nt värvusepõhine partiide moodustamine, pihustamise optimeerimine).
STS PVT 3 Vastab
4. Tooraine valimine Lahustitarbimise, LOÜ heite ja tooraine keskkonnamõju vähendamine. a) Koostöös värvi tarnijaga rakendatakse pidevalt katsetusi kuivainesisalduse tõstmiseks värvi koostises.
b) Vesipõhised toorained on kasutusel välistoodetel ja osaliselt sisetoodetel. 2022 jooksul on teostatud veebaasil sisevärviga 3 erineva kemikaaliga katsetused eesmärgiga asendada lahusti baasil värvide kasutamist.
c) Värvimisvalmis pinna ettevalmistusel kasutatakse ühe kihina UV pahtlit, mis asendab lahustibaasil pahtli kasutamist. Korporatsiooni siseselt kaalutakse UV värvide kasutamist, esimesed katsetused on toimumas teistes JELD-WEN tehastes, mille edukal läbimsel plaanitakse rakendada tehnoloogiat ka Rakvere tehases.
d) Käimas projekt Profect 2501 asendamiseks, kus üheks tuvastatud võimalikuks alternatiiviks on lahustivaba kahekomponentne liim.
e) Kasutusel olevate kuumliimide VOC 0%, lahusteid koostises ei kasutata.

PVT kohaldatausest: Lahusti baasil värvist ja liimist loobumise keerukus on seotud puidust aluspinnaga, mis on ülimalt tundlik veele ja ümbritsevale keskkonnale. Seetõttu on raskendatud võrreldava kvaliteedi ja efektiivsuse saavutamine.
a) Suure kuivainesisaldusega lahustipõhiste värvide/pinnakattevahendite/lakkide/tintide/liimide kasutamine
b) Veepõhiste värvide/pinnakattevahendite/tintide/lakkide/liimide kasutamine
c) Kiirguskõvastuvate tintide/pinnakattevahendite/värvide/lakkide/liimide kasutamine
d) Lahustivabade kahekomponendiliste liimide kasutamine
e) Kuumliimide kasutamine
STS PVT 4 Vastab
5. Tooraine ladustamine ja käitlemine Toorainete laohaldus, ladustamine ja käitlemine LOÜ kontrollimatu heite ärahoidmiseks a) HOLP (Hädaolukorras tegutsemise plaan) dokument kirjeldab lekke likvideerimise meetodit, teavitamist ja järelkontrolli protseduuri hindamaks ja leevendamaks võimalikke keskkonnamõjude leevendamine.
b) Kemikaali ladu on rajatud lekkekindlalt, diisel on betoonvannis.
Puhastusvahendite jms tootmises tekkinud jääkkemikaalid kogutakse kokku kaanega suletud nõusse, käideldakse edaspidi ohtliku jäätmena vastavalt jäätmekäitlusjuhendile.
c) Protsessis kohapeal tohib olla vaid selles vahtuses kasutatav kemikaali kogus, ülejäänud hoitakse eraldi laos.
d) Kõik pumbad on kinnised, kasutatakse membraan- ja kolbpumpasid.
e) Ülevoolu ärahoidmiseks kasutatakse andureid. Liinides toimub töö eranditult järelvalve all.
g) Iga mahuti alla on ettenähtud lekkevann, lekke likvideerimiseks on kemikaalide kasutus- ja hoiustamiskohtades absorbendid. Jäätmekäitlusjuhend kirjeldab jäätmete käitlemist.
a) Lekete ja mahavoolu ärahoidmise ja ohjamise kava väljatöötamine ja rakendamine
b) Mahutite hermetiseerimine või katmine ja isoleeritud ladustamisala
c) Tootmisalal ohtlike materjalide ladustamise minimeerimine
d) Meetodid lekete ja mahavoolu ärahoidmiseks pumpamisel
e) Meetodid ülevoolu ärahoidmiseks pumpamisel
f) ei kohaldu
g) Mahavoolu piiramine ja/või kiire kokkukogumine lahustit sisaldavate materjalide käitlemisel
STS PVT 5 Vastab
6. Toormete ja abimaterjalide ladustamine Ladustamine kinnistes originaalpakendites Kasutatavaid kemikaale hoiustatakse originaalpakenditest, mis on tootja poolt määratud sobivaim mahuti hoiustamiseks. Olemas on plaanid hädaolukorras käitumiseks ning tulekustussüsteemid. PVT on sobilike mahutite kasutamine võttes arvesse:
1) Kemikaalide füüsikalis-keemilisi omadusi
2) Mahutite kasutust (kuidas on vaja kasutada ja kui intensiivselt)
3) Kuidas teavitatakse kui toimub tavapärasest tööprotsessist kõrvalekalle
4) Kuidas mahutid on kaitstud normaalsest tööprotsessist kõrvalekaldumisel (ohutusjuhendid, lekkealarmid jms):
5) hooldusjuhendite vajadus.
6) Hädaolukorraplaanide olemasolu.
EFS 5.1.1. Vastab
7. Pakendatud ohtlike ainete ladustamine Ohutustehnika ja riskijuhtimine Ettevõttel on olemas hädaolukorras tegutsemise juhend. Peetakse arvestust kemikaalide kasutamise osas, sh kantakse laoprogrammi pidevalt uued kasutuselevõetavad kemikaalid. Vältimaks õnnetuseriske peab ettevõttel olema hädaolukorra lahendamise plaan ja tuleb pidada ajakohast arvestust kasutatavate kemikaalide osas. EFS 5.1.2 Vastab
8. Pakendatud ohtlike ainete ladustamine Lekkekontroll Ohtlikke aineid ladustatakse lekkekindlatel põrandatel, kus on võimalik lekked likvideerida adsorbendi abil. Tootmisprotsessi kasutusel oleva kemikaali hoiustamise anum paikneb lekkevannis. Lekked veekeskkonda ja pinnasesse on välditud. PVT on lekkekindlate reservuaaride või pindade omamine ohtlike ainete ladustuskohtadel EFS 5.1.2 Vastab
9. Pakendatud ohtlike ainete ladustamine Asjakohane koolitus ja kindlaks määratud vastutus Õnnetuste, avariide ja hädaolukordade lahendamiste ning põhjuste väljaselgitamise eest vastutab ettevõtte töötervishoiu- ja keskkonnajuht.
Töötajatele korraldatakse ettevõtte siseselt täiendkoolitusi ja väljaõppeid. Järgitakse seadmete tootjapoolseid ohutus- ja kasutusjuhendeid ning toimub seadmete regulaarne kontroll. Korraldatakse koolitusi ja teabepäevi ka jäätmekäitlusest, õnnetuste vältimistest ning eriolukorra puhul tegutsemisest.
PVT on määrata inimene kes vastutab kemikaalide ladustamise eest. PVT on inimeste koolitamine ohutusprotsetuuride ja õnnetusjuhtumite korral käitumise korral. EFS 5.1.2 Vastab
10. Pakendatud ohtlike ainete ladustamine Hoiustusala Kemikaale säilitatakse hoones. PVT on säilitada kemikaale hoones või välitingimustes katusega kaetud alal. EFS 5.1.2 Vastab
11. Pakendatud ohtlike ainete ladustamine Tuletõrje vahendid Ettevõttel on kasutusel sobilikud tuleennetus ja tõrje meetmed ja vahendid. PVT on omada sobilikke ja piisavaid tuletõrje ja kaitse vahendeid. EFS 5.1.2 Vastab
12. Pakendatud ohtlike ainete ladustamine Eraldamine Kemikaalide hoiustamise kohad paiknevad eraldi ülejäänud materjalide laoaladest. PVT on eraldada ohtlike kemikaalide hoiustusala ülejäänud laoalast ja võimalikest tuleallikatest. EFS 5.1.2 Vastab
13. Toorainekasutus Meetodid tooraine tarbimise ja LOÜ heite vähendamiseks Sage kemikaalivahetus teeb võimatuks ringtorustike kasutamise. Kasutusel on arvutiga juhitavad segamisseadmed, tooraine transport segamisalale toimub suletud nõudes, kasutatavad kogused on väikesed ja ei õigusta eraldi transpordisüsteemide kasutuselevõttu. Värvivahetusel pestakse seadmed läbi ning kogutakse kasutatud lahusti jäätmena kokku. Tootmisprotsessid on optimeeritud planeerimise faaasis ning partiisid komplekteeritakse töötlusprotsessidesse tagamaks minimaalse seadistusaja ja kemikaalide kulu ümberlülitamisel. Käitise jaoks asjakohane valik PVT nr 6 tabelist viitedokumendis:
- arvutiga juhitavad segamisseadmed
- suletud süsteemid
- tootmise rühmitamine värvuse järgi
STS PVT 6 Vastab
14. Pinnakatte pealekandmine Meetodid tooraine tarbimise ja pinnakattetoimingute keskkonnamõju vähendamiseks Hübriidliinides kasutataske profiilšabloone, mis eemaldab üleliigse kemikaali pinnalt, hoiustab seda ning võimaldab kogutud kogust kasutada järgmisel tootel.
Kõigis värviliinides kasutatakse alarõhul töötava pihustipüstoli pihustusjoa reguleerimiseks õhuvoolu.
Uksetehase lakiliinis kasutatakse täisautomaatset elektrostaatilist peenpihustamist.
Pinnakatte pealekandmine käib masina abil.
Meetodid:
b) Rulli kasutamine koos raakliga. Pinnakattevahendi ja aluspinna edasiliikumisel üleliigne vahend eemaldatakse.
h) Õhutoega pihustamine pneumaatilisel alarõhul.
k) Elektrostaatiline peenpihustamine (täisautomaatne)
p) masina abil pealekandmine
STS PVT 7 Vastab
15. Kuivatamine/kõvastamine Kuivatamis- ja kõvastamistoimingute energiatarbe ja keskkonnamõju vähendamine PVA liimide kuivatamisel pressides kaustatakse kõrgsageduskiirgust.
Hübriidliinides kasutatakse UV-kiirgusega kõvastatavat pahtlit. Osades värviliinides kasutatakse kuivatamisprotsessil üheaegselt konvektsiooni ja infrapunakiirgust. Kõikides liinides on kasutusel soojusvahetid.
Asjakohased meetodid:
c) Kuivatamine mikrolainete ja kõrgsageduskiirgusega
d) Kiirguskõvastamine
e) Kuivatamine üheaegselt nii konvektsiooni teel kui ka infrapunakiirgusega
f) Soojustagastusega konvektsioonkuivatamine/-kõvastamine
STS PVT 8 Vastab
16. Puhastamine Meetodid lahustipõhiste puhastusvahendite kasutuse minimeerimiseks, et vähendada puhastusprotsessist pärinevat LOÜ heidet Pihustuskabiinides kasutatakse filterkangast. Masina osade ja seinte katmiseks kasutatakse kilet. Tahkete osakeste eemaldamiseks kasutatakse iga vahetuse kestel kaabitsaid. Puhastamiseks kasutatud lahustid kogutakse kokku ja antakse ära ohtliku jäätmena. Asjakohased meetodid:
a) Pihustamisalade ja -seadmete kaitsmine
b) Tahkete osakeste eemaldamine enne täielikku puhastamist
f) Kinnised pesumasinad
g) Puhastamiseks kasutatud lahustite kogumine
STS PVT 9 Vastab
17. Seire Lahusti massibilanss Lahustikasutuse sisendkogus tuleb lao andmetest, vastavalt lahustusisaldusele ja kasutusele arvutatakse välja lenduv kogus. Lahustikogused on jälgitud läbi majandustarkvara, kus on võimalik saada reaalajas ülevaade laoseisust ning mille kontrollimiseks on inventuurid kord kvartalis. Masinate tehnilised rikked on registreeritud „Maintenance listis“, kus on kirjas rikke tüüp, kestvus jm Meetodid lahusti massibilansi jälgimiseks:
a) Kõikide asjaomaste lahusti sisend- ja väljundkoguste, samuti andmete ebatäpsuse kindlakstegemine ja kvantifitseerimine
b) Lahustikasutuse jälgimise süsteemi rakendamine
c) Lahusti massibilansi andmete ebatäpsust mõjutada võivate muudatuste seire
STS PVT 10 Vastab
18. Heide tavapärasest erinevates käitamistingimustes Tavapärasest erinevate käitamistingimuste vältimine LOÜ heite seisukohast kriitilise tähtsusega seadmeks on LOÜ püüdeseade. LOÜ käitlemise seadme tootja hooldab, kontrollib ja teostab järelvalvet seadmele tagades seadme korrektse töö. Meetmed:
a) Kriitilise tähtsusega seadmete kindlakstegemine
b) Kontroll, hooldus ja seire
STS PVT 13 Vastab
19. Heitgaasis sisalduvad heitkogused LOÜ heitkoguste vähendamine Süsteemide planeerimisel viiakse läbi riskianalüüs, mis hõlmab ka protsessigaaside LOÜ sisalduse vähendamise meetmeid. LOÜ sisaldavate pinnakattevahendite pealekandmine toimub eraldatud kambris, kus on kohtäratõmme. Värvi ettevalmistuseks on eraldatud ruumid - - nn värviköögid, kus on kohtäratõmme.Kuivatus- ja kõvastusahjudes on kohtäratõmme ja alarõhk, samuti on kohtäratõmme jahutusaladelt. Seadmete puhastamise ajal kasutatakse protsessi äratõmmet heidete eemaldamiseks. a) Süsteemi valimisel, projekteerimisel ja optimeerimisel arvestatakse LOÜ eemaldamiseks vajalikke aspekte (loetletud täpsemini viitedokmendis),
b) Õhu väljatõmme LOÜsid sisaldavate materjalide pealekandmise kohale võimalikult lähedasest punktist
c) Õhu väljatõmme värvide/pinnakattevahendite/liimide/tintide ettevalmistamise kohale võimalikult lähedasest punktist
d) Õhu väljatõmme kuivatus-/kõvastamisprotsesside käigus
e) Kõvastusahju/kuivati kontrollimatu heite ja soojuskao minimeerimiseks selle sisse- ja väljapääsu hermetiseerimine või kuivatamisel alarõhu kasutamine
f) Õhu väljatõmme jahutustsoonist
h) Õhu väljatõmme puhastusaladelt
STS PVT 14 Vastab
20. Heitgaasis sisalduvad heitkogused Meetodid LOÜ sisalduse vähendamiseks heitgaasis. Ettevõttes on protsessigaasidest LOÜ eemaldamiseks aktiivsöekatalüsaator, kuhu juhitakse suurema LOÜ heitega protsesside väljatõmbed. b) Adsorbeerimine aktiivsöe või tseoliitide abil
g) Katalüütiline oksüdeerimine
STS PVT 15 Vastab
21. Heitgaasis sisalduvad heitkogused LOÜ heitkoguste vähendamise süsteemi energiatarbe vähendamine Protsessigaasi töötlemise süsteemis on muudetava sagedusega ajam, mis võimaldab õhu voolukiirust muuta vastavalt väljuva gaasi kogusele. a) Protsessigaasi töötlemise süsteemi suunatavate LOÜde koguse hoidmine konstantsena ventilaatori abil, millel on muudetava sagedusega ajam STS PVT 16 Vastab
22. Heitgaasis sisalduvad heitkogused NOx- ja CO heite vähendamine Protsessigaasis sisalduva LOÜ termilise töötlemise seadme optimeerimise eest vastutab seadme tootja ja hooldaja, muuhulgas heitmeid puudutavas osas. a) Termilise töötlemise tingimuste optimeerimine (projekteerimine ja käitamine) STS PVT 17 Vastab
23. Heitgaasis sisalduvad heitkogused Tolmu heite vähendamine Ettevõtte värvikambrites on tekstiilfiltrid d) Liigpihustatud värvi kuiveraldus filtrite abil STS PVT 18 Vastab
24. Energiakasutus Energiakulu arvestus ja optimeerimine Toimub energiakulu üle arvestuse pidamine ja andmete võrdlemine. Kasutatakse võimaluste piires kaasaegseid ja energiatõhusaid tootmisseadmeid. PVT on rakendada ja järgida energiatõhususe juhtimissüsteemi, mida olenevalt kohalikest asjaoludest iseloomustavad järgmised elemendid:
1) tippjuhtide panus;
2) tippjuhid määratlevad energiatõhususe poliitika konkreetse käitise puhul;
3) eesmärkide ja sihtide kavandamine ja kehtestamine;
4) meetmete rakendamine, pidades silmas eelkõige järgmisi asjaolusid:
5) personali struktuur ja vastutus, koolitamine, teadlikkus ja asjatundlikkus, teavitamine, töötajate kaasamine, dokumenteerimine, protsesside tõhus kontroll, hooldusprogrammid, valmisolek eriolukordadeks ja neile reageerimine, energiatõhususega seotud õigusaktide ja lepingute (kui neid on sõlmitud) täitmise tagamine;
6) võrdlusanalüüs;
7) tulemuslikkuse kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates tähelepanu eelkõige järgmistele asjaoludele:
8) seire ja mõõtmine; parandamine ja ennetamine; andmete talletamine; sõltumatu (kui see on teostatav) sisemise auditi läbiviimine, et teha kindlaks, kas energiatõhususe juhtimissüsteem vastab kavandatule ning kas seda on õigesti rakendatud ja järgitud;
9) energiatõhususe juhtimissüsteemi läbivaatamine ja selle sobivuse, adekvaatsuse ja tõhususe tagamine tippjuhtkonna poolt;
10) uue käitise projekteerimisel käitise lõpliku sulgemise keskkonnamõju arvestamine;
11) energiatõhua tehnoloogia arendamine ning energiatõhusa tehnika arenguga kaasaskäimine.
ENE 4.2.1. Vastab
25. Energiatõhusus Tõhusa energiakasutuse saavutamine Seadmete soetamisel järgitakse energiatarbimise näitajaid ja eelistatakse alati energiasäästlikumat varianti. Kasutusel on ka lokaalse suunitlusega energiatõhususprojektid, nt valgustuse vahetamine kuid puudub üleüldine kava tehase tasandil.
Kogutakse ja jälgitakse sisseostetava energia andmeid, samuti kütusekulu.
Soojuse tootmise ning soojusenergia transportimisel on kasutusel soojusisolatsioon.
Ventilatsioonisüsteem on soojustagastusega varustatud ja protsessiõhku voolukiirust saab reguleerida sõltuvalt ventilatsioonivajadusest.
a-b) Energiatõhususkava ja energiabilansi andmete jälgimine on käitise laadi, suuruse ja keerukusastmega kooskõlas.
c) Jahutatud või kuumutatud vedelikke sisaldavate mahutite ja vaatide ning põletus- ja aurusüsteemide soojusisolatsioon
e) Kuuma gaasi voogude soojuse taaskasutamine
f) Protsessiõhu ja protsessigaasi voolukiiruse reguleerimine
STS PVT 19 Vastab
26. Veekasutus ja reovee teke Veekulu ja tekkiva reovee koguse vähendamise meetodid Olemas veekasutuskava, mille raames toimub ka veest proovide võtmine kord aastas. Jälgitakse ka vee tarbimist. Järelvalve on tagatud KOTKAS süsteemi abil
Tootmisprotsessides ei ole vesi kasutusel seega puudub võimalus ka taaskasutuseks. Küttesüsteemis on vesi kasutusel soojusenergia kandjana suletud süsteemis. Vee kvaliteet on jälgitud, vesi pehmendatud
a) Veemajanduskava ja veeauditid
c) Vee taaskasutus ja/või ringlussevõtt
STS PVT 20 Vastab
27. Vetteheide Meetodid vetteheite vähendamiseks ja/või vee taaskasutamise ja ringlussevõtu hõlbustamiseks Tööstusliku reovee koaguleerimine mehaanilise segamise ja erikeemia (sadestusaine) abil.

Tekkiv tööstuslik reovesi pumbatakse puhastusseadme reaktorisse, lisatakse sadestusaine (Dekromit alumiiniumisoolad) ning segatakse mikseri abil 10 – 15 minutit kuni tekib kuivaine eraldumine (helves). Tekkinud sade/helves filtreeritakse läbi spetsiaalsete filtrite, puhastatud vesi suunatakse kanalisatsiooni ja väljafiltreeritud sade/helves nõrutatakse ja pressitakse pneumaatilise pressi abil kokku. Pressitud jääk utiliseeritakse liigiti kogutava jäätmena.

Puhastusefektiivsus. Reovee vastavust nõuetele iseloomustab taotluse lisana esitatud reovee saasteainete mõõtmisprotokoll.
f) sadestamine STS PVT 21 Vastab
28. Jäätmekäitlus Kõrvaldatavate jäätmete koguse vähendamine Ettevõttel on rakendatud jäätmekäitlusstandard
Jäätmeid kogutakse liigiti, jäätmekoguseid seiratakse ja analüüsitakse.
Jäätmete veesisalduse vähendamiseks kasutatakse sadestamist, Mahuteid korduvkasutatakse.
a)jäätmekäitluskava
b)jäätmekoguste seire
d)jäätmevoopõhised meetodid
- jäätmete veesisalduse vähendamine;
- korduvkasutatavate mahutite kasutamine, mahutite taaskasutamine muul otstarbel või mahutimaterjali ringlussevõtt.
STS PVT 22 Vastab
29. Ebameeldivad lõhnad Õhusaasteainete, sh LOÜde heitenormidest kinnipidamine Söefilter-katalüsaator LOÜ heitmete vähendamiseks ja piiramiseks. Välisõhku heidetavate saasteainete kogused on piisavalt väikesed, et ebameeldiva lõhna tekkimine käitist ümbritsevatel aladel on vähetõenäoline. Kasutada lenduvate orgaaniliste ainete heite piiramise võtteid, nagu nõrgema lõhnaga materjalide või selliste töötlemisviiside, kus lõhn vähem mõjule pääseb, kasutamine ning heitgaaside töötlemine, sealhulgas ka kõrge korstna kasutamine. STS PVT 22 Vastab
30. Uksetsehh Toimub heitõhu retsirkulatsioon. Soojuse taaskogumine. Soojuse taaskogumine. Välisõhku paisatavate saateainete koguste ärahoidmine. IPPC SG1 - Vastab
31. Muud tsehhid Toimub heitõhu retsirkulatsioon. Soojuse taaskogumine. Soojuse taaskogumine. Välisõhku paisatavate saateainete koguste ärahoidmine. IPPC SG1 - Vastab
32. Kõik tsehhid Puidujäätmete taaskasutamine kütusena. Toimub puidujäätmete taaskasutamine. Soojuse taaskogumine. Välisõhku paisatavate saateainete koguste ärahoidmine. IPPC SG1 - Vastab
33. Materjali ladustamine Materjali ladustamine eraldi hoidlates. Väldib materjali riknemist. Jäätmete taaskasutus kütusena. IPPC SG1 - Vastab
34. Katlamaja Katlamaja on puiduküttel, põletusseade on kaasaegne, toimub regulaarne ülevaatus ja kontroll, olemas multitsüklon. Optimaalse põlemisrežiimi saavutamine ja seeläbi saastekoguste vähendamine. Välisõhu saaste vähendamine. IPPC SG1 - Vastab
35. Viimistlusmaterjalid Kasutatakse nii vee, kui solvendipõhiseid kattematerjale, oluline osa on atsetaate sisaldavatel materjalidel. Ei kasutata metallipõhiseid värve. Solvendisisaldus on tavaliselt alla keskmise. Paigaldatud uus vesikrunti kasutav liin. Kasutatakse väga erinevaid materjale, mis on kaasaegsed. Veepõhistele materjalidele üleminek. Veepõhiste kattematerjalide kasutamine lahustipõhiste asemel. Orgaaniliste värvide kasutamine metallipõhiste värvide asemel. Kõrge tahke aine sisaldusega kattematerjalide
kasutamine.
IPPC SG1 - Vastab
36. Viimistlusprotsess ventilatsioon Kasutatakse kohtäratõmbeid, mõningatel juhtudel on väljundid kokku viidud. Katteoperatsioonide alad on varustatud kohtventilatsiooniga. Katteoperatsioonide alad on varustatud kohtventilatsiooniga. IPPC SG1 - Vastab
37. Kogu käitise energia kokkuhoid Tootmishooned osaliselt rekonstrueeritud. Heitõhu retsirkulatsioon on valdavalt olemas. Energia optimaalne kasutamine ja säästmine. Energiakasutuse optimeerimine. IPPC SG1 - Vastab
 
Lisad

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Jrk PVT lühend PVT number Nimetus, aine või muu näitaja Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus PVT heitetaseme (HT) vahemik HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu täpsustus Tehnoloogiaga saavutatav HT HT ühik Erandi lõpp
1. STS PVT 17 NOx Protsessigaasi termilisel töötlemisel saavutatav heitetase 20-130 ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 0 mg/Nm3
 
2. STS PVT 17 CO Protsessigaasi termilisel töötlemisel saavutatav soovituslik heitetase 20-150 ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 0 mg/Nm3
 
3. STS PVT 18 tolm Ettevalmistamine ja kattekihi pealekandmine < 1-3 ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 0 mg/Nm3
 
4. STS PVT 14, 15 LOÜ Puitpindade kattekihiga katmine 5-20 ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 19.179 mg C/Nm3
 
 
Jrk Käitise lubatud HPV vastavuse hindamise tingimused
1. Seadme tootja kinnitusel ei esine MIAB seadmest osakeste, lämmastikoksiidide ja süsinikmonooksiidi heidet.

Ettevalmistamise ja kattekihi pealekandmise protsessiga seotud heiteallikad on kõik varustatud filtritega värvipritsmete ja neist tuleneva osakeste heite vältimiseks. Filtreid hooldatakse korrapäraselt vastavalt tootja juhistele ning tolmuheidet ette näha ei ole. Eraldi filter puudub ainult heiteallikal S19, kus toimub käsitsi värvimine väikestes kogustes, olulist tolmuheidet ette näha ei ole.

Vastavus PVT STS alapunkt 1.14 tabelitele 34 ja 35 heitetaseme leidmise kirjeldus on esitatud taotluse vormil 5.4.1. heite piirväärtusele vastamise osas. Arvutuse tulemus on esitatud vormil 5.4.9. PVT STS ei täpsusta, et puitpindade kattekihiga katmisel peab LOÜ heitetase olema saavutatud heiteallika kaupa, sellise täpsusega andmeid seega ei esitata.

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Vorm ei ole asjakohane.

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Jrk Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms Meetmed
Tüüp Maht m³ Maksimaalne ühel ajal hoitav Nr kaardil Asukoht kaardil Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT lühend PVT number
Kogus Ühik
1. Originaalpakend 1 20 tonni 14 X: 6582341, Y: 633849 Liimid Kemikaale säilitatakse tootja konteinerites ning tagastatakse pärast tühjendamist tootjale. Tootja hoolitseb mahuti tehnilise seisundi eest. EFS 5.1.1.
Betoneeritud põrandaga hoiuruum STS PVT5
2. Originaalpakend 0.20 50 14 X: 6582341, Y: 633849 Värv, pahtel, lakk, lisandid Kemikaale säilitatakse tootja konteinerites ning tagastatakse pärast tühjendamist tootjale. Tootja hoolitseb mahuti tehnilise seisundi eest. EFS 5.1.1.
Betoneeritud põrandaga hoiuruum STS PVT 5
3. Mahuti 5 5 10 X: 6582386, Y: 633644 Diislikütus Suletud mahuti, ümbrisvann ja mahuti kaetud katusega STS PVT 5
Betoneeritud ümbrisvann STS PVT 5
Auditi dokumendid on leitavad tehnilise järelevalve infosüsteemist: https://jvis.tja.ee    
4. Konteiner 0.20 0.20 10 X: 6582386, Y: 633645 Määrdeõli Kemikaale säilitatakse tootja konteinerites ning tagastatakse pärast tühjendamist tootjale. Tootja hoolitseb mahuti tehnilise seisundi eest. EFS 5.1.1.
Põhi on sõrestik ja sõrestiku alla asub vedelikukindel kogumisanum STS PVT 5
 

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine
1. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine LOÜ heitmete vähendamine.
Tootmisprotsessis eelistatakse võimaluse korral vesipõhiseid kemikaale (UV pahtliliin ning vesipõhised lakid).
Pidevalt
2. Energia ja kütuse tõhus kasutamine Kaasaegsete ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutamine. Pidevalt
3. Jäätmetekke vältimine Optimaalse vajaliku koguse toorme ja kemikaalide hankimine. Välditakse materjali riknemist ning liigset jäätmeteket. Pidevalt
4. Jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamine Toormete ja abimaterjalide pakendid (tünnid, kanistrid, euroalused jms) tühjendatakse ja puhastatakse ning suunatakse korduskasutamisele. Pidevalt
5. Jäätmete ringlussevõtt Papp ja kile pressitakse ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele. Pidevalt
6. Jäätmete muu taaskasutamine Puidu töötlemisel tekkiva puhta saepuru ja puukoore taaskasutamine kütusena kateldes. Praaktoode suunatakse taaskasutusse. Pidevalt
7. Jäätmete kõrvaldamine Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ettevõttes, antakse üle vastavat jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele. Pidevalt
8. Reovee tekke vähendamine Veekasutuse optimeerimine.
Veekulu üle peetakse igakuiselt arvestust veemõõtjaga.
Heitvesi juhitakse üldkanalisatsiooni.
Pidevalt
9. Pinna- ja põhjavee kaitse Vältida ohtlike ainete sattumist koos reoveega ühiskanalisatsiooni. Tagada ettevõttele kuuluvate kanalisatsioonirajatiste lekkekindlus. Visuaalne ülevaatus.
Asfalteeritud plats.
Toormed ja abimaterjalid
ladustatakse vastavalt materjali omadustele betoneeritud pinnaga originaalpakendites (sh kanistrites, vaatides, kaubaalustel vms). Kõik materjalid ladustatakse tootmishoones sees, et vältida aine sattumist pinna-ja põhjavette ning veereostust.
Pidevalt
10. Müra vältimine või vähendamine Müra tekke vältimine.
Transpordivahendite ja tootmismasinate korrashoiu tagamine. Seadmete väljalülitamine pärast töö lõppu. Töötajatel soovitatav kasutada vajadusel mürakaitse vahendeid (kõrvaklappe, troppe). Tootmishoones hoitakse uksed kinni nii palju kui võimalik, et minimeerida müra levikut hoonest välja.
Pidevalt
11. Muud asjakohased meetmed Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol pakendatakse jäätmed asjakohasel viisil, et vältida ohtu tervisele ja keskkonnale ning võimaldada nende hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist. Pidevalt

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Jrk Aine või segu Tootmis- või tehnoloogiaprotsess Ohutuskaart Ohtlik aine
Liik Nimetus Nimetus Kirjeldus Kogus Ühik Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr Piirang
1. Tooraine Saematerjal uksetootmine   70 000 m³/a
   
2. Tooraine Ümarpuit uksetootmine   110 000 m³/a
   
3. Abimaterjal Lainepapp uksetootmine   151 t/a
   
4. Abimaterjal Kile uksetootmine   77 t/a
   
5. Pooltoode Kuumpoleeritud klaas (float-klaas) ja lihvitud pealispinnaga klaas uksetootmine   4.50 m³/a
   
6. Pooltoode Karastatud kildumatu klaas uksetootmine   2.40 m³/a
   
7. Abimaterjal Diislikütus sõidukite kütus   50 m³/a
Diislikütus 68334-30-5 Puudub
8. Abimaterjal PVA liimid (Kiilto jt) uksetootmine   240 m³/a
   
9. Abimaterjal Care Top 25 DH1342 lengitootmine Lahustipõhine värv 262 t/a n-Butüülatsetaat 123-86-4 Puudub
Etanool (Etüülalkohol) 64-17-5 Puudub
1-Metoksü-2-propanool 107-98-2 Puudub
Uureaformaldehüüdvaik, isobutüülitud 68002-18-6 Puudub
Melamiinformaldehüüdvaik, butüülitud 68002-25-5 Puudub
Uureaformaldehüüdvaik 68002-19-7 Puudub
Isobutanool 78-83-1 Puudub
Formaldehüüd (metanaal) 50-00-0 Puudub
2-Ethyl-2-(hydroxymethyl)-1,3-propanediol 77-99-6 Puudub
Amide Wax - Puudub
10. Abimaterjal Hesse NS 26622-0009 lengitootmine Lahustipõhine pahtel 215 t/a Etüülatsetaat (Etüületanaat) 141-78-6 Puudub
Ksüleen (dimetüülbenseen) 1330-20-7 Puudub
2-Propanool (Isopropüülalkohol) 67-63-0 Puudub
Etüülbenseen 100-41-4 Puudub
Nitrotselluloos 9004-70-0 Puudub
11. Abimaterjal Diccodur Primer lengitootmine Lahustipõhine värv 71 t/a n-Butüülatsetaat 123-86-4 Puudub
Ksüleen (dimetüülbenseen) 1330-20-7 Puudub
4-morfoliinkarbaldehüüd 4394-85-8 Puudub
12. Abimaterjal Laqvin Top 20 White lengitootmine Veepõhine värv 31.67 t/a 2-Butoksüetanool 111-76-2 Puudub
3-jodo-2-propünüülbutüülkarbamaat 55406-53-6 Puudub
1,2-Bensisotiasool-3(2H)-oon 2634-33-5 Puudub
2-metüül-4-isotiasool-3-oon 2682-20-4 Puudub
Tsinkpüritioon 13463-41-7 Puudub
13. Abimaterjal AC Hardener DV313 lengitootmine Lahustipõhine kõvendi 32 t/a Etanool (Etüülalkohol) 64-17-5 Puudub
n-Butüülatsetaat 123-86-4 Puudub
p-Tolueensulfoonhape 104-15-4 Puudub
Etüülatsetaat (Etüületanaat) 141-78-6 Puudub
Fosforhape (ortofosforhape) 7664-38-2 Puudub
14. Abimaterjal Lacroma Clear 30 uksetootmine Veepõhine lakk 20.59 t/a 2-Butoksüetanool 111-76-2 Puudub
Dipropüleenglükoolmonometüüleeter (DPGME) 34590-94-8 Puudub
Tetramethyl Decynediol 126-86-3 Puudub
5-Kloro-2-metüül-2H-isotiasool-3-oon 55965-84-9 Puudub
2-metüül-4-isotiasool-3-oon 2682-20-4 Puudub
15. Abimaterjal Thinner DT890 lengitootmine Lahustipõhine lahusti 16 t/a n-Butüülatsetaat 123-86-4 Puudub
Etanool (Etüülalkohol) 64-17-5 Puudub
Etüülatsetaat (Etüületanaat) 141-78-6 Puudub
16. Abimaterjal Thinner 006 1062 lengitootmine Lahustipõhine lahusti 9.80 t/a 2-Metoksü-1-metüületüülatsetaat 108-65-6 Puudub
Ksüleen (dimetüülbenseen) 1330-20-7 Puudub
n-Butüülatsetaat 123-86-4 Puudub
2-Metoksüpropüülatsetaat 70657-70-4 Puudub
17. Abimaterjal Aqualight top 10 lengitootmine UV lakk 6.19 t/a 2-Butoksüetanool 111-76-2 Puudub
Dipropüleenglükoolmonometüüleeter (DPGME) 34590-94-8 Puudub
Atsetoon (2-Propanoon) 67-64-1 Puudub
5-Kloro-2-metüül-2H-isotiasool-3-oon 55965-84-9 Puudub
Urethane PolyesterAcrylate - Puudub
Adipohydrazide 1071-93-8 Puudub
1,2-Bensisotiasool-3(2H)-oon 2634-33-5 Puudub
18. Abimaterjal Diccodur Hardener lengitootmine Lahustipõhine kõvendi 9.48 t/a n-Butüülatsetaat 123-86-4 Puudub
heksametüüldiisotsüanaat, oligomeerid 500-060-2 Puudub
m-Tolülideendiisotsüanaat 26471-62-5 Puudub
19. Abimaterjal Hesse PUR-Härter DR 4075 lengitootmine Lahustipõhine kõvendi 8.93 t/a Heksaan-1,6-diisotsüanaat, homopolümeer 28182-81-2 Puudub
n-Butüülatsetaat 123-86-4 Puudub
1,6-Heksametüleendiisotsüanaat (HMDI) 822-06-0 Puudub
20. Abimaterjal Lacroma Cleaner XX699 lengi- ja uksetootmine Pesulahusti 2.91 t/a 2-Amino-2-metüülpropanool 124-68-5 Puudub
2-Butoksüetanool 111-76-2 Puudub
21. Abimaterjal Care top 25 Base A DH1326 lengitootmine Lahustipõhine värv 0.34 t/a n-Butüülatsetaat 123-86-4 Puudub
uureaformaldehüüdvaik, butüülitud 68002-19-7 Puudub
Melamiinformaldehüüdvaik, butüülitud 68002-25-5 Puudub
1-Metoksü-2-propanool 107-98-2 Puudub
Etanool (Etüülalkohol) 64-17-5 Puudub
n-Butanool 71-36-3 Puudub
Amide Wax - Puudub
Etüülatsetaat (Etüületanaat) 141-78-6 Puudub
2-Ethyl-2-(hydroxymethyl)-1,3-propanediol 77-99-6 Puudub
Formaldehüüd (metanaal) 50-00-0 Puudub
22. Abimaterjal Thin Spackle filler EK1005 lengitootmine Pahtel 0.62 t/a 2,4,7,9-tetramethyldec-5-yne-4,7-diol 126-86-3 Puudub
3-jodo-2-propünüülbutüülkarbamaat 55406-53-6 Puudub
1,2-Bensisotiasool-3(2H)-oon 2634-33-5 Puudub
23. Abimaterjal Laqva Top 30 Base lengitootmine Veepõhine lakk 0.18 t/a 2-Butoksüetanool 111-76-2 Puudub
Dipropüleenglükoolmonometüüleeter (DPGME) 34590-94-8 Puudub
Ammooniumhüdroksiid (10%-35% lahus), nuuskpiiritus 1336-21-6 Puudub
2-metüül-4-isotiasool-3-oon 2682-20-4 Puudub
1,2-Bensisotiasool-3(2H)-oon 2634-33-5 Puudub
24. Abimaterjal Lacroma Cleaner XX720 uksetootmine Pesulahusti, aerosool 0.90 t/a 2-Butoksüetanool 111-76-2 Puudub
25. Abimaterjal Stain Kombi ton lengi- ja uksetootmine Veepõhine värv 0.88 t/a 1-Metoksü-2-propanool 107-98-2 Puudub
1,2-Bensisotiasool-3(2H)-oon 2634-33-5 Puudub
5-Kloro-2-metüül-2H-isotiasool-3-oon 55965-84-9 Puudub
26. Abimaterjal Uvett Clear 25 uksetootmine UV lakk 0.11 t/a Tripropüleenglükooldiakrülaat (TPGDA) 42978-66-5 Puudub
Trimetüül-ool-propaan etoksütriakrülaat 28961-43-5 Puudub
Glütserüülpropoksütriakrülaat 52408-84-1 Puudub
Polyester Polyol 188012-57-9 Puudub
4,4-isopropülideendifenool 55818-57-0 Puudub
Bensofenoon 119-61-9 Puudub
Amine-AcrylateOligomer 111497-86-0 Puudub
Laurüülakrülaat (dodetsüülakrülaat) 57472-68-1 Puudub
Trimethylolpropanetriacrylate 15625-89-5 Puudub
27. Abimaterjal Lacroma Clear 10 lengitootmine Veepõhine lakk 0.27 t/a 2-Butoksüetanool 111-76-2 Puudub
Dipropüleenglükoolmonometüüleeter (DPGME) 34590-94-8 Puudub
Adipohydrazide 1071-93-8 Puudub
2-metüül-4-isotiasool-3-oon 2682-20-4 Puudub
5-Kloro-2-metüül-2H-isotiasool-3-oon 55965-84-9 Puudub
28. Abimaterjal Profect 2501 puitkomponentide liimimine Liim, kahekomponendiline 41.03 t/a Formaldehüüd (metanaal) 50-00-0 Puudub
Metanool (Metüülalkohol) 67-56-1 Puudub
29. Abimaterjal Hardener UF Profect 9561 G puitkomponentide liimimine Kahekomponendilise liimi kõvendi 7.23 t/a Polüalumiiniumkloriid 1327-41-9 Puudub
30. Abimaterjal Thinner DTL6307 lengitootmine pesulahusti 18.51 t/a Tolueen (Metüülbenseen) 108-88-3 Puudub
n-Butüülatsetaat 123-86-4 Puudub
2-Butanoon (MEK) 78-93-3 Puudub
Atsetoon (2-Propanoon) 67-64-1 Puudub
Etüülatsetaat (Etüületanaat) 141-78-6 Puudub
Ksüleen (dimetüülbenseen) 1330-20-7 Puudub
Tsükloheksanoon 108-94-1 Puudub
Etüülbenseen 100-41-4 Puudub
31. Abimaterjal Hesse UG Clear lengitootmine UV pahtel 27.08 t/a 4,4-isopropülideendifenool 55818-57-0 Puudub
Glütserüülpropoksütriakrülaat 52408-84-1 Puudub
Tripropüleen glükool 111497-86-0 Puudub
Polüamiin amiidi sool 162627-17-0 Puudub
Polüeeter akrülaat, modifitseeritud amiiniga - Puudub
2,6-di-tert-butüül-p-kresool 128-37-0 Puudub
Etüülfenüül (2,4,6-trimetüülbensoüül) fosfinaat 84434-11-7 Puudub
Laurüülakrülaat (dodetsüülakrülaat) 57472-68-1 Puudub
32. Abimaterjal Care Top 35 Base A DH1326 lengitootmine Lahustipõhine värv 0.05 t/a n-Butüülatsetaat 123-86-4 Puudub
Uureaformaldehüüdvaik, isobutüülitud 68002-19-7 Puudub
n-Butanool 71-36-3 Puudub
Melamiinformaldehüüdvaik, butüülitud 68002-25-5 Puudub
Etanool (Etüülalkohol) 64-17-5 Puudub
1-Metoksü-2-propanool 107-98-2 Puudub
Amide Wax - Puudub
Formaldehüüd (metanaal) 50-00-0 Puudub
33. Abimaterjal Laqva Prime ED 1226 lengitootmine Veepõhine kruntvärv 47.19 t/a 2,4,7,9-tetramethyldec-5-yne-4,7-diol 126-86-3 Puudub
Ammooniumhüdroksiid (10%-35% lahus), nuuskpiiritus 1336-21-6 Puudub
1,2-Bensisotiasool-3(2H)-oon 2634-33-5 Puudub
2-metüül-4-isotiasool-3-oon 2682-20-4 Puudub
34. Abimaterjal Laqvin Top 30 Base A EG1101 lengitootmine Veepõhine värv 13.32 t/a 2-Butoksüetanool 111-76-2 Puudub
Dipropüleenglükoolmonometüüleeter (DPGME) 34590-94-8 Puudub
Trietüülamiin 121-44-8 Puudub
Tetramethyl Decynediol 126-86-3 Puudub
Adipohydrazide 1071-93-8 Puudub
1,2-Bensisotiasool-3(2H)-oon 2634-33-5 Puudub
2-metüül-4-isotiasool-3-oon 2682-20-4 Puudub
5-Kloro-2-metüül-2H-isotiasool-3-oon 55965-84-9 Puudub
35. Abimaterjal Thickener STAM 61 uksetootmine Lahustipõhine lisand värvile 0.02 t/a 2-Butoksüetanool 111-76-2 Puudub
36. Abimaterjal Stain SX1427 lengitootmine Veepõhine kruntvärv 0.32 t/a 3-jodo-2-propünüülbutüülkarbamaat 55406-53-6 Puudub
2-Bromo-2-nitro-1,3-propaandiool (Bronopool) 52-51-7 Puudub
1,2-Bensisotiasool-3(2H)-oon 2634-33-5 Puudub
5-Kloro-2-metüül-2H-isotiasool-3-oon 55965-84-9 Puudub
37. Abimaterjal Care Top 20 Base D DH1326 lengitootmine Lahustipõhine värv 1.20 t/a n-Butüülatsetaat 123-86-4 Puudub
Uureaformaldehüüdvaik, isobutüülitud 68002-19-7 Puudub
n-Butanool 71-36-3 Puudub
Melamiinformaldehüüdvaik, butüülitud 68002-25-5 Puudub
Etanool (Etüülalkohol) 64-17-5 Puudub
1-Metoksü-2-propanool 107-98-2 Puudub
2-Metoksü-1-metüületüülatsetaat 108-65-6 Puudub
Amide Wax - Puudub
Formaldehüüd (metanaal) 50-00-0 Puudub
38. Abimaterjal AC Care Prime DF300 lengitootmine Lahustipõhine värv 35 t/a n-Butüülatsetaat 123-86-4 Puudub
Etanool (Etüülalkohol) 64-17-5 Puudub
Uureaformaldehüüdvaik, isobutüülitud 68002-18-6 Puudub
Uureaformaldehüüdvaik 68002-19-7 Puudub
Melamiinformaldehüüdvaik, butüülitud 68002-25-5 Puudub
Etüülatsetaat (Etüületanaat) 141-78-6 Puudub
Amide Wax - Puudub
Formaldehüüd (metanaal) 50-00-0 Puudub
39. Abimaterjal Care Top 10 Base D DHL326 lengitootmine Lahustipõhine värv 2.50 t/a n-Butüülatsetaat 123-86-4 Puudub
Uureaformaldehüüdvaik, isobutüülitud 68002-19-7 Puudub
n-Butanool 71-36-3 Puudub
Melamiinformaldehüüdvaik, butüülitud 68002-25-5 Puudub
2-Metoksü-1-metüületüülatsetaat 108-65-6 Puudub
Etanool (Etüülalkohol) 64-17-5 Puudub
1-Metoksü-2-propanool 107-98-2 Puudub
Amide Wax - Puudub
Formaldehüüd (metanaal) 50-00-0 Puudub
40. Abimaterjal Dekromit alumiiniumsoolad reovee eelpuhastus   0.75 t/a Alumiiniumsulfaat 10043-01-3 Puudub
Kaltsiumoksiid (Lubi) 1305-78-8 Puudub
 
 
Käitises kasutatavate või toodetavate ainete või segude REACH registreeringute ja PPORD toimikute numbrid
 

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Omaseire liik Põhjaveekiht Proovivõtupunkti sügavus Mõõtepunkti asukoht Analüüsi- ja proovivõtu nõuded Saasteaine
Nr plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Seiratavad näitajad Seire sagedus
põhjavee seire Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) Ordoviitsium-Kambrium Käitise veekasutust ja veeseiret puudutavad objektid X: 6582390, Y: 633890 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul
Nitrit (NO2-) Üks kord viie aasta jooksul
Üldraud (Fe) Üks kord viie aasta jooksul
Sulfaat (SO42-) Üks kord viie aasta jooksul
Kloriid (CL) Üks kord viie aasta jooksul
Mangaan (Mn) Üks kord viie aasta jooksul
Naatrium (Na+) Üks kord viie aasta jooksul
Nitraat (NO3-) Üks kord viie aasta jooksul
Üks kord viie aasta jooksul
Hägusus Üks kord viie aasta jooksul
Lõhnaläve indeks Üks kord viie aasta jooksul
Oksüdeeritavus Üks kord viie aasta jooksul
Elektrijuhtivus Üks kord viie aasta jooksul

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine
1. Tootmise seire Tootmise efektiivne toimimine ja võimaliku keskonnamõju minimeerimiseks toimub tootmistegevuse efektiivsuse ning seda mõjutavate tegevuste järgimine ja arvestus. Pidevalt
2. Jäätmetekke seire Tekkivate jäätmekoguste jälgimine ja liigiti arvestuse pidamine. Jäätmearuande koostamine 1 kord aastas.
Jälgitakse, et kõik tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ning selleks ettenähtud kogumismahutisse/konteinerisse.
Pidevalt
3. Heitetekke seire Saasteainete heitkoguste jälgimine ja arvestuse pidamine kvartalideklaratsioonide ning aastaaruande esitamisel. Pidevalt
4. Heite keskkonnamõju seire Heite keskkonnamõju seire on korraldatud visuaalse vaatlusega Pidevalt
5. Müra- ja vibratsiooni seire Vastavalt tegevuskavale müra leviku piiramine lähimate elamute suunas vältimaks häiringut vastuvõtja juures Pidevalt

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Jrk Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Võimaliku avariiohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus
1. Kogu käitis Tootmisseadme rike Regulaarne tehnoloogiaseadmete hooldus ja kontroll ning igapäevane visuaalne kontroll Tootmisprotsess või –protsessi osa (vastavalt vajadusele) peatatakse kuni rikke kõrvaldamiseni. Vastavalt vajadusele.
2. Kogu käitis Tule ja plahvatusega seotud õnnetused (põlevmaterjalide hoiustamine) Põhitootmine varustatud automaatse sprinklersüsteemiga; hoonetes esmased tulekustutusvahendid; olemas tuletõrje veevõtukohad. Töötajad on juhendatud; olemas „Tulekahju korral tegutsemise kord“, toimuvad tuleohutusõppused. Tootmisprotsess või –protsessi osa (vastavalt vajadusele) peatatakse kuni tulekahju tagajärgede kõrvaldamiseni Vastavalt vajadusele.
3. Kogu käitis Ettevõtte rünnak väljastpoolt Välistatud on kõrvaliste isikute sissepääs tootmishoonesse. Tootmisterritoorium on aiaga piiratud ning värav lukustatud. Territooriumil on ööpäevaringne mehitatud valve.
Sissepääsu juures on kontroll ning iga külastaja visiit tuleb registreerida.
Politsei kutsumine Vastavalt vajadusele.
4. Kogu käitis Tööõnnetus töötajaga Töötajatele korraldatakse ettevõtte siseselt täiendkoolitusi ja väljaõppeid. Järgitakse seadmete tootjapoolseid ohutus- ja kasutusjuhendeid ning toimub seadmete regulaarne kontroll.
Töötajatele korraldatakse ka tervise- ja ohutusalast väljaõpet, kuidas erinevate seadmetega töötada ning kuidas kasutada ohutustehnikat.
Tootmisprotsess või –protsessi osa (vastavalt vajadusele) peatatakse kuni õnnetusse sattunud töötaja on viidud ohutusse kohta (raske tööõnnetuse puhul kutsutakse kohale kiirabi ning rakendatakse õnnetuse likvideerimise meetmeid) Vastavalt vajadusele.
5. Kogu käitis Elektrikatkestus Regulaarne tehnoloogiaseadmete hooldus ja kontroll ning igapäevane visuaalne kontroll Teavitada elektrienergia müüjat elektrikatkestusest.
Tootmisprotsess või –protsessi osa (vastavalt vajadusele) peatub kuni elektrienergia taastamiseni.
Vastavalt vajadusele.
6. Kogu käitis Kemikaalidega seotud õnnetused Kemikaale hoiustatakse eraldi ladudes; kemikaalid varustatud ohutuskaartidega; töötajad juhendatud. Tootmisprotsess või –protsessi osa (vastavalt vajadusele) peatatakse kuni kemikaalilekke likvideerimiseni. Vastavalt vajadusele.

2.11. Tegevushälbed

Tegevushälbe liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede
Tootmisseadmete rikked Kõik tehnoloogiaprotsessid Tehnoloogiaseadme rikete korral korraldatakse viivitamatult rikke kõrvaldamine. Elektrikatkestuse korral katkeb tootmisseadmete töö. Veeavarii korral sulgetakse peakraan või sektsioonide kraan ning rike kõrvaldatakse.
Puhastustööd Kõik tehnoloogiaprotsessid Tehnoloogiaseadmete puhastamine toimub hoolduse ja kontrolli käigus, mida tehakse vastava graafiku alusel regulaarselt.
Lekked Kõik tehnoloogiaprotsessid Tootmisprotsess või –protsessi osa (vastavalt vajadusele) peatatakse kuni lekke kõrvaldamiseni.
Ajutised seisakud Kõik tehnoloogiaprotsessid Tootmisprotsess või –protsessi osa (vastavalt vajadusele) peatatakse kuni seisaku põhjuste väljaselgitamiseni ning olukorra lahenduste leidmiseni.
Puhastusseadmete rikked Kõik tehnoloogiaprotsessid Tootmisprotsess või –protsessi osa (vastavalt vajadusele) peatatakse võimaluse korral kuni rikke kõrvaldamiseni.
Tehnoloogiaseadmete töö alustamine Kõik tehnoloogiaprotsessid Regulaarne tehnoloogiaseadmete hooldus ja kontroll ning igapäevane visuaalne kontroll enne töö alustamist. Töö toimub pidevalt, 24h ööpäevas, vahetustega.
Hooldus- ja kontrolltööd on aasta lõikes registreeritud.
Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine Kõik tehnoloogiaprotsessid Regulaarne tehnoloogiaseadmete hooldus ja kontroll ning igapäevane visuaalne kontroll peale töö lõpetamist ehk peale vahetuse lõpetamist.

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral
Tegevuse lõpetamisel ettevõte korraldab seadmete tühjendamise ning vajadusel demonteerimise ja teisaldamise. Mahutid/hoidlad tühjendatakse (sh jäätmekonteinerid). Vajadusel ka mahutid/hoidlad demonteeritakse ja teisaldatakse. Kõik ladustatud toormed ja abimaterjalid müüakse maha, kõrvaldatakse, antakse üle teisele ettevõttele või vastavat käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Ettevõtte territoorium heakorrastatakse. Elektrivarustus lülitatakse välja, veetorustikud tühjendatakse, mitte töökorras olevad seadmed käideldakse jäätmetena.
Järelhoolduse meetmed
Käitise tegevuse lõpetamisel ei ole ette näha käitise tegevusest tulenenud jääksaaste ja jääkreostuse esinemist.

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Vorm ei ole asjakohane.

2.14. Lähteolukorra aruanne

Käitise tegevuskoha lähteolukorra aruanne

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Rakvere ukse- ja lengitehas
Kood JKK5900016
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, Tootmise tn 8 66301:030:0008 X: 6582577, Y: 633764
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 16231 - Puidust uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootmine (k.a väravad)
Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U8 - Koospõletustehas
Asukoha üldiseloomustus Puidukatel
 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
Puidukatel R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil 6 500 8 000

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Rakvere ukse- ja lengitehas
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 8 000 8 000   2 000 6 000 R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil  
08 01 11* - Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed 250 250   250    
10 01 01 - Koldetuhk, räbu ja katlatuhk (välja arvatud koodinumbriga 10 01 04* nimetatud katlatuhk ning koodinumbritega 10 01 96* ja 10 01 97* nimetatud jäätmed) 55 55   55    
15 01 04 - Metallpakendid 95 95   95    
13 02 06* - Sünteetilised mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 2.50 2.50   2.50    
15 01 02 - Plastpakendid 40 40   40    
20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0.50 0.50   0.50    
20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) 150 150   150    
17 02 01 - Puit 5 5   5    
17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 25 25   25    
20 01 35* - Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23* 4 4   4    
15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid 50 50   50    
15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus 5 5   5    
17 04 05 - Raud ja teras 30 30   30    
08 01 20 - Värve või lakke sisaldavad vesisuspensioonid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 19* 180 180   180    
03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 3 500 3 500     3 500 R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil  
15 01 03 - Puitpakendid 3 3   3    
15 01 06 - Segapakendid 70 70   70    

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Jrk nr Jäätmekäitlustoimingu nimetus Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, joonised, skeemid
1. Puidujäätmete põletamine R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil Kütteks kasutatakse ettevõttes tekkivaid ohtlike ainetega mittesaastunud puidujäätmeid. Puidukatel
 
Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta
 

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Vorm ei ole asjakohane.

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Vorm ei ole asjakohane.

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Rakvere ukse- ja lengitehas
Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid
Mehhanismide konserveerimine Tegevuse lõpetamisel tuleb tekkinud jäätmed anda üle edasiseks käitlemiseks vastavat tegevusluba ja/või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule või ettevõttele ning territoorium jäätmetest korrastada, sh likvideerida reostus kui see on jäätmetest tingituna ajajooksul tekkinud. Käitises olevate seadmete likvideerimisel tuleb seadmed jäätmetest ja jääkidest puhastada. Ülejäävad ohtlikud kemikaalid koguda vastavasse jäätmetaarasse kokku ning anda samuti üle isikutele, kes omavad käitlemiseks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätme- või keskkonnakompleksluba. Tegevuse lõppemisel
Kemikaalide käitlus Kõik kemikaalid kogutakse kokku, realiseeritakse või antakse üle jäätmekäitlejale. Tegevuse lõppemisel
Tegevuse lõpetamine Tegevuse lõpetamisel tuleb jäätmete tekkekoht ja territoorium korrastada ning kõik jäätmed anda üle edasiseks käitlemiseks vastavat tegevusluba omavale isikule või ettevõttele. Tegevuse lõppemisel
 

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Vorm ei ole asjakohane. Ettevõttes on kasutusel puidukatlad, mida kasutatakse kohapeal tekkivate puidujäätmete põletamiseks energia tootmise eesmärgil. katlad on varustatud püüdeseadmetega. Ülevaade rakenduvast PVTst on esitatud kompleksloa taotluse vastaval vormil.

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Vorm ei ole asjakohane. Jäätmekäitlusalaste hädaolukordade tekkimist ei ole ette näha.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine
Juhtimissüsteemi kirjeldus, sealhulgas töökorraldusdokumendid, mis annavad ülevaate kõikide ohtlike jäätmete käitlusega seotud töötajate tööülesannetest, pädevusest ja vastutusest
Krediidi-või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendav dokument õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastatuse likvideerimise kulude katmiseks
Tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutava isiku tööülesandeid ja vastutust kirjeldavad dokumendid
Kinnitus saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu kohta.
Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel
Prügila käitamine
Prügila või jäätmehoidla järelhooldus
Jäätmehoidla käitamine
Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus
Tootmises kasutatav vesi saadakse tootmisterritooriumil asuvast (Arkna tee 1a) puurkaevust. Puurkaevu passi number on 5868, katastri number 2744. Puurkaev on 105 m sügavune ja võtab vet ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksist. Kaev on rajatud 1987 a ja passi kohane tootlikkus on 8,4 m3/h. Kaevu sanitaarkaitseala ulatus on 30 m.
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
Käitis on teostanud pinnase ja põhjavee saastatuse omaseiret viies läbi mõõtmisi üks kord viie aasta jooksul vastavalt vormil 2.8 esitatud andmetele. Staatilist veetaset mõõdeti 18.10.2021 ja see oli 105 m sügavuses puurkaevus 46 m.
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
Vee võtmiseks on puurkaevu paigaldatud süvaveepump MX 150 M 4. Kasutatava vee kulu määratakse veelugejaga (CTB-65). Võetava vee arvestust peetakse taadeldud veemõõtja alusel, fikseeritakse veevõtu päevikus veemõõtja näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes. Vähemalt üks kord viie aasta jooksul võetakse veeproov, milles seiratakse järgnevaid näitajaid: ammoonium, nitrit, raud, sulfaat, kloriid, mangaan, naatrium, nitraat, vesinikioonide kontsentratsioon, pH, hägusus, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus ja lõhn. Ettevõte võtab lisaks omaseire korras kord aastas puurkaevust veeproovi, milles analüüsitakse keemilisi ja bakteriaalseid reostusnäitajaid. Teostatud veeanalüüside alusel on vee kvaliteet tunnistatud sobivaks ning töötlemist ei toimu.
Reovee/heitvee suublasse juhtimise või suunamise viis
Ühiskanalisatsioon
Sademevee suublasse juhtimise või suunamise viis
Veekogusse juhtimine
Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid
Kas tegevuseks on vaja planeeringut?
Ei

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane.

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr 1.
Veehaarde nimi saetööstus (2744)
Veehaarde kood POH0000836
Puurkaevu katastrinumber 2744
Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6582390, Y: 633890
Põhjaveekiht Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)
Põhjaveekogum Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_Ida)
Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Jah
Joogivee kasutamine või tootmine Jah
Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Jah
Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Puurkaev ja pumpla asuvad lukustatavas hoones. Hoonet ümbritseb haljasala.
Veevõtuseadmete iseloomustus Vee võtmiseks on puurkaevu paigaldatud süvaveepump MX 150 M 4. Kasutatava vee kulu määratakse veelugejaga (CTB-65).
Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti
Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Võetava vee arvestust peetakse taadeldud veemõõtja alusel fikseerides veevõtu päevikus veemõõtja näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes kuu alguses (või lõpus). Veearvestit tuleb taadelda vähemalt üks kord viie aasta jooksul või üks kord kümne aasta jooksul DN> 300 mm arvesti korral. Taatlemise aeg märkida veevõtu päevikus.
Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused
Toimub võetava vee töötlemine Ei
Taotletav veevõtt (m³)
Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Veevõtt 21235 5 309 5 309 5 309 5 309 21 236 59  
Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 21 236
Põhjaveevaru uuringu aruanne
 
Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi?
Ei
Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus
 

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi  
Reoveepuhasti kood  
Väljalaskme nimi JELD-WEN Eesti AS sadevee torustiku suubla
Väljalaskme kood LV961
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6582492, Y: 633669
Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
             
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
         
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2020 203 750 203 750 203 750 203 750 815 000   vooluhulk sõltub sademete hulgast
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2020 Heljum 40 mg/l    
2020 Naftasaadused 5 mg/l    
2020 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l    
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov X: 6582493, Y: 633669 Heljum üks kord aastas üks kord aastas
Üksikproov X: 6582493, Y: 633669 Naftasaadused üks kord aastas üks kord aastas
Üksikproov X: 6582493, Y: 633669 Biokeemiline hapnikutarve üks kord aastas üks kord aastas
 
Suubla
Suubla nimi Soolikaoja
Suubla kood VEE1075300
Pinnaveekogumi nimi  
Pinnaveekogumi kood  
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund  
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus  
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
   
 
Väljalaskme jrk nr 2.
Reoveepuhasti nimi  
Reoveepuhasti kood  
Väljalaskme nimi Sademevee suubla nr 2
Väljalaskme kood UUS
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6582394, Y: 633695
Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
             
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
         
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2023             vooluhulk sõltub sademete hulgast
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2023 Heljum 40 mg/l    
2023 Naftasaadused 5 mg/l    
2023 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l    
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov X: 6582391, Y: 633693 Heljum   üks kord aastas
Üksikproov X: 6582391, Y: 633693 Naftasaadused   üks kord aastas
Üksikproov X: 6582391, Y: 633693 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)   üks kord aastas
 
Suubla
Suubla nimi Soolikaoja
Suubla kood VEE1075300
Pinnaveekogumi nimi  
Pinnaveekogumi kood  
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund  
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus  
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
   
 

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Vorm ei ole asjakohane.

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
HEIT0009581 K2 Puidu katlamaja 2 X: 6582524, Y: 633832 0.60 20 8 160 030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
HEIT0008434 K15 Gaasi katlamaja X: 6582202, Y: 633837 0.35 8 2.60 180 030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
HEIT0009582 S1 Söefilter-katalüsaator X: 6582419, Y: 633810 0.50 6 0.60 20 060107 - Värvi kasutamine - puit
HEIT0008441 S11 Vesikruntimisliin X: 6582255, Y: 633868 0.40 15 11.15 20 060107 - Värvi kasutamine - puit
HEIT0008439 S13 Vesilakiliin X: 6582221, Y: 633856 0.80 10.50 16.52 20 060107 - Värvi kasutamine - puit
HEIT0008437 S15 Veepõhiste värvide segamisruumi ava X: 6582246, Y: 633866 0.16 15 4.98 20 060107 - Värvi kasutamine - puit
HEIT0009587 S16 Vesilakiliini UV ava X: 6582232, Y: 633872 0.40 10.50 2.07 20 060107 - Värvi kasutamine - puit
HEIT0008435 K1 Puidu katlamaja 1 X: 6582488, Y: 633851 0.60 20 8.49 152 030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
  S18 Uksed 2 osakond X: 6582310, Y: 633794 0.60 4 6.48 20 060405 - Muu lahustite kasutamine - liimide ja liimainete kasutamine (sh kleeplindi tootmine)
  S19 Kassetiosakond X: 6582324, Y: 633654 0.50 15 6.65 20 060107 - Värvi kasutamine - puit
  S20 Värviliin X: 6582244, Y: 633855 0.73 15 12.48 20 060107 - Värvi kasutamine - puit

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
16231 - Puidust uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootmine (k.a väravad)
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
8.88
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Puiduhake   6 500 tonni
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)   450 tuh. Nm³

Keskmise võimsusega põletus­seade
Jah
Keskmise võimsusega põletusseadmed
Heiteallika kood Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Puidu katlamaja 2 (K2) - HEIT0009581 4 1 7 272 75
01.12.2021
Puiduhake 6 000 tonni
Puidu katlamaja 1 (K1) - HEIT0008435 4 1 984 75
01.03.2003
Puiduhake 500 tonni
 
Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Jah
Tegevusala, tehnoloogiaprotsess või seade Tegevusalal orgaaniliste lahustite aastakulu, tonni
Puitpinna katmine 287.333
Liimiga katmine 0.369

Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Heiteallika keskkonnaregistri kood Kirjeldus Selgitused ja põhjus, miks heiteallikat loalt eemaldada soovitakse Eemaldamise liik
HEIT0008433 HEIT0008433, Vedelkütuse katlamaja (K20), kaugus 191m, 0.35⌀, 8.00m, 1.27m/s, 130.00℃, JELD-WEN EESTI AS Katlamaja on kasutuselt kõrvaldatud. Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud
HEIT0008444 HEIT0008444, Värviruumi vesikrundi pihusti (S2), kaugus 147m, 0.30⌀, 15.00m, 17.84m/s, 20.00℃, JELD-WEN EESTI AS Heiteallikas on ühendatud S1 püüdeseadmega. Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud
HEIT0009583 HEIT0009583, Värviruumi suur kuivati ava nr 1 (S3), kaugus 139m, 0.30⌀, 15.00m, 19.11m/s, 20.00℃, JELD-WEN EESTI AS Heiteallikas on ühendatud S1 püüdeseadmega. Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud
HEIT0008411 HEIT0008411, Värviruumi suur kuivati ava nr 2 (S4), kaugus 133m, 0.30⌀, 15.00m, 36.02m/s, 20.00℃, JELD-WEN EESTI AS Heiteallikas on ühendatud S1 püüdeseadmega. Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud
HEIT0008412 HEIT0008412, Värviruumi lahustikrundi pihusti (S5), kaugus 119m, 0.30⌀, 15.00m, 11.30m/s, 20.00℃, JELD-WEN EESTI AS Heiteallikas on ühendatud S1 püüdeseadmega. Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud
HEIT0008443 HEIT0008443, Värviruumi väike kuivati (S6), kaugus 147m, 0.30⌀, 15.00m, 15.00m/s, 20.00℃, JELD-WEN EESTI AS Heiteallikas on ühendatud S1 püüdeseadmega. Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud
HEIT0009584 HEIT0009584, Välislengide kuivati (S7), kaugus 114m, 0.30⌀, 15.00m, 21.93m/s, 20.00℃, JELD-WEN EESTI AS Heiteallikas on ühendatud S1 püüdeseadmega. Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud
HEIT0009594 HEIT0009594, UV pahtliliini avad (S8), kaugus 62m, 0.61⌀, 10.51m, 10.40m/s, 20.00℃, JELD-WEN EESTI AS Heiteallikas on ühendatud S1 püüdeseadmega. Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud
HEIT0009585 HEIT0009585, UV pahtliliini pihusti (S9), kaugus 52m, 0.60⌀, 10.50m, 9.91m/s, 20.00℃, JELD-WEN EESTI AS Heiteallikas on ühendatud S1 püüdeseadmega. Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud
HEIT0009586 HEIT0009586, UV pahtliliini kuivati (S10), kaugus 79m, 0.80⌀, 10.50m, 5.57m/s, 20.00℃, JELD-WEN EESTI AS Heiteallikas on ühendatud S1 püüdeseadmega. Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud
HEIT0009588 HEIT0009588, Liimkilbipress (S17), kaugus 171m, 0.70⌀, 9.90m, 3.18m/s, 20.00℃, JELD-WEN EESTI AS Heiteallikate ülevaatamisel selgus, et S17 seotud tootmishoones ei kasutata lahustipõhiseid kemikaale, Tootmistegevused toimuvad Uksed 2 osakonnas, kuhu on lisatud uus heiteallikas S18. Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud
HEIT0008440 HEIT0008440, Vesikruntimisliini kuivati (S12), kaugus 180m, 0.50⌀, 15.00m, 23.44m/s, 20.00℃, JELD-WEN EESTI AS Vesikruntimisliinil kasutatakse madala LOÜ sisaldusega kemikaale. Heitkoguste arvutamisel ilmnes, et vesikruntimisliini heitkoguseid arvestades ei ole otstarbekas eraldi välja tuua hinnangulist jaotust krundi pealekandmis- ja kuivatusprotsessi vahel. Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud
HEIT0008438 HEIT0008438, Vesilakiliini kuivati (S14), kaugus 204m, 0.50⌀, 10.50m, 11.72m/s, 20.00℃, JELD-WEN EESTI AS Vesilakiliinil kasutatakse madala LOÜ sisaldusega kemikaale. Heitkoguste arvutamisel ilmnes, et vesilakiliini heitkoguseid arvestades ei ole otstarbekas eraldi välja tuua hinnangulist jaotust laki pealekandmis- ja kuivatusprotsessi vahel. Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)
Registrikood/isikukood
10705517
Postiaadress
Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn
Telefon
+372 61 17 690
E-posti aadress
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
1. Atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle rakendusaktid.
2. Tööstusheite seadus ja selle rakendusaktid.
3. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus ja selle rakendusaktid
4 Keskkonnaagentuur. Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides näidete ja kommentaaridega. Kinnitatud 16.04.2013 Keskkonnaministeeriumi kirjaga nr 12-3/13/3094-2. Viimati uuendatud: detsember 2019
5. Keskkonnaagentuur. Ardi Link. Orgaanilisi lahusteid kasutavad käitised
Tööstusheite seaduse 5. peatüki mõistes. Viimati uuendatud: detsember 2019.
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Andmed LHK projekti koostamiseks on saadud ettevõttelt ning ettevõttes teostatud kohtülevaatuse käigus.
Tootmismahtu on hinnanud Jeld-Wen Eesti AS spetsialistid. Tehnoloogia ja sellega seotud saasteainete heitmete koguste hindamise juures ning tootmistegevuses kasutatavate materjalide (toore, abimaterjalid, kemikaalid jne) koguste ja töötundide juures on tuginetud Jeld-Wen Eesti AS esindajate hinnangutele.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
JELD-WEN EESTI AS tootmishoonete kompleks asub Rakvere linnas. Tootmisterritoorium hõlmab kaheksat katastriüksust raudteest põhjas:

Tootmise tn 8 66301:030:0008
Tootmise tn 7 66301:030:0003
Tootmise tn 8A 66301:034:0082
Tootmise tn 9 66301:030:0004
Kasarmu tn 4 66301:034:0011
Kasarmu tn 5 66301:034:0149
Nortsu tee 5 66301:034:0107
Tehase tn 13 66301:030:0090
Kinnistud on 100% tootmismaa sihtotstarbega. Tootmisterritooriumist lõunas, teisel pool raudteed, asuvad elamud. Elamud paiknevad saasteallikate suhtes lõunas, lähimad neist asuvad u 85 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist. Idast ja läänest ümbritsevad territooriumi teised tootmisalad, kirdes asub riigikaitsemaa, põhjas ja idas sotsiaalmaa, loodes katastrisse kandmata reformimata maa.

Ettevõtte territooriumi pindala kokku 14,6 ha.
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Käitise tegevuse hinnanguliseks mõjupiirkonnaks arvestatakse vähemalt 500 m raadiuses käitise tootmisterritooriumist või ala, mille kaugus tootmisterritooriumist võrdub selle käitise kõrgeima paikse heiteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast. Kuna käitise kõrgeimad heiteallikad asuvad kõrgusel 20 m, siis on arvestuslikuks mõjupiirkonnaks võetud 1000m (20m x 50) raadiuses käitise tootmisterritooriumist. Vt rohkem käesoleva taotluse punktis 2 "Käitise asukoha kirjeldus".
Ilmastikutingimuste iseloomustus

JELD-WEN Eesti AS lähim kliimavaatluste koht on Eesti Keskonnagentuuri (KAUR) Ilmateenistuse Väike-Maarja meteoroloogiajaam (linnulennult ligikaudu 25 km kaugusel), mille andmeid on kasutatud piirkonna klimaatiliste tingimuste iseloomustamiseks. Aasta keskmine õhutemperatuur piirkonnas on 4,6 °C. Kõige soojem kuu on juuli, mil ööpäevane keskmine õhutemperatuur on 16,2 °C. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on ‑6,2...‑5,7 °C. Mõõdetud aastane keskmine sademete hulk on piirkonnas 676 mm, mis on veidi kõrgem Eesti keskmisest. Aastas on kokku keskmiselt 131 sajupäeva. Sademeterohkem aeg on tavapäraselt juunist oktoobrini, kõige kuivem periood veebruarist aprillini. Valdavad tuuled piirkonnas on edela suunalt. Keskmine tuule kiirus on 4,0 m/s. Keskmine tuule kiirus on suurem sügisest kevadeni, veidi tuulevaiksem on maist septembrini. Tuulte suunda, tugevust ja sagedust ilmestab alljärgnev tuuleroos (joonis 1), millelt nähtub, et piirkonnas on valdavaks edelakaarte tuuled.