Menetlus M-121237 » Taotlus T-KL/1014569-2 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1014550
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Adven Eesti AS
Kontaktisik
Mairit Veedla
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Seoses sooviga rajada aadressile Turu tn 26 Vändra, põlevkiviõlil töötav konteinerkatlamaja ja mahuti, vajab ettevõte keskkonnaluba.
Parandustaotluse selgitus
Vastavalt KKA kirjale 08.09.2022 nr DM-121237-2 on taotlusprojekti täiendatud.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Adven Eesti AS varustab Vändra alevi kaugküttepiirkonda soojusenergiaga. Ettevõte omab maagaasiküttel katlamaja aadressil Janseni 5a. Seoses maagaasi hinna ja kättesaadavusega kütuseturul, soovib ettevõte rajada aadressile Turu tn 26 konteinerkatlamaja koos 40m3 mahtuvusega mahuti. Konteinerkatlamajja on paigaldatud katel soojussisendile vastava nimivõimsusega 1,389 MWth. Katel ei ole uus vaid on kasutusele võetud varasemalt (2005.a.). Kütuseks kasutatakse põlevkiviõli (aastas maksimaalselt 1100 tonni). Katlast suunatakse suitsugaasid 12m kõrgusesse korstnasse (heitallikas K1). Korstna kõrgus on 12m. Põlevkiviõli hoitakse 40 m3 mahutis, mis asub konteinerkatlamaja kõrval (heitallikas V1). Põlevkiviõli tuuakse mahutisse autotranspordiga.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Põletusseadmete töö puhul ei ole korrektse hoolduse korral oodata
ülenormatiivseid müratasemeid. Küttesüsteemi rajamisel on lahendatud müraemissiooni küsimused ning sellega on tagatud, et seadmed ei hakka põhjustama piirnorme ületavat müra katlamaja naabruses paiknevatel aladel. Samuti ei ole tegevusega kaasnevana oodata ülenormatiivset vibratsiooni teket või lõhnahäiringut. Vedelkütuste kasutuselevõtuga ja mahuti paigaldusega seotud võimalik lõhnahäiring on kirjeldatud taotluse punktis 5.4.14.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Adven Eesti AS - Turu tn 26 Vändra katlamaja
Aadress
Turu tn 26, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond
Territoriaalkood
9663
Katastritunnus(ed)
93101:001:0319
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6502400, Y: 559836
X: 6502400, Y: 559836
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Turu tn 26 (93101:001:0319). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Turu tn 26 (93101:001:0319).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
  K1 K1 Katlamaja korsten
X: 6502376, Y: 559855
X: 6502376, Y: 559855 		0.40 12 5.475 190 010203b - Piirkondlikud katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad)
  V1 V1 Mahuti hingamisava
X: 6502379, Y: 559847
X: 6502379, Y: 559847 		0.06 2.744 2.475 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
1.389
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Põlevkiviõli (raske fraktsioon)   1 100 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Jah
Keskmise võimsusega põletusseadmed
Heiteallika kood Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
  1.389 1 8 760 90
01.08.2005
Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 1 100 tonni
 
Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
LEMMA OÜ
Registrikood/isikukood
11453673
Postiaadress
Värvi 5, Tallinn, Harjumaa 10621
Telefon
56640060
E-posti aadress
[email protected]
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
LHK projekti koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest:
- Atmosfääriõhu kaitse seadus
- Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“
- Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“
- Keskkonnaministri määrus 24.11.2016 nr 59 Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid
- Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid
- Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest
väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“
- Keskkonnaministri määrus 20.09.2019, nr 42, Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus.
- Keskkonnaministri määrus nr 31: "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid", Vastu võetud 01.06.2020
Tehnoloogilised kaardid
Lisa 1: Tehnoloogiline_kaart.pdf
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Põletusseadmete andmed on saadud katlamaja käitajalt. Kütusekulu on prognoositud vastavalt põletusseadme töötundidele ja aastas plaanitavale soojusenergia tootmismahule.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Turu tn 26 konteinerkatlamaja (K1) ja kütusemahuti (V1) kui õhusaaste allikad asuvad Vändra alevi loodeosas Vändra jõe ääres,
Käitis asub katastriüksusel 93101:001:0319. Katlamaja territoorium paikneb tasasel maa-alal. Territooriumi maapinna absoluutne kõrgus on umbes 37-38 m. Katlamaja asukoha territooriumi ümbritsevad vahetult valdavalt üldkasutatavad ja tootmismaad. Elamumaad jäävad käitisest lõuna ja kagu suunas. Lähim elamu (Turu tn 20a)
paikneb konteinerkatlamajast lõuna pool, umbes 25 m kaugusel. Vändra alevi elamute piirkonnad jäävad katlamajast peamiselt kagu suunda.
Katlamaja lähiümbruse maapinna absoluutsed kõrgused oluliselt ei muutu. Reljeefi muutused territooriumi lähimas ümbruses ei ületa 50 m ühe kilomeetri kohta. Seega pole vajalik arvesse võtta tootmisterritooriumi lähema ümbruse reljeefi mõju saateainete hajumisele. Suuremad paiksed saasteallikad Turu tn 26 tn katlamaja territooriumi lähiümbruses on Adven Eesti AS-ile kuuluv Janseni tn 5a asuv katlamaja. Käitise läheduses ei asu looduskaitse objekte ja Natura 2000 alasid. Käitisest lõuna edela suunas ca 480 m kaugusele jääb Vana- Vändra mõis ja kaitsealune park (KLO1200181).
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Lisa 2: Asukohakaart.pdf
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Lisa 3: Asendiplaan.pdf
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Hajuvusarvutustes võetakse arvesse maapinna reljeefi vastavalt kõrgusmudelile (5 m täpsusega andmed) ning maapinna karedustegurit vastavalt piirkonna maakattele. Paiksete heiteallikate heite leviku modelleerimiseks kasutatavad hajuvusmudelid ei ole võimelised arvestama hoonete mõju hajuvustingimustele ja seega nende olemasolu või puudumine ei mõjuta hajuvusarvutusi. Eelnevalt lähtuvalt puuduvad piirkonnas hajuvustingimusi oluliselt mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid.
Ilmastikutingimuste iseloomustus

Tuulteroos on lisatud failina punktis 5.4.17 Lisad

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Põletusseadmed

Põletusseadme tööst välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused on määratud arvutuslikul meetodil lähtudes keskkonnaministri 24.11. 2016. a määrusest nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid" ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid".

Õlimahuti

Määrus reguleerib naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning soojustamata mahutis naftasaaduste ja põlevkiviõli hoiustamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite, vesiniksulfiidi ja metüülmerkaptaani heitkoguste määramist.

(1) Naftasaaduste ja põlevkiviõli hoiustamisel soojustamata mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus (LS) kilogrammides arvutatakse järgmist valemit kasutades:

t – päevade arv vaadeldaval perioodil;
VV – kütusemahuti aururuumi maht, m3;
WV – aurude tihedus, kg/m3;
KE – aururuumi paisumistegur, käesoleva määruse lisas 2 esitatu kohaselt;
KS – ventileeritud aurude küllastumistegur;
eff – heite vähendamismeetme efektiivsus (%), vähendamismeetme puudumise korral valemi osaväärtuseks arvestatakse 1.

 (2) Kütusemahuti aururuumi maht (VV) kuupmeetrites arvutatakse järgmist valemit kasutades:
VV = π × D2 × (HS – (HS × k))/4, kus
D – kütusemahuti diameeter, m;
HS – kütusemahuti kõrgus, m;
k – kütusemahuti keskmine täituvus protsentides. Kui täituvusprotsent ei ole teada, siis kasutada k väärtust 0,5 (50%).

(3) Naftasaaduse või põlevkiviõli aurude tihedus (WV) kilogrammides kuupmeetri kohta arvutatakse järgmist valemit kasutades:

M – molekulmass, g/mol, täpsemate andmete puudumise korral kasutada käesoleva määruse lisas 1 esitatud andmeid;
P – küllastunud aurude rõhk vastavalt naftasaaduse sertifikaadikohastele andmetele või nende puudumisel käesoleva määruse lisas 1 esitatule, kPa;
8,314 – ideaalgaasi konstant, m3 Pa/mol K;
TV – aurude keskmine temperatuur, °K, täpsemate andmete puudumise korral kasutada käesoleva määruse lisas 2 esitatud andmeid.

(4) Ventileeritud auru küllastumistegur (KS) arvutatakse järgmist valemit kasutades:
KS = 1 / (1 + (0,0253 × P × (HS – (HS × k)))), kus
0,0253 – teisendustegur SI ühikuteks;
P – küllastunud aurude rõhk vastavalt naftasaaduse sertifikaadikohastele andmetele või nende puudumisel käesoleva määruse lisas 1 esitatule, kPa;
HS – kütusemahuti kõrgus, m;
k – kütusemahuti keskmine täituvus protsentides. Kui täituvusprotsent ei ole teada, siis kasutada k väärtust 0,5 (mahuti täituvus 50%).

Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel mahutite täitmisest välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus (LW) kilogrammides arvutatakse järgmist valemit kasutades:

Q – laadimiskäive vaadeldaval perioodil, m3;
WV – aurude tihedus, kg/m3 leitud käesoleva määruse § 3 lõike 3 arvutusvalemi kohaselt;
eff – heite vähendamismeetme efektiivsus (%), vähendamismeetme puudumise korral valemi osaväärtuseks arvestatakse 1.

(1) Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning soojustamata mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate aromaatsete süsivesinike summaarse heitkoguse määramiseks täpsemate andmete puudumise korral korrutatakse arvutatud lenduvate orgaaniliste ühendite summaarne heitkogus koefitsiendiga 0,03. 
(2) Aromaatsed süsivesinikud käesoleva määruse tähenduses on summaarselt benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleen.

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat
Põletusseadmed

Heitkoguste määramisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit. 
Kütusekulu arvutatakse B massiühikutest (t) ümber soojusühikutesse (GJ) järgmiselt:
B1 = B×Qri ,GJ, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg;
Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisast 3–7;
Arvutatakse kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi, vääveldioksiid välja arvatud, kasutades järgmist valemit:
Mi = 10–6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus
B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).
Saasteaine hetkeline heitkogus arvutatakse järgmiselt:
leitakse saasteaine eriheide qi määruse lisast 3–7;
arvutatakse heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:
Mpi = 10–3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).

Süsinikdioksiidi heitkogused leitakse Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 86 „Välisõhku
väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid 1 alusel.
Tegeliku süsinikuheite ja tekkiva süsinikdioksiidi heite arvutamine
(1) Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsinikukoguse kütuse oksüdatsioonikoefitsiendiga,
arvutatakse tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:
Mc = 10–3 × B1 × qc × Kc, kus
B1 – kütusekulu (TJ);
qc – süsiniku eriheide (tC/TJ);
Kc – oksüdatsioonikoefitsient.
(2) Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutatakse gigagrammides
(GgCO2), kasutades järgmist valemit:
MCO2 = Mc × 3,664, kus
Mc – süsinikuheide (GgC).
Põlevkiviõli eriheide on 21,1 ja alumine kütteväärtus on 38,88 MJ/kg

Õlimahutite arvutused koos valemitega on lisatud exceli failina.
Manused
Lisa 4: Arvutustabel_Adven_Eesti_AS_Vandra_Turu_26_04.09.2022.xlsx

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas K1 Katlamaja korsten
Koormus Katlamaja E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 84
Veebruar 100
Märts 80
Aprill 51
Mai 17
Juuni 15
Juuli 14
August 14
September 14
Oktoober 43
November 52
Detsember 60
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 75 75 75
01 - 02 75 75 75
02 - 03 75 75 75
03 - 04 75 75 75
04 - 05 75 75 75
05 - 06 75 75 75
06 - 07 80 80 80
07 - 08 80 80 80
08 - 09 90 90 90
09 - 10 95 95 95
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 95 95 95
15 - 16 95 95 95
16 - 17 90 90 90
17 - 18 90 90 90
18 - 19 90 90 90
19 - 20 90 90 90
20 - 21 85 85 85
21 - 22 85 85 85
22 - 23 80 80 80
23 - 24 80 80 80
 
Heiteallikas V1 Mahuti hingamisava
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas K1 Katlamaja korsten
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 1.389
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Jah
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 0.80 38.88 1 100 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0556 g/s 1.71072 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0083 g/s 0.256608 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0083 g/s 0.256608 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.1542 g/s 4.747248 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0583 g/s 1.796256 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0069 g/s 0.21384 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0139 mg/s 0.42768 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0001 mg/s 0.004277 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.0004 mg/s 0.01283 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0618 mg/s 1.903176 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.0083 mg/s 0.256608 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0069 mg/s 0.21384 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.0278 mg/s 0.85536 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.2778 mg/s 8.5536 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0139 µg/s 0.42768 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0.0014 mg/s 0.042768 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0014 mg/s 0.042768 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0014 mg/s 0.042768 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0014 mg/s 0.042768 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.5716 g/s 17.60 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0293 g/s 3 306.411187 t
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
K1, N1 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.348 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 10.249 0.001
K1 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.278 mg/s 1 aasta 20 ng/m³ 0.001 0
K1 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.062 mg/s 1 aasta 6 ng/m³ 0 0
K1 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.572 g/s 1 tund 350 µg/m³ 62.482 0.179
24 tundi 125 µg/m³ 27.926 0.223
K1, N1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.444 g/s 1 tund 200 µg/m³ 29.028 0.145
1 aasta 40 µg/m³ 0.536 0.013
K1, V1, N1 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.044 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 217.732 0.044
24 tundi 2 000 µg/m³ 60.582 0.03
K1 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.008 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.016 0.001
K1 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.008 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.405 0.008
1 aasta 40 µg/m³ 0.016 0
 
Koosmõju kirjeldus
Koosmõjus on arvestatud halvima olukorraga, kus kaks katlamaja töötavad koos täisvõimsusel ja samal ajal toimub kütuse laadimine mahutisse. Kuna katlad reeglina koos täisvõimsusel ei tööta ja kütuse laadimine toimub aastas ca 50 h/a, siis on eelpooltoodud tabelis toodud kontsentratsioonid ülehinnatud.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest ja keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häringutasemed" nõuetest.
Määruses nr 81 ei ole esitatud lõhnaainete eriheiteid keskmise võimsusega põletusseadmetele ning käitis ei emiteeri saasteaineid, mis võiksid põhjustada olulist lõhnahäiringut ehk puuduvad saasteained, millel oleks madal lõhnalävi. Eelnevast tulenevalt ei ole oodata, et põletusseadme tegevus põhjustaks piirkonnas häiringutaset ületavat lõhnahäiringut.

Võimalik lõhnahäiring võib esineda ajutiselt põlevkiviõlimahuti täitmise ajal (heitallikas V1). Arvestades, et lähim elamu asub heiteallikast (V1 mahuti heingamisava) ca 25 m kaugusel, siis on lõhnahäiringu tekkimine lähimate vastuvõtjate juures tõenäoline ebasoodsa tuulesuuna ja mahuti täitmise ajal põlevkiviõliga. Lõhnahäiring võib tekkida mahuti täitmisel ebasoodsa tuulesuuna korral (loode ja põhja tuul elumaja suunas). Lõhnahäiringu kestus kokku maksimaalselt on ca 50-el tunnil aastas, mil toimub mahuti täitmine põlevkiviõliga. Arvestades põlevkiviõli aastast maksimaalset kogust 1100 t/a ja autotsisterni suurust ≈ 27 tonni, siis mahuti laadimisi teoreetiliselt toimub aastas 1100 t/a / 27 t ≈ 41 korral aastas. Ühe laadimise kestus on üks tund ja seega on laadimise aeg kokku ca 41 tundi aastas (kogu aasta tundidest 50 h/a * 100% / 8760 h/a = 0,57%) , mil võib ebasoodsa tuulesuuna korral tekkida elumajade juures põlevkiviõli lõhnahäiring, mis on aga oluliselt madalam eelpooltoodud määruse §6 lg (2) toodud väärtusest (lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures 15% aasta lõhnatundidest).

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Hajuvusarvutuste teostamisel lülitati käitise tootmisterritooriumi ulatuses arvutus välja.

Arvutamiseks valitud meteoaasta
2018-2020
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu
  • Õhutemperatuur
  • Õhuniiskus
  • Õhurõhk
  • Sademed
  • Tuul: suund, kiirus
  • Päikesepaiste kestus
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad
Türi meteoroloogiajaam:
Laius: N 58°48´31´´
Pikkus: E 25°24´33´´
Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 60,40 m
Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Kliimaandmetena kasutati (Türi) meteoroloogiajaama viimase kolme aasta vajalikke kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Maa-ameti vastavast andmebaasist, mis on kättesaadav https://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=607#tab3. Kasutati 5 m võrgustikuga andmeid.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Hajuvusarvutustel on arvestatud käitisest 500 m raadiusesse jäävaid heiteallikad. Heiteallikate parameetrid ja heitkogused on võetud KOTKAS heiteallikate registrist seisuga 03.09.2022. Koosmõjusse on arvestatud 500m raadiusesse jääva heitallikaga registrikoodiga HEIT0003403, Adven Eesti AS katlamaja.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Arvestades kasutatava kütusekoguse planeeritavat hulka ja nende kasutuse iseloomu, ei ole ette näha ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumist pärast heiteallika töölerakendamist.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Määruse nr 84 § 181 lõike 1 kohaselt koostatakse hajumiskaardid saasteainete kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on koosmõjus suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud AÕKS § 47 lõike 1 ja 2 alusel. Hajuvusarvutusi ei teostatud saasteainete osas, mille heitkogus jääb alla 1 kg/a. Hajuvusarvutused näitavad, et ühegi saasteaine kontsentratsioon koosmõjus ei ole suurem kui 30%. Kaardid on koostatud suurimat saasteainete kontsentratsioonide kohta.

Manused
Lisa 5: Lammastikdioksiid_1_tunni_kontsentratsioon.pdf
Lisa 6: Vaaveldioksiid_1_tunni_kontsentratsioon.pdf
Lisa 7: Vaaveldioksiid_24_tunni_kontsentratsioon.pdf

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Tootmisterritooriumist väljaspool ja lähedalasuvate elamute juures ei esine õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Heitallika tegevusel ei ole ette näha välisõhus leviva müra suurenemisega. Seadmed asuvad tootmisterritooriumil asuvas katlamaja siseruumides.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Hajumisarvutuste tulemustest nähtub, et heiteallikast väljutatavate saasteainete heitkogused (heitallikas K1) ei põhjusta õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist. Kõrgeim kontsentratsioon piirväärtuse suhtes saavutatakse vääveldioksiidi osas (24h kontsentratsioon 27,926 ∑Cm µg/m3, suhtarv 0,223). Teiste saasteainete kontsentratsioonid jäävad veel madalamale tasemele.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Ettepanek on ettevõttele kehtestada õhusaasteloaga käesoleva taotluse punktis 5.6. toodud saasteainete heitkogused. Meetmeid ei ole vaja rakendada, õhukvaliteedi piirväärtuste ületamise ohtu ei ole. Vajalik on tavapärane põletusseadme korrashoid ja nõuetekohase kütuse kasutamine.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Seire ettepanekut ei tehta, vajadus puudub. Olemasolevatele keskmise võimsusega põletusseadmetele seirekohustuse rakendumisel tuleb seda järgida.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Kuna tegemist on soojusenergia tootmisega hoonete kütteks, siis ei saa arvestada ebasoodsate ilmastikutingimustel soojusenergia vähendatud tootmisega.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid.
Muud heite vähendamise meetmed
Muid heitmete vähendamis meetmeid ei rakendata.
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
Kontrollimatuid heiteid ei teki.

5.4.18. Lisad

LHK projekti täiendavad andmed
Tuulte roos
LHK projekti lisad
Lisa 8: Tuulte_roos.pdf

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
K1 Katlamaja korsten PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.0556 g/s 1.711 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.0083 g/s 0.257 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.0083 g/s 0.257 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.1542 g/s 4.747 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.0583 g/s 1.796 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0069 g/s 0.214 t  
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.0618 mg/s 1.903 kg  
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.2778 mg/s 8.554 kg  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.5716 g/s 17.60 t  
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.0293 g/s 3 306.411 t  
V1 Mahuti hingamisava NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.018 g/s 0.004 t  
 
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 4.747 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 3 306.411 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 1.796 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 8.554 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 1.903 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 17.60 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.218 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 1.711 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.257 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.257 t