Tagasi menetluse vaatesse
Taotlused ja menetlused » Menetlus M-121265
Taotlus T-KL/1013959-2
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Tehnomarket recycling OÜ
Kontaktisik
Mark Dudorin
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Ettevõte taotleb keskkonnaluba seonduvalt sooviga alustada ohtlike- ja tavajäätmete (peamiselt metallijäätmete) käitlusega (vastuvõtt, sorteerimine/demonteerimine, vaheladustamine ning taaskasutusse, sh korduskasutusse suunamine) aadressil Raba tn 28, Pärnu linn, Pärnu maakond.
Parandustaotluse selgitus
Vanarehvide korduskasutustoimingute ja finantstagatise kalkulatsiooni täiendamine. Ohtlike jäätmete käitluse eest vastutava isikuga seonduvad muudatused.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Ettevõtte tegevuse eesmärk on suunata võimalikult suur hulk käideldavaid jäätmeid läbi jäätmekäitluskohas teostatavate tööprotsesside taaskasutusse, edendamaks Eesti ringmajandust ja vähendamaks keskkonnale tekitatavat koormust.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Ettevõtte jäätmekäitlusprotsessid on kontrollitud, teostatud pädevaid inimesi ja töökorras tehnikat kasutades ning seetõttu puuduvad ka olulised keskkonnahäiringud.
Vähesel määral võib jäätmekäitlus tekitada müra- või tolmu, kuid see on lokaalne ning ei kandu ettevõtte kasutatavalt territooriumilt väljapoole. Jäätmekäitlusest tuleneda võivate keskkonnahäiringute vältimiseks järgitakse ettevõttes rangelt Eestis kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte ning jäätmekäitluses rakendatavaid parimaid tehnoloogiaid, püüdes viimaseid juurutada võimaluste piires ka oma ettevõtte igapäevatöös.
Vähesel määral võib jäätmekäitlus tekitada müra- või tolmu, kuid see on lokaalne ning ei kandu ettevõtte kasutatavalt territooriumilt väljapoole. Jäätmekäitlusest tuleneda võivate keskkonnahäiringute vältimiseks järgitakse ettevõttes rangelt Eestis kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte ning jäätmekäitluses rakendatavaid parimaid tehnoloogiaid, püüdes viimaseid juurutada võimaluste piires ka oma ettevõtte igapäevatöös.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Raba tn 28 jäätmekäitluskoht
Aadress
Raba tn 28, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond
Territoriaalkood
6619
Katastritunnus(ed)
62504:060:0220
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6473809, Y: 530273
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Raba tn 28 (62504:060:0220). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Raba tn 28 (62504:060:0220).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
Kuni
3. Eriosa - Jäätmed
3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed
| Käitluskoha andmed | |||||||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Käitluskoha jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||||||||||||||
| Nimetus | Raba tn 28 jäätmekäitluskoht | ||||||||||||||||||||||||||||||||
| Kood | JKK3700473 | ||||||||||||||||||||||||||||||||
| Aadress ja katastritunnus |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
| Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) | 38321 - Sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine | ||||||||||||||||||||||||||||||||
| Käitluskohas käideldavad jäätmed | Teiste (sh oma) | ||||||||||||||||||||||||||||||||
| Jäätmekäitluskoha tegevusliik |
U10 - Ohtlike jäätmete käitluskoht
U11 - Metallijäätmete käitluskoht U12 - Elektroonikaromude käitluskoht U13 - Autolammutuskoda U16 - Tavajäätmete käitluskoht |
||||||||||||||||||||||||||||||||
| Komplekstegevus | K1 - Jäätmekäitluskeskus | ||||||||||||||||||||||||||||||||
| Asukoha üldiseloomustus | Ettevõtte territoorium asub 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu loodeosas.
Jäätmekäitluskoht külgneb lõuna-lääne ja kagu-ida suundades transpordimaa (Savi ja Raba tänavad), põhja suunas tootmismaa ning loode suunas äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega. Lähim elamumaa sihtotstarbega kinnistu paikneb jäätmekäitluskohast ca 250 meetri kaugusel lääne suunas, teisel pool Savi tänavat. Ettevõtte territooriumil ei esine loodusvarasid, ei paikne märgalasid, pinnavorme ega metsi, mis saaksid kavandatava tegevuse tõttu mõjutatud. Kinnistul ja selle lähipiirkonnas puuduvad keskkonnaregistri andmetel looduskaitseliste piirangutega alad, Natura 2000 kaitsealad, kaitsealuste liikide kasvupaigad, väärtuslikud kooslused ning teised nähtused, millega kaasneksid looduskaitselised kitsendused. Põhjavesi selles piirkonnas on kaitstud. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
| Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Kirjeldus |
Kinnistu lähiaadress Raba tn 28, Pärnu linn 80041. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
| Seotud failid |
Lisa 1:
RABA_28_PA_RNU_ASENDIPLAAN.pdf
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
| Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused | |||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul
| Jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Käitluskoha nimetus | Raba tn 28 jäätmekäitluskoht | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus
| Jrk nr | Jäätmekäitlustoimingu nimetus | Toimingu kood | Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus | Tehnilise varustuse kirjeldus | Lisadokumendid, joonised, skeemid |
|---|---|---|---|---|---|
| 1. | Jäätmete sorteerimine, sh metallijäätmete käitlus | R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub | Ohtlikud jäätmed (jäätmekoodid 15011001*, 170409*, 170410*):
Ohtlikud jäätmed veetakse jäätmekäitluskohta (või võetakse vastu käitluskohas), kaalutakse, metallijäätmetel kontrollitakse ka kiirgustaset ning vormistatakse vajalikud kaalumis- jm. vastuvõtudokumendid, sh. ohtlike jäätmete saatekirjad. Kõrgema kiirgustasemega metallijäätmeid vastu ei võeta ning sellest informeeritakse Keskkonnaametit ning oodatakse juhiseid edasiseks tegutsemiseks. Vastuvõetud ohtlikud jäätmed sorteeritakse kõik vaid betoonpõrandatega hoones sees. Ohtlike jäätmete hulgas sisaldub mitteohtlikke metalliliike jm. materjale, mis eraldatakse käsitsi lõikurit, kaablikoorijat vm. käsitööriistu või mehhanisme kasutades. Sorteerimise järgselt ladustatakse jäätmed vastavalt jäätmeliigile hoones (ohtlikud jäätmed, värvilised metallid jt) või väliplatsidele multilift- vm metallkonteineritesse (mustmetallid ja muud tavajäätmed). Peale ajutist vaheladustamist toimub kõikide jäätmete transport ja üleandmine teistele vastavaid keskkonnalubasid omavatele isikutele. Töövõtted: Ohtlike ainetega määrdunud metallpakendid puhastatakse puhastuskaltsudega, samuti eraldatakse (ketaslõikuriga) võimalusel puhtad metallosad (näiteks kinnitused, kaaned vm.) ning eraldatud jäätmeid käideldakse edaspidi tava- ja ohtlike jäätmetena. Puhastamisele kuuluvad ainult need pakendid, millel on visuaalselt tuvastatav sisu ja mis on kergelt puhastatavad (N. 200-liitrised pealmise kaanega õlivaadid, IBC- plastkonteinerid jne.). Kui võimalik, eemaldatakse pakendilt ka saastumata osad (kaaned, kinnitused jms.). Kasutatud puhastuskaltsud antakse üle teistele jäätmekäitlejatele. Kleepuvad vms. pakendeid ei puhastata ning antakse teistele jäätmekäitlejatele. Ohtlike ainetega saastunud metallide hulgast eraldatakse mitteohtlikud materjalid (metallijäätmetelt lõigatakse ketaslõikuriga või presskääridega puhtad tavametallosad jne.) Ohtlike ainetega määrdunud või põlevkivitõrva sisaldava isolatsiooniga kaableid puhastatakse käsitööriistu kasutades, eraldades isolatsioonikihi (käideldakse edasi ohtlike jäätmetena) ja metalli (kuna see on puhas metall, siis käideldakse edasi tavametallijäätmetena). Võimalusel kasutatakse kaablikoorimismasinat. Kaablijäätmed purustatakse vajadusel kaablipurustis. Tavajäätmed (jäätmekoodid 020110, 101099, 110501, 120101, 120103, 150104, 170401... 170407, 170411, 191001, 191002, 191202, 191203, 200140): Jäätmed veetakse jäätmekäitluskohta (või võetakse vastu käitluskohas), kaalutakse, metallijäätmetel kontrollitakse ka kiirgustaset ning vormistatakse vajalikud kaalumis- jm. vastuvõtudokumendid. Kõrgema kiirgustasemega metallijäätmeid vastu ei võeta ning sellest informeeritakse Keskkonnaametit ning oodatakse juhiseid edasiseks tegutsemiseks. Kõik vastu võetud metalli- jm. tavajäätmed sorteeritakse betoonpõrandatega jäätmekäitlushoones ning ladustatakse sorteerimise järgselt vastavalt jäätmeliigile konteineritesse väliplatsidel (osad värvilised ja kõik mustmetallid ning muud jäätmed) kui ka hoonesse (osad värvilised metalliliigid). Metallijäätmed sorteeritakse margilisuse järgi. Vajadusel teostatakse hoones eelnevalt ka gabariiti lõikamine, eraldades ka mittemetalsed jäätmed, mis ladustatakse sarnaselt metallijäätmetega eraldi, vastavalt jäätmeliigile. Jäätmete vastuvõtmisel (näiteks vastuvõetud konteineri tühjakskallamisel võib konteineri põhjas olla eelmisest veost jäänud prahti jm. jäätmeid) või sorteerimisel tekkivad jäätmed (segapraht, muud materjalid ja segud) ladustatakse eraldi, vastavalt jäätmeliigile ning antakse hiljem üle teistele jäätmekäitlejatele. Peale ajutist vaheladustamist toimub kõikide jäätmete transport ja üleandmine teistele vastavaid keskkonnalubasid omavatele isikutele. Transpordil kasutatakse nii omi kui ka teenusepakkujate veokeid. |
Jäätmekäitluse tehnilised vahendid:
Kiirgusmõõteriist (portatiivne), analüsaator Niton Auto- ja põrandakaalud Kahveltõstuk Nissan Kaablikoorimispink Käsitööriistad, ketaslõikurid jms. Metallkonteinerid (nii väikesed kui ka multilift-tüüpi) |
|
| 2. | Jäätmete sorteerimine, elektri- ja elektroonikajäätmete demonteeerimine | R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub | Tavajäätmete hulka kuuluvad elektri- ja elektroonikajäätmed (jäätmekoodid 16021401, 160216, 16029801). Jäätmekoodi 160216 nimetuste all käideldakse vaid metallijäätmeid. Jäätmed veetakse jäätmekäitluskohta (või võetakse vastu käitluskohas), kaalutakse ning vormistatakse vajalikud vastuvõtudokumendid.
Vastuvõetud elektri- ja elektroonikajäätmeid käideldakse (sorteeritakse/demonteeritakse) ainult betoonpõrandatega jäätmekäitlushoones sees. Ladustamine võib lisaks toimuda ka väliplatsidel, kuhu need ladustatakse kaanega suletavatesse metallkonteineritesse. Töövõtted: Elektri- ja elektroonikajäätmete sorteerimine/demonteerimine teostatakse vaid hoones sees (töö käigus teostatakse seadmetelt katete, kaante jm. erinevatest metallidest osade eraldamine lõikuriga vm. meetodeid kasutades jne.). Lisaks teostatakse muud toimingud kooskõlas Keskkonnaministri 09.02.2005a määruse nr. 9 “Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded” nõuetega, samuti teostatakse korduskasutatavate osade eraldamine ning ladustamine samas hoones sees. Kuna demonteerimisel kasutatakse "kuivtehnoloogiat", siis puudub reovee teke. Vajadusel asetatakse demonteeritava, vedelikke sisaldada võiva elektroonikaromu alla kogumisnõu, vann vms. ning see vedelik kogutakse hiljem 200- liitrisesse metallvaati või 1 m3 plastmahutisse. Edasti teostatakse sorteeritud/demonteeritud jäätmete vedu ning taaskasutamiseks üleandmine (ümbertöötlemiseks) vastavaid keskkonnalubasid omavale isikule. Kõikidest probleemtoodete demonteerimisest tekkivad jäätmed kajastatakse hiljem aruandluses 8- kohaliste jäätmekoodidega. |
Jäätmekäitluse tehnilised vahendid:
Auto- ja põrandakaalud Kahveltõstuk Nissan Käsitööriistad, ketaslõikurid jms. Metallkonteinerid (nii väikesed kui ka multilift-tüüpi) |
|
| 3. | Jäätmete sorteerimine, romusõidukite demonteerimine | R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub | Romusõidukite jäätmed (jäätmekood 160104*) veetakse jäätmekäitluskohta (või võetakse vastu käitluskohas), kaalutakse ning vormistatakse vajalikud ohtlike jäätmete saatekirjad jm.
vastuvõtudokumendid. Lisaks võetakse vastu ka sõidukite demonteeritud jäätmeid (jäätmekoodid 160106, 160116, 160117, 160118, 16012201), mida tarnivad näiteks autolammutuskojad. Romusõidukite jäätmete transpordiks kasutatakse renditavaid või oma veokeid, millised kasutavad vedelikekindlate põhjadega metallist multilift-konteinereid. Samuti tellitakse vajadusel teenust vastavalt veoettevõttelt. Romusõidukite veol kontrollitakse eelnevalt, et sellest ei lekiks õli vm. vedelikke. Jäätmed võetakse vastu ja kaalutakse ettevõtte jäätmekäitluskohas asuval autokaalul. Vastuvõetud romusõidukite jäätmeid käideldakse (sorteeritakse/demonteeritakse) ainult betoonpõrandatega jäätmekäitlushoones sees. Käitlustoimingud romusõidukiga: 1. Aku eemaldamine Klemmid ühendatakse lahti ning aku paigaldatakse spetsiaalsesse happekindlasse konteinerisse, mis asub samas hoones. Müügikõlblikud akud suunatakse müüki, müügikõlbmatud antakse hiljem üle ohtlike jäätmete saatekirja alusel vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. 2. Konditsioneerist (kui on) täiteaine eraldamine Konditsioneerist eraldatakse täiteaine vastava seadmega (teenus ostetakse sisse). 3. Mootoriõlide, jahutus- jm. vedelike eraldamine Vedelikujäätmed hoiustatakse vastavalt markeeritud 200-liitristes vaatides samas hoones selleks eraldatud alal. Hiljem antakse jäätmed üle ohtlike jäätmete saatekirja alusel vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. 5. Õlifiltrite eraldamine Õlifiltrijäätmed kogutakse vastavalt markeeritud kogumismahutites samas hoones selleks eraldatud alal. Hiljem antakse ohtlikud jäätmed üle ohtlike jäätmete saatekirja alusel vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. 6. Plahvatusohtlike turvapatjade (kui on) käivitusseadmete eraldamine. Tellitakse seadmete demonteerimine ning üleandmine vastavat käitlusluba omavale ettevõttele. Hiljem antakse jäätmed üle vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. 7. Erinevate sõidukiosade (veermik, mootor, rehvid, jms.) eraldamine. Kui tekib sobiv ja majanduslikult tasuv turunõudlus, demonteeritakse romusõidukilt ka korduvkasutuseks kõlbulikud sõidukiosad, mis ladustatakse hoones eraldi ning realiseeritakse kaubana. Demonteeritud osad/detailid/materjalid ladustatakse hoones või konteineritesse väliplatsile. Demonteeritud sõidukikeresid ladustatakse väliplatsil. Hiljem antakse kõik jäätmed üle teistele jäätmekäitlejatele. Püsivalt orgaaniliste saasteainete (POS-ide) sisaldus ei ole ettevõtte poolt käideldavatel romudel väga tõenäoline. Siiski kontrollitakse demonteeritud detailide (näiteks armatuurlaua plastosad, jäätmekoodiga 160119) sellekohast võimalikku märgistust, et nimetatud mittemüügikõlblikud osad ei satuks ladestamisele suunatavate jäätmete hulka ning antaks üle koostööpartneritele, kes omavad luba nimetatud jäätmeliigi käitlemiseks. Romusõiduki lammutamise järgselt edastab ettevõte elektrooniliselt majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord” lisas 2 nimetatud lammutustõendi Transpordiametile mootorsõiduki registrist kustutamiseks. Demonteeritud romusõidukite osade (näiteks autolammutuskodadelt) vastuvõtmisel teostatakse sorteerimist vaid vajadusel: hoones eemaldatakse metalldetailide küljest mittemetalsed osad, mis ladustatakse väliplatsile konteineritesse. Näiteks võib teiste jäätmekäitlejate-autolammutuskodade juurest toodud metallide külge jäänud olla mõningaid plastdetaile vms. Samuti eemaldatakse sõidukite katalüsaatoritel vajadusel neid ümbritsev metallkest. Eelnimetatatud materjalid eemaldatakse, tagamaks metallijäätmete puhtus teistest jäätmeliikidest nende edasisel käitlemisel. |
Jäätmekäitluse tehnilised vahendid:
Auto- ja põrandakaalud Kahveltõstuk Nissan Käsitööriistad, ketaslõikurid jms. Metallkonteinerid (nii väikesed kui ka multilift-tüüpi), akudele happekindlast plastist, vedeljäätmetele 200-liitrised vaadid või 1 m3 IBC-konteinerid. |
|
| 4. | Jäätmete korduskasutusse suunamine |
R3k - jäätmeteks muutunud, peamiselt orgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine
R4k - jäätmeteks muutunud, peamiselt metallidest või metalliühenditest koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine |
Elektri- ja elektroonikaseadmed.
Demonteerimisel ladustatakse võimalusel eraldi korduskasutusse suunatavad seadmed, näiteks elektrimootorid (kui on majanduslikult otstarbekas neid töökorda seada). Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatavad tegevused vastavalt keskkonnaministri 08.04.2014 a määrusele nr 28 “Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded”: 1) töökorrasoleku kontroll 2) seadme osade ning kesta parandus, rooste eemaldus, mittekorras detailide asendamine vm. tegevused. Pakendijäätmed. Ohtlike või mitteohtlike ainetega määrdunud pakendid puhastatakse puhastuskaltsudega. Puhastamisele kuuluvad vaid need pakendid, millel on visuaalselt tuvastatav sisu ja mis on kergelt puhastatavad (N. 200- liitrised pealmise kaanega vaadid, IBC-konteinerid jne.). Pakendite puhastusastet ning korduskasutuseks sobivust hinnatakse visuaalselt. Korduskasutatavad hoiuanumad müüakse tava- või juriidilistele isikutele, mida võib tavaliselt kasutada samalaadsete vedelike/kaupade hoiustamiseks/ladustamiseks. Metalli- jm. jäätmed (sh autoromude demonteeritud osad, k.a. pliiakud). Metallijäätmetest sorteeritakse ja romudelt demonteeritakse võimalusel ja vajadusel välja koheselt korduskasutusse suunatavad osad/materjalid (näiteks I-talad, torud, romude metallosad, akud, tuled jms. kasutamiseks ehitusettevõtetes, metallitööstustes, tavakasutuses), milliseid on võimalik kasutada nende esialgsel otstarbel (korduskasutus). Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatakse eelnev visuaalne kontroll ning vajadusel parandus/viimistlus (näiteks torudel ummistuse likvideerimine, värvimine, poleerimine, akudel pinge testimine vms.). Need detailid/osad ladustatakse eraldi ning realiseeritakse/müüakse kaubana. Vanarehvidel kontrollitakse visuaalselt selle kvaliteeti (kas võib olla tekkinud külgedele pragusid või on veerepinnal ebaõigest kokkujooksust tingitud ebaühtlast kulumist vms. Lisaks mõõdetakse rehvimustri sügavust, mis talverehvidel peab olema min 3,0 mm, suverehvil 1,6 mm). Nõuetele vastavad rehvid realiseeritakse/müüakse kaubana. Kvaliteedile mittevastavad rehvid käideldakse edasi jäätmena ning antakse hiljem üle teistele jäätmekäitlejatele. |
Jäätmekäitluse tehnilised vahendid:
Auto- ja põrandakaalud Kahveltõstuk Nissan Käsitööriistad, ketaslõikurid jms. Metallkonteinerid (nii väikesed kui ka multilift-tüüpi) |
|
| 5. | Jäätmete ümberpakkimine | R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine | Jäätmeliikidele (jäätmekoodid 160602*, 160801, 160803) teostatakse
käitlustoiminguna vaid ümberpakendamist (ladustamis- ja transpordikulude optimeerimiseks, näiteks väiksematest pakenditest suuremasse konteinerisse ümberladustamist jms., millised toimingud teostatakse vaid betoonpõrandatega jäätmekäitlushoones sees. Nimetatud käitlusprotsessidest võib tekkida pakendijäätmeid, mis käideldakse analoogselt ettevõte teiste pakendijäätmetega. |
Jäätmekäitluse tehnilised vahendid:
Auto- ja põrandakaalud Kahveltõstuk Nissan Käsitööriistad, ketaslõikurid jms. Metallkonteinerid (nii väikesed kui ka multilift-tüüpi) |
|
Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta
Vabariigi Valitsuse 20.04.2009 määruse nr 65 “Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad” §- s 8 märgitud nõuded täidetakse järgnevalt: demonteerimisest tekkivate jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele, kes suunavad need taaskasutussse: ringlussevõtt – metallide, plastide, klaasosade purustamine ja ümbersulatamisele või - töötlemisele suunamine, taasväärtustamine jms..
Tõendusdokumendid taaskasutatud jäätmekoguste ja teostatud jäätmekäitlustoimingute kohta hangitakse jäätmete lõppkäitlejalt.
Kõikidest probleemtoodete demonteerimisest tekkivad jäätmed kajastatakse hiljem aruandluses 8-kohaliste jäätmekoodidega.
Vabariigi Valitsuse määruse nr. 79 „Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“ §8 määratud taaskasutusnõuded täidetakse koostöös teiste vastavaid keskkonnalubasid omavate ettevõtetega.
Tõendusdokumendid taaskasutatud jäätmekoguste ja teostatud jäätmekäitlustoimingute kohta hangitakse jäätmete lõppkäitlejalt.
Kõikidest probleemtoodete demonteerimisest tekkivad jäätmed kajastatakse hiljem aruandluses 8-kohaliste jäätmekoodidega.
Vabariigi Valitsuse määruse nr. 79 „Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“ §8 määratud taaskasutusnõuded täidetakse koostöös teiste vastavaid keskkonnalubasid omavate ettevõtetega.
3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul
| Jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Käitluskoha nimetus | Raba tn 28 jäätmekäitluskoht | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Seotud failid
3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed
Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid
Kirjeldus
Radioaktiivne kiirgus metallijäätmete vastuvõtmisel (oht inimese tervisele või keskkonda sattumisel pinnase- või veereostus).
Ohtlikest jäätmetest leke ja keskkonda sattumine (keskkonnareostusoht). Põlevmaterjale sisaldavate jäätmete süttimine (õhureostus, samuti oht inimese tervisele, majanduslik kahju).
Muud häiringud, nt müra, tolm (naabruses asuvate isikute häirimine).
Ohtlikest jäätmetest leke ja keskkonda sattumine (keskkonnareostusoht). Põlevmaterjale sisaldavate jäätmete süttimine (õhureostus, samuti oht inimese tervisele, majanduslik kahju).
Muud häiringud, nt müra, tolm (naabruses asuvate isikute häirimine).
Meetmed keskkonnariski vähendamiseks
| Jrk nr | Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus | Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika | Meetme rakendamise tähtaeg |
|---|---|---|---|---|
| 1. | Radioaktiivne kiirgus metallijäätmete vastuvõtmisel | Radioaktiivsuse kontroll portatiivse mõõtjaga | Portatiivne seade jäätmekäitluskohas. | Metallijäätmete vastuvõtmisel |
| 2. | Tuleoht põlevmaterjalide käitlemisel | Tulekahju jäätmekäitlushoones või territooriumi väliplatsidel (jäätmetekäitlusprotsesside ajal tulekahju teke võimaliku sädeme või lahtise tule kasutamise läbi)
Tegevuskava - peatada jäätmekäitlustoimingud; - kutsuda välja Päästeamet 112; - kasutada teisaldatavat tulekustutit (väiksemate tulekollete korral); - informeerida naabruses asuvaid ettevõtteid, milliseid tulekahju võiks mõjutada. Töötajaid on eelnevalt teavitatud võimalikest ohtudest, nende põhjustest ja rakendatavatest abimeetmetest. |
Avariiks või õnnetuseks on jäätmekäitluskoht varustatud kantava pulbertulekustutiga. | Jäätmete käitlemisel mis sisaldavad põlevmaterjale |
| 3. | Jäätmete käitlemisel ohtlike ainete sattumine keskkonda | Ohtlike ainetega seotud jäätmekäitlustoimingud teostatakse vaid hoones sees. | Ohtlike ainete sattumine keskkonda (ohtlike jäätmetega seotud käitlusprotsesside ajal ohtlike ainete/vedelike mahatilkumine või leke ja selle pinnasele sattumine.
Tegevuskava - peatada jäätmekäitlustoimingud; - koguda jäätmekäitluseks kasutatavate hoone põrandalt reostus absorbenttooteid kasutades kokku; - lekke kandumisel jäätmekäitlushoonest välja või kõrvalkinnistule informeerida naabreid, keda leke võiks mõjutada. Reostunud absorbent kogutakse selleks ettenähtud konteinerisse ning antakse hiljem üle vastavaid keskkonnalubasid omavale ettevõttele. |
Ohtlike jäätmete käitlemisel |
| 4. | Keskkonnahäiringute (müra, tolm) tekitamine | Müra ja tolmurikkamad toimingud teostatakse võimalusel hoones sees. | Jäätmekäitlushoone sees läbiviidavate sorteerimistoimingutega vähendatakse oluliselt võimalike keskkonnahäiringute tekkimist. | Jäätmete käitlemisel |
Keskkonnaseire kava ja andmed keskkonnaseireks kasutatavate seadmete kohta
| Jrk nr | Seiratav näitaja | Seire viis | Seire sagedus | Kasutatavad seadmed | Seirepunkti number | Seirepunkti koordinaadid L-EST97 |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1. | Kiirgus | Kantav kiirgusmõõteseade | Metallijäätmete vastuvõtmisel | Portatiivne kiirgusemõõtja | 1 | X: 6473809, Y: 530275 |
| 2. | Tuleoht | Visuaalne | Jäätmekäitlustoimingute teostamise ajal vastavalt vajadusele | Tulekustuti | 2 | X: 6473810, Y: 530272 |
| 3. | Keskonnahäiring (hais, müra, tolm) | Visuaalne | Jäätmekäitlustoimingute teostamise ajal vastavalt vajadusele | Visuaalne vaatlus | 3 | X: 6473808, Y: 530272 |
3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava
| Jrk nr | 1. | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Käitluskoha nimetus | Raba tn 28 jäätmekäitluskoht | ||||||||||||
|
|||||||||||||
3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga
| Jrk nr | 1. |
|---|---|
| Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | Ettevõtte juhtimine ja jäätmekäitlus |
| Tehniline varustatus | Ettevõttel on struktuur, määratud on töötajate kohustused ja vastutused. Tööprotsessid on kontrollitavad.
Töötajad oskavad käituda ohuolukordades (tulekahju, keskkonnareostus). Õnnetuste korral viiakse läbi juhtkonnapoolne uurimine ning rakendatakse tegevusi analoogsete juhtumiste vältimiseks. Jäätmete liikumine dokumenteeritakse. |
| Parim võimalik tehnika | Best Available Techniques (BAT) Reference Document for Waste Treatment (08.2018) 6.1. Üldised PVT järeldused. 6.1.1 Üldine keskkonnatoime
BAT 1 I – juhtkonna pühendumus IV – a) - i) korra rakendamine (struktuur, protsessijuhtimine, dokumentatsioon, valmisolek hädaolukordadeks, vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele) V – a) – c) tulemuslikkuse kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine (seire, parandus- ja ennetusmeetmed, dokumenteerimine) X – jäätmevoogude haldamine XII – õnnetusjuhtumistega tegelemise kava |
| Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Vastab |
| Jrk nr | 2. |
| Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete ladustamine |
| Tehniline varustatus | Kõik töödeldavad või ladustatavad ohtlikud jäätmed on betoonpõrandatega hoones sees, vältimaks reostust. Jäätmekäitluskoht on varustatud absorbeerivate toodetega, millega on võimalik mahasattunud vedelikud kokku koguda. |
| Parim võimalik tehnika | Best Available Techniques (BAT) Reference Document for Waste Treatment (08.2018) 6.1. Üldised PVT järeldused. 6.1.1 Üldine keskkonnatoime
BAT 4 Keskkonnariskide vähendamine. c) ja d) – ohutud ladustamistingimused ja eraldatud koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks. Best Available Techniques (BAT) Reference Document for Waste Treatment (08.2018) 6.1. Üldised PVT järeldused. 6.1.5 Vetteheide BAT 19 c) – läbilaskmatud pinnad (jäätmekäitlusalad ei lase asjaomaseid vedelikke läbi) e) kaetud kohad jäätmete ladustamiseks ja töötlemiseks (vältida ohtlike jäätmete kokkupuutumist vihmaveega) |
| Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Vastab |
| Jrk nr | 3. |
| Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | Jäätmete käitluskoguste arvestus |
| Tehniline varustatus | Ettevõttes peetakse regulaarset arvestust jäätmete liikumiste (sisse-välja, sorteerimine, käitluskohas ladustamine jm) üle, milliste
kohta esitatakse nõuetekohast iga-aastast aruandlust. |
| Parim võimalik tehnika | Best Available Techniques (BAT) Reference Document for Waste Treatment (08.2018) 6.1. Üldised PVT järeldused. 6.1.1 Üldine keskkonnatoime
BAT 2 Käitise keskkonnatoime parandamine. c – jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine. |
| Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Vastab |
| Jrk nr | 4. |
| Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | Pädeva personali kasutamine jäätmekäitlusprotsessides, toimingute dokumenteerimine |
| Tehniline varustatus | Ettevõtte jäätmekäitlusega seotud töötajad omavad tehnilist haridust ja vastavaid töökogemusi ning teadmisi.
Jäätmete käitlemise (sissetulnud-, demonteeritud-, ladustatud-, väljaläinud kogused jne) üle peetakse jooksvalt arvestust. |
| Parim võimalik tehnika | Best Available Techniques (BAT) Reference Document for Waste Treatment (08.2018) 6.1. Üldised PVT järeldused.
6.1.1 Üldine keskkonnatoime BAT 5 Keskkonnariskide vähendamine jäätmete käitlemisel ja teisaldamisel. Pädevate töötajate kasutamine. Jäätmete käitlemine ja teisaldamine on nõuetekohaselt dokumenteeritud. |
| Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Vastab |
| Jrk nr | 5. |
| Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | Jäätmekäitluskoha vastavus keskkonnanõuetele |
| Tehniline varustatus | Romude (ohtlikud jäätmed) jäätmete käitlus toimub tarastatud ja elektroonilise valvesüsteemiga varustatud kinnistuosal asuvas betoonpõrandatega jäätmekäitlushoones sees.
Jäätmekäitluskohas on olemas kogumisvahendid jäätmete ladustamiseks. Jäätmete ajutiseks hoiustamiseks on eraldatud vastavad tsoonid, samuti on väliplatsil eraldatud ala tuleohtlikele materjalidele (rehvid). Jäätmete kaalumiseks on kasutusel nii auto- kui ka põrandakaalud. |
| Parim võimalik tehnika | Keskkonnaministri 16.06.2011 määruse nr. 33 „Romusõidukite käitlusnõuded“ §4. Romusõidukite kogumiskohale ja lammutuskojale esitatavad nõuded
(1) Romusõidukite kogumiskoht peab olema: 1) ümbritsetud taraga; 2) varustatud valveseadmetega või ööpäevaringse valvega; 3) vedelikukindla pinnakattega; 4) varustatud sademevee kogumisseadmete ja õlipüüduritega. (2) Lammutuskojal peavad olema lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele: 1) hoiuruumid või rajatised § 3 lõikes 1 nimetatud osade ja ohtlike jäätmete ladustamiseks; 2) konteinerid akude, filtrite, PCB-sid ja PCT-sid sisaldavate kondensaatorite ladustamiseks; 3) mahutid romusõidukitest eraldatud vedelike ja gaaside eraldi kogumiseks ja ladustamiseks; 4) eraldatud alad kasutatud rehvide ja muude tuleohtlike osade ladustamiseks; 5) kaal romusõidukist eraldatud osade ja vedelike kaalumiseks. |
| Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Vastab |
| Jrk nr | 6. |
| Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | Jäätmekäitluskoha vastavus keskkonnanõuetele |
| Tehniline varustatus | Kogumiskohas on olemas konteinerid ja kaalud.
Elektri- ja elektroonikajäätmete demonteerimist teostatakse vaid betoonpõrandatega jäätmekäitlushoones sees. Reovee puhastamisseadmete olemasolu ei ole asjakohane, sest demonteerimise protsessi üheski etapis ei kasutata vett ning samuti toimuvad kõik elektri- ja elektroonikajäätmete käitlusprotsessid ainult hoones sees. |
| Parim võimalik tehnika | Keskkonnaministri 09.02.2005 määruse nr. 9 „Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded“ § 3. Elektroonikaromude kogumis- ja käitluskohtadele esitatavad nõuded
(1) Elektroonikaromude kogumiskoht peab olema: 1) kaetud ilmastikukindla kattega; 2) vedelikukindla pinnakattega; 3) varustatud vedelike kogumisseadmega ning vajadusel dekanterite ja õlipüüduritega. (2) Elektroonikaromude käitlemiskohtades peavad olema lisaks lõike 1 punktides 1–3 sätestatud nõuetele: 1) kaal; 2) ladustamiskoht(ad) lahtimonteeritud osade ja ohtlike jäätmete ladustamiseks; 3) mahutid patareide ja akude, PCB-sid ja PCT-sid sisaldavate kondensaatorite ja muude ohtlike jäätmete ja radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks; 4) seadmed reovee puhastamiseks. |
| Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Vastab |
| Jrk nr | 7. |
| Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | Jäätmekäitluskoha vastavus keskkonnanõuetele |
| Tehniline varustatus | Kõiki akujäätmeid käideldakse (ajutine ladustamine) ainult betoneeritud põrandatega jäätmekäitlushoones sees. Lisaks on akude jäätmed ladustatud happekindlates plastkonteinerites. |
| Parim võimalik tehnika | Keskkonnaministri 10.01.2008 määruse nr. 5 „Kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded“
§ 3. Patarei- ja akujäätmete käitlus- ja ladustamiskohtadele esitatavad nõuded (1) Patarei- ja akujäätmete käitlus- ja ladustamiskoht, sealhulgas ajutine ladustamiskoht, peab lisaks «Jäätmeseaduses» sätestatud tingimustele olema: 1) vedelikukindla pinnakattega; 2) ilmastikukindla pealiskattega. |
| Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Vastab |
3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused
| Jrk nr | Võimalik hädaolukord | Hädaolukorra tekkimise võimaluse selgitus | Rakendatavad meetmed |
|---|---|---|---|
| 1. | Tulekahju või keskkonnareostus ohtlike jäätmete käitlemisel | Võimalik tulekahju tekkimine jäätmekäitluskohas või pinnasereostus ohtlike jäätmete käitlemisel (vastuvõtmisel, vaheladustaminel, sorteerimisel/demonteerimisel).
Väliste tegurite (näit. vandalism) põhjustatud tulekahju, sabotaazh vm. materiaalse kahju tekitamine jäätmekäitlukohas. Vedude ajal avarii toimumine ja ohtlike ainete lekkimine pinnasesse. |
Ohtlike jäätmete käitlemisel, vaheladustamisel ja transpordil järgitakse nende spetsiifikast tingituna alljärgnevaid ohutusabinõusid:
- võimaliku pinnasereostuse vältimiseks teostatakse kõik ohtlike jäätmete käitlustoimingud (vastuvõtt, töötlemine, vaheladustamine) betoneeritud põrandatega jäätmekäitlushoones sees; - väliste tegurite (näit. vandalism) mõju vähendamiseks on ettevõtte territoorium ümbritsetud taraga, valgustatud, ning varustatud elektroonilise valvesüsteemiga; - kõikide ohtlike jäätmete vedusid teostavad kogemustega autojuhid ning veo ajal on jäätmed pakendatud asjakohasel viisil (happekindlad konteinerid akudele jne.). Kõiki ettevõtes jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlusega seotud töötajaid on juhendatud ohutu ja keskkonnasõbraliku jäätmekäitluse-, samuti ohutustehnika alaselt. Avariide ja õnnetuste vältimiseks järgivad töötajad jäätmekäitlusprotsesside läbiviimisel rangelt kõiki keskkonna- ja ohutusnõudeid ja kasutavad individuaalseid isikukaitsevahendeid (tööriietus, -jalanõud, - kindad). |
3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta
Vorm ei ole asjakohane.3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus
Vorm ei ole asjakohane.3.11. Lisad
Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine
Juhtimissüsteemi kirjeldus, sealhulgas töökorraldusdokumendid, mis annavad ülevaate kõikide ohtlike jäätmete käitlusega seotud töötajate tööülesannetest, pädevusest ja vastutusest
Lisa 4:
Verakso_To_o_juhend.pdf
Lisa 5:
Juhtimisstruktuur.pdf
Krediidi-või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendav dokument õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastatuse likvideerimise kulude katmiseks
Tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutava isiku tööülesandeid ja vastutust kirjeldavad dokumendid
Lisa 7:
Mark_Dudorin_To_o_juhend.pdf
Tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutava isiku pädevust tõendavad dokumendid
Lisa 8:
Mark_Dudorin_OJK_Tunnistus.pdf
Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitus ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavate meetmete kirjeldus
Lisa 9:
Ohuolukordades_tegutsemine.pdf
Kinnitus saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu kohta.
Kinnitan
Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel
Prügila käitamine
Prügila või jäätmehoidla järelhooldus
Jäätmehoidla käitamine
Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Ettevõtte jäätmekäitluskoht asub aadressil Raba 28 Pärnu 80041 Pärnumaa (katastritunnus: 62504:060:0220).
Ettevõtte territoorium paikneb Pärnu linna tööstustsoonis.
Ettevõtte territoorium asub 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu loodeosas.
Jäätmekäitluskoht külgneb lõuna-lääne ja kagu-ida suundades transpordimaa (Savi ja Raba tänavad), põhja suunas tootmismaa ning loode suunas äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega.
Lähim elamumaa sihtotstarbega kinnistu paikneb jäätmekäitluskohast ca 250 meetri kaugusel lääne suunas, teisel pool Savi tänavat.
Ettevõte on jäätmekäitluseks rendile võtnud 1160 m2 suuruse osa kinnistust, samuti 185 m2 suuruse osa sellel asuvast angaarist.
Renditav ala on aiaga ülejäänud territooriumist eraldatud.
Jäätmekäitluseks kasutatav väliplats on asfaltkattega.
Territooriumil ja hoones rakendatakse valvekaamerate ja liikumisanduritega kombineeritud valvesüsteemi.
Renditav hooneosa, kus teostatakse ohtlike jäätmete, elektroonika ja muude jäätmete käitlust, ei ole ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Hoones ladustatakse jäätmeid vastavalt jäätmeliigile nii konteinerites, mahutites, big-bag'ides kui ka virnastatult.
Asfalteeritud väliplatsidel ladustatakse aunades vaid sorteerimata mustmetalle ja demonteeritud autokeresid. Teised jäätmed on ladustatud vaid konteinerites.
Asfalteeritud väliplatsidel puudub sadevete kogumissüsteem. Mahalangenud sademed aurustuvad platsidelt aja jooksul või imbuvad territooriumil asuvatesse haljasribadesse. Väliplatsidel ladustatakse aunades vaid sorteerimata mustmetalle ja demonteeritud autokeresid. Teised jäätmed on ladustatud vaid konteinerites.
Jäätmekäitluskoht on varustatud absorbeerivate toodetega lekete vm. avariide tagajärgede likvideerimiseks.
Ettevõtte territoorium paikneb Pärnu linna tööstustsoonis.
Ettevõtte territoorium asub 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu loodeosas.
Jäätmekäitluskoht külgneb lõuna-lääne ja kagu-ida suundades transpordimaa (Savi ja Raba tänavad), põhja suunas tootmismaa ning loode suunas äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega.
Lähim elamumaa sihtotstarbega kinnistu paikneb jäätmekäitluskohast ca 250 meetri kaugusel lääne suunas, teisel pool Savi tänavat.
Ettevõte on jäätmekäitluseks rendile võtnud 1160 m2 suuruse osa kinnistust, samuti 185 m2 suuruse osa sellel asuvast angaarist.
Renditav ala on aiaga ülejäänud territooriumist eraldatud.
Jäätmekäitluseks kasutatav väliplats on asfaltkattega.
Territooriumil ja hoones rakendatakse valvekaamerate ja liikumisanduritega kombineeritud valvesüsteemi.
Renditav hooneosa, kus teostatakse ohtlike jäätmete, elektroonika ja muude jäätmete käitlust, ei ole ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Hoones ladustatakse jäätmeid vastavalt jäätmeliigile nii konteinerites, mahutites, big-bag'ides kui ka virnastatult.
Asfalteeritud väliplatsidel ladustatakse aunades vaid sorteerimata mustmetalle ja demonteeritud autokeresid. Teised jäätmed on ladustatud vaid konteinerites.
Asfalteeritud väliplatsidel puudub sadevete kogumissüsteem. Mahalangenud sademed aurustuvad platsidelt aja jooksul või imbuvad territooriumil asuvatesse haljasribadesse. Väliplatsidel ladustatakse aunades vaid sorteerimata mustmetalle ja demonteeritud autokeresid. Teised jäätmed on ladustatud vaid konteinerites.
Jäätmekäitluskoht on varustatud absorbeerivate toodetega lekete vm. avariide tagajärgede likvideerimiseks.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus
Ettevõtte territooriumil ei paikne märgalasid, pinnavorme ja metsi, mis saaksid kavandatava tegevuse tõttu mõjutatud.
Ettevõtte territooriumist 1 km raadiuses ei paikne märgalasid, kaitstavate loodusobjektide ega Natura 2000 võrgustiku alasid.
Ettevõtte territooriumil ei esine loodusvarasid.
Ettevõtte territoorium, ettevõtte kasutuses ja naabruses olevad hooned ei paikne kultuurimälestiste alal ja järelikult saab väita, et mõjusid kultuurimälestistele ei saa tekkida.
Puudub teave muudatuste kohta strateegilistes planeerimisdokumentides.
Ettevõtte territooriumist 1 km raadiuses ei paikne märgalasid, kaitstavate loodusobjektide ega Natura 2000 võrgustiku alasid.
Ettevõtte territooriumil ei esine loodusvarasid.
Ettevõtte territoorium, ettevõtte kasutuses ja naabruses olevad hooned ei paikne kultuurimälestiste alal ja järelikult saab väita, et mõjusid kultuurimälestistele ei saa tekkida.
Puudub teave muudatuste kohta strateegilistes planeerimisdokumentides.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Taotletava tegevuse käigus ei kasutata oluliselt loodusvarasid ning tegevus ei tekita olulisel määral jäätmeid. Vastupidiselt sellele vähendab planeeritav tegevus üldist jäätmeteket läbi kordus- ja taaskasutusse suunatud materjalide. Samuti ei ole tegevus energiamahukas.
Taotletava tegevusega ei kaasne piirkonna keskkonnakoormuse olulist tõusu. Mõnevõrra võib suureneda autotranspordist tuleneda võiv mõju.
Ohtlikest ainetest tuleneda võivate ohtude, nagu pinnase ja vee saastamine on väga vähetõenäoline, sest ohtlikke jäätmeid käideldakse vaid betoonpõrandatega jäätmekäitlushoones sees.
Samuti kontrollitakse kõikide saabunud metallijäätmete kiirgustaset ning lubatust kõrgema kiirgustaseme avastamisel teavitatakse koheselt vastavat ametkonda.
Õhusaastet võib vähesel määral suurendada jäätmekäitlusega seotud transpordivahendite arvu suurenemine piirkonnas (jäätmete toojad ning multiliftkonteinerite transpordiks kasutatavad sõidukid). Samas ei ole lubatud kasutada tehnonõuetele mittevastavaid sõidukeid, mis liigselt keskkonda saastavad, seetõttu saab väita, et lisanduda võiv saasteainete hulk ei mõjuta oluliselt piirkonna välisõhu kvaliteeti.
Planeeritava jäätmekäitluse eesmärgiks on jäätmete võimalikult suures hulgas taaskasutusse suunamine, mistõttu kontrollitakse igakordselt, et vastuvõetavad jäätmed sisaldaksid ainult jäätmeloas märgitud jäätmeliike. Kui sortimise käigus tekib jäätmeliike, mida ei saa taaskasutusse suunata, toimub nende käitlemine vastavalt seadusele. Jäätmete laadimine võib tekitada teatud määral müra, kuid eeldatavalt ei ületata müra normtasemeid. Samuti on tegemist tööstuspiirkonnaga. Ka on mürarikkamad tegevused (sorteerimine) planeeritud enamjaolt jäätmekäitlushoonesse sisse.
Taotletava tegevusega täiendavat vibratsiooni, valgust, soojust ega lõhna ei teki.
Taotletava tegevusega ei kaasne piirkonna keskkonnakoormuse olulist tõusu. Mõnevõrra võib suureneda autotranspordist tuleneda võiv mõju.
Ohtlikest ainetest tuleneda võivate ohtude, nagu pinnase ja vee saastamine on väga vähetõenäoline, sest ohtlikke jäätmeid käideldakse vaid betoonpõrandatega jäätmekäitlushoones sees.
Samuti kontrollitakse kõikide saabunud metallijäätmete kiirgustaset ning lubatust kõrgema kiirgustaseme avastamisel teavitatakse koheselt vastavat ametkonda.
Õhusaastet võib vähesel määral suurendada jäätmekäitlusega seotud transpordivahendite arvu suurenemine piirkonnas (jäätmete toojad ning multiliftkonteinerite transpordiks kasutatavad sõidukid). Samas ei ole lubatud kasutada tehnonõuetele mittevastavaid sõidukeid, mis liigselt keskkonda saastavad, seetõttu saab väita, et lisanduda võiv saasteainete hulk ei mõjuta oluliselt piirkonna välisõhu kvaliteeti.
Planeeritava jäätmekäitluse eesmärgiks on jäätmete võimalikult suures hulgas taaskasutusse suunamine, mistõttu kontrollitakse igakordselt, et vastuvõetavad jäätmed sisaldaksid ainult jäätmeloas märgitud jäätmeliike. Kui sortimise käigus tekib jäätmeliike, mida ei saa taaskasutusse suunata, toimub nende käitlemine vastavalt seadusele. Jäätmete laadimine võib tekitada teatud määral müra, kuid eeldatavalt ei ületata müra normtasemeid. Samuti on tegemist tööstuspiirkonnaga. Ka on mürarikkamad tegevused (sorteerimine) planeeritud enamjaolt jäätmekäitlushoonesse sisse.
Taotletava tegevusega täiendavat vibratsiooni, valgust, soojust ega lõhna ei teki.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Ettevõtte hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna:
– kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal,
– ettevõtte tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid;
– ettevõtte tegevuse tulemusel ei ületata tõenäoliselt piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas;
– eeldatavalt puudub oluline kumulatiivne mõju;
– eeldatavalt puudub oluline keskkonnamõju.
– kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal,
– ettevõtte tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid;
– ettevõtte tegevuse tulemusel ei ületata tõenäoliselt piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas;
– eeldatavalt puudub oluline kumulatiivne mõju;
– eeldatavalt puudub oluline keskkonnamõju.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
-
