Ala kirjeldus:
Kavandatav Reiu-Liiva liivakarjäär asub Reiu-Liiva maardlas, Pärnu maakonnas Pärnu linnas Silla külas riigile kuuluval kinnistul Surju metskond 36 (katastritunnusega 56801:004:0290. Taotletav mäeeraldis paikneb kahe lahustükina.

Lähimad elamud jäävad taotletavast Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolsest lahustükist ~530 m kaugusele läände Silla küla kinnistutele Ülejõe tee 11 (katastritunnusega 56801:004:0566) ja Ülejõe tee 22 (katastritunnusega 56801:004:0572). Lõunapoolsele mäeeraldise lahustükile lähimad elamud jäävad ~870 m kaugusele läände Silla küla Ogaliku põik 4 (katastritunnusega 5801:004:0469), Ogaliku põik 6 (katastritunnusega 56801:004:0470), Ogaliku tee 6 (katastritunnusega 56801:004:0462) ning Ogaliku tee 11 (katastritunnusega 56801:004:0465) kinnistutele.

Taotletav Reiu-Liiva liivakarjääri kattub maaparandussüsteemidega, alale jäävad maaparandussüsteemid KULLIPESA (6114540010040/001), TAMME (TP-585) (6114540010110/001) ning TAMME (TP-585) (6114760020030/001), kust vesi juhitakse maaparandussüsteemi eesvooludega Reiu jõkke (KKR kood VEE1145400).

Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ei ole looduskaitse- ega Natura 2000 alasid, samuti ei jää taotletavale alale kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku.

Geoloogiline ja hüdro(geo)loogiline kirjeldus:
Kavandatava Reiu-Liiva karjääri lahustükid asuvad Liivi lahe rannikumadalikul, millele on iseloomulikud mere- ja tuuletekkelised pinnavormid. Maastikurajooni lõunaosas esineb lainete uhutud moreentasandikke ja keskosas kunagistest laguunidest kujunenud soid. Karjääri lahustükid paikneva Läänemere rannamoodustisel, mida kohati katavad luited. Kasuliku kihi paksus on kuni 3,7 m. Liivalasundi lamamiks on hall või kollane kõva moreen või plastne sinakashall savi, lõunaosas ka pruunikasbeežid keskmiseteralised orgaanikarikkad liivad, mille savikus suureneb sügavuse suunas.

Vahetult pinnakatte all avanevad Kesk-Devoni ladestiku Narva lademe savikad liivad, savid, domeriidid ja merglid, mis moodustavad veepideme Kvaternaari setete veekihi ja sügavamate aluspõhjaliste veekihtide vahel. Kvaternaari veekiht on siin eelkõige seotud mereliste liivadega. Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega savi või moreen, milles võib esineda vett juhtivaid liivakamaid kihte ja läätsi. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Maapinnalähedese põhjaveekihi veetase ja voolusuund järgib üldiselt maapinnareljeefi, mis muutub madalamaks lääne ehk Reiu jõe suunas. Vaadeldaval alal reguleerivad Kvaternaari veekihi veerežiimi (sh veevoolu suunda) ulatuslikud maaparandussüsteemid. Kvaternaari veekihist ammutatakse vett üksikmajapidamiste salvkaevudega.

Puurkaevudega ammutatakse vett Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist, mille moodustavad erineva savikusega dolokivid ja lubjakivid, või sügvamatest veekihtidest. Aluspõhja kivimite põhjavesi on piirkonnas keskmiselt või suhteliselt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest.
 
Lähimateks vooluveekoguks on Reiu jõgi (KKR kood VEE1145400), mille lähima kaugus on ~1 km.

Vee erikasutuse kirjeldus:

Ligikaudu 70% maavaravarust on veealune. Põhjaosa kasuliku kihi lamam jääb abs kõrgustele 6,4 - 9 m (keskmiselt 6,2 m) ning lõunaosas abs kõrgustele 3,8 - 7,6 m (keskmiselt 6,9 m), veetaseme keskmine abs kõrgus on vastavalt 7,2 m ja 7,8 m. Seega veealuse kasuliku kihi paksus on keskmiselt 1 m. Kvaternaari setted toituvad sademetest. Seega Reiu-Liiva liivakarjääri mäeeraldiselt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademete ja lume sulamise veest. Kuna kaevandamise eesmärgil planeeritakse karjääris veetaset alandada, juhtides liigset vett isevoolselt kraavitusega maaparandussüsteemi eesvooludesse, siis veetaseme alanemise tulemusena on mõningal määral oodata infiltratsiooni ka karjääri külgnevatest setetest. Sellist veetaseme reguleerimist võib jätkata ka pärast maavaravaru ammendamist, võimaldades ala korrastada metsamaaks.

Lähtuvalt eeltoodust on vajalik taotleda keskkonnaloa koosseisus veeluba karjääri koguneva sademevee suublasse juhtimiseks.
Selleks, et arvutada vee juurdevoolu karjääris veetaseme alanemisel 1 m, arvutame esmalt karjääri mõjuraadiuse alljärgneva valemiga:

h_0=√(h_p^2+W/K×[r_0^2×ln⁡(r_0/r_p )-(r_0^2-r_p^2)/2] ) , kus

h0 – veetaseme alandus, hp – väljaimbumise kõrgus karjääri külgedelt, W – infiltreeruv sademete maht, K – filtratsioonikoefitsient, r0 – karjääri mõjuraadius karjääri keskpunktist, rp – karjääri efektiivraadius ( , kus S – karjääri pindala).

Arvutustes kasutatud lähteandmed on järgnevad: h0 = 1 m, hp = 0 m (annab suurima mõjuraadiuse), W = 0,0008 m/d, K = 2,1 m/ööp, rp = 195 m/163 m (pindala 12 ha/8,36 ha).

Arvutuse tulemusena saame kummagi lahustüki mõjuraadiuseks kuni 50 m karjääri servast.

Karjääri juurdevooluhulga (Qkokku) saamiseks arvutame esmalt karjääri külgnevatest setetest infiltreeruva veehulga (Q1). Seejärel liidame saadud tulemusele karjääri langevate sademete koguse (Q2), millest on lahutatud aurumine.

Q_1=W×π×(r_o^2-r_p^2 )

Q_2=S×W, kus

W – infiltreeruv sademete maht, rp – karjääri efektiivraadius, r0 – karjääri mõjuraadiuse ulatus karjääri keskpunktist, S – karjääri pindala.

Arvutuse tulemusena saame äravooluhulgaks:
põhjapoolne lahustükk 56,3 tuh m3 aastas (keskmine vooluhulk 1,8 l/s ehk ~0,002 m3/s),
lõunapoolne lahustükk 42,5 tuh m3 aastas (keskmine vooluhulk 1,3 l/s ehk ~0,001 m3/s).

Karjäärist ärajuhitav vee kogus sõltub sademete hulgast, mis kvartalite lõikes erineb oluliselt. Sellest tulenevalt palume jätta karjäärist ärajuhitava vee kvartaalsed kogused lahtised ning määrata loaga aastane karjäärist ärajuhitav vee kogus.

Vee erikasutamise mõju:
Veealuse maavaravaru kasuliku kihi paksus on keskmiselt 1 m. Vaadeldaval alal on Kvaternaari setete veekihi veerežiim tugevasti muudetud ulatuslike maaparandussüsteemidega. Maaparanduskraavid dreenivad siin Kvaternaari veekihti, sh mõjutavad ka karjääris veetaseme alandamise mõju kujunemist ja ulatust. Karjääri rajamine ei tohi takistada maaparandussüsteemide toimimist.

Lähimad eluhooned asuvad kavandatavast karjäärist >500 m kaugusele. Seega kaevandamisetegevus ei mõjuta lähimate elamute veevarustust.

Kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid. Peamiseks saasteaineks, mis liivakarjääris toimuvate tööde käigus võib vette sattuda, on kaevandatavast keskkonnast pärinevad mineraalsed peenosakesed. Peenosakeste kaasakande vältimiseks või vähendamiseks rajatakse settebasseinid. Peenosakeste infiltreerumist põhjavette ei esine, kuna karjääri lamami moodustavad setted käituvad filtrina. Karjääris töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Reostus võib levida nii eesvooludesse kui ka infiltreeruda põhjavette. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Eeltoodud leevendusmeetmete rakendamisel on reostusoht vähene.

Seire:
Veeseaduse § 130 lõige 2 kohaselt kehtestatakse kaevandus- ja karjäärivee saasteainete sisalduste piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seirenõuded keskkonnaministri määrusega nr 61. Nimetatud määruse § 9 lõike 1 kohaselt tohib karjäärivett suublasse juhtida kui saastenäitajad ei ületa nimetatud määruse lisas 1 sätestatud piirmäärasid, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000 - 9999 ie (välja arvatud heljumi sisaldus). Sama määruse lõike 5 kohaselt tuleb karjääriveele loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (BHT7), keemilise hapnikutarbe (KHTcr), pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Seega seiratakse karjääri väljalaskmetes pH-d, KHTCr, BHT7 ning heljumi sisaldust 1 x kvartalis (4 x aastas).