Tagasi menetluse vaatesse Taotlused ja menetlused » Menetlus M-121602
Taotlus T-KL/1012799-4

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1012799
Taotluse liik
Keskkonnakompleksloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Aravete Biogaas OÜ
Kontaktisik
Siim Jaas
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Ettevõte taotleb loa muutmist, kuna käitisesse rajatakse juurde üks järelkääriti (4500 m3), eelmahuti vedela substraadi vastuvõtmiseks (500 m3) ja hakkepuidu katlamaja (0,6 MWth).
Parandustaotluse selgitus
Jäätmekoodi muutmine.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Aravete biogaasi- ja koostootmisjaama põhiliseks tegevuseks on sõnniku ja biolagunevate jäätmete (nagu 02 01 03, 02 01 06, 02 02 04, 02 05 01, 02 05 02, 02 06 01, 02 07 01, 02 07 04, 20 01 08, 20 20 15, 20 02 01) taaskasutamine toimingukoodidega R12o- bioloogiline töötlemine (antud juhul anaeroobne lagundamine) ja R13- ladustamine. Ettevõte taaskasutab aastas kuni 120 000 t/a toorainet (sh 51 750 tonni biolagunevaid jäätmeid). Sõnniku ja biolagunevate jäätmete anaeroobse lagundamise, ehk kääritamise protsessi käigus tekib aastas kuni 9 milj m3 biogaasi, mis müüakse ettevõttele Bioforce Aravete OÜ, kes toodab sellest biometaani. Kui kõike biogaasi ei saa üle anda, siis kasutatakse sellest kuni 7000 tuh m3 gaasimootoris elektrienergia tootmiseks. Kui siiski jääb veel biogaasi üle, siis see põletatakse põletis ("küünlas"), mis kuulub Bioforce Aravete OÜ-le. Anaeroobse lagundamise protsessi tulemusena tekib kääritusjääk, mis sertifitseeritakse ning antakse üle tootena.
Käitise territooriumil on tahkete biolagunevate jäätmete kogumiseks vastuvõtusalv (450 m3) ja vedelate biolagunevate jäätmete kogumiseks vastuvõtukaev (150 m3) ning rajatav eelmahuti (500 m3). Lisaks on olemas veel doseerimispunkrid (2x80 m3), kääritid (2x 3500 m3 + rajatav 4500 m3) ja järelkääriti (2700 m3), tehnohoone, milles asub koostootmismootor nimisoojusvõimsusega 4,75 MW ja reservkatel nimisoojusvõimsusega 0,65 MW. Lisaks rajatakse käitisesse juurde hakkepuidu katlamaja, kus katla võimsuseks hakkab olema 0,6 MWth.
Laguuni kinnistul asub kääritusjäägi hoiustamiseks laguun mahuga 18 000 m3.

Kokku kuulub Aravete Biogaas OÜ alla üheksa heiteallikat. Biolagunevate jäätmete vastuvõtmise ja doseerimise seadmed (heiteallikad nr S1-S6) ja biogaasikatla koostootmismootor (heiteallikas K1), reservkatel (K2), hakkepuidu katlamaja (K3), mis asuvad Biojaama kinnistul ning kääritusjäägi laguun (heiteallikas nr S5), mis asub Laguuni kinnistul.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Aravete biogaasi- ja koostootmisjaam asub Järva vallas Mägise külas Aravete-Aniste kõrvalmaantee läheduses Biojaama kinnistul (katastritunnus 13402:004:0299). Ettevõte omab hoonestusõigust Uuefarmi (katastritunnus 13402:004:0297) maaüksusel.
Biogaasi- ja koostootmisjaama juurde kuuluv digestaadihoidla Roosna laguun asub Roosna külas Laguuni maaüksusel (katastritunnus 13402:003:0328).
Biojaama maaüksuse suuruseks on 0,92 ha, millest haritav maa on 0,11 ha, õuemaad on 0,80 ha ja muud maad 48 m2. Kinnistu sihtotstarbeks on 100% tootmismaa.
Uuefarmi maaüksuse suuruseks on 2,74 ha, millest 1,53 ha on haritav maa, 1,12 ha on õuemaad ja 0,09 ha on muud maad. Kinnistu sihtotstarbeks on 100% tootmismaa.
Laguuni maaüksuse suuruseks on 1,08 ha, millest 51 m2 on haritav maa ja õuemaad on 1,07 ha. Kinnistu sihtotstarbeks on 100% tootmismaa.
Biogaasijaama ümbritsevad tootmismaad ja maatulundusmaad ja laguuni ümbristevad maatulundusmaad ja tootmismaa.
Maapinna looduslik reljeef biogaasijaama ja laguuni piirkonnas on lauge, kõrguste erinevustega kuni 2,5 m. Kõrgus merepinnast on biogaasijaama juures ca 89 m ja laguuni juures ca 112 m..
Biogaasi- ja koostootmisjaam ja seda ümbritsevate kinnistuteni viib Aravete Aniste tee (katastrinumber 13402:004:0103).
Laguuni kinnistuni viib Jootme-Koeru tee (katastrinumber 13402:003:0167).
Käitisega vahetult piirnevatele aladele jäävad peamiselt põllu- ja metsamaad, tootmishoonetega maad ja transpordimaad.
Aravete biogaasi- ja koostootmisjaama põhikompleks asub Aravete aleviku tiheasustusest ca 400 m kaugusel, lühim kaugus heiteallika ja elamumaal asuva eluhoone vahel on ca 300 m. Digestaadihoidla asub Roosna külas ning lähim kaugus heiteallika ja elamumaal asuva eluhoone vahel on ca 270 m.
Käitis asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal.
Biojaama kinnistul puuduvad looduslikud veekogud. Käitise maaüksusest ca 470 m kaugusel põhjas asub Preediku järv (registrikood VEE2013420). Laguuni maaüksusel looduslikke veekogusid ei ole, samuti ei jää neid eeldatavasse mõjualasse.[3]
Käitise Biojaama kinnistul olevate heiteallikate eeldatavasse mõjupiirkonda ei jää looduskaitselisi objekte, kuid lähimad kaitsealused objektid jäävad ca 600 m kaugusele idasse. Seal on Aravete allikad (registrikood: KLO4001236). Laguuni kinnistu eeldatavasse mõjupiirkonda ega selle lähedusse ei jää looduskaitselisi objekte [1],[2].
Aravete biogaasi- ja koostootmisjaama eeldatavasse mõjualasse jäävad mõned pärandkultuuriobjektid: Juhani kultusekivi (registrinumber: 134:KIV:017), Juhani A 44 talu (registrinumber: 134:AST:025), Mägise kultusekivi (registrinumber: 134:KIV:016), Mägise magasiait (registrinumber: 134:MAG:003), Mägise A 1 (Mägise karjamõis) (registrinumber: 134:MTH:016) ja endine Lohala küla ala (registrinumber: 134:KON:002). Laguuni kinnistule lähimad pärandkultuuriobjektid on: Kopliotsa 27 talu tuuleveski (registrinumber: 134:TUV:010), Kopliotsa kultusekivi (registrinumber: 134:KIV:012), Kõrtis kivi (registrinumber: 134:KIV:013) ja Tammiku kõrts (registrinumber: 134:KOR:003).[1],[3]
Kultuurimälestistisi käitise eeldatavasee mõjualasse ei jää.[1],[4]

Käitise tegevusega võib kaasneda lõhnaainete eraldumine ja hajumine. Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu sellele, et lõhna tugevuse osas on tegemist suhteliste hinnangutega. Lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest – vastuvõtja ehk inimese sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne. Üldiselt levib biogaasi- ja koostootmisjaama territooriumitel tootmistegevusele iseloomulik lõhn. Samas puuduvad hetkel kaebused töötajatelt ja ümbruskonna elanikelt (vastuvõtjatelt).
Müra tekib seadmete tööajal, kuid ei põhjusta eeldatavalt normtaseme ületamist.
Biogaasi- ja koostootmisjaamas puuduvad olulised vibratsiooniallikad . Teataval määral võib vibratsiooni allikaks olla transport, transpordi vibratsiooni teket vähendab transpordivahendite väike liikumiskiirus, võimaliku vibratsiooni vältimiseks hoitakse transpordivahendite liikumisteid korras.

[1] Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
[2] Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee
[3] EELIS infoleht, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?id=-294849174&state=1;-425747645;est;eelisand;;
[4] Kultuurimälestiste riiklik register, https://register.muinas.ee/public.php
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Aravete biogaasi- ja koostootmisjaam
Aadress
Biojaama, Mägise küla, Järva vald, Järva maakond
Territoriaalkood
5226
Katastritunnus(ed)
13402:004:0299, 13402:003:0328, 13402:004:0297
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6558000, Y: 599272
X: 6558000, Y: 599272
Käitise territoorium
Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Biojaama (13402:004:0299), Laguuni (13402:003:0328), Uuefarmi (13402:004:0297). kuva kaardil
Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Biojaama (13402:004:0299), Laguuni (13402:003:0328), Uuefarmi (13402:004:0297).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Käitise kirjeldus
Käitise kood KNR0000299
Käitise nimetus Aravete biogaasi- ja koostootmisjaam
Asukoha üldiseloomustus Aravete biogaasi- ja koostootmisjaam asub Järva vallas Mägise külas Aravete-Aniste kõrvalmaantee läheduses Biojaama kinnistul (katastritunnus 13402:004:0299). Ettevõte omab hoonestusõigust Uuefarmi (katastritunnus 13402:004:0297) maaüksusel.
Biogaasi- ja koostootmisjaama juurde kuuluv digestaadihoidla Roosna laguun asub Roosna külas Laguuni maaüksusel (katastritunnus 13402:003:0328).
Käitise planeerimise, projekteerimise ning ehitamisega seotud asutuste andmed  
Aadress Biojaama, Mägise küla, Järva vald, Järva maakond
Territoriaalkood EHAK 5226
Katastritunnus(ed) 13402:004:0299, 13402:003:0328, 13402:004:0297
Käitise territoorium
Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Biojaama (13402:004:0299), Laguuni (13402:003:0328), Uuefarmi (13402:004:0297). kuva kaardil
Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Biojaama (13402:004:0299), Laguuni (13402:003:0328), Uuefarmi (13402:004:0297).
Selgitus käitise kattuvuse kohta Ettevõte omab hoonestusõigust Uuefarmi (katastritunnus: 13402:004:0297) maaüksusel.
Seotud käitised
Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus
   
Käitise tegevus
Käitise tegevus
Aravete biogaasi- ja koostootmisjaama põhitegevuseks on biogaasi ja sellest elektri ja sooja tootmine. Biogaasi toodetakse peamiselt veiste vedelsõnniku, veiste tahesõnniku ja muude sõnnikute ning biojäätmete anaeroobse kääritamise teel. Jaama võimsus on ca 2 MW elektrienergiat, 2 MW soojusenergiat ning ca 120 000 t sisendtoorainet aastas. Saadav 50-60%-se metaanisisaldusega biogaas puhastatakse, komprimeeritakse ja jahutatakse ning suunatakse biogaasimootorisse ehk koostootmise moodulisse. Koostootmismoodul koosneb biogaasil töötavast biogaasi mootorist ja elektrigeneraatorist. Biogaasimootori ja heitgaaside jahutamise tulemusena vabanev soojus kogutakse soojusvahetite abil ja kasutatakse biogaasijaama omatarbeks. Biogaasimootor käitab 10 kV generaatorit, mille abil genereeritud elektrienergia müüakse Elektrilevi OÜ jaotusvõrku ja/või kasutatakse biogaasijaama omatarbeks. Põhiline rõhk on biogaasi tootmine, mis müüakse ettevõttele Bioforce Aravete OÜ, kes toodab sellest biometaani.
Biojäätmete anaeroobse kääritamise tagajärjel tekkiv kääritusjääk pumbatakse järelkääritist maa-aluse torustiku kaudu digestaadi hoiustamismahutitesse. Kolm digestaadihoidlat, iga mahutavus 4208 m3 (kokku 12 624 m3), asuvad Biojaama katastri kõrvalkatastritel (Suurfarmi 13402:004:0188; Laguuni 13402:004:0196). Digestaadihoidlad kuuluvad AS Aravete Agro Mägise suurfarmi koosseisu. Aravete Biogaas OÜ-le kuuluv digestaadihoidla asub biogaasijaamast linnulennult 10 km kaugusel Roosna külas Laguuni (katastritunnus 13402:003:0328) maaüksusel. Laguuni mahutavus on 18 000 m3.
.
Ohukategooria
Pole ohtlik
Tegevusala
Tegevus- ja alltegevusvaldkond Tööaeg tundides ööpäevas Tööaeg tundides aastas Ülesseatud tootmis­võimsus Aastane tootmis­maht Põhitegevusala
Tavajäätmete käitlemine - Kõrvaldamistoimingud, bioloogiline töötlus 24 8 760 120000 tonni aastas 120 000 tonni aastas Jah
Tootmisetapid
Loend peamistest tootmisetappidest
1. toorme kogumine ja ettevalmistamine;
2. biogaasi tootmine metaankäärituse abil vastavates mahutites (kääritites)
3. biogaasi kogumine ja puhastamine;
4. biogaasi kasutamine koostootmisjaamas – soojuse ja elektrienergia tootmine;
5. kääritusjäägi pumpamine digestaadi hoiustamismahutitessesse, lisaks transport laguuni.
Tehnoloogiaprotsesside plokkskeemid
Lisa 1: Tehnoloogiaprotsesside_plokkskeem.png
Tehnoloogiaprotsesside andmed
Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes
4
Tavapärane tööaeg
Käitise tööaeg on pidev, st 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas; töötajate tööaeg 8–12 tundi ööpäevas, muul ajalreageerivad SMS-i teel tulnud häiretele, töö vahetustega. Roosna laguunist võib toimuda heide ööpäevaringselt, 365päeva aastas.

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

PVT allikad
Jrk Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev
1. WT PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018D1147
17.08.2018
17.08.2022
 
Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS) ja tehnoloogia võrdlus PVT-ga
Jrk Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõuete kirjeldus PVT viide
PVT lühend PVT number Vastavusmärge
1. Juhtimine Keskkonnajuhtimissüsteemi järgimine I. juhtkond on pühendunud;
II. ettevõttes rakendatakse keskkonnapoliitikat, mis muu hulgas hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat parandamist - hoitakse ennast kursis uusimate seaduste ja määrustega ning enda tegevusvaldkonnas tehnika arenguga;
III. ettevõttes toimub pidevalt käitise ajakohastamine ja parimate tehnikate rakendamine, mistõttu toimub pidevalt ka planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega;
IV. Käitises toimub tegevus kinnitatud meetodite ning protseduuride ja voodiagrammide kohaselt: a) selgitatud on struktuurid ja vastutus - igal töökohal töötab vastava väljaõppe saanud töötaja, iga valdkonna esindaja vastutab enda vastutusala eest; b) toimub töötajate värbamine ja väljaõpe - töökohtade tekkimisel viiakse läbi avalikud konkurssid töökohtade täitmiseks, vajadusel viiakse käitises kohapeal või koolitusl läbi töötajate väljaõpped; teadlikkuse ja pädevuse väljaselgitamine - enne töölevõtmist läbivad potentsiaalsed töötajad katseaja; c) toimub omavahel tihe suhtlemine - toimuvad koosolekud; d) toimub töötajate kaasamine - tomivad koosolekud; e) lisaks dokumentatsioonile toimub kogu süsteemi pidev automaatkontroll, mille andmed salvestatakse ning säilitatakse vastavalt protseduurides sätestatule - elektrinäidud salvestatakse automaatselt kaugleondurite põhjal, biogaasitootmine toimub arvuti teel ning on selle kaudu ka kontrollitav; f) toimuvad tõhusad protsessijuhtimised - iga valdkonda juhib ja selle tegevuse eest vastutab vastava eriala spetsialist; g) hoolduskavad - iga-aastaselt teostatakse seadmete ja rajatiste hooldust - kääritites toimub automaatkontroll pidevalt, lisaks toimub ülejäänud seadmete ja rajatiste pidev kontroll ja vajadusel hooldus; h) ettevõttes on välja töötatud eriolukordade juhend õnnetusjuhtumiteks - kasutusel on juhendid juhtudeks, kui peaks purunema kääriti või mõni muu mahuti, kui toimub elektrikatkestus või kui toimub tulekahju; i) täidetakse käitise tegevust reguleerivate Eesti Vabariigi keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid, kaasa arvatud aruandluskohustust - iga kvartal esitatakse Keskkonnaametile käitises tekkivate saasteainete heitkogused;
V. toimub tulemuslikkuse kontrollimine ja vajadusel parandusmeetmete kasutusele võtmine: a) teostatakse seireid ja viiakse vajadusel läbi mõõtmisi - seiratakse arvutuslikult tekkivate saasteainete heitkoguseid; b) kasutusel on parandus- ja ennetusmeetmed; c) toimub tehnoloogiaprotsesside ning sisendite ja väljundite (vood) dokumenteerimine
-dokumenteeritakse veekulu, reovee teke, prügi kogused, elektrikulu, toorme kulu, biogaasi teke; d) Keskkonnaameti poolne
kontroll tegevuse kohta;
VI. juhtkonna poolt hinnatakse iga-aastastel koosolekutel keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuvat sobivust, piisavust ja tõhusust;
VII. ettevõte hoiab end kursis vastavas valdkonnas toimuva tehnika arenguga - uuritakse sarnase tegevusega firmade käekäike ja osaletakse vajadusel konverentsidel;
VIII. arvestatakse keskkonnamõjuga - kasutatakse võimalikult keskkonnasõbralikke meetmeid;
IX. toimub korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine - võrreldakse erinevate biogaasijaamaade tootlikkust ja efektiivsust;
X. toimub jäätmevoogude haldamine (dokumenteerimine ja jälgimine) - saatekirjades kajastatakse tekkivate ja üleantavate jäätmete liike ja koguseid;
XI. toimub reovee- ja heitgaasivoogude inventuur (dokumenteerimine ja jälgimine) - reoveemahuti täitmusisel tellitakse teenusena selle tühjendamineja purgimine; kvartaalselt hinnatakse saasteainete teket ja kogust;
XII. rakendatakse jääkide haldamise kava (dokumenteerimine) - kõik ettevõtte enda poolt teostatud veod (tooraine sisse ja digestaat välja) registreeritakse veokijuhtide päeva lehtedel, muud veod registreeritakse veoselehtede või kuu arvete alusel. Eeltoodud info koondatakse kuupõhisesse tooraine ja digestaadi tabelisse;
XIII. ettevõttes on välja töötatud eriolukordade juhend õnnetusjuhtumiteks - kasutusel on juhendid juhtudeks, kui peaks purunema kääriti või mõni muu mahuti, kui toimub elektrikatkestus või kui toimub tulekahju;
XIV. lõhnahäiringutaset vastuvõtjate juures ei ületata, seega pole lõhnaaine esinemise vähendamise kava kohaldatav;
XV. käitise tegevusest põjustatud tööstusmüra ja vibratsioon ei ületa hinnanguliselt vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normatiivseid tasemeid, seega ei ole müra ja vibratsiooni tekke vähendamise kava kohaldatav		 Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT rakendada ja järgida keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi:
I. juhtkonna, sh kõrgema juhtkonna pühendumus;
II. juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat parandamist;
III. vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega;
IV. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus; c) suhtlemine; d) töötajate kaasamine; e) dokumentatsioon; f) tõhus protsessijuhtimine; g) hoolduskavad; h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele;
V. tulemuslikkuse kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmine; b) parandus- ja ennetusmeetmed; c) dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) sise- või väliskontroll, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavatsuste kohaselt ning kas seda rakendatakse ja järgitakse nõuetekohaselt;
VI. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine kõrgema juhtkonna poolt;
VII. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine;
VIII. uue käitise projekteerimisel käitise tulevase sulgemise keskkonnamõjuga ning kogu selle kasutusaja jooksul avalduva keskkonnamõjuga arvestamine;
IX. korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine;
X. jäätmevoogude haldamine;
XI. reovee- ja heitgaasivoogude inventuur;
XII. jääkide haldamise kava;
XIII. õnnetusjuhtumitega tegelemise kava;
XIV. lõhnaaine esinemise vähendamise kava;
XV. müra ja vibratsiooni tekke piiramise kava.		 WT 1 Vastab
2. Juhtimissüsteemi rakendamine - tooraine Kogu tegevus toimub vastavate protseduurireeglite järgi, sh jäätmete tooraine peale- ja mahalaadimine. Tooraine kvaliteeti kontrollitakse visuaalselt pidevalt ning lisaks käitise
territooriumile ka piisava sagedusega tooraine tarnija juures. Pideva kontrolli ning iga aastase hoolduse käigus kontrollitakse, et kasutusel ei oleks amortiseerunud osi, sh
voolikuid, ventiile, ühendusi jne. Vedelsõnniku süsteem on kinnine ning otseses ühenduses biogaasireaktoriga. Erinava tooraine segamine toimub vastavalt automaatsüsteemile ning ainult õigetes vahekordades.		 a) Toimub koostöö toorme (sõnniku jm biolagunevate materjalide) tarnijatega toorme koostise kvaliteedi tagamiseks. Toimub pidev suhtlus ja on koostatud lepingud toorme tarnijatega; b) On kehtestatud ja rakendatud jäätmete vastuvõtmise kord, jäätmeproovide võtmine kas toorme tarnija või biogaasijaama poolt; c) käitises on jäätmetele loodud keskkonnanõutele vastavad asukohad, peetakse arvestust jäätmete koguse, hoidlate olukorra ja jäätmete omadusel (sorteeritakse vastavalt vajadusele); d) Jälgitakse, et väljundile oleks kehtestatud ja rakendatud kvaliteedi juhtimise süsteem; e) toimub jäätmete sorteerimine ja õigete hoidlate tagamine; f) toimub jäätmete sorteerimine vastavalt nende koostisele; g) toimub tahkete sisendjäätmete sortimine Selleks et parandada käitise üldist keskkonnatoimet, on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid: a) Jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva heakskiitmise korra kehtestamine ja rakendamine; b) Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine; c) Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine; d) Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi kehtestamine ja rakendamine; e) Jäätmete eraldatuse tagamine; f) Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne nende segamist või jäätmesegude koostamist; g) Tahkete sisendjäätmete sortimine WT 2 Vastab
3. Juhtimissüsteemi rakendamine - reovee- ja heitgaasivoogude inventuuri pidevalt ajakohastatav süsteem Ettevõttes seiratakse reoveevooge ja heitgaasivooge Kasutusel on reovee- ja heitgaasivoogude inventuuri pidevalt ajakohastatav süsteem, kus i) tooraine kvaliteeti kontrollitakse visuaalselt pidevalt ning lisaks käitises toimuvale kontrollile, kontrollitakse piisava sagedusega tooraine koostist ka tarnija juures;
ii) vajaduse korral on seal kajastatud teave reoveevoogude omaduste kohta;
iii) on esitatud teave heitgaasivoogude omaduste kohta - kvartaalselt hinnatakse tekkivaid saasteaineid ja nede koguseid.		 Selleks et hõlbustada õhku ja vette paisatava heite vähendamist, on PVT luua reovee- ja heitgaasivoogude inventuuri pidevalt ajakohastatav süsteem, mis on osa keskkonnajuhtimissüsteemist ja mis hõlmab kogu järgmist teavet:
i) teave käideldavate jäätmete omaduste ja jäätmekäitlusprotsesside kohta, sealhulgas: a) protsesside lihtsustatud vooskeemid, milles on näidatud heite päritolu; b) protsessi integreeritud meetodite ning reovee või heitgaaside nende tekkekohas puhastamise kirjeldused, sealhulgas selliste meetodite ja puhastamise tulemuslikkus;
ii) teave reoveevoogude omaduste kohta, näiteks: a) voolukiiruse, pH, temperatuuri ja elektrijuhtivuse keskmised väärtused ning nende muutlikkus; b) asjakohaste ainete (nt KHT ja orgaanilise süsiniku kogusisaldus, lämmastikuühendid, fosfor, metallid, prioriteetsed ained/mikrosaasteained) keskmine kontsentratsioon ja heitkogus ning nende muutlikkus; c) andmed biokõrvaldatavuse kohta (nt BHT, BHT ja KHT suhe, Zahni-Wellensi test, bioloogilise inhibeerimise (nt aktiivmuda inhibeerimise) võime) (vt BAT 52);
iii) teave heitgaasivoogude omaduste kohta, näiteks: a) voolukiiruse ja temperatuuri keskmised väärtused ja nende muutlikkus; b) asjakohaste ainete (nt orgaanilised ühendid, POSid, nt PCBd) keskmine kontsentratsioon ja heitkogus ning nende muutlikkus; c) süttivus, alumine ja ülemine plahvatuspiir, reaktsioonivõime; d) muude selliste ainete sisaldus, mis võivad mõjutada heitgaasi puhastamise süsteemi või käitise ohutust (näiteks hapnik, lämmastik, veeaur, tolm)		 WT 3 Vastab
4. Jäätmete ladustamine Tooraine ladustamine toimub piisavalt kaugel veekogudest võimalikult kompaktsel alal.
Vedela substraadi mahutid on kinnised. Tahke substraadi ladustamiseks on ette nähtud spetsiaalsed kogumissalved.		 a) Ettevõttes on kasutusel kaks vedela substraadi vastuvõtukaevu, kolm tahke materjali vastuvõtusalve, digestaadi hoiustamise mahutid, käärimismahutid ja järelkäärimise mahuti. Mahutite täpsemad andmed on toodud vastavates peatükkides; b) kõik mahutid on optimaalse mahutavusega; c) Lähimad toormete vastuvõtusalved ja vastuvõtukaevud asuvad reovee äravoolutorustikust ca 45 m kaugusel, veekogudest ca 500 m kagusel ja puurkaevust ca 375 m kaugusel. Digestaadilaguun asub reovee äravoolutorustikust ca 50 m kaugusel, veekogudest ca 400 m kagusel ja puurkaevust ca 200 m kaugusel. Vastuvõtukaev/salved ja digestaadihoidla on pikemal ladestamisel kaetud isetekkelise koorikuga. Hoidlad on ehitatud selliselt, et sademed ja pinna- ning põhjavesi ei valguks hoidlatesse. Samuti on hoidlad ja -rennid lekkekindlad. Hoidlate lähedale puudub kõrvalisetel isikutel ligipääs, samuti on hoidlate seinad piisavalt kõrged või ümbritsetud aiaga, et sinna võiks sattuda loom; d) ohtlike jäätmete ladustamiseks on eraldi konteinerid Selleks et vähendada jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariske, on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid: a) Ladustamiskohtade optimeerimine; b) Piisav ladustamismaht; c) Ladustamistoimingute ohutus; d) Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks. WT 4 Vastab
5. Jäätmete käitlmeine ja teisaldamine Kasutusel on lekkekindlad mahutid. Toimub pidev kontroll seadmete ja tarindite üle. — biogaasijaamas töötavad ja jäätmeid käitlevad ja teisaldavad eriõppe saanud töötajad;
— dokumenteeritud on jäätmete vastuvõtt, nende käitlemine ja teisaldamine;
— kasutusel on lekkekindlad, hooldatud ja kontrollitud seadmed ja mahutid. Toimub pidevalt või igapäevaselt seadmete ja mahutite visuaalne ja digitaalne kontroll;
— erinava tooraine segamine toimub vastavalt automaatsüsteemile ning ainult õigetes vahekordades.		 Selleks et vähendada jäätmete käitlemise ja teisaldamisega seotud keskkonnariske, on PVT kehtestada käitlemise ja teisaldamise kord ning seda rakendada. Käitlemise ja teisaldamise korra eesmärk on tagada, et jäätmeid käideldakse ja viiakse asjaomastesse ladustamisvõi käitluskohtadesse ohutult. See hõlmab järgmist:
— jäätmeid käitlevad ja teisaldavad pädevad töötajad;
— jäätmete käitlemine ja teisaldamine on nõuetekohaselt dokumenteeritud, need toimingud kinnitatakse enne nende elluviimist ning neid kontrollitakse pärast nende elluviimist;
— meetmeid võetakse lekete vältimiseks, tuvastamiseks ja vähendamiseks;
— jäätmete segamisel ja jäätmesegude koostamisel (nt tolmjate/pulbriliste jäätmete imemisel) rakendatakse toimingu ja kavandamisega seotud ettevaatusabinõusid.		 WT 5 Vastab
6. Õhkuheite seire Biloogilisel töötlemisel eralduvate saastainete ja põletusseadmetest pärinevate saasteainete seiramine Käitises seiratakse jäätmete biloogilisel töötlemisel eralduvate ainete ja põletusseadmetest pärinevate saasteainete heitkoguseid (arvutuslikult). Vastavd kogused on toodud erladiseisvates peatükkides. PVT on suunatud õhkuheite seire vähemalt PVT järeldustes esitatud sagedusega ja kooskõlas EN-standarditega. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärse teadusliku tasemega andmete saamine. WT 8 Vastab
7. Lõhnaaine heide Lõhnaaine seire organoleptiliselt ja arvutuslikult Lõhna heidet jälgitakse organoleptiliselt ja lisaks leitakse lõhnaühendite heitkogused arvutuslikult kompleksloa koostamisel.
Lõhnakaebuste registreerimine ja analüüs.		 PVT on korrapäraselt jälgida lõhnaaine heidet. WT 10 Vastab
8. Vee, energia ja tooraine tarbimine ning jääkide ja reovee teke Tarbitava vee, energia ja tooraine koguste ning jääkide ja reovee tekke koguse dokumenteerimine Ettevõttes jälgitakse vähemalt kord aastas vee, energia ja tooraine aastast tarbimist ning jääkide ja reovee aastast teket PVT on jälgida vähemalt kord aastas vee, energia ja tooraine aastast tarbimist ning jääkide ja reovee aastast teket WT 11 Vastab
9. Lõhnaaine heide Viibeaja minimeerimine Toormeid hoitakse vastuvõtumahutites ning kääritusjääki digestaadimahutites nii vähe aega, kui võimalik. Lõhnaaine heite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada üht või mitut allpool nimetatud meetodit: a) Viibeaja minimeerimine ; b) Keemiline töötlemine; c) Aeroobse töötlemise optimeerimine WT 13 Vastab
10. Õhku jõudev hajusheide Lõhnaainete lendumise vähendamine hoidlatest ja laotamisel. a) ettevõttes on heiteallikaid optimaalne arv; b) digestaadihoidlaid täidetakse alt poolt; c) hoidlate rajamisel on kasutatud korrosioonikindlaid materjale; d) vedelaid jäätmeid hoiustatakse kinnistes mahutites, tahketele jäätmetele ja digestaadile tekib peale koorik; e) ei kohaldu; f) seadmete ja mahutite pidev kontroll; g) seadmete ja tootmisterritooriumi puhastamine; h) ei kohaldu Õhku jõudva hajusheite – eelkõige tolmu, orgaaniliste ühendite ja lõhnaaine –
vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni: a) Võimalike hajusheite allikate arvu minimeerimine; b) Eriti pihkumiskindlate seadmete valimine ja kasutamine; c) Korrosioonitõrje; d) Hajusheite piiramine, kogumine ja puhastamine; e) Niisutamine ; f) Hooldus; g) Käitlus- ja ladustamiskohtade puhastamine; h) Pihkumise avastamise ja kõrvaldamise (LDAR) programm		 WT 14 Vastab
11. Müra ja vibratsioon Müra ja vibratsiooni vältimine ja vähendamine a) Põhiliselt töötavad seadmed siseruumides, hooned asuvad elumajadest eemal; b) Seadmete ning hoidlate regulaarne kontroll ja hooldus ning optimaalsete töörežiimide valimine; c) Kasutatakse vähest müra tekitavad seadmed; d) Põhiliselt töötavad seadmed siseruumides; e) Hooned asuvad elumajadest eemal Müra ja vibratsiooni vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis nende
vähendamiseks on PVT kasutada üht või mitut allpool nimetatud meetoditest: a) Seadmete ja hoonete sobiv paigutus; b) Töökorralduslikud meetmed; c) Vähest müra tekitavad seadmed; d) Müra ja vibratsiooni leviku tõkestamise vahendid; e) Müra leviku tõkestamine		 WT 18 Vastab
12. Vetteheide Veetarbimise optimeerimine, tekkiva reovee koguse vähendamine ning pinnasesse- ja vetteheite vältimine a) survepesuri kasutamine pindade puhastamisel; b) ei kohaldu; c) käitise teed ja ladustamisalad on asfalteeritud; d) kääritamismahutid on varustatud ülevooluanduritega; e) käitise ladustamisalad on asfalteeritud; f) Olmereovee jaoks on ette nähtud kogumismahuti. Tehnoloogiline vesi suunatakse vedela substraadi vastuvõtukaevu. Sademevesi suunatakse terrirooriumi haljastatud osadesse; g) Sademevesi suunatakse terrirooriumi haljastatud osadesse; h) Pideva kontrolli ning iga aastase hoolduse käigus kontrollitakse, et kasutusel ei oleks amortiseerunud osi, sh voolikuid, ventiile, ühendusi jne; i) Olmereovee jaoks on ette nähtud kogumismahuti. Tehnoloogiline vesi suunatakse vedela substraadi vastuvõtukaevu. Veetarbimise optimeerimiseks, tekkiva reovee koguse vähendamiseks ning pinnasesse- ja vetteheite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni: a) Veemajandus; b) Vee ringlusse võtmine; c) Läbilaskmatud pinnad; d) Meetodid, millega vähendatakse paakide ja anumate ülevoolu ning lekete tõenäosust ja mõju; e) Kaetud kohad jäätmete ladustamiseks ja töötlemiseks; f) Reovee eraldamine; g) Sobiv äravoolutaristu; h) Projekteerimine ja hooldus, mis võimaldab lekkeid tuvastada ja kõrvaldada; i) Sobiv puhversäilitusmaht WT 19 Vastab
13. Õnnetus- ja vahejuhtumite keskkonnamõju Õnnetus- ja vahejuhtumite keskkonnamõju ärahoidmine ja piiramine a) käitisesse ei saa siseneda võõrad inimesed, käitises on kasutusel tuletõrjesüsteem, juurdepääs kontrollseadmetele on ainult selleks lubatud inimestel; b) olemas juhised õnnetusjuhtumite korral tegutsemiseks; c) õnnetus- ja vahejuhtumite registreerimise päeviku pidamine Et ära hoida või piirata õnnetus- ja vahejuhtumite keskkonnamõju, on PVT kasutada kõiki allpool nimetatud meetodeid osana õnnetusjuhtumitega tegelemise kavast: a) Kaitsemeetmed; b) Juhusliku/tahtmatu heite haldamine; c) Õnnetus- ja vahejuhtumite registreerimise ja hindamise süsteem WT 21 Vastab
14. Toormete kasutamine Materjalide asendamine jäätmetega Biogaasi saamiseks kasutatakse teiste ettevõtete jäätmeid. Et kasutada materjale tõhusalt, on PVT asendada materjalid jäätmetega. WT 22 Vastab
15. Energiatõhusus Energia tõhus kasutamine a) toimub tegevuse täpnse energiatarbimise määratlemine ja arvutamine; b) Energiabilansi andmete kajastamine - jälgitakse etappide kaupa kui palju kulub mingiks tegevuseks energiat Energia tõhusaks kasutamiseks on PVT kasutada mõlemat allpool esitatud meetodit: a) Energiatõhususkava; b) Energiabilansi andmed WT 23 Vastab
16. Pakendite korduskasutamine Pakendite korduskasutamine Kütusemahutid, kemikaalide mahutid on korduvkasutatavad. Et vähendada kõrvaldatavate jäätmete kogust, on PVT maksimeerida pakendite korduskasutamist osana jääkide haldamise kavast WT 24 Vastab
17. Jäätmete bioloogiline töötlemine Lõhnaaine heite vähendamine jäätmete bioloogilisel töötlemisel Tooraine kvaliteeti kontrollitakse visuaalselt pidevalt ning lisaks käitise territooriumile ka piisava sagedusega tooraine tarnija juures. Et vähendada lõhnaaine heidet ja parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT valida sisendjäätmeid. WT 33 Vastab
18. Jäätmete bioloogiline töötlemine Reovee tekke ja veekasutuse vähendamine jäätmete biloogilisel töötlemisel a) Tahkete jäätmete vastuvõtusalved on varustatud rennidega, mille tõttu toimub nõrgvee eraldamine äravoolavast pinnaseveest; b) reoveehulka ei suunata sadevett; c) Toimub nõrgvee tekke minimeerimine (vastuvõtusalved on optimaalse suurusega) Reovee tekke ja veekasutuse vähendamiseks on PVT kasutada kõiki allpool nimetatud meetodeid: a) Reovee eraldamine; b) Vee ringlusse võtmine; c) Nõrgvee tekke minimeerimine WT 35 Vastab
19. Jäätmete anaeroobne töötlemine Õhkuheite vähendamine jäätmete anaeroobsel töötlemisel Rakendatakse automaatset seiresüsteemi, mille käigus tagatakse kääritusmahuti stabiilne toimumine, minimeeritakse võimalus tomimisega seotud probleemideks. Samuti jälgitakse kääritatava materjali pH-d ja aluselisust, kääritusmahuti töötemperatuuri ja koormust, biogaasi kogust, koostist ja rõhku ning vedeliku ja vahu taset. Et vähendada õhkuheidet ja parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT jälgida ja/või kontrollida jäätmete ja protsesside põhinäitajaid. WT 38 Vastab
 
Lisad

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Vorm ei ole asjakohane.

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Vorm ei ole asjakohane.

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Jrk Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms Meetmed
Tüüp Maht m³ Maksimaalne ühel ajal hoitav Nr kaardil Asukoht kaardil Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT lühend PVT number
Kogus Ühik
1. Tankermahuti 1.50 1.50 m³ 10
X: 6557993, Y: 599255
X: 6557993, Y: 599255 		Diiselkütus Mahuti seinad on lekkekindlad. Mahutit hoiustatakse betoneeritud põrandaga tehnohoones.    
2. Järelkääriti 1 2 700 2 700 m³ 13
X: 6557992, Y: 599277
X: 6557992, Y: 599277 		Kääritusmaterjal,metaan Topeltmembraankatusega kinnine mahuti.    
3. IBC Konteiner 1 1 m³ 10
X: 6557993, Y: 599255
X: 6557993, Y: 599255 		FeCl3, mootoriõli Mahuti seinad on lekkekindlad. Mahutit hoiustatakse betoneeritud põrandaga tehnohoones.    
4. Vastuvõtukaev 150 150 m³ 4
X: 6558033, Y: 599300
X: 6558033, Y: 599300 		Vedel toore Kinnine mahuti    
5. Eelmahuti 500 500 m³ 8
X: 6558046, Y: 599302
X: 6558046, Y: 599302 		Vedel toore Kinnine mahuti    
6. Vastuvõtusalved 450 450 m³ 5
X: 6558045, Y: 599250
X: 6558045, Y: 599250 		Tahke toore Lekkekindlad vastuvõtusalved    
7. Kogumismahuti olemreovee jaoks 5 5 m³ 9
X: 6558003, Y: 599246
X: 6558003, Y: 599246 		Olmereovesi Kinnine reoveekogumise mahuti    
8. Laguun 18 000 18 000 m³ 15
X: 6557039, Y: 609679
X: 6557039, Y: 609679 		Kääritusjääk Lekkekindel mahuti    
9. Kääriti 1 3 500 3 500 m³ 11
X: 6558018, Y: 599266
X: 6558018, Y: 599266 		Kääritusmaterjal,metaan Kinnine mahuti    
10. Kääriti 2 3 500 3 500 m³ 12
X: 6558018, Y: 599287
X: 6558018, Y: 599287 		Kääritusmaterjal,metaan Kinnine mahuti    
11. Järelkääriti 2 4 500 4 500 m³ 14
X: 6558007, Y: 599218
X: 6558007, Y: 599218 		Kääritusmaterjal,metaan Topeltmembraankatusega kinnine mahuti.    
12. Doseerimispunker 1 80 80 m³ 6
X: 6558028, Y: 599281
X: 6558028, Y: 599281 		Toore Kinnine ja lekkekindel mahuti    
13. Doseerimispunker 2 80 80 m³ 7
X: 6558028, Y: 599271
X: 6558028, Y: 599271 		Toore Kinnine ja lekkekindel mahuti    
14. Originaalpakend 90 90 m³ 3
X: 6557992, Y: 599319
X: 6557992, Y: 599319 		Hakkepuit Hakkepuitu hoiustatakse kolmest küljest ümbritsetud seinte ja katusega kaetud hoidlas, kust hakkepuidu andmine katlasse toimub kuhja alt skreeperite abil. Hoidla põhi on betoneeritud.    
 

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine
1. Toorme säästlik kasutamine Seadmete korrasoleku pidev jälgimine. Toorme kulu ning toodangu mahu jälgimine. Pidev. Jaama juhtimis- ja jälgimissüsteemi abil tootmisprotsesside pidev kontroll ning analüüs. Registreeritakse tõrked seadmestikus ning tõrgete põhjused.
2. Abimaterjalide säästlik kasutamine Seadmete korrasoleku pidev jälgimine. Abimaterjali kulu ning toodangu mahu jälgimine. Kvaliteetsete abimaterjalide hankimine. Pidev. Jaama juhtimis- ja jälgimissüsteemi abil tootmisprotsesside pidev kontroll ning analüüs. Registreeritakse tõrked seadmestikus ning tõrgete põhjused.
3. Kemikaalide säästlik kasutamine Seadmete korrasoleku pidev jälgimine. Kemikaalide kulu ning toodangu mahu jälgimine. Pidev. Jaama juhtimis- ja jälgimissüsteemi abil tootmisprotsesside pidev kontroll ning analüüs. Registreeritakse tõrked seadmestikus ning tõrgete põhjused.
4. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Seadmete korrasoleku pidev jälgimine.
Hoidlad kaetud naturaalkoorikuga või kaanega.
Vedela toorme hoiustamise hoidlad on kaetud kaanega ning digestaadi hoiustamise
hoidlad ja tahkematerjali hoidlad on kaetud naturaalkoorikuga (vastavalt vajadusele lisatakse täitematerjali, nt hekselpõhku).		 Pidev
5. Jäätmetekke minimeerimine Tekkivate jäätmekoguste jälgimine ja arvestus. Pidev
6. Muud asjakohased meetmed Töötaja pädevuse tagamine. Juhendamine ja koolitus. Pidev. Regulaarne
7. Pinnase kaitse Pinnasereostuse vältimine. Tehnoloogiaseadmete hooldus ja kontroll. Regulaarne mahutite ja torustiku hooldus ning remont ning pidev lekete tuvastamine, visuaalne kontroll. Regulaarne. Pidev.
8. Pinna- ja põhjavee kaitse Reostusjuhtumite vältimine. Lekkekindlad hoidlad, mahutid ja torustikud. Lekete ja avariide vältimine ja kiire likvideerimine. Regulaarne. Pidev.
9. Vee säästlik kasutamine Pesuvee taaskasutus. Pesuvee suunamine tootmisprotsessi (kääritisse). Pidev
10. Vee säästlik kasutamine Veetarbimise optimeerimine. Lekkevabad torustikud. Pidev
11. Energia ja kütuse tõhus kasutamine Energiasäästlike tehnikate ja võtete rakendamine. Seadmete korrapärane kontroll ja hooldus. Regulaarne. Pidev.
12. Jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamine Taaskasutatavate jäätmete eraldi kogumine ja tagastamine. Regulaarne. Pidev.
13. Jäätmetekke minimeerimine Segaolmejäätmete tekke minimeerimine. Korduvkasutatavate pakendite kasutamine. Pidev
14. Jäätmete kõrvaldamine Keskkonnahoidlik jäätmekäitlus. Jäätmekäitluse rakendamine käitises vastavalt kehtivatele nõuetele. Pidev
15. Reovee tekke vähendamine Tarbetu veekasutuse vältimine. Lekete vältimine. Pidev

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Jrk Aine või segu Tootmis- või tehnoloogiaprotsess Ohutuskaart Ohtlik aine
Liik Nimetus Nimetus Kirjeldus Kogus Ühik Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr Piirang
1. Tooraine Veiste vedelsõnnik Biogaasi tootmine Biogaasi tootmise tooraine 55 000 t/a
   
2. Tooraine Veiste tahesõnnik Biogaasi tootmine Biogaasi tootmise tooraine 9 000 t/a
   
3. Tooraine Muud biolagunevad jäätmed Biogaasi tootmine Biogaasi tootmise tooraine 15 000 t/a
   
4. Tooraine Silo tootmise jäägid Biogaasi tootmine Biogaasi tootmise tooraine 1 000 t/a
   
5. Tooraine Õlleraba Biogaasi tootmine Biogaasi tootmise tooraine 6 000 t/a
   
6. Tooraine Vadak Biogaasi tootmine Biogaasi tootmise tooraine 4 000 t/a
   
7. Tooraine Kanade vedelsõnnik Biogaasi tootmine Biogaasi tootmise tooraine 4 000 t/a
   
8. Tooraine Loomsete kudede jäägid Biogaasi tootmine Biogaasi tootmise tooraine 7 000 t/a
   
9. Tooraine Muud biolagunevad jäätmed Biogaasi tootmine Biogaasi tootmise tooraine 10 000 t/a
   
10. Tooraine Kanade tahesõnnik Biogaasi tootmine Biogaasi tootmise tooraine 9 000 t/a
   
11. Abimaterjal Diislikütus Biogaasi tootmine Kopplaaduri kütus 8 t/a
Diislikütus 68334-30-5 Puudub
12. Abimaterjal Mootoriõli Biogaasi tootmine Koostootmisjaama käitamisel kasutatav abimaterjal 5 t/a
Destillaadid (nafta), katalüütiliselt hüdrogeenitud, kerged nafteensed 64742-53-6 Puudub
Kohlenwasserstoffe, C10-C13, n-Alkane, Isoalkane,zyklische, < 2% Aromaten 918-481-9 Puudub
Phenol, polyisobutylenederivs - Puudub
Phenol, (dimethylamino)-methyl poly isobutylenederivs - Puudub
13. Abimaterjal FeCl3 Biogaasi tootmine H2S eraldamine biogaasist 3 t/a
Raud(III)kloriid 7705-08-0 Puudub

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Vorm ei ole asjakohane. Käitise tegevuse käigus ei juhita saasteaineid pinnasesse ja põhjavette, seega ei toimu ka pinnase ja põhjavee seiret.

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine
1. Tootmise seire Seadmete korrasoleku pidev jälgimine. Toorme ja abimaterjali kulu ning toodangu mahu jälgimine Pidev. Jaama juhtimis- ja jälgimissüsteemi abil tootmisprotsesside pidev kontroll ning analüüs. Registreeritakse tõrked seadmestikus ning tõrgete põhjused.
2. Jäätmetekke seire Tekkivate jäätmekoguste jälgimine ja arvestus. Pidev
3. Jäätmekäitluskoha seire Keskkonnaohutuse nõuetele vastavuse jälgimine. Pidev. Peale hoidla tühjendamist kontrollitakse visuaalselt betoonpindade kvaliteeti, sidusust, lekkekindlust. Koostatakse ülevaatuse akt.
4. Heite keskkonnamõju seire Saasteainete heitkoguste seiret teostatakse arvutuslikult üks kord kvartalis. Pidev
5. Müra- ja vibratsiooni seire Organoleptiline (käitise töötajate hinnang ja kaebused). Pidev
6. Lõhna seire Organoleptiline. Kaebuste registreerimine ja analüüs. Perioodiline
7. Muud asjakohased meetmed Ohtlike kemikaalide arvestus. Pidev
8. Muud asjakohased meetmed Kemikaalide pakendite nõuetekohane märgistamine. Pidev
9. Muud asjakohased meetmed Tehnoloogiaseadmete hooldus ja kontroll:
Regulaarne mahutite ja torustiku hooldus ning remont ning pidev lekete tuvastamine, visuaalne kontroll.		 Regulaarne. Pidev.
10. Muud asjakohased meetmed Tehnoloogiaseadmete hooldus ja kontroll:
Biogaasi mootori õlivahetus (hooldussagedus iga 1500-2500 töötunni järel), kapitaalremont (hooldussagedus iga 64 000 töötunni järel), hooldus (hooldussagedus iga 2000 töötunni järel). Kontrollida biogaasi mootori töövõimet tööprotsessi käigus regulaarselt.		 Regulaarne, vastavalt hooldusgraafikule.
11. Muud asjakohased meetmed Jäätmekäitlusseadmete hooldus ja kontroll:
Regulaarne konteinerite ja hoidlate hooldus ning pidev keskkonnaohutuse tagamine, visuaalne kontroll.		 Regulaarne. Pidev.

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Jrk Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Võimaliku avariiohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus
1. Käitise käitamine Tulekahju Tuleohutuseeskirjade nõuete täitmine. Tegutsemine vastavalt tuleohutuseeskirjadele. Regulaarne
2. Biogaasi ning soojuse ja elektri koostootmine Erinevad lekked Tööohutusjuhendid. Tegutsemine vastavalt tööohutusjuhendile. Regulaarne
3. Biogaasi ning soojuse ja elektri koostootmine Seadmete rikked Pidev tehnika korrasoleku kontroll ning seadmete hooldus- ja remonditööd. Käitises on jaama juhtimisja jälgimissüsteem. Töötaja teavitab koheselt juhtkonda. Rikete kõrvaldamine Regulaarne
4. Toorme ja digestaadi hoiustamine Ekstreemsed sademete hulgad ja hoidlate sademeveega täitumine, leke hoidlast Pidev hoidlate täituvuse kontroll, õigeaegse digestaadi veo korraldamine Toorme ja digestaadi laialivalgumise piiramine, lekete korral kohene hooldusja remonditöö. Regulaarne

2.11. Tegevushälbed

Tegevushälbe liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede
Puhastustööd Biogaasi- ja koostootmisjaama puhastamine hooldustööde käigus. Hooldusteenus ostetakse sisse, töid teostab seadme tarnija.
Puhastustööd Transpordivahendite pesu. Vastavalt vajadusel (vajaduse visuaalne hindamine).
Lekked Toorme ja digestaadi hoiustamine. Remonditööd vastavalt konkreetsele lekkele.
Tootmisseadmete rikked Biogaasi ning soojuse ja elektri koostootmine. Hooldus- ja remonditööd ning tegutsemine vastavalt konkreetsele rikkele. Tootmistsükkel peatatakse ja rike kõrvaldatakse.
Biogaasi välisõhku emiteerumise vältimiseks rakendatakse tööle varukatel.
Puhastusseadmete rikked Puhastustööd. Hooldus- ja remonditööd ning tegutsemine vastavalt konkreetsele rikkele.
Tehnoloogiaseadmete töö alustamine Biogaasi ning soojuse ja elektri koostootmine. Kasutuseeskirjade järgimine. Töö alustamisel veendutakse, et seadmed on töökorras. Rikked parandatakse enne tööde alustamist või koheselt peale ilmnemist.
Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine Biogaasi ning soojuse ja elektri koostootmine. Kasutuseeskirjade järgimine. Erimeetmete vajadus puudub.

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral
*Mahutid ja torustikud tühjendatakse vedel- ja tahesõnnikust, muudest biolagunevatest materjalidest ja digestaadist ning puhastatakse. Jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise.
*Seadmed puhastatakse muudest abimaterjalidest.
*Käitises kasutusel olev tehnika müüakse või võetakse kasutusele teistes käitise osades.
*Käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed (segaolmejäätmed ja ohtlikud jäätmed) antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale, tagades nende nõuetekohase käitlemise.
*Kõik rajatised suletakse kõrvaliste isikute ja loomade juurdepääsu vältimiseks.
*Tagatakse territooriumil kõrvaliste isikute viibimise vältimine kuni käitise likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule.
Järelhoolduse meetmed
Käitise tegevuse lõpetamise järgselt tagatakse hoonete, rajatiste ja seadmete seisundi säilimine ja välditakse jääksaaste teke regulaarse ülevaatusega. Ülevaatuse teostab käitaja poolt määratud isik, kelle nimi, amet ja kontaktandmed edastatakse kohalikule omavalitsusele ja Keskkonnaametile käitise sulgemisel koos sulgemisel rakendatavate meetmete täpsustatud kirjeldusega.

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Vorm ei ole asjakohane.

2.14. Lähteolukorra aruanne

Käitise tegevuskoha lähteolukorra aruanne
Lisa 2: Aravete_Biogaas_OY_LOA_Severitas.pdf

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Aravete biogaasi- ja koostootmisjaam
Kood JKK5100135
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Järva maakond, Järva vald, Mägise küla, Biojaama 13402:004:0299
X: 6558005, Y: 599293
X: 6558005, Y: 599293
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 35119 - Muu elektrienergia tootmine (sh biomassist)
Käitluskohas käideldavad jäätmed Teiste (sh oma)
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U9 - Bioloogiline töötlus
Komplekstegevus
Komplekstegevuse selgitus muu korral  
Asukoha üldiseloomustus Aravete biogaasi- ja koostootmisjaam asub Järva vallas Mägise külas Aravete-Aniste kõrvalmaantee läheduses Biojaama kinnistul (katastritunnus 13402:004:0299). Ettevõte omab hoonestusõigust Uuefarmi (katastritunnus 13402:004:0297) maaüksusel.
Biogaasi- ja koostootmisjaama juurde kuuluv digestaadihoidla Roosna laguun asub Roosna külas Laguuni maaüksusel (katastritunnus 13402:003:0328).
Biojaama maaüksuse suuruseks on 0,92 ha, millest haritav maa on 0,11 ha, õuemaad on 0,80 ha ja muud maad 48 m2. Kinnistu sihtotstarbeks on 100% tootmismaa.
Uuefarmi maaüksuse suuruseks on 2,74 ha, millest 1,53 ha on haritav maa, 1,12 ha on õuemaad ja 0,09 ha on muud maad. Kinnistu sihtotstarbeks on 100% tootmismaa.
Laguuni maaüksuse suuruseks on 1,08 ha, millest 51 m2 on haritav maa ja õuemaad on 1,07 ha. Kinnistu sihtotstarbeks on 100% tootmismaa.
Biogaasijaama ümbritsevad tootmismaad ja maatulundusmaad ja laguuni ümbristevad maatulundusmaad ja tootmismaa.
Maapinna looduslik reljeef biogaasijaama ja laguuni piirkonnas on lauge, kõrguste erinevustega kuni 2,5 m. Kõrgus merepinnast on biogaasijaama juures ca 89 m ja laguuni juures ca 112 m..
Biogaasi- ja koostootmisjaam ja seda ümbritsevate kinnistuteni viib Aravete Aniste tee (katastrinumber 13402:004:0103).
Laguuni kinnistuni viib Jootme-Koeru tee (katastrinumber 13402:003:0167).
Käitisega vahetult piirnevatele aladele jäävad peamiselt põllu- ja metsamaad, tootmishoonetega maad ja transpordimaad.
Aravete biogaasi- ja koostootmisjaama põhikompleks asub Aravete aleviku tiheasustusest ca 400 m kaugusel, lühim kaugus heiteallika ja elamumaal asuva eluhoone vahel on ca 300 m. Digestaadihoidla asub Roosna külas ning lähim kaugus heiteallika ja elamumaal asuva eluhoone vahel on ca 270 m.
Käitis asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal.
Biojaama kinnistul puuduvad looduslikud veekogud. Käitise maaüksusest ca 470 m kaugusel põhjas asub Preediku järv (registrikood VEE2013420). Laguuni maaüksusel looduslikke veekogusid ei ole, samuti ei jää neid eeldatavasse mõjualasse.[3]
Käitise Biojaama kinnistul olevate heiteallikate eeldatavasse mõjupiirkonda ei jää looduskaitselisi objekte, kuid lähimad kaitsealused objektid jäävad ca 600 m kaugusele idasse. Seal on Aravete allikad (registrikood: KLO4001236). Laguuni kinnistu eeldatavasse mõjupiirkonda ega selle lähedusse ei jää looduskaitselisi objekte [1],[2].
Aravete biogaasi- ja koostootmisjaama eeldatavasse mõjualasse jäävad mõned pärandkultuuriobjektid: Juhani kultusekivi (registrinumber: 134:KIV:017), Juhani A 44 talu (registrinumber: 134:AST:025), Mägise kultusekivi (registrinumber: 134:KIV:016), Mägise magasiait (registrinumber: 134:MAG:003), Mägise A 1 (Mägise karjamõis) (registrinumber: 134:MTH:016) ja endine Lohala küla ala (registrinumber: 134:KON:002). Laguuni kinnistule lähimad pärandkultuuriobjektid on: Kopliotsa 27 talu tuuleveski (registrinumber: 134:TUV:010), Kopliotsa kultusekivi (registrinumber: 134:KIV:012), Kõrtis kivi (registrinumber: 134:KIV:013) ja Tammiku kõrts (registrinumber: 134:KOR:003).[1],[3]
Kultuurimälestistisi käitise eeldatavasee mõjualasse ei jää.[1],[4]


[1] Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
[2] Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee
[3] EELIS infoleht, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?id=-294849174&state=1;-425747645;est;eelisand;;
[4] Kultuurimälestiste riiklik register, https://register.muinas.ee/public.php
 
Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus
Kirjeldus

Käitise asukoha kirjeldus on esitatud eelnevas punktis.
Kogu käitis on ümbritsetud aiaga ning võõrastele puudub ligipääs territooriumile. Lisaks on tootmisterritoorium varustatud valveseadmetega (videoseadmed).
Tooraine (biolagunevate jäätmete) ladustamine toimub piisavalt kaugel veekogudest võimalikult kompaktsel alal.
Tooraine tahkel kujul transporditakse biogaasijaama juurde autotranspordiga ning ladustatakse tahke materjali vastuvõtusalvedes (3 tk), mille iga mõõdud on 5x15 m ja salve seina kõrgusega 2 m. Tahkete jäätmete vastuvõtmiseks on salvede mahutavus kokku 450 m3.
Frontaallaaduriga täidetakse kaaluindikaatoritel asetsevad tahke materjali doseerimispunkrid (2 tk) tahke substraadiga. Doseerimispunkrite mõõdud on 2,5x8 m ja kõrgused 4 m. Doseerimispunkrite vahel asub pump, kus segatakse kokku tahke ja vedel substraat ning millest toimub substraadi doseerimine käärititesse.
Tooraine vedelal kujul transporditakse biogaasijaama juurde tsisternveokitega või pumbatakse mööda torustikku lähedalasuvast Mägise suurfarmist vedela substraadi vastuvõtukaevu. Vedeldate jäätmete vastuvõtmiseks on käitises kaks kaevu, mille ühe mahutavus on 150 m3 ja teise mahutavus 500 m3 ning varustatud intensiivset segamist võimaldava propellerseguriga. Vastuvõtukaevudest pumbatakse vedel substraat käärititesse.
Biolagunevate jäätmete ladustamiskohad asuvad vettpidaval pinnakattega alal (mahutid on lekkekindlad). Vastuvõtusalved on varustatud nõrgvee ja sademevee kogumise süsteemiga, kust nõrg- ja sademevesi suunatakse vedela substraadi vastuvõtumahutisse. Jäätmed suunatakse võimalikult kiiresti (pidev protsess) käärititesse.
Kääritusjääki hoiustatakse laguunis, mille mahutavus on 18 000 m3. Digestaadilaguun on ehitatud nii, et sademed ning pinna- ja põhjavesi ei valguks hoidlasse; hoidla on lekkekindel; hoidla on ammoniaagi lendumise vähendamiseks kaetud isetekkelise koorikuga. Roosna laguun on ehitatud 1,5 mm paksusest HP-DE kilest. Kaevatud süvend siluti, kõik teravad ja väljaulatuvad osad eemaldati. Mahuti põhja alla paigaldati 300 mm paksune korralikult tihendatud liivapadi. Nõlvad kaeti 150…200 mm paksuse liivapadjaga. Muldvallide ehitamiseks kasutati laguuni süvendist kaevandatud pinnast. Pinnas paigaldati 200 mm paksuste kihtidena. Muldvallide nõlva kalle on siseseinal 35 º ja välisseinal 40º. Hoidla võimalike rikete kiireks avastamiseks on rajatud hoidla alla kontrolldrenaaž. Hoidla täitmine toimub 225 mm survetoru pidi. Hoidla põhja- ja idaküljele on ehitatud spetsiaalsed mineraalsest pinnasest segamis- ja teenindamisplatvormid. Laguuni tühjendatakse idaservas asuva kogumiskaevu (d=3000 mm) kaudu, mis on ühendatud laguuniga 400 mm plasttoru abil. Kääritusjääk valgub isevoolselt kogumiskaevu, kus see pumbatakse traktori haakes oleva läga mahutisse. Inimeste, loomade ja mehhanismide laguuni sattumise tõkestamiseks on see eraldatud muust territooriumist 1,5 m kõrguse traatvõrguga, ruudu silm max 50 mm. Laguuni kaldavallid on ümbritsevast maapinnast vähemalt 1,5 m võrra kõrgemad, seetõttu ei teki pinnavete hoidlasse valgumise riski.
Sademevesi suunatakse terrirooriumi haljastatud osadesse.
Käitises vajatakse vett eeskätt olmetarbeks (wc, pesemine), kuid ka seadmete pesuks. Käitis saab vett suusõnalise lepingu alusel kõrval katastril asuvalt loomapidamiskompleksilt (AS Aravete Agro). Olmereovee jaoks on ette nähtud kogumismahuti, mille mahutavus on 5 m3
ja mida vastavalt vajadusel tühjendatakse (purgitakse). Tehnoloogiline vesi suunatakse vedela substraadi vastuvõtukaevu.
Käitises tekkivate ohtlike jäätmete ladustamiseks on eraldi konteinerid.
Kogu käitise tööaeg on aastaringne ehk 8760 tundi aastas (24 tundi päevas, 7 päeva nädalas).
Aastas võetakse vastu kuni 120000 tonni jäätmeid, mille moodustavad erinevad jäätmeliigid. Tabelis 3.2 on vastuvõetavtae  jäätmete summaarne summa suurem kui 120000 t, kuid selle võrra võetakse teisi jäätmeliike vastu vähem.
. 
Seotud failid
 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
Biolagunevast materjalist anaeroobse kääritamise teel biogaasi tootmine. R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus 120 000 120 000

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Aravete biogaasi- ja koostootmisjaam
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) 0.30 0.30 0 0.30    
13 02 08* - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 5 5 0 5    
19 06 06 - Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete 120 000 120 000 0 120 000    
02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed 3 000   3 000   3 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
02 01 06 - Loomaväljaheited, virts ja sõnnik (sealhulgas reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed 70 000   70 000   70 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
02 02 04 - Reovee kohtpuhastussetted 11 000   11 000   11 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
02 05 02 - Reovee kohtpuhastussetted 8 000   8 000   8 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
02 06 01 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 1 000   1 000   1 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
02 07 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 4 000   4 000   4 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
20 01 08 - Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed 4 000   4 000   4 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
20 01 25 - Toiduõli ja -rasv 1 750   1 750   1 750 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
20 02 01 - Biolagunevad jäätmed 5 000   5 000   5 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
19 08 09 - Vaid toiduõli ja -rasva sisaldava õli ja vee segu lahutamisel tekkinud rasva, õli ning vee segu 1 750   1 750   1 750 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Jrk nr Jäätmekäitlustoimingu nimetus Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, joonised, skeemid
1. Biolagunevast materjalist anaeroobse kääritamise teel biogaasi tootmine. R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus Ettevõtte territooriumil toimub jäätmete kogumine (toore biogaasi tootmiseks) ja jäätmete üleandmine (enda tegevuse käigus tekkivad jäätmed) jäätmekäitlejale. Jäätmed kogutakse konteineritesse.
Biolagunevad jäätmed (toore) kogutakse vastuvõtusalvedesse ja vastuvõtukaevudesse.
Kääritusjääki hoiustatakse laguunis ja ringja põhiplaaniga mahutites.		 Ettevõtte territooriumil toimub jäätmete kogumine (toore biogaasi tootmiseks) ja jäätmete üleandmine (enda tegevuse käigus tekkivad jäätmed) jäätmekäitlejale. Jäätmed kogutakse konteinerisse.
Biolagunevad jäätmed (toore) kogutakse vastuvõtusalvedesse ja vastuvõtukaevudesse.
Kääritusjääki hoiustatakse laguunis ja ringja põhiplaaniga mahutites.
 
Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta
 

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Aravete biogaasi- ja koostootmisjaam
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates) Üheaegne ladustamise kogus Jäätmeliik Põlev­materjal Üheaegne ladustamise kogus
Tonni m³ Tonni m³
S5
X: 6557057, Y: 609633; X: 6557003, Y: 609644; X: 6557019, Y: 609727; X: 6557072, Y: 609715; X: 6557057, Y: 609633
X: 6557057, Y: 609633; X: 6557003, Y: 609644; X: 6557019, Y: 609727; X: 6557072, Y: 609715; X: 6557057, Y: 609633 		Kääritusjäägi ladustamine/hoiustamine laguunis vastab keskkonnaministri määruses nr 12 esitatud kääritusjäägi hoiule panemise nõuetele.
Hoiustamislaguun on ehitatud 1,5 mm paksusest HDPE kilest. Et vältida kile purunemist teravate osiste tõttu, kaeti l hoiustamislaguuni põhi ja külgseinad liivapadja või alternatiivina geotekstiiliga. Hoidla võimalike rikete kiireks avastamiseks ehitati hoidla alla (ümber põhja perimeetri) kontrolldrenaaž, mis on ühendatud kontrollkaevuga.
Laguun peab olema kaetud naturaalkoorikuga saastumise (võõrised, nt umbrohuseemned) vältimiseks ning kääritusjäägist lenduvate gaaside vähendamiseks. Laguuni lähedale puudub kõrvalisetel isikutel ligipääs, samuti laguuni seinad piisavalt kõrged või ümbritsetud aiaga, et sinna võiks sattuda loom.		 8760 18 000 0 19 06 06 - Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete Ei 18 000 0
Seotud failid
Failid
Lisa 3: GK_20200828AB_lisa_3_Aravete_Biogaas_Keskkonnaamet.asice

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Vorm ei ole asjakohane.

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Aravete biogaasi- ja koostootmisjaam
Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid
Konteineri paigaldamine Konteineri (mahutite) paigaldamine kindlale pinnale/alusele. Jäätmekäitluse alustamisel
Käitluskoha koristamine Jäätmete sorteerimine ja kokku kogumine konteineritesse ning nende üle andmine jäätmekäitlusluba omavale ettevõttele Jäätmekäitluse lõpetamisel
Kemikaalide käitlus Kõik kemikaalid kogutakse kokku ning võimalusel realiseeritakse või antakse üle jäätmekäitlejale Ettevõtte tegevuse lõppemisel
Mehhanismide konserveerimine Seadmestik puhastatakse ning neist eemaldatakse keskkonnaohtlikud ühendid ( õlid jmt) Ettevõtte tegevuse lõppemisel
Digestaadihoidlate tühjendamine Digestaadihoidlad veetakse tühjaks Ettevõtte tegevuse lõppemisel
 

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Jrk nr 1.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Jäätmete dokumenteerimine
Tehniline varustatus Toimub jäätmevoogude haldamine (dokumenteerimine ja jälgimine) - saatekirjades kajastatakse tekkivate ja üleantavate jäätmete liike ja koguseid.
Parim võimalik tehnika BAT1
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Jäätmevoogude haldamine
 
Jrk nr 2.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Jäätmete vastuvõtt
Tehniline varustatus Toimub koostöö toorme (sõnniku jm biolagunevate materjalide) tarnijatega toorme koostise kvaliteedi tagamiseks. Toimub pidev suhtlus ja on koostatud lepingud toorme tarnijatega; On kehtestatud ja rakendatud jäätmete vastuvõtmise kord, jäätmeproovide võtmine kas toorme tarnija või biogaasijaama poolt. Käitises on jäätmetele loodud keskkonnanõutele vastavad asukohad, peetakse arvestust jäätmete koguse, hoidlate olukorra ja jäätmete omadusel (sorteeritakse vastavalt vajdusele). Jälgitakse, et väljundile oleks kehtestatud ja rakendatud kvaliteedi juhtimise süsteem. Toimub jäätmete sorteerimine ja õigete hoidlate tagamine. Toimub jäätmete sorteerimine vastavalt nende koostisele. Toimub tahkete sisendjäätmete sortimine.
Parim võimalik tehnika BAT2
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga a) Jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva heakskiitmise korra kehtestamine ja rakendamine; b) Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine; c) Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine; d) Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi kehtestamine ja rakendamine; e) Jäätmete eraldatuse tagamine; f) Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne nende segamist või jäätmesegude koostamist; g) Tahkete sisendjäätmete sortimine
 
Jrk nr 3.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Jäätmete ladustamine
Tehniline varustatus a) Ettevõttes on kasutusel üks vedela substraadi vastuvõtukaev, kolm tahke materjali vastuvõtusalve, digestaadi hoiustamise mahutid, käärimismahutid ja järelkäärimise mahuti. Mahutite täpsemad andmed on toodud vastavates peatükkides; b) kõik mahutid on optimaalse mahutavusega; c) Lähimad toormete vastuvõtusalved ja vastuvõtukaevud asuvad reovee äravoolutorustikust ca 45 m kaugusel, veekogudest ca 500 m kagusel ja puurkaevust ca 375 m kaugusel. Digestaadilaguun asub reovee äravoolutorustikust ca 50 m kaugusel, veekogudest ca 400 m kagusel ja puurkaevust ca 200 m kaugusel. Vastuvõtukaev/salved ja digestaadihoidla on pikemal ladestamisel kaetud isetekkelise koorikuga. Hoidlad on ehitatud selliselt, et sademed ja pinna- ning põhjavesi ei valguks hoidlatesse. Samuti on hoidlad ja -rennid lekkekindlad. Hoidlate lähedale puudub kõrvalisetel isikutel ligipääs, samuti on hoidlate seinad piisavalt kõrged või ümbritsetud aiaga, et sinna võiks sattuda loom; d) ohtlike jäätmete ladustamiseks on eraldi konteinerid
Parim võimalik tehnika BAT4
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Selleks et vähendada jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariske, on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid: a) Ladustamiskohtade optimeerimine; b) Piisav ladustamismaht; c) Ladustamistoimingute ohutus; d) Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks.
 
Jrk nr 4.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Jäätmete käitlmeine ja teisaldamine
Tehniline varustatus — biogaasijaamas töötavad ja jäätmeid käitlevad ja teisaldavad eriõppe saanud töötajad;
— dokumenteeritud on jäätmete vastuvõtt, nende käitlemine ja teisaldamine;
— kasutusel on lekkekindlad, hooldatud ja kontrollitud seadmed ja mahutid. Toimub pidevalt või igapäevaselt seadmete ja mahutite visuaalne ja digitaalne kontroll;
— erinava tooraine segamine toimub vastavalt automaatsüsteemile ning ainult õigetes vahekordades.
Parim võimalik tehnika BAT5
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Selleks et vähendada jäätmete käitlemise ja teisaldamisega seotud keskkonnariske, on PVT kehtestada käitlemise ja teisaldamise kord ning seda rakendada. Käitlemise ja teisaldamise korra eesmärk on tagada, et jäätmeid käideldakse ja viiakse asjaomastesse ladustamisvõi käitluskohtadesse ohutult. See hõlmab järgmist:
— jäätmeid käitlevad ja teisaldavad pädevad töötajad;
— jäätmete käitlemine ja teisaldamine on nõuetekohaselt dokumenteeritud, need toimingud kinnitatakse enne nende elluviimist ning neid kontrollitakse pärast nende elluviimist;
— meetmeid võetakse lekete vältimiseks, tuvastamiseks ja vähendamiseks;
— jäätmete segamisel ja jäätmesegude koostamisel (nt tolmjate/pulbriliste jäätmete imemisel) rakendatakse toimingu ja kavandamisega seotud ettevaatusabinõusid
 

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Vorm ei ole asjakohane.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine
Juhtimissüsteemi kirjeldus, sealhulgas töökorraldusdokumendid, mis annavad ülevaate kõikide ohtlike jäätmete käitlusega seotud töötajate tööülesannetest, pädevusest ja vastutusest
Lisa 4: Pole_asjakohane.pdf
Krediidi-või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendav dokument õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastatuse likvideerimise kulude katmiseks
Lisa 5: Aravete_Biogaas_garantii_voi_finantstagatise_arvutustabel_ja_hinnakiri_30.04.2021v2.2.xlsx
Lisa 6: GK_20200828AB_lisa_3_Aravete_Biogaas_Keskkonnaamet.asice
Tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutava isiku tööülesandeid ja vastutust kirjeldavad dokumendid
Lisa 7: Pole_asjakohane.pdf
Kinnitus saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu kohta.
Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel
Prügila käitamine
Prügila või jäätmehoidla järelhooldus
Jäätmehoidla käitamine
Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Ei ole asjakohane

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

4.3.2. Reovee ja sademevee puhastamine

Ei ole asjakohane

4.3.3. Äkkheide vette

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk

5.1. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
35119 - Muu elektrienergia tootmine (sh biomassist)
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
6
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Biogaas 7 000.50 tuh. Nm³
Puiduhake 3 785 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Jah
Vanus Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv Seadme liik Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu Kütuseliigi osakaal, %
Kogus Ühik
Olemasolev seade 4.75 1 Gaasimootor 8 760 65
01.05.2012
Biogaas 7 000 tuh. Nm³ 100

Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.2. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
HEIT0010795 K1 Biogaasikatel koostootmismootor
X: 6557986, Y: 599262
X: 6557986, Y: 599262 		0.40 8 15.68 180 010103b - Soojuselektrijaamad - põletusseade < 20 MW (katlad) 010103b - Soojuselektrijaamad - põletusseade < 20 MW (katlad)
HEIT0010800 K2 Reservkatel
X: 6557978, Y: 599251
X: 6557978, Y: 599251 		0.25 6 5.13 150 010103b - Soojuselektrijaamad - põletusseade < 20 MW (katlad)
  K3 Hakkepuidu katlamaja
X: 6557992, Y: 599319
X: 6557992, Y: 599319 		0.35 12.20 2.59 180 010103b - Soojuselektrijaamad - põletusseade < 20 MW (katlad)
HEIT0010801 S1 Vedela substraadi vastuvõtukaev
X: 6558033, Y: 599300
X: 6558033, Y: 599300 		1.69 0.50 0.10 8 100902 - Sõnnikukäitlus (lämmastikuühendid) - vedelsõnnikukäitlus
HEIT0010802 S2 Vastuvõtusalved (3 tk)
X: 6558035, Y: 599242
X: 6558054, Y: 599257
X: 6558035, Y: 599242
X: 6558054, Y: 599257 		16.93 2 0.10 8 100903 - Sõnnikukäitlus (lämmastikuühendid) - tahesõnnikukäitlus
HEIT0010803 S3 Doseerimispunker 1
X: 6558028, Y: 599281
X: 6558028, Y: 599281 		5.05 4 0.10 8 100903 - Sõnnikukäitlus (lämmastikuühendid) - tahesõnnikukäitlus
HEIT0010804 S4 Doseerimispunker 2
X: 6558028, Y: 599271
X: 6558028, Y: 599271 		5.05 4 0.10 8 100903 - Sõnnikukäitlus (lämmastikuühendid) - tahesõnnikukäitlus
HEIT0010805 S5 Roosna laguun
X: 6557006, Y: 609642
X: 6557069, Y: 609713
X: 6557006, Y: 609642
X: 6557069, Y: 609713 		73.13 2 0.10 8 100902 - Sõnnikukäitlus (lämmastikuühendid) - vedelsõnnikukäitlus
  S6 Eelmahuti
X: 6558046, Y: 599302
X: 6558046, Y: 599302 		12 0.50 0.10 8 100902 - Sõnnikukäitlus (lämmastikuühendid) - vedelsõnnikukäitlus

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

LHK projekti koostaja
Nimi
OÜ Severitas
Registrikood/isikukood
11852485
Postiaadress
Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Uus tn 69-65, 50606
Telefon
+372 5207704
E-posti aadress
severitas@severitas.ee
Sissejuhatus
Põhjendus loa taotlemiseks
Ettevõte taotleb loa muutmist, kuna käitisesse rajatakse juurde üks järelkääriti (4500 m3), eelmahuti vedela substraadi vastuvõtmiseks (500 m3) ja hakkepuidu katlamaja (0,6 MWth).
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
*Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 05.11.2019, 5. „Atmosfääriõhu kaitse seadus1“. Riigikogu seadus, vastu võetud 15. juuni 2016. aasta) ja selle rakendusaktid.
*Lubatud heitkoguste projekt koostatakse vastavalt keskkonnaministri määruses nr 56 (RT I, 25.10.2019, 1 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis”) esitatud nõuetele ja vormile.
*Heitkoguste leidmiseks on võetud arvesse käsiraamatus "Biogaasi tootmine ja kasutamine. Käsiraamat" (Eesti Põllumeeste Keskliit, Tartu 2009) välja toodud saasteainete kontsentratsioonid, mis tulenevad läbi viidud uuringust.
Uuringu andmed on täpsemalt välja toodud teadusartiklis "Mitigation of greenhouse gas emissions by anaerobic digestion of cattle slurry" (Joachim Clemens, Manfred Trimborn, Peter Weiland, Barbara Amon; Elsevier 2005).
Heitkoguste arvutamisel lähtutakse tooraine/kääritusjäägi viibeajast hoidlates. Metoodika kooskõlastus Keskkonnaameti poolt on antud15.05.2020 nr DM-106791-14.
*Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ "Aravete Biogaas OÜ Õhuemissioonide mõõtmine 2022".
*Saasteainete eraldumise kiirus sõnnikuhoidla pinnalt esitatakse hinnangulisena. Kuna saasteained eralduvad loomuliku protsessina, siis on kiirused väga väikesed. Eeldatakse, et saasteainete eraldumise kiirus on 0,1 m/s.
*Põletusprotsessidest väljutatavate saasteainete heitkogused arvutatakse keskkonnaministri määruses nr 59 (RT I, 22.03.2019, 9. „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Keskkonnaministri 24. novembri 2016. aasta määrus nr 59) esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades (eriheited maagaasi kohta). Vääveldioksiidi (SO2) heitkogused arvutatakse keskkonnaministri määruse nr 59 järgi kütuse väävlisisaldusest lähtudes.
*Toodetav biogaas on oma omadustelt sarnane maagaasile, sisaldades süsivesinikühendeid, mille põhiliseks komponendiks on metaan. Kütus koosneb peamiselt kuni 65% metaanist ja 40% süsihappegaasist. Samas arvestatakse, et biogaasis võib olla kuni 300 ppm ehk 0,03% H2S-i ning eeldatakse, et sama kogus eraldub peale biogaasi põlemist välisõhku põletusseadmetest vääveldioksiidina (SO2).
*CO2 arvutatakse, vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 86 (RT I, 08.03.2019, 6) „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid1“, vastu võetud Keskkonnaministri poolt 27. detsembril 2016. aastal.
*Suitsugaaside joonkiiruse arvutamisel arvestatakse keskkonnaministri määruses nr 59 (RT I, 22.03.2019, 9. „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Keskkonnaministri 24. novembri 2016. aasta määrus nr 59) esitatud andmeid: kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudne kogus kuivi suitsugaase energiaühiku kohta on 0,25 Nm3/MJ.
*Õhukvaliteeti hinnatakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 (RT I, 08.12.2017, 7 „Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 84) ning piir- ja sihtväärtuste arvestamisel on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 75 (RT I, 06.03.2019, 12. „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 75).
*Saasteainete hajumisarvutused maapinnalähedases õhukihis tekkiva kvaliteedi taseme hindamiseks on teostatud arvutiprogrammiga Airviro. *Hajumiskaartide koostamiseks kasutatakse ESRI ArcGIS programmi.
*Fooniandmete (väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmete) kasutamise vajadust heiteallikate koosmõju hindamiseks on hinnatud KOTKAS infosüsteemi (https://kotkas.envir.ee/) abil.
*Saasteainete heitkoguste hindamiseks sobiv metoodika valitakse OÜ Severitas spetsialistide poolt. Nende saasteainete heitmete määramiseks, millele on keskkonnaminister kehtestanud ametliku metoodika, seda metoodikat ka kasutatakse. Teistel juhtudel kasutatakse saasteaine, selle omaduste, tekkimise ja heitme hindamisel eksperthinnanguid.
Tehnoloogilised kaardid
Lisa 8: Tehnoloogiaprotsesside_plokkskeem.jpg
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Tootmismahtu on hinnanud Aravete Biogaas OÜ spetsialistid. Tehnoloogia ja sellega seotud saasteainete heitmete koguste hindamise juures ning tootmistegevuses kasutatavate materjalide (toore, abimaterjalid, kemikaalid, kütusekulu jne) koguste juures on tuginetud Aravete Biogaas OÜ spetsialistide hinnangutele.
Kasutatava tehnoloogia ja tehnika kirjeldused ning tööprotsesside kirjeldused on koostanud Aravete Biogaas OÜ ja OÜ Severitas spetsialistid.
Heiteallikate tööaeg:
K1 8760 h/a
K2 200 h/a (aeg, millal konkreetselt heiteallikas töötab, pole ette teada)
K3 8760 h/a
S1 8760 h/a
S2 8760 h/a
S3 8760 h/a
S4 8760 h/a
S5 8760 h/a
S6 8760 h/a
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Aravete biogaasi- ja koostootmisjaam asub Järva vallas Mägise külas Aravete-Aniste kõrvalmaantee läheduses Biojaama kinnistul (katastritunnus 13402:004:0299). Ettevõte omab hoonestusõigust Uuefarmi (katastritunnus 13402:004:0297) maaüksusel.
Biogaasi- ja koostootmisjaama juurde kuuluv digestaadihoidla Roosna laguun asub Roosna külas Laguuni maaüksusel (katastritunnus 13402:003:0328).
Biojaama maaüksuse suuruseks on 0,92 ha, millest haritav maa on 0,11 ha, õuemaad on 0,80 ha ja muud maad 48 m2. Kinnistu sihtotstarbeks on 100% tootmismaa.
Uuefarmi maaüksuse suuruseks on 2,74 ha, millest 1,53 ha on haritav maa, 1,12 ha on õuemaad ja 0,09 ha on muud maad. Kinnistu sihtotstarbeks on 100% tootmismaa.
Laguuni maaüksuse suuruseks on 1,08 ha, millest 51 m2 on haritav maa ja õuemaad on 1,07 ha. Kinnistu sihtotstarbeks on 100% tootmismaa.
Biogaasijaama ümbritsevad tootmismaad ja maatulundusmaad ja laguuni ümbristevad maatulundusmaad ja tootmismaa.
Maapinna looduslik reljeef biogaasijaama ja laguuni piirkonnas on lauge, kõrguste erinevustega kuni 2,5 m. Kõrgus merepinnast on biogaasijaama juures ca 89 m ja laguuni juures ca 112 m..
Käitisega vahetult piirnevatele aladele jäävad peamiselt põllu- ja metsamaad, tootmishoonetega maad ja transpordimaad.
Aravete biogaasi- ja koostootmisjaama põhikompleks asub Aravete aleviku tiheasustusest ca 400 m kaugusel, lühim kaugus heiteallika ja elamumaal asuva eluhoone vahel on ca 300 m. Digestaadihoidla asub Roosna külas ning lähim kaugus heiteallika ja elamumaal asuva eluhoone vahel on ca 270 m.
Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas.
Lisa 9: Aravete_Biogaas_OU_asukohakaart_1.jpg
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Lisa 10: Aravete_Biogaas_OU_heiteallikate_asendiplaan_1.jpg
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavaid olulisi objekte mõjupiirkonnas ei ole.
Väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate eluhoonete asukohad on toodud käitise asukohakaartidel.
Biogaasijaama kõrval asub Mägise suurfarm ning veidi eemal Saimre Seakasvatuse OÜ käitis, millest eraldub biogaasijaamaga võrrdeldes sarnaseid saasteaineid, mistõttu saastetaseme hindamisel on nendega arvestatud.
Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos)

Joonis. 2016.-2018. aasta Aseri meteojaama andmete põhjal koostatud tuuleroos

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Biogaasikatel koostootmismootor
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Reservkatel
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Hakkepuidu katlamaja
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Vedela substraadi vastuvõtukaev
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Vastuvõtusalved (3 tk)
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Doseerimispunker 1
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Doseerimispunker 2
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Roosna laguun
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Eelmahuti
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas Biogaasikatel koostootmismootor
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 4.75
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kasu­tegur 0.84
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade
 
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline heitkogus, täpsus 0,001 Ühik Aastas Ühik
Biogaas 0.03 19.78 7 000 tuh. Nm³ 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.203 g/s 5.926 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.143 g/s 4.154 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.01 g/s 0.277 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.144 g/s 4.20 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.002 g/s 0.062 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.002 g/s 0.062 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.002 g/s 0.062 t
1333-86-4 Tahm     0 g/s 0.003 t
124-38-9 Süsinikdioksiid     0 g/s 7 761.957 t
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks     0.0005 mg/s 0.014 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks     0 mg/s 0 kg
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks     0 mg/s 0.0002 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks     0 mg/s 0.0001 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks     0 mg/s 0.002 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks     0.0006 mg/s 0.017 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks     0 mg/s 0.0001 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 mg/s 0 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks     0 mg/s 0.002 kg
Põletusseade
Heite­allikas Reservkatel
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 0.65
Töö­tundide arv aastas 200
Kasu­tegur 0.90
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade
 
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline heitkogus, täpsus 0,001 Ühik Aastas Ühik
Biogaas 0.03 19.78 0.50 tuh. Nm³ 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.028 g/s 0.0004 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.02 g/s 0.0003 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.001 g/s 0.00002 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.02 g/s 0.0003 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.0003 g/s 0 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.0003 g/s 0 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.0003 g/s 0 t
1333-86-4 Tahm     0 g/s 0 t
124-38-9 Süsinikdioksiid     0 g/s 0.554 t
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks     0 mg/s 0 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks     0 mg/s 0 kg
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks     0 mg/s 0 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks     0 mg/s 0 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks     0 mg/s 0 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks     0 mg/s 0 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks     0 mg/s 0 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0 mg/s 0 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks     0 mg/s 0 kg
Põletusseade
Heite­allikas Hakkepuidu katlamaja
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 0.60
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kasu­tegur 0.80
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade
 
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline heitkogus, täpsus 0,001 Ühik Aastas Ühik
Puiduhake 0 17.86 3 785 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.087 g/s 9.802014 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.071 g/s 7.977 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.069 g/s 7.774 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.126 g/s 14.196021 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.72 g/s 81.12012 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.0102 g/s 1.149202 t
1333-86-4 Tahm     0.004 g/s 0.431 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks     0.0162 mg/s 1.825203 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks     0.0003 mg/s 0.037856 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks     0.0078 mg/s 0.878801 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks     0.0006 mg/s 0.0676 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks     0.012 mg/s 1.352002 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks     0.3072 mg/s 34.611251 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks     0.0138 mg/s 1.554802 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0.012 mg/s 1.352002 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks     0.0003 mg/s 0.0338 kg
7664-41-7 Ammoniaak     0.0222 g/s 2.501204 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.0066 g/s 0.743601 t
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist     0 g/s 7 405.834315 t
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.10. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.11. Välisõhus leviv müra

Vorm ei ole asjakohane. Tehnoloogiliste seadmete ja transpordivahendite tööajal tekib küll müra, kuid mis ei põhjusta eeldatavalt normtaseme ületamist ning on tootmistegevuses seadmete käitamisel ja transpordivahendite tööajal loomulik osa. Seega pole müra levikut taotlusmaterjalides pikemalt käsitletud ja hinnatud

5.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm µg/m³ Suhe Cm / Keskmistamisaeg
K1, K2, K3 + koosmõju heiteallikad PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.071 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.52 0.021
K1, K2, K3 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.014 mg/s 24 tundi 0.10 µg/m³ 0.002 0.02
1 aasta 0.01 µg/m³ 0 0
K1, K2, K3 + koosmõju heiteallikad NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.022 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 53.42 0.011
24 tundi 2 000 µg/m³ 15.12 0.008
K1, K2, K3 + koosmõju heiteallikad 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.398 g/s 1 tund 200 µg/m³ 105 0.525
1 aasta 40 µg/m³ 10.23 0.256
K1, K2, K3 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.012 mg/s 1 aasta 20 ng/m³ 0 0
K1, K2, K3 + koosmõju heiteallikad PM10 Peened osakesed (PM10) 0.073 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 6.13 0.123
1 aasta 40 µg/m³ 0.50 0.012
K1, K2, K3 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.016 mg/s 1 aasta 0.50 µg/m³ 0 0
K1, K2, K3 + koosmõju heiteallikad 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.91 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 218.13 0.022
K1, K2, K3 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.307 mg/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.04 0.001
K1, K2, K3 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.012 mg/s 24 tundi 2 µg/m³ 0.001 0
K1, K2, K3 + koosmõju heiteallikad 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.278 g/s 1 tund 350 µg/m³ 91.40 0.261
24 tundi 125 µg/m³ 27.70 0.222
 
Koosmõju kirjeldus
Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete arvutuslik kontsentratsioon välisõhus on maksimaalne.
Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et maksimaalne tekkiv õhukvaliteedi tase ei ületa maapinna lähedases õhukihis saasteainetele kehtestatud piir- ega sihtväärtusi ei väljaspool territooriumi ega lähimate elumajade juures. Käitise tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju tulemusena selgus, et heiteallikatest väljutatavate saasteainete puhul ei teki olulist koosmõju.

5.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane. Välisõhu kvaliteedi taset ja müra Aravete Biogaas OÜ biogaasi- ja koostootmisjaama tootmisterritooriumitel otseste mõõtmistega ei seirata, mistõttu ei ole ka sellekohaseid tabeleid esitatud. Regulaarselt seiratakse hoidlate ning välisõhu saasteainete heitme ja heiteallikatega seotud seadmete korrasolekut. Käitise poolt põhjustatava õhukvaliteedi taseme mõju suurust hinnatakse vajadust mööda ja arvutuslikult. Kvartaalselt hinnatakse biogaasi tootmisest lähtuvate saasteainete heitkoguseid arvutuslikult ning esitatakse vastavad heitkoguste arvutused (kvartaliaruanne) lähima Keskkonnaameti regiooni vastavale spetsialistile.

5.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Käitise tegevusega võib kaasneda võimalike lõhnaainete esinemine, kuid hinnanguliselt ei toimu lõhnaaine häiringutaseme ületamist vastuvõtja juures.
Täpsem hinnang on esitatud taotlusele lisatud failis.
Manused
Lisa 11: Aravete_Biogaas_OY_lohnauhendite_esinemine_Severitas.pdf

5.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Esitatud taotlusele lisatud failis (Aravete Biogaas_aruanne 2022_õhk-619).

Manused
Lisa 12: Aravete_Biogaas_aruanne_2022_ohk_619.pdf
Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu

Esitatud taotlusele lisatud failis (Aravete Biogaas_aruanne 2022_õhk-619).

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

*Heiteallika ja heite parameetrite määramine
Saasteainete eraldumise kiirus sõnnikuhoidla pinnalt esitatakse hinnangulisena. Kuna saasteained eralduvad loomuliku protsessina, siis on kiirused väga väikesed. On eeldatud, et saasteainete kiirus pindallikalt jääb alla 0,1 m/s.
Saasteainete väljumistemperatuur on ligilähedane välistemperatuuriga.
*Biogaasi- ja koostootmisjaamas kasutatava toorme ja tekkiva digestaadi hoiustamisest lähtuvate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika
Heitkoguste leidmiseks on võetud arvesse käsiraamatus "Biogaasi tootmine ja kasutamine. Käsiraamat" (Eesti Põllumeeste Keskliit, Tartu 2009) välja toodud saasteainete kontsentratsioonid, mis tulenevad läbi viidud uuringust. Uuringu andmed on täpsemalt välja toodud teadusartiklis "Mitigation of greenhouse gas emissions by anaerobic digestion of cattle slurry" (Joachim Clemens, Manfred Trimborn, Peter Weiland, Barbara Amon; Elsevier 2005).
Heitkoguste arvutamisel lähtutakse tooraine/kääritusjäägi viibeajast hoidlates.

Lisaks arvestati saasteainete heitkoguste leidmisel 2022. a suvel EKUK-i poolt läbi viidud mõõtmistulemustega[1]. Heiteallikate puhul, mille mõõtmistulemused olid suuremad kui teoreetiliselt saadud väärtused, määrati g/s heitkogusteks mõõtmiste alusel saadud väärtused. Saasteainete aastased heitkogused leiti siiski arvutuslikult, kuna mõõtmised viidi läbi suvel ning heide laguunist on sõltuv ilmastikutingimustest ehk heide ei ole pidevalt ühesugune ning suvel mõõdetud väärtusi ei saa omistada kõikidele ajahetkedele.
Täpsem arvutuskäik koos näitega on taotlusele lisatud eraldi failina.

[1] Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ „Aravete Biogaas OÜ Õhuemissioonide mõõtmine 2022“, Tallinn 2022.


*Põletusseadmetes kasutatavast kütusest (kütuse põletamisest) välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika
Põletusprotsessidest väljutatavate saasteainete heitkogused arvutatakse keskkonnaministri määruses nr 59 esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades (eriheited maagaasi kohta).
CO2 heite arvutamise aluseks on võetud keskkonnaministri määrusega kinnitatud määramismetoodika, määrus nr 86.
Kütusekulu B arvutati ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), kasutades määruse nr 59 lisas 9 esitatud energiaühikute teisendustegureid ja kasutatava kütuseliigi alumist kütteväärtust Qri järgmiselt:
B1 = B × Qri, GJ, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, M J/kg.
Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisadest.
Arvutati kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi, vääveldioksiid välja arvatud, kasutades järgmist valemit:
Mi = 10-6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus
B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).
Saasteaine hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt:
1) leiti saasteaine eriheide qi määruse nr 59 lisadest;
2) arvutati heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus M pi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:
M pi = 10-3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, M Wth;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).
Toodetav biogaas on oma omadustelt sarnane maagaasile, sisaldades süsivesinikühendeid, mille põhiliseks komponendiks on metaan. Kütus koosneb peamiselt kuni 65% metaanist ja 40% süsihappegaasist. Samas arvestatakse, et biogaasis võib olla kuni 300 ppm ehk 0,03% H2S-i ning eeldatakse, et sama kogus eraldub peale biogaasi põlemist välisõhku põletusseadmetest vääveldioksiidina (SO2).

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Arvutuskäigud on toodud taotlusele lisatud eraldi failis.

Manused
Lisa 13: Aravete_Biogaas_OY_arvutusmetoodika_Severitas.pdf
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Airviro

Arvutamiseks valitud meteoaasta
Saasteainetel 2019-2021 ja lõhnaainel 2021
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Tuule suund, tuule kiirus, pilvisus, temperatuur, päikesekiirgus, rõhk, vihm, niiskus.

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Aseri meteojaam

Viide meteroloogilise mudeli andmetele
Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta
Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Fooniandmete (väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmete) kasutamise vajadust heiteallikate koosmõju hindamiseks on hinnatud KOTKAS infosüsteemi (https://kotkas.envir.ee/) abil. Täpsemad andmed on toodud fooniandmete failis.

Manused
Lisa 14: Aravete_Biogaas_OY_fooniandmed_Severitas.pdf
Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Tegemist on olemasoleva käitisega, seega pole eeldada olulist ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumist.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid
Manused
Lisa 15: Aravete_Biogaas_OU_NO2_1h.jpg
Lisa 16: Aravete_Biogaas_OU_SO2_24h.jpg
Lisa 17: Aravete_Biogaas_OU_SO2_1h.jpg

5.4.16. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses nr 75 välja toodud piir- ja sihtväärtustega selgub, et põletusseadmetest väljutatavate saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool tootmisterritooriumi.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Tehnoloogiliste seadmete ja transpordivahendite tööajal tekib küll müra, kuid mis ei põhjusta eeldatavalt normtaseme ületamist ning on tootmistegevuses seadmete käitamisel ja transpordivahendite tööajal loomulik osa.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Saasteainetest on välisõhu saastatuse tekitamises suurim osakaal vääveldioksiidil, mille suurimad kontsentratsioonid välisõhus on põhjustatud mitme katla koostöös.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Kuigi saasteainete piir- ja sihtväärtuseid väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata, on võimalik rakendada meetmeid õhukvaliteedi parendamiseks. Õhukvaliteedi parendamine toimub parimat võimalikku tehnikat, keskkonnaalaseid nõudeid ning head tootmis- ja majapidamistava rakendades ja järgides. Ka seadmete regulaarne kontroll ja hooldus ning optimaalsete töörežiimide valimine aitavad vältida ja vähendada saasteainete heidet välisõhku.
Muuhulgas rakendatakse heite vältimiseks ja vähendamiseks erinevaid tehnikaid:
*puhtuse jälgimine tootmisterritooriumidel;
*toorme pidev etteanne ning segatud substraadi doseerimine kääritisse (toormehoidlate täituvuse vältimine);
*digestaadi hoiustamishoidlate laotamiseelne tühjendamine viiakse läbi jälgides tuule suunda ja tugevust;
*vedelmaterjali etteandemahutitel ja digestaadi hoiustamise hoidlatel jälgitakse naturaalkooriku seisukorda, vajadusel kaetakse tekkinud lõhed (nt hekselpõhuga);
*toorme ja digestaadi veol arvestatakse vajadusel ilmastikutingimusi (eelkõige sõnnikuveol käitise territooriumile ja territooriumisiseselt ning digestaadi väljaveol);
*digestaadi laotuskoht ja -aeg valitakse arvestades ilmastikutingimustega ja elamute paiknemisega;
*seadmete profülaktiline hooldus.
Ilmastikutingimusi tuleks jälgida ka toorme sisseveol käitise torritooriumile ja võimalusel ka tahkematerjali etteandel doseerimispunkritesse ning digestaadi väljaveo ja laotamise ajal, et nendest tegevustest lähtuv lõhn häiriks võimalikult vähe käitise ja laotuspindade lähedal asuvaid elanikke. Seega tuleks jälgida tuule suunda ja võimalusel vältida laotamist sellisel ajal, kui tuul kannab lõhna elumajade suunas.
Käitise tegevusega võib kaasneda lõhnaainete eraldumine ja hajumine. Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu sellele, et lõhna tugevuse osas on tegemist suhteliste hinnangutega. Lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest – vastuvõtja ehk inimese sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne.
Üldiselt levib biogaasi- ja koostootmisjaama territooriumitel tootmistegevusele iseloomulik lõhn. Samas puuduvad hetkel kaebused töötajatelt ja ümbruskonna elanikelt (vastuvõtjatelt).
Lõhnahäiring võib tekkida eelkõige hajumise seisukohalt ebasobivate ilmastikuolude kokkulangemisel. Kuna lõhna aistingu tingib teatud kontsentratsioon saasteainet, siis on võimalik hinnata lõhna levikut kontsentratsioonide järgi. Selleks, et tekkivad kontsentratsioonid ja hajumine oleksid võimalikult väikesed ning et tegevusest lähtuv lõhn häiriks võimalikult vähe töötajaid ja käitise lähedal asuvaid elanikke, tuleks (nagu eelnevalt juba nimetatud) rakendada ja järgida parimat võimalikku tehnikat ning juhtimissüsteeme.
Müra tekib seadmete tööajal, kuid ei põhjusta eeldatavalt normtaseme ületamist.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Seadmete ning hoidlate regulaarne kontroll ja hooldus ning optimaalsete töörežiimide valimine.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Tuleks jälgida tuule suunda ja võimalusel vältida toorme (eelkõige sõnniku) sissevedu käitise torritooriumile, digestaadi laotamist ning ka võimalusel tahkematerjali etteannet doseerimispunkritesse sellisel ajal, kui tuul kannab lõhna elumajade suunas.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Puudub
Muud heite vähendamise meetmed
 
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
 

5.4.17. Lisad

LHK projekti täiendavad andmed
 
LHK projekti lisad
Lisa 18: Aravete_Biogaas_OU_heiteallikate_asendiplaan2.jpg
Lisa 19: Aravete_Biogaas_OU_asukohakaart2.jpg

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Heite piir­väärtus, mg/Nm³ Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Biogaasikatel koostootmismootor 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.203 g/s 5.926 t    
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.143 g/s 4.154 t    
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.01 g/s 0.277 t    
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.144 g/s 4.20 t    
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.002 g/s 0.062 t    
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.002 g/s 0.062 t    
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.002 g/s 0.062 t    
1333-86-4 Tahm Tavaheide 0 g/s 0.003 t    
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7 761.957 t    
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0 mg/s 0.0002 kg    
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0 mg/s 0.0001 kg    
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0 mg/s 0.002 kg    
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0 mg/s 0.0001 kg    
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0 mg/s 0 kg    
Reservkatel 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.028 g/s 0.0004 t    
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.02 g/s 0.0003 t    
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 0.00002 t    
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.02 g/s 0.0003 t    
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.0003 g/s 0 t    
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.0003 g/s 0 t    
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.0003 g/s 0 t    
1333-86-4 Tahm Tavaheide 0 g/s 0 t    
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 0.554 t    
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0 mg/s 0 kg    
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0 mg/s 0 kg    
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0 mg/s 0 kg    
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0 mg/s 0 kg    
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0 mg/s 0 kg    
Hakkepuidu katlamaja PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.087 g/s 9.802014 t    
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.071 g/s 7.977 t    
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.069 g/s 7.774 t    
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.126 g/s 14.196021 t    
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.72 g/s 81.12012 t    
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0102 g/s 1.149202 t    
1333-86-4 Tahm Tavaheide 0.004 g/s 0.431 t    
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.0162 mg/s 1.825203 kg    
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.012 mg/s 1.352002 kg    
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.3072 mg/s 34.611251 kg    
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.0138 mg/s 1.554802 kg    
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.012 mg/s 1.352002 kg    
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.0222 g/s 2.501204 t    
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.0066 g/s 0.743601 t    
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s 7 405.834315 t    
Vedela substraadi vastuvõtukaev 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.004 g/s 0.021 t    
74-82-8 Metaan Tavaheide 0.07 g/s 0.368 t    
10024-97-2 Dilämmastikoksiid (põllumajandus) Tavaheide 0.001 g/s 0.005 t    
Vastuvõtusalved (3 tk) 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.012 g/s 0.331 t    
74-82-8 Metaan Tavaheide 0.211 g/s 5.902 t    
10024-97-2 Dilämmastikoksiid (põllumajandus) Tavaheide 0.003 g/s 0.082 t    
Doseerimispunker 1 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.002 g/s 0.047 t    
74-82-8 Metaan Tavaheide 0.037 g/s 0.843 t    
10024-97-2 Dilämmastikoksiid (põllumajandus) Tavaheide 0.0005 g/s 0.012 t    
Doseerimispunker 2 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.002 g/s 0.047 t    
74-82-8 Metaan Tavaheide 0.037 g/s 0.843 t    
10024-97-2 Dilämmastikoksiid (põllumajandus) Tavaheide 0.0005 g/s 0.012 t    
Roosna laguun 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 1.8122 g/s 17.279 t    
74-82-8 Metaan Tavaheide 3.214 g/s 88.367 t    
10024-97-2 Dilämmastikoksiid (põllumajandus) Tavaheide 0.1985 g/s 5.059 t    
Eelmahuti 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.013 g/s 0.055 t    
74-82-8 Metaan Tavaheide 0.234 g/s 0.981 t    
10024-97-2 Dilämmastikoksiid (põllumajandus) Tavaheide 0.003 g/s 0.014 t    
 
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10024-97-2 Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 5.184 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 20.122421 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 7 762.511 t
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 7 405.834315 t
1333-86-4 Tahm 0.434 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 85.27442 t
74-82-8 Metaan 97.304 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 1.825403 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 1.352002 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 1.554902 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 1.352102 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 34.613251 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 4.943901 t
7664-41-7 Ammoniaak 20.281204 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 1.426222 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 9.864014 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 8.039 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 7.836 t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Info esitatud tabelis 1.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus
Info esitatud tabelis 1.
Lisaks:
Biogaasijaama tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (vastu võetud 14.02.2007) on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Ettevõte tegevuse käigus suunatakse biolagunevad jäätmed taaskasutusse, mistõttu väheneb jäätmete ladestamine. Ettevõte soovib biolagunevaid jäätmeid võtta ringlusesse. Samuti väheneb biolagunevate jäätmete ladestamisel tekkiv keskkonnaoht. Seega täidab ettevõtte tegevus keskkonnastrateegias sätestatud eesmärke.
Riigi jäätmekava 2014-2020 (pikendatud kuni 2022 aasta lõpuni) (vastu võetud 13.06.2014) esimene strateegiline eesmärk on vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada jäätmete ohtlikkust. Riigi jäätmekava teine strateegiline eesmärk on võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel. Ettevõtte tegevus on otseses seoses püstitatud eesmärkidega, sest jäätmete taaskasutamine ja planeeritud ringlussevõtmine vähendab jäätmete teket.
Ambla valla üldplaneeringu kohaselt on laguuni piirkonna maakasutuseks määratud tootmismaa (tootmisõu), biogaasijaama tootmisterritroorium on üldplaneeringus kirjas põllumaana.
Taotletava tegevusega ei kasutata ressursse nagu maa, muld, pinnas, maavarad ja looduslik mitmekesisus.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Looduskeskkond
Käitise Biojaama kinnistul olevate heiteallikate eeldatavasse mõjupiirkonda ei jää looduskaitselisi objekte, kuid lähimad kaitsealused objektid jäävad ca 600 m kaugusele idasse. Seal on Aravete allikad (registrikood: KLO4001236). Laguuni kinnistu eeldatavasse mõjupiirkonda ega selle lähedusse ei jää looduskaitselisi objekte.

Õhk
Käitise tegevusega võib kaasneda lõhnaainete eraldumine ja hajumine, samuti eraldub välisõhku saasteaineid põletusseadmeid kasutades. Aravete Biogaas OÜ biogaasi- ja koostootmisjaama kõrval katastritel asuvad AS-le Aravete Agro kuuluvad heiteallikad, lisaks veidi eemal asub Saimre Seakasvatuse OÜ käitis. Ka nendest käitistest eraldub välisõhku saasteaineid.

Kultuuri- ja pärandkultuuriobjektid
Aravete biogaasi- ja koostootmisjaama eeldatavasse mõjualasse jäävad mõned pärandkultuuriobjektid: Juhani kultusekivi (registrinumber: 134:KIV:017), Juhani A 44 talu (registrinumber: 134:AST:025), Mägise kultusekivi (registrinumber: 134:KIV:016), Mägise magasiait (registrinumber: 134:MAG:003), Mägise A 1 (Mägise karjamõis) (registrinumber: 134:MTH:016) ja endine Lohala küla ala (registrinumber: 134:KON:002). Laguuni kinnistule lähimad pärandkultuuriobjektid on: Kopliotsa 27 talu tuuleveski (registrinumber: 134:TUV:010), Kopliotsa kultusekivi (registrinumber: 134:KIV:012), Kõrtis kivi (registrinumber: 134:KIV:013) ja Tammiku kõrts (registrinumber: 134:KOR:003). Kultuurimälestistisi käitise eeldatavasee mõjualasse ei jää.

Põhjavesi
Käitis asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Põhjavee kaitstuse seisukohalt asub biogaasijaam ja laguun nõrgalt kaitstud aladel.
Käitis saab vett suusõnalise lepingu alusel kõrval katastril asuvalt loomapidamiskompleksilt (AS Aravete Agro).
Laguuni kasutamiseks kasutamiseks vett ei vajata.

Pinnavesi
Biojaama kinnistul puuduvad looduslikud veekogud. Käitise maaüksusest ca 470 m kaugusel põhjas asub Preediku järv (registrikood VEE2013420). Laguuni maaüksusel looduslikke veekogusid ei ole, samuti ei jää neid eeldatavasse mõjualasse.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
• Mõju välisõhu kvaliteedile
Laiendatava tegevuse peamiseks mõjuallikaks on välisõhku väljutatavad saasteained. Käitises toimub biogaasi tootmikseks vajaliku toorme ladustamine ning hiljem digestaadi ladustamine, mille tagajärjel lendub
välisõhku mitmeid saasteaineid, mis võivad põhjustada ka lõhnahäiringut. Lisaks toimub käitises kütuste põletamine, mille tegevuse käigus samuti lendub välisõhku erinevaid saasteaineid.
Biogaasijaam asub hõreda asustusega alal. Oluliseks inimeste tervist ja heaolu mõjutavaks teguriks on välisõhus leviv lõhn. Lõhnahäiring võib tekkida eelkõige hajumise seisukohalt ebasobivate ilmastikuolude kokkulangemisel. Selleks, et tekkiv lõhnaaine kontsentratsioon ja hajumine oleksid võimalikult väikesed ning et tegevusest lähtuv lõhn häiriks võimalikult vähe töötajate ja käitise lähedal asuvaid elanikke, tuleks käitajal rakendada erinevaid tehnikaid, nt digestaadi väljaveol võimalusel jälgida tuulesuunda ja –tugevust.


Järgnevalt on kirjeldatud kavandatava tegevusega seotud võimalikud mõjuvaldkonnad, millele eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avaldu, eeldusel, et käitise tööshoidmiseks kasutatakse parimat võimalikku tehnikat, tagatakse töötajate väljaõpe ja turvalisus avariiolukordade vältimiseks ja igasuguste ohtude kiireks tuvastamiseks ja likvideerimiseks ning jälgitakse ohutusnõudeid- ja juhendeid.
• Mõju maastikule, pinnasele ja maavaradele
Maaüksusel asub toimiv biogaasijaam, mille juurde rajati täiendav vedelmaterjali vastuvõtukaev ning hakkepuidu katlamaja. Digestaadilaguun asub biogaasijaamast eemal, kuid seal võrreldes olemasoleva olukorraga muudatusi ei toimu. Uute rajatiste jaoks oli vajalik pinnase eemdaldamine ja liigutamine. Taimestikule avaldub negatiivne mõju sel määral, kui palju olemasolevat taimestikku tuleb ehitus- ja pinnasetööde käigus eemaldada. Suuremas osas toimiva käitise tegevuse mõju maastikule, pinnasele ja maavaradele olulist negatiivset mõju eeldatavalt ei avaldanud.
• Mõju pinnaveele ja põhjaveele
Biogaasijaama ja laguuni asukohas veekogusid ei asu. Lähimad toormete vastuvõtusalved ja vastuvõtukaevud asuvad reovee äravoolutorustikust ca 45 m kaugusel, veekogudest ca 500 m kagusel ja puurkaevust ca 375 m kaugusel. Digestaadilaguun asub reovee äravoolutorustikust ca 50 m kaugusel, veekogudest ca 400 m kagusel ja puurkaevust ca 200 m kaugusel. Hoidlad on ehitatud selliselt, et sademed ja pinna- ning põhjavesi ei valguks hoidlatesse. Samuti on hoidlad ja -rennid lekkekindlad.
Olmereovee jaoks on 5 m3 mahutavusega kogumismahuti. Tehnoloogiline vesi suunatakse vedela substraadi vastuvõtukaevu.
Seega eeldusel, et kogu tegevus toimub vastavalt kehtestatud nõuetele, leket ja ohtu pinna- ja põhjaveele ei ole.
• Mõju kaitsealustele aladele ja objektidele
Käitise laiendamisel ei ole eeldatavalt olulist mõju kaitsealustele aladele ja objektidele.
• Mõju kultuuripärandile
Analüüsitava asukoha lähipiirkonnas kultuuripärandi objekte ei esine. Samuti ei plaanita käitise laiendamisega tegevusi, mille mõju võiks kultuurimälestistele avaldada negatiivset mõju (nt vibratsiooni teke või selle suurenemine).
• Mõju müratasemele
Biogaasijaama ja digestaadihoidla käitamisel on mürateke võimalik eelkõige käitist teenindavast transpordist. Enamasti on tekkiva müra kestvus lühiajaline. Seega on ebatõenäoline mürast põhjustatud häiringu tekkimine väljaspool käitise territooriumeid.
• Mõju vibratsioonile
Biogaasijaama laiendamisega ei plaanita tegevusi, mille mõjul võiks avaldada või suureneda vibratsiooni tase käsitletavates piirkondades. Käitises puuduvad vibratsiooniallikad. Teataval määral võib vibratsiooni allikaks olla transport, mille vibratsiooni teket vähendab transpordivahendite väike liikumiskiirus. Võimaliku vibratsiooni vältimiseks hoitakse transpordivahendite liikumisteid korras.
• Mõju jäätmetekkele
Käitises toimub jäätmete bioloogiline töötlus, mille tulemusena tekib digestaat, mida kasutatakse põldude viljakuse tõstmiseks ehk ettevõtte tegevus suunab jäätmed taaskasutusse. Ettevõtte enda tegevuse tagajärjel tekib vähesel määral nt olmejäätmeid, mida käideldakse vastavalt nõuetele. Sellised jäätmed antakse üle vastavat luba omavatele isikutele. Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mis oleksid ohtlikud või mille käitlemine nõuaks erimeetmeid.
• Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele
Biogaasijaama tegevuse käigus ei eraldu valgust, soojust ega kiirgust sellises mahus, mis võiks avaldada olulist mõju.
• Mõju kliimale
Biogaasijaama tegevuse mõju kliimale ei ole tegevuse mahtusid arvestades eeldatavalt KeHJS mõistes oluline.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
Taotlusest tulenevad erisused on toodud taotluse tabelites, sh saasteainete kogused.

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus
Laguun
Lisa 20: laguuni_detailid.pdf
Reoveemahuti asukoht
Lisa 21: Reoveemahuti_asukoht.jpg
Kinnistu
Lisa 22: Laguuni_kinnistu.ddoc
Kinnistu
Lisa 23: Kinnistusraamat.pdf
Kinnistu
Lisa 24: Register_2775936.pdf
Kinnistu
Lisa 25: Register_2901636.pdf
Asendiplaan
Lisa 26: Asendiplaan.pdf
Klienditoe tööaeg:
E-R 09:00-16:00
Väljaspool tööaega vastab telefonile automaatvastaja.
Aastaaruandluse info leiad siit

tel: 662 5999
e-post: klienditugi@keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet
Roheline 64, 80010 Pärnu
KEMIT