Menetlus M-121622 » Taotlus T-KL/1014667 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1014667
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
MPG AgroProduction OÜ
Kontaktisik
Aleksandr Repalo
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
MPG AgroProduction OÜ taotleb keskkonnaluba laevade regulaarse puistekauba (kivisüsi) lastimiseks ja lossimiseks koos vahepealse ladustasmisega Muuga sadamas.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
MPG AgroProduction OÜ kavatseb tegeleda laevade regulaarse puistekauba (kivisüsi kuni 5 miljonit t/a) lastimise ja lossimisega koos vahepealse ladustamisega. Tegevust soovitakse läbi viia Muuga sadamas aadressil Nuudi tee 83, Uusküla küla, Jõelähtme vald, Harjumaa endise AS Coal Terminal AS territooriumil, mille maaomanik on AS Tallinna Sadam, kellega on Taotlejal leping hoonestusõiguse ja operaatortegevuse kohta.
Infrastruktuurteenuseid (veevarustus, heitvete vastuvõtt) ostab MPG AgroProduction OÜ AS Tallinna Sadama käest.
Lastimine ja lossimine toimub Muuga sadama kaidel nr 31, 32, 33. Vahepeal sütt hoitakse kahel platsil pindalaga umbes 60 000 m2 (6 hektarit).
Süvavee kai 32 juures võivad silduda laevad kandevõimega kuni 100 tuhat tonni.
Planeeritav söe transiit toimub kahe skeemi järgi:
1. Kai 32 juurde silduvad laevad kandevõimega 35 kuni 50 tuhat tonni. Süsi lossitakse kaile kopplaaduriga või, kui on olemas, laeva pardal oleva lossimisseadmega. Kailt süsi veetakse veokitega hoiustamise platsile. Hoiustamise lõpul süsi laaditakse kopplaaduriga autodele ja viiakse kaile 31 või 33 lastimiseks laevadele kandevõimega 3 kuni 10 tuhat tonni.
2. Kaide 31 või 33 juurde silduvad laevad kandevõimega 3 kuni 10 tuhat tonni. Süsi lossitakse kaile kopplaaduriga või, kui on olemas, laeva pardal oleva lossimisseadmega. Kailt veetakse süsi veokitega hoiustamise platsile. Vastava mahu kogunemisel süsi laaditakse kopplaaduriga autodele ja viiakse kaile 32 lastimiseks laevadele kandevõimega 35 kuni 50 tuhat tonni.
Laoplatsil hoiustatakse sütt aunades. Aunade puistetihedus on 800 kg/m3 (0,8 tonni/m3) ja ladustamiskõrgus maksimaalselt 6 meetrit. Laoplatsil kavatsetakse hoiustada maksimaalselt 150 000 tonni sütt.
Kavandatav maksimaalne kuukäive on 500 000 tonni, aastakäive 5 miljonit tonni
Süsi tarnitakse Kasahstanist. Söe jaotus fraktsioonideks kahel eri marki tarnitaval söel on järgmine (kõige väiksemas fraktsioonis on tükkide suurus alla 6 mm):
Osakeste suurus, mm % sisaldus
> 50 0
50-20 13.7
20-13 36.8
13-6 19.3
<6 30.2
Kokku 100

Osakeste suurus, mm % sisaldus
> 50 0
50-20 7.3
20-13 15.8
13-6 21.7
<6 55.2
Kokku 100
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Lõhnaainete levik ettevõtte tavapärase töö käigus on olematu (süsi ei tekita lõhna). Müra, mis ettevõtte tööga kaasneda võib, on peamiselt seotud autotranspordiga ning laadimistöödega terminali territooriumil. Söe lossimisel, lastimisel ja hojustamisel eraldub välisõhku peamise saasteainena tolmu (tahkeid osakesi).
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Muuga Sadam
Aadress
Nuudi tee 83, Uusküla, Jõelähtme vald, Harju maakond
Territoriaalkood
8783
Katastritunnus(ed)
24504:004:0782
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6596513, Y: 556907
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Nuudi tee 83 (24504:004:0782). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Nuudi tee 83 (24504:004:0782).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus
Vee erikasutus seisneb Nuudi tee 83 kinnistule sattuva sademevee ärajuhtimises olemasolevate väljalaskude kaudu merre. Üks väljalaskudest kogub sademevee kinnistu idapoolselt alalt ja suubub Ihasalu lahte. Teine väljalaskudest kogub vee söe käitlemisalalt ja suubub läbi settebasseini Muuga lahte.
Muuga sadama idaosas olev söeterminali ala on ca 66,2 ha, sellel asuvad transpordi- ja tootmismaad. Ühelt poolt piirneb ala merega (Muuga laht), teistelt poolt Muuga raudteejaama ning sadama tööstuspargi alaga. Muuga raudteejaama ja Muuga lahe veepiiri vaheline ala on suhteliselt kitsas ja madal maariba, laiusega 100-450 meetrit. Ala ümbritseb valdavalt tööstus-, maatulundus- ja riigikaitsemaad.
Lähimad ühepereelamud jäävad söeterminali alast ~500 m kaugusele edelasse (Uusküla tee 31 ja 44) ning lähimad korterelamud jäävad ~1 km kaugusele kagusse – Maardu linnas Veeru korterelamud (Veeru 8, 10, 12). Lähim tihehoonestusala on Uuskülas, mis jääb ~ 1,2 km kaugusele edelasse.
Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi kuulub riiklike püsiseirealade hulka. Koostatava Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 andmetel on ökoloogiline seisund kesine ja keemiline seisund halb, koondseisund halb (https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027-eelnou#veemajanduskavade-do).
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
Mõjutatavas pinnaveekogus (rannikumeres) ei ole teostatud taotleja poolt viimase kuue aasta jooksul seiret.
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
Lastimine ja lossimine toimub Muuga sadama kaidel nr 31, 32, 33. Vahepeal sütt hoitakse kahel platsil pindalaga umbes 60 000 m2 (6 hektarit). Infrastruktuurteenuseid (veevarustus, heitvete vastuvõtt) ostab MPG AgroProduction OÜ AS Tallinna Sadama käest (st olmereovesi sademevee kogumissüsteemi ei satu).
Sademeveesüsteemid kuuluvad samuti AS Tallinna Sadamale, MPG AgroProduction OÜ ei kavanda süsteemi rekonstueerimist või ümberehitamist,
Kõvakattega ala pind, millelt sademed lokaalse sademeveekanalisatsiooni teel kokku kogutakse ja Muuga söeterminali sademevee suublasse juhitakse, on arvutuslikult 10,47 ha. Arvestuslikud keskmised vooluhulgad on 2,3 l/s ja 202 m3/h.
Läbi settebasseini suunatakse sademevesi söe käitlusalalt. Settebasseinist väljavool on arvestuslikult 1 l/s, 92,6 m3/ööp.

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Vorm ei ole asjakohane.

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi  
Reoveepuhasti kood  
Väljalaskme nimi Muuga söeterminali sademevee vl
Väljalaskme kood HA509
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6596863, Y: 557022
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
             
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
         
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2022 18 400 18 400 18 400 18 400 73 600 202 arvestuslik
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2022 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l 0.276 1.104
2022 Heljum 40 mg/l 0.736 2.944
2022 Naftasaadused 5 mg/l 0.092 0.368
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov X: 6596863, Y: 557022 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)   ülks kord kvartalis
Üksikproov X: 6596863, Y: 557022 Heljum   ülks kord kvartalis
Üksikproov X: 6596863, Y: 557022 Naftasaadused   ülks kord kvartalis
 
Suubla
Suubla nimi Muuga laht
Suubla kood VEE3127040
Pinnaveekogumi nimi  
Pinnaveekogumi kood  
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund  
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus  
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
   
 
Väljalaskme jrk nr 2.
Reoveepuhasti nimi  
Reoveepuhasti kood  
Väljalaskme nimi Muuga söeterminali sademevee basseini vl
Väljalaskme kood HA510
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6596406, Y: 556759
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
             
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
         
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2022 8 450 8 450 8 450 8 450 33 800 92.80 arvestuslik
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
kvartal Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l 0.127 0.504
kvartal Heljum 40 mg/l 0.338 1.352
kvartal Naftasaadused 5 mg/l 0.042 0.168
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov X: 6596406, Y: 556759 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) kvartal üks kord kvartalis
Üksikproov X: 6596406, Y: 556759 Heljum kvartal üks kord kvartalis
Üksikproov X: 6596406, Y: 556759 Naftasaadused kvartal üks kord kvartalis
 
Suubla
Suubla nimi Muuga laht
Suubla kood VEE3127040
Pinnaveekogumi nimi  
Pinnaveekogumi kood  
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund  
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus  
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
   
 

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.3. Äkkheide vette

Vorm ei ole asjakohane.

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Tegevuse iseloomustus
Süsi tarnitakse Kasahstanist. Söe liigitus fraktsioonideks on järgmine
Osakeste suurus, mm % sisaldus
> 50 0
50-20 13.7
20-13 36.8
13-6 19.3
<6 30.2
Kokku 100

Osakeste suurus, mm % sisaldus
> 50 0
50-20 7.3
20-13 15.8
13-6 21.7
<6 55.2
Kokku 100
Laaditava kauba kogused (t/a)
5 000 000
Kasutatav tehnoloogia
Lastimine ja lossimine toimub Muuga sadama kaidel nr 31, 32, 33. Vahepeal sütt hoitakse kahel platsil pindalaga umbes 60 000 m2 (6 hektarit).
Süvavee kai 32 juures võivad silduda laevad kandevõimega kuni 100 tuhat tonni.
Planeeritav söe transiit toimub kahe skeemi järgi:
1. Kai 32 juurde silduvad laevad kandevõimega 35 kuni 50 tuhat tonni. Süsi lossitakse kaile kopplaaduriga või, kui on olemas, laeva pardal oleva lossimisseadmega. Kailt süsi veetakse veokitega hoiustamise platsile. Hoiustamise lõpul süsi laaditakse kopplaaduriga autodele ja viiakse kaile 31 või 33 lastimiseks laevadele kandevõimega 3 kuni 10 tuhat tonni.
2. Kaide 31 või 33 juurde silduvad laevad kandevõimega 3 kuni 10 tuhat tonni. Süsi lossitakse kaile kopplaaduriga või, kui on olemas, laeva pardal oleva lossimisseadmega. Kailt süsi veetakse veokitega hoiustamise platsile. Vastava mahu kogunemisel süsi laaditakse kopplaaduriga autodele ja viiakse kaile 32 lastimiseks laevadele kandevõimega 35 kuni 50 tuhat tonni.
Laoplatsil hoiustatakse sütt aunades. Aunade puistetihedus on 800 kg/m3 või 0,8 tonni/m3 ja ladustamiskõrgus maksimaalselt 6 meetrit. Laoplatsil kavatsetakse hoiustada maksimaalselt 150 000 tonni sütt.
Laeva teenindamise, remondi, lastimise või lossimisega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus
Puistekaupade lastimistööde ajal tuule tugevuse jälgimine;
Tuule kiirusel üle 15 m/s puistekaupade lastimise ja lossimise peatamine;
Puistekauba kukkumiskõrguse vähendamine laadimistöödel;
Greiferi lõugade täielik sulgemine kauba laadimisel, vältimaks tolmuosakeste eraldumist;
Teede ja platside pidev perioodiline puhastamine;
Laadimisseadmete perioodiline puhastamine tolmust ja hooldamine;
Lastimis/lossimisseadmete avarii korral tööde viivitamatu peatamine.
Pika kuuma ja kuiva ilmaperioodil vajadusel söe aunasi niisutamine tolmuleviku vältimiseks paakautost või pumbates vett merest (veevõtt alla 30 m3 ööpäevas).

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
  S-1 Kivisöe laadimine ja hoiustamine X: 6596521, Y: 556871
X: 6596975, Y: 556560
X: 6596928, Y: 556505
X: 6596575, Y: 556929
      20 040900 - Mineraaltoodete ladustamine, käitlemine ja transportimine

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
52241 - Laadungikäitlus
Põletusseade
Ei
Keskmise võimsusega põletus­seade
Ei
 
Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
Hendrikson Ko OÜ
Registrikood/isikukood
10269950
Postiaadress
Raekoja plats Tartu 10145
Telefon
+ 372 7409800
E-posti aadress
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
1. Atmosfääriõhu kaitse seadus
2. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määrus nr 56 Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis
3. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrusega nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord”.
4. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määruses nr 75 “ Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”.
5. Keskkonnaministri 19.12.2017 määrus nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord“
6. EKUK töö nr J-1-12/55-1 „Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ja saasteainete heitkoguste hindamine Muuga sadamas“.
7. Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuuri metoodika „AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Chapter 13.2.4 Aggregate Handling And Storage Piles, November 2006“
8. Maa-ameti Geoportaal
Tehnoloogilised kaardid
Lisa 8: plokkskeem.pdf
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Ettevõtte tootmist, töömeetodeid, tööaja kestvust ja saasteainete heidete teket käsitlevaid andmeid esitas MPG AgroProduction OÜ. Tootmismahtu on hinnanud AgroProduction OÜ spetsialistid, tuginedes sisseseade näitajatele (võimsusele),tehnoloogilistele võimalustele, klientide nõudlusele jne.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Andmed on leitavad taotluse vormilt 2.1
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Ettevõtte piirkonnas maapind on tasane mistõttu geograafilised objektid ei mõjuta hajumistingimusi.. 500 meetri kaugusel ei esine hajumisarvutust mõjutavaid tehnogeenseid objekte.
Ilmastikutingimuste iseloomustus

Välisõhu aasta keslmine temperatuur  on 8,0 °C
Kõige soojema kuu (juuli) ööpäeva keskmine temperatuur on 18,9 °C
Kõige külmema kuu (veebruar) ööpäeva keskmine temperatuur on -0,9 °C
Keskmine tuule kiirus 5,5 m/s
Tuule suund 171° (lõunatuul)
Suhteline õhuniiskus 77 %
Tuuleroos aastatel 2020-2021

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Emission Factors, Volume 1: Stationari Point and Area Soerces. Chapter 13.2.4. Aggregate Handling And Storage Piles, November 2006.

Manused
Lisa 11: c13s0204.pdf
Lisa 12: metoodika.pdf
Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Arvutuskäik iga saasteaine kohta on lisatud

Manused
Lisa 13: Arvutused.docx

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Püüdeseadmed puuduvad

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Kivisöe laadimine ja hoiustamine
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
S-1 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.185 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 18.508 0.37
1 aasta 40 µg/m³ 2.504 0.063
S-1 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.031 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.042 0.002
 
Koosmõju kirjeldus
Koosmõju avaldavaid saasteallikaid 1 km raadiuses ei ole

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Saasteainete heitkoguste ja müra seire
Heiteallikas Seiratav näitaja Seire sagedus Saasteaine
CAS nr Nimetus Selgitused (vajaduse korral)
S-1 Saasteaine episoodiline - vajadusel PM10 Peened osakesed (PM10)
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)
 
 

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Airviro

Arvutamiseks valitud meteoaasta
2020-2021
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Tuule kiirus 5,5 m/s ja 10 m/s

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad
Viide meteroloogilise mudeli andmetele
Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta
Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Ühe kilomeetri ulatusse ettevõtte territooriumist teisi saasteallikaid ei jää.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedile käitis ei avalda olulist mõju.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Muudeldatud hajumisarvutuse kaardid lisatud

Manused

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
MPG AgroProdustion OÜ territooriumil saasteainete otsest mõõtmist ei ole läbiviidud. Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määrusega nr 75 kehtestatud piirväärtustega selgub, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool tootmisterritooriumi ega lähimate elumajade juures.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Lähimad elamualad asuvad sadama idaosa suhtes Uusküla külas, Kallavere külas ja Maardu linnas.Söeterminalis ei ei ole selliseid müraallikaid, mis võivad põhjustada normtaseme ületamist elamu piirkondades. Vastavalt Akukon Oy Eesti filiaali poolt teostatud.Muuga Sadama mürauuringule (töö160079-2, 30.9.2016) söe terminal asub päeva keskmise mürataseme tsoonis alla LpA 35 dB ja öö keskmise mürataseme tsoonis alla LpA 40 dB.. Lähimad elamualad asuvad sadama idaosa suhtes Uusküla külas, Kallavere külas ja Maardu linnas.Söeterminalis ei ei ole selliseid müraallikaid, mis võivad põhjustada normtaseme ületamist elamu piirkondades.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Pindallikast paisatakse õhku tolmu.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Kuigi ettevõtte tegevus ei põhjusta piirkonnas õhukvaliteedi halvenemist, on oluline, et tööde teostamisel oleks tagatud järgmised nõuded:
• materjalide kukkumiskõrguste vähendamine puistematerjalide laadimistöödel;
• tööde katkestamine puistematerjalide laadimisel, kui tuule kiirus on üle 15 m/s;
• teede pidev perioodiline puhastamine;
• kraanade ja laadurite pidev tehniline kontroll.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Saasteainete heitkogused on arvestuslikud käideldavate söe käibe põhjal..Ettepanekud seireks puuduvad.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral, mil tekib oht piirväärtuste ületamiseks, tuleks katkestada laadimistööd või rakendada muid asjakohaseid piiranguid.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Muud keskkonnahäiringud puuduvad.
Muud heite vähendamise meetmed
Muid heitmete vähendamise meetmeid ei rakendata.
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
Kontrollimatu heide püuudub.

5.4.18. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Kivisöe laadimine ja hoiustamine PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.185 g/s 9 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.031 g/s 1.50 t  
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.411 g/s 20 t  
 
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
Tegevus ei hõlma lahustite käitlemist, st tööstusheite seadus § 115 lg 2 ei kohaldu.
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 20 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 9 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 1.50 t

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane.

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus
Muuga sadama mürauuring