Käitluskoha andmed | |||||||||||||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Käitluskoha jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||||||||||
Nimetus | Sireli jäätmekäitluskoht | ||||||||||||||||||||||||||||
Kood | |||||||||||||||||||||||||||||
Aadress ja katastritunnus |
|
||||||||||||||||||||||||||||
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) | 38111 - Tavajäätmete kogumine | ||||||||||||||||||||||||||||
Käitluskohas käideldavad jäätmed | Teiste (sh oma) | ||||||||||||||||||||||||||||
Jäätmekäitluskoha tegevusliik | U16 - Tavajäätmete käitluskoht | ||||||||||||||||||||||||||||
Komplekstegevus | K1 - Jäätmekäitluskeskus | ||||||||||||||||||||||||||||
Asukoha üldiseloomustus | Käitluskoht asub Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Jõõpre külas, Sireli kinnistul tegemist on hajaasustuse piirkonnaga, elamuid ümberringi on vähe (lähim eluhoone ca 190 m kaugusel, järgmine enam kui 270m), kinnistul on veel vana laudakompleks, milline on tühi ning naaberkinnistu, millisega ala piirneb on viljakuivati. Kinnistu puhul on tegemist hoonestatud objektiga, millisel on ka silohoidlad. Jäätmekäitlustegevuseks on arvestatud kinnistu kinnistu osa, milline on nähtav joonistest. Vastu võetud jäätmed ladustatakse üksteisest eraldi, vastavalt ladustusjoonistele.
Olemasolev keskkonnaseisund on hea, ala õhuosa läbib elektriliin, kinnistule pääseb mööda kruusakattega hea kandvusega teed, juurdepääs kinnistule on hea. Kompleksile ligipääs veovahenditega on läbi peavärava, milline on lukustatav. Viimatine tõkestab, et vöörad isikud ei pääseks objektile. Kinnistul on nii betoonkattega silohoidla alad, hoone kui ka muldkattega alad, jäätmekäitlustegevus toimub mõlematel aladel, arvestades jäätmete omadusi, mida neil ladustatakse. Materjale ladustatakse alal selliselt, et ei toimuks eri materjalide omavahelist segunemist (arvestatakse materjalide erikaalusid, ilmastikutundlikkust ning nende sobivusi ladustusalade järgi). Tegevuse mõju ei põhjusta negatiivseid ilminguid, mis avaldaksid mõju ümbritsevale, läheduses on üksikud elamud, ala asub hajaasustuspiirkonnas, läheduses ei ole loodusakitsealuseid objekte ega muid tundlike osapooli, millele tegevus võiks mõju avaldada. Väliterritooriumil ladustatakse jäätmeid, millised ei põhjusta muutusi veekeskkonas, settejäätmed ladusatakse siseruumis ilmastiku eest kaitstult. Seadmed, millistega tegevusi tehakse on hooldatud ja ei tekita mürahäiringuid (vastavad tehnilistele tingimustele ja on kooskõlas parima võimaliku tehnikaga). Tolmuhäiringute ära hoidmiseks või minimeerimiseks arvestatakse klimaatilisi tingimusi, ladustades ja töödeldes jälgitakse ilmastikku, suure tuulega materjalide teisaldamist või hakkimist ei toimu.Kinnistu asub vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud põhjaveega asupaigas. Lähim puurkaev asub 170 m kaugusel (kirdes) järgmine samas suunas 210 m kaugusel, teised puurkaevud asuvad kaugemal. Kinnistut kasutatkse kasutusteatise alusel, kinnisasja maaomandi kasutamisõigust kinnitav dokument on leitav lisadest. |
||||||||||||||||||||||||||||
Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus | |||||||||||||||||||||||||||||
Kirjeldus |
Asukoha plaan lisatud, Lisa 1 Tulika kinnistu asukohaplaan. kinnistu asub Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Jõõpre külas, tegemist on hajaasustuse piirkonnaga, elamuid ümberringi on vähe. Kinnistu puhul on tegemist hoonestatud objektiga, millisel on ka silohoidla. Olemasolev keskkonnaseisund on hea, ala õhuosa läbib elektriliin, kinnistule pääseb mööda kruusakattega hea kandvusega teed, juurdepääs kinnistule on hea. Tegevuse mõju ei põhjusta negatiivseid ilminguid, mis avaldaksid mõju ümbritsevale, kuna läheduses on üksikud elamud ja tööstust millisele tegevus mõju avaldaks puudub. Tegevus asub hajaasustuspiirkonnas, läheduses ei ole loodusakitsealuseid objekte ega muid tundlike osapooli, millele tegevus võiks mõju avaldada. Väliterritooriumil ladustatakse pinnaseid, kivimeid, puit jm taolist keskkonnale mitte koormust avaldavaid jäätmeliike. Seadmed, millistega tegevusi tehakse on hooldatud ja ei tekita mürahäiringuid (vastavad tehnilistele tingimustele ja on kooskõlas parima võimaliku tehnikaga). Tolmuhäiringute ära hoidmiseks või minimeerimiseks arvestatakse klimaatilisi tingimusi, ladustades ja töödeldes jälgitakse ilmastikku, suure tuulega materjalide teisaldamist või hakkimist ei toimu. Settetöötlus toimub siseruumis, milline aitab ohjata kõikvõimalikke mõjusid. Territooriumil on pinnase alad ja betoonalad. Sissepääsule paigaldatakse väravad või sissepääsu piirav tõke, milline on lukustatav. Vöörastele ligipääs on tõkestatud. Kinnistul on põhiliselt mittepõlevad jäätmed, aga teatud määral on ka puitjäätmeid, mis liigituvad põlevjäätmete hulka. Põlevamaterjalide hulk on madal - erinevad metsamajandusjäätmed, alused ja saepuru, igal juhul alla 1000m3. Sellest tulenevalt pole vajadust ka Päästeameti kooskõlastuse järele. Käitluskohta vastu võetavate liikide üle arvestuse pidamise aluseks on mahuarvutus vastavate erikaaludega, jäätmed registreeritakse ja peetakse arvestust. Arvestuse pidamiseks on vajalikud vahendid olemas. |
||||||||||||||||||||||||||||
Seotud failid |
Lisa 1:
Asukoha_kaart_Sireli.docx
|
||||||||||||||||||||||||||||
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused | |||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Jrk nr | 1. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Käitluskoha nimetus | Sireli jäätmekäitluskoht | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Jrk nr | Jäätmekäitlustoimingu nimetus | Toimingu kood | Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus | Tehnilise varustuse kirjeldus | Lisadokumendid, joonised, skeemid |
---|---|---|---|---|---|
1. | Biolagunevate jäätmete käitlemine | R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus | Reoveesette stabiliseerimiseks kasutatakse aeroobset aunkompostimis meetodit. Materjal laetakse maha tootmisalale. Maha laetud materjal teisaldatakse aunadesse teleskooplaaduriga. Reoveesete segatakse tugiainetega (puiduhake,puukoor, saepuru, põhk) ning moodustatakse aunad mõõtmetega 3-4 m lai ja ca 2,5 m kõrged, auna pikkus varieerub. Materjali aunastamise eelselt moodustatakse auna alla põhust või heinast nn „padi“, millele setted laetakse. Eelnev imab niiskust ning on olulise tähtsusega temperatuuride saavutamisel. Settele lisatakse teleskooplaaduriga või ekskavaatoriga tugiaineid ning materjal segatakse regulaarselt läbi. Aunade segamiseks on ettevõttel vajalikud seadmed hangitud. Materjali siseveo teostamiseks on kasutusel traktor New Holland koos järelhaagisega ning teleskooplaadur. Aunastamiseks kasutatakse ka eksvaatorit (JCB JS160). Aunasid segatakse ja seiratakse regulaarselt, kasutades spetsiaalset mõõteseadet ja andmed salvestatakse digitaalselt, täiendavalt rakendatakse visuaalset kontrolli. Reoveesette ladustamine ja kompostimine (stabiliseerimine, hügieniseerimine) toimub vett mitteläbilaskvatel pindadel (betoonkattega ala).
Iga aun on eraldi märgistatud siltidega (nt AUN 1 ja alguse kuupäev). Protsessi läbinud materjal ladustatakse järelvalmimiseks vastavasse tsooni, sellejärgselt suunatakse materjal taaskasutusse või antakse üle teisele keskkonnaluba omavale ettevõttele. Settejäätmeid ei vaheladustata valmis kujul aunades, millest tulenevalt ei ole arvestatud tagatist reovesettel (19 08 05 koodiga), samuti 02 01 03 ja 20 02 01 materjal suunatakse otse bioloogilisse töötlusesse ehk ei vaheladustata ega arvestata finantstagatise arvutusel. Materjal antakse üle peale valmimist, vastavad kokkulepped põllumajndusettevõtetega on saavutatud. |
Laadimiseks ja teisaldamiseks - teleskooplaadur Manitou MT731/ekskavaator JCB JS160.
Sisevedu - New Holland TM155 ja Manitou MT731 |
|
2. | Puidujäätmete hakkimine | R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub | Puitjäätmed võetakse vastu vastavalt kvaliteedile, materjalid ladustatakse eraldi hunnikutesse - töötlemata puit ja töödeldud puit. Töötlemata puhast puitu kasutatakse osaliselt tugiainena reoveesette protsessis ja töödeldud puitu antakse üle vastavat luba omavatele ettevõtetele.
Seadmete säilimiseks ja kvaliteedi tagamiseks eraldatakse puidujäätmetest metall. Materjalide vastavuse hindamiseks võetakse proove. |
Hakkimine läbi sisseostetud teenuse.
Materjalide teisaldamiseks kasutatakse teleskooplaadurit. |
|
3. | Pinnase ringlussevõtt | R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub | Ringlussevõetavatest pinnase fraktsioonidest võetakse pärast sõelumist pinnaseproovid, et määrata materjali vastavus õigusaktidega. Materjali võrreldakse Keskkonnaminstri määrusega nr 26 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases. Materjalidest määratakse järgmised ohtlikud ained: plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ja naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Saadud tulemusi võrreldakse tööstusmaa piirnormidele vastavate näitajatega ning elamumaa piirnormidele vastavate näitajatega. Tulemuste alusel ladustatakse materjalid ka vastavalt hunnikutesse. Kui tulemused vastavad näitajatele, siis antakse pinnas klientidele välja tootena.
Ringlussevõetud materjali üle andmisel kliendile teavitakse klienti sellest, kas üle antav pinnas sisaldavad ohtlikke aineid rohkem kui elamumaale sätestatud piirnormid või mitte. Elamumaa piirnorme ületava pinnase üle andmisel tuleb fikseerida materjali vastuvõtja ning materjali kasutamise asukoht ning neid andmeid vähemalt viis aastat säilitada. |
Pinnase sõelumine läbi sisseostetud teenuse (trummelsõel või tekksõel).
Materjalide teisaldamiseks ja laadimiseks kasutatakse teleskooplaadurit ja ekskavaatorit. |
|
4. | mineraaljäätmete ringlussevõtt | R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine | Ringlusse võetavad jäätmekoodid on välja toodud tabelis 2.2, tähistatud toimingukoodiga R5m. Ringlussevõtu aluseks on ettevõtte tegevuse kohta koostatud tootmisohje koos toimivusdeklaratsiooniga, leitav lisadest.
Tuhajäätmed, iga kliendi lõikes, registreeritakse väetiseregistris, muul juhul taaskasutatakse antud jäätmed Jäätmeseaduse alusel. |
Mineraaljäätmete purustamiseks kasutatakse mobiilset lõugpurustit, diiseltoitel (sisseostetav teenus). Purustatud mineraaljääted sõelutakse vajadusel tekksõela või trummelsõelaga, tagamaks fraktsioonid.
Jäätmete laadimiseks ja teisaldamiseks kasutatakse ekskavaatorit ja teleskooplaadurit |
|
Jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Käitluskoha nimetus | Sireli jäätmekäitluskoht | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Jrk nr | Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus | Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika | Meetme rakendamise tähtaeg |
---|---|---|---|---|
1. | Keskkonnaohutus | Keskkonnaohutus on tagatud läbi pädeva personali, kes on instrueeritud ning töö on korduva iseloomuga. Omatakse varasemat kogemust antud töödega seonduvalt. Teadvustatud on erinevate jäätmeliikide spetsiifikat ning nende ladustamiseks sobivatest asupaikadest.
Jäätmete teisaldust ja laadimisi teostatakse tehniliselt korras sõidukitega. |
Personali koolitamine, tehniliselt korras ja ohutud seadmed vastavalt töö iseloomule ja materjalile.
|
Pidev |
2. | Valve | Kõrvaliste isikute sissepääsu tõkestamine. | Sissepääsu tõkestamiseks on sissepääsul väravad, mis on suletavad. Ala ümbritsevad pinnasevallid ja kraavitus väldib liikuvtehnikaga ligipääsu.
|
Pidev |
3. | Tolmu ja mõjude ohjamine | Tolmu ja peenosakeste laialikandmise tõkestamine läbi valitud ladustuskohtade väliterritooriumil. Sõelumistehnika ja purustustehnika on paigaldatud nii, et need jäävad kuhjade vahele, tekitades tuule eest kaitstuse. Osad tegevused ja materjalid siseruumides | Laaduriga tihendatakse materjalide välispindasid, mis aitavad tolmu laialikandumist (kivid, pinnased) suurte tuulte puhul tööd seisatakse. Seadmed paigaldatakse tuulte varju. Võimalus kasutada vett materjalide niisutamiseks (puidud, pinnased, kivid). Hoonestuse olemasolu. | Vastavalt vajadusele |
4. | Tuleohutus | Tööde tegemisel juhindutakse Eestis kehtivatest tuleohutuse
normatiividest. Puidu hakkimisel on keelatud suitsetada ja kasutada lahtist tuld. Liikuvtehnika on varustatud esmaste tulekustutusvahenditega. |
Hoones erinevates töötsoonides on esmased tule- ja muude avarii likvideerimise
vahendid (tulekustutid, vesi). |
Pidev |
5. | heitvee tekke vähendamine | Reoveesette puhul on tegemist niiske materjaliga, niiskuse vähendamiseks ja vihmaga juurde tuleva vee imamiseks kasutatakse tugiaineid ja aunade alla moodustatakse põhust ja heinast allapanu (nn padi), milline imab suurema vee kokku ja materjalide segamisel segatakse see omavahel kokku . Reoveesette töötemise protsessi käigus eraldub soojust kuna biolagunevad jäätmed lagunevad. Materjali niiskus kuumutatakse välja protsessiga kaasneva soojuse ja tugiainete kaasabil. Betoonpõrand ja mineraalsest materjalist seinad väldivad potentsiaalse vee leviku välja käitlustsoonist. | Hoonestus, heina ja muude niiskust imavate materjalide kasutamine protsessis. | Vastavalt vajadusele |
Jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Käitluskoha nimetus | Sireli jäätmekäitluskoht | ||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||
Jrk nr | 1. |
---|---|
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | Biolagunevate jäätmete käitlemine |
Tehniline varustatus | Biolagunevate jäätmete töötlemine aunkompostimise meetodil. Kasutatakse teleskooplaadureid teisadamiseks ja aunastamiseks, ekskavaatorit õhutamiseks ja tugiainete ühtlaseks laiali kandmiseks, temperatuurimõõturit seiramiseks ja traktorit materjalide teisaldamiseks ja transportimiseks. Atesteeritud laboreid analüüsimiseks.
|
Parim võimalik tehnika | Kogu kasutatav tehnika on tehniliselt korras, hooldatatakse regulaarselt, rikete avastamisel need kõrvaldatakse. Töötatakse vaid tehniliselt korras seadmetega. Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine. JK PVT BAT 2,b.
|
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale. |
Jrk nr | 2. |
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | Jäätmete ladustamine (R13) |
Tehniline varustatus | Jäätmete ladustamiseks kasutatakse ekskavaatoreid ja laadureid. Ladustamiseks paigaldatakse materjalid kuhjadesse või ettenähtud alaldele piisavate vahekauguste ja kõrgustega, tagamaks nende püsimine ja ohutus. Ladustamiseks on kasutusel piisavate suurustega tsoonid. Materjalidest eraldatud võõriste kogumiseks on tsoonides kogumisvahendid - big-bagid ja 660l plastist konteinerid. |
Parim võimalik tehnika | Tehnika on tehniliselt korras, hooldatatakse regulaarselt, rikete avastamisel need kõrvaldatakse. Töötatakse vaid tehniliselt korras seadmetega. Jäätmete eraldatuse tagamine; kokkusobivuse tagamine. JK PVT BAT 2,e, f.
|
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale. |
Jrk nr | 3. |
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | Puidujäätmete hakkimine |
Tehniline varustatus | Puidujäätmed eraldatakse materjalid liikide (alused, ehituspuit, oksad) ning töödeldud ja töötlemata puit. Teisaldamiseks kasutatakse laadureid ja ekskavaatorit. Hakkimine toimub perioodiliselt, hakkimise teenust tellitakse koostööpartneritelt. |
Parim võimalik tehnika | Liikuvtehnika on tehniliselt korras, hooldatatakse regulaarselt , rikete avastamisel need kõrvaldatakse. Töötatakse vaid tehniliselt korras seadmetega. Tahkete sisendjäätmete sorteerimine. JK PVT BAT 2 g Sorteerimismeetodid; JK PVT ptk 6. Meetodite kirjeldus, p 6.4
Sorteerimismeetodid (käsitsi eraldamine, suurusel põhinev eraldamine) |
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale. On olemas tehnikaga protsesside teostamiseks. Eraldatud jäätmed ladustatakse ette nähtud tsoonidesse. |
Jrk nr | 4. |
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | pinnase ja mineraaljäätmete ladustamine |
Tehniline varustatus | Pinnase ja mineraaljäätmete ladustamiseks kasutatakse ekskavaatorit ja laadurit. Ladustamiseks paigaldatakse materjalid kuhjadesse või ettenähtud alaldele piisavate vahekauguste ja kõrgustega, tagamaks nende püsimine ja ohutus. |
Parim võimalik tehnika | Tehnika on tehniliselt korras, hooldatatakse regulaarselt, rikete avastamisel need kõrvaldatakse. Töötatakse vaid tehniliselt korras seadmetega. JK PVT BAT 2 c Jäätmete jälgimise süsteem; JK PVT BAT 2 e Jäätmete eraldatuse tagamine |
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale. |
Jrk nr | 5. |
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | Pinnase ringlussevõtt |
Tehniline varustatus | Ringlussevõetavatest pinnase fraktsioonidest võetakse pärast sõelumist pinnaseproovid, et määrata materjali vastavus õigusaktidega. Materjali võrreldakse Keskkonnamainstri määrusega nr 26 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases. Materjalidest määratakse järgmised ohtlikud ained: plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ja naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Saadud tulemusi võrreldakse tööstusmaa piirnormidele vastavate näitajatega ning elamumaa piirnormidele vastavate näitajatega. Tulemuste alusel ladustatakse materjalid ka vastavalt hunnikutesse. Kui tulemused vastavad näitajatele, siis antakse pinnas klientidele välja tootena.
Ringlussevõetud materjali üle andmisel kliendile teavitakse klienti sellest, kas üle antav pinnas sisaldavad ohtlikke aineid rohkem kui elamumaale sätestatud piirnormid või mitte. Elamumaa piirnorme ületava pinnase üle andmisel tuleb fikseerida materjali vastuvõtja ning materjali kasutamise asukoht ning neid andmeid vähemalt viis aastat säilitada. |
Parim võimalik tehnika | Pinnasejäätmete sõelumiseks kasutatakse tekksõela või trummelsõela;
jäätmete teisaldamiseks - ekskvaator. Jäätmete laadimiseks ja ladustamiseks - ekskavaator ja laadur. |
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale. |
Jrk nr | 6. |
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | mineraaljäätmete ringlussevõtt |
Tehniline varustatus | Ringlusse võetavad jäätmekoodid on välja toodud tabelis 2.2, tähistatud toimingukoodiga R5m. Ringlussevõtu aluseks on ettevõtte tegevuse kohta koostatud tootmisohje koos toimivusdeklaratsiooniga, leitav lisadest. |
Parim võimalik tehnika | Mineraaljäätmete purustamiseks kasutatakse mobiilset lõugpurustit, diiseltoitel (renditakse).
jäätmete teisaldamiseks - ekskvaator. Jäätmete laadimiseks ja ladustamiseks - ekskavaator ja laadur. |
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale. |
Jrk nr | Võimalik hädaolukord | Hädaolukorra tekkimise võimaluse selgitus | Rakendatavad meetmed |
---|---|---|---|
1. | Tulekahju | Tehnika (ekskavaatorid ja laadurid) ekspluateerimise käigus tekkiv süttimise oht läbi tehnilise rikke. Jäätmete süttimine | Koolitatud personal, läheduses olevad esmased tulekustutusseadmed ja vajadusel Päästeameti kaasamine. Nõuetekohaste jäätmete vastuvõtt ja käitlemine. |
Nimetus | Manus |
---|---|
Asukohakaart |
Lisa 4:
Asukoha_kaart_Sireli.docx
|
Ladustustsoonid | |
Finantstagatis | |
Kasutusteatis | |
Reoveesette enesekontrolliplaan | |
Tootmisohje |
Lisa 9:
R_Tooted_tootmisohje_Sireli.docx
|