Tagasi menetluse vaatesse
Taotlused ja menetlused » Menetlus M-121670
Taotlus T-KL/1014379
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
R Tooted OÜ
Kontaktisik
Ranno Rästas
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Olmereoveesette taaskasutamine mahuga 5000 tonni aastas. Puidujäätmete, pinnasejäätmete ja kivijäätmete vastuvõtt ja taaskasutusse suunamine.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
R Tooted OÜ poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on olmereovee puhastussetete vastuvõtt, bioloogiline töötlemine, ladustamine, töödeldud materjalist jäätmepartiide koostamine ning nende taaskasutusse suunamine või üle andmine vastavat õigust omavale isikule. Selleks on ettevõte hankinud sobiva kinnistu, sobivate rajatistega.
Loa taotleja peamiseks tegevuseks on vastu võtta ja bioloogiliselt töödelda olmereoveesetteid (edaspidi nimetatud sete, reoveesetted või setted). Vähesel määral lisatakse reoveesettele jäätmebilansis olevaid materjale – haljastusjäätmed, saepuru, hakitud oksi, puiduhaket ja muid orgaanilisi materjale. Materjalile lisatakse protsessiks vajalikke tugiaineid (puukoor ja põhk), seiratakse vajalike instrumentidega, õhutatakse sobivate seadmetega, võetakse laborianalüüse materjali valmimises veendumiseks ning ladustatakse sobivale alale enne taaskasutusse suunamist. Sette töötlemise eesmärgiks on töötlemata sette aeroobne stabiliseerimine, saavutamaks selle vastavus Veeseaduses ja Keskkonnaministri määruses „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded1“ toodud nõuetele. Bioloogilse töötlemise (R12o või R3o) tulemusel saavutatakse materjal, mis on sobilik kasutamiseks valdavalt haljastuses ja põllumajanduses.
Käitis, millisele taotletakse luba on hoonestusega, millisel on vett mitteläbilaskev aluspind ning katus mis takistab sademete ligipääsu. Töödeldud (nn valmismaterjali) materjali ladustamiseks on plaanis kasutada käitisel olevat silohoidlat (betoon aluse ja seintega). Hoonestus aitab tagada materjali püsivuse ja paremad ladustamise-töötlemise tingimused.
Tehniline varustus –hoonel katus, mis aitab tõkestada sademete ligipääsu materjalile, kiviseinad, mis annavad head eeldused tugiainete, sette ja valmismaterjalide ladustamiseks, betoonpõrand, mis tagab liikuvtehnikaga töötlemise võimalikkuse ja ligipääsu materjalile. Käitis on varustatud betoonpõrandaga, betoonist põranda kaudu on tõkestatud materjalist leonduva heitvee sattumine loodusesse. Reoveesete on suure veesisaldusega materjal , vee välja saamiseks on protsess vaja saada kuumaks (bioloogiliste tegurite ehk lagunemisprotsessi abil). Eelnev vajab suuresti tugiaineid, vee materjalist välja nõrgumise takistamiseks paigaldatakse sette alla (enne maha panemist) põhust padi, mis imab vähesel määral välja nõrguva vee endasse. Perioodiliselt segatakse materjal läbi ja lisatakse juurde põhku ja puukoort, millised aitavad temperatuuride tõusule kaasa ja vee siduvusele. Protsessi korrektsel käitamisel ei ole põhjust karta heitvee välja voolamist materjalist ega ladustusalast.
Sisendmaterjali, reoveesette, aastane töötlusmaht on kuni 5000 tonni, millele lisandub ca 500 tonni, muid orgaanilisi jäätmeid. Töötluse tulemusena vee osakaal väheneb tunduvalt, tulenevalt sette eripärast, millise vee osakaal on kõrge. Bioloogilise töötluse tulemusena tekib ca 3000 kuni 3500 tonni valmis materjali, milline suunatakse taaskasutusse.
Töötlusprotsessiks on nö komposteerimine aunkompostimise meetodil, siseruumis. Materjal transporditakse sihtkohta veokitega. Materjal laetakse maha töötlusalale, kompostiaunade vahetuslähedusse. Maha laetud materjal teisaldatakse aunadesse teleskooplaaduriga. Aunad moodustatakse mõõtmetega 4 m laiad ja ca 2,5 m kõrged, auna pikkus varieerub. Materjali aunastamise eelselt moodustatakse auna alla põhust või heinast nn „padi“, millele setted laetakse. Eelnev imab niiskust ning on olulise tähtsusega temperatuuride saavutamisel. Settele lisatakse teleskooplaaduriga tugiaineid ning materjal segatakse regulaarselt läbi. Aunade segamiseks on kasutusel koppsõel Allu. Materjali aunastamiseks on kasutusel teleskooplaadur ning ekskavaator. Protsessi toimimises veendumiseks mõõdetakse aunades temperatuure (mõõtja ET452-S011). Andmed salvestatakse protsessipäevikusse ja peetakse vastavat aruandlust. Vajalike temperatuuride saavutamise järgselt võetakse materjalist proov, milline saadetakse analüüsimisse akrediteeritud laborisse. Laborianalüüside vastavuse järgselt materjal ja pärast järelvalmimist suunatakse materjal taaskasutusse vastavalt ja Keskkonnaministri määruses „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded1“ toodud tingimustele.
Protsessi teostamiseks kulub töötluseks tehnikat ja seadmeid, diiselkütust ning inimtööjõud. Protsessi olevaid materjale hoitakse eraldi valmismaterjaliudest, samuti on eraldatud tugiained ja tugianetena kasutatavad jäätmed. Materjalid kaalutakse autokaaluga, jäätmete üle andja juures või rakendatakse mahupõhist arvestust erikaaludega. Muude jäätmete osas kasutatakse mahuarvutust, arvestades materjalide erikaalusid. Töötluse joonised on nähtavad lisadest.
Loa taotleja peamiseks tegevuseks on vastu võtta ja bioloogiliselt töödelda olmereoveesetteid (edaspidi nimetatud sete, reoveesetted või setted). Vähesel määral lisatakse reoveesettele jäätmebilansis olevaid materjale – haljastusjäätmed, saepuru, hakitud oksi, puiduhaket ja muid orgaanilisi materjale. Materjalile lisatakse protsessiks vajalikke tugiaineid (puukoor ja põhk), seiratakse vajalike instrumentidega, õhutatakse sobivate seadmetega, võetakse laborianalüüse materjali valmimises veendumiseks ning ladustatakse sobivale alale enne taaskasutusse suunamist. Sette töötlemise eesmärgiks on töötlemata sette aeroobne stabiliseerimine, saavutamaks selle vastavus Veeseaduses ja Keskkonnaministri määruses „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded1“ toodud nõuetele. Bioloogilse töötlemise (R12o või R3o) tulemusel saavutatakse materjal, mis on sobilik kasutamiseks valdavalt haljastuses ja põllumajanduses.
Käitis, millisele taotletakse luba on hoonestusega, millisel on vett mitteläbilaskev aluspind ning katus mis takistab sademete ligipääsu. Töödeldud (nn valmismaterjali) materjali ladustamiseks on plaanis kasutada käitisel olevat silohoidlat (betoon aluse ja seintega). Hoonestus aitab tagada materjali püsivuse ja paremad ladustamise-töötlemise tingimused.
Tehniline varustus –hoonel katus, mis aitab tõkestada sademete ligipääsu materjalile, kiviseinad, mis annavad head eeldused tugiainete, sette ja valmismaterjalide ladustamiseks, betoonpõrand, mis tagab liikuvtehnikaga töötlemise võimalikkuse ja ligipääsu materjalile. Käitis on varustatud betoonpõrandaga, betoonist põranda kaudu on tõkestatud materjalist leonduva heitvee sattumine loodusesse. Reoveesete on suure veesisaldusega materjal , vee välja saamiseks on protsess vaja saada kuumaks (bioloogiliste tegurite ehk lagunemisprotsessi abil). Eelnev vajab suuresti tugiaineid, vee materjalist välja nõrgumise takistamiseks paigaldatakse sette alla (enne maha panemist) põhust padi, mis imab vähesel määral välja nõrguva vee endasse. Perioodiliselt segatakse materjal läbi ja lisatakse juurde põhku ja puukoort, millised aitavad temperatuuride tõusule kaasa ja vee siduvusele. Protsessi korrektsel käitamisel ei ole põhjust karta heitvee välja voolamist materjalist ega ladustusalast.
Sisendmaterjali, reoveesette, aastane töötlusmaht on kuni 5000 tonni, millele lisandub ca 500 tonni, muid orgaanilisi jäätmeid. Töötluse tulemusena vee osakaal väheneb tunduvalt, tulenevalt sette eripärast, millise vee osakaal on kõrge. Bioloogilise töötluse tulemusena tekib ca 3000 kuni 3500 tonni valmis materjali, milline suunatakse taaskasutusse.
Töötlusprotsessiks on nö komposteerimine aunkompostimise meetodil, siseruumis. Materjal transporditakse sihtkohta veokitega. Materjal laetakse maha töötlusalale, kompostiaunade vahetuslähedusse. Maha laetud materjal teisaldatakse aunadesse teleskooplaaduriga. Aunad moodustatakse mõõtmetega 4 m laiad ja ca 2,5 m kõrged, auna pikkus varieerub. Materjali aunastamise eelselt moodustatakse auna alla põhust või heinast nn „padi“, millele setted laetakse. Eelnev imab niiskust ning on olulise tähtsusega temperatuuride saavutamisel. Settele lisatakse teleskooplaaduriga tugiaineid ning materjal segatakse regulaarselt läbi. Aunade segamiseks on kasutusel koppsõel Allu. Materjali aunastamiseks on kasutusel teleskooplaadur ning ekskavaator. Protsessi toimimises veendumiseks mõõdetakse aunades temperatuure (mõõtja ET452-S011). Andmed salvestatakse protsessipäevikusse ja peetakse vastavat aruandlust. Vajalike temperatuuride saavutamise järgselt võetakse materjalist proov, milline saadetakse analüüsimisse akrediteeritud laborisse. Laborianalüüside vastavuse järgselt materjal ja pärast järelvalmimist suunatakse materjal taaskasutusse vastavalt ja Keskkonnaministri määruses „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded1“ toodud tingimustele.
Protsessi teostamiseks kulub töötluseks tehnikat ja seadmeid, diiselkütust ning inimtööjõud. Protsessi olevaid materjale hoitakse eraldi valmismaterjaliudest, samuti on eraldatud tugiained ja tugianetena kasutatavad jäätmed. Materjalid kaalutakse autokaaluga, jäätmete üle andja juures või rakendatakse mahupõhist arvestust erikaaludega. Muude jäätmete osas kasutatakse mahuarvutust, arvestades materjalide erikaalusid. Töötluse joonised on nähtavad lisadest.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevuse mõju ei põhjusta negatiivseid ilminguid ümbritsevas loodus- ega elukeskkonnas , kuna läheduses ei ole elamupiirkondi, ala asub hajaasustusega piirkonnas, läheduses ei ole loodusakaitsealuseid objekte ega muid tundlike osapooli, millele tegevus võiks mõju avaldada.
Hajaasustus ja kontrollitud tegevus aitab vältida potentsiaalseid häiringuid. Ei teostata tegevusi suurte tuulte puhul. Tegevusega võib kaasneda vähesel määral müra (seadmete kasutamisest), aga häiringu mõju on lokaalne ja läheduses ei ole elamuid, millisele tegevus mõju avaldaks. Tegevused siseruumis aitavad kaasa mõjude (lõhn, müra) levikule.
Seadmed, millistega tegevusi tehakse on hooldatud ja vastavad tehnilistele tingimustele ja on kooskõlas parima võimaliku tehnikaga. Väljaspool käitlusala ei ladustata jäätmeid, mis põhjustaksid häiringuid (sete, biolagunevad jäätmed).
Hajaasustus ja kontrollitud tegevus aitab vältida potentsiaalseid häiringuid. Ei teostata tegevusi suurte tuulte puhul. Tegevusega võib kaasneda vähesel määral müra (seadmete kasutamisest), aga häiringu mõju on lokaalne ja läheduses ei ole elamuid, millisele tegevus mõju avaldaks. Tegevused siseruumis aitavad kaasa mõjude (lõhn, müra) levikule.
Seadmed, millistega tegevusi tehakse on hooldatud ja vastavad tehnilistele tingimustele ja on kooskõlas parima võimaliku tehnikaga. Väljaspool käitlusala ei ladustata jäätmeid, mis põhjustaksid häiringuid (sete, biolagunevad jäätmed).
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Sireli
Aadress
Sireli, Jõõpre küla, Pärnu linn, Pärnu maakond
Territoriaalkood
2289
Katastritunnus(ed)
15902:001:0525
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6482512, Y: 518884
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Jaani alajaam (15902:001:0066), Sireli (15902:001:0525). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Jaani alajaam (15902:001:0066), Sireli (15902:001:0525).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
Kuni
3. Eriosa - Jäätmed
3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed
| Käitluskoha andmed | |||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Käitluskoha jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||||||||||
| Nimetus | Sireli jäätmekäitluskoht | ||||||||||||||||||||||||||||
| Kood | |||||||||||||||||||||||||||||
| Aadress ja katastritunnus |
|
||||||||||||||||||||||||||||
| Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) | 38111 - Tavajäätmete kogumine | ||||||||||||||||||||||||||||
| Käitluskohas käideldavad jäätmed | Teiste (sh oma) | ||||||||||||||||||||||||||||
| Jäätmekäitluskoha tegevusliik | U16 - Tavajäätmete käitluskoht | ||||||||||||||||||||||||||||
| Komplekstegevus | K1 - Jäätmekäitluskeskus | ||||||||||||||||||||||||||||
| Komplekstegevuse selgitus muu korral | |||||||||||||||||||||||||||||
| Asukoha üldiseloomustus | Käitluskoht asub Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Jõõpre külas, Sireli kinnistul tegemist on hajaasustuse piirkonnaga, elamuid ümberringi on vähe (lähim eluhoone ca 190 m kaugusel, järgmine enam kui 270m), kinnistul on veel vana laudakompleks, milline on tühi ning naaberkinnistu, millisega ala piirneb on viljakuivati. Kinnistu puhul on tegemist hoonestatud objektiga, millisel on ka silohoidlad. Jäätmekäitlustegevuseks on arvestatud kinnistu kinnistu osa, milline on nähtav joonistest. Vastu võetud jäätmed ladustatakse üksteisest eraldi, vastavalt ladustusjoonistele.
Olemasolev keskkonnaseisund on hea, ala õhuosa läbib elektriliin, kinnistule pääseb mööda kruusakattega hea kandvusega teed, juurdepääs kinnistule on hea. Kompleksile ligipääs veovahenditega on läbi peavärava, milline on lukustatav. Viimatine tõkestab, et vöörad isikud ei pääseks objektile. Kinnistul on nii betoonkattega silohoidla alad, hoone kui ka muldkattega alad, jäätmekäitlustegevus toimub mõlematel aladel, arvestades jäätmete omadusi, mida neil ladustatakse. Materjale ladustatakse alal selliselt, et ei toimuks eri materjalide omavahelist segunemist (arvestatakse materjalide erikaalusid, ilmastikutundlikkust ning nende sobivusi ladustusalade järgi). Tegevuse mõju ei põhjusta negatiivseid ilminguid, mis avaldaksid mõju ümbritsevale, läheduses on üksikud elamud, ala asub hajaasustuspiirkonnas, läheduses ei ole loodusakitsealuseid objekte ega muid tundlike osapooli, millele tegevus võiks mõju avaldada. Väliterritooriumil ladustatakse jäätmeid, millised ei põhjusta muutusi veekeskkonas, settejäätmed ladusatakse siseruumis ilmastiku eest kaitstult. Seadmed, millistega tegevusi tehakse on hooldatud ja ei tekita mürahäiringuid (vastavad tehnilistele tingimustele ja on kooskõlas parima võimaliku tehnikaga). Tolmuhäiringute ära hoidmiseks või minimeerimiseks arvestatakse klimaatilisi tingimusi, ladustades ja töödeldes jälgitakse ilmastikku, suure tuulega materjalide teisaldamist või hakkimist ei toimu.Kinnistu asub vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud põhjaveega asupaigas. Lähim puurkaev asub 170 m kaugusel (kirdes) järgmine samas suunas 210 m kaugusel, teised puurkaevud asuvad kaugemal. Kinnistut kasutatkse kasutusteatise alusel, kinnisasja maaomandi kasutamisõigust kinnitav dokument on leitav lisadest. |
||||||||||||||||||||||||||||
| Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus | |||||||||||||||||||||||||||||
| Kirjeldus |
Asukoha plaan lisatud, Lisa 1 Tulika kinnistu asukohaplaan. kinnistu asub Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Jõõpre külas, tegemist on hajaasustuse piirkonnaga, elamuid ümberringi on vähe. Kinnistu puhul on tegemist hoonestatud objektiga, millisel on ka silohoidla. Olemasolev keskkonnaseisund on hea, ala õhuosa läbib elektriliin, kinnistule pääseb mööda kruusakattega hea kandvusega teed, juurdepääs kinnistule on hea. Tegevuse mõju ei põhjusta negatiivseid ilminguid, mis avaldaksid mõju ümbritsevale, kuna läheduses on üksikud elamud ja tööstust millisele tegevus mõju avaldaks puudub. Tegevus asub hajaasustuspiirkonnas, läheduses ei ole loodusakitsealuseid objekte ega muid tundlike osapooli, millele tegevus võiks mõju avaldada. Väliterritooriumil ladustatakse pinnaseid, kivimeid, puit jm taolist keskkonnale mitte koormust avaldavaid jäätmeliike. Seadmed, millistega tegevusi tehakse on hooldatud ja ei tekita mürahäiringuid (vastavad tehnilistele tingimustele ja on kooskõlas parima võimaliku tehnikaga). Tolmuhäiringute ära hoidmiseks või minimeerimiseks arvestatakse klimaatilisi tingimusi, ladustades ja töödeldes jälgitakse ilmastikku, suure tuulega materjalide teisaldamist või hakkimist ei toimu. Settetöötlus toimub siseruumis, milline aitab ohjata kõikvõimalikke mõjusid. Territooriumil on pinnase alad ja betoonalad. Sissepääsule paigaldatakse väravad või sissepääsu piirav tõke, milline on lukustatav. Vöörastele ligipääs on tõkestatud. Kinnistul on põhiliselt mittepõlevad jäätmed, aga teatud määral on ka puitjäätmeid, mis liigituvad põlevjäätmete hulka. Põlevamaterjalide hulk on madal - erinevad metsamajandusjäätmed, alused ja saepuru, igal juhul alla 1000m3. Sellest tulenevalt pole vajadust ka Päästeameti kooskõlastuse järele. Käitluskohta vastu võetavate liikide üle arvestuse pidamise aluseks on mahuarvutus vastavate erikaaludega, jäätmed registreeritakse ja peetakse arvestust. Arvestuse pidamiseks on vajalikud vahendid olemas. |
||||||||||||||||||||||||||||
| Seotud failid |
Lisa 1:
Asukoha_kaart_Sireli.docx
|
||||||||||||||||||||||||||||
| Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused | |||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul
| Jrk nr | 1. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Käitluskoha nimetus | Sireli jäätmekäitluskoht | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus
| Jrk nr | Jäätmekäitlustoimingu nimetus | Toimingu kood | Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus | Tehnilise varustuse kirjeldus | Lisadokumendid, joonised, skeemid |
|---|---|---|---|---|---|
| 1. | Biolagunevate jäätmete käitlemine | R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus | Reoveesette stabiliseerimiseks kasutatakse aeroobset aunkompostimis meetodit. Materjal laetakse maha tootmisalale. Maha laetud materjal teisaldatakse aunadesse teleskooplaaduriga. Reoveesete segatakse tugiainetega (puiduhake,puukoor, saepuru, põhk) ning moodustatakse aunad mõõtmetega 3-4 m lai ja ca 2,5 m kõrged, auna pikkus varieerub. Materjali aunastamise eelselt moodustatakse auna alla põhust või heinast nn „padi“, millele setted laetakse. Eelnev imab niiskust ning on olulise tähtsusega temperatuuride saavutamisel. Settele lisatakse teleskooplaaduriga või ekskavaatoriga tugiaineid ning materjal segatakse regulaarselt läbi. Aunade segamiseks on ettevõttel vajalikud seadmed hangitud. Materjali siseveo teostamiseks on kasutusel traktor New Holland koos järelhaagisega ning teleskooplaadur. Aunastamiseks kasutatakse ka eksvaatorit (JCB JS160). Aunasid segatakse ja seiratakse regulaarselt, kasutades spetsiaalset mõõteseadet ja andmed salvestatakse digitaalselt, täiendavalt rakendatakse visuaalset kontrolli. Reoveesette ladustamine ja kompostimine (stabiliseerimine, hügieniseerimine) toimub vett mitteläbilaskvatel pindadel (betoonkattega ala).
Iga aun on eraldi märgistatud siltidega (nt AUN 1 ja alguse kuupäev). Protsessi läbinud materjal ladustatakse järelvalmimiseks vastavasse tsooni, sellejärgselt suunatakse materjal taaskasutusse või antakse üle teisele keskkonnaluba omavale ettevõttele. Settejäätmeid ei vaheladustata valmis kujul aunades, millest tulenevalt ei ole arvestatud tagatist reovesettel (19 08 05 koodiga), samuti 02 01 03 ja 20 02 01 materjal suunatakse otse bioloogilisse töötlusesse ehk ei vaheladustata ega arvestata finantstagatise arvutusel. Materjal antakse üle peale valmimist, vastavad kokkulepped põllumajndusettevõtetega on saavutatud. |
Laadimiseks ja teisaldamiseks - teleskooplaadur Manitou MT731/ekskavaator JCB JS160.
Sisevedu - New Holland TM155 ja Manitou MT731 |
|
| 2. | Puidujäätmete hakkimine | R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub | Puitjäätmed võetakse vastu vastavalt kvaliteedile, materjalid ladustatakse eraldi hunnikutesse - töötlemata puit ja töödeldud puit. Töötlemata puhast puitu kasutatakse osaliselt tugiainena reoveesette protsessis ja töödeldud puitu antakse üle vastavat luba omavatele ettevõtetele.
Seadmete säilimiseks ja kvaliteedi tagamiseks eraldatakse puidujäätmetest metall. Materjalide vastavuse hindamiseks võetakse proove. |
Hakkimine läbi sisseostetud teenuse.
Materjalide teisaldamiseks kasutatakse teleskooplaadurit. |
|
| 3. | Pinnase ringlussevõtt | R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub | Ringlussevõetavatest pinnase fraktsioonidest võetakse pärast sõelumist pinnaseproovid, et määrata materjali vastavus õigusaktidega. Materjali võrreldakse Keskkonnaminstri määrusega nr 26 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases. Materjalidest määratakse järgmised ohtlikud ained: plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ja naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Saadud tulemusi võrreldakse tööstusmaa piirnormidele vastavate näitajatega ning elamumaa piirnormidele vastavate näitajatega. Tulemuste alusel ladustatakse materjalid ka vastavalt hunnikutesse. Kui tulemused vastavad näitajatele, siis antakse pinnas klientidele välja tootena.
Ringlussevõetud materjali üle andmisel kliendile teavitakse klienti sellest, kas üle antav pinnas sisaldavad ohtlikke aineid rohkem kui elamumaale sätestatud piirnormid või mitte. Elamumaa piirnorme ületava pinnase üle andmisel tuleb fikseerida materjali vastuvõtja ning materjali kasutamise asukoht ning neid andmeid vähemalt viis aastat säilitada. |
Pinnase sõelumine läbi sisseostetud teenuse (trummelsõel või tekksõel).
Materjalide teisaldamiseks ja laadimiseks kasutatakse teleskooplaadurit ja ekskavaatorit. |
|
| 4. | mineraaljäätmete ringlussevõtt | R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine | Ringlusse võetavad jäätmekoodid on välja toodud tabelis 2.2, tähistatud toimingukoodiga R5m. Ringlussevõtu aluseks on ettevõtte tegevuse kohta koostatud tootmisohje koos toimivusdeklaratsiooniga, leitav lisadest.
Tuhajäätmed, iga kliendi lõikes, registreeritakse väetiseregistris, muul juhul taaskasutatakse antud jäätmed Jäätmeseaduse alusel. |
Mineraaljäätmete purustamiseks kasutatakse mobiilset lõugpurustit, diiseltoitel (sisseostetav teenus). Purustatud mineraaljääted sõelutakse vajadusel tekksõela või trummelsõelaga, tagamaks fraktsioonid.
Jäätmete laadimiseks ja teisaldamiseks kasutatakse ekskavaatorit ja teleskooplaadurit |
|
Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta
3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul
| Jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Käitluskoha nimetus | Sireli jäätmekäitluskoht | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Seotud failid
Failid
3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed
Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid
Kirjeldus
Ettevõtte tegevusega võib kaasneda tolmutamist, puidujäätmete hakkimisel ja pinnaste sõelumisel võib kuivadel perioodil tolmu eralduda, samas on antud tegevuse mõju lokaalne kuna jälgitakse ilmastikku töötlemisel.
Ladustamisel jälgitakse tuulte suunda ja välditakse tööde tegemist suurte tuulte korral.
Ettevõtte tegevusega võib kaasneda vähesel määral müra (liikuvtrehnika).
Tuleohu tagamiseks võetakse vastu vaid neid jäätmeliike, mis on taotluses esitatud, välditakse põlevjäätmete suurel hulgal ladustamist, hoitakse kinni ladustusplaanidest.
Lõhnahäiringute vältimiseks teostatakse settejäätmete töötlemist kinnises siseruumis, haisu leviku ära hoidimiseks ja minimeerimiseks hoitakse kinni töötlemise protsessist. Aunadele lisatakse tugiaineid, mis aitavad protsessile kaasa.
Ladustamisel jälgitakse tuulte suunda ja välditakse tööde tegemist suurte tuulte korral.
Ettevõtte tegevusega võib kaasneda vähesel määral müra (liikuvtrehnika).
Tuleohu tagamiseks võetakse vastu vaid neid jäätmeliike, mis on taotluses esitatud, välditakse põlevjäätmete suurel hulgal ladustamist, hoitakse kinni ladustusplaanidest.
Lõhnahäiringute vältimiseks teostatakse settejäätmete töötlemist kinnises siseruumis, haisu leviku ära hoidimiseks ja minimeerimiseks hoitakse kinni töötlemise protsessist. Aunadele lisatakse tugiaineid, mis aitavad protsessile kaasa.
Meetmed keskkonnariski vähendamiseks
| Jrk nr | Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus | Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika | Meetme rakendamise tähtaeg |
|---|---|---|---|---|
| 1. | Keskkonnaohutus | Keskkonnaohutus on tagatud läbi pädeva personali, kes on instrueeritud ning töö on korduva iseloomuga. Omatakse varasemat kogemust antud töödega seonduvalt. Teadvustatud on erinevate jäätmeliikide spetsiifikat ning nende ladustamiseks sobivatest asupaikadest.
Jäätmete teisaldust ja laadimisi teostatakse tehniliselt korras sõidukitega. |
Personali koolitamine, tehniliselt korras ja ohutud seadmed vastavalt töö iseloomule ja materjalile.
|
Pidev |
| 2. | Valve | Kõrvaliste isikute sissepääsu tõkestamine. | Sissepääsu tõkestamiseks on sissepääsul väravad, mis on suletavad. Ala ümbritsevad pinnasevallid ja kraavitus väldib liikuvtehnikaga ligipääsu.
|
Pidev |
| 3. | Tolmu ja mõjude ohjamine | Tolmu ja peenosakeste laialikandmise tõkestamine läbi valitud ladustuskohtade väliterritooriumil. Sõelumistehnika ja purustustehnika on paigaldatud nii, et need jäävad kuhjade vahele, tekitades tuule eest kaitstuse. Osad tegevused ja materjalid siseruumides | Laaduriga tihendatakse materjalide välispindasid, mis aitavad tolmu laialikandumist (kivid, pinnased) suurte tuulte puhul tööd seisatakse. Seadmed paigaldatakse tuulte varju. Võimalus kasutada vett materjalide niisutamiseks (puidud, pinnased, kivid). Hoonestuse olemasolu. | Vastavalt vajadusele |
| 4. | Tuleohutus | Tööde tegemisel juhindutakse Eestis kehtivatest tuleohutuse
normatiividest. Puidu hakkimisel on keelatud suitsetada ja kasutada lahtist tuld. Liikuvtehnika on varustatud esmaste tulekustutusvahenditega. |
Hoones erinevates töötsoonides on esmased tule- ja muude avarii likvideerimise
vahendid (tulekustutid, vesi). |
Pidev |
| 5. | heitvee tekke vähendamine | Reoveesette puhul on tegemist niiske materjaliga, niiskuse vähendamiseks ja vihmaga juurde tuleva vee imamiseks kasutatakse tugiaineid ja aunade alla moodustatakse põhust ja heinast allapanu (nn padi), milline imab suurema vee kokku ja materjalide segamisel segatakse see omavahel kokku . Reoveesette töötemise protsessi käigus eraldub soojust kuna biolagunevad jäätmed lagunevad. Materjali niiskus kuumutatakse välja protsessiga kaasneva soojuse ja tugiainete kaasabil. Betoonpõrand ja mineraalsest materjalist seinad väldivad potentsiaalse vee leviku välja käitlustsoonist. | Hoonestus, heina ja muude niiskust imavate materjalide kasutamine protsessis. | Vastavalt vajadusele |
3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava
| Jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Käitluskoha nimetus | Sireli jäätmekäitluskoht | ||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||
3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga
| Jrk nr | 1. |
|---|---|
| Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | Biolagunevate jäätmete käitlemine |
| Tehniline varustatus | Biolagunevate jäätmete töötlemine aunkompostimise meetodil. Kasutatakse teleskooplaadureid teisadamiseks ja aunastamiseks, ekskavaatorit õhutamiseks ja tugiainete ühtlaseks laiali kandmiseks, temperatuurimõõturit seiramiseks ja traktorit materjalide teisaldamiseks ja transportimiseks. Atesteeritud laboreid analüüsimiseks.
|
| Parim võimalik tehnika | Kogu kasutatav tehnika on tehniliselt korras, hooldatatakse regulaarselt, rikete avastamisel need kõrvaldatakse. Töötatakse vaid tehniliselt korras seadmetega. Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine. JK PVT BAT 2,b.
|
| Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale. |
| Jrk nr | 2. |
| Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | Jäätmete ladustamine (R13) |
| Tehniline varustatus | Jäätmete ladustamiseks kasutatakse ekskavaatoreid ja laadureid. Ladustamiseks paigaldatakse materjalid kuhjadesse või ettenähtud alaldele piisavate vahekauguste ja kõrgustega, tagamaks nende püsimine ja ohutus. Ladustamiseks on kasutusel piisavate suurustega tsoonid. Materjalidest eraldatud võõriste kogumiseks on tsoonides kogumisvahendid - big-bagid ja 660l plastist konteinerid. |
| Parim võimalik tehnika | Tehnika on tehniliselt korras, hooldatatakse regulaarselt, rikete avastamisel need kõrvaldatakse. Töötatakse vaid tehniliselt korras seadmetega. Jäätmete eraldatuse tagamine; kokkusobivuse tagamine. JK PVT BAT 2,e, f.
|
| Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale. |
| Jrk nr | 3. |
| Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | Puidujäätmete hakkimine |
| Tehniline varustatus | Puidujäätmed eraldatakse materjalid liikide (alused, ehituspuit, oksad) ning töödeldud ja töötlemata puit. Teisaldamiseks kasutatakse laadureid ja ekskavaatorit. Hakkimine toimub perioodiliselt, hakkimise teenust tellitakse koostööpartneritelt. |
| Parim võimalik tehnika | Liikuvtehnika on tehniliselt korras, hooldatatakse regulaarselt , rikete avastamisel need kõrvaldatakse. Töötatakse vaid tehniliselt korras seadmetega. Tahkete sisendjäätmete sorteerimine. JK PVT BAT 2 g Sorteerimismeetodid; JK PVT ptk 6. Meetodite kirjeldus, p 6.4
Sorteerimismeetodid (käsitsi eraldamine, suurusel põhinev eraldamine) |
| Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale. On olemas tehnikaga protsesside teostamiseks. Eraldatud jäätmed ladustatakse ette nähtud tsoonidesse. |
| Jrk nr | 4. |
| Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | pinnase ja mineraaljäätmete ladustamine |
| Tehniline varustatus | Pinnase ja mineraaljäätmete ladustamiseks kasutatakse ekskavaatorit ja laadurit. Ladustamiseks paigaldatakse materjalid kuhjadesse või ettenähtud alaldele piisavate vahekauguste ja kõrgustega, tagamaks nende püsimine ja ohutus. |
| Parim võimalik tehnika | Tehnika on tehniliselt korras, hooldatatakse regulaarselt, rikete avastamisel need kõrvaldatakse. Töötatakse vaid tehniliselt korras seadmetega. JK PVT BAT 2 c Jäätmete jälgimise süsteem; JK PVT BAT 2 e Jäätmete eraldatuse tagamine |
| Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale. |
| Jrk nr | 5. |
| Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | Pinnase ringlussevõtt |
| Tehniline varustatus | Ringlussevõetavatest pinnase fraktsioonidest võetakse pärast sõelumist pinnaseproovid, et määrata materjali vastavus õigusaktidega. Materjali võrreldakse Keskkonnamainstri määrusega nr 26 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases. Materjalidest määratakse järgmised ohtlikud ained: plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ja naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Saadud tulemusi võrreldakse tööstusmaa piirnormidele vastavate näitajatega ning elamumaa piirnormidele vastavate näitajatega. Tulemuste alusel ladustatakse materjalid ka vastavalt hunnikutesse. Kui tulemused vastavad näitajatele, siis antakse pinnas klientidele välja tootena.
Ringlussevõetud materjali üle andmisel kliendile teavitakse klienti sellest, kas üle antav pinnas sisaldavad ohtlikke aineid rohkem kui elamumaale sätestatud piirnormid või mitte. Elamumaa piirnorme ületava pinnase üle andmisel tuleb fikseerida materjali vastuvõtja ning materjali kasutamise asukoht ning neid andmeid vähemalt viis aastat säilitada. |
| Parim võimalik tehnika | Pinnasejäätmete sõelumiseks kasutatakse tekksõela või trummelsõela;
jäätmete teisaldamiseks - ekskvaator. Jäätmete laadimiseks ja ladustamiseks - ekskavaator ja laadur. |
| Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale. |
| Jrk nr | 6. |
| Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | mineraaljäätmete ringlussevõtt |
| Tehniline varustatus | Ringlusse võetavad jäätmekoodid on välja toodud tabelis 2.2, tähistatud toimingukoodiga R5m. Ringlussevõtu aluseks on ettevõtte tegevuse kohta koostatud tootmisohje koos toimivusdeklaratsiooniga, leitav lisadest. |
| Parim võimalik tehnika | Mineraaljäätmete purustamiseks kasutatakse mobiilset lõugpurustit, diiseltoitel (renditakse).
jäätmete teisaldamiseks - ekskvaator. Jäätmete laadimiseks ja ladustamiseks - ekskavaator ja laadur. |
| Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale. |
3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused
| Jrk nr | Võimalik hädaolukord | Hädaolukorra tekkimise võimaluse selgitus | Rakendatavad meetmed |
|---|---|---|---|
| 1. | Tulekahju | Tehnika (ekskavaatorid ja laadurid) ekspluateerimise käigus tekkiv süttimise oht läbi tehnilise rikke. Jäätmete süttimine | Koolitatud personal, läheduses olevad esmased tulekustutusseadmed ja vajadusel Päästeameti kaasamine. Nõuetekohaste jäätmete vastuvõtt ja käitlemine. |
3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta
Ei ole asjakohane3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus
Ei ole asjakohane3.11. Lisad
Vorm ei ole asjakohane.7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
R Tooted OÜ poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on olmereovee puhastussetete vastuvõtt, bioloogiline töötlemine, ladustamine, töödeldud materjalist jäätmepartiide koostamine ning nende taaskasutusse suunamine või üle andmine vastavat õigust omavale isikule. Lisaks plaanitakse käidelda pinnasejäätmeid, kivijäätmeid ja puidujäätmeid. Selleks on ettevõte hankinud sobiva asupaigaga tootmiskoha.
Loa taotleja üheks tegevuseks on vastu võtta ja bioloogiliselt töödelda olmereoveesetteid (edaspidi nimetatud sete, reoveesetted või setted). Vähesel määral lisatakse reoveesettele jäätmebilansis olevaid materjale – haljastusjäätmed, saepuru, hakitud oksi, puiduhaket ja muid orgaanilisi materjale. Materjalile lisatakse protsessiks vajalikke tugiaineid (puukoor, hein ja põhk), seiratakse vajalike instrumentidega, õhutatakse vastavate seadmetega, võetakse laborianalüüse materjali valmimises veendumiseks ning ladustatakse sobivale alale enne taaskasutusse suunamist. Sette töötlemise eesmärgiks on töötlemata sette aeroobne stabiliseerimine, saavutamaks selle vastavus Veeseaduses ja Keskkonnaministri määruses Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded1 toodud nõuetele. Bioloogilse töötlemise (R12o või R3o) tulemusel saavutatakse materjal, mis on sobilik kasutamiseks valdavalt haljastuses ja põllumajanduses.
Käitis, millisele settejäätmete käitlust taotletakse, on varustatud hoonestusega, millises betoonist aluspind ja kiviseinad, misläbi on tõkestatud sademete väljauhtumine loodusesse. Täiendavalt annavad betoonseinad ja betoonaluspind head eeldused tugiainete, sette ja valmismaterjalide ladustamiseks ja ligipääsu materjalile.
Sisendmaterjali, reoveesette, aastane töötlusmaht on ca 5000 tonni, millele lisandub ca 1000 tonni, muid orgaanilisi jäätmeid. Töötluse tulemusena vee osakaal väheneb tunduvalt, tulenevalt sette eripärast, millise vee osakaal on kõrge. Bioloogilise töötluse tulemusena tekib ca 4200 kuni 4500 tonni valmis materjali, milline suunatakse taaskasutusse.
Töötlusprotsessiks on nö komposteerimine aunkompostimise meetodil, siseruumis. Materjal transporditakse sihtkohta kliendi transpordiga. Materjal laetakse maha töötlusalale, kompostiaunade rajamise vahetuslähedusse, hoonesse sisse. Maha laetud materjal teisaldatakse aunadesse teleskooplaaduriga. Aunad moodustatakse mõõtmetega 4 m lai ja ca 2,5 m kõrged, auna pikkus varieerub. Materjali aunastamise eelselt moodustatakse auna alla põhust või heinast nn „padi“, millele setted laetakse. Eelnev imab niiskust ning on olulise tähtsusega temperatuuride saavutamisel. Settele lisatakse teleskooplaaduriga tugiaineid ning materjal segatakse regulaarselt läbi. Aunade segamiseks on ettevõte hankinud vajalikud lisaseadmed. Materjali siseveo teostamiseks on traktor koos järelhaagisega ning teleskooplaadur. Protsessi toimimises veendumiseks mõõdetakse aunades temperatuure (mõõtja ET452-S011). Andmed salvestatakse protsessipäevikusse ja peetakse vastavat aruandlust. Vajalike temperatuuride saavutamise järgselt võetakse materjalist proov, milline saadetakse analüüsimisse akrediteeritud laborisse. Laborianalüüside vastavuse järgselt materjal ja pärast järelvalmimist suunatakse materjal taaskasutusse vastavalt ja Keskkonnaministri määruses Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded1 toodud tingimustele. Valmismaterjali ladustatakse väikes koguses tsoonis 3.1.
Sisendmaterjal (reoveesettel) pärineb veetöötlusettevõtetest, misläbi on teada materjali päritolu ja omadused.
Puidujäätmete töötlemine hõlmab endast üksnes puidu vastuvõttu, eraldamist ja ladustamist. Ning seejärel materjali hakkimist ning taaskasutusse suunamist. Vajadusel võetakse materjalidest proovid veendumaks biomassi vastavuses. Tolmuhäiringute vältimiseks jälgitakse ilmastikku. Tegemist loodusliku materjaliga, millisel negatiivset keskkonnamüju eeldada ei ole.
Kivijäätmete töötlemine toimub vastavalt tootmisohjes esitatud infole. Materjalid ladustatakse pinnase aladel. Tegevus ei too kaasa keskkonnahäiriguid, aastane töötlusmaht jääb alla künnisvõimsuse milline eeldaks välisõhu saasteluba.
Pinnasejäätmete ringlussevõtt toimub läbi sõelumisprotsessi ja ainukeseks märkimisvääresks keskkonnamõjuks on tolm. Tolmu laiali kandumise vältimiseks ei hakita tuuliste ilmadega ning ladustamisel arvestatakse piirkoguseid.
Protsesside teostamiseks kulub töötluseks tehnikat ja seadmeid, diiselkütust ning inimtööjõud. Protsessi olevaid materjale hoitakse eraldi valmismaterjalidest, samuti on eraldatud tugiained ja tugianetena kasutatavad jäätmed. Materjalide kaalud saadakse mahuarvestuse teel, arvestades Keskkonnaameti aksepteeritud metoodikat. Töötluse joonised on nähtavad lisadest.
Loa taotleja üheks tegevuseks on vastu võtta ja bioloogiliselt töödelda olmereoveesetteid (edaspidi nimetatud sete, reoveesetted või setted). Vähesel määral lisatakse reoveesettele jäätmebilansis olevaid materjale – haljastusjäätmed, saepuru, hakitud oksi, puiduhaket ja muid orgaanilisi materjale. Materjalile lisatakse protsessiks vajalikke tugiaineid (puukoor, hein ja põhk), seiratakse vajalike instrumentidega, õhutatakse vastavate seadmetega, võetakse laborianalüüse materjali valmimises veendumiseks ning ladustatakse sobivale alale enne taaskasutusse suunamist. Sette töötlemise eesmärgiks on töötlemata sette aeroobne stabiliseerimine, saavutamaks selle vastavus Veeseaduses ja Keskkonnaministri määruses Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded1 toodud nõuetele. Bioloogilse töötlemise (R12o või R3o) tulemusel saavutatakse materjal, mis on sobilik kasutamiseks valdavalt haljastuses ja põllumajanduses.
Käitis, millisele settejäätmete käitlust taotletakse, on varustatud hoonestusega, millises betoonist aluspind ja kiviseinad, misläbi on tõkestatud sademete väljauhtumine loodusesse. Täiendavalt annavad betoonseinad ja betoonaluspind head eeldused tugiainete, sette ja valmismaterjalide ladustamiseks ja ligipääsu materjalile.
Sisendmaterjali, reoveesette, aastane töötlusmaht on ca 5000 tonni, millele lisandub ca 1000 tonni, muid orgaanilisi jäätmeid. Töötluse tulemusena vee osakaal väheneb tunduvalt, tulenevalt sette eripärast, millise vee osakaal on kõrge. Bioloogilise töötluse tulemusena tekib ca 4200 kuni 4500 tonni valmis materjali, milline suunatakse taaskasutusse.
Töötlusprotsessiks on nö komposteerimine aunkompostimise meetodil, siseruumis. Materjal transporditakse sihtkohta kliendi transpordiga. Materjal laetakse maha töötlusalale, kompostiaunade rajamise vahetuslähedusse, hoonesse sisse. Maha laetud materjal teisaldatakse aunadesse teleskooplaaduriga. Aunad moodustatakse mõõtmetega 4 m lai ja ca 2,5 m kõrged, auna pikkus varieerub. Materjali aunastamise eelselt moodustatakse auna alla põhust või heinast nn „padi“, millele setted laetakse. Eelnev imab niiskust ning on olulise tähtsusega temperatuuride saavutamisel. Settele lisatakse teleskooplaaduriga tugiaineid ning materjal segatakse regulaarselt läbi. Aunade segamiseks on ettevõte hankinud vajalikud lisaseadmed. Materjali siseveo teostamiseks on traktor koos järelhaagisega ning teleskooplaadur. Protsessi toimimises veendumiseks mõõdetakse aunades temperatuure (mõõtja ET452-S011). Andmed salvestatakse protsessipäevikusse ja peetakse vastavat aruandlust. Vajalike temperatuuride saavutamise järgselt võetakse materjalist proov, milline saadetakse analüüsimisse akrediteeritud laborisse. Laborianalüüside vastavuse järgselt materjal ja pärast järelvalmimist suunatakse materjal taaskasutusse vastavalt ja Keskkonnaministri määruses Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded1 toodud tingimustele. Valmismaterjali ladustatakse väikes koguses tsoonis 3.1.
Sisendmaterjal (reoveesettel) pärineb veetöötlusettevõtetest, misläbi on teada materjali päritolu ja omadused.
Puidujäätmete töötlemine hõlmab endast üksnes puidu vastuvõttu, eraldamist ja ladustamist. Ning seejärel materjali hakkimist ning taaskasutusse suunamist. Vajadusel võetakse materjalidest proovid veendumaks biomassi vastavuses. Tolmuhäiringute vältimiseks jälgitakse ilmastikku. Tegemist loodusliku materjaliga, millisel negatiivset keskkonnamüju eeldada ei ole.
Kivijäätmete töötlemine toimub vastavalt tootmisohjes esitatud infole. Materjalid ladustatakse pinnase aladel. Tegevus ei too kaasa keskkonnahäiriguid, aastane töötlusmaht jääb alla künnisvõimsuse milline eeldaks välisõhu saasteluba.
Pinnasejäätmete ringlussevõtt toimub läbi sõelumisprotsessi ja ainukeseks märkimisvääresks keskkonnamõjuks on tolm. Tolmu laiali kandumise vältimiseks ei hakita tuuliste ilmadega ning ladustamisel arvestatakse piirkoguseid.
Protsesside teostamiseks kulub töötluseks tehnikat ja seadmeid, diiselkütust ning inimtööjõud. Protsessi olevaid materjale hoitakse eraldi valmismaterjalidest, samuti on eraldatud tugiained ja tugianetena kasutatavad jäätmed. Materjalide kaalud saadakse mahuarvestuse teel, arvestades Keskkonnaameti aksepteeritud metoodikat. Töötluse joonised on nähtavad lisadest.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus
Käitluskoht asub Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Jõõpre külas, Sireli kinnistul tegemist on hajaasustuse piirkonnaga, elamuid ümberringi on vähe (lähim eluhoone ca 190 m kaugusel, järgmine enam kui 270m), kinnistul on veel vana laudakompleks, milline on tühi ning naaberkinnistu, millisega ala piirneb on viljakuivati. Kinnistu puhul on tegemist hoonestatud objektiga, millisel on ka silohoidlad. Jäätmekäitlustegevuseks on arvestatud kinnistu kinnistu osa, milline on nähtav joonistest. Vastu võetud jäätmed ladustatakse üksteisest eraldi, vastavalt ladustusjoonistele.
Tooriumil toimub erinevate materjalide ladustamine – pinnased, kivijäätmed ja puidujäätmed ehk materjalid, mis ei avalda ladustades keskkonnahäiringuid ega ole ilmastiku suhtes tundlikud. Kinnistul puudub veevarustus ja kanalisatsioon. Elektrienergia on olemas, aga tootmisprotsessides seda otseselt vaja ei ole ja ei kasutata märkimisväärses osas (va nt valgustus, valve). Tegevusega kaasnev müra on lokaalne. Lõhnahäiringud on minimeeritud tulenevalt siseruumidest ja läbi kontrollitava sisendi on protsessi üle kontroll. Olemasolev keskkonnaseisund on hea, juurdepääs kinnistule läbi heas seisukorras tee. Sissepääs on varustatud väravatega, millised on suletavad. Eelnev hoiab ära võimaluse, et võõrad isikud saaksid iseseisvalt objektile. Läbi kontrollitud tegevuse ja nõuetekohaste jäätmete on tagatud põhjavee kaitse. Lisaks on tarvidusele võetud vastavad tugiained ja meetmed.
Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal, ettevõtte tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; Ala puhul on tegemist 100% maatulundusmaaga, aga kogu kinnistust jäätmekäitlusele kulub alla 5%, seega ei ole maa sihtotstarvega vastuolu.
Tooriumil toimub erinevate materjalide ladustamine – pinnased, kivijäätmed ja puidujäätmed ehk materjalid, mis ei avalda ladustades keskkonnahäiringuid ega ole ilmastiku suhtes tundlikud. Kinnistul puudub veevarustus ja kanalisatsioon. Elektrienergia on olemas, aga tootmisprotsessides seda otseselt vaja ei ole ja ei kasutata märkimisväärses osas (va nt valgustus, valve). Tegevusega kaasnev müra on lokaalne. Lõhnahäiringud on minimeeritud tulenevalt siseruumidest ja läbi kontrollitava sisendi on protsessi üle kontroll. Olemasolev keskkonnaseisund on hea, juurdepääs kinnistule läbi heas seisukorras tee. Sissepääs on varustatud väravatega, millised on suletavad. Eelnev hoiab ära võimaluse, et võõrad isikud saaksid iseseisvalt objektile. Läbi kontrollitud tegevuse ja nõuetekohaste jäätmete on tagatud põhjavee kaitse. Lisaks on tarvidusele võetud vastavad tugiained ja meetmed.
Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal, ettevõtte tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; Ala puhul on tegemist 100% maatulundusmaaga, aga kogu kinnistust jäätmekäitlusele kulub alla 5%, seega ei ole maa sihtotstarvega vastuolu.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Ettevõtte tegevus ei põhjusta pöördumatuid muutusi piirkonnas. Põhjavee seisukohalt on tegemist suhteliselt kaitstud põhjavee asupaigaga (vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile). Ettevõte peab oluliseks negatiivsete kekskkonnamõjude tekkimise vältimist. Selle tagamiseks ei võeta vastu vedelaid jäätmeid, olmejäätmeid, ega materjale mis sisaldavad ohtlikke aineid. Ettevõte ei vaheladusta ega töötle jäätmeid, milliste päritolus ega ohutuses jäätmeid üle andev klient teadmist ei oma.
Kinnistu asub vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud põhjaveega asupaigas. Lähim puurkaev asub 170 m kaugusel (kirdes) järgmine samas suunas 210 m kaugusel, teised puurkaevud asuvad kaugemal. Puurkaevude tsoonid ei ulatu käitlusaladeni.
Kinnistuid läbib elektripaigaldise kaitsevöönd (Elektriõhuliin alla 1 kV), milline ei mõjuta planeeritavat tegevust. Audru jõgi jääb enam kui 700 m kaugusele ida suunas. Lähim kultuurimälestis (muinsuskaitse objekt Jõõpre õigeusu kirik) jääb ca 800 m kaugusele, aga kaugus on niivõrd kaugel, et selleni tegevuskoht mõju ei avalda. Kinnistust ca 1,5 km kaugusel loode suunas jääb Lavassaare looduskaitseala.
Eelnevalt mainitud kitsendused ei ulatu jäätmekäitlusaladeni ning jäätmekäitlustegevus ei avalda negatiivset mõju mainitud elementidele.
Kinnistu asub vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud põhjaveega asupaigas. Lähim puurkaev asub 170 m kaugusel (kirdes) järgmine samas suunas 210 m kaugusel, teised puurkaevud asuvad kaugemal. Puurkaevude tsoonid ei ulatu käitlusaladeni.
Kinnistuid läbib elektripaigaldise kaitsevöönd (Elektriõhuliin alla 1 kV), milline ei mõjuta planeeritavat tegevust. Audru jõgi jääb enam kui 700 m kaugusele ida suunas. Lähim kultuurimälestis (muinsuskaitse objekt Jõõpre õigeusu kirik) jääb ca 800 m kaugusele, aga kaugus on niivõrd kaugel, et selleni tegevuskoht mõju ei avalda. Kinnistust ca 1,5 km kaugusel loode suunas jääb Lavassaare looduskaitseala.
Eelnevalt mainitud kitsendused ei ulatu jäätmekäitlusaladeni ning jäätmekäitlustegevus ei avalda negatiivset mõju mainitud elementidele.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
-
8. Taotluse lisad
| Nimetus | Manus |
|---|---|
| Asukohakaart |
Lisa 4:
Asukoha_kaart_Sireli.docx
|
| Ladustustsoonid | |
| Finantstagatis | |
| Kasutusteatis | |
| Reoveesette enesekontrolliplaan | |
| Tootmisohje |
Lisa 9:
R_Tooted_tootmisohje_Sireli.docx
|
