Menetlus M-121670 » Taotlus T-KL/1014379-2 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1007481-3
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
R Tooted OÜ
Kontaktisik
Ranno Rästas
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Olmereoveesette taaskasutamine mahuga 5000 tonni aastas. Puidujäätmete, pinnasejäätmete ja kivijäätmete vastuvõtt ja taaskasutusse suunamine.
Parandustaotluse selgitus
Parandused vastavalt KeA kirjale 21.10.2022 nr DM-121670-2.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
R Tooted OÜ poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on olmereovee puhastussetete vastuvõtt, bioloogiline töötlemine, ladustamine, töödeldud materjalist jäätmepartiide koostamine ning nende taaskasutusse suunamine või üle andmine vastavat õigust omavale isikule. Selleks on ettevõte hankinud sobiva kinnistu, sobivate rajatistega.
Loa taotleja peamiseks tegevuseks on vastu võtta ja bioloogiliselt töödelda olmereoveesetteid (edaspidi nimetatud sete, reoveesetted või setted). Vähesel määral lisatakse reoveesettele jäätmebilansis olevaid materjale – haljastusjäätmed, saepuru, hakitud oksi, puiduhaket ja muid orgaanilisi materjale. Materjalile lisatakse protsessiks vajalikke tugiaineid (puukoor ja põhk), seiratakse vajalike instrumentidega, õhutatakse sobivate seadmetega, võetakse laborianalüüse materjali valmimises veendumiseks ning ladustatakse sobivale alale enne taaskasutusse suunamist. Sette töötlemise eesmärgiks on töötlemata sette aeroobne stabiliseerimine, saavutamaks selle vastavus Veeseaduses ja Keskkonnaministri määruses „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded1“ toodud nõuetele. Bioloogilse töötlemise (R12o või R3o) tulemusel saavutatakse materjal, mis on sobilik kasutamiseks valdavalt haljastuses ja põllumajanduses.
Käitis, millisele taotletakse luba on hoonestusega, millisel on vett mitteläbilaskev aluspind ning katus mis takistab sademete ligipääsu. Töödeldud (nn valmismaterjali) materjali ladustamiseks on plaanis kasutada käitisel olevat silohoidlat (betoon aluse ja seintega). Hoonestus aitab tagada materjali püsivuse ja paremad ladustamise-töötlemise tingimused.
Tehniline varustus –hoonel katus, mis aitab tõkestada sademete ligipääsu materjalile, kiviseinad, mis annavad head eeldused tugiainete, sette ja valmismaterjalide ladustamiseks, betoonpõrand, mis tagab liikuvtehnikaga töötlemise võimalikkuse ja ligipääsu materjalile. Käitis on varustatud betoonpõrandaga, betoonist põranda kaudu on tõkestatud materjalist leonduva heitvee sattumine loodusesse. Reoveesete on suure veesisaldusega materjal , vee välja saamiseks on protsess vaja saada kuumaks (bioloogiliste tegurite ehk lagunemisprotsessi abil). Eelnev vajab suuresti tugiaineid, vee materjalist välja nõrgumise takistamiseks paigaldatakse sette alla (enne maha panemist) põhust padi, mis imab vähesel määral välja nõrguva vee endasse. Perioodiliselt segatakse materjal läbi ja lisatakse juurde põhku ja puukoort, millised aitavad temperatuuride tõusule kaasa ja vee siduvusele. Protsessi korrektsel käitamisel ei ole põhjust karta heitvee välja voolamist materjalist ega ladustusalast.
Sisendmaterjali, reoveesette, aastane töötlusmaht on kuni 5000 tonni, millele lisandub ca 500 tonni, muid orgaanilisi jäätmeid. Töötluse tulemusena vee osakaal väheneb tunduvalt, tulenevalt sette eripärast, millise vee osakaal on kõrge. Bioloogilise töötluse tulemusena tekib ca 3000 kuni 3500 tonni valmis materjali, milline suunatakse taaskasutusse.
Töötlusprotsessiks on nö komposteerimine aunkompostimise meetodil, siseruumis. Materjal transporditakse sihtkohta veokitega. Materjal laetakse maha töötlusalale, kompostiaunade vahetuslähedusse. Maha laetud materjal teisaldatakse aunadesse teleskooplaaduriga. Aunad moodustatakse mõõtmetega 4 m laiad ja ca 2,5 m kõrged, auna pikkus varieerub. Materjali aunastamise eelselt moodustatakse auna alla põhust või heinast nn „padi“, millele setted laetakse. Eelnev imab niiskust ning on olulise tähtsusega temperatuuride saavutamisel. Settele lisatakse teleskooplaaduriga tugiaineid ning materjal segatakse regulaarselt läbi. Aunade segamiseks on kasutusel koppsõel Allu. Materjali aunastamiseks on kasutusel teleskooplaadur ning ekskavaator. Protsessi toimimises veendumiseks mõõdetakse aunades temperatuure (mõõtja ET452-S011). Andmed salvestatakse protsessipäevikusse ja peetakse vastavat aruandlust. Vajalike temperatuuride saavutamise järgselt võetakse materjalist proov, milline saadetakse analüüsimisse akrediteeritud laborisse. Laborianalüüside vastavuse järgselt materjal ja pärast järelvalmimist suunatakse materjal taaskasutusse vastavalt ja Keskkonnaministri määruses „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded1“ toodud tingimustele.
Protsessi teostamiseks kulub töötluseks tehnikat ja seadmeid, diiselkütust ning inimtööjõud. Protsessi olevaid materjale hoitakse eraldi valmismaterjaliudest, samuti on eraldatud tugiained ja tugianetena kasutatavad jäätmed. Materjalid kaalutakse autokaaluga, jäätmete üle andja juures või rakendatakse mahupõhist arvestust erikaaludega. Muude jäätmete osas kasutatakse mahuarvutust, arvestades materjalide erikaalusid. Töötluse joonised on nähtavad lisadest.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevuse mõju ei põhjusta negatiivseid ilminguid ümbritsevas loodus- ega elukeskkonnas , kuna läheduses ei ole elamupiirkondi, ala asub hajaasustusega piirkonnas, läheduses ei ole loodusakaitsealuseid objekte ega muid tundlike osapooli, millele tegevus võiks mõju avaldada.
Hajaasustus ja kontrollitud tegevus aitab vältida potentsiaalseid häiringuid. Ei teostata tegevusi suurte tuulte puhul. Tegevusega võib kaasneda vähesel määral müra (seadmete kasutamisest), aga häiringu mõju on lokaalne ja läheduses ei ole elamuid, millisele tegevus mõju avaldaks. Tegevused siseruumis aitavad kaasa mõjude (lõhn, müra) levikule.
Seadmed, millistega tegevusi tehakse on hooldatud ja vastavad tehnilistele tingimustele ja on kooskõlas parima võimaliku tehnikaga. Väljaspool käitlusala ei ladustata jäätmeid, mis põhjustaksid häiringuid (sete, biolagunevad jäätmed).
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Sireli
Aadress
Sireli, Jõõpre küla, Pärnu linn, Pärnu maakond
Territoriaalkood
2289
Katastritunnus(ed)
15902:001:0525
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6482512, Y: 518884
X: 6482512, Y: 518884
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Jaani alajaam (15902:001:0066), Sireli (15902:001:0525). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Jaani alajaam (15902:001:0066), Sireli (15902:001:0525).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Sireli jäätmekäitluskoht
Kood  
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Sireli, Jõõpre küla, Pärnu linn, Pärnu maakond 15902:001:0525
X: 6482510, Y: 518887
X: 6482510, Y: 518887
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 38111 - Tavajäätmete kogumine
Käitluskohas käideldavad jäätmed Teiste (sh oma)
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U16 - Tavajäätmete käitluskoht
Komplekstegevus K1 - Jäätmekäitluskeskus
Asukoha üldiseloomustus Käitluskoht asub Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Jõõpre külas, Sireli kinnistul tegemist on hajaasustuse piirkonnaga, elamuid ümberringi on vähe (lähim eluhoone ca 190 m kaugusel, järgmine enam kui 270m), kinnistul on veel vana laudakompleks, milline on tühi ning naaberkinnistu, millisega ala piirneb on viljakuivati. Kinnistu puhul on tegemist hoonestatud objektiga, millisel on ka silohoidlad. Jäätmekäitlustegevuseks on arvestatud kinnistu kinnistu osa, milline on nähtav joonistest. Vastu võetud jäätmed ladustatakse üksteisest eraldi, vastavalt ladustusjoonistele.
Olemasolev keskkonnaseisund on hea, ala õhuosa läbib elektriliin, kinnistule pääseb mööda kruusakattega hea kandvusega teed, juurdepääs kinnistule on hea. Sissepääsule paigaldatakse väravad või sissepääsu piirav tõke, milline on lukustatav. Vöörastele ligipääs on tõkestatud. Viimatine tõkestab, et vöörad isikud ei pääseks objektile. Kinnistul on nii betoonkattega silohoidla alad, hoone kui ka muldkattega alad, jäätmekäitlustegevus toimub mõlematel aladel, arvestades jäätmete omadusi, mida neil ladustatakse. Materjale ladustatakse alal selliselt, et ei toimuks eri materjalide omavahelist segunemist (arvestatakse materjalide erikaalusid, ilmastikutundlikkust ning nende sobivusi ladustusalade järgi).
Tegevuse mõju ei põhjusta negatiivseid ilminguid, mis avaldaksid mõju ümbritsevale, läheduses on üksikud elamud, ala asub hajaasustuspiirkonnas, läheduses ei ole loodusakitsealuseid objekte ega muid tundlike osapooli, millele tegevus võiks mõju avaldada. Väliterritooriumil ladustatakse jäätmeid, millised ei põhjusta muutusi veekeskkonas, settejäätmed ladusatakse siseruumis ilmastiku eest kaitstult. Seadmed, millistega tegevusi tehakse on hooldatud ja ei tekita mürahäiringuid (vastavad tehnilistele tingimustele ja on kooskõlas parima võimaliku tehnikaga). Tolmuhäiringute ära hoidmiseks või minimeerimiseks arvestatakse klimaatilisi tingimusi, ladustades ja töödeldes jälgitakse ilmastikku, suure tuulega materjalide teisaldamist või hakkimist ei toimu.Kinnistu asub vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud põhjaveega asupaigas. Lähim puurkaev asub 170 m kaugusel (kirdes) järgmine samas suunas 210 m kaugusel, teised puurkaevud asuvad kaugemal.
Kinnistut kasutatkse kasutusteatise alusel, kinnisasja maaomandi kasutamisõigust kinnitav dokument on leitav lisadest.
Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus
Kirjeldus

Asukoha plaan lisatud, Lisa 1 Sireli kinnistu asukohaplaan. kinnistu asub Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Jõõpre külas, tegemist on hajaasustuse piirkonnaga, elamuid ümberringi on vähe. Kinnistu puhul on tegemist hoonestatud objektiga, millisel on ka silohoidla.

Olemasolev keskkonnaseisund on hea, ala õhuosa läbib elektriliin, kinnistule pääseb mööda kruusakattega hea kandvusega teed, juurdepääs kinnistule on hea.

Tegevuse mõju ei põhjusta negatiivseid ilminguid, mis avaldaksid mõju ümbritsevale, kuna läheduses on üksikud elamud ja tööstust millisele tegevus mõju avaldaks puudub.  Tegevus asub hajaasustuspiirkonnas, läheduses ei ole loodusakitsealuseid objekte ega muid tundlike osapooli, millele tegevus võiks mõju avaldada. Väliterritooriumil ladustatakse pinnaseid, kivimeid, puit jm taolist keskkonnale mitte koormust avaldavaid jäätmeliike. Seadmed, millistega tegevusi tehakse on hooldatud ja ei tekita mürahäiringuid (vastavad tehnilistele tingimustele ja on kooskõlas parima võimaliku tehnikaga). Tolmuhäiringute ära hoidmiseks või minimeerimiseks arvestatakse klimaatilisi tingimusi, ladustades ja töödeldes jälgitakse ilmastikku, suure tuulega materjalide teisaldamist või hakkimist ei toimu. Settetöötlus toimub siseruumis, milline aitab ohjata kõikvõimalikke mõjusid.

Territooriumil on pinnase alad ja betoonalad. Sissepääsule paigaldatakse väravad või sissepääsu piirav tõke, milline on lukustatav. Vöörastele ligipääs on tõkestatud.

Kinnistul on põhiliselt mittepõlevad jäätmed, aga teatud määral on ka puitjäätmeid, mis liigituvad põlevjäätmete hulka. Põlevamaterjalide hulk on madal - erinevad metsamajandusjäätmed, alused ja saepuru, igal juhul alla 1000m3. Sellest tulenevalt pole vajadust ka Päästeameti kooskõlastuse järele.

Käitluskohta vastu võetavate liikide üle arvestuse pidamise aluseks on mahuarvutus vastavate erikaaludega, jäätmed registreeritakse ja peetakse arvestust. Arvestuse pidamiseks on vajalikud vahendid olemas.
Seotud failid
Lisa 1: Asukoha_kaart_Sireli.docx
 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
Biolagunevate jäätmete käitlemine R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus 5 000 20 000
Jäätmete ladustamine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas. 51 100 500 000
Puidujäätmete hakkimine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 2 200 50 000
pinnase ja mineraaljäätmete ladustamine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas. 48 500 500 000
Pinnase ringlussevõtt R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 5 500 100 000
mineraaljäätmete ringlussevõtt R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine 43 000 500 000

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Sireli jäätmekäitluskoht
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
19 08 05 - Olmereovee puhastussetted 5 000   5 000 5 000 5 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
20 02 01 - Biolagunevad jäätmed 200   200 200 200 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 200   200 200 200 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
100 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 200   200 200 200 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 200   200 200 200 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
15 01 03 - Puitpakendid 1 000   1 000 1 000 1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
200 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
17 02 01 - Puit 1 000   1 000 1 000 1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
100 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
10 01 01 - Koldetuhk, räbu ja katlatuhk (välja arvatud koodinumbriga 10 01 04* nimetatud katlatuhk ning koodinumbritega 10 01 96* ja 10 01 97* nimetatud jäätmed) 1 000   1 000 1 000 1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
1 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine  
10 01 03 - Turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk 5 000   5 000 5 000 5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
5 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine  
17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05* 1 000   1 000 1 000 1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
1 000 R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel  
17 01 01 - Betoon 10 000   10 000 10 000 10 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
10 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine  
17 01 02 - Tellised 2 000   2 000 2 000 2 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
2 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine  
17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* 10 000   10 000 10 000 10 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
10 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine  
17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 10 000   10 000 10 000 10 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
10 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine  
02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed 100   100 100 100 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01* 5 000   5 000 5 000 5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
5 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine  

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Jrk nr Jäätmekäitlustoimingu nimetus Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, joonised, skeemid
1. Biolagunevate jäätmete käitlemine R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus Reoveesette stabiliseerimiseks kasutatakse aeroobset aunkompostimis meetodit. Materjal laetakse maha tootmisalale. Maha laetud materjal teisaldatakse aunadesse teleskooplaaduriga. Reoveesete segatakse tugiainetega (puiduhake,puukoor, saepuru, põhk) ning moodustatakse aunad mõõtmetega 3-4 m lai ja ca 2,5 m kõrged, auna pikkus varieerub. Materjali aunastamise eelselt moodustatakse auna alla põhust või heinast nn „padi“, millele setted laetakse. Eelnev imab niiskust ning on olulise tähtsusega temperatuuride saavutamisel. Settele lisatakse teleskooplaaduriga või ekskavaatoriga tugiaineid ning materjal segatakse regulaarselt läbi. Aunade segamiseks on ettevõttel vajalikud seadmed hangitud. Materjali siseveo teostamiseks on kasutusel traktor New Holland koos järelhaagisega ning teleskooplaadur. Aunastamiseks kasutatakse ka eksvaatorit (JCB JS160). Aunasid segatakse ja seiratakse regulaarselt, kasutades spetsiaalset mõõteseadet ja andmed salvestatakse digitaalselt, täiendavalt rakendatakse visuaalset kontrolli. Reoveesette ladustamine ja kompostimine (stabiliseerimine, hügieniseerimine) toimub vett mitteläbilaskvatel pindadel (betoonkattega ala).
Iga aun on eraldi märgistatud siltidega (nt AUN 1 ja alguse kuupäev).
Protsessi läbinud materjal ladustatakse järelvalmimiseks vastavasse tsooni, sellejärgselt suunatakse materjal taaskasutusse või antakse üle teisele keskkonnaluba omavale ettevõttele. Settejäätmeid ei vaheladustata valmis kujul aunades, millest tulenevalt ei ole arvestatud tagatist reovesettel (19 08 05 koodiga), samuti 02 01 03 ja 20 02 01 materjal suunatakse otse bioloogilisse töötlusesse ehk ei vaheladustata ega arvestata finantstagatise arvutusel. Materjal antakse üle peale valmimist, vastavad kokkulepped põllumajndusettevõtetega on saavutatud.		 Laadimiseks ja teisaldamiseks - teleskooplaadur Manitou MT731/ekskavaator JCB JS160.
Sisevedu - New Holland TM155 ja Manitou MT731
2. Puidujäätmete hakkimine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub Puitjäätmed võetakse vastu vastavalt kvaliteedile, materjalid ladustatakse eraldi hunnikutesse - töötlemata puit ja töödeldud puit. Töötlemata puhast puitu kasutatakse osaliselt tugiainena reoveesette protsessis ja töödeldud puitu antakse üle vastavat luba omavatele ettevõtetele.
Seadmete säilimiseks ja kvaliteedi tagamiseks eraldatakse puidujäätmetest metall. Materjalide vastavuse hindamiseks võetakse proove.		 Hakkimine läbi sisseostetud teenuse.
Materjalide teisaldamiseks kasutatakse teleskooplaadurit.
3. Pinnase ringlussevõtt R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub Ringlussevõetavatest pinnase fraktsioonidest võetakse pärast sõelumist pinnaseproovid, et määrata materjali vastavus õigusaktidega. Materjali võrreldakse Keskkonnaminstri määrusega nr 26 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases. Materjalidest määratakse järgmised ohtlikud ained: plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ja naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Saadud tulemusi võrreldakse tööstusmaa piirnormidele vastavate näitajatega ning elamumaa piirnormidele vastavate näitajatega. Tulemuste alusel ladustatakse materjalid ka vastavalt hunnikutesse. Kui tulemused vastavad näitajatele, siis antakse pinnas klientidele välja tootena.
Ringlussevõetud materjali üle andmisel kliendile teavitakse klienti sellest, kas üle antav pinnas sisaldavad ohtlikke aineid rohkem kui elamumaale sätestatud piirnormid või mitte. Elamumaa piirnorme ületava pinnase üle andmisel tuleb fikseerida materjali vastuvõtja ning materjali kasutamise asukoht ning neid andmeid vähemalt viis aastat säilitada.		 Pinnase sõelumine läbi sisseostetud teenuse (trummelsõel või tekksõel).
Materjalide teisaldamiseks ja laadimiseks kasutatakse teleskooplaadurit ja ekskavaatorit.
4. mineraaljäätmete ringlussevõtt R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine Ringlusse võetavad jäätmekoodid on välja toodud tabelis 2.2, tähistatud toimingukoodiga R5m. Ringlussevõtu aluseks on ettevõtte tegevuse kohta koostatud tootmisohje koos toimivusdeklaratsiooniga, leitav lisadest.
Tuhajäätmed, iga kliendi lõikes, registreeritakse väetiseregistris, muul juhul taaskasutatakse antud jäätmed Jäätmeseaduse alusel.		 Mineraaljäätmete purustamiseks kasutatakse mobiilset lõugpurustit, diiseltoitel (sisseostetav teenus). Purustatud mineraaljääted sõelutakse vajadusel tekksõela või trummelsõelaga, tagamaks fraktsioonid.
Jäätmete laadimiseks ja teisaldamiseks kasutatakse ekskavaatorit ja teleskooplaadurit
 
Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta
 

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Sireli jäätmekäitluskoht
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates) Üheaegne ladustamise kogus Jäätmeliik Põlev­materjal Üheaegne ladustamise kogus
Tonni m³ Tonni m³
1
X: 6482506, Y: 518884
X: 6482506, Y: 518884 		Betoonist aluspind, vett mitteläbilaskev 2 aastat 0 0 19 08 05 - Olmereovee puhastussetted Ei 0 0
2
X: 6482449, Y: 518833
X: 6482449, Y: 518833 		Kõvakattega aluspind 2 aastat 170 550 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) Jah 20 60
03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed Jah 10 40
03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* Jah 40 150
15 01 03 - Puitpakendid Jah 50 150
17 02 01 - Puit Jah 50 150
3
X: 6482444, Y: 518858
X: 6482444, Y: 518858 		Kõvakattega aluspind 2 aastat 25 50 10 01 01 - Koldetuhk, räbu ja katlatuhk (välja arvatud koodinumbriga 10 01 04* nimetatud katlatuhk ning koodinumbritega 10 01 96* ja 10 01 97* nimetatud jäätmed) Ei 10 20
10 01 03 - Turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk Ei 15 30
4
X: 6482514, Y: 518844
X: 6482514, Y: 518844 		Pinnasala 2 aastat 150 130 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* Ei 100 80
17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05* Ei 50 50
5
X: 6482493, Y: 518839
X: 6482493, Y: 518839 		Pinnasala 2 aastat 210 210 17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01* Ei 20 20
17 01 01 - Betoon Ei 70 70
17 01 02 - Tellised Ei 20 20
17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* Ei 50 50
17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* Ei 50 50
3.1
X: 6482438, Y: 518849
X: 6482438, Y: 518849 		Kõvakattega aluspind 2 aastat 100 100 19 08 05 - Olmereovee puhastussetted Ei 100 100
Seotud failid
Failid
Lisa 2: RTooted_garantii_voi_finantstagatise_arvutustabel_Sireli.xlsx

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid
Kirjeldus
Ettevõtte tegevusega võib kaasneda tolmutamist, puidujäätmete hakkimisel ja pinnaste sõelumisel võib kuivadel perioodil tolmu eralduda, samas on antud tegevuse mõju lokaalne kuna jälgitakse ilmastikku töötlemisel.
Ladustamisel jälgitakse tuulte suunda ja välditakse tööde tegemist suurte tuulte korral.
Ettevõtte tegevusega võib kaasneda vähesel määral müra (liikuvtrehnika).
Tuleohu tagamiseks võetakse vastu vaid neid jäätmeliike, mis on taotluses esitatud, välditakse põlevjäätmete suurel hulgal ladustamist, hoitakse kinni ladustusplaanidest.
Lõhnahäiringute vältimiseks teostatakse settejäätmete töötlemist kinnises siseruumis, haisu leviku ära hoidimiseks ja minimeerimiseks hoitakse kinni töötlemise protsessist. Aunadele lisatakse tugiaineid, mis aitavad protsessile kaasa.
 
Meetmed keskkonnariski vähendamiseks
Jrk nr Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika Meetme rakendamise tähtaeg
1. Keskkonnaohutus Keskkonnaohutus on tagatud läbi pädeva personali, kes on instrueeritud ning töö on korduva iseloomuga. Omatakse varasemat kogemust antud töödega seonduvalt. Teadvustatud on erinevate jäätmeliikide spetsiifikat ning nende ladustamiseks sobivatest asupaikadest.
Jäätmete teisaldust ja laadimisi teostatakse tehniliselt korras sõidukitega.		 Personali koolitamine, tehniliselt korras ja ohutud seadmed vastavalt töö iseloomule ja materjalile.

Pidev
2. Valve Kõrvaliste isikute sissepääsu tõkestamine. Sissepääsu tõkestamiseks on sissepääsul väravad, mis on suletavad. Ala ümbritsevad pinnasevallid ja kraavitus väldib liikuvtehnikaga ligipääsu.
Pidev
3. Tolmu ja mõjude ohjamine Tolmu ja peenosakeste laialikandmise tõkestamine läbi valitud ladustuskohtade väliterritooriumil. Sõelumistehnika ja purustustehnika on paigaldatud nii, et need jäävad kuhjade vahele, tekitades tuule eest kaitstuse. Osad tegevused ja materjalid siseruumides Laaduriga tihendatakse materjalide välispindasid, mis aitavad tolmu laialikandumist (kivid, pinnased) suurte tuulte puhul tööd seisatakse. Seadmed paigaldatakse tuulte varju. Võimalus kasutada vett materjalide niisutamiseks (puidud, pinnased, kivid). Hoonestuse olemasolu. Vastavalt vajadusele
4. Tuleohutus Tööde tegemisel juhindutakse Eestis kehtivatest tuleohutuse
normatiividest. Puidu hakkimisel on keelatud suitsetada ja kasutada lahtist
tuld. Liikuvtehnika on varustatud esmaste tulekustutusvahenditega. 		Hoones erinevates töötsoonides on esmased tule- ja muude avarii likvideerimise
vahendid (tulekustutid, vesi).
Pidev
5. heitvee tekke vähendamine Reoveesette puhul on tegemist niiske materjaliga, niiskuse vähendamiseks ja vihmaga juurde tuleva vee imamiseks kasutatakse tugiaineid ja aunade alla moodustatakse põhust ja heinast allapanu (nn padi), milline imab suurema vee kokku ja materjalide segamisel segatakse see omavahel kokku . Reoveesette töötemise protsessi käigus eraldub soojust kuna biolagunevad jäätmed lagunevad. Materjali niiskus kuumutatakse välja protsessiga kaasneva soojuse ja tugiainete kaasabil. Betoonpõrand ja mineraalsest materjalist seinad väldivad potentsiaalse vee leviku välja käitlustsoonist. Hoonestus, heina ja muude niiskust imavate materjalide kasutamine protsessis. Vastavalt vajadusele
 

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Sireli jäätmekäitluskoht
Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid
Jäätmete käitlus ja õnnetuste ennetamine Ettevõte on varustatud toimivate ja hooldatud seadmetega ning töötajad vajalike töövahendite, töötingimuste ja väljaõppega. Kõikide tegevuste juures arvestatakse kehtivate tervise-, keskkonnakaitse normatiividega, järgitakse tuleohutusnõudeid. Pidev
Õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed Ettevõtja tagab kõik endast oleneva vältimaks õnnetust. Kui õnnetus siiski ilmneb, teeb kõik endast oleneva õnnetuse mõju vähendamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks. Käitluskohas olev liikuvtehnika on varustatud esmaste tule- ja avariilikvideerimise vahenditega (tulekustuti, absorbent jm). Keskkonnareostuse korral likvideeritakse reostus iseseisvalt või kaasatakse Päästeamet. Igast õnnetusjuhtumist ja avariist, mis mõjutab keskkonda või inimese tervist, teavitatakse viivitamatult loa haldurit ja järelvalvet. Võimalusel võetakse tarvidusele abinõud, mis takistavad reostuse levikut. Ettevõte deponeerif finantstagatisega arvutatud summa riigi deposiidikontole. Õnnetuse ilmnemisel
Alustamisel Kasutatav tehnika ja seadmed peavad olema tehniliselt korras ja kasutamiseks ohutud. Alustamisel
järelhoolduse kava Tegevus ei eelda järelhoolduse kava olemasolu Jäätmekäitluse lõpetamisel
Lõpetamisel Taastatakse algne olukord, jäätmed antakse enne lõpetamist üle vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele või taaskasutatakse Jäätmeseaduse alusel. Jäätmekäitluse lõpetamisel
 

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Jrk nr 1.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Biolagunevate jäätmete käitlemine
Tehniline varustatus Biolagunevate jäätmete töötlemine aunkompostimise meetodil. Kasutatakse teleskooplaadureid teisadamiseks ja aunastamiseks, ekskavaatorit õhutamiseks ja tugiainete ühtlaseks laiali kandmiseks, temperatuurimõõturit seiramiseks ja traktorit materjalide teisaldamiseks ja transportimiseks. Atesteeritud laboreid analüüsimiseks.
Parim võimalik tehnika Kogu kasutatav tehnika on tehniliselt korras, hooldatatakse regulaarselt, rikete avastamisel need kõrvaldatakse. Töötatakse vaid tehniliselt korras seadmetega. Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine. JK PVT BAT 2,b.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale.
 
Jrk nr 2.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Jäätmete ladustamine (R13)
Tehniline varustatus Jäätmete ladustamiseks kasutatakse ekskavaatoreid ja laadureid. Ladustamiseks paigaldatakse materjalid kuhjadesse või ettenähtud alaldele piisavate vahekauguste ja kõrgustega, tagamaks nende püsimine ja ohutus. Ladustamiseks on kasutusel piisavate suurustega tsoonid. Materjalidest eraldatud võõriste kogumiseks on tsoonides kogumisvahendid - big-bagid ja 660l plastist konteinerid.
Parim võimalik tehnika Tehnika on tehniliselt korras, hooldatatakse regulaarselt, rikete avastamisel need kõrvaldatakse. Töötatakse vaid tehniliselt korras seadmetega. Jäätmete eraldatuse tagamine; kokkusobivuse tagamine. JK PVT BAT 2,e, f.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale.
 
Jrk nr 3.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Puidujäätmete hakkimine
Tehniline varustatus Puidujäätmed eraldatakse materjalid liikide (alused, ehituspuit, oksad) ning töödeldud ja töötlemata puit. Teisaldamiseks kasutatakse laadureid ja ekskavaatorit. Hakkimine toimub perioodiliselt, hakkimise teenust tellitakse koostööpartneritelt.
Parim võimalik tehnika Liikuvtehnika on tehniliselt korras, hooldatatakse regulaarselt , rikete avastamisel need kõrvaldatakse. Töötatakse vaid tehniliselt korras seadmetega. Tahkete sisendjäätmete sorteerimine. JK PVT BAT 2 g Sorteerimismeetodid; JK PVT ptk 6. Meetodite kirjeldus, p 6.4
Sorteerimismeetodid (käsitsi eraldamine, suurusel põhinev eraldamine)
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale. On olemas tehnikaga protsesside teostamiseks. Eraldatud jäätmed ladustatakse ette nähtud tsoonidesse.
 
Jrk nr 4.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia pinnase ja mineraaljäätmete ladustamine
Tehniline varustatus Pinnase ja mineraaljäätmete ladustamiseks kasutatakse ekskavaatorit ja laadurit. Ladustamiseks paigaldatakse materjalid kuhjadesse või ettenähtud alaldele piisavate vahekauguste ja kõrgustega, tagamaks nende püsimine ja ohutus.
Parim võimalik tehnika Tehnika on tehniliselt korras, hooldatatakse regulaarselt, rikete avastamisel need kõrvaldatakse. Töötatakse vaid tehniliselt korras seadmetega. JK PVT BAT 2 c Jäätmete jälgimise süsteem; JK PVT BAT 2 e Jäätmete eraldatuse tagamine
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale.
 
Jrk nr 5.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Pinnase ringlussevõtt
Tehniline varustatus Ringlussevõetavatest pinnase fraktsioonidest võetakse pärast sõelumist pinnaseproovid, et määrata materjali vastavus õigusaktidega. Materjali võrreldakse Keskkonnamainstri määrusega nr 26 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases. Materjalidest määratakse järgmised ohtlikud ained: plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ja naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Saadud tulemusi võrreldakse tööstusmaa piirnormidele vastavate näitajatega ning elamumaa piirnormidele vastavate näitajatega. Tulemuste alusel ladustatakse materjalid ka vastavalt hunnikutesse. Kui tulemused vastavad näitajatele, siis antakse pinnas klientidele välja tootena.
Ringlussevõetud materjali üle andmisel kliendile teavitakse klienti sellest, kas üle antav pinnas sisaldavad ohtlikke aineid rohkem kui elamumaale sätestatud piirnormid või mitte. Elamumaa piirnorme ületava pinnase üle andmisel tuleb fikseerida materjali vastuvõtja ning materjali kasutamise asukoht ning neid andmeid vähemalt viis aastat säilitada.
Parim võimalik tehnika Pinnasejäätmete sõelumiseks kasutatakse tekksõela või trummelsõela;
jäätmete teisaldamiseks - ekskvaator.
Jäätmete laadimiseks ja ladustamiseks - ekskavaator ja laadur.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale.
 
Jrk nr 6.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia mineraaljäätmete ringlussevõtt
Tehniline varustatus Ringlusse võetavad jäätmekoodid on välja toodud tabelis 2.2, tähistatud toimingukoodiga R5m. Ringlussevõtu aluseks on ettevõtte tegevuse kohta koostatud tootmisohje koos toimivusdeklaratsiooniga, leitav lisadest.
Parim võimalik tehnika Mineraaljäätmete purustamiseks kasutatakse mobiilset lõugpurustit, diiseltoitel (renditakse).
jäätmete teisaldamiseks - ekskvaator.
Jäätmete laadimiseks ja ladustamiseks - ekskavaator ja laadur.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale.
 

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Jrk nr Võimalik hädaolukord Hädaolukorra tekkimise võimaluse selgitus Rakendatavad meetmed
1. Tulekahju Tehnika (ekskavaatorid ja laadurid) ekspluateerimise käigus tekkiv süttimise oht läbi tehnilise rikke. Jäätmete süttimine Koolitatud personal, läheduses olevad esmased tulekustutusseadmed ja vajadusel Päästeameti kaasamine. Nõuetekohaste jäätmete vastuvõtt ja käitlemine.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
R Tooted OÜ poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on olmereovee puhastussetete vastuvõtt, bioloogiline töötlemine, ladustamine, töödeldud materjalist jäätmepartiide koostamine ning nende taaskasutusse suunamine või üle andmine vastavat õigust omavale isikule. Lisaks plaanitakse käidelda pinnasejäätmeid, kivijäätmeid ja puidujäätmeid. Selleks on ettevõte hankinud sobiva asupaigaga tootmiskoha.
Loa taotleja üheks tegevuseks on vastu võtta ja bioloogiliselt töödelda olmereoveesetteid (edaspidi nimetatud sete, reoveesetted või setted). Vähesel määral lisatakse reoveesettele jäätmebilansis olevaid materjale – haljastusjäätmed, saepuru, hakitud oksi, puiduhaket ja muid orgaanilisi materjale. Materjalile lisatakse protsessiks vajalikke tugiaineid (puukoor, hein ja põhk), seiratakse vajalike instrumentidega, õhutatakse vastavate seadmetega, võetakse laborianalüüse materjali valmimises veendumiseks ning ladustatakse sobivale alale enne taaskasutusse suunamist. Sette töötlemise eesmärgiks on töötlemata sette aeroobne stabiliseerimine, saavutamaks selle vastavus Veeseaduses ja Keskkonnaministri määruses Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded1 toodud nõuetele. Bioloogilse töötlemise (R12o või R3o) tulemusel saavutatakse materjal, mis on sobilik kasutamiseks valdavalt haljastuses ja põllumajanduses.
Käitis, millisele settejäätmete käitlust taotletakse, on varustatud hoonestusega, millises betoonist aluspind ja kiviseinad, misläbi on tõkestatud sademete väljauhtumine loodusesse. Täiendavalt annavad betoonseinad ja betoonaluspind head eeldused tugiainete, sette ja valmismaterjalide ladustamiseks ja ligipääsu materjalile.
Sisendmaterjali, reoveesette, aastane töötlusmaht on ca 5000 tonni, millele lisandub ca 1000 tonni, muid orgaanilisi jäätmeid. Töötluse tulemusena vee osakaal väheneb tunduvalt, tulenevalt sette eripärast, millise vee osakaal on kõrge. Bioloogilise töötluse tulemusena tekib ca 4200 kuni 4500 tonni valmis materjali, milline suunatakse taaskasutusse.
Töötlusprotsessiks on nö komposteerimine aunkompostimise meetodil, siseruumis. Materjal transporditakse sihtkohta kliendi transpordiga. Materjal laetakse maha töötlusalale, kompostiaunade rajamise vahetuslähedusse, hoonesse sisse. Maha laetud materjal teisaldatakse aunadesse teleskooplaaduriga. Aunad moodustatakse mõõtmetega 4 m lai ja ca 2,5 m kõrged, auna pikkus varieerub. Materjali aunastamise eelselt moodustatakse auna alla põhust või heinast nn „padi“, millele setted laetakse. Eelnev imab niiskust ning on olulise tähtsusega temperatuuride saavutamisel. Settele lisatakse teleskooplaaduriga tugiaineid ning materjal segatakse regulaarselt läbi. Aunade segamiseks on ettevõte hankinud vajalikud lisaseadmed. Materjali siseveo teostamiseks on traktor koos järelhaagisega ning teleskooplaadur. Protsessi toimimises veendumiseks mõõdetakse aunades temperatuure (mõõtja ET452-S011). Andmed salvestatakse protsessipäevikusse ja peetakse vastavat aruandlust. Vajalike temperatuuride saavutamise järgselt võetakse materjalist proov, milline saadetakse analüüsimisse akrediteeritud laborisse. Laborianalüüside vastavuse järgselt materjal ja pärast järelvalmimist suunatakse materjal taaskasutusse vastavalt ja Keskkonnaministri määruses Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded1 toodud tingimustele. Valmismaterjali ladustatakse väikes koguses tsoonis 3.1.
Sisendmaterjal (reoveesettel) pärineb veetöötlusettevõtetest, misläbi on teada materjali päritolu ja omadused.
Puidujäätmete töötlemine hõlmab endast üksnes puidu vastuvõttu, eraldamist ja ladustamist. Ning seejärel materjali hakkimist ning taaskasutusse suunamist. Vajadusel võetakse materjalidest proovid veendumaks biomassi vastavuses. Tolmuhäiringute vältimiseks jälgitakse ilmastikku. Tegemist loodusliku materjaliga, millisel negatiivset keskkonnamüju eeldada ei ole.
Kivijäätmete töötlemine toimub vastavalt tootmisohjes esitatud infole. Materjalid ladustatakse pinnase aladel. Tegevus ei too kaasa keskkonnahäiriguid, aastane töötlusmaht jääb alla künnisvõimsuse milline eeldaks välisõhu saasteluba.
Pinnasejäätmete ringlussevõtt toimub läbi sõelumisprotsessi ja ainukeseks märkimisvääresks keskkonnamõjuks on tolm. Tolmu laiali kandumise vältimiseks ei hakita tuuliste ilmadega ning ladustamisel arvestatakse piirkoguseid.
Protsesside teostamiseks kulub töötluseks tehnikat ja seadmeid, diiselkütust ning inimtööjõud. Protsessi olevaid materjale hoitakse eraldi valmismaterjalidest, samuti on eraldatud tugiained ja tugianetena kasutatavad jäätmed. Materjalide kaalud saadakse mahuarvestuse teel, arvestades Keskkonnaameti aksepteeritud metoodikat. Töötluse joonised on nähtavad lisadest.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus
Käitluskoht asub Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Jõõpre külas, Sireli kinnistul tegemist on hajaasustuse piirkonnaga, elamuid ümberringi on vähe (lähim eluhoone ca 190 m kaugusel, järgmine enam kui 270m), kinnistul on veel vana laudakompleks, milline on tühi ning naaberkinnistu, millisega ala piirneb on viljakuivati. Kinnistu puhul on tegemist hoonestatud objektiga, millisel on ka silohoidlad. Jäätmekäitlustegevuseks on arvestatud kinnistu kinnistu osa, milline on nähtav joonistest. Vastu võetud jäätmed ladustatakse üksteisest eraldi, vastavalt ladustusjoonistele.
Tooriumil toimub erinevate materjalide ladustamine – pinnased, kivijäätmed ja puidujäätmed ehk materjalid, mis ei avalda ladustades keskkonnahäiringuid ega ole ilmastiku suhtes tundlikud. Kinnistul puudub veevarustus ja kanalisatsioon. Elektrienergia on olemas, aga tootmisprotsessides seda otseselt vaja ei ole ja ei kasutata märkimisväärses osas (va nt valgustus, valve). Tegevusega kaasnev müra on lokaalne. Lõhnahäiringud on minimeeritud tulenevalt siseruumidest ja läbi kontrollitava sisendi on protsessi üle kontroll. Olemasolev keskkonnaseisund on hea, juurdepääs kinnistule läbi heas seisukorras tee. Sissepääs on varustatud väravatega, millised on suletavad. Eelnev hoiab ära võimaluse, et võõrad isikud saaksid iseseisvalt objektile. Läbi kontrollitud tegevuse ja nõuetekohaste jäätmete on tagatud põhjavee kaitse. Lisaks on tarvidusele võetud vastavad tugiained ja meetmed.
Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal, ettevõtte tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; Ala puhul on tegemist 100% maatulundusmaaga, aga kogu kinnistust jäätmekäitlusele kulub alla 5%, seega ei ole maa sihtotstarvega vastuolu.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Ettevõtte tegevus ei põhjusta pöördumatuid muutusi piirkonnas. Põhjavee seisukohalt on tegemist suhteliselt kaitstud põhjavee asupaigaga (vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile). Ettevõte peab oluliseks negatiivsete kekskkonnamõjude tekkimise vältimist. Selle tagamiseks ei võeta vastu vedelaid jäätmeid, olmejäätmeid, ega materjale mis sisaldavad ohtlikke aineid. Ettevõte ei vaheladusta ega töötle jäätmeid, milliste päritolus ega ohutuses jäätmeid üle andev klient teadmist ei oma.
Kinnistu asub vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud põhjaveega asupaigas. Lähim puurkaev asub 170 m kaugusel (kirdes) järgmine samas suunas 210 m kaugusel, teised puurkaevud asuvad kaugemal. Puurkaevude tsoonid ei ulatu käitlusaladeni.
Kinnistuid läbib elektripaigaldise kaitsevöönd (Elektriõhuliin alla 1 kV), milline ei mõjuta planeeritavat tegevust. Audru jõgi jääb enam kui 700 m kaugusele ida suunas. Lähim kultuurimälestis (muinsuskaitse objekt Jõõpre õigeusu kirik) jääb ca 800 m kaugusele, aga kaugus on niivõrd kaugel, et selleni tegevuskoht mõju ei avalda. Kinnistust ca 1,5 km kaugusel loode suunas jääb Lavassaare looduskaitseala.
Eelnevalt mainitud kitsendused ei ulatu jäätmekäitlusaladeni ning jäätmekäitlustegevus ei avalda negatiivset mõju mainitud elementidele.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Kavandatav tegevus ei too kaasa mõju välisõhu kvaliteedile, kuna tegevused ei mõjuta välisõhku märkimisväärselt, puidujäätmete hakkimise ja kivijäätmete töötlemise kogused ei ole suured ja mõju lokaalne.
Põhjavee olukorra hindamisel on kasutatud Eesti põhjavee kaitstuse kaarti; kitsendused, keskkonnaobjektid, puurkaevud, looduskaitse objektid on kontrollitud Maa-ameti "kitsenduste" kaardilt.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
Tegevuste nõuete tagamiseks kasutatakse tehniliselt korras tehnika ja parimat võimalikku tehnikat.

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus
Asukohakaart
Lisa 3: Asukoha_kaart_Sireli.docx
Ladustustsoonid
Lisa 4: Lisa_2_Ladustustsoonid_Sireli.docx
Finantstagatis
Lisa 5: RTooted_garantii_voi_finantstagatise_arvutustabel_Sireli.xlsx
Kasutusteatis
Lisa 6: Kasutusteatis_Tomson_RTooted_09.2022.asice
Reoveesette enesekontrolliplaan
Lisa 7: R_Tooted_reoveesette_enesekontrolliplaan.xlsx
Tootmisohje
Lisa 8: R_Tooted_tootmisohje_Sireli.docx