Tagasi menetluse vaatesse
Taotlused ja menetlused » Menetlus M-121670
Taotlus T-KL/1014379-4
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
R Tooted OÜ
Kontaktisik
Ranno Rästas
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Puidujäätmete, pinnasejäätmete ja kivijäätmete vastuvõtt ja taaskasutusse suunamine.
Parandustaotluse selgitus
Parandused vastavalt KeA kirjale 01.12.2022 nr DM-121670-6
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
R Tooted OÜ poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on mineraaljäätmete ja puidujäätmete vastuvõtt, töötlemine, ladustamine ning nende taaskasutusse suunamine või üle andmine vastavat õigust omavale isikule. Selleks on ettevõte hankinud sobiva kinnistu, sobivate rajatistega.
Käitis, millisele taotletakse luba on hoonestusega, millisel on vett mitteläbilaskev aluspind ning katus mis takistab sademete ligipääsu. Hoonestus aitab tagada materjalide parema püsivuse ja paremad ladustamise-töötlemise tingimused.
Vastuvõetud materjalid on keskkonnaohutud seeläbi on minimeeritud kahjulike elementide avaldumine keskkonnale. Tuhajäätmeid taaskasutatakse Väetiseseaduse alusel (lubiväetisena) kui ka tootmisohje alusel toodud tingimustele ehitusmaterjalina.
Tehniline varustus – betoonist pind, osade puitmaterjalide ja tuhakede jaoks, misläbi on tagatud paremad ladustamistingimused ja tuulekaitse.
Sisendmaterjali, mineraaljäätmed, pinnasejäätmed ja puidud, aastane maksimaalne töötlusmaht kõikide koodide lõikes kokku on ca 58000 tonni, kivi ja pinnasejäätmete suurest erikaalust tulenevalt. Töötluse tulemusena saadakse mineraaljäätmete ja pinnasejäätmete puhul tootetingimustele vastav valmis materjali, milline suunatakse taaskasutusse. Puitjäätmed väärindatakse kütteks, väike osas suunatakse korduskasutusse (nt terved puitalused ja kasutuskõlblikud prussid).
Materjal transporditakse sihtkohta veokitega, ettevõte ise veoteenust ei paku, materjal tarnitakse koostööpartnerite poolt. Materjal laetakse maha vastavalt liigile õigesse tsooni järgides ladustusjooniseid. Maha laetud materjal teisaldatakse hunnikutesse teleskooplaaduriga. Aunad kõrgused ei ületa 5 meetrit, auna pikkused varieeruvad vastavalt töötlustsoonide suurustele.
Protsessi teostamiseks kulub töötluseks tehnikat ja seadmeid, diiselkütust ning inimtööjõud. Protsessis olevaid materjale hoitakse eraldi valmismaterjaliudest, samuti on eraldatud tugiained ja tugianetena kasutatavad jäätmed. Materjalid kaalutakse autokaaluga, jäätmete üle andja juures või rakendatakse mahupõhist arvestust erikaaludega. Muude jäätmete osas kasutatakse mahuarvutust, arvestades materjalide erikaalusid. Töötluse joonised on nähtavad lisadest.
Käitis, millisele taotletakse luba on hoonestusega, millisel on vett mitteläbilaskev aluspind ning katus mis takistab sademete ligipääsu. Hoonestus aitab tagada materjalide parema püsivuse ja paremad ladustamise-töötlemise tingimused.
Vastuvõetud materjalid on keskkonnaohutud seeläbi on minimeeritud kahjulike elementide avaldumine keskkonnale. Tuhajäätmeid taaskasutatakse Väetiseseaduse alusel (lubiväetisena) kui ka tootmisohje alusel toodud tingimustele ehitusmaterjalina.
Tehniline varustus – betoonist pind, osade puitmaterjalide ja tuhakede jaoks, misläbi on tagatud paremad ladustamistingimused ja tuulekaitse.
Sisendmaterjali, mineraaljäätmed, pinnasejäätmed ja puidud, aastane maksimaalne töötlusmaht kõikide koodide lõikes kokku on ca 58000 tonni, kivi ja pinnasejäätmete suurest erikaalust tulenevalt. Töötluse tulemusena saadakse mineraaljäätmete ja pinnasejäätmete puhul tootetingimustele vastav valmis materjali, milline suunatakse taaskasutusse. Puitjäätmed väärindatakse kütteks, väike osas suunatakse korduskasutusse (nt terved puitalused ja kasutuskõlblikud prussid).
Materjal transporditakse sihtkohta veokitega, ettevõte ise veoteenust ei paku, materjal tarnitakse koostööpartnerite poolt. Materjal laetakse maha vastavalt liigile õigesse tsooni järgides ladustusjooniseid. Maha laetud materjal teisaldatakse hunnikutesse teleskooplaaduriga. Aunad kõrgused ei ületa 5 meetrit, auna pikkused varieeruvad vastavalt töötlustsoonide suurustele.
Protsessi teostamiseks kulub töötluseks tehnikat ja seadmeid, diiselkütust ning inimtööjõud. Protsessis olevaid materjale hoitakse eraldi valmismaterjaliudest, samuti on eraldatud tugiained ja tugianetena kasutatavad jäätmed. Materjalid kaalutakse autokaaluga, jäätmete üle andja juures või rakendatakse mahupõhist arvestust erikaaludega. Muude jäätmete osas kasutatakse mahuarvutust, arvestades materjalide erikaalusid. Töötluse joonised on nähtavad lisadest.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevuse mõju ei põhjusta negatiivseid ilminguid ümbritsevas loodus- ega elukeskkonnas , kuna läheduses ei ole elamupiirkondi, ala asub hajaasustusega piirkonnas, läheduses ei ole loodusakaitsealuseid objekte ega muid tundlike osapooli, millele tegevus võiks mõju avaldada.
Hajaasustus ja kontrollitud tegevus aitab vältida potentsiaalseid häiringuid. Ei teostata tegevusi suurte tuulte puhul. Tegevusega võib kaasneda vähesel määral müra (seadmete kasutamisest), aga häiringu mõju on lokaalne ja läheduses ei ole elamuid, millisele tegevus mõju avaldaks. Tegevused siseruumis aitavad kaasa mõjude (lõhn, müra) levikule.
Seadmed, millistega tegevusi tehakse on hooldatud ja vastavad tehnilistele tingimustele ja on kooskõlas parima võimaliku tehnikaga. Väljaspool käitlusala ei ladustata jäätmeid, mis põhjustaksid häiringuid.
Hajaasustus ja kontrollitud tegevus aitab vältida potentsiaalseid häiringuid. Ei teostata tegevusi suurte tuulte puhul. Tegevusega võib kaasneda vähesel määral müra (seadmete kasutamisest), aga häiringu mõju on lokaalne ja läheduses ei ole elamuid, millisele tegevus mõju avaldaks. Tegevused siseruumis aitavad kaasa mõjude (lõhn, müra) levikule.
Seadmed, millistega tegevusi tehakse on hooldatud ja vastavad tehnilistele tingimustele ja on kooskõlas parima võimaliku tehnikaga. Väljaspool käitlusala ei ladustata jäätmeid, mis põhjustaksid häiringuid.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Sireli
Aadress
Sireli, Jõõpre küla, Pärnu linn, Pärnu maakond
Territoriaalkood
2289
Katastritunnus(ed)
15902:001:0525
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6482512, Y: 518884
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Jaani alajaam (15902:001:0066), Sireli (15902:001:0525). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Jaani alajaam (15902:001:0066), Sireli (15902:001:0525).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
Kuni
3. Eriosa - Jäätmed
3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed
| Käitluskoha andmed | |||||||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Käitluskoha jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||||||||||||||
| Nimetus | Sireli jäätmekäitluskoht | ||||||||||||||||||||||||||||||||
| Kood | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Aadress ja katastritunnus |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
| Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) | 38111 - Tavajäätmete kogumine | ||||||||||||||||||||||||||||||||
| Käitluskohas käideldavad jäätmed | Teiste (sh oma) | ||||||||||||||||||||||||||||||||
| Jäätmekäitluskoha tegevusliik | U16 - Tavajäätmete käitluskoht | ||||||||||||||||||||||||||||||||
| Komplekstegevus | K1 - Jäätmekäitluskeskus | ||||||||||||||||||||||||||||||||
| Komplekstegevuse selgitus muu korral | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Asukoha üldiseloomustus | Käitluskoht asub Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Jõõpre külas, Sireli kinnistul tegemist on hajaasustuse piirkonnaga, elamuid ümberringi on vähe (lähim eluhoone ca 190 m kaugusel, järgmine enam kui 270m), kinnistul on veel vana laudakompleks, milline on tühi ning naaberkinnistu, millisega ala piirneb on viljakuivati. Kinnistu puhul on tegemist hoonestatud objektiga, millisel on ka silohoidlad. Jäätmekäitlustegevuseks on arvestatud kinnistu kinnistu osa, milline on nähtav joonistest. Vastu võetud jäätmed ladustatakse üksteisest eraldi, vastavalt ladustusjoonistele.
Olemasolev keskkonnaseisund on hea, ala õhuosa läbib elektriliin, kinnistule pääseb mööda kruusakattega hea kandvusega teed, juurdepääs kinnistule on hea. Sissepääsule paigaldatakse väravad või sissepääsu piirav tõke, milline on lukustatav. Vöörastele ligipääs on tõkestatud. Viimatine tõkestab, et vöörad isikud ei pääseks objektile. Kinnistul on nii betoonkattega silohoidla alad, hoone kui ka muldkattega alad, jäätmekäitlustegevus toimub mõlematel aladel, arvestades jäätmete omadusi, mida neil ladustatakse. Materjale ladustatakse alal selliselt, et ei toimuks eri materjalide omavahelist segunemist (arvestatakse materjalide erikaalusid, ilmastikutundlikkust ning nende sobivusi ladustusalade järgi). Tegevuse mõju ei põhjusta negatiivseid ilminguid, mis avaldaksid mõju ümbritsevale, läheduses on üksikud elamud, ala asub hajaasustuspiirkonnas, läheduses ei ole loodusakitsealuseid objekte ega muid tundlike osapooli, millele tegevus võiks mõju avaldada. Väliterritooriumil ladustatakse jäätmeid, millised ei põhjusta muutusi veekeskkonas, settejäätmed ladusatakse siseruumis ilmastiku eest kaitstult. Seadmed, millistega tegevusi tehakse on hooldatud ja ei tekita mürahäiringuid (vastavad tehnilistele tingimustele ja on kooskõlas parima võimaliku tehnikaga). Tolmuhäiringute ära hoidmiseks või minimeerimiseks arvestatakse klimaatilisi tingimusi, ladustades ja töödeldes jälgitakse ilmastikku, suure tuulega materjalide teisaldamist või hakkimist ei toimu.Kinnistu asub vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud põhjaveega asupaigas. Lähim puurkaev asub 170 m kaugusel (kirdes) järgmine samas suunas 210 m kaugusel, teised puurkaevud asuvad kaugemal. Kinnistut kasutatkse kasutusteatise alusel, kinnisasja maaomandi kasutamisõigust kinnitav dokument on leitav lisadest. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
| Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Kirjeldus |
Asukoha plaan lisatud, Lisa 1 Sireli kinnistu asukohaplaan. kinnistu asub Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Jõõpre külas, tegemist on hajaasustuse piirkonnaga, elamuid ümberringi on vähe. Kinnistu puhul on tegemist hoonestatud objektiga, millisel on ka silohoidla. Olemasolev keskkonnaseisund on hea, ala õhuosa läbib elektriliin, kinnistule pääseb mööda kruusakattega hea kandvusega teed, juurdepääs kinnistule on hea. Tegevuse mõju ei põhjusta negatiivseid ilminguid, mis avaldaksid mõju ümbritsevale, kuna läheduses on üksikud elamud ja tööstust millisele tegevus mõju avaldaks puudub. Tegevus asub hajaasustuspiirkonnas, läheduses ei ole loodusakitsealuseid objekte ega muid tundlike osapooli, millele tegevus võiks mõju avaldada. Väliterritooriumil ladustatakse pinnaseid, kivimeid, puit jm taolist keskkonnale mitte koormust avaldavaid jäätmeliike. Seadmed, millistega tegevusi tehakse on hooldatud ja ei tekita mürahäiringuid (vastavad tehnilistele tingimustele ja on kooskõlas parima võimaliku tehnikaga). Tolmuhäiringute ära hoidmiseks või minimeerimiseks arvestatakse klimaatilisi tingimusi, ladustades ja töödeldes jälgitakse ilmastikku, suure tuulega materjalide teisaldamist või hakkimist ei toimu. Territooriumil on pinnase alad ja betoonalad. Sissepääsule paigaldatakse väravad või sissepääsu piirav tõke, milline on lukustatav. Vöörastele ligipääs on tõkestatud. Kinnistul on põhiliselt mittepõlevad jäätmed, aga teatud määral on ka puitjäätmeid, mis liigituvad põlevjäätmete hulka. Põlevamaterjalide hulk on madal - erinevad metsamajandusjäätmed, alused ja saepuru, igal juhul alla 1000m3. Sellest tulenevalt pole vajadust ka Päästeameti kooskõlastuse järele. Käitluskohta vastu võetavate liikide üle arvestuse pidamise aluseks on mahuarvutus vastavate erikaaludega, jäätmed registreeritakse ja peetakse arvestust. Arvestuse pidamiseks on vajalikud vahendid olemas. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
| Seotud failid |
Lisa 1:
Asukoha_kaart_Sireli.docx
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
| Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused | |||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul
| Jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Käitluskoha nimetus | Sireli jäätmekäitluskoht | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus
| Jrk nr | Jäätmekäitlustoimingu nimetus | Toimingu kood | Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus | Tehnilise varustuse kirjeldus | Lisadokumendid, joonised, skeemid |
|---|---|---|---|---|---|
| 1. | Puidujäätmete hakkimine | R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub | Puitjäätmed võetakse vastu vastavalt kvaliteedile, materjalid ladustatakse eraldi hunnikutesse - töötlemata puit ja töödeldud puit. Jäätmepuitu antakse üle vastavat luba omavatele ettevõtetele.
Seadmete säilimiseks ja kvaliteedi tagamiseks eraldatakse puidujäätmetest metall. Materjalide vastavuse hindamiseks võetakse proove. |
Hakkimine läbi sisseostetud teenuse.
Materjalide teisaldamiseks kasutatakse teleskooplaadurit. |
|
| 2. | Pinnase ringlussevõtt | R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub | Ringlussevõetavatest pinnase fraktsioonidest võetakse pärast sõelumist pinnaseproovid, et määrata materjali vastavus õigusaktidega. Materjali võrreldakse Keskkonnaminstri määrusega nr 26 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases. Materjalidest määratakse järgmised ohtlikud ained: plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ja naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Saadud tulemusi võrreldakse tööstusmaa piirnormidele vastavate näitajatega ning elamumaa piirnormidele vastavate näitajatega. Tulemuste alusel ladustatakse materjalid ka vastavalt hunnikutesse. Kui tulemused vastavad näitajatele, siis antakse pinnas klientidele välja tootena.
Ringlussevõetud materjali üle andmisel kliendile teavitakse klienti sellest, kas üle antav pinnas sisaldavad ohtlikke aineid rohkem kui elamumaale sätestatud piirnormid või mitte. Elamumaa piirnorme ületava pinnase üle andmisel tuleb fikseerida materjali vastuvõtja ning materjali kasutamise asukoht ning neid andmeid vähemalt viis aastat säilitada. |
Pinnase sõelumine läbi sisseostetud teenuse (trummelsõel või tekksõel).
Materjalide teisaldamiseks ja laadimiseks kasutatakse teleskooplaadurit ja ekskavaatorit. |
|
| 3. | mineraaljäätmete ringlussevõtt | R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine | Ringlusse võetavad jäätmekoodid on välja toodud tabelis 2.2, tähistatud toimingukoodiga R5m. Ringlussevõtu aluseks on ettevõtte tegevuse kohta koostatud tootmisohje koos toimivusdeklaratsiooniga, leitav lisadest.
Tuhajäätmed, iga kliendi lõikes, registreeritakse väetiseregistris, muul juhul taaskasutatakse antud jäätmed Jäätmeseaduse alusel. |
Mineraaljäätmete purustamiseks kasutatakse mobiilset lõugpurustit, diiseltoitel (sisseostetav teenus). Purustatud mineraaljääted sõelutakse vajadusel tekksõela või trummelsõelaga, tagamaks fraktsioonid.
Jäätmete laadimiseks ja teisaldamiseks kasutatakse ekskavaatorit ja teleskooplaadurit |
|
| 4. | Korduskasutuseks ettevalmistamine | R3k - jäätmeteks muutunud, peamiselt orgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine | Puitjäätmetest kasutuskõlblike aluste ja korduskasutuseks sobiva puidu eraldamine, mida kasutada korduskasutuse eesmärgil. Materjalide eraldamise eelduseks on, et tegemist on korralike, tervete ja kaubanduslikult korrektsete materjalidega - nt terved prussid, korras puitalused. | Kogumisvahendid kogumiseks, laadur materjalide eraldamiseks. |
|
| 5. | Tuhkade taaskasutamine (väetis) | R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine | Tuhad, millised on kantud väetiseregistrisse taaskasutatakse väetiseaduse kohaselt väetisena, keskkonnaluba annab aluse nimetatud materjali ringlussevõtuks.
Tuhajäätmetest võetakse analüüsid veenudmaks nende vastavuses väetiseseadusele. Igakordse katlamaja (kliendi) puhul esitatakse loa haldurile vastav info. Juhul kui materjale ei lisata väetiseregistrisse, siis saab neid taaskasutada ehitusmaterjalina vastavalt ohjes toodud nõuetele. Käitlus hõlmab jäätmekoode 10 01 03 ja 10 01 01. |
Laadurid materjalide teisaldamiseks ja kuhjamiseks. Teenusena laborid analüüsimisteks |
|
| 6. | Tuhkade taaskasutamine (täitematerjal) | R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine | Ringlusse võetavad jäätmekoodid on välja toodud tabelis 2.2, tähistatud toimingukoodiga R5m. Ringlussevõtu aluseks on ettevõtte tegevuse kohta koostatud tootmisohje koos toimivusdeklaratsiooniga, leitav lisadest.
Materjalid ladustatakse hunnikutesse vastavalt ladustusplaanile, seejärel neid töödeldakse trummelsõelaga, veendumaks fraktsioonile vastavuses. Materjali kasutatakse ringlussevõtu järgselt materjalina vastavalt ohjest toodule - Toodet ei kasutata kandekonstruktsioonide valmistamisel ega avalikult kasutatavate teede ehitamisel. Materjalist on enne ringlussevõttu võetud analüüsid vastavalt Keskkonnaminstri määruse nr 21 lisa 2 näitajatele. Käitlus hõlmab jäätmekoode 10 01 03 ja 10 01 01. |
Laadurid materjalide teisaldamiseks ja kuhjamiseks. Teenusena laborid analüüsimisteks |
|
Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta
3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul
| Jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Käitluskoha nimetus | Sireli jäätmekäitluskoht | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Seotud failid
3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed
Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid
Kirjeldus
Ettevõtte tegevusega võib kaasneda tolmutamist, puidujäätmete hakkimisel ja pinnaste sõelumisel võib kuivadel perioodil tolmu eralduda, samas on antud tegevuse mõju lokaalne kuna jälgitakse ilmastikku töötlemisel.
Ladustamisel jälgitakse tuulte suunda ja välditakse tööde tegemist suurte tuulte korral.
Ettevõtte tegevusega võib kaasneda vähesel määral müra (liikuvtrehnika).
Tuleohu tagamiseks võetakse vastu vaid neid jäätmeliike, mis on taotluses esitatud, välditakse põlevjäätmete suurel hulgal ladustamist, hoitakse kinni ladustusplaanidest.
Ladustamisel jälgitakse tuulte suunda ja välditakse tööde tegemist suurte tuulte korral.
Ettevõtte tegevusega võib kaasneda vähesel määral müra (liikuvtrehnika).
Tuleohu tagamiseks võetakse vastu vaid neid jäätmeliike, mis on taotluses esitatud, välditakse põlevjäätmete suurel hulgal ladustamist, hoitakse kinni ladustusplaanidest.
Meetmed keskkonnariski vähendamiseks
| Jrk nr | Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus | Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika | Meetme rakendamise tähtaeg |
|---|---|---|---|---|
| 1. | Keskkonnaohutus | Keskkonnaohutus on tagatud läbi pädeva personali, kes on instrueeritud ning töö on korduva iseloomuga. Omatakse varasemat kogemust antud töödega seonduvalt. Teadvustatud on erinevate jäätmeliikide spetsiifikat ning nende ladustamiseks sobivatest asupaikadest.
Jäätmete teisaldust ja laadimisi teostatakse tehniliselt korras sõidukitega. |
Personali koolitamine, tehniliselt korras ja ohutud seadmed vastavalt töö iseloomule ja materjalile.
|
Pidev |
| 2. | Valve | Kõrvaliste isikute sissepääsu tõkestamine. | Sissepääsu tõkestamiseks on sissepääsul väravad, mis on suletavad. Ala ümbritsevad pinnasevallid ja kraavitus väldib liikuvtehnikaga ligipääsu.
|
Pidev |
| 3. | Tolmu ja mõjude ohjamine | Tolmu ja peenosakeste laialikandmise tõkestamine läbi valitud ladustuskohtade väliterritooriumil. Sõelumistehnika ja purustustehnika on paigaldatud nii, et need jäävad kuhjade vahele, tekitades tuule eest kaitstuse. Osad tegevused ja materjalid siseruumides | Laaduriga tihendatakse materjalide välispindasid, mis aitavad tolmu laialikandumist (kivid, pinnased) suurte tuulte puhul tööd seisatakse. Seadmed paigaldatakse tuulte varju. Võimalus kasutada vett materjalide niisutamiseks (puidud, pinnased, kivid). Hoonestuse olemasolu. | Vastavalt vajadusele |
| 4. | Tuleohutus | Tööde tegemisel juhindutakse Eestis kehtivatest tuleohutuse
normatiividest. Puidu hakkimisel on keelatud suitsetada ja kasutada lahtist tuld. Liikuvtehnika on varustatud esmaste tulekustutusvahenditega. |
Hoones erinevates töötsoonides on esmased tule- ja muude avarii likvideerimise
vahendid (tulekustutid, vesi). |
Pidev |
3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava
| Jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Käitluskoha nimetus | Sireli jäätmekäitluskoht | ||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||
3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga
| Jrk nr | 1. |
|---|---|
| Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | Jäätmete ladustamine (R13) |
| Tehniline varustatus | Jäätmete ladustamiseks kasutatakse ekskavaatoreid ja laadureid. Ladustamiseks paigaldatakse materjalid kuhjadesse või ettenähtud alaldele piisavate vahekauguste ja kõrgustega, tagamaks nende püsimine ja ohutus. Ladustamiseks on kasutusel piisavate suurustega tsoonid. Materjalidest eraldatud võõriste kogumiseks on tsoonides kogumisvahendid - big-bagid ja 660l plastist konteinerid. |
| Parim võimalik tehnika | Tehnika on tehniliselt korras, hooldatatakse regulaarselt, rikete avastamisel need kõrvaldatakse. Töötatakse vaid tehniliselt korras seadmetega. Jäätmete eraldatuse tagamine; kokkusobivuse tagamine. JK PVT BAT 2,e, f.
|
| Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale. |
| Jrk nr | 2. |
| Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | Puidujäätmete hakkimine |
| Tehniline varustatus | Puidujäätmed eraldatakse materjalid liikide (alused, ehituspuit, oksad) ning töödeldud ja töötlemata puit. Teisaldamiseks kasutatakse laadureid ja ekskavaatorit. Hakkimine toimub perioodiliselt, hakkimise teenust tellitakse koostööpartneritelt. |
| Parim võimalik tehnika | Liikuvtehnika on tehniliselt korras, hooldatatakse regulaarselt , rikete avastamisel need kõrvaldatakse. Töötatakse vaid tehniliselt korras seadmetega. Tahkete sisendjäätmete sorteerimine. JK PVT BAT 2 g Sorteerimismeetodid; JK PVT ptk 6. Meetodite kirjeldus, p 6.4
Sorteerimismeetodid (käsitsi eraldamine, suurusel põhinev eraldamine) |
| Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale. On olemas tehnikaga protsesside teostamiseks. Eraldatud jäätmed ladustatakse ette nähtud tsoonidesse. |
| Jrk nr | 3. |
| Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | pinnase ja mineraaljäätmete ladustamine |
| Tehniline varustatus | Pinnase ja mineraaljäätmete ladustamiseks kasutatakse ekskavaatorit ja laadurit. Ladustamiseks paigaldatakse materjalid kuhjadesse või ettenähtud alaldele piisavate vahekauguste ja kõrgustega, tagamaks nende püsimine ja ohutus. |
| Parim võimalik tehnika | Tehnika on tehniliselt korras, hooldatatakse regulaarselt, rikete avastamisel need kõrvaldatakse. Töötatakse vaid tehniliselt korras seadmetega. JK PVT BAT 2 c Jäätmete jälgimise süsteem; JK PVT BAT 2 e Jäätmete eraldatuse tagamine |
| Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale. |
| Jrk nr | 4. |
| Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | Pinnase ringlussevõtt |
| Tehniline varustatus | Ringlussevõetavatest pinnase fraktsioonidest võetakse pärast sõelumist pinnaseproovid, et määrata materjali vastavus õigusaktidega. Materjali võrreldakse Keskkonnamainstri määrusega nr 26 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases. Materjalidest määratakse järgmised ohtlikud ained: plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ja naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Saadud tulemusi võrreldakse tööstusmaa piirnormidele vastavate näitajatega ning elamumaa piirnormidele vastavate näitajatega. Tulemuste alusel ladustatakse materjalid ka vastavalt hunnikutesse. Kui tulemused vastavad näitajatele, siis antakse pinnas klientidele välja tootena.
Ringlussevõetud materjali üle andmisel kliendile teavitakse klienti sellest, kas üle antav pinnas sisaldavad ohtlikke aineid rohkem kui elamumaale sätestatud piirnormid või mitte. Elamumaa piirnorme ületava pinnase üle andmisel tuleb fikseerida materjali vastuvõtja ning materjali kasutamise asukoht ning neid andmeid vähemalt viis aastat säilitada. |
| Parim võimalik tehnika | Pinnasejäätmete sõelumiseks kasutatakse tekksõela või trummelsõela;
jäätmete teisaldamiseks - ekskvaator. Jäätmete laadimiseks ja ladustamiseks - ekskavaator ja laadur. |
| Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale. |
| Jrk nr | 5. |
| Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | mineraaljäätmete ringlussevõtt |
| Tehniline varustatus | Ringlusse võetavad jäätmekoodid on välja toodud tabelis 2.2, tähistatud toimingukoodiga R5m. Ringlussevõtu aluseks on ettevõtte tegevuse kohta koostatud tootmisohje koos toimivusdeklaratsiooniga, leitav lisadest. |
| Parim võimalik tehnika | Mineraaljäätmete purustamiseks kasutatakse mobiilset lõugpurustit, diiseltoitel (renditakse).
jäätmete teisaldamiseks - ekskvaator. Jäätmete laadimiseks ja ladustamiseks - ekskavaator ja laadur. |
| Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale. |
| Jrk nr | 6. |
| Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia | Tuhkade taaskasutamine |
| Tehniline varustatus | Iga katlamaja tuhajäätmed lisatakse väetiseregistrisse, tehakse vastavad analüüsid. Kui ei käidelda väetiseseaduse aluse siis taaskasutakse Jäätmeseaduse alusel. |
| Parim võimalik tehnika | jäätmete teisaldamiseks ja laadimiseks - ekskvaator.
Jäätmete laadimiseks ja ladustamiseks - laadur. analüüsimiseks - atesteeritud laborid (teenus) |
| Võrdlus parima võimaliku tehnikaga | Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale. |
3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused
| Jrk nr | Võimalik hädaolukord | Hädaolukorra tekkimise võimaluse selgitus | Rakendatavad meetmed |
|---|---|---|---|
| 1. | Tulekahju | Tehnika (ekskavaatorid ja laadurid) ekspluateerimise käigus tekkiv süttimise oht läbi tehnilise rikke. Jäätmete süttimine | Koolitatud personal, läheduses olevad esmased tulekustutusseadmed ja vajadusel Päästeameti kaasamine. Nõuetekohaste jäätmete vastuvõtt ja käitlemine. |
3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta
Ei ole asjakohane3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus
Ei ole asjakohane3.11. Lisad
Vorm ei ole asjakohane.7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
R Tooted OÜ poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on mineraaljäätmete ja puidujäätmete vastuvõtt, töötlemine, ladustamine ning nende taaskasutusse suunamine või üle andmine vastavat õigust omavale isikule. Selleks on ettevõte hankinud sobiva kinnistu, sobivate rajatistega.
Puidujäätmete töötlemine hõlmab endast üksnes puidu vastuvõttu, eraldamist ja ladustamist. Ning seejärel materjali hakkimist ning taaskasutusse suunamist. Vajadusel võetakse materjalidest proovid veendumaks biomassi vastavuses. Tolmuhäiringute vältimiseks jälgitakse ilmastikku. Tegemist loodusliku materjaliga, millisel negatiivset keskkonnamüju eeldada ei ole.
Kivijäätmete töötlemine toimub vastavalt tootmisohjes esitatud infole. Materjalid ladustatakse pinnase aladel. Tegevus ei too kaasa keskkonnahäiriguid, aastane töötlusmaht jääb alla künnisvõimsuse milline eeldaks välisõhu saasteluba.
Pinnasejäätmete ringlussevõtt toimub läbi sõelumisprotsessi ja ainukeseks märkimisvääresks keskkonnamõjuks on tolm. Tolmu laiali kandumise vältimiseks ei hakita tuuliste ilmadega ning ladustamisel arvestatakse piirkoguseid.
Tuhkade puhul, iIga katlamaja, tuhajäätmed lisatakse väetiseregistrisse, tehakse vastavad analüüsid. Kui ei käidelda väetiseseaduse aluse siis taaskasutakse Jäätmeseaduse alusel.
Protsesside teostamiseks kulub töötluseks tehnikat ja seadmeid, diiselkütust ning inimtööjõud. Protsessi olevaid materjale hoitakse eraldi valmismaterjalidest. Materjalide kaalud saadakse mahuarvestuse teel, arvestades Keskkonnaameti aksepteeritud metoodikat. Töötluse joonised on nähtavad lisadest.
Puidujäätmete töötlemine hõlmab endast üksnes puidu vastuvõttu, eraldamist ja ladustamist. Ning seejärel materjali hakkimist ning taaskasutusse suunamist. Vajadusel võetakse materjalidest proovid veendumaks biomassi vastavuses. Tolmuhäiringute vältimiseks jälgitakse ilmastikku. Tegemist loodusliku materjaliga, millisel negatiivset keskkonnamüju eeldada ei ole.
Kivijäätmete töötlemine toimub vastavalt tootmisohjes esitatud infole. Materjalid ladustatakse pinnase aladel. Tegevus ei too kaasa keskkonnahäiriguid, aastane töötlusmaht jääb alla künnisvõimsuse milline eeldaks välisõhu saasteluba.
Pinnasejäätmete ringlussevõtt toimub läbi sõelumisprotsessi ja ainukeseks märkimisvääresks keskkonnamõjuks on tolm. Tolmu laiali kandumise vältimiseks ei hakita tuuliste ilmadega ning ladustamisel arvestatakse piirkoguseid.
Tuhkade puhul, iIga katlamaja, tuhajäätmed lisatakse väetiseregistrisse, tehakse vastavad analüüsid. Kui ei käidelda väetiseseaduse aluse siis taaskasutakse Jäätmeseaduse alusel.
Protsesside teostamiseks kulub töötluseks tehnikat ja seadmeid, diiselkütust ning inimtööjõud. Protsessi olevaid materjale hoitakse eraldi valmismaterjalidest. Materjalide kaalud saadakse mahuarvestuse teel, arvestades Keskkonnaameti aksepteeritud metoodikat. Töötluse joonised on nähtavad lisadest.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus
Käitluskoht asub Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Jõõpre külas, Sireli kinnistul tegemist on hajaasustuse piirkonnaga, elamuid ümberringi on vähe (lähim eluhoone ca 190 m kaugusel, järgmine enam kui 270m), kinnistul on veel vana laudakompleks, milline on tühi ning naaberkinnistu, millisega ala piirneb on viljakuivati. Kinnistu puhul on tegemist hoonestatud objektiga, millisel on ka silohoidlad. Jäätmekäitlustegevuseks on arvestatud kinnistu kinnistu osa, milline on nähtav joonistest. Vastu võetud jäätmed ladustatakse üksteisest eraldi, vastavalt ladustusjoonistele.
Tooriumil toimub erinevate materjalide ladustamine – pinnased, kivijäätmed ja puidujäätmed ehk materjalid, mis ei avalda ladustades keskkonnahäiringuid ega ole ilmastiku suhtes tundlikud. Kinnistul puudub veevarustus ja kanalisatsioon. Elektrienergia on olemas, aga tootmisprotsessides seda otseselt vaja ei ole ja ei kasutata märkimisväärses osas (va nt valgustus, valve). Tegevusega kaasnev müra on lokaalne. Lõhnahäiringud on minimeeritud kuna käideldavad jäätmeliigid ei eelda haisu teket. Olemasolev keskkonnaseisund on hea, juurdepääs kinnistule läbi heas seisukorras tee. Sissepääs on varustatud väravatega, millised on suletavad. Eelnev hoiab ära võimaluse, et võõrad isikud saaksid iseseisvalt objektile. Läbi kontrollitud tegevuse ja nõuetekohaste jäätmete on tagatud põhjavee kaitse.
Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal, ettevõtte tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; Ala puhul on tegemist 100% maatulundusmaaga, aga kogu kinnistust jäätmekäitlusele kulub alla 5%, seega ei ole maa sihtotstarvega vastuolu.
Tooriumil toimub erinevate materjalide ladustamine – pinnased, kivijäätmed ja puidujäätmed ehk materjalid, mis ei avalda ladustades keskkonnahäiringuid ega ole ilmastiku suhtes tundlikud. Kinnistul puudub veevarustus ja kanalisatsioon. Elektrienergia on olemas, aga tootmisprotsessides seda otseselt vaja ei ole ja ei kasutata märkimisväärses osas (va nt valgustus, valve). Tegevusega kaasnev müra on lokaalne. Lõhnahäiringud on minimeeritud kuna käideldavad jäätmeliigid ei eelda haisu teket. Olemasolev keskkonnaseisund on hea, juurdepääs kinnistule läbi heas seisukorras tee. Sissepääs on varustatud väravatega, millised on suletavad. Eelnev hoiab ära võimaluse, et võõrad isikud saaksid iseseisvalt objektile. Läbi kontrollitud tegevuse ja nõuetekohaste jäätmete on tagatud põhjavee kaitse.
Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal, ettevõtte tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; Ala puhul on tegemist 100% maatulundusmaaga, aga kogu kinnistust jäätmekäitlusele kulub alla 5%, seega ei ole maa sihtotstarvega vastuolu.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Ettevõtte tegevus ei põhjusta pöördumatuid muutusi piirkonnas. Põhjavee seisukohalt on tegemist suhteliselt kaitstud põhjavee asupaigaga (vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile). Ettevõte peab oluliseks negatiivsete kekskkonnamõjude tekkimise vältimist. Selle tagamiseks ei võeta vastu vedelaid jäätmeid, olmejäätmeid, ega materjale mis sisaldavad ohtlikke aineid. Ettevõte ei vaheladusta ega töötle jäätmeid, milliste päritolus ega ohutuses jäätmeid üle andev klient teadmist ei oma.
Kinnistu asub vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud põhjaveega asupaigas. Lähim puurkaev asub 170 m kaugusel (kirdes) järgmine samas suunas 210 m kaugusel, teised puurkaevud asuvad kaugemal. Puurkaevude tsoonid ei ulatu käitlusaladeni.
Kinnistuid läbib elektripaigaldise kaitsevöönd (Elektriõhuliin alla 1 kV), milline ei mõjuta planeeritavat tegevust. Audru jõgi jääb enam kui 700 m kaugusele ida suunas. Lähim kultuurimälestis (muinsuskaitse objekt Jõõpre õigeusu kirik) jääb ca 800 m kaugusele, aga kaugus on niivõrd kaugel, et selleni tegevuskoht mõju ei avalda. Kinnistust ca 1,5 km kaugusel loode suunas jääb Lavassaare looduskaitseala.
Eelnevalt mainitud kitsendused ei ulatu jäätmekäitlusaladeni ning jäätmekäitlustegevus ei avalda negatiivset mõju mainitud elementidele.
Kinnistu asub vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud põhjaveega asupaigas. Lähim puurkaev asub 170 m kaugusel (kirdes) järgmine samas suunas 210 m kaugusel, teised puurkaevud asuvad kaugemal. Puurkaevude tsoonid ei ulatu käitlusaladeni.
Kinnistuid läbib elektripaigaldise kaitsevöönd (Elektriõhuliin alla 1 kV), milline ei mõjuta planeeritavat tegevust. Audru jõgi jääb enam kui 700 m kaugusele ida suunas. Lähim kultuurimälestis (muinsuskaitse objekt Jõõpre õigeusu kirik) jääb ca 800 m kaugusele, aga kaugus on niivõrd kaugel, et selleni tegevuskoht mõju ei avalda. Kinnistust ca 1,5 km kaugusel loode suunas jääb Lavassaare looduskaitseala.
Eelnevalt mainitud kitsendused ei ulatu jäätmekäitlusaladeni ning jäätmekäitlustegevus ei avalda negatiivset mõju mainitud elementidele.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Kavandatav tegevus ei too kaasa mõju välisõhu kvaliteedile, kuna tegevused ei mõjuta välisõhku märkimisväärselt, puidujäätmete hakkimise ja kivijäätmete töötlemise kogused ei ole suured ja mõju lokaalne.
Põhjavee olukorra hindamisel on kasutatud Eesti põhjavee kaitstuse kaarti; kitsendused, keskkonnaobjektid, puurkaevud, looduskaitse objektid on kontrollitud Maa-ameti "kitsenduste" kaardilt.
Põhjavee olukorra hindamisel on kasutatud Eesti põhjavee kaitstuse kaarti; kitsendused, keskkonnaobjektid, puurkaevud, looduskaitse objektid on kontrollitud Maa-ameti "kitsenduste" kaardilt.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
Tegevuste nõuete tagamiseks kasutatakse tehniliselt korras tehnika ja parimat võimalikku tehnikat.
8. Taotluse lisad
| Nimetus | Manus |
|---|---|
| Asukohakaart |
Lisa 3:
Asukoha_kaart_Sireli.docx
|
| Ladustustsoonid | |
| Finantstagatis | |
| Kasutusteatis | |
| Tootmisohje |
Lisa 7:
R_Tooted_tootmisohje_Sireli.docx
|
