Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus
Ala kirjeldus:
Taotletav Ulila III turbatootmisala asub Tartu maakonnas Elva vallas Teilma küla territooriumil.
Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa põhimaantee nr 2 möödub taotletavast Ulila III turbatootmisalast 2 km põhja, Tartu - Ilmatsalu - Rõhu kõrvalmaantee nr 22103 2 km kagu poolt. Ulila III turbatootmisala lõunaservaga piirnevale Ulila turbatootmisalale tuleb Ulila alevikust lähtuv kruusatee, mida hakatakse kasutama ka Ulila III turbatootmisala teenindamiseks.
Lähimad Ilmatsalu küla maja¬pida¬mised asuvad uuringuruumist 1 km ida, Lahavere ja Teilma külade ning Ulila aleviku majad 4 km kagu pool
Kaitsealuste looma- või taimeliikide leiukohti turbatootmisalade piires keskkonnaregistri andmeil ei ole.
Geoloogiline ja hüdro(geo)loogiline kirjeldus:
Taotletav Ulila III turbatootmisala paikneb Võrtsjärve madaliku idaosas. Tegemist on tasandikulise soos¬¬tunud alaga, kus maapinna abs kõrgus jääb valdavalt 33,5 - 35,5 m vahemikku. Soosetete kihi keskmine paksus Ulila III turbatootmisala piires on 3,4 m, ala idaosas ulatub turba paksus paiguti üle 5 m. Turbakihi lamamiks on kuni 0,5 m paksune järvelubja kiht ning aleuriitne materjal.
Ala jääb Devoni ladestu Kesk-Devoni ladestiku Narva lademe avamusele, ala läbiva põhja-lõunasuunalise mattunud oru piires Pärnu lademe avamusele. Pinnakatte paksus on muutlik, ulatudes mitmekümne meetrini. Väljaspool turbamaardlat moodustavad pinnakatte valdavalt liustikusetted, mis koosneb liivsavimoreenist ka saviliivmoreenist, milles on liiva- ja kruusarikkamaid läätsi.
Kvaternaarisetete vett (moreenisisesed kruusa- ja liivaläätsed) ammutatakse üksikute madalate salvkaevudega. Piirkonna veevarustus baseerub valdavalt Kesk-Alam-Devoni veekompleksil, mille moodustavad liivakivid. Laialdaselt kasutatakse ka sügavamal paiknevat Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi. Põhjaveekiht on Maa-ameti Geoportaali 1:400000 geoloogilise kaardi alusel Sangla turbamaardla piires suhteliselt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest, ümbritseval alal keskmiselt kaitstud.
Ulila III turbatootmisala kirdeservast 100 m kaugusel voolab Ilmatsalu jõgi, 50 m kaugusel idaservast Sulaoja (suubub Ilmatsalu jõkke) ja 150 m kaugusel lääneservast Lauge kraav (suubub Ilmatsalu jõkke). Taotletavast mäeeraldisest 90 m lõunas asuvad Teilma turbatiigid.
Taotletav Ulila III turbatootmisala jääb töötavatest Ulila ja Ulila II turbatootmisaladest põhja ja kirdesse. Peaaegu kogu taotletav ala paikneb maaparandushoiualade piires - lääneosa TEILMA (KPO väline tunnus 2103900020020001), idaosa ILMATSALU TURBARABA (PP-274) (KPO väline tunnus 2103900820010001).
Vee erikasutuse kirjeldus:
Vee erikasutusega kavandatav tegevus on Sangla turbamaardlas asuva Ulila III turbatootmisala kuivendamine ja liigse vee juhtimine suublaks olevasse vooluveekogusse. Liigvesi planeeritakse juhtida läbi väljalaskme 1 (vt vee erikasutus plaan) Sulaojja, mis suubub Ilmatsalu jõkke.
Turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademete ja lume sulamise veest, väiksem osakaal on rabalasundiga seotud veel, mis samuti toitub sademest. Ulila III turbatootmisalalt ärajuhitava sademevee koguse leidmiseks korrutame turbatootmisala valgala (~300 ha) pindala sellele langeva pikaajalise keskmise sademete hulgaga, millest on maha võetud aurumise osakaal. Tartu-Tõravere meteoroloogiajaama andmetel oli aastatel 1991 - 2020 piirkonna aastane keskmine sademete hulk 673 mm. Aurumine on keskmiselt 450 mm/aastas.
Q = 3 000 000 m2 x 0,223 m/a = ~669 tuh m3/a
Suublasse juhitava vee kogus sõltub sademete hulgast, mis kvartalite lõikes erineb oluliselt. Sellest tulenevalt palume jätta väljalaskmetesse juhitava vee kvartaalsed kogused lahtised ning määrata loaga aastane tootmisalalt ärajuhitav vee kogus.
Vee erikasutamise mõju:
Turba tootmisel reovett ei teki. Turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademete ja lume sulamise veest ning erineb looduslikust pinnaveest peamiselt kõrgenenud heljumi, lämmastiku- ja fosforiühendite sisalduste ning orgaanilise aine sisalduse poolest. Turbatootmisalal töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Avarii korral reostus lokaliseeritakse ja likvideeritakse koheselt.
Heljumi setitamiseks tuleb rajada settebassein, kus keskmine voolukiirus on alla 1 cm/s, et tagada heljumi välja settimine. Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt vähemalt üks kord aastas.
Seire:
Keskkonnaministri 08.11.2019. aasta määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtuse1” § 7 lõike 2 kohaselt kohalduvad turbatootmisalalt ärajuhitavale veele sademeveele esitatud piirmäärad ehk turbatootmisalalt tohib suublasse juhtida vett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000 - 9999 ie (välja arvatud heljumi ja naftasaaduste sisaldused). Lõike 7 alusel on sademeveele loaga kohustuslik määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Lõike 8 alusel on turbatootmisalalt ärajuhitavale sademeveele kohustuslik loaga määrata lisaks määruse nr 61 § 7 lõikes 7 nimetatule ka üldlämmastiku (Nüld) ja üldfosfori (Püld) sisaldusete piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Nimetatud näitajaid seiratakse turbatootmisala väljalaskmes üks kord poolaastas (II ja III kvartalis), va naftasaadused, mida seiratakse 1 kord aastas III kvartalis.
Veeproove tuleb võtta vastavalt keskkonnaministri 03.10.2019. a määrusele nr 49 „Proovivõtumeetodid“. Proovivõtja peab olema atesteeritud ja analüüsid tuleb teostada akrediteeritud laboris.
