Menetlus M-121784 » Taotlus T-KL/1014708-2 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1014707
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
aktsiaselts SALVEST
Kontaktisik
Kuldar Timmusk
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Ettevõte soovib muuta keskkonnaluba L.VV/330024 seoses uue lisakütuseliigi kasutuselevõtuga (põlevkiviõli) ning suurendada kasutatava diislikütuse kogust, et oleks võimalik vajalik soojusenergia hulk toota erinevatest kütuseliikidest või neid kombineerides. Samuti soovib käitaja registreerida uue heitallika (V1) põlevkiviõli- või diislikütusemahuti (50m3) ja selle hingamisava, kui uue heitallika. Muus osas muutusi ei ole.
Ettevõtte territooriumil asub puurkaev Salvest (1318) POH0002387. Lisaks eeltoodule soovib ettevõte ühendada keskkonnaloa L.VV/330024.
Parandustaotluse selgitus
Parandatud tabelit 5.4.1
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Aktsiaseltsile SALVEST (registrikood 10124909) põhitegevusala on Homogeenitud toiduainete ja dieettoitude tootmine (10861). Tootmisprotsessis kasutatakse soojusenergiat, mida toodetakse territooriumil asuvast katlamajast. Katlamajja on paigutatud kaks katelt (5,0 MWth + 5,83 MWth kokku võimsusegs 10,83 MWth). Suitsugaasid suunatakse ühte 25 meetri kõrgusesse korstnasse, mille läbimõõt on 0,9 m (heitallikas K1). 5,0 MWth kasutatakse kütuseks maagaasi. 5,83 MWth katlas kasutatakse kütuseks kas maagaasi, diislikütust või põlevkiviõli. Kõigist kütuseliikidest eraldi või kombineeritult võib toota kogu aastase vajamineva soojusenergia.
Vedelkütuse hoiustamiseks on ettevõtte territooriumil 50 m3 vedelkütusemahuti (heitallikas V1), milles hoitakse kas põlevkiviõli või diislikütust.
Ettevõtte territooriumil asub puurkaev Salvest (1318), millest saadakse tootmiseks vajalik vesi. Aastane veetarbimine on kokku 150000 m3/a. Ettevõttel puhastusseadmed puuduvad, reovesi suunatakse ühiskanalisatsiooni.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Põletusseadmete töö puhul ei ole korrektse hoolduse korral oodata
ülenormatiivseid müratasemeid. Küttesüsteemi rajamisel on lahendatud müraemissiooni küsimused ning sellega on tagatud, et seadmed ei hakka põhjustama piirnorme ületavat müra katlamaja naabruses paiknevatel aladel. Samuti ei ole tegevusega kaasnevana oodata ülenormatiivset vibratsiooni teket või lõhnahäiringut. Vedelkütuste kasutuselevõtuga ja mahuti paigaldusega seotud võimalik lõhnahäiring on kirjeldatud taotluse punktis 5.4.14.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Salvest AS
Aadress
Aruküla tee 3, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond
Territoriaalkood
8151
Katastritunnus(ed)
79301:001:0956
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6476428, Y: 658407
X: 6476428, Y: 658407
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Aruküla tee 3 // 3a (79301:001:0956). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Aruküla tee 3 // 3a (79301:001:0956).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed

Ei ole asjakohane

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus
Ettevõte asub aadressil Aruküla tee 3//3a, katastritunnusega 79301:001:0956. Ettevõtte kinnistu paikneb 100% tootmismal. Käitist ümbritsevate maaüksuste sihtotstarve on põhjasuunal tootmismaa, lõunasuunal elamu- äri- ja transpordi- ja tootmismaa. Ida poole jäävate maaüksuste sihtotstarve on elamu- transpordi- tootmismaa, läänesuunal transpordimaa (Aruküla tee), üle tee läänes paikneb sihtotstarbeta maa ja elamumaad. Lähim elamu paikneb puurkaevust 58 meetri kaugusel edela suunas. Lähim tootmishoone asub 25 meetri kaugusel ida suunas. Piirkonna keskkonnaseisund on hea. Kaitstavad loodusobjektid territooriumil puuduvad. Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusregistri andmetel on lähim kaitsealuse liigi leiukoht tootmisterritooriumist 250 meetri kaugusel läänes ja lähim kaitseala 350 m kaugusel lõunas.
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
Salvest AS veevajaduse rahuldamiseks ning tegevuse mõju põhjavee kvaliteedile eeldatavalt mitteoluliselt negatiivne ja põhjavee kvantiteedile eeldatavalt neutraalne.
Viimased analüüsid on võetud järgmistel kuupäevadel: Joogivee keemiline analüüs Katseprotokoll KL2021/V108903K- proov võetud 12.10.2021, Katseprotokoll nr TL2021/V3073B - proov võetud 12.10.2021, Katseprotokoll nr TL2021/V3073P - proov võetud 12.10.2021.
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart
Lisa 1: Maakatastri_kitsenduste_kaardi_valjavote.pdf
Lisa 2: Asendiplaan.pdf
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Lisa 3: Register_738503.pdf
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
 

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane.

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr 1.
Veehaarde nimi Salvest (1318)
Veehaarde kood POH0002387
Puurkaevu katastrinumber 1318
Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid
X: 6476392, Y: 658353
X: 6476392, Y: 658353
Põhjaveekiht Kesk-Alam-Devon (D₂₋₁)
Põhjaveekogum Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (D₂₋₁_I)
Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Jah
Joogivee kasutamine või tootmine Jah
Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei
Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Hea
Veevõtuseadmete iseloomustus Pump SP 30-10
Tehnilised:
Kiirus pumba andmete jaoks: 2900 rpm
Nimijõudlus: 30 m³/h
Tõstekõrgus nom.: 77 m
Võllitihend mootorile: CER/CARNBR
Tunnustused sildikul: CE,GOST2
Karakt. tolerantsid: ISO9906:2012 3B
Motor version: T40
Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti
Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Mõõtmisvahendiks on veearvesti Zenner WPH 2000. Viimane taatlus 06.2022.
Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused
Lisa 4: KL2021_V108903K_joogivesi_keemiline_oktoober.pdf
Lisa 5: TL2021_V3073K_joogivesi_keemiline_sens_oktoober.pdf
Lisa 6: TL2021_V3073PAH_joogivesi_keemiline_oktoober.pdf
Toimub võetava vee töötlemine Ei
Taotletav veevõtt (m³)
Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Veevõtt 2022 37 500 37 500 37 500 37 500 150 000 41  
Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 150 000
Põhjaveevaru uuringu aruanne
 
Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi?
Ei
Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus
 

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Reovee/heitvee käitlemise viis
ÜVK
Heitvee kogus aastas (m³)
 
Ettevõtte nimi, kelle kanalisatsiooni reovesi juhitakse
 
Sademevee käitlemise kirjeldus
 
Vee võtmisega kaasneva keskkonnamõju vähendamise meetmete kirjeldus
 
Põhjaveevaru uuring
 

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Ei ole asjakohane

4.3.3. Äkkheide vette

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
HEIT0000810 K1 K1 Katlamaja korsten
X: 6476471, Y: 658452
X: 6476471, Y: 658452 		0.90 25 7.86 204 030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
  V1 V1 Mahuti hingamisava
X: 6476478, Y: 658475
X: 6476478, Y: 658475 		0.06 2.80 2.457 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
10.83
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)   1 500 tuh. Nm³
Diislikütus   1 300 tonni
Põlevkiviõli (raske fraktsioon)   1 200 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Jah
Keskmise võimsusega põletusseadmed
Heiteallika kood Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
  5 1 8 760 90
30.03.2007
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 690 tuh. Nm³
  5.83 1 8 760 90
30.03.2007
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 810 tuh. Nm³
Diislikütus 1 200 tonni
Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 1 300 tonni
 
Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
LEMMA OÜ
Registrikood/isikukood
11453673
Postiaadress
Värvi 5, Tallinn, Harjumaa 10621
Telefon
56640060
E-posti aadress
[email protected]
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
LHK projekti koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest:
- Atmosfääriõhu kaitse seadus
- Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“
- Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“
- Keskkonnaministri määrus 24.11.2016 nr 59 Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid
- Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid
- Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest
väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“
- Keskkonnaministri määrus nr 31: "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid", Vastu võetud 01.06.2020
Tehnoloogilised kaardid
Lisa 7: Tehnoloogiline_kaart.pdf
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Põletusseadmete andmed on saadud katlamaja käitajalt. Kütusekulu on prognoositud vastavalt põletusseadme töötundidele ja aastas plaanitavale soojusenergia tootmismahule.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Ettevõte asub aadressil Aruküla tee 3//3a, katastritunnusega 79301:001:0956. Ettevõtte kinnistu paikneb 100% tootmismal. Käitist ümbritsevate maaüksuste sihtotstarve on põhjasuunal tootmismaa, lõunasuunal elamu- äri- ja transpordi- ja tootmismaa. Ida poole jäävate maaüksuste sihtotstarve on elamu- transpordi- tootmismaa, läänesuunal transpordimaa (Aruküla tee), üle tee läänes paikneb sihtotstarbeta maa ja elamumaad. Lähim elamu paikneb katlamaja korstnast (K1) 55 meetri kaugusel ja mahuti hingamisava (V1) 35 meetri kaugusel ida suunas. Kaitstavad loodusobjektid territooriumil puuduvad. Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusregistri andmetel on lähim kaitsealuse liigi leiukoht tootmisterritooriumist 251 meetri kaugusel läänes ja lähim kaitseala 350 m kaugusel lõunas.
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Lisa 8: Asukohakaart.pdf
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Lisa 9: Asendiplaan.pdf
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Hajuvusarvutustes võetakse arvesse maapinna reljeefi vastavalt kõrgusmudelile (5 m täpsusega andmed) ning maapinna karedustegurit vastavalt piirkonna maakattele. Paiksete heiteallikate heite leviku modelleerimiseks kasutatavad hajuvusmudelid ei ole võimelised arvestama hoonete mõju hajuvustingimustele ja seega nende olemasolu või puudumine ei mõjuta hajuvusarvutusi. Eelnevalt lähtuvalt puuduvad piirkonnas hajuvustingimusi oluliselt mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid.
Ilmastikutingimuste iseloomustus

Tuulteroos on lisatud failina punktis 5.4.17 Lisad

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Heitkoguste määramisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit ja põletusseadmete tööst välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused on määratud arvutuslikul meetodil lähtudes keskkonnaministri 24.11. 2016. a määrusest nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“.
Mahuti laadimisel ja hingamisel eralduvate saasteainete arvutuse aluseks on võetud keskkonnaministri määrus nr 31: "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid", Vastu võetud 01.06.2020.
Keskkonnaameti juhend "Keskmise võimsusega põletusseadmeid puudutavate nõuete rakendamine" 06. juuni 2019.

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat
Kütuse põletamisel eralduvate saasteainete määramine
Heitkoguste määramisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit. Kontrollimiseks on kasutatud Exceli arvutustabelit.
Kütusekulu arvutatakse B massiühikutest (t) ümber soojusühikutesse (GJ) järgmiselt:
B1 = B×Qri ,GJ, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg;
Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisast 3–7;
Arvutatakse kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi, vääveldioksiid välja arvatud, kasutades järgmist valemit:
Mi = 10–6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus
B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).
Saasteaine hetkeline heitkogus arvutatakse järgmiselt:
leitakse saasteaine eriheide qi määruse lisast 3–7;
arvutatakse heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:
Mpi = 10–3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).

Süsinikdioksiidi heitkogused leitakse Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 86 „Välisõhku
väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid 1 alusel.
Tegeliku süsinikuheite ja tekkiva süsinikdioksiidi heite arvutamine
(1) Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsinikukoguse kütuse oksüdatsioonikoefitsiendiga,
arvutatakse tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:
Mc = 10–3 × B1 × qc × Kc, kus
B1 – kütusekulu (TJ);
qc – süsiniku eriheide (tC/TJ);
Kc – oksüdatsioonikoefitsient.
(2) Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutatakse gigagrammides
(GgCO2), kasutades järgmist valemit:
MCO2 = Mc × 3,664, kus
Mc – süsinikuheide (GgC).

Saasteainete piirväärtuste arvutamisel on kasutatud Keskkonnaameti juhendit: Juhend, 20. detsember 2021, Keskmise võimsusega põletusseadmeid puudutavate nõuete rakendamine, punkt 4.1.6. toodud valemit: 
Gaaside mahtkiirus Vm (m3/s) = suitsukäikude ristlõikepindala (m2) · gaaside joonkiirus (m/s)
Gaaside mahtkiirus normaaltingimustel VmN (Nm3/s) = Vm (m3/s) · 273 (K) / gaaside
temperatuur (K)
Saasteaine kontsentratsioon (mg/Nm3) = saasteaine hetkeline heitkogus (g/s) / VmN
(Nm3/s) · 1000 (mg/g)

Kütusemahutist mahuti täitmisel ja kütuse hoiustamisel eralduvate saasteainete arvutuskäik koos kasutatavate metoodikatega ja valemitega on toodud lisatud exeli failis.
Manused
Lisa 10: Arvutustabel_Salvest_AS_15.09.2022.xlsx

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas K1 Katlamaja korsten
Koormus
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas V1 Mahuti hingamisava
Koormus Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas K1 Katlamaja korsten
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 5
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Jah
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 33.60 690 tuh. Nm³ PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0023 g/s 0.010433 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0023 g/s 0.010433 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0023 g/s 0.010433 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.214 g/s 0.992275 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.15 g/s 0.69552 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.01 g/s 0.046368 t
BC Must süsinik 0 g/s 0.000563 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0 mg/s 0.000035 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0005 mg/s 0.002318 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0 mg/s 0.000006 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0006 mg/s 0.002782 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0 mg/s 0.000018 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0001 mg/s 0.000348 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0 mg/s 0.000018 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0 mg/s 0.000012 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0.0001 mg/s 0.000255 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0025 µg/s 0.011592 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0.000013 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.000019 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.000019 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0.000019 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0026 g/s 0.011824 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0765 g/s 1 299.676493 t
Põletusseade
Heite­allikas K1 Katlamaja korsten
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 5.83
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Jah
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 33.60 810 tuh. Nm³ PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0026 g/s 0.012247 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0026 g/s 0.012247 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0026 g/s 0.012247 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.2495 g/s 1.164845 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.1749 g/s 0.81648 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0117 g/s 0.054432 t
BC Must süsinik 0 g/s 0.000661 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0 mg/s 0.000041 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0006 mg/s 0.002722 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0 mg/s 0.000007 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0007 mg/s 0.003266 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0 mg/s 0.000021 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0001 mg/s 0.000408 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0 mg/s 0.000021 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0 mg/s 0.000014 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0.0001 mg/s 0.000299 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0029 µg/s 0.013608 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0.000015 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.000023 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.000023 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0.000023 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.003 g/s 0.01388 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0892 g/s 1 525.707187 t
Diislikütus 0.001 42.12 1 200 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.2332 g/s 2.02176 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.035 g/s 0.303264 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.035 g/s 0.303264 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.6471 g/s 5.610384 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.2449 g/s 2.122848 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0292 g/s 0.25272 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0583 mg/s 0.50544 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0006 mg/s 0.005054 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.0017 mg/s 0.015163 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.2594 mg/s 2.249208 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.035 mg/s 0.303264 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0292 mg/s 0.25272 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.1166 mg/s 1.01088 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 1.166 mg/s 10.1088 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0583 µg/s 0.50544 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0.0058 mg/s 0.050544 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0058 mg/s 0.050544 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0058 mg/s 0.050544 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0058 mg/s 0.050544 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0028 g/s 0.024 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.1178 g/s 3 740.902963 t
Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 0.80 38.88 1 300 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.2332 g/s 2.02176 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.035 g/s 0.303264 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.035 g/s 0.303264 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.6471 g/s 5.610384 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.2449 g/s 2.122848 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0292 g/s 0.25272 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0583 mg/s 0.50544 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0006 mg/s 0.005054 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.0017 mg/s 0.015163 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.2594 mg/s 2.249208 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.035 mg/s 0.303264 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0292 mg/s 0.25272 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.1166 mg/s 1.01088 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 1.166 mg/s 10.1088 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0583 µg/s 0.50544 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0.0058 mg/s 0.050544 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0058 mg/s 0.050544 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0058 mg/s 0.050544 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0058 mg/s 0.050544 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 2.3992 g/s 20.80 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.123 g/s 3 907.576858 t
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
K1, N2, N4 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.493 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 149.188 0.015
K1 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 1.166 mg/s 1 aasta 20 ng/m³ 0.001 0
K1 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.26 mg/s 1 aasta 6 ng/m³ 0 0
K1 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.117 mg/s 24 tundi 0.10 µg/m³ 0.001 0.01
1 aasta 0.01 µg/m³ 0 0
K1 7446-09-5 Vääveldioksiid 2.402 g/s 1 tund 350 µg/m³ 36.695 0.105
24 tundi 125 µg/m³ 10.563 0.085
K1, N2, N4 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.905 g/s 1 tund 200 µg/m³ 182.053 0.91
1 aasta 40 µg/m³ 0.562 0.014
K1, V1, N1, N2, N3, N5 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.165 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 273.118 0.055
24 tundi 2 000 µg/m³ 79.988 0.04
K1, N4 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.044 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.222 0.009
K1,N4 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.044 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 4.564 0.091
1 aasta 40 µg/m³ 0.066 0.002
 
Koosmõju kirjeldus
Koosmõjus on arvestatud halvima olukorraga, kus kaks katelt töötavad koos täisvõimsusel ja samal ajal toimub kütuse laadimine mahutisse (lisaks naaberkäitised). Koosmõju g/s arvutamisel on aluseks võetud suurimat saastet (g/s) eraldav kütus (põlevkiviõli).
Eraldi on teostatud hajuvus lämmastikdioksiidi 1 tunni kontsentratsiooni osas, et selgitada käitise osakaalu ilma naaberkäitisteta (hajuvuskaart lisatud taotluse punktis 5.4.15).

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest ja keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häringutasemed" nõuetest.

Määruses nr 81 ei ole esitatud lõhnaainete eriheiteid keskmise võimsusega põletusseadmetele ning käitis ei emiteeri saasteaineid, mis võiksid põhjustada olulist lõhnahäiringut ehk puuduvad saasteained, millel oleks madal lõhnalävi. Eelnevast tulenevalt ei ole oodata, et põletusseadme tegevus põhjustaks piirkonnas häiringutaset ületavat lõhnahäiringut.

Võimalik lõhnahäiring võib esineda ajutiselt mahuti täitmisel (heitallikas V1). Arvestades, et lähim elamu asub heiteallikast (V1 mahuti heingamisava) ca 35 m kaugusel, siis on lõhnahäiringu tekkimine lähimate vastuvõtjate juures tõenäoline ebasoodsa tuulesuuna ja mahuti täitmise ajal põlevkiviõliga. Lõhnahäiring võib tekkida mahuti täitmisel ebasoodsa tuulesuuna korral (lääne tuul lähima hoone suunas). Lõhnahäiringu kestus kokku maksimaalselt on 58-l tunnil aastas (1444,44 m3/25 m3/h = 57,8 h), mil toimub mahuti täitmine põlevkiviõliga. Arvestades põlevkiviõli aastast maksimaalset kogust 1300 t/a ja autotsisterni suurust ca 27 tonni, siis mahuti laadimisi teoreetiliselt toimub aastas 1300 t/a / 27 t = 48 korral aastas. Ühe laadimise kestus on ca üks tund ja seega on laadimise aeg kokku ca 48 tundi aastas, mil võib ebasoodsa tuulesuuna korral tekkida majade juures põlevkiviõli lõhnahäiring.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Hajuvusarvutuste teostamisel lülitati käitise tootmisterritooriumi ulatuses arvutus välja.

Arvutamiseks valitud meteoaasta
2018-2020
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu
  • Õhutemperatuur
  • Õhuniiskus
  • Õhurõhk
  • Sademed
  • Tuul: suund, kiirus
  • Pilved: hulk, kõrgus
  • Nähtavuskaugus
  • Atmosfäärinähtused
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam
Tõravere, Nõo vald, Tartu maakond
Tel. 58 54 07 15 

Laius: N 58°15´51´´
Pikkus: E 26°27´41´´
Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 70,17 m (EH2000)

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Kliimaandmetena kasutati (Tartu- Tõravere) meteoroloogiajaama viimase kolme aasta vajalikke kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Maa-ameti vastavast andmebaasist, mis on kättesaadav https://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=607#tab3. Kasutati 5 m võrgustikuga andmeid.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Hajuvusarvutustel on arvestatud käitisest 500 m raadiusesse jäävaid heiteallikad. Heiteallikate parameetrid ja heitkogused on võetud KOTKAS heiteallikate registrist seisuga 12.09.2022. Koosmõjusse on arvestatud 500m raadiusesse jäävate heitallikatega: 

Naaber nr Kood Nimetus Ettevõte Nr
 
N1 HEIT0008897 Aru 6 üld HANZA Mechanics Tartu AS VA-3
N2 HEIT0002925 Katlamaja korsten HANZA Mechanics Tartu AS KA-1
N3 HEIT0008895 Detailipesu HANZA Mechanics Tartu AS VA-2
N4 HEIT0002924 Karastusahjude korsten HANZA Mechanics Tartu AS 116
N5 HEIT0008896 Peamaja kemikaalid HANZA Mechanics Tartu AS Koond-2
Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Arvestades kasutatava kütusekoguse planeeritavat hulka ja nende kasutuse iseloomu, ei ole ette näha ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumist pärast heiteallika töölerakendamist.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Määruse nr 84 § 181 lõike 1 kohaselt koostatakse hajumiskaardid saasteainete kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on koosmõjus suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud AÕKS § 47 lõike 1 ja 2 alusel. 
Lisaks määruses toodud hajuvusarvutustele koostati hajuvuskaart lämmastikdioksiidi 1 tnni kontsentratsiooni osas eraldi käitise kohta ilma naaberettevõteteta, et selgitada käitise lämmastikdioksiidi osakaalu piirkonnas. 
Hajuvusarvutusi ei teostatud saasteainete osas, mille heitkogus jääb alla 1 kg/a.

Manused
Lisa 11: Lammastikdioksiid_1_tunni_kontsentratsioon.pdf
Lisa 12: Lammastikdioksiid_1_tunni_kontsentratsioon_ilma_naaberkaitisteta.pdf

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Tootmisterritooriumist väljaspool ja lähedalasuvate elamute juures ei esine õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Heitallika tegevusel ei ole ette näha välisõhus leviva müra suurenemisega. Seadmed asuvad tootmisterritooriumil asuvas katlamaja siseruumides.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Hajumisarvutuste tulemustest nähtub, et heiteallikast väljutatavate saasteainete heitkogused (heitallikas K1) ei põhjusta õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist. Kõrgeim kontsentratsioon piirväärtuse suhtes saavutatakse lämmastikdioksiidi osas koos naaberkäitistega (1h kontsentratsioon 182,053∑Cm µg/m3, suhtarv 0,91). Teiste saasteainete kontsentratsioonid jäävad madalamale tasemele.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Ettepanek on ettevõttele kehtestada õhusaasteloaga käesoleva taotluse punktis 5.6. toodud saasteainete heitkogused. Meetmeid ei ole vaja rakendada, õhukvaliteedi piirväärtuste ületamise ohtu ei ole. Vajalik on tavapärane põletusseadme korrashoid ja nõuetekohase kütuse kasutamine.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Seire ettepanekut ei tehta, vajadus puudub. Olemasolevatele keskmise võimsusega põletusseadmetele seirekohustuse rakendumisel tuleb seda järgida.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Piirväärtust ei ületata, meetmeid ei ole vaja rakendada.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid.
Muud heite vähendamise meetmed
Muid heitmete vähendamis meetmeid ei rakendata.
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
Kontrollimatuid heiteid ei teki.

5.4.18. Lisad

LHK projekti täiendavad andmed
Tuulte roos
LHK projekti lisad
Lisa 13: Tuulte_roos.pdf

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
K1 Katlamaja korsten PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.2355 g/s 2.032 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.0372 g/s 0.314 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.0372 g/s 0.314 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.8611 g/s 6.603 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.3949 g/s 2.818 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0392 g/s 0.299 t  
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.26 mg/s 2.252 kg  
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.1166 mg/s 1.011 kg  
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 1.166 mg/s 10.109 kg  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 2.4017 g/s 20.812 t  
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 5 207.253 t  
V1 Mahuti hingamisava NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0279 g/s 0.006 t  
 
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 6.603 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 5 207.253 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 2.818 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 10.109 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2.252 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 1.011 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 20.812 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.305 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2.032 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.314 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.314 t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane